Tartu Ülikool Hügieenikommete muutus ajas Argikultuuri muutumise kursus Uurimustöö Linda Luts Juhendaja: Ene Kõresaar Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus 1. Hügieenikommete muutus ajas 1.1Esiaja kõrgkultuuride hügieenikombed ( 10000 eKr- 13. saj pKr) 1.2 Hügieen keskajal (13.saj. pKr -16.saj pKr 1.3 Hügieen uusaajal ( 16.saj. pKr- 20.saj pKr) 2. Miks hügieenikombed olid sellised ning miks nad muutusid? 3. Intervjuu pereliikmega 3.1 Andmed intervjuu kohta 3.2 Intervjuu küsimused ja vastused
4. Konrad Mägi ,,Saadjärve maastik" Kasutatud on tugevaid pintslitõmbeid ja värve üksteise peale stiili ''tupsutanud''. Sellega on saavutatud maastiku pinnamood, sünge taevas. ning erinevad konarused. Maalil on näha paksu metsa ja mitmeid majasid. Kahe maja juures on kasutatud punast värvi, mis annavad maalile natukene mittemeeldivuse mulje. Tagataustal on näha suuri mägesid. Maalitud on enamasti tumedate värvidega ja toonid on tuhmid. 5. Karin Luts ,,Õnnesaar" Maalil on kaks sinises riietuses poissi, kes sõuavad punase paadiga saarele, mis asub maali keskel. Ühel poisil on käes nöör millega ta võibolla paadi saarele kinnitab ja teisel käes tokk, millega ta paati edasi lükkab. Saar ise on väga huvitava väljanägemisega, kus kasvavad suured taimed. Maali taust on must ja sellelt paistavad silma kolm erkkollast parti. Maali värvid on silmapaistvad ja julgelt valitud.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R13 Majandusarvestus Raamatupidamise alused Essee:Arvepidamise ajalugu Õppejõud: Siiri Luts Mõdriku 2013 Olen tihti kuulnud inimesi ütlemas,et raamatupidamine on kuiv ja igav tegevus.Minu arvates ei ole see aga õige,kuna arvepidamise ajalugu ulatub tuhandetesse aastatesse.Tänapäeval on see üks hinnatumaid erialasid,mis nõuab kõrget kvalifikatsiooni ja teadmisi. Ühed teadlased arvavad,et raamatupidamine on tekkinud kaubanduslike vajaduste rahuldamiseks,teised aga arvavad,et tänu raamatupidamise tekkele sai kaubandus
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IR Imbi Orumägi MAJANDUSARVESTUSE AJALUGU Essee Aineõpetaja: Siiri Luts Vinni 2012 Majandusarvestuse ajalugu Raamatupidamise algtõed pärinevad väga ammusest ajast. Ei maksa arvata, et majandusarvestuse süsteem on alles hiljuti meie kiusamiseks välja mõeldud. Inimestel oli ju vaja ka ammustel aegadel leida võimalus kasvõi toiduvaru arvestuseks ning siis leiti, et parimaks lahenduseks on andmete kivisse raiumine või puusse lõikamine. Tänapäeval vist enam mitte väga hästi toimiv viis.
1999-2003 naisi Eestist USA-sse massaazisalongidesse tööle. Seal sunniti neid vägivalla abil seksikaubandusse. Kui Valdma Bostonis kinni võeti, määrati ta maksimaalseks kolmeks aastaks vangi, lisaks nõuti ligi miljon krooni trahvi ning konfiskeeriti mehe korter ja auto. Seevastu tema Eestis kinni peetud abilised pääsesid karistuseta. Kohtuasi nende vastu lõpetati kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Politsei juhtivinspektor Enrik Luts tõdeb probleemi. "See tähendab, et meil pole otseselt registreeritud riigisiseseid inimkaubandusjuhtumeid," ütles Luts. "Neid ilmselt ikka on, aga me ei saa sada protsenti väita, et see on suur või väike probleem, sest statistika puudub." Seadus oleks Lutsu sõnul vajalik, sest annaks politseile piirid, millele tugineda. Kõik asjad ei lähe orjastamise alla, näiteks kui inimene on vabal tahtel välismaale läinud, mis sest, et pettuse teel, ei
3)Jutustavad teemad. Vaikiv ajastu riigipöörde tulemus, kõik erakonnad keelustati, alles jäi vaid Isamaaliit, paljud ajalehed suleti, riigi kontroll kehtestati kõikidel alualadel, demo. kord asendus autoritaarse diktatuuriga. Oma võimu kindlustamiseks lasi Päts koostada põhiseaduse. (vaata mõistet PÕHISEADUS). Kultuuritegelased/organisatsioonid/haridus Harri Moora (arheoloog), Ludvig Puusepp (arstiteadlane), Ernst Öpik (täheteadlane), A. H. Tammsaare (,,Kõrboja peremees"), O. Luts , Mait Metsanurk (,,Ümera jõel"), Konrad Mägi (kunstnik), Eduard Wiirat (kunstnik). Organis.: Noored Kotkad (eesmärgiks oli kasvatada eesti meesnoori tublideks kodanikeks patriootlikus vaimus. Kodutütred (valmistada noored neiud eelseisvaks eluks ette patriootlikus vaimus. H: algkool (6.klassi ja kohustuslik), gümnaasium (5.klassi ja tasuline), ülikool, erialakoolid (ka peale algkooli).
