TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eri- ja sotsiaalpedagoogika osakond Laste ühiskondlik tervishoid aastatel 1920 1940 Referaat Õppejõud: emeriitdotsent Ene Mägi Tallinn 2010 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Üldine teave................................................................................................................................ 3 Lapse-ea jaotus.......................................................................................................................4 Kasvamine.........
Nad on teadlased, kes kirjutavad ladina keeles, aga ka kirjanikud, kes kasutavad rahvuskeelt Shakespeare on renessansist 14. - 16. sajand =Olid suured avastusretke -1492 oli Kolumbus Ameerikas =J. Guttenberg leiutas trükikunsti -1440 1445 -Raamat jõuab lugejateni -Rüütliromaanid -"Don Quijote" =Muutused usus -1517 Martin Lutheri reformatsioon -Hispaanias inkvisitsioon -Inglismaal katoliiklaste ja protestantide sõda -Henry VII lahutused -Tekkis rahvuskeelne kirjandus -Piibel =Indiaanlaste hävitamine -Konkistadoorid, uusasukad -Orjakaubandus 16. - 17. sajand =Skeptiline aeg -Kahtlemine inimeste võimetes Renessanss algas Itaalias 14. sajand, Inglismaal 15. - 16
järgmisse kloostrisse. Keskajal olid fransiskaani kloostrid (hallid vennad), dominikaani (mustad vennad), Birgitta nunnamunga ühendus (Naantari klooster oli uhkeim, rikkus oli kogutud annetustega, lisaks arendasid nad põllukultuuri, tõid Soome lina, kanepi, humala jne. Nunnaks said neiud, kes loobusid oma maisest varast ja lõikasid juuksed mahad ning panid selga halli rüü. Ka kurjategijaid võeti vastu). 1517 toimus Lutheri usupuhastus, mis jõudis Soome 1555. Sellega oli kloostritel lõpp. Kloostri elanikud läksid laiali, maid riigistati ja kloostrid ning kirikud vaesusid. Soome tavalisim ehitusmaterjal oli graniit, lubjakivi ja tellis. Hämenlinna kindlus (1239), Viipuri linnus (1293), Raasepori (14 saj), Olavenlinna (1475)- asub Savonlinnas, Turu kindlus/linnus (13 saj alustati ehitamis, 16 saj sai tänapäevase väljanägemise. Mõnda aega oli seal õukond, sest see oli ka pooleldi loss ja seal elas kuningas
kihi paksus, murdepinna iseloom, ühtlus, töö töödeldavus, deldavus, värvitoon. Lubjakivi liigid Vasalemma „marmor” marmor” (Padise klooster, Vasalemma mõis), Kaarma dolomiit (Kuressaare loss, Rahvusraamatukogu, Sakala), Ungru kivi (raidkivi, Tallinna Peapostkontor), Lasnamä Lasnamäe ehituskivi (Tallinna vanalinn, Lutheri vabrik, Rottermani), Rottermani), Orgita dolomiit (Orgita mõisa hooned, raidkivi). Kuna massiivne lisasoojustamata looduskivist sein ei taga tänapä napäevaseid nõudeid soojapidavusele; 4 Looduskivi leiab ehituses peamiselt kasutust viimistluskivina.
sajandil sündinud usuline uuendusliikumine. Poliitiline ja vaimne opositsioon- Esimesel juhul himustasid ilmalikud valitsejad, aadlikud ja rikkad linlased kiriku varandusi ning maid ja tahtsid kirikut oma võimule allutada. Teine suund taotles sügavaid kultuurialaseid muudatusi. Martin Luther 1517- algatas usupuhastuse Saksamaal Wittenbergis. Johannes Blankenfeld(Riia peapiiskop) ja Wolter von Plettenberg(ordumeister)- kõige visamad katoliku kiriku kaitsjad Hermann Marsow- Martin Lutheri õpilane, (1523 Tartus) usupuhastuse algataja Eestis. Pildirüüste 14.sept. 1524- korratused, mille vallandasid ordumeistri karmis toonis manitsuskirjad Tallinna raele. Melchior Hoffmann- populaarne jutlustaja, kellega koos läks mitmesajaline inimhulk Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse 1525 aastal. 20. Hariduselu ja kultuur 13.-16.sajand Simon Wanradt- Niguliste kiriku õpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse. Johann Koell- Pühavaimu kiriku jutlustaja
ühsikonnakäsitlus kritiseeriti ühiskonna sotsiaalset korraldust. Rahvaharidus: Põhjasõda andis tagasilöögi ka rahvaharidusele. Koolide arv oli kahanenud ja esialgu jäigi rahvahariduse edendamine vaid üksikute pastorite teeneks. Esimene kogu Liivimaad hõlmav koolikorralduskava kehtestai 1739. aastal. Kooliskäimise kohustus kehtis vaid nendele 7-12 aastasetele lastele, kel pastori arvates polnud võimalik kodus selgeks saada. Rahvahariduse miiniumnõudeks seati Lutheri väikese katekismuse lahtiseletamine, isesesiev Piibli lugemine ja lauluraamtu kasutamine. Puudust oli koolmeistriest, raskusi oli laste kooli saamisega ja taluperedes nähti koolikohustust kui täiendavat koormist. 1765. aastal Liivimaa maapäeval vastu võetud uus koolikorralduskava nõudis rahvakooli rajamist kõigisse suurematesse mõisatesse. Kui lastel oli võimalik lugemine kodus selgeks saada võidi mõis kooli rajamise kohustusest vabasatada. Kirjutamisoskus jäi 18
14. septembril 1524 vallandus Tallinnaski pildirüüste. Katoliku kiriku vastu vihale aetud rah vahulk vallutas ja rüüstas dominiiklaste kloostri kiriku, Pühavaimu ja Oleviste kiriku. Niguliste pääses tänu sellele, et kirikueestseisja oli jõudnud ukselukkudesse sulatina valada ja uksi ei saadud lahti. Samasugused rahutused leidsid 1525. aastal aset teisteski Eesti linnades. Nende mõjul suleti enamik kloostreid ja linnades sai valitsevaks Martin Lutheri õpetus (luterlus, luteri usk). Vasallid läksid uue usu poolele üle 1530-ndail aastail. Eesti ja läti talupoegadel oli esialgu suurtes joontes ükskõik: uut usku kuulutati küll nende emakeeles, samas aga puudusid selles kato liku kiriku värvikad tseremooniad. Vasallid pelgasid mõnda aega, et lähem tutvumine usutõdedega toob kaasa talurahvarahutusi nagu Saksamaal. Liivimaa Ordu ja piiskoppide formaalne ülemvõim säilis, kuid linnade ja
