Elundid ja elundkonnad Margus Mäe Rakud ja koed · Igal koel on oma · Üksikuna ei tule ülesanne paljud rakud oma · Kudedest ülesannetega toime moodustuvad · Seepärast paiknevad elundid ühte tüüpi rakud kehas rühmadena · Sarnased rakud kehas moodustavad koed Elundid ja elundkonnad · Mitu elundit koos · Elundid koosnevad täidavad sageli üht kindlat tüüpi ülesannet rakkudest · Sarnase ülesandega · Igal elundil on oma elundid kehas kindel tööülesanne moodustavad ja selle ülesande elundkonnad täitmiseks sobiv kuju · Elundid on näiteks süda, kopsud, magu jne Tugi- ja liikumiselundkond · Luud- toetavad keha ja kaitsevad siseelundeid · Liigesed- luudevahelised ühendused, mis võimaldavad keha liikumist · Lihased- kinnituvad luudele, võimaldav...
Muistend maailma tekkimisest Alguses oli terve maailm kõik üks suur saar. Sellel saarel ei elanud inimesi. Või noh see pole tegelikult täiesti tõsi. Sellel saarel elas üks hiiglaslik ebard. Ta kõndis päeval kahel jalal, kuid täiskuu ajal ta muutus. See kahejalgne pidi taluma kohutavaid piinu. Nimelt iga täiskuu kõik luud tema kehas murdusid ja see kahejalgne moondus mingiks uueks elukaks. Ta oli midagi hundi sarnast. Ta aga oleks juba terve maailma hävitanud, kui poleks olnud ühte tulipunast lindu, keda hüüti fööniksiks. Iga päev kohtus libahunt temaga, et rääkida oma muredest. Aga ühel täiskuuööl sai ebard väga vihaseks. Raev pulbitses tema sees nagu keema läinud katel. Ta saatis kuuldavale kohutava röögatuse ja siis algas kaos. Libahunt rebis saart keskelt pooleks. Läänepoole triivivast maast sai Ameerika, tugeva jalahoobiga eraldas ta Austraalia Aasiast. Tema saba virutas aga keset allesjäänud saart. Tekkis Vahemeri. ...
Parima keskkonna tagamine kudeme taastumiseks ja paranemiseks Ei tohi liialt vara alustada kehalise aktiivsusega Soonimismärgid annavad märku vereringluse häirumisest Keelatud kasutada jääd vahetult enne teipimist Tehtud puuvillast Õhku läbilaskev Vee ja higikindel Alla spetsiaalne side (lint) Eelnevalt raseerida, spetsiaalse sideme kasutamise puhul pole vajalik Nahavigastustel lasta paraneda või ära katta Luud, mida katab ainult õhuke kude, katta haavapadjakestega Volte ei tohi olla Teibilindi pinge sobiv Õige kogus teipi Eemaldatakse sidemekääridega, teibieemaldajaga Toetab kõõluseid ja liigeseid Paistetus on kontrolli all Hoiab ära vigastuse halvenemist, kõhetumist mittekasutamisest Vähendab valu Kiirendab paranemist Hoiab vigastatud osa stabiilselt Allergia antud teibi vastu Naha lööve Vereringe häired Villid, nahavigastused
Kereõõnes paiknevatel organitel eristatakse välisseina poolset parietaalset e. seinmist ning keha välisseinast kaugemal vistseraalseks e. sisusmist pinda. Pea kirjeldamisel kehtivad samad suunaterminiid nagu kere puhul, v.a. kraniaalne. Selle asemel kasutatakse rostraalset e. ninatipmist ehk nokmist suunda. 3. Luude ehitus Luu (os) on teataval määral plastiline organ, mille väliskuju ja sisestruktuur kohanevad pidevalt funktsionaalsete tingimustega. Lihaskehast eemaldatud luud on kõvad, elastsed, kollakasvalged organid. Luudest, kõhredest ja sidemetest moodustuv toes e. skelett on keha toeks ning samal ajal ka keha suuruse ja kuju määrajaks. Luude ehituses kehtib printsiip, et vähima materjalihulga ja kaalu juures saavutada suurim vastupidavus ja tugevus. Kuju ja struktuuri alusel jaotatakse luud pikkadaks, lühikesteks ja lameluudeks. Pikkadel e. toruluudel (ossa longa) on pikkus teistest mõõtmetest suurem. Pikad luud
Looma phul räägitakse kehaosadest -- pea, kael,kere, saba jäsemed. Kehal eristatakse erinevaid piirkondi. Eesti Ratsaspordi Liit 1 Veterinaaria Hobuse luustik ehk skelett. · Skelett koosneb erinevatest luudest (paarsada üksikut luud), mis annavad pehmetele kudedele kinnituspunkte ja pakub kaitset olulistele organsüsteemidele (süda, kopsud jne). · Luud on väljaspoolt kaetud sidekoelise kestaga, mida nimetatakse periostiks ehk luuümbriseks. Periosti abil kasvavad luud paksuses. Kasvavatel lomadel on luuotsad luukehast eraldatud epifüüsikõhrega, mis võimaldab luude kasvamist pikkuses. Sellised kasvutsoonid luustuvad hobusel enamasti 5 aastaseks saades. · Luude õõnsustes sisaldub luuüdi -- punane osaleb verelibleda taastootmisel, kollasel on oluline roll organismi immuunsüsteemis
kujusid. Lisaks kujudele rääkis ja jagas informatsiooni meiega tädi kes pileteid müüs. Ta rääkis erinevate kivimite tekkest ja kohtadest kus neid leitud on. Meteoriitidest sh ka kaali meteoriidikraatrist Saaremaal. Nägin aineid mille sellesarnasest olekust mul aimugi polnud nagu näiteks kipsi eri kujud ja hõbe ning kuld päris kujul otse loodusest. Need ained ja kivimid sellises looduspärases olekus olid üpris huvitavad, aga kõige huvitavamad olid siiski skelettid ja suuremad luud mammutilt (reie luu ja vaagna luu), mingi hiid... looma sarved. Hakkas kahju, et nii võrratud loomad on välja surnud. Oli palju väikseid kivistund eksponaate nagu näiteks erinevad kivistunud karbid (mida oli seal tohutult palju) ja kive mille sisse oli mõni looma kuju kivistunud. Meteoriitidest veel niipalju, et neid oli väga huvitavaid ja erinevaid-- äratasid kohe millegipärast erilist tähelepanu.