Kudemine toimub madalas kaldaäärses vees olevatele taimedele, millele mari kleepub. Kehakaaluga võrreldes on latika marjaterade arv väike: 5...400 tuhat. Koetud marjatera suurus on 1,6...1,8 mm. Koevad sageli mitmes rühmas vastavalt isendite suurusele. Inkubatsiooni aeg 10 päeva. Koorunud vastse pikkus on 5 mm. Suguküpsus saabub ~6 aasta vanuselt. Kõrgeim teadaolev eluiga on ulatunud 32 aastani. VAENLASED Sagedasemad vaenlased latikale on luts, koha ja haug Kuna latikas on eelkõige põhjakala, siis röövlinnud talle olulisteks vaenlasteks ei ole. Latikas on üks tähtsamaid ja hinnatumaid sisevete kalu. Tal on maitsev valge liha, kuid palju luid. Parim on ta hautatud või ahjukalana koorekastmes ja kuum- või külmsuitsukalana. Püügi alammõõt 35 cm. OHUTUS JA KAITSE Arvukuse säilimisega ei ole olulisi probleeme, kaitstavate liikide hulka ei kuulu. Käsiõngega
Esmase valikuna oli plaanis taas külastada Eesti Rahva muuseumi, sest viimasel korral jättis see endast mitmel tasandil just ,,massiivse" ja ühtlasi ka positiivse mulje. Samas olin seda kord juba külastanud ning tahtsin sellel korral midagi uut. Seega osutus minu valikuks Oskar Lutsu majamuuseum, kuhu läksin lootuses saada põnevat infot vanema Eesti kui ka härra Lutsu enda kohta. Ühtlasi tuleb tunnistada, et Luts ja tema rahvalik proosa on vähemalt minu jaoks tähtis osa Eesti kultuurist ning ka üks silmapaistvamaid kirjanike, kelle looming on mul erinevates vanuseetappides võimaldanud näha teistsugust Eestit. Oskar Lutsu majamuuseumi sisenedes jättis meeldiva esmamulje sealne personal (kohal oli üks muuseumitöötaja). Muuseumi töötaja oli viisakas, tekitas kohe alguses tunduvalt soojema tunde (kui enamus muuseume külastades). Kuigi minu külastuse ajal oli Oskar Lutsu majamuuseumi
Hüdrokeemia Peipsi järve vesi on nõrgalt aluseline. Näiteks 19972006 võetud proovide alusel saadi keskmiseks pH väärtuseks 8,36, kusjuures see kõikus proovide lõikes enamasti 8,08,6 vahel. pH väärtused olid nii Peipsi järves kitsamas mõttes, Lämmijärves kui Pihkva järves sarnased. Elustik Järves elab 37 liiki kalu ning 9 liiki kahepaikseid. Nendest iseloomulikumad on rääbis, ahven, peipsi tint, lõhi ja haug. Elutsevad ka luts, koger, koha, latikas, nurg, roosärg, särg ja peipsi siig. Peipsit kasutab igal aastal peatuspaigana üle miljoni rändlinnu. Probleemid Suuremad probleemid on põlevkivi kaevandamine, põllumajanduses kasutatavad väetised ning sellest kõigest tulenev liigtoitelisus ehk eutroofsus. Probleemiks on ka kalade ülepüük. Aastas püütakse Peipsist ligikaudu 10 000 tonni kala. Peipsi valglas elab ligikaudu miljon inimest.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R15KÕ Mairit Mattis ARVEPIDAMISE AJALUGU Õppejõud: Siiri Luts, Ma Mõdriku 2015 Majandusarvestus on arenenud aastasadu, isegi aastatuhandeid. Väga vale oleks arvata, et arvepidamine on uue aja nähtus ja raamatupidamine on mõeldud meie elu keerulisemaks tegemiseks. Praegusel ajal on raamatupidaja üks hinnatumaid ja kõrgelttasustatavamaid elukutseid. Arvepidamise ajalugu ulatub ligi 10000 aasta taha. Alguse sai arvepidamine Lähis-Idast, kus templi preester loendas olemasolevat vara ja tegi sellekohaseid märkmeid
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool xxx xxx RAAMATUPIDAMISE AJALUGU Essee Õppejõud: Siiri Luts Mõdriku xxx Tihtilugu arvatakse, et raamatupidamine on kuiv ja tüütu numbrite jada jälgimine, mis nõuab head matemaatilist taipu. Leian, et sellisel arvamusel olevad inimesed ei tea tegelikuklt raamatupidamisest ehk arvepidamisest midagi ning ei ole isegi suvatsenud oma silmaringi laiendada. Raamatupidamise ajaloost nähtub, et arvepidamine kui selline ulatud mitme tuhande aasta taha
Mineraalid 3% - J,P,Ca,K, Fe Süsivesikud 0,5-1% Kalade liigitus Sugukondade järgi: - Keha kuju - Soomuste olemasolu, - Uimede arv - Asetus ja kuju jne Elukoha ja toitumise järgi: - Merekalad - Mageveekalad - Riimveekalad (ranniku lähedal meres) - Siirdekalad (nt elavad jões ja koevad meres või vastupidi) Rasvasuse järgi - Lahjad kalad (alla 2%) nt: tursk, luts, koha ja haug - Keskmise rasvasusega (2-5%) nt: karpakala ja latikas - Rasvased kalad (5-15%) nt: kilu ja siig - Eriti rasvased (üle 15%) nt: lõhe ja angerjas NB! Rasvasus oleneb ka aastajast ning kalaliigist Kala värskuse hindamine Silmad värskel kalal selged, heledad ja punnis. Vanal silm punane ja silm sees. Lõpused helepunased, hallikaltpunetavad, mere aroomiga, lõpuste juures pole lima. Seisnud kalal lõpused tuhmimad ja limased.
piiritähiseks Kitzbergi loomingus sai armastus- ja ideedraama ,,Tuulte pöörises", millega avati 1906. aastal Vanemuise uus maja. Kitzberg oligi tihedalt seotud Vanemuisega ja paljud tema näidendid jõudsid lavale just koostöös Menninguga. Järgnesid veel draama ,,Kauka jumal" (trükis 1915) ja tragöödia ,,Libahunt" (trükis 1912). Neist viimane kuulub eesti näitekirjanduse parimate tööde hulka. Hilisemad Kitzbergi näidendid (,,Laurits") on tunduvalt nõrgema kvaliteediga. 12. Oskar Luts näitekirjanikuna (,,Kapsapea"). Kutselise teatri algusjärku jääb ka Oskar Lutsu lavaloomingu põhiosa. Lavadebüüdiks sai lühikomöödia "Kapsapea" ("Vanemuise" esmalav. nov. 1912), mis kohe vallutas ka külarahvamajad. "Kapsapea" edule järgnesid veel lühikomöödiaid "Paunvere", "Ärimehed" ja "Pärijad". Kõigi alusmotiiviks on ahnus või täpsemalt veel laskmata karu naha jagamise hasart. Lutsu naljamängude väärtuseks on ehteestilikud, värvikad,
OSKAR LUTS "NUKITSAMEES" Tegelased: Iti, Kusti, Nukitsamees (Ants), eit, vanamees, Mõhk, Tölpa, ema, isa, vanaisa, lind Ühel päeval läksid Iti ja Kusti metsa maasikaid korjama. Kuna maasikaid oli väga palju, liikusid nad aina sügavamale metsa ja eksisid ära. Kodu otsides jõuavad nad juba teist korda ühe suure kivi juurde. Õues läheb juba pimedaks. Iti kardab. Lõpuks jäävad nad puu najale magama. Kusti ärkab mingi hääle peale. Ta märkab, et linnupoeg on pesast välja kukkunud ja paneb ta sinna tagasi. Seejärel jääb uuesti magama. Varsti ärkab ta uuesti. Ta näeb ühte vanaeite, kes ütleb, et juhatab nad koju. Kusti äratab Iti üles. Vanamoor on aga väga kuri, ja juba tee peal kahtlevad nad, kas asi on ikka õige. Kui nad lõpuks ühe majani jõuavad, ütlevad lapsed, et see küll nende kodu ei ole, kuid vanaeit käsib neil sisse minna. Vanamoor käsib neil ahju taha magama minna, ja hoiatab, et hommikul hakkavad nad ...