keskvõimuga riikide tekkimine Prantsusmaal ja Inglismaal. Kombed muutusid peenemaks Euroopas. 100 aastane sõda, mis toimus Inglismaa ja Prantsusmaa vahel võitluses võimu vahel, kuna mõlema riigi valitsejad olid sugulased. Keskaja suur katku epideemia, mida nimetati ka mustaks surmaks ja see levis kõikjale üle Euroopa. · 15. 16. saj hiliskeskaeg Ühiskonna ja kiriku kriis. Lääne kristluse lõhenemine ja Martin Lutheri reformatsioon (1517) ehk reformiti katoliku kirikut ja usulahke hakati nimetama protestanttismiks näiteks luterlus ja kalvinism. ürgkaeg vanaaeg keskaeg uusaeg uusaeg ürgkogukondlik orjanduslik, feodaalkond, kapitalism, imperialism , kord, ürgkari, orjapidaja ja ori, feodaalid ja kapitalistid turumajandus,
tekkimise ja elatusvõimaluste vähenemisega maapiirkondades. Vaba tööjõu tekkimisega algas Eestis ka tööstuse kiire areng. Põhiliseks tööstusharuks oli esialgu tekstiilitööstus, mis oli Eestis arenema hakanud juba 19. sajandi alguses. Olulisimad kalevivabrikud olid: Narva (1822), Kärdla (Hiiu- Kärdla vabrik) (1829), Sindi (1834), Tartu (1839) ja Kreenholmi Manufaktuur Narvas (1857). Sajandi lõpus hakkasid arenema ka teised tööstusharud, seda eriti Tallinnas, kus rajati Lutheri mööblivabrik (1880), Volta masinatehas (1899), Ülemiste paberivabriku asemele Osse ja Ko tselluloosivabrik ja Dvigateli vagunitehas. Tööstuse arengule ja uute asulate tekkele aitas tugevalt kaasa raudtee. 1870. aastatel ehitati Balti raudtee, mis ühendas Paldiski ja Tallinna sadamad läbi Narva Peterburi ja Venemaa sisekubermangudega. Tapa-Tartu raudtee valmis 1876, Tartu-Valga liin 1887 ja Valga-Võru-Pihkva raudtee 1889. Tänu raudteele saavutas Tallinna sadam Venemaa
edasi Tallinna haiglaravile viieks järgnevaks kuuks. Tallinna pommitamine Pärast haiglast vabanemist ja haigus-puhkust, määrati E. Lillemaa ühe saksa asutuse juurde autojuhiks, mille asukoht oli Tallinnas. Seal ta teenis kuni 9. märtsini 1944, mil N. Liidu õhujõud sooritasid mõrvarliku pommirünnaku kaitsetu Eesti pealinna vastu. Endel Lillemaa kirjeldab oma isiklikke elamusi tollest õhtust järgnevalt: ,,Olin just autoga Lutheri vabriku kohal, kui langesid esimesed pommid, millistest vististi ka vabrik tabamuse sai. Jätsin auto tänava äärde ja jooksin ligema maja keldrisse varjule. Kohe, kui olin jõudnud trepist alla, kukkus majja süütepomm, süüdates maja. Mul õnnestus pugeda keldriaknast õue, kuid sattusin n.ö. vihma käest räästa alla, sest väljas langesid pommid ja ümberringi põles rägisedes. Kuna kuhugi minna polnud, heitsin kõnnitee äärde pikali oma saatust ootama
Haridus Eesti kultuuris Kordamisküsimused ja vastused. 1. Soome-ugrilaste looduskeskne kasvatus muinasajal MUINASAEG Tark = teadmamees = teadjamees. Teadmamees oli universaalne õpetaja mudel ühes isikus, õpetaja, ravitseja, kohtunik, mälu. Õpetaja suure tähega, mis tuleb kaugest ajast ja kehtib senimaani. Soome-Ugri kasvukeskkond on talukultuur. Karmid tingimused (pime, vihmane, külm), 40 päeva aastas olid päikeselised. Soome-Ugrilane saab oma energeetika loodusest. Kevadel-suvel on tegutsemise aeg, suve lõpul tegevuse intensiivsus väheneb. Sügisest hakatakse tööd tegema toas, pimesi. Talu jääb nö. tukkuma. Soome-Ugrilaste suurim panus maailma ajalukku on rehielamu. Tulemuseks oli vili, mis idanes üle aasta. Seda hinnati üle Euroopa. Soome-Ugrilane on töönarkomaan, mida lõuna poole, seda laisem on rahvas. Töönarkomaania on kasvatuses väga oluline moment. Valitses loodusrütm 4 aastaaega. Talu teadis kuufaasidest, inimestel oli arg...
himustasid ilmalikud valitsejad, aadlikud ja rikkad linlased kiriku varandusi ning maid ja tahtsid kirikut oma võimule allutada. Teine suund taotles sügavaid kultuurialaseid muudatusi. Martin Luther algatas usupuhastuse 1517. aastal. Saksamaal. Johannes Blankenfeld: Üks kuulsamaid Vana-Liivimaa vaimulikke. Taotles katoliku usuelu korrastamist. Tallinna ja Tartu piiskop, hiljem Riia peapiiskop. Wolter von Plettenberg: Ordumeister. Visa katoliku kiriku kaitsja. Hermann Marsow: Martin Lutheri õpilane, Tartu esimene protestantlik jutlustaja. Pildirüüste: 14. september 1524. Plettenberg kirjutas Tallinna raele manitsuskirja, mille ette lugemise tekkisid rahutused. Tungiti kirikutesse ning purustati pühapilte ja -kujusid. Melchior Hoffmann: Tartus läks mitmesajaliikmeline inimhulk 1525. aasta jaanuaris populaarse jutlustaja, Saksamaalt pärit kasuksepa Melchior Hoffmanni juhtimisel Toomemäed kaitsva piikopi valvemeeskonna vatu lausa lahingusse. 20. Hariduselu ja kultuur 13.- 16
Niit, P. Päll, J. Viikberg 2009: ,,Eesti murded ja kohanimed" II trükk · EKI: Lembit Vaba, etümoloogiasõnaraamatu töörühm, kirjakeele ajaloo uurimisrühm TÜ ja EKI koostööst sündis murrete arvutikorpus. 21. Vana kirjakeele varasem uurimislugu. Vanakirjakeel on 13-19 sajand. Uuritakse kirjutatud tekste, nii trükitud kui käsikirjalisi. Uuritakse ka kirjakeele kujunemise ja korraldamisega seotud seisukohti. 1525 ilmus teadaolevalt esimene eestikeelne raamat, mis sisaldas Lutheri missa tõlke. 1535st aastast pärineb osaliselt meie ajani säilinud eestikeelne raamat (Wanradt-Koelli katekismus). Beiträges leidub üksikuid käsitlusi eesti kirjakeelest. Varasem uurimislugu TÜ-s-lektor Boubrig tõstatas vajaduse ühise kirjakeele järele. 1843. Lektor Dietrich Heinrich Jürgenson andis loenguid eesti kirjandus ajaloost, Rossihniuse ja Stahli eeskujul hakkas huvituma eesti kirjakeelest. Faehlmann oli seisukohal, et keel on rahva minevikku avav tähtsaim mälestusmärk.
