Vendades süvenes huvi meh- haniseeritud puidutöötlemise uute meetodite vastu ja see viis nende juhtida jäänud perefirma 1880. aastate keskel murranguliste uuenduste juurutamiseni vineeri tootmise tehnoloogias. Lutheri ettevõte jätkas tööd kuni Eesti oku- peerimiseni ja vabriku natsionaliseerimiseni 1940. aastal. 3 Vabrik Esimese maailmasõja Lutheri vabrik ajal ja hiljem Lutheri vabriku hoone Pärnu maanteel
Lutheri vabrik Lutheri vabrik oli 1880. aastal Alexander Martin Lutheri järgi nimetatud vabrik Tallinnas, mis tegeles mööbli tootmisega.1877. aastal asutasid Alexander Martin Luther ja Markel Makarov saeveski.Algselt tegeles ettevõtte traditsiooniliste kaupadega (lina ja sool),hiljem lisandusid sellele puidutooted ja ehitusmaterjalid. 1880. aastal langetas Alexander Martin Luther otsuse võtta oma töökojas kasutusele masinad ja alustada ka mööbli tootmist. Lutheri pojad Christian
Mehhaanilise Puutööstuse Aktsiaselts A. M. Luther firma toodangut Tallinna börsisaalis oma viimasel ülevaatenäitusel. 65 aastat hiljem avanes taas võimalus saada ülevaade firma tegevusest vineeri ja mööblitoodete arendamises. Seekord oli tegemist ajaloolise vaatenurgaga firma mööblitoodangule. Sümboolse tähenduse andis näituse toimumiskohale asjaolu, et Rotermanni soolaladu asub omaaegses Tallinna sadama äri- ja kaubanduskvartalis, kus A. M. Lutheri tootmistegevus 1877. aastal alguse sai. Lutheri vabrik kasvas välja Lutherite perekonnas põlvest põlve edasi läinud tüüpilisest kaubandusettevõttest, mis oli tegutsenud Tallinnas juba 1742. aastast alates. Firma poolt vahendatud traditsioonilistele kaupadele linale ja soolale lisandusid hiljem puidutooted ja ehitusmaterjalid. 1880. aastate alguses langetas Alexander Martin Luther, kelle järgi firma nime sai, tähtsa
Luther leidis, et usulise tõe ainsaks allikaks saab olla vaid Piibel. Ristiusu õpetus tuli puhastada sinna sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. Siit tuleneb ka reformatsiooni teine nimi-usupuhastus-. Luther oli jäiga kirikuherarhia vastu .Ta kutsus üles kirikut reformima ,pidades vajalikuks rahvakiriku loomist. Pühakirjale tuginedes tunnistas Luther senisest 7 sakramendist vaid kahte, ristimist ja armulauda. Luterliku reformatsiooni võidukäik: Paavst suhtus Lutheri vastutegevusse esialgu üsnagi ükskõikselt. Tollast kirikupea Leo X Medicit köitsid pigem ilmalikud huvid. Leo X pidas reformatsiooniga seotud dispuute munkade omavaheliseks lobaks ega pööranud tähelepanu. Kui paavst viimaks mõistis toimuva tegelikku ulatust ning andis välja bulla Lutheri tegevuse tõkestamiseks , oli juba hilja. Rahva toetust tunnetav Luther põletas paavsti bulla avalikult ära. 1519.aastal lootis Karl V Saksamaad tihedamini Liita
Luther leidis, et usulise tõe ainsaks allikaks saab olla vaid Piibel. Ristiusu õpetus tuli puhastada sinna sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. Siit tuleneb ka reformatsiooni teine nimi-usupuhastus-. Luther oli jäiga kirikuherarhia vastu .Ta kutsus üles kirikut reformima ,pidades vajalikuks rahvakiriku loomist. Pühakirjale tuginedes tunnistas Luther senisest 7 sakramendist vaid kahte, ristimist ja armulauda. Luterliku reformatsiooni võidukäik: Paavst suhtus Lutheri vastutegevusse esialgu üsnagi ükskõikselt. Tollast kirikupea Leo X Medicit köitsid pigem ilmalikud huvid. Leo X pidas reformatsiooniga seotud dispuute munkade omavaheliseks lobaks ega pööranud tähelepanu. Kui paavst viimaks mõistis toimuva tegelikku ulatust ning andis välja bulla Lutheri tegevuse tõkestamiseks , oli juba hilja. Rahva toetust tunnetav Luther põletas paavsti bulla avalikult ära. 1519.aastal lootis Karl V Saksamaad tihedamini Liita
nägi. 1511. aastal, mil ta Roomat külastas rabas see teda veel eriti. Ta nägi linna mitut erinevat nägu kõige kaunimad jumalakojad ja hardunud palverädurid kõrvuti vohava patueluga, kusjuures paavstid näitasid eeskuju. See kõik häiris teda ja ta otsustas selle kõigile teatavaks teha. Tema eesmärgiks oli kutsuda rahvast tagasi algallika pühakirja juurde, mitte alustada sõda kirikuga. Reformatsioon 31. oktoober 1517 toimus sündmus, mis tõi Martin Lutheri tähelepanu keskpunkti. Ta naelutas Wittenbergi ülikooli kiriku uksele oma 95 teesi. Seda võib lugeda esimseks kutseks võitlusesse. Lutheri tugevaks toetajaks saii Saksi kuurvürst Friedrich Tark. 1522. aastal sündis Wartburgis seitsme kuuga Uue Testamendi saksakeelne tõlge. Vana Testamendi tõlkimise lõpetas ta aastaks 1536. Tema saksakeelne piibel pani aluse tänapäeva saksa kirjakeelele jamõjutas tugevasti paljusid teisigi keeli, sealhulgas ja eesti kirjakeelt.