taimedele, millele emakala mari kleepub. Kehakaaluga võrreldes on latika marjaterade arv väike: 5...400 tuhat. Koetud marjatera suurus on 1,6...1,8 mm. Koevad sageli mitmes rühmas vastavalt isendite suurusele. Järglasi võib latikas saada alles kuueaastaselt. Inkubatsiooni aeg 10 päeva. Koorunud vastse pikkus on 5 mm. Suguküpsus saabub ~6 aasta vanuselt. Kõrgeim teadaolev eluiga on ulatunud 32 aastani. Latika vaenlasteks on suured röövkalad. Sagedasemad vaenlased latikale on luts, koha ja haug. Kuna latikas on eelkõige põhjakala, siis röövlinnud talle olulisteks vaenlasteks ei ole. Ta on Eesti sisevete üks tähtsamaid püütavaid kalu. Latikast saab valmistada palju maitsvaid toite ka inimesele.Tal on maitsev valge liha, kuid palju luid. Parim on ta hautatud või ahjukalana koorekastmes ja kuum- või külmsuitsukalana. Looduskaitse alla ei kuulu. Ent Võrtsjärves, mõnes
· 1906 asutati esimene eestikeelne keskkool Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasium Tartus Kultuur · Eesti tearti professionaliseerimine · 1906 avati Vanemuise maja Tartus · 1911 valmis Pärnu Endla · 1913 avati Estonia teatrimaja Tallinnas Kultuur · Kirjanduses toimus üleminek rahvusromantiliselt ajalt realistlikule lähenemisviisile · 1905 Noor-Eesti · kerkisid esile sellised nimed nagu J. Liiv, O. Luts, M. Under, A. H. Tammsaare · Pandi alus ka eesti spordile Kultuur · 1906 toimus esimene eesti kujutava kunsti ja skulptuuri näitus · 1907 loodi Eesti Kirjanduse Selts · 1909 avati Tartus Eesti Rahva Muuseum (ERM)
Seostub maagia, nõiduse jm imepärasega Autor võib luua omailma Imeline maa, kuhutegekane satub Muinasjutuline olevus reaalses maailmas (naksitrallid) Muinasjutumaa ja muud polegi (Rõmuuta) Kõnelev mänguasi (Sipsik) Ajalugu kui muinasjutt („Mardileib“) Irma Truupõld „Rohelise päikese maa“, nukkude salaelu Eno Raud „Sipsik“ Iko Maran „Londiste, õige nimega Vant“ , lugu sõprusest Oskar Luts „Nukitsamees“, rahaahnus, julgus, vaprus, metsahirm, salapärane lugu „Timbu-Limbu õukond ja lumemöldrid“, lumemöldrid on unne nõidunud kuri nõid, nõiad sõidavad tolmuimejatega, miks lund ei saja Aino Pervik „Kunksmoor“, pikk luine vanaeit, heatahtlik ravitseja, edev, loodusearmastaja, proovib olla linnadaam, sõidab kollase õhupalliga. Silvia Rannamaa „Nösperi Nönni Natuke“ „Edgar Valter „Iika:nii noor, aga juba nõid“.
Kaasaegne eesti kirjandus Kirjandus ehk literatuur on kirjutatud tekstid, mis on põhiliselt mõeldud lugemiseks, mõistmiseks ja kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi, mis eeldab autorit ja lugejat. Kirjandusel väljaanded peegeldavad üldiselt igapäevaelu, mida inimesed elavad, kuid seda erinevatest vaatenurkadest. Ulmekirjandus räägib samuti elust, kuid sea veidi müstilisemalt. Mõnada eesti kirjanudse loojat teab kindlasti igaüks, näiteks Oskar Luts, Eduard Vilde ja Silvia Truu. Kaasaaegsematest kirjanikest võib välja tuua Kaur Kernderi, Kerttu Rakke ja Sass Henno. Kaasaegne eesti kirjandust põhineb sammuti elul enesel nagu ka varasemad teosed. Põhilisemad teemad mida käsitleb Peeter Sauter oma raamatus ''Pori'' on enesetapu probleemid, igapäevane noorte elu ja prostituudid. Sauteri kirjutatud raamat ''Indigo'' kirjeldab tema põlvkonnakaaslaste elu 80. ndatel.
Palad üsna laialivalguvad, venivad, pole suuremjaolt väärtuslikud, Karl August Hindrey "Sädemetes" ka kriitika Toomas Oskarile, et pole kirjatüki kallal vaeva nähtud. 1912 määras Eesti Kirjanduse Seltsi näitemängude auhinnakomisjon Lutsule preemia "Pildikesed Paunverest", see inspireeris Lutsu edasi kirjutama "Kevadet" ja uusi lavateoseid. Luts armus kergesti, 1908. aastal tutvus leedulanna Gertrud Vaduschatiga, samal ajal kirjutas Luts "Kevadet", arvatakse Teele ja mitmete teiste naistegelaste prototüübiks just Gertrudi, 1909. aastal suhte katkevad, säilinud kirjavahetus. Esimeseks teadaolevaks näidendiks 1911 "Paunvere" (tollal "Pildikesed Paunverest"), võitis ka preemia ja lavastati samal aastal, järgmine näidend "Ärimehed" 1912 ja "Kapsapea" 1912. 1913 aga peaaegu kõige olulisem loomeaasta, asus kirjutama kolme teost korraga: "Kevade" II osa, draamat "Laul õnnest" ja jutustust "Soo". Osales Maailmasõjas.
