Üht rasket kivirahnu kandes väsis lesk ära ja kivi libises käes. Linda istus kivile ja valas kaua pisaraid. Nii tekkis ta pisaratest Ülemiste järv. Kurvastuse kergenduseks sündis aga Lindale poeg ning kohe hakkas ta vägevuse märke näitama. Kaks kuud ta ainult kisas, siis rebis katki mähkmed, lõhkus voodi ja ronis põrandale roomama. Kolmekuiselt kõndis ta juba ringi. Nii kasvas Kalevi noorem poeg. Suureks sirgunud mängis ta kaljupankadega kurni ja viskas paepankadega mere ääres lutsu. Mõnikord aga mängides kiskus ta üles noori kuuski. Tundus et Kalevipojast igati isa vääriline kasvab. Pärast kalevi surma käis Lindal palju kosilasi, kuid Linda saatis kõik kosilased koju tagasi. Teiste hulgas käis ka tuuslar, soome tuuletark. Tuuslar ähvardas Lindat kättemaksuga. Ajapikku sai Linda kosilastest rahu. "Kalevipoeg" on Friedrich Reinhold Kreutzwaldi koostatud kunsteepos, mida peetakse eesti rahvuseeposeks. 19
Kuid Gailiti peateosed olid alles kirjutamata. Konstantin Pätsi ebamäärane ja samas väga tegevusrohke eluperiood jätkub, seda nii teleloos kui ajalootõe raamistikus. Harju Panga krahh oli ebameeldiv ja kompromiteeriv, kuid selle tähtsust ei maksa ülehinnata. Pankrot oli tollal igapäevane sõna, samuti kui ziiro, veksliprotest või maksujõuetus. Kujuka pildi tolleaegsetest «elu peremeestest» maalib A. H. Tammsaare oma «Tõe ja õiguse» IV osas ning sama valgustav on Oskar Lutsu «Vähkmann ja Ko». Sellel taustal ei asetu Pätsi äri- ja finantstegevus teab kui enneolematult halba valgusse. 1925. aastal asus Päts Börsikomitee esimeheks (seda ametit oli ta pidanud varemgi), oli tegev Kaubandus-Tööstuskojas, Eesti-Vene kaubanduskojas jm. 1924. aastast kuni 1931. aastani Päts riigivanema toolile ei pääsenud, kuid olles jätkuvalt üks Põllumeeste Kogude liidreid, ei olnud ta kadunud ka poliitikast. See viib meid tema taluni
Nikolai Triik, 1884-1940. aasta ● Sündis Tallinnas rätsepa pojana; ● 1901. aasta- Stieglitzi kunsttööstuskool Peterburis; ● Õppis mõnda aega A.Laikmaa ateljeekoolis; ● 1919. aastal läks Tartusse kunstikooli “Pallas” õppejõuks; ○ juhatas maaliateljeed. ● 1924.-1926. aasta- “Pallase” juhataja Konrad mäe portree Söejoonistus A. Laikmaa ateljeekooli päevilt Noor-Eesti I albumi kaanekujundus Juhan Liivi portree Oskar Lutsu portree Irmgrad Menningu portree Ants Laikmaa portree Siuru kirjastusmärk, 1917. aasta Kunstikool “Pallas” ● 1919. aasta; ● Asutajad: Konrad Mägi, Ado Vabbe ja Anton Starkopf; ● Esimene direktor: Konrad Mägi. Jaan Koort, 1883.-1935 aasta ● Sündis Tartumaal, 13- lapselises peres; ● 1902. aasta- Stieglitzi kunsttööstuskool; ○ skulptuuri eriala; ○ õpetajaks Amandus Adamson.
süüdlased", ,,Abielus pruut", ,,Tulus amet", ,,Beljugini naisevõtt". Aastatel 1955-1965 mängiti Rakvere Teatris etendusi ,,Tootsi pulm", ,,Perekond Kirretid", #Tema, tema armastatu ja kohver", ,,Suvi", ,,Traalid udus", ,,Äripäev", ,,Mere peremehed", ,,Paunvere", ,,Selline armastus", ,,Armastus ja vale" (Kask 1987: 464). Rakvere Teatri tolle ajajärgu menukamad lavastused olid seotud koomikaga. Rohkelt külastati Oskar Lutsu kirjutatud näidendeid nagu ,,Suvi", ,,Tootsi pulm", ,,Äripäev", ,,Paunvere". Suur osakaal oli komöödiaetendustel. Publiku poolehoiu võitsid A. Uustulndi olustikutükid ,,Traalid udus" ja ,,Mere peremehed". Melodraamalist pinget leidsid vaatajad O. Toominga ,,Perekond Kirretite" ja K. Süvalepa ,,Armastuse ja vale" etendustest. Palju vaadati D. Ugrjumovi näidendit ,,Tema, tema armastatu ja kohver". Etendust ,,Tootsi pulm" käis
ühele küljele, alumisele poolele jäänud silm rändab pealmisele poolele teise silma juurde. 5. TEISED LESTALISED merilest erineb lestast sileda kehapinna poolest. Soomuslest keha on korrapäraste soomustega kaetud. Kammeljas on lühem ja laiem. Vasakpoolne. 6. MERIHÄRGLASED - kolm liiki meripühvel, nolgus, merihärg. Kõik koevad talvel. 7. EMAKALA - on pikliku kehaga, meenutades välimuselt lutsu. 8. TOBIAD rulja kehaga ja terava lõppeva peaga kalad. 9. MUDILASED Läänemeres neli liiki: must mudil, kollekas pisimudil, väiksesilmaline mudilakene ja väike mudilakene. Sigimisperioodil värvuvad eredamaks nn. Pulmarüü. 10. MERIVARBLANE küürakas-jässaka kujuga hallikalt värvunud kala. 11. MERINÕEL ja madunõel väga omapärase välimuse ja eluviisiga kalad. 12. VÕIKALA - lamenenud kehakuju. Kõrgus kaks korda suurem kui laius. 13