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Martin Lutheri panus kooli ajalukku Referaat Juhendaja Karmen Trasberg Tartu 2012 Sissejuhatus Valisin antud teema, kuna varasemalt olen õppinud teoloogiat ning Martin Luther on tuntud teoloog, kuid tundus väga huvipakkuv teema, milles saan uurida Martin Lutherit koolikorralduslikust vaatepunktist. Soovin teada saada, kuidas on Luther mõjutanud koolikorraldust ning kas tema mõjusid on ka eesti kultuuris. Loomulikult mõistmaks tema
TALLINNA TEENINDUSKOOL Helen Kant 011MT Martin Luther Referaat Juhendaja: Annely Kallo Tallinn 2009 Helen Kant Martin Luther SISUKORD Sissejuhatus ...........................................................................lk 3 Martin Lutheri elu tähtsaimad sündmused .................................... lk 3 Martin Lutheri elu ......................................................................lk 4 Lutheri panus haridusse..............................................................lk4-5 Lisad......................................................................................lk 5-6 Kokkuvõte...............................................................................lk 6 Kasutatud materjal ...................................................................lk 7
saksa reformatsiooni tähtsaim juht ja uue kiriku rajaja Martin Luther preestriks, kus talle anti ülesandeks õppida teoloogiat. 1512. aastal saigi temast teoloogiadoktor ja Wittenbergi ülikooli piibliteaduse professor. Ajal, mis Luther viibis Watburgi lossis tõlkis ta Piibli saska keeled (1534). See pani aluse saksakeelesetele jumalateenistustele ning andis võimaluse tõsta rahva haridustaset. Oma tõlkega lõi Luther nüüdis-saksa kirjakeele. Üks Martin Lutheri õpetuse keskseid ideid oli, et inimesel peab olema võimalik lugeda pühakirja ja usu põhitõdesid oma emakeeles. Läkitustes soovitaski Martin Luther asutada kristlikke koole, mille tagajärjel asutatigi nii linnakoole, kui kasutati ka koduõpet. Poisslapsi soovitas ta õpetada vähemalt 2 tundi päevas, tütarlapsi vähemalt 1 tund päevas. Tänu sellele, et Lutheri teese levitati, arenas ka trükikunst. Et inimesed saaksid
Luther leidis, et piiblis ei ole kirjutatud midagi, mis viitaks puhastustule vältimisele või taevas koha otsmisele 95 teesi – patulunastuskirjade müümise hukkamõistmine Teesid levisid ligi kahe kuuga üle kogu Euroopa Luther kui ketser Luther kuulutati ketseriks Kolme aasta jooksul hulk ristküsitlusi 1518. aastal hakkab Luther rääkima paavst Leo’st kui Antikristusest või Antikristuse apostlist 1520. aastal annab paavst välja Lutheri kirikust väljaheitmise bulla Lutherile esitati süüdistus 41 ketserlusjuhtumis Lutherile anti 60 päeva kirjutatu tagasivõtmisele, mis tühistaks bulla, kuid ta keeldus Luther pääseb tuleriidast Luther võidab poolehoidu Saksimaa kuurvürstilt Friedrich III Targalt ja Saksa-Rooma keisrilt Karl V Karl V võtab Lutheri enda tiiva alla Luther Wartburgi lossis Keiser Karl pakkus Lutherile turvalis koduteed Wittenbergi, andes kaasa 20
tekkinud täbarast olukorrast väitluses välja tulla, esitas Luther käsitluse õigest teoloogilisest argumentatsioonist, mille järgi on Piibel kõigist kirikuisadest suurem autoriteet ja mõistetav ka ilma nende tõlgendusteta. Leipzigi väitlusel oli suur mõju Lutheri hilisemale arengule. Ühtlasi osutas väitlus ka sellele, et tõusnud oli uus suund reformatsioon. 15. juunil 1520 väljastas Paavst Leo X Roomas kirikuvandeähvardusbulla, milles mõisteti hukka 41 Lutheri teostest võetud väidet ja nõuti, et Luther tunnistaks 60 päeva jooksul oma eksimust. Tema teoseid kästi põletada. Selle peale põletas Luther ka paavsti bulla, mõningad skolastikute teosed ja kanoonilise õiguse. Viimane tähendas sisuliselt anarhia väljakuulutamist. Paavst väljastas 03. jaanuaril 1521 lõpliku kirikuvande-bulla, millega Luther suleti väljaspoole kristlaskonda ja määrati pärast surma igaveseks ajaks põrgusse. 06