haritustaset. Siin mängib kindlasti suurt rolli ka intelligents. Harituks saamiseks peab ise suurema osa tööd ära tegema, samal ajal kui hariduse saamiseks peab vaid koolis käima, veidi kaasa töötama ja seejärel kontrolltööd ära tegema. Haritus on aga su enda silmaringi ja intelligentsi suurus. Haritus on teada selliseid pisiasju nagu...mida näiteks tähendab carpe diem, või kes on Hispaania, Prantsusmaa või Hiina president. Või siis teadmine, et..kes oli Oskar Luts? Haritus võib olla ka see kui inimesel on tähtsad elu põhimõtted või kriteeriumid näiteks ausus, tõe ja õigluse, õige ja vale tunnetamine või teistega arvestamine. Ka siis ollakse haritud. Võib ju öelda tõesti, et tal on sisemine haridus, anne või tugev intelligents. Harituse alla käib ka see mida sa omandad väljaspool kooli igapäevases eluvõistluses. Kindlasti on vaja ka mingisugust kaasasündinud annet, et olla haritud. Või ka mingisugust loogikat.
rääkimisega. Esimene muusika riist oli tal mänguklaver, millega ta laulis. Lugema ta hakkas ilma kõrvalise abita, kirjutamise õpetas vanaisa. Oma muusika teed aitas tal rajada tema ema, kes suunas oma last Jõgeva Laste Muusikakooli. Esimese loo kirjutas muusikakooli kolmandas klassis, see oli viis lasteluuletusele. Pärast I klassi hakkas tohutult lugema. Lemmikuteks olid seiklusjutud, reisikirjad, kriminaalid. Eesti kirjanikest meeldisid Oskar Luts ja A. H. Tammsaare. Kõige tugevam oli ta matemaatikas, aga nõrgaks küljeks oli vene keel, sest ignoreeris seda täielikult. Alole meeldis osa võtta ka näidenditest ja muudest taolistest üritustest. 5. klassist alates hakkas Alo tegelema palju spordiga. Alole kõige rohkem meeldis "The Beatles". Ansamblis mängimist alustas Alo juba keskkoolis Jõgeval. Keskkoolist astus ta otse Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika erialale.1983
poolsiirdekalu.Ülemjooksul Pudimäe (Kükita) silla ümbruses ning Paide linna kohal on teada jõeforelli ja vikerforelli, keskjooksul Türi-Jändja piirkonnas haugi, särje ja turva ning Suurejõe ümbruses haugi, särje, turva ja ahvena elutsemine.Alamjooksu ülemises osas Navesti suudme ja Tori vahemikus, elunevad lõhe, haug, angerjas, särg, turb, säinas, lepamaim, roosärg, linask, viidikas, nurg, latikas, vimb, koger, luts, ahven, kiisk. Kalastiku koosseisu järgi on Pärnu jõe keskjooksu ülemine osa produktiivne särje-haugi jõgi ning keskjooksu alumine ja alamjooksu ülemine osa produktiivne särje- turva jõgi. Tähtsus Eestis 1)Paljudele kalaliikidele ja taimedel elupaigaks. 2)Juhib ära üleliigse vee. Muud huvitavat Pärnu jõge on nimetatud ka Eestimaa Mississipiks, sest ta on Eesti üks pikimaid jõgesid ning nagu tema suur analoog Põhja-Ameerikas, paistab silma suurte üleujutustega.
Jõesilm silm silmlased silmulised Angerjas angerjas angerlased angerjalised Lest lest lestlased lestalised Haug haug hauglased haugilised Meriforell lõhe lõhelased lõhelised Ahven ahven ahvenlased ahvenalised Luts luts lutslased tursalised Viidikas viidikas karpkalalased karpkalalised alamliik: Balti kilu liik: Euroopa kilu kilu heeringlased heeringalised alamliik: Räim liik: Atlandi heeringas heeringas heeringlased heeringalised Turb teib karpkalased karpkalalised Järvekonn konn konlased päriskonnalised
Moskva Teatriinstituudist või teatri oma kunagisest stuudiost. Teatri repertuaaris on klassika, nii maailma kui ka eesti dramaturgia, muusikalid ja lastelavastused. Hetkel võib Eesti Draamateatris näha etendusi nagu: Juhus on Pime Autor: Paul Lucas Push Up Autor: Roland Schimmelpfennig Rehepapp Autor: Andrus Kivirähk Suured Tüdrukud Ei Nuta Autor: Neil Simon Kevade Autor: Oskar Luts Intervjuu pikaaegse juhi Hugo Murrega. Mida on teater andnud Eesti ajaloole? Teater on andnud ajaloole palju juurde, kuna see on üks osa meie kultuurist. See on kultuuriline pärand mida peavad nägema ka tulevased põlvkonnad. Tänu meie teatrile on tulnud uusi häid näitlejaid, kes lähevad ja üks osa on juba läinud eesti teatri ajalukku. Milleks teater? Kuidas te saate küsida sellist küsimust ? Teater arendab meid, see ajab meid nutma ja naerma. See mõjutab meid sisemiselt