materjale, siis tuleb töö tekstis viidata ka allikatele. Lisad nummerdatakse (kui neid on rohkem kui üks) ja vajadusel pealkirjastatakse (tähesuurus 11–12 p) ning joondatakse paremale (Ctrl + R): vt käesoleva juhendi lisa. Lisades olevad tabelid, joonised, fotod ja reproduktsioonid pealkirjastatakse või allkirjastatakse nii nagu töös põhiosas. Vaata järgnevat näidet: teose autor, pealkiri, loomisaeg. Nikolai Triik. Oskar Lutsu portree. 1928 26 3.7. Soovituslik abimaterjal Järgnevad allikad on lõputöö koostajale toeks töö vormistamisel (klõpsa järgnevatel linkidel). ÕS Eesti keele käsiraamat E-keelenõu Helika Mäekivi ja Maire Raadik „See tühine tühik“ Eesti Statistika „Viitamise ja kasutatud kirjanduse esitamise juhendile“ JUHENDI KOOSTAMISEL KASUTATUD ALLIKAD
lõppeb eksamiga, kordusküsimused olemas (2 küsimust eksamil) *Random ülespanekud lonegust Gabriel Zaid „Liiga palju raamatuid“ 2013 ajakiri Methis nr 11 – meta-postmodernismist artikkel Urmsas Vadi – mõtestab inimese probleeme, siiras aga teisalt aga siiski veits tühistab seda irooniaga, mängulisusega 3 põhi romaani, kasutasid postmodernismi esteetikat (realismi asemel) Selle eeliseks on kultuurilised vabamad olud, enne oli ju nõukogude tsensuur. Nõukogude kirjakeel oli nö ilus väljendusviis – metafoori,kujundlike rikkus. selle määras tol ajal olev kultuuri eetika.. Mati unt öös on asju peeter sauter indigo jaan undusk kuum Muudatused kirjakeeles: lause muutus lihtsamaks, lühemaks, realistlikumaks. mitte absoluutne muidugi (ei ole ilus-inetu) Autori positsioon/tähendus/idee: varemalt on autor rahva eest kõneleja, keda rahvas usaldab. kes väöjendab tekstis rahva soove jm., nt jaan krossi balthasar russowist raamat, mis samal ajal r...
Eesti: Eesti lk tekkis 19 saj keskpaigal rahvuskirjanduse üldise arengu käigus. Kuid religioosse, moraliseeriva ja õpteliku lastekirjanduse algeid leidub juba 17 - 18 saj. Esimene juturaamat lastele oli Arveliuse "Üks kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat" (1782).Pärast Kreutzwaldi muinasjutukogumit "Eestirahwa Ennemuistsed jutud"(1866) ilmumist, elavnes muinasjuttude (mj) tõlkimine. 20. saj alguses soodustas LK arengut esimene eesti lasteajakiri "lasteleht" (1901-19409. Lutsu "Kevade" I-III on siiani kõige populaarsem eesti noorsoojutustus. Nõukogude okupatsioon 1940.1941, Saksa okupatsioon ja teistkordne Nõukogude okupatsioon katkestasid LK arengut. 1944 aastal põgenesid tuntud kirjanikud ja lastekirjanikud Eestist. NL püüdis lasteraamatud muuta poliitiliseks kasvatusvahendiks1950- ndate teisel poolel LK elavnes, ilmusid "uued autorid" ja raamatud Rannamaa "Kadri". 1960-
Tallinnasse. Tallinnas elab ta elu lõpuni ja seal kujuneb temast ka lavastaja. Tundub, et elulõpul ta enam ei viitsi kirjanik olla, aga lavastaja jakasb ta olla elu lõpuni. Viimastel perioodidel julgeb ta ka sagedamini Tartus käia ja tegelikult sellest ajast on pärit mitmed tuntud Undi lavastused. Tähtlavastused juhtuvad olema pigem Vanemuises kui Draamateatris, kus ta tegelikult lavastaja on. VI loeng Mati Unt jätkub... Uni lapselõpvekodu ja Lutsu lapsepõlvekodu on võrdlemisi lähestikku. Undi loomingus on Tartu osa ka oluline, tema kohalolu Eesti proosas on muljetavaldav ja mitmetähenduslik. 1963 Hüvasti, kollane kass – kooliromaan, ka armastusromaan. Mingi aeg oli ta ka kohustulik kirjandus kooliprogrammides. Unt distantseerus sellest raamatust hiljem ning ütles, et seda raamatut ei tohiks sundida koolis lugema, sest see sisaldab endas
Suuremat andeksandi, sellist nagu algkoguduses kristlaseks saamisel, tuleks pedagoogiliselt heade tagajärgede saamiseks vaid korra elus kohaldada, nii nagu tundub et seda algkoguduses tehtigi. Seesama rivaliteet teeb mõned paigad Eestimaal mis muidu tähtsusetud ja tühised meiegi jaoks erilisteks. Kas siis läbi rivaliteedi või ühest paigast võrsunute rivaliteedigrupi! Teeb meid tuttavaks näiteks või Paunverega. Ent niipea kui Lutsu suurteoses lakkab rivaliteet Teele pärast, kaob ka raamatuist kirg ja põnevus. Just rivaliteet teeb meid tuttavaks Vargamäega, teeb tuntuks Pindi ja Kursi. Kui rivaliteet lakkab, kaovad nood paigad ja nendes elavad inimesed olematusse ja unustusse. Seda seni kuni tuleb järgmine jutuvestja... [1] Leheküljenumbrid pärinevad siin ja edaspidi Anton Hansen Tammsaare Tõde ja õigus. I osa. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1964. [2] Siin ja edaspidi loe: s..ahunnik