REFORMATSIOON JA MARTIN LUTHERI PANUS KOOLI AJALUKKU SISSEJUHATUS Töö eesmärgiks seadsin endale tutvuda Martin Lutheri reformatsiooni panusega kooli ajalukku ja süveneda selle tagajärgedesse Baltimaades. Vaatlen reformatsiooni põhiseisukohti , reformieelset ja -järgset perioodi Baltimaades ja kuidas toimus õpetamine sada aastat hiljem Eesti aladel. Sada aastat hilisemat perioodi püüan kirjeldada usutegelase Paulus Lempeliuse, kes oli Eesti aladel kirikuõpetaja, näite varal. Oli ju õpetamine tol ajal usaldatud kirikuõpetajate kätte. Peamiste allikatena kasutan H. Piirimäe koostatud ,,Tartu
RENESSANSS, SUURED MAADEAVASTUSED, REFORMATSIOON ISIKUD: · ERASMUS ROTTERDAMIST - Kõige kuulsam humanist, tõlkis piibli uuesti ladina keelde, avaldas teose ''Narruse kiitus'' kus juhtis tähelepanu kiriku rumalustele. · U.ZWINGLI - Sveitsi reformatsiooni alustaja, ütles: usk peab olema lihtne ja mõistuspärane, palgasõdureid ei tohi võtta Sveitsist. · HENRY VIII - Inglismaa kuningas, kes algatas 1534 reformatsiooni oma isiklikel põhjustel (kuulutas end kiriku peaks lõi anglikaani kiriku). · JEAN CALVIN Teose ''Ristiusu õpetus'' autor, (tegutses Genfi linnas), uskus: jumalikku ettemääratlusse ehk predestinatsiooni; inimene, kes on jõukas, on jumala poolt välja valitud; rikkusega ei või uhkeldada (tuleb kanda musti riideid ja lihtsaid soenguid). · M.LUTHER Reformatsiooni algataja Saksamaal, 31.oktoober 1517 kinnitas Wittenbergi kiriku uksele oma 95 teesi (loetakse Saksamaal ka uusaja ...
Sissejuhatus Martin Luther oli üks mõjukam ja vastuolulisem inimene reformatsiooni liikumises. Tema tegevus murdis Rooma katoliku kiriku uutesse kristluse sektidesse ja lõi käima seal reformi. Silmapaistev teoloog, tema soov inimesi panna lähedamalt tundma jumalat viis ta tõlkima Piiblit inimeste keelde, märkimisväärselt muutmas kirikujuhtide ja nende järgijate suhet. 1. Martin Lutheri elulugu Martin Luther sündis 10. novembril 1483. aastal Eislebenis, Saksamaal. Tema vanemad, Hans ja Margarette Luther, olid küll talupoegliku päritoluga, kuid isa Hans oli edukas kaevurina ja maagi sulatajana. 1484. aastal kolis pere Mansfeldi, kus Hans pidas maagimaardlaid. Hans Luther teadis, et kaevandus on raske äri ja sellepärast tahtis ta, et tema paljulubaval pojal oleks parem elu ja et temast saaks advokaat. 7-aastaselt alustas Martin kooli Mansfeldis
aastal seoses Rooma impeeriumi jagunemisega 2ks riigiks tekkisid lõhenemise eeldused. Seetõttu hakkasid tekkima erinevused rituaalides ning usulistes tõekspidamistes. Lisaks ei tunnistanud paavst ja patriarch teist endast kõrgemaks. 1054.aastal toimus avalik tülli minek paavsti ja patriarhi vahel ja nad panid teineteise kiriku vande alla (kuni 1965.a) Tülli mineku ideoloogiliseks põhjuseks oli aga Püha Kolmainsuse dogma erinev tõlgendamine. 3.1517.aastal, seoses Martin Lutheri alustatud reformatsiooniga. 3.Katoliku kiriku korraldus paavstist preestrini + mõisted I rooma paavst (rooma piiskop) - katolikukiriku pea, kes valitses kirikut vaimulike hierarhia abil. Oli kirikuriigi e. paavstiriigi valitseja ning on Vatikani linnriigi pea. Kuuria- paavsti õukond, kujunes suureks kirikuelu keskuseks. Legaat- paavsti volitatud esindaja. Bulla- paavsti ametlikud seisukohavõtud. Kirikukogu- Tähtsamate vaimulike koosoleks. II Kardinalid
jumalateenistustel. Selleks loobuti ladinakeelsetest tekstidest ja kasutati alguses saksa, hiljem vastavalt igal maal oma emakeelt. Martin Luther oli suur muusikahuviline ja valdas hästi orelimängu. Ta on ka mitmete koraalide autor. Protestantlik koraal on jätnud sügava jälje saksa muusikasse, eeskätt J.S.Bachi loomingusse, kes on kirjutanud orelile hulganisti koraalieelmänge. Bachi kantaat nr 80 on ntks kirjutatud Lutheri ühe tuntuma koraali ,,Üks kindel linn ja varjupaik" teemale ning kannab sama pealkirja. Protestantlik kirikumuusika on mõjutanud väga tugevasti ka eesti muusikat. Need muusikud ja heliloojad, kellest said meie koorimuusika traditsioonidele alusepanijad, laulsid külakoorides ja kirikutes neid samu koraale. Muusika ajaloolise arengu tulemusena kujunes teisigi vaimuliku muusika zanre.