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Lapse hirmud. Referaat Koostanud Pille Jürisaar HT´09 KURSUS Juhendaja Karin Luts Pärnu 2009 Laste hirmud Hirmude esinemine on laste üliarenenud fantaasia, väikese elukogemuse ja psüühiliste iseärasuste tõttu täiesti loomulik ja normaalne nähtus. Kui lapsele lähedased inimesed pakuvad talle turvalisust ja mõistavad lapse hirme, siis enne kooli iseloomulikud hirmud lapse arenedes kaovad, mitte ei kasva üle pidevaks ängistuseks või psüühilisteks häireteks. Probleem seisneb selles, kas täiskasvanud pööravad
Pätsile · tuntuim töö ''Haavatud sõdur'' (Tallinna Reaalkooli ees) · Athena kino seinareljeefid · esimest tüüpi kunstnikud silmarõõmu-maalijad · pakkuda nägemisnaudingut heledamad värvid · Adamson-Eric · üks tuntuim Tallinna maalikunstnikke mitmekülgne · teinud ka tarbekunsti lisaks impressionistlikule maalikunstile · teinud naisakti · ''Kohver vana saapaga'', ''Autoportree II'', ''Meesakt Narva taustal'' · Karin Luts · naivism, rikub perspektiivireegleid mõnikord, art deco · esimene silmapaistev eesti naiskunstnik · ''Comedie-Francaise'is'' · Karl Pärsimägi · foovide esindaja eesti kunstis · viimastel maalidel mustajuukseline modell juuditar? · Vangistati ja hukati koonduslaagris · ''Talutuba soemüüriga'' · Aleksander Vardi ''Montmartre'' · teist tüüpi kunstnikud realistlikud maalikunstnikud
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R13KÕ1 Kristina Mägi ARVEPIDAMISE AJALUGU Essee Õppejõud: Siiri Luts, Ma Mõdriku 2013 Arvepidamise alguse aega ja põhjust täpselt ei oska keegi öelda, aga on palju fakte, mis tõestavad ja räägivad arvepidamisest kui pikaajalisest arengust. Teateid arvestuse kohta on saadud kunstiteostest, ütlustest, märkmetest ja teistest erinevatest allikatest.. Arvatakse, et arvepidamine sai alguse ligikaudu 10 000 aastat tagasi. Ilma arvepidamiseta ei oleks olnud ka majandusarengut. Tänapäeval
Muusika, mälu, tunded. Luts Jäncke Akadeemia number 3 2010 Essee, mida mina lugesin, rääkis sellest, kuidas inimestel jäävad paljud mälestused meelde tänu mingitele lauludele või viisijuppidele, mida nad sel hetkel kuulsid. Kuna muusika ümbritseb meid igalpool, on see üsnagi loogiline, kuidas mingit laulu kuuldes võib tulla meelde sellega seostuv seik. See võibki olla üks põhjusi, miks muusikutel olevat veidi parem verbaalne töömälu
2002, 2004; tõlkija A. H. Tammsaare; 2007; tõlkija Krista Kaer) Jutustused ● "Lord Arthur Savile'i roim" (1891) ● "Canterville'i lossi vaim" (1891; eesti keeles 1991; tõlkija Mart Helme) ● "Readingi vangla ballaad" (1898; eesti keeles 2004; tõlkija Krista Kaer) ● " " (1905; eesti keeles 1992; tõlkija Krista Kaer) ● "Näidismiljonär" (eesti keeles 2003; tõlkijad Eva Luts ja Eve Peeterson) Muinasjutud ● "Õnnelik prints" (1888; eesti keeles 1990; tõlkija Krista Kaer) ● "Ööbik ja roos" (1888) ● "Granaatõuntest maja" (1891; eesti keeles 1935; tõlkija Oskar Truu) ● "Ustav sõber" ● "Isekas hiiglane" ● "Kalur ja tema Hing" Samuti on eesti keeles ilmunud kogumik "Muinasjutte" (2000; tõlkija Valter Rummel) Näidendid ● "Leedi Windermere'i lehvik" (1892)
Korteri Korteri Elektri- Külma vee Eesnimi Perenimi number pindala kulu Külm vesi Elanikke tasu Killu Ülle 103 45,7 m² 246 kwh 3,4 m³ 2 2,38 kr Paju Triin 104 58,1 m² 263 kwh 4,0 m³ 3 2,80 kr Päike Kaidi 102 95,3 m² 290 kwh 4,8 m³ 4 3,36 kr Kalamees Kaarel 107 46,3 m² 208 kwh 3,2 m³ 2 2,24 kr Lill Malle 108 65,1 m² 224 kwh 4,3 m³ 3 3,01 kr Kask Tiina 110 42,4 m² 196 kwh 3,0 m³ 1 2,10 kr Kapp Sander 101 102,0 m² 274 kwh 4,4 m³ 4 3,08 kr Pähkel Paul 105 58,1 m² 243 kwh 3,5 m³ 3 2,45 kr Vaarikas Rulle 109 48,9 m² 217 kwh 2,9 m³ 2 2,03 kr Maasikas ...
Kabaree, Neegripead, Lamav Lamav Tiiger tiiger, Kaameli pea 1937. Pehmelakk Põrgu. Eduard Viiralt. http://www.youtube.com/watch?v=VQWuw7UNwG0 Vaasgravüür, ofort. 1930-1932 Esimest tüüpi kunstnikud Võib tinglikult nimetada silmarõõmu-maallijateks, kuna neil oli peaasjaks pakkuda nägemisnaudingut meeldivast motiivist ja kaunist maalilisest teostusest Adamson-Eric, Karin Luts, Karl Pärsimägi, Kristjan Teder Aleksander Vardi, Jaan Krüsanteemid Grünberg, Kristjan Teder 1937 Õli, lõuend. Teist tüüpi kunstnikud Valisid motiiviks vaesema rahva elu, mida kujutasid solidaarsustundega, aga realistlikult ja asjalikult Andrus Johani, Nikolai Kummits ja Kaarel Liimand Andrus Johani. Saunaminejad 1932. Kriit, sangviin, süsi.