·Voldemar Panso- 1920-1977. Oli eesti lavastaja, näitleja, teatripedagoog ja teatriteadlane. 1957. aastast surmani juhatas ta Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedrit, mille ta ise rajas. Panso lavastused olid fantaasiarikkad ja uudsed, näiteks Juhan Smuuli "Lea" ja "Kihnu Jõnn" ning Frederic Loewe' "Minu veetlev leedi". Ta tegi silmapaistvaid lavastusi oma dramatiseeringuist, näiteks "Inimene ja jumal" ning "Inimene ja inimene" A. H. Tammsaare "Tõe ja õiguse" põhjal, Oskar Lutsu "Kevade", Maksim Gorki "Ema" ja Aleksis Kivi "Täna mängime "Seitset venda"". ·Arvo Kruusement- 1928 sünd. On eesti stsenarist, filmilavastaja ja -näitleja. ,,Kevade" lavastaja. ·Priit Pärn- sünd. 1946. On eesti animafilmirezissöör, karikaturist ja graafik, kelle filmid on olnud rahvusvaheliselt edukad paljudel filmifestivalidel. Teda peetakse üheks tähtsamaks autoriks tänapäeva animatsioonikunstis. ·Religioon nõukogude ajal-
2.Milliseid raamatuid lugesite? Neid raamatuid mäletan ma vähe. Paadrema algkooli raamatukogu sai kõik läbi loetud. Ma ei mäleta enam autoreid, aga need olid suured paksud köited, Ameerika-teemalised: ajalehepoisist miljonäriks, Chicago suured tapamajad või Lõuna-Ameerika kullakaevandused, ameerikalik elulaad, kuidas ennast Ameerikas maksma panna. Need raamatud pole enam kätte sattunud. Muidugi ka meie oma looduslikud kuldraamatud, mis siis kättesaadavad olid ja ka Lutsu raamatuid - ta oli siis populaarne. Lugemist oli kahtemoodi. Õhtuti tulevalgel tädi ette loetud raamatud ja need, mis raamatukogust toodud ning ise lugesin. 3.Millised olid Teie lemmikained koolis? Ajalugu ja loodusõpetus. 4.Millised on Teie eredamad mälestused oma koolipoisi põlvest? Mul on meeles, et viie aasta jooksul kaubanduskoolis olen kolm korda kiita saanud, klassi ees. Tol ajal kiitust nii väga ei jagatud, tubli töö oli normaalne asi.
• Kolmekuningapäev tähistab jõulu aja lõppu. • 13. jaanuar Nuudipäev- käidi teistel külas ja söödi-joodi viimased olemas olevad asjad ära. Nuutidega peksti õllekorgid maha, käidi kõrtused( Soomlastelt ülevõetud). • 14. jaanuar Talihärjapäev- murrab talve selgroo, talve poolitaja, sellel päeval pidi olema pool loomatoidust järgi olema • 17.jaanuar Tõnisepäev- ennustati missugused ilmad tulevad suvel ja viljakasvu(saaki), hakkas Lutsu püük • 25.jaanuar Paavlipäev- ennustati suve ilmu( kui päike paistab, siis tuleb päikseline soe suvi) • Küünlakuu, vastlakuu, hundikuu VEEBRUAR • 2.02küünlapäev- valmistatu toitu(tanguputru); kui sajab lund tuleb hea Räime saak. • 14.02 valentinipäev- • 24.02 madisepäev- putukatel ja mardikatel tuleb elu sisse; kui sellel päeval tuleb palju lund tuleb ka palju parmusid; ei tohtinud kapsaid, ube, herneid keeta, siis nad lähevad
loomingule. Sattunud aga Vestmanni majja, otsustab ta seal end maksma pannaVestmanni enda meetoditega. Nõnda saab ta Vestmanni väimeheks ning võimaluse tegeleda edaspidigi kirjandusliku loominguga. 1917. a ilmus näidend "Side", mis käsitleb kodanlikku ärimoraali. Oskar Luts (1887-1953) on küll põhiliselt proosakirjanik, kuid 1912.a valmis komöödia "Paunvere", 1913. a "Kapsapea", õnnestunuim näidend. Kuigi mõlemad komöödiad on mängukavas tänapäevani, on eriti populaarsed Lutsu teoste dramatiseeringud, eriti Tootsi-lood ja "Tagahoovis". Hugo Raudsepp (1883-1952) on ajajärgu viljakaim näitekirjanik. Tema teosed on ehtsalt koomilistest olukordadest lausa tulvil. Ainet koomiliste olukordade kujutamiseks andis kodanliku Eesti tegelikkus rikkalikult. Skeptikuna pidas Raudsepp kõiki ühiskonnakihte pilkamisväärseiks ja tema näidendites on pilkealuseid kõigilt elualadelt. Esiknäidendile "Demobiliseeritud perekonnaisa" (1923) järgnes kodanilke parteide omavahelist