Osteoporoosi tekkepõhjused ja ennetamise võimalused ! Osteoporoos e. luuhõrenemine on skeleti haigus, mille puhul väheneb luude mass ja häirub luukoe struktuur. Selliste muutuste tagajärjel muutuvad luud hapraks ja hõredaks ning murduvad kergesti. Tänapäeval räägitakse osteoporoosist kui haigusest, mille puhul on häiritud luude tugevus. Osteoporoosi jagatakse primaarseks ja sekundaarseks osteoporoosiks. Primaarne e. esmane osteoporoos on menopausijärgne või vanusega kaasnev osteoporoos. Sekundaarne e. teisene osteoporoos on tingitud teistest haigustes või ravimitest. Põhilised osteoporoosi riskifaktorid: Vanus Naissugu Osteoporoos perekonnas Eelnev luumurd
LDL-kolesterooli vähendamise ja hea ehk HDLkolesterooli koguse kasvatamise teel. C-vitamiin aitab ka tõhusalt ennetada südame ja ajuinfarkte ehk veresoonte ummistusi. Rohkesti C-vitamiini kulub organismi pidevaks uuenemiseks. Inimorganism toodab aastas kehakaalu võrra uusi rakke ning selleks vajalike sidekudede ja kollageeni teke nõuab pidevalt C- vitamiini. Kollageeni sisaldavad eriti rohkesti nahk, juuksed, küüned, liigesed, kõhred ja luud ning järelikult sõltub nende seisukord otseselt askorbiinhappe küllaldasest saamisest. C- vitamiin neutraliseerib toiduainetes leiduvaid nitraate ja nitriteid ning ennetab sellega seedetraktis tekkida võivaid vähkkasvajaid. C-vitamiini parimateks allikateks on tsitrusviljad, kibuvitsamarjad, mustasõstramarjad ja -lehed. Rohkesti sisaldavad seda tähtsat ühendit ka kõik rohelised lehtköögiviljad, kapsad, kaalikas, tomat,
Enne muinasaega eestis inimasutus puudus.kohata v6is veel ainult m6nda mammutit v6i ninasarvikut. Kiviaega periodiseeriti eestis vanem kiviaeg,keskmine kiviaeg,noorem kiviaeg. Vanemast kiviajast me Eesti inimasutust ei tunne. Keskmisel kiviajal valmistati juba t66 ja tarberiistu kivist,savist ja luust. Noorimal kiviajal v6eti kasutusele savin6ud ja t66 ja tarberiistu t2iustati. Pronksiajal levisid eestis juba pronksesemed ja kasutati ka kivi ja luud. Rauaaeg jagati varajaseks rauaajaks,vanemaks rauaajaks,keskmiseks rauaajaks ja nooremaks rauaajaks. Eestis oli kiviajal Pulli k6ige vanem asulakoht. Kiviajal olid t66riistad valmistatud kivist,luust,puust T2htsal kohal oli jaht. Inimesed pidasid jahti metsloomadele.Enim p6tru ja kopraid. Metalliaja esimene pool ei toonud eestisse kaasa mingit murrangut. Eesti looduses puudus pronksiks vajalik vask. Pronksesemed olid ka liiga kallid,et neid kuskilt mujalt hankida.
Sa ei pruugi seda enne tähele pannagi, kuni murrad mõne luu või hakkad oma senist pikkust kaotama. Osteoporoos (ehk luude hõrenemine) on haigus, mis suurendab luude murdumise riski. Osteoporoosi korral väheneb luude mineraalne tihedus, luu mikroarhitektuur laguneb ja luudes olevate valkude kogust ja sortimenti muudetakse. Inimesed, kellel on diagnoositud luude hõrenemine, murravad luid olukordades, kus tavaline inimene seda ei teeks. Kõige õrnemad luud selles osas on tüüpiliselt lülisammas, ribid, puusad ning ranne. Luude hõrenemise peamine tagajärg on loomulikult luude murdumise sageduse suurenemine. Lisaks sellele aga mõjutab see haigus ka oluliselt eluiga ning elukvaliteeti. Mis põhjustab luude hõrenemist? Luude hõrenemist põhjustavad karastusjoogid, mis sisaldavad fosforhapet ning kofeiini. Lisakas sellele tekitab ka luude hõrenemist tubakas, alkohol ja alatoitumine. Kuidas ennetada luude hõrenemist?
Heli liigub kuulmekäiku-trummikilesse-kuulmeluuketele-teole ja lõppeb oimusagara kuulmiskeskuses Kõrv tabab õhuvõnkeid sagedusel 16-20000 hertsi(16-infraheli 20000-ultraheli) Kõrva ehitus Kõrvad koosnevad kolmest osast: Väliskõrv Sisekõrv Keskkõrv Väliskõrv Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Keskõrv Õhuga täitetud õõs, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Kuulmeluukesed Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva. Kuulmetõri Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena Sisekõrv Ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund. Kuulmisteravus Kuulmisteravus sõltub suuresti inimese vanusest
Prometheuse, kes otsis teisi liikuvaid ja elavaid olendeid. Lõpuks meisterdas ta savist ja vihmaveest esimesed inimesed. Jumalanna Athena kinkis inimestele hinge, kuid nad liikusid kui unes. Prometheus läks inimeste sekka ja õpetas neid maju ehitama, lugema, ravitsema jne. Zeus kutsus Prometheuse enda juurde ja ütles, et ta peab õpetama jumalate kummardamist. Prometheus õpetas inimesi, kuidas ohverdada, kuid mängis jumalatele vingerpussi, kattes luud rasvaga. Ta tappis härja ning mässis selle naha sisse ja pani sisikonna peale. Zeus nägi ta läbi ja valis luud rasvaga. Peajumal vihastas ninapidi vedamise pärast ja otsustas inimkonnalt tule võtta. Prometheus sai sellest teada ja varastas selle tagasi. Zeus vihastas kõvasti ja laskis Hephaistosel meisterdada ilusa naisekuju. Athena andis talle riided ja hinge, Aphrodite veetluse ja Hermes ilusa hääle. Nimeks sai ta Pandora. Ta toimetati Prometheuse venna Epimetheuse kätte koos