hooldajatelt. Kõik täiskasvanud inimesed on kohustatud täitma lastekaitse seadust, kuna lapsed on igal pool ning just täiskasvanud on need, kes ei pruugi seadustest kinni pidada või kes saavad midagi muuta. Eesti Vabariigi lastekaitse seaduses on õigused ja kohustused tasakaalus, kuna kõike korraga rakendades saame kokku terviku ning tänu sellele püsib ühiskond toimivana. Koostanud: Tagne Luts, Kätlin Marjapuu, Sigrid Malva, Loolo Treial, Mariliis Paas Kela 2014 Kasutatud allikad: http://www.lapsemure.ee/index.php?id=7,14,0,0,1,0 https://www.riigiteataja.ee/akt/741888
Mõni aasta hiljem hakkas ta kujutama realistlikult ning rahulikus ja helges meeleolus loodust ja inimesi. 1930. aastate kunstnikke võib suures osas jaotada kolmeks: silmarõõmu-maalijad; vaesema rahva elu kujutajad ja rõhutatult eestilike motiivide kasutajad. Esimest tüüpi kunstnike peaeesmärgiks oli pakkuda nägemisnaudingut meeldivast motiivist ja kaunist maalilisest teostusest (Adamson-Eric, Karin Luts, Karl Pärsimägi). Nemad olid ka kõige otsesemalt seotud Pariisi kunstiga. Teist tüüpi kunstnikud valisid motiiviks vaesema rahva elu, mida kujutasid solidaarsustundega, aga realistlikult ja asjalikult (Andrus Johani, Nikolai Kummits, Kaarel Liimand). Kolmandasse rühma sobivad maalijad, kes valisid kujutamiseks rõhutatult eestilikke motiive, näiteks külamaastikud, rannarahva elust (Eerik Haamer, Juhan Nõmmik, Johannes Võerahansu). Ants Laikmaa (1866-1942)
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R11 KÕ2 Ines Pärn Arvepidamise ajalugu Essee Õppejõud: Siiri Luts Mõdriku 2011 Raamatupidamise ajalugu Raamatupidaja... Hmm? Lihtkodanik, kes pole ilmselt iial süüvinud raamatupidamisse suurema huviga, teab öelda, et raamatupidaja on üks pikkade blondide lokkis juuste, punaseks võõbatud pruntis huulte, ripsmepikenduste, peenikese piha, tikk-kontsadel miniseelikuid kandev naisfiguur, kes on koolis suurte jõupingutuste tulemil ära õppinud Excel programmi lihtkasutusmeetodid;
NINANEELUPÕLETIK Ninaneelupõletik on ülemiste hingamisteede äge ja väga nakkav viirushaigus. Sümptomid Nohu, köha, aevastamine, ninakinnisus, kurgu- ja peavalu, halb enesetunne, tundlik vahel vägagi valulik neel (,,kaktus kurgus") ning väike või üldse puuduv palavik. Kaasnevad põletikuline kurk ja bronhiit koos valuliku köhaga. Iseärasused Haigust esineb rohkem imikutel ja väikelastel. Haiguse tunnuseks neil on aevastamine, köhimine, turses nina limaskestad ja vesised silmad. Eriti suur tekkeoht on lastel ja vanuritel, sest nende organism on nõrgem, kui täiskasvanutel Sagedasemad tüsistused: sekundaarne bakteriaalne infektsioon, mis võib avalduda sinusiidi (põskkoopapõletiku), keskkõrvapõletiku ja alumiste hingamisteede nakkusena (bronhiit ja kopsupõletik). Vajadusel bakteriaalne uuring. Haigustekitajaks on rinoviirused, kuid paljud juhtumid on ka korona-, paragripi-, RS- viiruste poolt põhjustatud. Rinoviirusinfektsioon on äge ...
ebaõiglust rõhutav hoiak. Eestis tõusis realismiajajärgul juhtivaks kirjandusliigiks proosaeepika. Arenes jutustuse, romaani- ja novellizanr. Keskne kuju eesti realismis on Eduard Vilde oma suuremahulise ja tasemelt silmapaistva loominguga. Eesti realismi esimene tippteos on Vilde ,,Külmale maale"(1896). teine teravalt kriitilise eluvaatega realist Ernst Peterson-Särgava N. Tammsaare, FR. Tuglas, M. Metsanurk, O. Luts 20. sajandi algus eestis: Noor Eesti on 20. sajandi alguses Tartus kokku tulnud noorte rühmitus, mis 1905. aasta suurte sotsiaalsete murrangute tuultes muutis oluliselt kogu Eesti vaimsust ja kultuuri sinna kuulusid selle ajastu kirjanikud. A.H. Tammsaare on üks 20. saj tähtsamaid kirjanike sest et ta oli kõige silmapaistvam följeton: lühike pilke- või pilalugu, mis midagi või kedagi naeruvääristab. Iseloomustavad: päevakajalised teemad, kergus ja paroodilisus.
puutunud Euroopa avangardi eesliiniga "Sinise ratsanikuga". Tänu neile kunstnikele juurdus "Pallases" vabameelne ja avangardilembene vaim. 9. Eduard Viiralt oli eesti graafika suurmeister. 10. 1930. aastate eesti maalikunstnike tüübid: 1) Esimest tüüpi kunstnikke võib tinglikult nimetada silmarõõmu-maalijateks, sest peaasjaks oli neil pakkuda nägemisnaudingut meeldivast motiivist ja kaunist maalilisest teostusest. Nt Adamson-Eric, Karin Luts, A. Vardi 2) Teist tüüpi k valisid motiiviks vaesema rahva elu, mida kujutasid solidaarsustundega, aga realistlikult ja asjalikult. Nt A. Johani, N. Kummits, K. Liimand 3) Valisid kujutamiseks rõhutatult eestilikke motiive nagu külamaastikke või pilte patriarhaalsest, nt rannarahva elust. Nt Haamer, Nõmmik, Võerahansu. 11. 12. New York sai pärast II maailmasõda Lääne-maailma kunstipealinnaks. 13
ajakirjandus ja kehakultuur. Tänu abirahadele said andekamad pühenduda vaid oma alale. Väljapaistvamatele hakati jagama auhindu. 1935. aastal ilmus teadaolevalt esimene eestikeelne trükis. Sel aastal jagati rohkesti mitmesuguseid auhindu: romaanide ja novellide eest pälvis auhinna Anton Hansen Tammsaare ja Mait Metsanurk, luule alal Gustav Suits, näitekirjanduse alal Hugo Raudsepp, noorsookirjanduse alal Oskar Luts ning kirjandusloo alal Friedebert Tuglas. 1925. aastal võeti Riigikogus vastu kultuuromavalitsuse seadus. Seadus tunnistas rahvusvähemusteks sakslased, venelased ja rootslased ning kõik teised rahvusgrupid, kelle arv ületas 3000 piiri. Kõigil sellistel rahvusgruppidel oli õigus kutsuda ellu oma kultuuromavalitsuse asutused esindusorganina kultuurinõukogu ja täidesaatva instantsina kultuurivalitsus. Kultuuromavalitsustel oli õigus asutada, ülal pidada, juhtida ja kontrollida
A. Bürger) (1974, 1992) "Tänapäeva müüt: asjadest, mida nähakse taevas" (C. G. Jung) (1995) "Paberlaevuke" (E. Barba) (1999) LAVASTUSED: Juhan Liiv/Paul-Eerik Rummo «Suits pööriööluhtadelt» (luuleõhtu, koos Ela Undiga) «Hamleti laulud» (kompositsioon 60ndate aastate eesti luulest) 1978 Aleksei Tolstoi/Mati Unt «Rästiku pihtimus» 1979 Pierre Jean de Béranger «Löö laulu, vastas jumal, löö laulu, väike mees» 1980 Oskar Luts «Kapsapea ja Kalevi kojutulek» 1983 Daniel Keyes «Lilled Algernonile» 1983 Mati Unt «Vaimude tund Jannseni tänaval» 1984 August Strindberg «Preili Julie» 1987 Jean Genet «Toatüdrukud» 1988 Slawomir Mrozek «Tango» 1989 S. I. Witkiewicz «Väikeses häärberis» 1990 A. H. Tammsaare / M. Unt «Priius, kallis anne. Taeva kingitus» 1991 P.Weiss «Rahvasõbra tagakiusamine ja tapmine» («Marat / Sade») 1992 M. de Unamuno / T. Dorst «Fernando Krapp