ning ema maha ja läks maailma peale jooma niimodi, et lehk on tunda Ingelandini. Ekkel on lausa kahju eidekesest ja ta alandlikult langetab oma püksid, et Neenu sinna nõrke hoope annab, ise muidugi uhukustab kuidas anids niimodi, et teist korda enam ei taha. Vaheapel on väike Ekke jooksnud ja oma emale Enekenesele rääkind, et isa on kodus. Ka Neenu soovitab minna Ekkel vaatma Enekest. Eneken nuttab ja nad embavad pikka ega sositades asju üksteise kõrva. Väike käib lutsu viskamas ja ei möista miks kaks nii kauka kallistavad, kui nad sisse lähevad järgneb väike Ekke ja leiab kaks põlvil vanaema ees kel ühes käes vits, teises raha. Kui viimaks Eneken küsib kas Ekke leidis lahtiseid allikaid vastab ta, et leidis ag arvab, et kodus kõik on kõige parem. 8. Kulminatsioon või lõpplahendus (vastavalt kumb olulisem) Kulminatsiooni haripunkt on võimalikult näiteks siis kui Pohja- Noora mägede vahel maanteel mõistab Ekke lõpuks, et need teed on
raamatu kujundamise või taseme tõusu puhul lõid kaasa ka toona olulised Eesti kunstnikud Nikolai Triik, Ants Laikmaa: I Eesti kunstnike plejaad. „N-E“ liikmed tutvustasid väljaannetes eesti k eestlastele maailma kultuurisuundi, mis olid seotud maailma filosoofia ja esteetiliste suundumustega. Enne I MS lõpetas Noor-Eesti aktiivse tegevuse, liikmed hakkasid tegelema isiklike projektidega, rühmituse vormis enam koos ei käinud. Noor-Eesti eksisteerib ka vabariigi ajal, andis välja ka Lutsu populaarseid teoseid oma kirjastuses. 24. G. Suitsu luule Suits kasvas hernhuutliku kasvatusega. Tundis huvi soome kirjanduse ja kultuuri vastu. Heideti rahvusliku demonstratsiooni eest gümnaasiumist välja, hiljem aga lubati jätkata. Ülikooliajal I luulekogu ning esseedraama „Sihid ja vaated“. Võttis on eeskujuks Soome kirjanduse Euroopa- pürgimuse. Väärtustas individualismi ja demokraatiat. Lõi Postimehe-leerist lahku. Loomingutee algul katsetas luules, proosas, draamas
Selle taustaks ongi muutuv kultuurihoiak - ühelt poolt see muutub demokraatlikumaks, ta hõlmab teistsuguseid väärtusi, looduspilti ja jõuab kirjandusse gooti romaani näol "Oranto loss"? - pesuehtne gooti romaan. Gooti romaanides on väga palju kliseesid ja varjatud erootika, tehakse igasuguseid närakaid tegusid. Teos vallandas buumi - tekkis rida autoreid, milles sünnivad gooti süzeed. Ajapikku lisandub ka kuri munk või nunn, nt Hoffmanni romaanis "Kuradi elliksiirid". Gooti kliseed Lutsu "Kevades" Tootsi kaudu. Gooti moment tipneb Edgar Allan Poe'ga. - kunstiline püüdlus luua olukord, et hakkaks jube - gootikast tehtud kunst, rõhutud muudele asjadele, kui ainule ühe gooti loo jutustamisele. Suur osa romantikuid kasutavad ka gooti osa. 20.02.12 Filosoofilised konstruktsioonid nt autoritest. Romantismile on üheks eelkäijaks Reusseu, Saksamaal "tormi ja tungi" liikumine, eriti Goethe, 70. aastate looming, nt "Noore Wertheri kannatused", "Faust" on ülemineku teos
Kummalised lahendused elu ja kirjanduse piiril toimuvatest mängudest. Romaanid on esinduslikumad näited postmodernsest esteetikast, et keskne narratiiv on põhjalikult ära lammutatud. Süzee on punktiirne ja veider. Unt väsib kirjanduses, aga ei väsi teatrist. ,,Brecht ilmub öösel" (1997) viimane suurem romaan. Leidlikult süzeehakatus Brechti ja Voolijoki kohtumisest, kust võtab ajaloolise teema. Draamalooming jätkub: ,,Huntluts" (1999) Lutsu tekstid, mis saavad imelikul viisil kokku. ,,Vend Antigone, ema Oidipus" (2006) ilmub peale surma. Antiigist pärit klassikalise süzeesid kirjutas üle. 15. Mats Traadi ja Arvo Valtoni looming. Valton: Eesti modernismi tuumteos ,,Kaheksa jaapanlannat" (1968) satiirilised hüperboolid, grotesk, mäng tsensuuriga. Modernistlik esteetika ka ,,Õukondlik mäng" (1972). Kirjutanud nii proosat kui ka filmistsenaariume (,,Viimne reliikvia"). Alguses
Samaaegselt algas ka tegevus vallavalitsustes, laulukoorides ja orkestrites, mis andis usku, et ollakse millekski võimelised. Iseteadvuse tõusu soodustas veel talude päriseksostmine. Rahvas oli muutunud haritumaks, kerkis esile külaharitlaste kiht (köstrid, kooliõpetajad, vallakirjutajad), kes suutsid tõhusalt valgustustööd teha. Need mehed saidki algava rahvusliku liikumise teerajajaiks. Koolmeistri ja köstri osa eesti maaühiskonnas 20. sajandi algul peegeldub kõigile tuntud Oskar Lutsu "Kevades". Eesti taasärkamine 19. sajandi keskpaiku oli peamiselt vaimse ja kultuurilise iseloomuga. Friedrich Faehlmann (1798-1850) sündis Järvamaal Hao mõisas opmani pojana. Lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja oli otsitavamaid arste. F. Faehlmanni tähtsus seisneb Kalevipoja ainete kogumise algatajana. Tema poolt asutatud "Õpetatud Eesti Seltsis" peeti sellekohaseid referaate. F. Faehlmann on kirjutanud oode, valme, lühijutte, müüte ja kogunud Kalevipoja aineid.