William James i tõlgenduses ("Determinismi dilemma") on a. determinismi kohaselt võimalik ainult see, mis tegelikkuseks saab Millise järgneva väitega nõustuks John Stuart Mill ("Sir William Hamiltoni filosoofia kriitiline vaatlus")? a. Inimese iseloom ja selle muutumine on paratamatud; üheks iseloomu muutumise põhjuseks on inimese tahe. Millise mõtte illustreerimiseks viitab Sigmund Freud Martin Lutheri sõnadele: "Siin ma seisan ja teisiti ma ei saa"? b. Oluliste valikute puhul saab igaüks aru, et tegelikult polegi teisiti võimalik valida, et teatud valik on teatud inimese puhul teatud olukorras paratamatu. c. Jäika determinismi pooldavad protestandid, sest protestantism on kanoniseerinud õpetuse ettemääratusest. William James i tõlgenduses ("Determinismi dilemma") on c. nõrga determinismi kohaselt vabadus mõistetud paratamatus
Tahe vabaduseta on surnud tahe. On käske, mida isegi Jumal ei saa muuta, muidu satuks iseendaga vastuollu. Kui tahab, siis saab muuta (N: monogaamia). Poolehoidjad skotistid - ei armastanud kirikuõpetuse põhjendamist filosoofiaga. WILHELM OCCAM (1280-1348) Ka frantsiskaanlane. Uue tee liikumine, isa moderna X via antiqua (Albert, Thomas Aquino). Õpib ja õpetab Oxfordis ja Pariisis. Hüüdnimi doctor invisibiles. Õpetab tahte primaarsust, topelttõde, nominalismi. Lutheri õpetaja oli okamist. Occami filosoofia aluseks omnipotentsuse põhimõte - asjade eksistents, põhjus ja tagajärg pole paratamatult üksteisega seotud. Looduses ei ole ju nii loomulikud kui ka jumalikud põhjused. Kogu maailm on kontingentsete mõistete kogu (kontingentne=sõltumatu). Occami habemeajamisnoa ehk ökonoomsusprintsiip: paljusust ei tule oletada ilma tungiva vajaduseta, lihtsat seletust eelistada keerulisele. NICOLAUS CUSANUS (1401-1464) Seisab keskaja-uusaja piiril
hindama ja otsima sealt tuge, mitte paavstilt (paavstivõimu õõnestamine). Ta hakkas tõlkima piiblit Inglise keelde. Tsehh Jan Hus Böömimaal (1415) katoliku kiriku sekulariseerimine. Jan Hus tõlkis piibli tsehhi keelde. Renessansihumanistide mõju: Rotterdami Erasmus Hollandis (1536) renessansi õpetlased äratasid antiigi filosoofide ja religiooni originaalsete lätete vastu tema jaoks olid Lutheri tõekspidamised ja reformatsioon liiga radikaalsed, ta oli antiikkirjanduse spetsialist ja preester (ta oli Augustiinlaste munk), ta küll kritiseeris kirikut, aga ei tahtnud sellest lahkuda. Reformatsiooni põhiline leviala oli põhjapool Alpe. 16saj olulisemad usureformaatorid ja uute konfessioonide rajajad: -Martin Luther (1483-1546), ta oli talupoja juurtega, ta hariduselt oli filosoofia teadur, kuigi isa tahtis, et ta juurat õppima läheks
ja hiljem oli seal teoloogiaprofessor. Tema huvi oli seotud inimese ja jumala suhtega lähtuvalt piiblist. 31. oktoober 1517 lõi Luther Wittenbergi lossi kiriku uksele oma 95 teesi see oli reformatsiooni algus. Teesides oli: Luther nõuab usupuhastamist lähtuvalt piiblist; nõudis rahvuskiriku loomist; kirik pidi loobuma oma rikkustest; nõuti ristimist ja armulauda. Paavst Leo X ei osanud algul ette näha reformatsiooni tagajärgi ning seetõttu pidas ta algul Martin Lutheri seisukohti munkade omavaheliseks lobaks. Saksa rahva Püha Rooma riigi keiser Karl V kutsub kokku 1521. aastal Wormsi riigipäeva, kus ta lootis et Martin Luther ütleb lahti oma vaadetest, kuid seda ei juhtunud ja Martin Luther kuulutati lindpriiks. Teda kaitses ainult Saksi kuurvürst. Wormsi maapäeva otsustati hakata eirama peaaegu kõikide Saksa kuurvürstiriikide poolt, sest kõik kiriku ja kloostrite varad läksid kuurvürstidele.
Testamet tähendas tol ajal lepingut. Peatükkideks jagati Piibel alles 13. sajandil, salmideks 16. sajandil. Vana Testament oli alguses heebrea keeles, üksikud lõigud aramea keeles, Uus Testament kreeka keeles. Vana Testament tõlgiti kreeka keelde 1. sajand eKr. Selle nimeks sai LXX ( Septuaginta ). Uus Testament tõlgiti ladina keelde 4. sajand pKr. Hieronymos tõlkis seda ja nimeks pani Vulgata. Siis tõlgiti ta armeenia ja süüria keelde. 16. sajand oli Lutheri reformatsioon ja trükikunst leiutati. Tema tõlkis piibli saksa keelde 1534. 1739 tõlkis Anton Thor Helle piibli põhja-eesti keelde ja määras sellega eesti kirjakeele. 2. pilet - Maailma loomine, veeuputus, Paabeli torn Jumal loob ja õnnistab maailma Alguses lõi Jumal taeva ja maa, mis oli tühi ja paljas. Jumala Vaim hõljus vete kohal. Ta ütles: ,,Saagu valgus!" ja valgus sai. Ta lahutas valguse pimedusest ning nimetas valguse päevaks ja pimeduse ööks. - esimene päev
LOODUSINIMENE Algul oli kasvatus väga tagasihoidlik (mänguline) ning lapsed muutusid vara iseseisvaks. Distsipliin oli nõrk ja arenemisjärgus Muinsusühiskonnas kasvatati eeskujuga, vanemate ja laste suhted olid tunnetuslikul tasandil. Inimese kõige olulisem kasvataja oli loodus. Ta õpetas inimesele ka hirmu, ettevaatust ja kannatlikkust, lohutas ning andis turvatunde. Looduse kaudu mõistis inimene igavikku, surma, aja tinglikku perioodilisust. Kujunesid välja esteetika alged. Ilu nägemine peegeldus eelkõige enesekaunistamises. Algselt oli kõik seotud maagiaga. Igapäevase olelusvõitluse hädad ja vajadused kujundasid tahet. Tähtsamad tegurid, mis reguleerisid tahet olid töö, müütiline mõtlemine, mis tulenes looduse tunnetamisest, sõda tahtedistsipliini kujundaja. Müüt koos müütilise mõtlemisega oli eriti oluline kasvutegur. Tegemist oli suulise mäluga, mida anti edasi põlvest põlve. Müütides peegeldusid tähtsamad muutused: sünd, lapsest...