„Rõõmus raamat“. K.E.Söödi, E.Enno, J.Oro (Julius Oengo) lasteluule. Laste ja noorteproosa: J.Parijõgi „Tsemendivabrik“ (1926), „Jaksuküla poisid“ (1930), „Teraspoiss“ (1937) Richard Janno „Vutipoisid“ (1935), Valve Saretok „Kiki suur suvi“ (1936), Marta Sillaots „Trips, Traps ja Trull“ (1935) jt. Lastele ja noortele kirjutasid paljud tuntud kirjanikud, nagu Tammsaare, Luts, Mälk, Ristikivi jt. Aimeraamat lastele, nt Kustas Põldmaa „Mikroobide jahil“ (1935) jt Palju lastenäidendeid, koolide laialdane teatriharrastus. Esimesi arvestatavaid samme astuti lastekirjanduse uurimisel. Lastekirjandus Eestis 1940–1950. Tendentslik sotsrealism 1940-44: okupatsioonide vahetus, lasteperioodika ümberkujundamine, üksikud väärtteosed (K.Merilaasi lasteluulekogu, M
arvukuse vähenemise peapõhjus on nende ajalooliste kudejõgede rikkumine inimtegevuse tagajärjel Eestisse on jäänud vaid 20 km ulatuses lõhele kudemiseks sobivaid jõelõike, mis asuvad Purtse, Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala, Pirita, Vääna, Keila, Vasalemma ja Pärnu jõgedes I kat kaitsealuse ebapärlikarbi sobivaimaks vahepere-meheks on jõeforell, harva teiste lõheliste tähnikud, võimalikeks vaheperemeesteks ka lepamaim, ahven, rünt, luts ja võldas Praegu on üksikuid ebapärlikarbi kolooniaid leitud veel ainult Pudisoo jõest Paisutamine muudab elutingimusi veekogus voolulembestel vääriskaladel pole sigimistingimusi - madalaid kiirevoolulisi kruusapõhjaga alasid, tõuseb vee temperatuur ja süveneb veekogu eutrofeerumine, suureneb röövkalade hulk paisude taha kogunenud liiv ja muda matavad tehisjärve puhastamise või paisu purunemise korral pärivoolu asetsevad vääriskalade koelmud
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Majandusarvestuse õppetool R12 Keit Kolga MAJANDUSARVESTUSE AJALUGU ESSEE Juhendaja: Siiri Luts Mõdriku 2012 Majandusarvestuse süsteem on arenenud aastatuhandeid, sellepärast on arveldamise alguse täpset aega on raske määratleda. Esialgu oli arvepidamine lihtne. Umber 10 000 aastat e.m.a loendas Lähi-Ida templi preester olemasolevat vara, milleks oli kari ja vili ning tegi sellekohaseid märkusi. Muinasaja inimesed õppisid kõigepealt loendama ning hiljem jõuti arvutamiseni. Nad grupeerisid oma vara, teati esemete nimetusi ning loendati neid ühekaupa
Idee – kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist Ilukirjandus - kirjanduse liik, mille põhiülesanne on pakkuda lugejale elamusi, kujutelmi Näit. Ilukirjandus jaguneb eepika, lüürika, lüroeepika, dramaatika Intriig – teoses oleva tegevuse pingeline kulg Isikustamine – elutule asjale elusolendi omaduste andmine Näit. Õpik rääkis lapsega Jutustus – novella ja romaani vahepealne žanr, kus on novelist laialdasem sündmustik ning romaanist lühem jutustus Näit. Oskar Luts ,,Kevade” , Mark Twain ,, Tom Sawyeri seiklused” Karakter – kirjandusteose tegelane Kompositsioon – teose ülesehitus Komöödia – lõbus näitemäng, mille eesmärk on vaatajaid naerma ajada Näit. William Shakespeare ,,Suveöö unenägu“, Eduard Vilde ,,Pisuhänd“ Kordus – stilistiline võte, mis seisneb samade sõnade või ka fraaside kordamises. Kujund – konkreetses vormis üldistus, kirjandusteose detail; markeeritud keelend Kulminatsioon – teose kõike pingelisem koht
7. ood ehk ülistuslaul, tragöödia, muinasjutt, anekdoot, haiku, komöödia, pastoraal ehk karjaselaul, valm, jutustus, draama, ballaad, eepos, lüüriline luuletus, novell, hümn, romaan 2. Ühenda mõiste, autor ja teos. Kasuta oma õpiku sisukorda. 1. romaan ........"Kalevipoeg" ......... Oscar Wilde 2. muinasjutt ........ ,,Kolm musketäri" ......... Oskar Luts 3. eepos ........ ,,Libahunt" ......... Friedrich Schiller 4. komöödia ........ ,,Õnnelik prints" ......... August Kitzberg 5. tragöödia ........ ,,Kalevi kojutulek" ......... Terry Pratchett 6. romaan ....... ,,Kinnas" ......... Alexandre Dumas 7
uue dramaturgiale eri maadest. Järjepidevalt on tehtud koostööd kaasaegsete eesti autoritega. 1920. aastatel, pärast ühe tollase populaarse külakomöödia lavastust algas just sellest teatrist rahvusliku dramaturgia buum: hakati rohkem näidendeid kirjutama, samuti dramatiseerima kaasegsete prosaistide töid, need said publiku hulgas väga populaarseks. Laval olid eesti autoritest Raudsepp, Kitzberg, Vilde, Tammsaare, Luts. 1950. aastatel lavastati palju tollaseid noori autoreid (Smuul, Rannet, Liives). 1955. alustas Draamateatris lavastajana tööd Voldemar Panso, Moskvas GITIS-es lavastajaks õppinud mees, kellest hiljem sai üks legendaarsemaid eesti teatritegelasi, teatrikooli ja noorsooteatri looja, aastatel 19701976 Draamateatri peanäitejuht. Lisaks isikupärasele kujundlikule reziile tõi Panso taas jõuliselt tähelepanu keskmesse eesti autorid ja klassikatõlgendused, lavale jõudsid Traadi, Vetemaa,
talvel jää all nulli lähedal ja suvel (olenevalt veekogust) 15-25 soojakraadi, on temperatuuri mõju kalade elutegevusele eriti ilmne. Temperatuuri suhtes on parasvöötme kalade hulgas sooja- ja külmalembelisi liike. Enamik eesti vete kalu (särg, latikas, koha, merekaladest kilu, tuulehaug) on soojalembelised. Nad toituvad kõige intensiivsemalt soojal aastaajal ja koevad peamiselt suvel. Külmalembesed kalad (forellid, siig, rääbis, luts, merekaladest tursk, emakala) eelistavad külmaveelisi siseveekogusid. Katsetega on kindlaks tehtud, et paljud kalaliigid tajuvad isegi sajandikkraadist temeratuurimuutust. Kalad hingavad lõpustega. Lõpustes toimub hapniku vastuvõtmine väliskeskonnast ja organismis tekkiva süsihappegaasi eemaldamine. Kõige hapnikunõudlikumad kalad on lõhe, forell, siig ja lepamaim. Nad elavad vetes, kus hanikusisaldus on 7-11 cm³l.