Esimene juturaamat lastele oli Arveliuse “Üks kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat” (1782).Pärast Kreutzwaldi muinasjutukogumit “Eestirahwa Ennemuistsed jutud”(1866) ilmumist, elavnes muinasjuttude (mj) tõlkimine. 20. saj alguses 4 soodustas LK arengut esimene eesti lasteajakiri “lasteleht” (1901-19409. Lutsu “Kevade” I-III on siiani kõige populaarsem eesti noorsoojutustus. Nõukogude okupatsioon 1940.1941, Saksa okupatsioon ja teistkordne Nõukogude okupatsioon katkestasid LK arengut. 1944 aastal põgenesid tuntud kirjanikud ja lastekirjanikud Eestist. NL püüdis lasteraamatud muuta poliitiliseks kasvatusvahendiks1950-ndate teisel poolel LK elavnes, ilmusid “uued autorid” ja raamatud Rannamaa “Kadri”. 1960-70 tekkis
On seltskond, kes seda võiks hinnata. Noor Eestit iseloomustab omamoodi revolutsioonilisus. See rev peaks toimuma aga pigem esteetika või muude pehmete nähtuste kaudu. Lähtumine teistest kultuuridest, filosoofiatest. 20 Moodsa esteetika kaudu tuleb eesti kultuuri teema, mida varem põlati- erootika. Mitmesugused keha kujutamised. Noor eestlaslik esineja, inimene- Oskar Lutsu ,,Soo". Parajasti tagasi jõudnud Pariisist. Nooruse idee, sellest lähtuvat näeme teda üleoleva kujuna. Moodne maailmavaade paistab silma tema suhetes naistega. Ta ise ütleb enda kohta- silmapilgu mees, kelle maailmatunnetust on mõjutanud suurlinn. Nooreestlane- sümbolism. Kõik jutud, mis seal esinevad, tulevad esile suht intensiivse minainimese kaudu. Kirjeldust mõjutavad need emotsioonid, mida inimene tunneb. Noor Eesti tegevus:
FILM EESTI VABARIIGI AJAL Esimeseks filmiks oli ,,Karujaht Pärnumaal" Johanne Pääsuke, tummfilm. Tema ideeks oli filmistuudio asutamine ja realiseerisid selle vennad Barikad ja vennad Värskad. Nende eestvedamisel asutati esimene filmistuudio, mis tegeles nii dokumentaal- kui ka mängufilmi loomisega. Dokumentalistika oli siiski tähtsaim. 1922 filmistuudio läks pankrotti. Konstantin Värska mängufilmid: ,,Vigased pruudid", heliline mängufilm ,,Kuldämblik". Theodor Luts (Oskar Lutsu vend) tegutses eelkõige Soomes, kuid jäi Eestiga seotuks. 1931 asutati uus filmistuudio ,,Eesti kultuurfilm". Eelkõige tegeles dokumentalistika ja ringvaadetega. Hakati tegema ka dokumentaalfilmi konkreetse teema kohta. Pätsi võimule saamisega tulid muutused Eesti kultuurfilmist sai propagandavahend, näidati vaid seda, mida sooviti laiemale ilmale näidata. Aktuaalne visuaalne info jõudis selle kaudu ka laiema publikuni. KUNST, KIRJANDUS, MUUSIKA EESTI VABARIIGIS 1918-1940
sealseil hauakirjadel Valtoneid. Nad olid ka tabljust loobunud. Isa poolt oled sa siis hiidlane. Isa poolt olen, jah, hiidlane puhtal kujul, tema tuli juba 15aastaselt sealt ära tööd otsima, peres oli palju lapsi. Aga Märjamaa rahvamaja oli meie lähedal, seal käis põhiliselt "Endla" teater, vahel harva ka "Estonia" teater, vanemad ei olnud mul mitte eriti kõrgelt haritud, aga väga teatrilembesed, mängisid ise ka kohalikus trupis, näiteks Lutsu "Tagahoovis". Nad ei jätnud ühtegi etendust vahele, meie kaksikvennaga haakisime end igale etendusele kaasa, kaks korda oli nii, et meid ei võetud. Viskasid kaika Märjamaa konstaabli jalgratta kodaraisse. See ei olnud klassiteadlik akt. Kõige tavalisem poisikeste omavaheline kaigaste loopimine, üks lendas kogemata tee peale ja sattus sinna rattakodarate vahele. Vanemad reageerisid selle peale karmilt, me kõik olime valmis juba teatrisse minema, tegime
), just Tammsaare on see, kes kõige mitmekesisemalt jätkab koomika elementide edasiviljelemist meie jutukirjanduses; seda võime teatud kindlusega väita vähemasti ta ,,Tõe ja õiguse" esimese köite ilmumisest saadik, kui isegi mitte juba varem. Kuid seda ta esindab säärases segus ja kvaliteedis, et õieti vähestel puhkudel, kui üldse kunagi, on juletud teda otseselt tembeldada kas humoristiks või kellekski muuks selles laadis, mida ometi südamerahuga tehakse näiteks Lutsu, Raudsepa ja mitme teise puhul juba ammu. See kohustab tema puhul erilisele ettevaatusele enneaegsete otsuste langetamises. Koomilise kategooria alla kuuluvate sugemete esinemine näib Tammsaare hilisemais tooteis tihti olevat otse uputuslik, aga need sugemed ei esinda koomilise lihtsamaid vorme, vaid niisuguseid, mida alles suurema kaalutluse järel julgeb sealt tuletada kui suguluses seisvaid. Samuti ei ole ühegi ta sellesse järku kuuluva teose tervikmõju puhtalt