Võrdle õigeusku ja katoliku 1. õigeusk rahvuskeel katolikus ladina keel 2. õigeusus saavad kõik veini, katolikus ainult preestrid 3. õigeusus võib vallaline olla, katolikus ei tohi 4. lihavõtted õigeusus kõige tähtasam, katolikus jõulud 5.Õigeusus pinke pole, katolikus kirikus on pingid kus istuda sab võrdle katoliku ja lutheri usku 1. katolik kirik on rikkalikum kui lutheri kirik on lihtne ja odav 2.pidulik missa katolikus, lutheril lihtne 3. lutheri usus emakeelne, katolikus ladina keel 4. lutheri usus vaja 2 sakramenti (ristimine ja armulaud), katolikus 5 vaja kindlasti saada sakramente 5.katolikus usus on kloostrid, lutheri usus pole kloostreid tsivilisatsioon -kõige suurem kultuuriline eneseteaduslik jaotus, mille jagavad ära keel, usk, kombed ja ajalugu.
jalakäigusillana. Järgmise malmsilla ehitas Thomas Telford Coaldbookdale'ist kolme miili kaugusele. A. M. Lutheri vabrik 1877. aastal loodud Eesti Mehhaanilise Puutööstuse Aktsiaseltsi A.M. Lutheri üks põhilisi tegevusvaldkondi oli vineeri tootmise ja vineermööbli disainiga seotud tehnoloogilised uuendused. Üks selle firma olulistest leiutistest oli vineerilõikamismasin, mida oli tarvis vineerist toolipõhjade A.M Lutheri firma vineerilõikepink. 1884. Eesti Ajaloomuuseum tootmiseks
Reformatsioon Martin Luther Sündis 1483. aastal Saksamaal Eislebeni linnas. 1505. aastal asus õppima Erfurdi ülikooli õigusteaduse valdkonda. Ohtlik olukord pani Lutheri mõtlema kloostrisse minemisega. Isa pettumuseks valis Luther enda südamehääle. 1505. aasta juunipäeval pääses Luther eluga ja 15 päeva pärast asus poiss augustiinlaste kloostrisse. Martin Luther ei sallinud juute ja moslemeid. Luther mõistis, millised kloostrid tegelikuses on. Indulgentide müük 1517. aasta algas indulugentide müük. Rahvas uskus, hinge lunastavat dokumenti. Müügist saadud raha Rooma Peetri kiriku konstrueerimiseks.
docstxt/13920473452243.txt
Ta algatas reformatsiooni: ainsaks allikaks saab olla vaid Piibel, tunnistas vaid armulauda ja ristimist, vaimulikel oli õigus abielluda, oli kloostrite vastu, tõlkis Piibli saksa keelde. Ta kuulutati lindpriiks. || Toonane paavst Leo X Medic suhtus alguses ükskõikselt sellesse. Talle meeldisid ilmalikud huvid. (teater, maskeraad). Bulla paavsti ametlikult dokumenteeritud seisukohavõtt, läkitus. Kui paavst viimaks andis välja bulla Lutheri tegevuse lõpetamiseks, oli juba hilja. Katoliku kirik Lutheri õpetus Kirik on vahendaja Jumala ja inimese vahel Inimene suhtleb oma jumalaga ise ja Inimene saab õndsaks kiriku kaudu õndsaks saab usu kaudu Tõe allikas kirikuisade jutlused, Piibli tõlgendused Tõeallikas oli Piibel ja inimene ise peab seda Piiblit lugema. (st
Eesti kirjakeele algusaeg 16. saj tõlkelistes usutekstides • 16. sajandi kultuuriajalooliselt olulisemaid sündmusi Baltikumis oli reformatsioon (1519 Saksamaal M. Lutheri võitlus katoliku kiriku vastu) • Reformatsiooni kultuurilooline tähendus seisnes eeskätt selles, et ta tõstis esile rahvakeelse jumalasõna vajaduse, millele aitas kaasa trükikunsti levimine samal sajandil. • Rahvakeelne usuõpetus eeldas tähtsama usukirjanduse esitamist trükis, mis nõudis rahva lugema õpetamist. • Kirjakeelt arendati ja ühtlustati peamiselt piiblitõlke ja luterliku misjonitöö käigus. Eesti kirjakeele kujunemine Lõuna- Eestis (Liivimaa
· Õndsakssaamine toimub vaid usu läbi Jumala armust · Ainus autoriteet on Piibel · Jumalateenistusel on pearõhk jutlusel · Luterluses on säilunud vaid kaks sakramenti: ristimine ja armulaud · Luterlust tunnistati 1555.aastal Augsburgi usurahuga. Vastu võtsid Põhja- ja Kesk-Saksamaa, Skandinaaviamaad, Vana-Liivimaa. Kirik allus kuningavõimule Reformatsioon · Reformatsioon ehk usupuhastusliikumine sai alguse 16. sajandil · Martin Lutheri seisukohtadest sai alguse reformatsioon · 31. oktoobril peetakse tänapäeval usupuhastuspüha Martin Luther (1843 1546) · Martin Luther oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ja teiste kristlike traditsioonide õpetust. · Luther sündis Eislebenis talupoeglikku päritolu perekonnas. Tema isa oli Hans Luder ja ema Margarete Lindemann. Õpingud · 1501
sajandil elas Euroopa läbi jälle ühte sellist reformiliikumist. Saksamaal levis samal ajal humanistlik mõtteviis, leiutati trükikunst ja õilmitses linnakultuur. 1517.aastal avaldas saksa mungast teoloogiaprofessor Martin Luther oma esimesed kirjutised, millest suurimat huvi äratas kirjutis indulgentside ehk patukahetsuskirjade kohta. Legend räägib, et ta olevat sellel teemal naelutanud 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksele. Lutheri seisukohtadest arenenud diskussiooni ja selle tulemusel tekkinud reformatsiooni eesmärgiks oli puhastada kirik sellest, mis varjutab ja moonutab evangeeliumi Jeesusest Kristusest. Reformatsiooniga sooviti tagasi pöörduda kristluse lätete juurde ja taaskehtestada vahepeal hüljatud jumalik kord. Reformatsiooni ideed, millesse andis olulise panuse Lutheri kaastööline ja mõttekaaslane Philipp Melanchthon, levisid