3.Ühenda katioonid nende õigete ülesannetega: 3.1. vesinikioon d) määrab lahuse happesuse 3.2. kaaliumi-ja naatruiumiioonid a) närviimpulsside moodustumine 3.3. magneesiumiioon e) klorofüllis taimel, loomal DNA-s ja RNA-s 3.4. kaltsiumiioon c) luudes ja hammastes 3.5. rauaioonid b) verepunalibledes hemoglobiinis, osaleb hapniku transpordis 4. Organismile vajalikud anorgaanilised ained saame söögist ja joogist. 5. Väikelaste luud on elastsed kuna soolade sisaldus neis on vähene, vananedes kaltsiumisooladekonsentratsioon tõuseb ja luud on tugevad aga samal ajal haprad. 6. Hingamisel tekib meie kehas süsihappegaas. Kuidas me sellest gaasist vabaneme? Väljahingamisega. 7. Biomolekul on orgaaniline aine, mis tekib organismi elutegevuse tulemusena, mille hulkakuuluvad sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. 8. Bioaktiivsete ainete hulka kuuluvad ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. 9
php 4 2.Tiiva evolutsioon Tiivad evolveerusid miljoneid aastaid. Teadlased on jätkuvalt uurinud tänapäeva lindude tiivaehitust ja tuvastanud palju anatoomilisi detaile. Eriti tähtsad on need mitteleitud detailid mitte-lindude „kätes“. Enamus pingutusi on tehtud, et avastada fossiilide kogumikes varasemaid muutusi sellistes detailides aga kahjuks on see kaugel uuringu täielikkusest. Tiibades on üldiselt õhukesed, õõnsad luud mis ei fossiliseeru hästi ja välja tuleb see , et vähesed tiibadega loomad surid fossiliseerumiseks sobivates tingimustes. Fossiilide vähesus teeb tuvastamise keeruliseks millal ilmusid mingid ilmingud esimesena tiibade muutumises. Ajad alljärgnevas listis on dokumenteeritud kuid ei peegelda isegi progressi millal toimub arengu üleminek ühelt teisele.[3] https://www.google.ee/search? q=wing+evolution&biw=1366&bih=657&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X& sqi=2&ved=0ahUKEwjZ5t-
kiskja. Tema keha pikkus on 160-250 cm. Nagu kõigil karulastel on pruunkarul tugev, jõuline kehaehitus. Reeglina on nende luustik tugevam kui teistel karulastel. Ta oskab ujuda ja ta suudab ujuda järjest isegi 6 km. Karupojad oskavad hästi ronida, aga täiskasvanud karud ei saa ronida oma massi pärast. Tema kehamass võib ulatuda 250 kg. Jäsemed on pikad ja jõulised. Ees- ja tagajäsemed on umbes ühepikkused. Nii küünarvarre luud, kui ka sääre luud on lahus, mis tingib suure pööratavuse. Pruunkarul on tundlik nina ja arenenud haistmismeel ja ka hea kuulmine ja üsna halb nägemine. Pruunkaru karvkatte värvus on helepruunist tumepruunini. Nagu teistelgi karulastel, on pruunkarul peeniseluu ja lühike juppsaba. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud. Karule on iseloomulik see, et kõndimisel toetub ta kogu tallaga nagu kõik karulased, ta on tallalkõndija.Selle poolest sarnaneb ta ka inimesega. Jalalabad
varbaküüned. 11. nädal Loote munandid või munasarjad on moodustunud. Loode suudab avada suud ning keel on täielikult väljaarenenud. Välised suguelundid on näha. 12. nädal Lootel on juba silmalaud. Loode liigub emakas ringi, ilma et rase seda tunnetaks. Loode kaalub umbes 25 grammi ning tema jala pikkus on 1 sentimeeter. Loode võib neelata väikestes kogustes lootevedelikku. 13. nädal Loode on nüüdseks täielikult moodustunud. Tal on olemas kõik luud. 14. nädal Lootel on juuksed. Ta liigutab oma pead, käsi ja jalgu. Jalad on kätest pikemad. 15. nädal Kui lapsel on tumedate juuste geenid, siis hakkavad need praegu tootma tumedat pigmenti. Laps teeb rinnaga üksikuid hingamisliigutusi. Väikeaju ja selgroog on moodustunud. 16. nädal Loode on 16 sentimeetri pikkune ja kaalub umbes 130 grammi. Loote liigutused toimuvad võpatustena. Tal on nii aktiivseid kui ka passiivseid perioode. Pea veresooned on juba nähtavad
Seitsmekümnendate aastate algul muutub Kaplinski väljenduslaad napiks. Seda ennustab juba ,, Valge joon Võrumaa kohale" (1972) LOOMING Esimene luulekogu ,,Jäljed allikal" ilmus 1965. 1967 avaldatud luulekogu ,,Tolmust ja värvidest" on seevastu Kaplinski mõjukas ja läbimurdeline teos. Luulekeelt põhjendas Kaplinski tollal lihtsuse ja loomulikkusega. Tolmust ja värvidest Tolmust ja värvidest saavad uued liblikad aga meid pannakse mulda nagu murtud luud oma asemele tagasi kuskil tormis ja hämaras lakuvad lained vastsündinud saari nagu lõvi oma kutsikaid sõnad astuvad esimesi samme lehekülgede valges pimeduses kus pole varje ruumi ega kaugust kuni midagi päris uut sünnib koordinaadid virmalised mõni öö ja langevad tähed hõbedast vasarat löögid läbi sügava une........ Mitu suve ja kevadet Ränduri laul, nutt kõnnumaal mõlemad teevad haiget. Kauge tuli, laskuv täht tasapisi kahanemas.