Piisang. Kollokvium on avatud kõigile huvilistele ja kaasamõtlejatele, täpne kava ja registreerimine www.ttkool.ut.ee/olympiaadid. 3.4 Ene Ergma: Eesti vajab kõiki oma andekaid noori 16.10.2009 Ene Ergma Andekate roll ühiskonna arengus on ääretult tähtis, kuid kas kõik andekad realiseerivad oma andekust? Mil määral võib pärssida andekust kodu, kool või kaaslased? Akadeemiliselt andekate otsimine ei ole kerge. Kes on andekas õpilane näiteks Lutsu ,,Kevades"? Minu arvates on seal vähemalt üks andekas laps Tiugu. Arno Tali on hea õpilane, kellele kodu palju andnud, kuid kas ka andekas? Toots on mänedzer, tubli ja töökas kutsehariduse saanud inimene. Üks eredamaid andekaid kujusid on musikaalne Imelik, kellest võib-olla oleks saanud hea muusikamees. Miks on minu jaoks just Tiugu lihvimata anne? Väga vaesest perest Tiugu oli rikkama talulapse Imeliku toapoisiks
Kiulike küsimuste küsimisel poleks ENSV autoritel raske olnud midagi mõistlikku vastata aga küsida ei tohtinud. Asukoht tingis, et pidanuks olema ida pool, ajalooliselt ebaõnnestumised rebisid Venemaale kuulunud maalapi Venemaalt ära. Ka Karl Marx, et geopoliitiliselt Vene alad. Oma siht õpikutel, mida selgeks teha. Parijõgi lasti maha Tartu vanglas. NKV 1941 enne sakslaste tulekut. Üle 100 inimese tapeti, vange ei tahetud vabastada. Ka Vanemuise näitlejaid ja avalikke tegelasi. Lutsu raamatukogu kelder oli sel ajal Krediitkassa kelder, seal lasti 20 inimest maha. Maeri Pauluse kalmistule, püüti varjata, hauatähiseid ei lubatud panna. Parijõele õnnestus mingi mälestustahvel panna, ka siiski kirjanik, ei saadud maha vaikida. Jakob Koit ajaloolane, TÜ-s magistrikraadiga. 1940-1941 jätkamas doktoritööd Rootsid elades kirjutas väiksemaid uurimusi. Toomas Algma (varjunimi) KKüüditamise kirjeldus,
Aleksander I ja paljud teised. 54. Käesolev aasta on vanale Palamuse koolile ajalooline: eeloleval kevadel saadab ta keskkoolina ellu oma esimese lennu (Kapral: 1960). Koolielu on jäänud samaks. Erinevus on selles, et koolivaheajal tegid õpilased kooliaias tööd. Klassides valitses alati kord ja üksteisesse suhtuti austusega. Õpetajale vaadati alt üles ja tema nähes ei juletud ulakust teha. Palamuse mängib eesti filmi- ja kirjanduselus suurt rolli. Koht on Eestis tuntud Oskar Lutsu tõttu. Ta kirjutas raamatud, mille põhjal on tehtud tuntud filmid nagu ,,Kevade", ,,Suvi", ,,Sügis". Nendes figureerinud tegelasi võib leida ka tänapäeva õpilaste hulgas. Sel aastal tegid ka Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilased oma ,,Kevade" filmi, mis tuli neil väga hästi välja. Palamuse on andnud ka luulekirjandusse üsna palju. Siit on pärit lühinäidendite autor Alfred Teppan. Samuti luuletaja Peep Ilmet, kes on avaldanud luulekogusid, lastevärsse ja muinaslugusid
Ainuraksed – viburloom, ripsloom Käsnad Käsnadest on järvekäsn ja tavaline jõekäsn Eestis üsna tavalised, mülleri jõekäsna on leitud Rõuge järvedest. Ainuõõssed – hüdraloomad Lameussid Kalades ja veeselgrootutes nugivaid paelusse on Eesti siseveekogudes kindlaks tehtud vähemalt 17 liiki. Valmikuna inimese sooles nugiva laiussi vastsed (vageltanud) nugivad Peipsis, Võrtsjärves ja teistes veekogudes eriti haugi, lutsu ja ahvena lihastes ja siseelundites. Ümarloomad – keriloomad on zooplanktoni tähtsaks komponendiks Kärssussid – elavad valdavalt meres, magevetest leitud üks liik Rõngussid Kaanidest on tavalisemad pisikaan, hobukaan, kalakaan ning perekondade ahaskaan ja lamekaan liigid. Haruldane on Punasesse raamatusse kantud apteegikaan. Limused – kiil-labatigu, harilik keeristigu, manteltigu, järve ematigu, punntigu, ribitigu, mudatibu, suur
KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõn...
KÕIK OLULINE TERVISLIKUST TOITUMISEST E-AINED TOIDUS Üha rohkem eestlasi on hakanud hoolima oma tervisest, hinnates sealjuures kvaliteetset ja puhast toitu. Tehes valiku mahekauba kasuks, saab kindel olla, et vilju on kasvatatud ilma taimekaitsevahenditeta ning valmistoodetesse pole lisatud kunstlikke E-aineid. Tihti tuleb aga valik teha suurpoodides müüdavate toodete seast, milles paratamatult leidub E-aineid. Alljärgnevalt leiad vastused küsimustele - millised on toidu lisaained, miks neid toitudesse lisatakse ning milliseid lisaaineid tervislik toituja kindlasti vältima peaks. Kui valmistoitude pakenditel peenes kirjas koostist lugeda, siis selgub, et lisaks tavapärastele toiduainetele sisaldub enamuses neist ka mingi võõrapärase nimega ühend või E-täht koos numbrikoodiga. E ja numbrikoodiga tähistatakse Euroopa Liidus toidu lisaaineid, kuid toidu lisaaine võib pakendil olla välja kirjutatud ka täispika nimetusega (nt E 621 või naat...