OLMEST JA MENTALITEEDIST Iseseisvusajal muutus oluliselt eesti kodu. Uutes linnamajades olid juba olemas nii elektrivalgustus, keskküte, telefon kui ka vesikäimla, sisutuse juures võttis maad uus, ,,modernne" joon. 1930ndatel aastatel suurendasid mööblivabrikud (tähtsaim neist oli A.M. Lutheri vabrik Tallinnas) korterimööbli tootmist, kasutusse tulid nn. Tigudiivanid, raamatu- ja öökapid, kaheinimesevoodid jm., samuti linikud, diivanipadjakesed ja seinavaibad. Tavaliseks muutus grammofon. Maal hkati püstitama rehest lahus seisvaid uusi eluhooneid, mis olidlaudvoodri ja laudpõrandatega, värvitud, kõrge vundamendga ja senisest märksa suuremate akendega. Elekter ja telefon levisid maal esialgu
..................6 2 Protestantlus ehk Protestantism Usundi olemus Protestantlus on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus. Neid kogudusi nimetatakse protestantlikeks kogudusteks ning nende pooldajaid protestantideks. Protestantlus on üldisemas tähenduses kõik kristlikud ühendused, mis ei kuulu katoliku ega õigeusu kirikusse. Sõna "protestant" tuleneb ladina sõnast protestans 'avalikult tunnistav. Tavaliselt mõeldakse protestantide all luterluse rajaja Martin Lutheri ja kalvinismi rajaja Johann Calvini mõjul katoliku kirikust eraldunud kristlikke rühmitusi. Reformatsiooni kolmandat haru, mis oli konfliktis nii katoliku kiriku kui ka luterlaste ja kalvinistidega, nimetatakse mõnikord radikaalseks reformatsiooniks ehk anabaptistideks. Protestantismi alla arvatakse ka mõningaid kristlikke rühmitusi (sekte), mis ei tunnista ajaloolist seost ei Lutheri, Calvini ega anabaptistidega. Protestantlikel kogudustel puudub vaimuliku pühitsuse kaudu
Reformatsiooni algus Liivimaal Katri Aaslav-Tepandi 2013 Vaatluse all on luterliku reformatsiooni algus ja esimeste luterlike jutlustajate tegevus Liivimaal 1521-1525. Luterliku reformatsiooniliikumise areng Liivimaal toimus pea samaaegselt kui Saksamaal, oli tihedalt seotud Lutheri ja tema kaastööliste tegevusega, mõtlemistega, kirjutistega. Küsimuse all on, millal, miks, kellega, kuidas esimesed reformatsiooni ideed siia jõudsid, kuis kajastusid toonases Liivimaa kirikuelus, nii baltisakslaste kui ka maarahva ehk siis eesti soost inimeste igapäevaelus ning kuidas mõjutasid usuvaateid. Ülevaade reformatsiooni sündmustest on üles ehitatud kronoloogiliselt. See tähendab, et ülesandeks on võetud taastada ajalises järgnevuses Liivimaa
Reformatsioon; Liivisõda; Poola-Rootsi sõjad; Rootsi aeg Reformatsioon Suureks reformatsiooniks nimetatakse Martin Lutheri algatatud usupuhastusliikumisi Saksamaal. 1517. a 31. okt naelutas ta Wittenbergi lossi kiriku uksele 95 teesi. Selle tulemusele erandus katoliku kirkust mitmeid reformeeritud suundi (üks neist oli Lutheri kirik). Reformatsiooni tulemusel kaotas katoliku kirik oma monopoolse seisundi Euroopas. 1522. aasta suvel toimus Riias Peetri kirikus usuvaidlus, mida on käsitletud kui reformatsiooni algust Liivimaal (Andreas Knopken Peetri kiriku jutlustaja) 1523-1524. aastal jõudis Lutheri õpetus Tallinnasse Riia linnakirjutaja Johann Lohmüller 1524. aastal Tartus Maarja kirikus esimene Lutheri õpilane Liivimaal Hermann Marsow
Kirik täitis ka ül, mida muidu tegi riik, korraldas maa kaitset, mõistis kohut. Paavst on terve kiriku pea. Preester peab olema vallaline, et ta pühenduks vaid kirikule. Selged ordud, kus on omad kindlad reeglid ja kombestikud, mida järgitakse. Olulised on pühad sakramendid, nt armulaual käimine. Jõulud on kõige tähtsamad pühad. Umbes miljard on neid. Põhiliselt siiski rahvuskeeles ja ladina keeles. Kloostreid palju. Protesdandid- Lutheri kirik. Kirik ja valitsus on eraldi. Võib abielus olla, ka naised on lubatud. Jumalateenistus ema keeles. Pole munki ega nunni Leiame erinevusi katoliku ja protestantliku usu vahel. *katolikus peab preester olema vallaline, protestantlikus kirikus võib olla abielus. *katolikus kirikus keeles rahvuskeel või ladina keel, lutheri kirikus emakeel. *Lutheri kirikus pandi kloostrid kinni, katolikus kirikus oli munki ja nunni palju. *Katolikuks pidi olema mees, lutheri kirikus võis olla ka naine.