Sisepoliitikas: vastureformatsioon 243 2. Felippe abiellus Mary Tudoriga. Paavs tunnistati kirikupeaks. Protestantide hukkamine. 3. Usuliste vastuolude, kuigi suurt rolli mängis ka perede võimuvõitlus. Prantsusmaa oli killustunud ja ei tunnistatud uut kuningat. Lõpuks katoliku valitsevaks. Ajalugu Page 37 Kordamisküsimused 11. märts 2010. a. 8:37 Reformatsiooni põhjused Martin luther Katoliku ja lutheri seisukohad Augsburgi usurahu millal miks ja sisu Kes said reformatsioonist kasu, miks keegi toetas Reformatsioon sveitsis Reformatsioon inglismaal: põhjused ja tagajärjed Vastureeformatsioon Ususõjad prantsusmaal: põhjused ja tagajärjed Ajalugu Page 38 Rahvastik ja majandus 12. aprill 2010. a. 14:35 Mõjutavad tegurid: · Sõjad · Haigused · Näljahädad · Looduskatastroofid Perekond:
AT3 Sõdade ja Rootsi aeg Eestis 1558-1700 Liivi sõda (1558-1583) põhjused: Killustatud Liivimaa oli naaberriikidele „kerge saak“ vallutada. Venemaa huvi Liivimaa sadamate ja kaubalinnade vastu. Vana-Liivimaa osalemine Venemaa vastases embargos (nt.tulirelvad) Ajendiks sai Vene valitsejate poolt välja mõeldud „Tartu maks“ justkui Liivimaa oleks Venemaale võlgu Ivan IV Julm (1533-1584) Vene valitseja – Alustab Liivi sõda, Saab tuntuks kui üks julmemaid valitsejaid maailma ajaloos. 1558.a. alguses – Vene väed (tatarlasest palgasõdurid) ründavad Liivimaad. Vallutatakse Narva ja Tartu. Vastupanu peaaegu pole. Vana-Liivimaa lõplik lüüasaamine 1560 Härgmäe e. Oomuli lahingus. Venelased vallutavad Viljandi. Põhjusel, et Ordu ei suuda oma valdusi kaitsta, antakse end teiste kaitse alla: 1559.a. Saare-Lääne viimane piiskop müüs oma valdused Taani kuningale. 1561.a. juunis alistus Põhja-Eesti (T...
Euroopas olid 15. sajandi lõpus ja 16. sajandi alguses murrandulised ajad (Martin Luther, 1517) vahel. PõhjaEestiEestimaa hertsogkond (Taani); KaguEestiTartu piiskopkond; LääneEesti ja tõusid esile uued mõtted, levisid odavamad trükitud raamatud ja lagunes vana feodaalkord saaremaaSaareLääne piiskopkond ja LõunaEestiLiivi ordu. · 1521 a jõudsid Eesti aladele Riia kaudu uued ideed (nt Tartus Lutheri õpilane Marsow) 1346. aastal müüs Taani PõhjaEesti Liivi ordule. · Linnades levis uus õpetus kiiresti, talupojad suhtusid ükskõikselt Liivi sõja käigus vallutas Venemaa IdaEesti alad ning Taani LääneEesti ja saared. Tallinn küsis · 1524 a pildirüüsted Tallinnas, 1525 Tartus Rootsilt abi ja Riia Poolalt
4. Kooliaastad Tallinnas Tädimehe perekonnal oli kasutada ühetoaline korter väikeses puumajas. Maja mõlemas otsas olnud omaette korter, mille vahel asus ühine köök. Brunbergide ühetoalises korteris pole muud mööblit olnudki kui laud, riidekapp, kummut, raamaturiiul, voodi, sohva, mõned toolid ja kapi taga väike kusett, millel kirjanik kooliaastail maganud. Eduard Vilde kooliaastad Tallinnas kestsid 1875 aastat kuni 1882 aastani. 1875 aastal pandi Eduard Tallinna Pastor Lutheri Poeglaste Vaestekooli, mida nimetati kooli asutaja ja juhataja Wilhelm Kentmanni nime järgi Kentmanni kooliks. Vilde õppis selles koolis kaks aastat (1875-1877) , kuna õppetase selles koolis oli madal. Kentmanni saksa algkoolis õpetati arvatavasti nagu teisteski saksa õppekeelega algkoolides usuõpetust, saksa ja vene keelt, arvutamist, ilukirja ja laulmist. Selles algkoolis õppis Vilde üsna hoolikalt. Algkooliaastail luges Vilde oma tädimehe perekonnas nii eesti- kui ka saksakeelseid
Puidutöötlemine I 1.1. Ajalugu Saeveskid (lauatehased) 17. saj. algul. Mehhaniseeritud puidutööstus 19. saj.teisel poolel. Eestis vineeri, mööbli- ja tuletikutööstus. Tallinnas a/s Lutheri asut.1883, 1700 töölist. 1938.a. algul oli viie ja enama töötajaga käitisi 150, sealhulgas üle 50 töötajaga käitisi 19. 1970... mööbli tootmine (54% puidutööstuse toodangust). TVMV ,Standard, Tarmeko, Kooperaator, Võru MV, Valga MV, Narva MV, Viisnurk. 1972.a. Püssi 110 tuh. m3 puitlaastplaate, 10 milj. m2 kõvu puitkiudplaate aastas. Mõjutajad: tehnika ja äärmuslik automatiseerimine, tehnoloogia ja moevoolud (tahkmööbel, kerge mööbel), puiduhinna kõikumine, rohelised ja elukeskkond, uued abi- ja viimistlusmaterjalid, uus majanduslik areng (väiketootmine), toodete turg (uued ekspordinõuded). Puidutööstuse omapära - arendamine on võimalik suhteliselt väikeste investeeringutega. 1.2. Olukord ja arengu...