Inimene ja kaltsium Luude ja hammaste kasvatamine Verehüübe tagamine Südamerütmi reguleerimine Lihaste ja neerude normaalse töö tagamine Vererõhu alandamine Allikad Piim, piimatooted Kala, mereannid Kapsad Apelsinid Tumerohelised taimeosad (spargel, basiilik) Fakte Keha väljutab 70% kaltsiumist, mida sa tarbid, sest seda ei ole vaja ja seda ei saa talletada Röntgenkiired luud ei läbi Looduses puhtal kujul ei leidu Hea elektrijuht Massi poolest levinuim metall paljudes loomades Kaltsiumoksiidi, kaltsiumhüdroksiidi ja kipsi kasutati juba antiikajal Kare vesi Kasutatud allikas http://miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/4 teema/loodus/kaltsium.htm http://www.toitumine.ee/kaltsium/ http://vegan.ee/soomine-elustiil/toitumisinfo/olu lisemad-toitained/kaltsium/#pealkiri2 http://et.wikipedia.org/wiki/Kaltsium
Taimede organid on: Juur - hoiab kinni mullas, toitaineid imeb mullast. Vars - transpordib vett ja mineraalaineid, orgaanilisi aineid. Leht - fotosüntees. Okas on ka leht. Õis - Õistaimedel. Sugulise paljunemise organ. Vili - Seemnete levitamine Käbi - Ainult käbitaimed e paljasseemnetaimed. Seemnete tekitamine. 5. Elundkonna tase Elundkond - Koostöötavad organid, millel on üks ühine eesmärk. Tugi- ja liikumiselundkond - Lihased ja luud Hingamiselundkond Seede- ja vereringeelundkond Kesknärvisüsteem Erituselundkond Suguelundkond Meeleelundkond Taimedel puuduvad elundkonnad. 6. Organismi tase · Ainurakne on ka organism · HOMÖOSTAAS - Sisekeskkonna stabiilne seisund. Närvid - neuraalne regulatsioon. Hormoonid - humoraalne regulatsioon. Teadused: Anatoomia ja füsioloogia. Sisenõrenäärmed toodavad hormoone. · Ajuripats - kasvuhormoon
Rakud on väikseimad organismi ehitusosad, millel on kõik elu tunnused.(50 000 miljr) Kehas on üle 200 rakutüübi.Igas neist on aktiivne kuni 10% infot. Uued rakud tekivad olemasolevat jagunemisel. Kui jagunevad kontrollimatult, on kasvaja. Ei jagune südame- lihaskoe ja närvirakud(kõige pikemad) Rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. 4 tüüpi- epiteel, side, lihas ja närvikude. Epiteelkoe rakud on tihedalt kõrvuti, keha peal. Sellega vooderdatud näärmed toodavad organismile vajalikke ühendeid.(seedenõred) Kiire jagunemisvõimega. Sidekoes on rakuvaheainet palju: *luu ja kõhrkude on toes *rasvkoes on varurasvad, aitab neere paigal hoida *veri on vedel kude, toidab ja kaitseb. Lihaskoe moodustavad lihasrakud: *silelihaskude asub veresoonte ja õõneselundite seintes, rakud on aeglased, ei väsi, ei allu tahtele. *vöötlihaskude koosneb pikkades lihaskiududest, mille rakkudes on palju ruumi, kiired ja väsivad. *südamelihaskoe rakud sarnanevad...
teadmistesse. Lõpuks võib augustada lapse kõrvanibu, kuigi tänapäeval tehakse seda ainult tüdrukutel. Surma rituaal näeb ette laiba tuhastamise, kuna taaskehastub ainult aatman ehk hing. Kui võimalik, pannakse surija suhu mõned tilgad Gangese vett, püha tulsitaime lehed ja tükike kulda. Surnukeha viiakse matmistuleriidale, kus vaim poeg poetab süüdatud puutükid lahkunu suhu ning teised inimesed asetavad väikesi puutükke tuleriidale. Pärast tuhastamist korjatakse tuhk, lilled ja luud kokku ning võimaluse korral puistatakse see Gangesesse või mõnda teise jõkke või merre.
üle 1000° C temperatuuri juures. Tulemuseks on põletatud ehk kustutamata lubi, mis veega ägedalt reageerib ja annab kustutatud lubja. Sellest valmistatakse lubimört, mida kasutatakse ehitusel. Lubimört kuivab aja jooksul, reageerib õhus oleva süsihappegaasiga ja muutub uuesti keemiliselt paekivi sarnaseks ühendiks, kuid on paekivist poorsem ja mehaaniliselt mitte nii tugev. CaCo3 ehk kaltsiumkarbonaat on põletamata lubi. Seda sisaldavad näiteks kriidid, luud, munakoored, tigude ja karpide kojad ning ka looduslikud pärlid. Kaltsiumkarbonaat on tundlik hapete suhtes, seepärast happevihmad kahjustavad pikkamööda paekivist kui ka marmorist ehitisi ja skulptuure. Lubjakivi on tööstuses tähtis, sest sellest valmistatakse mitmesuguseid tarbe- ja dekoratiivesemeid(nt küünlajalad vaasid jms)ja seda kasutatakse ka mitmesuguste ehitusmaterialide koostisena(lubimört,krohv).Lubjakivi on lähtaineks lubja tootmisel.
Tema on olnud kõige pikema eksisteerimisajaga inimlane, kelle evolutsioonilised muutused olid tähtsuselt suuremad ja arenenumad kui tema eellastel. Homo erectustega tekkisid religiooni alged ning sotsiaalne suhtlemine. Inimlased olid saavutanud väga kõrge taseme oma arengus. Tänapäeva inimese ehk Homo sapiensi ehk ,,aruka inimese" tekkimisega olid asetleidnud märkimisväärsed muutused- ümar kolju, kõrge laup, arenenud lõuats,vähem arenenud lihaskond ja kergemad luud. Töövahendid olid muutunud järjest mitmekülgsemaks ning ajukolju maht peaaegu poole võrra suurem kui ,,püstisel inimesel". Algas nüüdisinimese esimene väljaränne Aafrikast Ameerikasse, Austraaliasse ja Aasiasse ning see pani aluse rasside tekkimisele. Hakkasid tekkima inimtüübid ning inimlaste levila suurenes jõudsalt.