REFORMATSIOON ja EESTI Reformatsioon. Usupuhastus ... ristiusu õpetuse puhastamine täiendustest ja tõlgitsustest ning tagasipöördumine kristlike põhimõtete range jälgimise juurde põhjustas kiriku ja ühiskonna muutusi laiemalt, k.a valitsemises, poliitikas ja majanduses Usupuhastuse algus Saksamaal Martin Lutheri (1483-1546) paavstivastased esinemised viisid läänekiriku jagunemisele Ta ei tahtnud asutada uut kirikut, tema eesmärgiks olid reformid Diskussiooni algatamiseks kinnitas ta 31. oktoobril 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, järgides tavapärast kommet vaidluse alustamiseks Teesides mõistis te eeskätt hukka indulgentside müügi Indulgentsidevastane kriitika kasvas aga tasapisi kiriku juhtkonna ja paavstivastaseks kriitikaks Martin Luther 4
REFORMATSIOON ja EESTI Reformatsioon. Usupuhastus ... ristiusu õpetuse puhastamine täiendustest ja tõlgitsustest ning tagasipöördumine kristlike põhimõtete range jälgimise juurde põhjustas kiriku ja ühiskonna muutusi laiemalt, k.a valitsemises, poliitikas ja majanduses Usupuhastuse algus Saksamaal Martin Lutheri (1483-1546) paavstivastased esinemised viisid läänekiriku jagunemisele Ta ei tahtnud asutada uut kirikut, tema eesmärgiks olid reformid Diskussiooni algatamiseks kinnitas ta 31. oktoobril 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, järgides tavapärast kommet vaidluse alustamiseks Teesides mõistis te eeskätt hukka indulgentside müügi Indulgentsidevastane kriitika kasvas aga tasapisi kiriku juhtkonna ja paavstivastaseks kriitikaks Martin Luther 4
Ennem toetati kirikule. 4. Keda nimetati ketseriteks? Neid, kes kritiseerisid kirikut. 5.Milliste vahenditega kogus katoliku kirik endale rikkusi? Inimeste pattude pealt(induligentsid), annetused. 6. Kes oli Martin Luther hariduselt? Usuteaduse doktor. 7. Millisesse seisusesse Luther kuulus? Vaimulikku. 8. Milline katoliku kiriku tegevus ajendas Lutherit protestima? Induligentside müük. 9. Millega algatas Luther usupuhastusliikumise? Avaldas oma seisukohad tessidena. 10. Miks levisid Lutheri seisukohad kiiresti üle Saksamaa? Tänu trükikunstile. 11. Kuidas reageeris paavst Lutheri tegevusele? Pani ta kirikuvande alla. 12. Kuidas reageeris keiser Lutheri tegevusele? Kuulutas ta väljaspool seadust olevaks. 13. Mis on Lutheri õpetuse 2 tähtsamat põhimõtet? 1)Inimene pidi õndsaks saama usu kaudu. 2)Usulise tõe allikaks pühakiri e piibel. 14.Miks leidsid Lutheri mõtted poolehoidu paljude rüütlite seas? Nad soovisid kirikumaade arvelt endale valdusi. 15..
Lutheri läkituskirjades kõigi linnade raehärradele soovitas ta rajada kristlikke koole. Maarahva laste õpetamiseks soovitas ta, et iga poeglaps õppigu päevas vähemalt kaks ja tütarlaps ühe tunni. Thomas Müntzer, üks reformatsiooni liidreid, lõi talupoegadele ja linnakehvistule toetuva suuna. Juba enne Lutherit tõlkis ta ladinakeelse missa saksa keelde, hümnide tõlkimisega rajas ta aluse koguduse laulule. Lutheri ustav kaaslane ja toetaja oli Philipp Melanchthon, keda tänu tema panusele rahvahariduse arendamisse on nimetatud Saksamaa õpetajaks. 16.sajandil Sveitsis valitsenud olud lõid aluse mitmesuguste kirikureformi taotlevate liikumiste tekkele ja levikule. Esimene reformaator oli Ulrich Zwingli. Reformaatorina alustas ta kiriku eeskirjade ja jumalateenistue üksikküsimustest, tema hoiakut mõjutas ka Lutheri õpetus. Zwingli
Christoph Kolumbus (1492). aastal. Lootis avastada meretee Aasiasse, aga avastas Ameerika. Amerigo Vespucci Sai aru, et Kolumbus ei avastanud mereteed ja ristis leitud koha Ameerikaks. Fernao De Magalhaes (1519-1522) Sooritas ümbermaailma reisi. 1. Maadeavastuste tulemused( vt.plit lk.42) Avastati uusi maasid ja mereteid. Samuti jõudis Euroopasse ka uusi vilju. Nagu kartul, tomat, mais ja kakao. 2. Reformatsioon(põhjus, aeg, läbiviija, Lutheri põhitõed,tegijate plidid õpik lk.51,levik teistesse Euroopa rikidesse, pilt lk. 54 ja 55, vastureformatsioon , I. Loyola, Trento kirikukogu, Pärtliöö veresaun). Reformatsioon Usupuhastus liikumine Läbiviija Martin Luther (1483-1546) Aeg 31. oktoobril 1517. aastal esitas ta oma seisukohad 95 teesina. Põhjus Luther polnud rahul pühaäriga ehk patukustutuskirjade müügiga. Nii astuski ta sellele vastu.