Ma prantslane, Pariisi kodanik ja selle üle olen õnnelik, ent varsti köie kaudu, süld mis pikk, saab teada kael, mis kaalub tagumik. 9. Renessansi kirjandus Renessanss- pr k taassünd (antiikkultuuri ja tervikliku ning harmoonilise isiksuse). 14.-16. sajand, sai alguse Itaaliast. Humanus- lad k inimlik. Humanistid- erudeeritud teadlased, mitmekülgsete teadmistega, lad keeles kirjutasid. 1445 Gutenbergi Piibel. 1492 Am avastamine. 1517 Lutheri reformatsioon. 1525 hävitati Lübecki raeraamatu järgi laevatäis eestikeelseid katekismusi. Wanradt-Koelli katekismus. Edasi tegutses inkvisitsioon. Ülistatakse platoonilist armastust. 10. Dante, ,,Jumalik komöödia" Dante Alighier (1265-1321) elas Firenzes, kuid pagendati sealt paavsti ja keisri omavahelise väitluse pärast, kus ta pooldas paavsti. Ta oli esimesi itaallasi, kes ladina keele kõrval võttis kasutusele itaalia keele
Tallinnas; aastatel 16261628 oli ta Jakob De la Gardie teenistuses Haapsalus. Alates 1599. aastast oli Oleviste Gildi kiviraidurite ameti vanem ja linna ehitusmeister. Rootsi ja Poola aeg ·Joachim Jhering- 1580-1657, oli Eestimaa piiskop. 1641. laskis ta esimese teadaoleva eestikeelse aabitsana trükkida, Heinrich Stahli teoses ,,Käsi- ja koduraamat Eesti vürstkonna jaoks Liivimaal" avaldatud, Martin Lutheri väikese katekismuse. ·Heinrich Stahl- 1600-1657. Ta koostas 1637. aastal esimese eesti keele grammatika reeglistiku, mille sisu seisnes eesti keele kohandamises saksa keele reeglistikuga. Stahli grammatika jäi aga rahvakeelest kaugeks. ·Hermann Samson- 1579-1643. Liivimaa vaimulik ja teoloog, esimene Rootsi-aegne Liivimaa luterlik superintendent (reformatsiooni järgse protestantliku kiriku teatava ringkonna vaimulik juht
Kuna Rootsi lüüasaamine Põhjasõjas ei olnud kuigi ränk, siis oli vaja kindlustada vallutatud alade püsimajäämine. Baltisaksa toetuse tagamiseks alustati juba sõja ajal restitutsiooniga, mis aitas Venemaal saada balti saksa poolehoid. Uusikaupunki rahu(1721): Balti aadlil ja linnadel säilis Vene impeeriumi koosseisus laialdane omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas lutheri usk, saksa keel ja tollipiir. Vene keskvõimu esindajateks said Tallinna ja Riia välismaalastest kindralkubernerid. Kindralkuberneri ülesanded: Kubermangus asuvate sõjaväeosade ülalpidamine. Riigitulude laekumise jälgimine. · Kohaliku aadli seast valiti kaks valitsusnõunikku, kelle ülesandeks jäi enamjaolt Baltikumi valitsemine, kuna kindralkubernerid viibisid alailma Peterburis.
Ntx ,,Inimene on seebimull", ,,Vanadus ise on haigus". Esseistika. Hakkab arutlema nende teeemade üle. Tema stiil aja kujundid tähelepanuväärsed. Suured teadmised on ühendatud kirjaniku kujundliku väljendusega. Kujundite kaudu jõuab lugejale paremini kohalele. 1508 ja 1515 järgmised kogud. Saab kuulsaks. Võetakse kasvatajaks noorele keisrile hiljem Karl V (Hisp kngs Carlos I). Karl V ajal keisri ja paavstivõim kooskõlas. Lutheri tegevust mõistsid hukka nii Karl V kui ka paavst. Luther lootis Erasmusest liitlast, kuid ta ei läinud kaasa. Jäi katoliiklaseks. Oli ka kriitiline kat kiriku teatavate pahede suhtes (,,Narruse kiitus"). Vaimne ja filosoofiline alus siiski katoliiklik. Reisis palju. Teoloogia doktoriks Bolognas. Kirjutas erakordselt palju. Narruse kiitus 1510. a alguses kui oli Inglismaal Thomas More'o külaline. Sõber, mõttekaaslane. More'i ldn nimi on Morus, sellest sai Erasmus pealkirja tõuke
sedelite müümise ning algatas sellega roomakatoliku kirikust lahtilöömise. Muusikal oli tema silmis suur kasvatuslik tähtsus, liturgiates oli kindel koht saksakeelsetel hümnidel. Saksa protestantlikku kirikulaulu kutsutakse luteri koraaliks-aluseks stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv viis. Koguduselaulu saatmine orelil sai üldtuntuks alles 18.saj. lõpul. Esimesed luterlikud lauluraamatud ilmusid 1524 ja sisaldasid ka Lutheri loomingut (tuntumad „Üks kindel linn ja varjupaik“, „Ma tulen taevast ülevalt“). Reformatsiooni kalvinistlik suund suhtus kultuuritraditsioonidesse erinevalt-orelid lõhuti välja, puhastati kunstist, pole kunstmuusikale kohta, ei lubata laulda tekste, mis pole Piiblist pärit. Vastureformatsioon-Trento kirikukogus arutati reformatsiooni leviku üle ning püüti protestantidega leppida. Viisid sisse mitmeid reforme, mis pidid Rooma kirikut tugevdama. 1) gregooriuse laulu
Kool oli kolme astmeline. Algastme koolides õppiti: 1. Grammatikat. 2. Retoorikat. 3. Dialektikat. Keskastme koolides õpiti: 1. Muusika deooriat. 2. Aritmeetikat. 3. Geomeetriat (sisaldas ka maateadust ja arhitektuuri). 4. Astronoomia. Kõrgema astme õpetust andsid keskajal ülikoolid. Haridus uusajal Keskaja lõppul ja uusaja alguses piirdus renessanssi ja humanismi nime all tuntud kultuuri ja haridusuuenduste mõju väikesearvulisele haritud kihile. Hoopis laiem oli Marthin Lutheri (1483-1546) usupuhastused ehk reformatsioon. Usupuhastusest saadik jäi protestantlikesse maadesse püsima kaks lahus olevat kooli süsteemi: 1. Rahvaharidus (küla- ja mõisakoolid, köstri- ja kihelkonna koolid, linnakoolid ine.). Nendes koolides toimus üldine ja algõpetus. 2. "Eliit haridus." (Ladinakool, progümnaasium) Algastmes ja teises astmes kujunes välja Keskkool, mida nimetati Gümnaasiumiks. Ülikooli pääses ainult gümnaasiumist. Hulgi- ehk massiteave
aastal Saksamaal Wittenbergis. Tallinnasse jõudis uue usutunnistuse kuulutamine Saksamaalt Riia kaudu 1523. aastal 1524. aastal tegutses Tallinnas juba kolm evangeelset jutlustajat, kelle töö kandis vilja seda enam, et juba eelnevalt oli Tallinna kodanikkond piiskopi, dominiiklaste ja tuntumate katoliiklaste vastu vaenulikult meelestatud Tartus oli esimeseks protestantlikuks jutlustajaks 1523. aasta lõpul tegevust alustanud üks Lutheri õpilastest Hermann Marsow (sai hiljem üheks usu-uuenduse peamiseks kandjaks) Tartusgi leidis uus usutunnistus kodanike seas kiiresti poolehoidu ja seepärast sundis ärritatud piiskop jutlustaja Marsowi linnast lahkuma (läks ära Tallinnasse) 1525. aastaks levis reformatsioon ka Narva, Viljandisse ja Uus-Pärnusse, väiksematesse linnadesse aga hiljem Protestantluse levimisega tekkis jõuline liikumine munkade ja katoliku preestrite vastu, kelle