reproduktsioon (sperma-ovogenees, kasvuhäired, vananenud välimus, embrüo, platsenta), follikulaarne hüperkeratoos, naharakkude ja limaskesta areng, kõhre nohu, silmade kuivus ja luukoe kasv, areng D (kaltsiferoolid) Reguleerib Ca ja P metabolismi ja taset Kujuneb rahhiit ja lihaste hüpotoonia, vereplasmas, punnkõht, luud muutuvad pehmeks, luukoeareng, verehüübimine, igemete kahvatus, aneemia, immuunfunkts., südame lihastöö, maksa ja neerude kahjustus, soodustab imendumist peensooles liigeste valulikkus E (tokoferoolid) Antioksüdant, kofaktor, Spermatogeneesi, rasestumise häired, vähendab kasvaja riski Fe metabolismi häired,
luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- siseelundite seintes, veresoonte seintes 2. vöötlihaskude e skeletilihas- moodustavad skeletilihaseid 3. südamelihas- ainutl südames närvikude- koosneb närvirakkudest e neuronitest, neurogliiarakkudest võimeline erutuma ja seda edasi andma 4. elund- kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon NT. luud, lihased, süda, maks elundkond- ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid NT. tugi-liikumiselundkond 5. 6. teljed- sagitaal(eest taha)- eemaldamine, lähendamine frontaal(vasakult paremale)- sirutus, painutus vertikaal(ülalt alla)- pöörlemine(pronatsioon ja subinatsioon) tasapinnad- sagitaalsed frontaalsed horisontaalsed 7. luukoe ehitus- koosneb rakkudest(osteotsüüdid)
luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- siseelundite seintes, veresoonte seintes 2. vöötlihaskude e skeletilihas- moodustavad skeletilihaseid 3. südamelihas- ainutl südames närvikude- koosneb närvirakkudest e neuronitest, neurogliiarakkudest võimeline erutuma ja seda edasi andma 4. elund- kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon NT. luud, lihased, süda, maks elundkond- ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid NT. tugi-liikumiselundkond 5. 6. teljed- sagitaal(eest taha)- eemaldamine, lähendamine frontaal(vasakult paremale)- sirutus, painutus vertikaal(ülalt alla)- pöörlemine(pronatsioon ja subinatsioon) tasapinnad- sagitaalsed frontaalsed horisontaalsed 7. luukoe ehitus- koosneb rakkudest(osteotsüüdid)
Lämmastik valkude koostisosa. Fosfor nukliinhapete koostises. Naatrium, kaalium osalevad närviimpulsi tekkes. VEE BIOLOOGILISED ÜLESANDED: 1. Vesi on hea lahusti. 2. Osaleb enamikes organismis toimuvates keemilistes reaktsioonides. 3. Vesi hoiab rakus stabiilset temperatuuri. Füsioloogiline lahus 0.9% NaCl lahus, kasutatakse vere ja vee kaotuse korral. NB! Verd ei asenda Miks on väikestel lastel tugevamad luud kui vanadel? Lastel on elastsemad aga nõrgemad, vanematel on kaltsiumsoolade sisaldus suurenenud, luud on tugevamad aga hapramad. ORGAANILISED AINED ORGANISMIDES Kõik organismid sisaldavad orgaanilisi aineid. Põhilised orgaanilised ained on: süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukliinhapped. Kui nad on bioloogilist päritolu, nimetatakse biomolekulideks. Bioaktiivsed ained: vitamiinid, hormoonid ja ensüümid. SÜSIVESIKUD E. SAHHARIIDID
pikkune rahvalooming, mis põhineb meie karmil põhjamaisel loodusel. Eesti hobune on üks oluline osa meie loodustervikust, mille hoidmine on rahvuslik kohustus.” (Peterson 2015) Hobuse sattumist Eestimaa aladele võib lugeda alates VII aastatuhandest e.m.a, mida tõendavad leiud Kundas, et ulukhobune oli levinud Põhja-Eestis boreaalsel perioodil. Siinne hobune võis olla suurem kui tarpan ja mongoolia ulukhobune, mida tõestavad Baltimaadel leitud hobuste luud. Eesti hobuse kujunemine meie aladel on väga hüpoteetiline ning esineb palju eriarvamusi. Samas ulukhobuse kodustamisest andmeid ei leitud. Üks arvamustest on, et põhja metshobune võis seguneda siinnse koduhobusega, mis andis aluse eesti hobusele, kellel ka praegusel ajal esineb ühiseid jooni ulukhobuse eksterjööris. Teiste olemasolevate variantide järgi võis eesti hobune põlveneda rüütlihobusest või hoopis araabia, mongoolia või normanni hobusest.
Pole sarnasust inimesega. 3-4 päev: Emakasse jõudnud lootel võib eristada juba kaht rakukihti. Sisemises areneb loode välimisest tema toitained. 5-6 päev: Lootemuna kattev kiht laguneb ja mina kinnitub kohevas emaka limaskestas. Nüüd saab loode kõik vajaliku emalt. On inimalge. 18-28 päev: hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. 3 nädal: hakkavad arenema veresooned ja magu. 21 elupäeval hakkab süda tööle. 4. Nädal: tekivad luud ja lihaste alged. Ta sarnaneb üsnagi loomalootega. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, areneb ülemine kehapool kiiremini. 5. Nädal: moodustuvad kopsud, käte ja jalgade algmed. 7. Nädal: tekivad suguorganite algmed. 8 nädal: Lootel on olemas kõik organis. Algab loote periood, mis kestab sünnini. Tema keha töötab intensiivselt, loode tajub ema keha helisid ja tunneb tema meeleolu. 3.kuu: Loote kasv aeglustub pisut, pea moodustab 1/3 keha pikkusest
Kui anorektiku keha ei saa eluks vajalikku kätte toidust, hakkab tema organism hankima rasvu, valke ja süsivesikuid ta enda lihastest, südamest, maksast ja isegi ajust... Tüdrukutel jääb ära menstruatsioon ja see takistab luude normaalset arengut. Tavaliselt areneb naiste luumass pärast seda, kui pikkusesse kasvamine on lõppenud. Luumassi kujundamiseks on aga vaja mitmekülgset toiduvalikut ja normaalset menstruatsioonitsüklit. Anorektikul luumassi ei lisandu ja luud ei tugevne, kuna munasarjad ei erita piisavalt östrogeeni. Tagajärg võib olla ka võimalik viljatus ehk võimetus saada lapsi. NÄLGIMINE NÕUAB TAHTEJÕUDU Praktikas on näide mitmete aastate tagant üle 170 cm pikk tütarlaps kaalus juba alla 30 kilo. On teada ka juhus, kus neiu kaalus lõpuks vaid 24 kilo ja tema keha ei hakanudki enam toitu omastama. Eestis on olnud küll juhtumeid, kui anorektik on nälgimise tagajärjel ära surnud.