et need lood püsiksid läbi ajaloo, algselt suulises, hiljem kirjalikus kultuuris. 2. Lucien Febvre'i raamat ,,Martin Luther. Üks inimsaatus" erineb paljudest teistest Lutheri- käsitlustest oma objektiivse vaatepunkti poolest. Febvre'it huvitab indiviid ja tema seos ühiskonnaga. Oma teoses vaatleb ta reformatsiooni kahest erinevast vaatepunktist Saksamaa eri ühiskonnakihtide soovist reformatsiooni järele ja Lutheri soovist oma ideed realiseerida. Tekstikatke annab ülevaate 16. sajandi Saksamaast, kus katolik kirik omas liiga palju võimu. Lutheri põhiküsimus seisnes selles, kas üksikinimene vajab Jumalaga suhtlemiseks süstematiseeritud kirikut. 1517. aastal avaldatud 95 teesis oli kirjas tema arvamus, kuidas katoliku kirikut muuta. Luther leidis, et ainus viis puhastustulest pääseda on Jumala armu läbi, ilma et kiriku hierarhia asjasse puutuks
Sissejuhatus Järgnevas referaadis saate lugeda kuidas toimus reformatsioon Saksamaal, millised rahvusliikumised ja usurahud seal aste leidsid. Referaat räägib veel Kalvinismist ja selle kujunemist Sveitsis. Veel saate sealt lugeda reformatsiooni Inglismaal ja selle levikut Põhja-Euroopas. Saate ka teadmisi vastureformatsiooni eeldustest ja pähjustest, ning Martin Lutheri õpetusest, tema nähemusest kirikusse ja kõike sellega kaasnevat. Lisaks veel miks oli Hispaania vastureformatsiooni kants. Ja lõpetuseks reformatsiooni ja selleaegast elu Eestis nii inimeste kui ka kiriku tegelate seas. Reforatsioon oli16.sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsiooniliselt seostatakse
jne. Indulgentside (patukahetsuskirjade) müügi vastu suur pahameel · Humanistliku maailmavaate levik, mis läks vastuollu kirikliku maailmavaatega. · Rahvustunde tõus ja ka riigivalitsejate ambitsioonide tõus -> nende vastuolu paavstivõimuga. Nt Inglismaa, kus inglise kuningas Henry VIII läks vastuollu paavstiga ja seeläbi seal reformatsioon toimus Reformatsiooni algus: 1517. Martin Lutheri 95 teesi Wittenbergi lossikiriku seinal, mis kritiseerisid toonast katoliku kirikut ja paavstivõimu. Luhter pani kahtluse alla põhimõtted: · indulgentside kritiseerimine · kiriku vahendaja roll Jumala ja inimese vahel. Vaimulik ei vahenda, vaid peaks õpetama, kuidas Jumalaga suhelda; kuidas ise uskuda. Katolikus kirikus piiskoppidest alamad preestrid. Lutheri kirikus õpetajad. Kuna inimene peab ise uurima, siis peaks pühad tekstid olema emakeeles.
Tekst on kirjutatud ka ajaliselt distantsilt. Raamatu esimene trükk ilmus aastal 1928, teine ja kolmas aastatel 1944 ning 1951. Teose sisu ei muutunud palju. Samas nende kolme aastaarvu kui ajastute erinevusele viitab see, et 1944. aastal Saksamaa okupatsiooni all oleval Prantsusmaal ilmunud trükist oli välja jäetud pühendus juudist ajaloolasele M. Blochile. Tekstikatkes on lähenetud reformatsioonile kahe nurga alt: lähtuvalt Saksamaa vajadustest ning Lutheri tungist oma ideid ellu viia. Esitus moodustab terviku, sest antakse ülevaade, milline oli 16. sajandi alguse Saksamaa ja miks just Lutherist sai reformaator. 16. sajandi Saksamaad iseloomustab mitmetasandiline anarhia. Võim jagunes paavsti, keisri ja vürstide vahel, kellel kõigil olid oma huvid. Samuti ilmnesid vastuolud vaimulike, rüütelkonna, kaupmeeste ja talupoegade vahel. Domineeris linnakodanlus ja kaupmeeste mentaliteet
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal-ja haridusteaduskond Koolieelse lasteasutuse õpetaja Kätlin Milter M. Lutheri panus kooli ajalukku Referaat Õppejõud: Karmen Trasberg Tartu 2011 Martin Luther Martin Luther sündis 10. novembril 1483 Eislebenis Saksimaa talupoja perekonnas. Oma vanemate heaolu nimel pidi temast parimal juhul saama seadusetundja, halvimal juhul rikka lese abikaasa. Selline oli isa soov, kuid Lutheri elu läks teisiti, temast sai munk, preester, usuteadlane ning kiriku reformija. Hariduskäik Õppis 1501
patukustutuse sedelite müütamise. Sel päeval peetakse tänapäeval usupuhastuspüha. Ta kutsus Kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. Peale uute kristlike suundade sai sellest alguse ka vastureformatsioon katoliku kirikus, mis sai väljenduse Trento kirikukogu otsustes. Luther ei tahtnud asutada mingit "oma kirikut", tahtis vaid kõrvaldada kirikust mõned väärnähtused. Katoliku kiriku esindajad arvasid Lutheri reformide pooldajad kirikust välja. Lutheri piiblitõlge saksa keelde aitas kaasa ühtse saksa kirjakeele kujunemisele ning pani aluse mitmele uuele põhimõttele tõlkimises. Lutheri koraalid inspireerisid kristliku koguduselaulu arengut. Tema abiellumine 13. juunil 1525 endise nunna Katharina von Boraga (sellest abielust sündis kuus last) pani aluse vaimulike abielule mitmes kristlikus traditsioonis. 1862 püstitati Keilasse Martin Lutheri pronksist mälestussammas, mis hävitati 1949.