Klaus Fleming surus maha selle ülestõusu. Suri 2500-3000 talupoega. 1604 kuningaks Karl. Puhkes kodusõda karli ja Sigismundi vahel. Soome aadlid toetasid Sigismundi, aga karl võitis. 1604 kuulutas Karl end kuningaks, aga valitses tegelikult juba varem. Soome aadlid tapeti või vangistati, sest olid Sigismundile truud. Fleming suri enne ära. Katoliku kiriku asemele luterlik kirik. Au sisse emakeelne jutlus. Agricola pani aluse soome kirjakeelele. Õppis Vittenbergis Lutheri käe all, hiljem oli piiskop. Lõi soomekeelse vaimuliku kirjanduse. Soome kirjakeele isa. Tõlkis soome keelde piibli ja mitmeid vaimulikke teoseid. Esimene oli 1543 Abckiria (esimene soomekeelne raamat). Eesmark, et inimesed oskaksid lugeda ja kirjutada, et igaüks saaks ise Piiblit lugeda. Tema tekstides erinevate murrete elemente. 1548 Uus Testament, 1544 palveraamat. Kirjutas oma teostele pikki eessõnu. 9.aprill on Agricola päev 17Soome 17. saj-l suurriigi osana. Stolbovo rahu
rajatud süsteemiga. Ka kõige madalamal seisvale inimesele oli vajalik kindlustada teatud turvalisus. Talupoegade seisund erines riigiti ja ka ühe maa piirides. Talupoegade täielik maaomand eksisteeris suuremal või vähemal määral kõikjal. Samas oli küll ka rõhumist. Religioonil inimeste jaoks üsna tähtis osa, kuid ei tähendanud absoluutset kuuletumist kirikule. Vaimulikkonda süüdistati vüimuhaiguses ja ahnuses. Lutheri ja Calvini tõeliselt originaalseks saavutuseks oli kristluse püsiv lõhestamine. Feodalismi on seostatud ekspluateerimise ja rõhumisega, kuid 10.-14 saj toimis süsteem ilma suuremate häireteta. Olukord halvenes, kui Euroopat tabasid kliima halvenemine, katk ja sõjad. 12.-13 saj iseloomustas suur intellektuaalne aktiivsus. Uuriti antiigi pärandit, usk loogikasse. Tegeleti teadusega. 16. Mis on gooti stiil? Keskaja teine suur kunstistiil on gootika
Arhitektuurist tasub nimetada Aleksei Bubõri ja Nikolai Vassiljevi, kes võitsid võistluse Tallinna saksa teatri (praegune Eesti Draamateater) ehitamiseks. See sopiline rohmakas paeplokkidest ehitis esindab Peterburis levinud, soome rahvusromantilisest arhitektuurist mõjustatud juugendstiili, nn severnõi moderni. Soome mõjudega on ka Riia sakslase Otto Wildau projekteeritud kindlusetaoline juugendlik mõisaloss Taageperas Valgamaal. Kõige romantilisem ja omapärasem on aga Lutheri mööblivabriku klubi, mis kavandati Eliel Saarineni, Armas Lindgreni ja Herman Geselliuse ühisloominguna. Table of Contents 1.1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19. SAJ LÕPUNI 1 2.2. 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSE KUNST 7 3.KUNST 1905-1910 - MURRANGUAASTAD 9 4
Maastikukaitseala - kaitseala maastikuliste ja loodusväärtuste kaitseks Metsade kaitse - metsakoosluste kaitse lähtuvalt looduskaitselistest eesmärkidest METSATÖÖSTUS JA PUIDUKAUBANDUS Ajalooline taust Eesti metsatööstusel on pikad traditsioonid. Kui industrialiseerumine Vene impeeriumis 19. sajandil alguse sai, olid Eesti ja teised Balti kubermangud selle eesotsas. Ehitati mitmeid tselluloositehaseid, saeveskeid jt tehaseid, A.M. Lutheri vineeri- ja mööblivabrik oli Euroopa üks esimesi vineeritehaseid ja on võimalik, et nende veekindel vineer oli esimene omataoline maailmas. A. M. Lutheri edu jätkus ka pärast Eesti Vabariigi loomist 1918. aastal, kui paljudel teistel ettevõtetel oli Vene turu kaotamise tõttu suuri raskusi. Nõukogude perioodil (1945-1990) oli Eesti metsade kasutusaktiivsus madal ja investeeringud metsatööstusse teiste tööstusharudega võrreldes suhteliselt väikesed. Ainult mööblitööstus kuulus
KESKAJA FILOSOOFIA PÕHIJOONED Keskaeg- ,,medium aevium". Keskaeg algas 476 Lääne-Rooma langemisega. Keskaja lõpuks on pakutud erinevaid daatumeid 1453 Konstantinoopoli langemisega, Bütsantsi lõpp, türklaste vallutused. 1492 Columbuse esimene reis, seotud suurte maailma avastustega. Leiti teid idamaadesse. Maailma avastuse tõttu tekivad koloniaalimpeeriumid. Kristlus jõuab Ameerikasse. 1517 reformatsiooni algus; Martin Lutheri väljaastumised; protestantismi tekkimine. 1640-1660 Inglise revolutsioon; parlamentalismi tekkimine. Keskaja filosoofia puhul rõhutatakse teatud tunnusjooni mitte ajalisi jooni. Põhitunnused: 1. Tugev seotus religiooniga 1. Teotsentrism ehk jumalakeskus. Jumal- see on absoluut, kõige keskmes. 2. Kreotionism, creatio. Kõik on jumala loodud. Maailm on loodud mitte millestki ehk ex nihilo. 3. Providentsialism- ettenägemine
Ta kritiseeris indulgentside müüki. Tema arvates pidi inmene ise midagi tegema, et õndsaks saada. Ta seadis vaimuliku jumalavahendamise rolli kahtluse alla. Kirik pidi õpetama uskuma ja jumalaga suhtlema. Jumalasõna ja jumalateenistused pidid olema iga rahva emakeeles. Martin Lutherile tekkis palju toetajaid, näiteks nagu Saksa vürstid, kes tahtsid kirikult maad tagasi saada. Tema sõnul ei tohtinud kirikud rikkad olla, kuid just sellised kirikud olid tegelikult. Vürstid said Lutheri maailmavaate kohaselt oma maavaldusi suurendada. Ka kodanlus toetas Lutherit, sest kiriku ülalpidamine polnud enam luterluse järgi kallis ning tavainimesed ei pidanud enam kirikule makse maksma. Reformatsiooni tulemusena toimusid muutused kirikus ja kultuuris: · kirikute vaesumine riik võttis kirikumaad üle · vaimulikud said õiguse abielluda · indulgentside kadumine · ladina keel asendus rahvuskeeltega emakeelne jumalateenistus
1929-33 majanduskriis. Tööpuudus kuni 30 tuh, ettevõtete, talude pankrotid, riiklikud hädaabitööd Tööstus 1930.a Riigiettevõtete asutamine turbabrikett Ulilas, metsa ülestöötamine, Kehra tselluloosivabrik põlevkivitööstus Virumaal Dolomiidi kaevandamine Saaremaal Suurimad eraettevõtted: Kreenholmi manufaktuur Narvas, Sindi villavabrik, Pärnu linavabrik Viljandi tikutehas Lutheri vineeritehas Tallinnas Krulli masinatehas Tallinnas (põllutöömasinad) Kawe kompvekitehas jalgrattad, telefonid, raadiod Transport Teedele killustikukate 1930.aa esimesed asfaltteed linnades Elektritramm Tallinnas Ülemiste lennujaamast lennud Berliini, Stockholmi, Helsingisse. Hobune, voorimees Raudteeühendus Kultuur I iseseisvusajal Haridus 6-kl tasuta üldharidus
Dominiiklased Riias, Tallinnas (1229), Tartus. Ka Narva püüti 16saj. Frantsisklased Tartus, Riias, Viljandis. Kloostritel mõisad. Valitsesid ja haldasid mungad. Olid veel birgitiinid – Pirita (segaklooster, 1 kirik 2 konventi). Augustiinlased olid ka. Võrreldes Saksamaaga oli üsna hõredalt kloostreid. Aga vastas samas Liivimaa majandusele ja rahvaarvule. 15saj usuelu langus – vagadusjanu, soov kindlustada hauatagast elu > indulgentsid jms. Levima hakkab kirikukriitika. 1517 Lutheri asi jõudis üsna ruttu Liivimaale. Siin oli varemgi katseid olukorda parandada. Tehti konsiiliume ja kõrgemaid koole, aga vastuseisu tõttu jäi tulemata. 1522 jõudis siia uudne jutlustamine: Andreas Knoppen, Silvester Gegenmeier. Rüütelkonnad asusid liikumist toetama. Nende huvides kontrollida paremini kirikut. Nõue, et piiskopi valiks rüütelkond. Ei olnud esialgu mingeid lõhestamiskatseid, üritati olemasolevat uuendada. Loodeti, et paavst teeb konsiili ja kõik saab korda.