Kuulamas käis vanem naisterahvas, sageli isamehe naine, hilisematel aegadel ka peiu ema. See oli nn kuulueit. Kuulamas käidi neljapäeva õhtuti. Kuulueidel oli kaasas viinapudel (kuuluviin). Kuuluviina vastuvõtmine oli märk, et kosjad võivad tulla. Pudeli tagasiandmine näitas, et kosilast ei soovita.2 1 Tedre, Ü. (1973). Eesti pulmad. Tallinn: Kirjastus "Eesti Raamat", lk. 15. 2 Berg, E., Hiiemäe, M., Jansen, E., Johansen, U., Kurs, O., Luts, A., Mäsak, E., Palli, H., Pärdi, H., Tedre, Ü., Troska, G., Tõnurist, I., Valk, Ü., Viires, A., Vunder, E., Värv, E. (1998). Eesti rahvakultuur. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk. 415. 4 Kosjad Eesti pulmakombestikus oli peategelastele, peigmehele ja mõrsjale, omane passiivsus. Tähtsamat rolli mängis hoopiski isamees, kes pidi olema abielus ning sõnaosav. Muidugi oli oluline ka see,
tegevus hääbub, karakter laguneb //Beckett, Jonesco, Genet Realism Eestis- 1890-1905, naturalismi mõjud, venestamine, tugev tsensuur, muusika- Tobias, Härma; kunst- Raud, Laikna; Estonia ja Vanemuine, rahvaluule kogumine (Hurt), "Postimees"(eestluse teadvustamine), linnastumine, "Teataja", palju raamatuid ilmus, realism läks üle romantismiks // zanrid: proosaeepika, jutustus, romaan, novell // kriitika: pealiskaudne, pinnapealne // Vilde, Särgeva, Tammsaare, Tuglas, Metsanurk, Luts Eduard Vilde- (1865-1933) lai kirjanduse silmaring, teatripisik, üle 20a ajakirjanik, töötas ka Berliinis, 1905 põgenes Eestist, 1.kutseline kirjanik, teda kritiseeriti palju // "Külmale maale", "Raudsed käed", "Mahtra sõda"; näidendid- tegevus linnamiljöös, tegelased haritlased, "Pisuhänd", "Tabamata ime" Aleksis Kivi- 1834-1872, soomestas rootsikeelse perek.nime, lai silmaring, palju lugenud, kirjutas soome keeles rootsi ühiskonnast mõjutatuna // näidendid
saatuslikud võitlused. Eestlane saab oma riigi Aastal 1905 avaldati ,,Noor-Eesti´´ kuulutus: ,,Enam euroopalist kultuuri!``. 1909. aastal toimus eesti esimene kunstinäitus Tartus. Aastal 1913 avati teater ,,Estonia´´. Aasta hiljem tehti eesti esimene film ,, Karujaht Pärnumaal``. Aastal 1918 saavutas eesti riikliku iseseisvuse ning kaks aastat hiljem kirjutati Tartus alla rahulepingule. Samal aastal asustati ka Emakeel Selts. Perioodi tähtsaimad esindajad olid Oskar Luts (1887-1953), kes kirjutas mitmeid tänapäeval hinnatuid raamatuid ja Marie Under (1883-1980), kes kirjutas palju luuletusi. Kirjanduslik stiil kirjanikule, voolule, ajastule iseloomulik väljendusviis ja loominguline eripära. Följeton lühike pilke- või pilalugu, mis midagi või kedagi naeruvääristab. Veste humoristlik, följetonile lähedane. Ilukirjanduslik tekst käsitletakse mitmeid procbleeme. Iga lugeja tõlgendab tekste erinevalt.
Kunstireis Tartu Käisime 15.oktoober Tartus õppereisil. Sellega seoses külastasime Tartu kunstimuuseumi Pallast ja Mänguasjade muuseumi. Tartu Kunstimuuseumis oli näitus Pallasest. Pallas oli kunstikool, kus õpetati maalimist, skulptuuri, joonistamist, graafikat. Kunstikooli Pallas kunstnike maalimine on sarnane, kuid samas on igal kunstnikul välja kujunenud väga omapärane stiil. Tuntumad kunstikool Pallas kunstnikud olid Konrad Mägi, Anton Starkopf ja Ado Vabbe, Nikolai Triik, Eduard Wiiralt. Mulle meeldisid kunstimuuseumist Pallas mõned maalid. Näiteks meeldis mulle Karin Luts´u (1904-1993) ,,Õnnesaar". Maal on õli lõuend. See maal jätab väga kauni mulje. Kuid kui maali lähemalt uurida, siis on see täiesti absurdne. Maali keskmes on kaks pika kasvu meremeest. Kaks tumesinises riietuses meremeest sõidavad väikse paadiga. Taust on ühetooniliselt tumehall ning mere ja taeva piir puudub....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