Pole sarnasust inimesega. 3-4 päev: Emakasse jõudnud lootel võib eristada juba kaht rakukihti. Sisemises areneb loode välimisest tema toitained. 5-6 päev: Lootemuna kattev kiht laguneb ja mina kinnitub kohevas emaka limaskestas. Nüüd saab loode kõik vajaliku emalt. On inimalge. 18-28 päev: hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. 3 nädal: hakkavad arenema veresooned ja magu. 21 elupäeval hakkab süda tööle. 4. Nädal: tekivad luud ja lihaste alged. Ta sarnaneb üsnagi loomalootega. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, areneb ülemine kehapool kiiremini. 5. Nädal: moodustuvad kopsud, käte ja jalgade algmed. 7. Nädal: tekivad suguorganite algmed. 8 nädal: Lootel on olemas kõik organis. Algab loote periood, mis kestab sünnini. Tema keha töötab intensiivselt, loode tajub ema keha helisid ja tunneb tema meeleolu. 3.kuu: Loote kasv aeglustub pisut, pea moodustab 1/3 keha pikkusest
kroonilised haigused, suhkrutõbi, kõrge vererõhk, kroonilised kopsuhaigused. 4. Luuhõrenemine Luuhõrenemine ehk osteoporoos on luu haigus, mis väljendub luu tiheduse vähenemises. Luude tugevus oleneb nende kaltsiumisisaldusest. Organismi jaoks vajalik kalstium saadakse valdavalt piimatoitudest. Naistel on määravaks ka naissuguhormoonide ehk östrogeenide tasakaal organismis. Luuhõrenemise korral väheneb kaltsiumi sisaldus luudes ja luud muutuvad hapraks. Niisiis luuhõrenemise peamiseks tekkepõhjuseks on kaltsiumipuudus. Haiguse algstaadiumis pole mingeid erilisi sümptomeid. Võivad esineda tagasihoidlikud valud seljas või puusas. Luuhõrenemise peamiseks avaldumiseks on luumurru tekkimine ilma erilise tugeva traumata. Luu võib murduda iseenesest. Osteoproos on iseloomulik kesk- ja vanemas eas naistel, sest peale menstruatsiooni ära
1.kuu Rakk pesastub Tekib platsenta Emal võivad esineda menstruatsioonieelsed sümptomid (krambid, tujukõikumised) Embrüo seemnesuurune 2.kuu Emal suurenenud söögiisu, Hommikune iiveldus, Väsimus, Rinnad suurenevad Embrüo vaarikasuurune tal arenevad ajurakud, süda juba lööb, varbad ja sõrmed arenevad lahku 3.kuu Emal võib esineda uimasus, gaasid, väsimus Loode ploomisuurune, kuu lõpus greibisuurune Tal arenevad suguelundid, luud, hambad Loode toodab hormoone, uriini, seedemahlu, valgeid vereliblesid 4.kuu Kasvavad juuksed ja sooline erinevus on märgatav Loode 2025 cm pikk Kaalub 200g või rohkem Rasedus hakkab välja paistma 5.kuu Loode on umbes 30 cm pikkune Ema hakkab tundma lapse liigutusi 6.kuu Hakkavad töötama rasuja higinäärmed Nahka kaitseb lootevetest spetsiaalse vedelikuga ehk "verniksik" Sündides enneaegsena 6. kuul võib ta
A-Vitamiin Siivo-Sandre Tänavots Mida see tähendab A-Vitamiin on retinoolitaoliselt mõjuvate ainete geneeriline nimetus, ka bioaktiivsete biomikromolekulide rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin Kust kohast me seda saame? Saame rasvastest kaladest, kalamaksast, loomamaksast, võist, rasvasematest piimatoodetest Parimad allikad Parimateks allikateks on maks, piimatooted (juust, või), muna. Karotenoide leidub enim kollastes ja oranžides, aga ka mõnedes rohelistes puu- ja köögiviljades ning marjades (kibuvitsamarjad porgand, lehtkapsas, spinat, kõrvits, brokoli, lehtsalat, paprika, apelsin, papaia, hurmaa) ning maguskartulis. Vitamiini tähtsus A-vitamiin on tähtis paljude organismide sigimiseks,luu kasvuks ja nägemisteravuse hoidmiseks, immuunsuseks, aga ka antioksüdantse regulaatorina Milleks on vaja A-vitamiine? Nägemisprotsessiks Paljude organismi rakkude kasvuks ja arenguks Antioksüdantseks regulatsiooniks Organismi vi...
Mikroelemendid- kaalium(K), kloor(Cl), kaltsium(Ca), naatrium(Na), magneesium(Mg), raud(Fe), tsink(Zn), vask(Cu), jood(I) ja fluor(F). Ained organismis Kõige enam on organismides anorgaanilisi aineid (vesi,soolad~80%). Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke. Veel on lipiidid (rasvad, õlid, vahad), sahhariidid (glükoos, tärklis, tselluloos) ja nukleiinhapped (DNA,RNA). Ioonid organismis K ja Na- närvid, veri, tsütoplasma. Ca- luud. Mg- DNA, RNA, taimel klorofülli koostises. P- rakumembraan. I- kilpnäärmehormoonid Sahhariidid Mono- glükoos, riboos, desoksüriboos, fruktoos. Polü- tärklis, tselluloos, glükogeen. Oligo- laktoos, kitiin. Energia- VSR Ensüümid-V Liikumine-V Transportimine- VS Ehitusmaterjal- VSR Kaitse- VSR Varuaine- SR Füsioloogiliselt aktiivsete ainete koostises- S (Valgud, suhkrud, rasvad)
LUUMURRUD 1. Kinnine luumurd: - välised kehakatted on terved; - jäseme tugev valu; jäseme kuju muutus, turse, verevalum; - jäseme ebanormaalne liikuvus Esmaaabi: - Vaigistada valu ( tuua välja soki seisundist) - Teha LAHAS ( fikseerida alatai mõlemad naaberliigesed! ) - Hoiduda liigsetest liigutustest - Lahas ei tohi hõõruda nahka ( lamatiste oht) NB! Lahase puudumisel võib fikseerida näiteks käe kere külge, jala teise jala külge - Katta soojalt - Anda juua - Kutsuda kiirabi 2. Lahtine luumurd: - nahk on vigastatud; - veri jookseb; haavast näha luude otsi; - jäseme tugev valu, turse, kuju muutus, - ebanormaalne liikuvus,verevalum NB!OHT! haava võib sattuda võõrkehi, tolmu, jne! KINNIOLEVAID RIIDETRÜKKE MITTE REBIDA! (jäta nii nagu on, sest võib tekkida verejooks!) Esmaabi: - Vaigista valu(too välja soki seisundist) - Peata verejooks, haavale steriilne side - Teha lahas (nagu eeln...
Liin tõmbas mehe käed katki ja käsi kiskus krampi. Olelusvõitluses, kes on tugevam, jäi siiski peale mees. Seda aga vaid esialgu, sest kui ta oli kala kinni püüdnud ja paadi külge kinnitanud, haistsid haid vette sattunud verd ja olid üsna pea marliini kallal. Esialgu õnnestus Santiagol haid minema ajada, aga tema ainus kaitsevahend, harpuun, purunes. Paat liikus mehele tuttava kalda poole, aga kuna tal ei olnud millegagi haisid eemal hoida, jäid marliinist ainult luud alles. Teose lõpplahendus - Mees jõudis lõpuks randa, kus ta leiti. Ta haigestus ja poiss hoolitses tema eest. Teised kalurid imestasid marliini korjuse suuruse üle. Külastavad turistid aga ei osanud mitte midagi aimata sellest, milline oli tegelik elu selles kalurikülas. Põlvkondade side - elu ja tarkuse järjepidevus - Vanemad inimesed on ikka elukogenenumad ja targemad ning annavad seda tarkust noortele edasi.