tüüpi luuletustes ( luuletus, kus värsside või stroofide algustähtedest moodustub autori nimi või luuletuse ainele viitav lause). Laulud on rühmitatud vastavalt ainevallale. Algusosa käsitleb Kristuse sünni- ning kannatuslugu ja sisaldab jõululaule ja ülistusluuletusi Neitsi Maarjale. Soome kirjanduse isa ja tema töö jätkajad Kõige varasem trükitud soomekeelne kirjandus sündis usupuhastuse käigus. Varaseim Piibli- tõlkija oli Wittenbergi ülikoolis Lutheri ja Melanchtoni juures õppinud Mikael Agricola, kellest sai Turu esimene luterlik piiskop. Päritolult vist kakskeelne. Agricola esimene teos oli tõeline põhiraamat: soomekeelne aabits: Abc-kiria. Kirjutamisaeg ei ole teada, ilmumisaja piiraastad 1537 ja 1543. Järgmine teos oli "Palveraamat" 1544 ja Uue Testamendi soomekeelne tõlge (Se Wsi Testamrenti) 1548, 1549 "Ristimise käsiraamat" ja "Missa" . Enne surma jõudis ta veel mõned Vana Testamendi raamatud tõlkida .
32 jätkanud teekonda, kannustades laiska looma ristimärgiga. Kurat vastanud ladinakeelse sentensiga. Püha Martinus on Prantsusmaa, Saksamaa, veinimeistrite, viinamarjakasvatajate, kõrtsi- ja hotellipidajate, hobuste, hobusemeeste ja sõdurite patroon. Aitab alkoholismi vastu. Hiljem on hakatud luterlikes maades tähistama päeva 10. novembril, protestantismi rajaja Martin Lutheri sünnipäeval. Meil seostatakse mardipäeva ikka Martin Lutheriga. Sellega seoses on levinud ka mitmesuguseid legende ja seletusi Lutherist kerjusena ja tema naisest, kes samuti kerjusena ringi liikunud. Autor: ,,Mardipäevast on jäänud palju toredaid mälestusi: maskeerumine, mõistatused, laulud, loitsud, kaeraloopimine põrandale jne. Eeskätt on meeles mardimoona jaotamine ja saagi nosimine. Sai käidud läbi enam-vähem kõik ümberkaudsed kortermajad, mõnes kohas
sajandi lõpul ja 17. sajandi algul taas domineerivaks religiooniks. Vastureformatsiooni teostasid 1569. aastal jesuiidid. 1570. aastal loodi Vilniuses Jesuiitide kolleegium, mis sai 1579. aastal ülikooli põhikirja ja privileegid. Leedu suutis vältida ususõdu. Kultuuri areng - 1547. aastal luterlane Martinas Mazvydas andis välja esimese leedukeelse raamatu ehk katekismuse. Abraomas Kulvietis (1510-1545) üks esimesi religioosse kirjanduse tõlkijaid leedu keelde - Tõlgis Lutheri hümnid ja Taaveti psalmid. Vilniuse ülikool (1579) - 1570. aastal loodi Vilniuses Jesuiitide kolleegium, millele kuningas Stephan Bathory ja paavst Gregorius XIII andsid 1579. aastal ülikooli põhikirja ja privileegid. Leedu 17.-18. sajandil ehk Poola ajaloo varjus - Sõjaline ja diplomaatiline kaotus: 17. sajandi keskel tabas Poola-Leedut rida õnnetusi ja sõjalist ebaedu. Ukraina kaasakate mässud tõmbasid Poola-Leedu 13-aastasse sõtta Moskvaga: 1655.