Draamateatriga, millega "Estonia" muutus muusikateatriks. Teatrile esitati rangeid ideoloogilisi nõudmisi, mis tõi Eesti teatrilavale rohkesti Nõukogude rindevõitlejate ja revolutsiooniliste madruste mehiseid tüüpe. "Elu tsitadellis". 1970. aastail ilmus noori lavastajaid nagu Mati Unt. Kuulsamaid näitlejad Georg Ots, Ita Ever. Sõja järel seati eesti kinokunst Leningradi kinostuudio abiga stalinistlikele rööbastele. "Nõukogude Eesti". "Tallinnfilm", kinostuudio. Oskar Lutsu järgi "Kevade". Kromanovi "Viimne reliikvia". "Laulev rahvas". Eesti televisioon alustas tööd 1955. aastal, 1957. aastal alustas tööd igapäevane saade "Aktuaalne Kaamera". Meedia: Eesti Raadio jätkas oma tegevust, ringhäälingut NSVL käsitles tähtsa ideoloogilise relvana. 1967. aastal loodi "Vikerraadio", hiljem veel "Stereoraadio". Saadete üldmaht 1985. aastal oli 35 tundi ööpäevas. Paljud kuulasid "Keskööprogramm". 1963. aastal asutati ETV Tartu stuudio, 1965 aastal "Eesti
väiksemgi rõõm saab hiljem kunstiteose aluseks täiskasvanule, ilma et see ise seda ette teaks. Baudelaire + saatuslikkus võib rääkida saatuslikest motiividest läbi sarja ajalookirjutise ambitsioon hakkab olema ka ajalookirjutus II osa kinnistab v kujundab teatava iseseisva romaanitüübi eesti traditsioonis kooliromaani eritüüp. Mudelduvad eri tüüpi koolid ja kaasnevad eri jutustamisviisid (Maurus vs Paunvere). Lutsu variant on humoristlikum. Ma armastasin sakslast + õnnetu armastuslugu + sotsiaalsed suhted on ajaloos ümbermängitud + on kasutatud mina-vormi Kuningal on külm jt tekstid on vähem realistlikud kui eelmised Tammsaarel on väga tugev teksti ja teemakihtide integreerimisevõimalus, loetavus tänapäevani. August Gailit Gailit jääb üksikuks romantikuks läbi aastakümnete. Eesti-Läti segaperes sündinud. Pärast esimesi kooliringe oli ta Riias ajakirjanik. 22. september 2010
köstrid ja kooliõpetajad räägivad vähem, eriti ilmekalt tuleb välja I osas. Murdekeelt räägib rohkem Pearu. Sotsiaalne temaatika, peremehe probleemid. IV armastusloo taustal on tugev sotsiaalkriitiline taust sees seoses uusrikkusega. Rõhutada tuleb monumntaalsust (suurt teksti), mis on sünteesitud tervikuks, mille iga osa on siis omakorda tervik. Panoraamse ajaoo kirjutuse taotlus-> läinud sajandi kolmandas veerandis tulevad Krõõt ja.. vms. Lutsu kooli tüübi kõrval Mauruse kooli tüüp. Tõe ja õigusega on seotud prototüüpide probleemid. Tõe ja õiguse kohta ei ole tekkinud filmilist tõlgendust, kuid palju on teatritükkide näol. 5. loeng August Gailit (1891 (uue kalendri järgi)-1960) Klassik, kes tegi alati midagi teisiti. Külvas palju segadust kirjandusloosse oma olemusega. Pooleldi lätlane ja kasvas üles Lõuna-Eestis, peale kooliteed läks ajakirjanikuks Riiga, siis tuleb Tallinnasse ajakirjanikuks
Selles valdkonnas on nimekorraldusel ees kõige avaram tegevusväli, nt: 1) uus vooluvete nimistu, kus nimetamispõhimõtteid oleks muudetud; 2) uus järvede nimistu, mis arvestaks nii A Mäemetsa raamatuid, avalike siseveekogude kinnitatud nimekirja kui ka põhikaarti. Nii järvede kui ka soode nimede puhul muutub väikeste objektide juurde minekul probleemiks nimede kordumine. Oleks vaja välja pakkuda mingi standard, kuidas kirjutada, kas Tsolgo Mustjärv, Nohipalo Mustjärv, Lutsu Mustjärv, või Mustjärv Lasva vallas Tsolgo külas jne. Kaikal ja Rimmis on iga teise talu maadel oma Nurmmägi, aga üks Nurmmägi, suurim tõus AntslaTsooru maanteel oleks kindlasti väärt ka kohanimeregistrisse kandmist. Ehk peaks esialgu tegelema just määratlemisega, milliste parameetritega peaks olema loodusobjekt, et selle nime kohanimeregistrisse kanda, kusjuures arvestataks ka kultuurilisi parameetreid: käidavus, tuntus, legendid. Asulanimed. Kuigi 1997
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euro...
Maailmakirjandus III Kersti Unt 11. loeng Prantsuse valgustus on kõige aluseks, kuid valgustusfilosoofia on alguse saanud Inglismaalt. Goethe ja Schiller tulid mängu alles siis, kui Inglismaal ja Prantsusmaal oli valgustus juba käimas. Goethet ja Scillerit nimetatakse ka Weimari klassikuteks. Maailmakirjandus on veidi kahtlane mõiste, selle mõiste on loonud Goethe. Üks tema sisu: maailmakirjandus peaks hõlmama kõikide maade kirjandusi vastavas kujunemisjärgus. Valgustus on väga erisugune, Euroopa keskmes allub see üsna sarnastele alustele. Maailma teistes paikades võib see olla üsna erinev. Maailmakirjanduse all mõistetakse rohkem Euroopa kirjandust, kui sedagi (maalimakirjanduse loengus). Mõningatel puhkudel saab vaadelda, kuidas Euroopa tuumvalgustus on mõjunud väljapoole. Nt Venemaal valgustust sellisel kujul polnud, Weimari klassitsism on omamoo...