4. Milles seisneb vee bioloogiline tähtsus? Vesi osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides ja on hea lahusti. Samuti on veel hea soojusmahtuvus, mis aitab hoida püsivat keha temperatuuri. 5. Tooge näiteid katioonide tähtsusest eri organismides. Kaalium- ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustumises. Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevusese. 6. Kuidas muutub inimese elu jooksul tema luude keemiline koostis? Vananedes kaltsiumsoolade kontsentratsioon tõuseb ja luud saavad suurema tugevuse, kuid muutuvad hapramaks. 7. Kuidas rakud vabanevad hingamisel moodustunud süsihappegaasist? CO2 lahustub vees ja moodustuvad karbonaatioonid. See koguneb koevedelikku ja sealt veri kannab selle kopsudesse, kus organism sellest vabaneb. 8. Kust saab inimene oma elutegevuseks vajalikud anorgaanilised ühendid? Inimene saab oma elutegevuseks vajalikud orgaanilised ained peamiselt toiduga. Kokkuvõte
kollageen ja on elastseid kiude moodustavaks valguks. Sidekude esineb kogu kehas, toetab elastseid kehaosi ja seob teisi kudesid omavahel. Lihaskude kude, mis on kokkutõmbumisvõimeline ja spetsialiseerunud liigutuste sooritamisele. Eristatakse kolme tüüpi lihaskude: sile-, vööt- ja südamelihaskude. Närvikude kude, mis vahendab informatsiooni rakkude vahel ja võtab osa rakutalituse reguleerimisest. 3. Inimese elundid: Nahk, Luud, Lihased, Kopsud, Magu, Neerud, Süda Elundkonnad: seede-, hingamis-, tugi- ja liikumis-, eritus-, vereringe- ja sigimiselundkond 4. Organismi kui terviku töö tagab närvisüsteem. 5. Närviraku ehitus: Telefonis pilt 6. Sünaps on närvirakkude vaheline ühendus, mille kaudu liigub erutus ühelt närvirakult teisele 7. Refleksid: Tingitud (omandatakse elu jooksul) valurefleksid, mitmesugused
b) Majakeses, mis oli kinnitatud suure kõvera männi okstele:Õige c) Haralise männi juure all 2. Mis oli Kunksmoori tegelik nimi? a) Mariie b) Emmaliine c) Emmeliine:Õige 3. Kuidas käis Kunksmoor suurel maal ravimtaimi korjamas? a) Kummipaadiga b) Suure kollase õhupalliga:Õige c) Laevaga 4. Kuidas Kunksmoor vigastatud ja uppunud meremeest ravis? a) Keetis nõiarohtudest tulist teed ja valas meremehele suhu:Õige b) Jutustas talle imeilusaid muinasjutte c) Pani meremehe murtud luud lahasesse ja kutsus kiirabi 5. Kui Kunksmoor vahel haigeks jäi, siis a) nõidus ta end mõne minutiga terveks b) kutsus endale suurelt maalt arsti c) keetis ravimtaimedest nõiateed ja sai kiiresti terveks:Õige 6. Mis olid kapten Trummi meelistegevused? a) Vesivärvidega värvimine ja uisutamine b) Jalgrattaga ja tõukerattaga sõitmine c) Markide ja märkide kogumine:Õige Pille Vilba Lasnamäe Üldgümnaasium Lugemiskontroll Aino Pervik ,,Kunksmoor" 1.klass 7
Keskkonnatingimuste mitmekesisus ja muutumine, uus liik ja uued kohastumused, mitu fenotüüpi Kohastumus populatsiooni ja liigi isendite ühine pärilik omadus või tunnus mis soodustab nende elu Kohanemine isendite fenotüübi otstarbekas muutumine keskkonnategurite toimele. Kohastumine org. ehituse ja talitluse pärilik muutumine loodusliku valiku toimel. Kohastumused avalduvad igas valdkonnas: lindudel kerged luud ja sulestik, kõrbetaimedel sügav juurestik ja kitsad lehed, paljudel loomadel varjevärvus või hoiatusvärvus. Mimikri ehk sarnasus teise liigiga. Kohastumuste (+ ja -) : Kaelkirjak saab hästi puu otsast lehti süüa(vastandliku toimega ökoloogilised tegurid), kuid juua ei saa hästi, metskitsed võivad erakordse külmaga hukkuda(ebapüsivad keskkonnatingimused), valged kaitsevärvusega jänesed hukkuvad kui pole lund
Ta kontrollib organismi füsioloogilised reaktsioonid ja tagab veresoonkonna korraliku töötamist. Immuunsüsteem (edasi IS)on keerukas võrgustik koosnev mitmesugustest elunditest, rakutüüpidest ja molekulidest. IS ehitus on väga keeruline. Seda võib võrrelda kesknärvisüsteemi ehitusega. - IS peaorgan on luuüdi, mis vastutab vereloome eest (erütrotsüütide, trombotdüütide ja leikotsüütide tootmine). Eristatakse kollast ja punast luuüdi. Asukoht on toese suured luud (selgroog, umbluu, puusaluud jne.). - Tüümus koos luuüdiga kujundavad IS keskorganit, mis koosneb tüvirakudest. - Kurgumandlid samuti võtavad osa lümfotsüütide tootmises. - Põrn on üks IS keskorganitest. Paikneb kõhuõõnes. Tema ülesanne on vere puhastamine võõrastest elimentidest ja surnud rakudest. - Olulise tööt teostab ka lümfisüsteem, mis on kaitserakude (lümfotsüütide) kandja. Lümfisõlmed on lümfisüsteemi oluline osa.