Simon Wanradt alamsaksakeelse luterliku katekismuse, mille õpetaja Johann Koell tõlkis eesti keelde. Katekismus ilmus kahes keeles 1535. aastal. 28. Reformatsioon Liivimaal: Luterliku jutlustamise algus Liivimaal- Saksamaalt jõudsid reformatsiooniideed Liivimaale kiiresti - Esimesed luterlikud jutlustajad hakkasid siin tegutsema juba 1520. aastate algul. Leviku soodustajaks on peetud liivimaalaste elavat läbikäimist Põhja-Saksa hansalinnadega, kus Lutheri mõju sai tuntavaks alates 1521. aastast. Reformatsiooni eestvedajateks Liivimaal kujunesidki linnad, samas kui vasallid ja ordu jäid esialgu toetama paavstiusku. 1521. aasta 28. juulil otsustasid Liivimaa piiskopid rahvast kokku kutsuda ja teha teatavaks M. Lutheri hukkamõistva bulla sisu. 1521. aastal saabus Saksamaalt abivaimulik Andreas Knopken, kes oli tegutsenud ühe juhtiva reformaatori Johannes Bugenhageni abilisena ja alustas luterlikus vaimus jutlustamist Liivimaal. 1522
saarestikust Kroonlinna ja Soome edelaosas asuva Turuni, kuid mida enne sõja algust valmis ei jõutudki. 1905. aasta revolutsioon ja poolitiliste erakondade teke Rahutused Tallinnas 12.–24. jaanuaril 1905 toimusid Tallinnas streigid solidaarsusest 9. jaanuaril Peterburis toimunud Verise pühapäevaga. 12. jaanuaril algas streik vagunitehases Dvigatel, millega liitusid Tallinna tselluloosivabriku, Lutheri vabriku ning seejärel ka teiste suurkäitiste töölised, misjärel seisatati Balti Puuvillavabrik. Streikis umbes 12 000 inimest Tallinnas, Narvas ja Tartus. Pärastlõunal kogunesid Tallinnas streikijad ja meeleavaldajad praeguse Vabriku, Valgevase ja Kungla tänava vahelisel alal Kalamajas Lausmanni heinamaal. Sama päeva õhtul esitasid tööliste esindajad oma nõudmised ajutisele kubermangu valitsejale. 26. jaanuaril keeldusid Tartu Ülikooli üliõpilased solidaarsusest õppetööst. 22
Polnud täpne. Vaesem elanikkond ei pidanud maksma. Privy seal loan – alates 14.sajandist. Maksid aadlikud. Vabatahtlik laen, aga tegelikult kohustuslik maks. Võis maksmata jätmise eest ka vangi panna. Kuningas neid ei tagastanud. Pearaha (1377, 1379, 1381). VII Religioon ja reformatsioon John Wyclifi tegevus ja seisukohad, lollardid, Wyclifi piibel. Oli protestantismi protoideede levitaja. Sarnanesid väga Martin Lutheri ideedele. Suhted Rooma paavstiga ei olnud 14.sajandil harmoonilised (alates Johnist): Avignoni vangipõlv, Suur skisma. Wyclif oli Oxfordis dialektika professor ning oli ka ise antud kooli lõpetanud. Teda häirisid kiriku suured rikkused ja Rooma kiriku õigus sekkuda Inglismaa asjadesse (poliitilised küljed). Teoloogiliselt pani kahtluse alla armulaua sakramendi; Jumalasõna allikaks ei ole kirik, vaid selleks saab olla ainult piibel. Lõpuks kuulutas Inglismaa parliment
sajandil saj; viimasena kaotati Ungari Uut tüüpi sõnastik , et reguleerida parlamendis töökeelena rahvakeeltesse 1844-1848. tulnud ülirohkeid laensõnu, ühtlustada nende 2) Kristliku traditsiooni keelena tähendust. taandus rahvakeelte ees: a) Piibli osalised ja täistõlked: 8.Ladina keel tänapäeval Prantsusmaal 13. saj; Saksamaal 1400 Codex Teplensis, Lutheri a) ladinakeelsed auaadressid, täispiibel 1534. audoktoridiplomid b) jumalateenistuse keelena ülikoolides ja akadeemiates; taandumas al. 13. saj, protestantlikel b) antiikautorite tekstiväljaannete aladel reformatsiooniga 16. saj. ladinakeelsed eessõnad, c) paavsti ja Rooma kuuria 7.Ladina keel varauusaegse keelearendustegevus ladina
1690. a. kuulusid õppejõudude koosseisu tantsu- ja vehklemismeister. 1698.aastal avati Tartu õuekohtu hoones saal vehklemisharjutuste ja tantsutundide tarbeks. 19. sajandil võeti TÜ õppekavva ka ratsutamine, vehklemine, ujumine ja tants. Venestamisajal kaotati õppekavast vehklemine, tantsimine ja ujumine. valla- ja kihelkonnakoolides : 1805. aastal lülitas Kanepi pastor kehalised harjutused Kanepi kihelkonnakoolis vabatundide programmi. 1874.a. hakkas kehtima "Liivimaa Lutheri usu Maakoolide säädus" koos "Maakoolide õpetuse plaanidega", mis nägi ette valla- ja kihelkonnakoolides poeglastele turnimise tunni ja tütarlastele näputöö õpetuse. Vanimad kehalise kasvatuse ja spordialased õppematerjalid: 1874.a. avaldas võimlemisõpetaja Paul Buro brozüüri "võimlemine seoses sõjaväe teenistuskohustusega". 1879.a. ilmus Juhan Kurriku "Turnimise raamat". 1883.a. ilmus esimene eesti keelne malemängu õpetus ajalehes Olevik. 1917.a
määranud ja mitte püüdma seda muuta”. Vaevalt selline üleskutse arengut soodustab. See on ju üleskutse stabiilsusele, mitte uuendustele. Samas oli majanduse arengule kindlasti kasulik Lutheri teine põhimõte: “Jumala teenimiseks ei pea tundide kaupa palvetama. Jumalat saab teenida, tehes oma igapäevast tööd”. Mitmed religioonisotsioloogid on seisukohal, et Calviniga võrreldes oli Lutheri mõju prak- tilisele tööeetikale siiski märksa mõõdukam. Kui Calvini, eelkõige aga tema epigoonide, jaoks oli tähtis edu ja edasiliikumine, siis Lutheri jaoks oli oluline jääda jumalast antud ameti juurde ning teha oma tööd korralikult. Kalvinism rõhutanuks justkui rohkem relatiivset, luterlus absoluutset. Kalvinismis domineerib maailma alistamine, ääretu individualism ja umbusk riigi vastu. Luterluses on esiplaanil distsipliin, täpsus ja usaldusväärsus.
predestinatsiooni – eriti Calvin. Kaks tuntuimat reformikirikut on, aga eriti olid, luterlus ja kalvinism. Reformatsiooni alguseks loetakse 1517. a. oktoobrit, kui Martin Luther naelutas kirikuuksele oma 95 teesi, milles mõistis hukka indulgentside (patukustutuskiri) müügi. 1521 aastal Wormsis toimunud riigipäeval nõuti Karl V initsiatiivil Lutherilt, et ta loobuks oma õpetusest, kuid Luther lausus oma kuulsa ‘siin ma seisan ja teisti ei või.’ Keiser andis välja edikti Lutheri arreteerimiseks, kuid keisrivastane Saksi kuurvürst varjas teda. Lutheri suhteliselt mõõdukale kirikule lisaks tekkis arvukalt radikaalseid sekte (anabaptistid jt). Saksamaal puhkes segaduste ajastu, kus omavahel põimusid usutülid, talupoegade ja linnapööbli ning mitut masti radikaalide mässud ja Itaalia sõdade mõju. 1536. aastal pani J. Calvin aluse kalvinistlikule suunale reformeeritud kristluses. 1541
kataloog nimestik, mis tutvustab raamatukogus leiduvaid teoseid. Tähestiku järgi korrastatud kataloogi nimetatakse alfabeetiliseks; ainealade järgi esitatud kataloogi süstemaatiliseks. Kataloogikaardile on kantud iga trükise põhiandmed. Kataloogid aitavad lugejal vajalikku raamatut kiiresti leida. katekismus lühike kristliku usuõpetuse käsiraamat. Katekismusi koostati alates 8. sajandist tavaliselt küsimuste ja vastuste vormis. Tuntumad katekismused on lastele mõeldud Martin Lutheri (14831546) "Väike katekismus" ja vaimulike kirjutatud "Suur katekismus". katrään nelikstroof, neljarealine salm. Katrään on valdav 19. sajandi lõpu eesti luules: Juhan Liivi (18641913), Anna Haava (18641957), Karl Eduard Söödi (18621950) jt loomingus. Vt ka stroof. kelmiromaan keskajal levinud seiklusromaan, mis kujutab kelmi (leidliku ja osava lihtinimesest kangelase) elu ning annab selle kaudu satiirilise või kriitilise pildi ühiskonnast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