6.5 Sõnnikuhoidlate mahutavus Põllumajandusloomade pidamisel peab sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla mahutama vähemalt nende kaheksa kuu sõnniku ja virtsa. Sõnnikuhoidla mahu arvestamisel tuleb arvestada mitmete teguritega. Tähtsamad neist on: · loomade liik, nende vanus, arv; · pidamistehnoloogia; · allapanu liik ja kogus; · laudast tuleva vee hulk jms. Täpsemalt on tekkiva sõnniku kogused käsitletud V. Lutsu koostatud trükises "Sõnnikuhoidlate ehitamine" (2007). Tahesõnnikut on võimalik kuni laotamiseni säilitada ka põllul aunas, kuid see ei ole soovitatav toitainete suurte kadude tõttu. Samuti on sõnniku vedu põlluauna sageli raskendatud teede lagunemise, paksu lume või halva ilma tõttu. Kui kõik loomapidamishooned, kus peetakse loomi üle 10 loomühiku, saavad korraliku mahutavusega sõnnikuhoidla, kaovad põldudelt ka sõnnikulaamad.
täpsemalt hinnata. Meie rannikumere haugisaak on viimastel aastatel tõusnud ja ületamas peale kuut aastat viimase üheksa aasta keskmist saaki. Rannikumere varude olukorra parandamiseks tuleks vähendada üldist püügikoormust, tagada kalade juurdepääs ja rahu kudealadel ning pidada kinni olemasolevatest püügipiirangutest. 2.3. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv Alates 1990 aastatest on külmaveeliste kalade nagu rääbise, siia ja lutsu ning 2007. aastast ka tindi saagid madalseisus. Rääbisevaru on näidanud mõningast paranemist ja kahel viimasel aastal on lubatud 15 tonnist töönduspüüki. Seevastu tindipüük on lähiaastatel välistatud. Sooja- ja mõõdukaveeliste kalade nagu koha, ahven, latikas, särg, kiisk ja haug saagid on keskmisel või heal tasemel. Peamiseks püügikalaks viimasel neljal aastal on olnud ahven, latikas, koha ja särg. Peipsi tindi, kui koha
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väit...
1940, Eesti riik ja rahvas II MSs, Eestlased Kanadas, Eesti Rootsis jne.) Draama: Näitetruppe loodi juba laagrites, näitemängu on harrastatud üle maailma, elukutselist teatrit pole küll tekkinud, samas tegutseb asjaarmastajate Stockholmi Eesti teater, Pinna Stuudio, Eesti Rahvusteater Kanadas, Toronto Lavatehas jt trupid. Mängukavas on eelistatud eesti autorid, klassikutest on lavastatud Vildet, Kitzbergi, Lutsu ja Raudseppa, kodu-Eesti autoritest on lavale toodud Kaugveri, Vetemaa, P-E. Rummo, jt teoseid. Teatri üheks eesmärgiks on olnud sideme säilitamine senise kultuurimiljööga, eesti keele puhtuse alalhoidmine. Pagulaskirjanikest on näidendeid kirjutanud I.Külvet (Menning, Trooja hobune; A.Mägi, S.Ekbaum jt. Käsitletakse pagulasühiskonna probleeme, perekonna-, armastus- ja abielusuhteid, palju on jante ja farsse, aga ka satiiri, näiteks Elmar Maripuu Superesto ja revüü Esto Macho
Üht rasket kivirahnu kandes väsis lesk ära ja kivi libises käes. Linda istus kivile ja valas kaua pisaraid. Nii tekkis ta pisaratest Ülemiste järv. Kurvastuse kergenduseks sündis aga Lindale poeg ning kohe hakkas ta vägevuse märke näitama. Kaks kuud ta ainult kisas, siis rebis katki mähkmed, lõhkus voodi ja ronis põrandale roomama. Kolmekuiselt kõndis ta juba ringi. Nii kasvas Kalevi noorem poeg. Suureks sirgunud mängis ta kaljupankadega kurni ja viskas paepankadega mere ääres lutsu. Mõnikord aga mängides kiskus ta üles noori kuuski. Tundus et Kalevipojast igati isa vääriline kasvab. Pärast kalevi surma käis Lindal palju kosilasi, kuid Linda saatis kõik kosilased koju tagasi. Teiste hulgas käis ka tuuslar, soome tuuletark. Tuuslar ähvardas Lindat kättemaksuga. Ajapikku sai Linda kosilastest rahu. 5 Walter Scott. Elulugu ja looming. Walter Scott (17711832) on inglise kirjanduse suurimaid esindajaid XIX sajandi algul, ajaloolise romaani zanri looja
keskusega Tartus. Selle tegutsemisaeg jäi lühikeseks. Tähtsaid nimesid ka: astronoom Ernst Öpik, botaanik Theodor Lippmaa, neurokirurg Ludvig Puusepa, geoloog Armin Öpiku, matemaatik Jaan Sarve. Eriti kiire areng oli hunanitaareadustes. 1932-37 ilmus ka 8-köiteline „Eesti Entsüklopeedia” Olulisemad saavutused erinevates kultuurivaldkondades: kirjandus, Loodi seltse. Paljud Eesti klassikud on pärit sellest ajast, nt Lutsu „Kevade”, „Tõde ja õigus” 1926.aastal. Uusrealistidest veel Mait Metsanurk (nt „Jäljetu haud”). Noorte ja lastekirjandus Jüri Parijõgi poolt, näidendid Hugo Raudsepp. Luule taandus, kuid endiselt oli ka palju Underit, Visnapuud ja Sütistet. Erandlik oli romantiline Gailiti „Toomas Nipernaadi”. 1937 romaan Vabadussõja kohta Kivika „Nimed marmortahvlil.” 1934 Metsanurga „Ümera jõel”, 1938 Ristikivi „Tuli ja Raud”
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