85 päeva varahommikul läkski vanamees kalale ning kuigi algul kala ei võtnud, siis lõpuks tuli üks väga suur kala konksu otsa, kes tiris paati väga kaugele kaldast eemale. Kala tiris paati mitu päeva kuni lõpuks suutis vanamees ta pinnale tõmmata ning kala tappa. Vanamees sidus kala paadi külge ning hakkas kodusadamesse sõudma, kuid veri kalast kutsus kohale haid, kes kalast tüki võtsid ning kui vanamees kaldale jõudis oli ta väsinud, kuid kalast olid järele jäänud vaid luud. Mulle meeldis raamat ,,Vanamees ja Meri" ning ma arvan, et iga inimene peaks selle raamatu läbi lugema. See raamat oli õpetlik, sest tihti on ka elus nii, et pingutad tohutult, kuid lõpuks jääd ikka oma saagist ilma. Veel mulle meeldis, et poiss oli vanamehele väga truu ning kuigi ta vanemad teda keelasid, siis poiss tahtis ikka vanameest aidata, talle head teha ja süüa viia. Sten Ander Sepp 12c
kõrge vererõhuga inimestel hakkab vererõhk langema vere maht suureneb, punaliblede ja hemoglobiini sisaldus veres tõuseb organismi energiavahetus paraneb vere HDL (,,hea") kolesterool tõuseb ja LDL (,,halb") kolesterool langeb hingamislihased tugevnevad ja gaasivahetus kopsudes paraneb lihaste töövõime ja energeetika suureneb raku ,,jõujaamade" ehk mitokondrite arv ja mass lihastes suureneb suurenevad aeroobse ainevahetuse fermendid tugevnevad luud, lihased, kõõlused ja liigesekõhred vastupidavuskoormusel intensiivistub ainevahetus tugevneb organismi immuunsus enesetunne ja üldine heaolutunne paranevad, stressitunne väheneb
käsikäes. Näiteks oli kirjeldatud näiteid: külmatunne tekib sellest, et keha on külmas keskkonnas (keha mõjutab hinge); käsi liigub taskusse seetõttu, et inimesel oli kavatsus rahakott taskust välja võtta (hing mõjutab keha). Ka kõige selgemini mõistetavam oli minu jaoks Decartes'I arusaam ja arvamus sellest, et kuss toimub keha ning hinge vastastikune mõjutamine- vaheajus asuvas käbikehas. Kogu kehas asub hing, kõik organid ja luud jne. moodustavad hinge. 2. Milline on Teie enda arvamus sel teemal? Minu enda arvamus sel teemal on sarnane Decartes'i omaga. Kui kogu keha toimib, toimib ta tänu hingele, kui hing on olemas, funktsioneerib ka keha. Omavaheline seos keha ja hinge vahel on täiesti märgatav ja mõistetav. Keha ning vaim toimivad koos nagu mainisin eelmises vastuses. Kui lõpetab keha töötamise, lahkub ka kehast hing, öeldes nii kõnekeeles
Nt kaasatulnud rändrahnud mandrijää sulamisega. Sulaveest tekkisid järved ja orud. Kliima soojenedes tulid asemele männi, kase metsad ning karud ja põdrad. Pulli asula IX a.t eKr 3. Muinasaeg ja selle uurimine: Eesti muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 13. sajandi algul pKr. Muinasaja allikad: a. Arheoloogia · Kinnismuistised (maas kinni) hooned · Irdmuistised (saab mujale paigutada) tarbeesemed, ehted, luud. b. Zooloogia ja botaanika c. Antropoloogia luustiku põhjal tunnuste määramine. d. Numismaatika ajaloo uurimine müütide põhjal. e. Etnoloogia rahvateadus, nt Eestlaste eluolu 18.-19. sajandil. f. Rahvusluule ja keeleteadus, sugulaskeelte veerimine, laensõnad. g. Teiste rahvuste kirjalikud allikad (nt Henriku Liivimaa kroonika) Neisse tuleb kriitiliselt suhtuda, subjektiivne hinnang nt õigustati alistamist. 4. Muinasaja periodiseerimine:
kuulekalt tagasi, hoidudes karjana kokku noorhobused, vabad ja varsaga märad... Metshobune Eestis Rääkides hobuse ajaloost Eestis ei saa kuidagi mööda minna metshobusest. Kõige varasemad teadaolevad metshobuse luuleiud on pärit Kunda Lammasmäelt (VIIIVII aastatuhat e. Kr.), kus nad moodustasid 0,5% kogu luuainesest. Metshobuse esinemise maksimum oli suhteliselt soojal ja niiskel atlantilisel kliimaperioodil. Kääpa asulast (III aastatuhat e. Kr.) saadi kokku 282 metshobuse luud, kultuurkihi alumistes horisontides moodustasid nad 4,0%, ülemistes 1,5% kogu luuainesest. Üksikuid sellele liigile kuuluvaid luuleide on saadud ka teistest hilisematest kiviaegsetest asulakohtadest. Seega on hobuse kodustamine Eestis välistatud nii väikese arvukuse põhjal ei ole see võimalik, liiatigi peaks sel juhul hobuseluude osatähtsus arheozooloogilises materjalis pidevalt suurenema, mitte vähenema. Koduhobune Eestis
Kasulik kahel eesmärgil :vabanetakse loodust reostavatest tootmisjääkidest ja ühtlasi saadakse kvaliteetne kütus. Biotehnoloogiliste ensüümide abil saab näiteks suhkrut aga ka tekstiili tööstuses · Süstemaatika Rühmitab sarnasuse alusel. 5 liiki :loomad, taimed, seened, bakterid, proteistid- vetikad, algloomad. Rühmad: liik-> perekond-> sugukond-> selts-> klass-> hõimkond-> riik · Homoloogiline sarnasus ehk ehitusplaaniline sarnasus(imetajatel samad luud, mi omavahel ühenduses ühesuguse ehitusplaanijärgi) · Analoogiline sarnasus-funktsionaalselt sarnased, pääsukese ja inimese silma ehitus
Kohev sidekude( siduv ja koondav roll, hoides kudesid ja organeid paigal ning tagab elastsuse), rasvkude( varuainete kogumiseks, pehmendab lööke, talletatakse kehavõõrad ained, mida erituselund ei suuda eritada), fibrillaarne sidekude( rakuvaheaine tihedate paralleelsete kollageeni kimpudega,mis kinnitavad lihased skeleti külge) kõhrkude (mood. tugevaid ja painduvaid tugistruktuure, ümbritseb luude otsi, mood. siledaid ja elastseid pindu) , luukude( jäik sidekude, muudab luud jäigaks ja tugevaks ) ja veri (vedel plasma; hapniku, hormoonide ja toitainete transport kehaosadesse/ immuunsuse tagamine). Lihaskude talitluseks kokkutõmbumine. Sisaldab müofibrille( koosneb aktiinist ja müosiinist). Kehamassist mood. lihaskude 40-50 %. Sidelihaskude ühetuumalised käävjad rakud, kontraktsioon aeglane, reguleerib vegetatiivne närvisüsteem ja hormoonid). Vöötlihaskude lihaskiud, pikad paljutuumalised rakud. Skeletilihased kinnituvad
arm. Armastus ja tuli ei ole laste mänguasjad. Mida armsam laps, seda kibedam vits. Armul pole põhja. Armastus on hullem kui soetobi; soetobi Musu armastuse mõedupuu. ajab pää paljaks, armastus ajab perse paljaks. Liki luud om liha makus, ao tullõh tütrik armas. Noorus armu kergitap, vanus kokku vantsutap. Ken päävä tõinetõist vihkav, nii ööse tõinetõist armastav. Härg kasvab ikkenukas, mees kasvab kervevardes, noorik kasvab mehe armus. Vanapoisi armastus / on nagu kassi kriimustus. Arm aab, veri veab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