igasugused võiduparaadid, selle asemel pidas ta patukahetseja riietes tänumissa. Pärast François' ligi aastast vangistust sõlmiti Karlile soodne Madridi rahu, millega koguni Burgundia hertsogkond oleks taastatud, ent Prantsuse kuningas murdis oma lubadusi ning vangist vabanedes keeldus ta rahulepingut täitmast, sest see olnud talle ebaõiglaselt peale surutud. Nii puhkes Karli ja François' vahel peagi uus sõda (vt. Cognaci liiga sõda (1526–1530). Probleemid Lutheri ja paavstiga Aastal 1517 oli munk Martin Luther enese teadmata alustanud reformatsiooni, ehkki esialgu oli ta toetajaskond marginaalne ning reformaator ise püüdis pigem uuendada katoliku kirikut kui sellest lahku lüüa. Karl V nägi Lutheri tegevuses aga ketserlust, seda enam tema radikaalsemate järgijate tegudes. Seetõttu asus ta Lutheri ja ta mõttekaaslaste suhtes eitavale positsioonile ning ehkki ta aktsepteeris
vabaneda, kiriku kaugenemine algkristluse põhimõtete juurest. See algas Saksamaal, sest Martin Luther ise elas Saksamaal ja riputas Wittenbergi losskiriku uksele oma vaateid seletava teesi. Algas indulgentside müügi pärast. Alguses ei pööratud ta tegevusele suurt tähelepanu, selle tingis paavsti ilmalikud huvid ja Saksamaa poliitiline killustatus, mis lasi reformatsioonil laialdaselt levida. 2. Analüüsi erinevate ühiskonnakihtide võimalikku suhtumist Lutheri õpetusse ja reformatsiooni. Kellel oli reformatsioonist võita, kellel kaotada? Paljud Saksa vürstid astusid reformatsiooni poolele, et oma poliitilist võimu suurendada ja kiriku määda ja varade arvelt rikastuda. Põhja- ja Ida-Saksamaal võitis reformatsioon, kuid Lääne- ja Lõuna-Saksamaa jäid katoliiklikuks. Keisril polnud jõudu ega aega et reformatsiooni maha suruda. Kehtestati printsiip ,,kellel võim, sellel usk", ehk kui vürst oli luteri usus siis loeti
jne., mille tulemusena lisaks kirikukümnisele mõeldi välja uusi makse. Ajastu vaimset palet mõjutasid suurel määral humanism ja renessanss. Humanism tugevdas rahvuslikku ühtekuuluvust, saksa keelt ja saksa õigust. Saksamaa usupuhastuse tähtsaimaks juhiks ja uue kiriku rajajaks sai Martin Luther (1483-1546). Martin Luther sündis 10. novembril 1483 Eislebenis Saksimaa talupoja perekonnas. Oma vanemate heaolu nimel pidi temast saama seadusetundja. Selline oli isa soov, kuid Lutheri elu läks teisiti, temast sai munk, preester, usuteadlane ning kiriku reformija. Sarnaselt teiste omaaegsetega kujundas Lutheri usku võimas keskaegne rooma-katoliku kirik. Noore mehena oli ta sügavalt mõjutatud kiriku pihiõpetusest. Pattude pihtimisel preestrile järgnesid patukustutusteod, mis tagasid andestuse ning vabastasid surmajärgsest karistusest. Hoolimata regulaarsest pihilkäimisest oli Luther meeleheitel. Erfurdi ülikoolis juurat õppide suri
MÕISTED Indulgents patukustutuskiri, müüdi paavsti nimel raha või kirikule osutatud teenete eest. Reformatsioon-usupuhastusliikumine. Martin Lutheri algatatud katoliku kiriku vastane usu-uuendusliikumine. Protestandid reformatsiooni käigus katoliku kirikust eraldunud usuvooluude pooldajad. Augsburgi usurahu Saksamaa ühiskond oli jagunenud usuküsimuses kahte leeri. 1555. aastal sõlmitud usurahu tähendas mõlemale leerile võrdsete õiguste tagamist. Luterlased protestandid, kes lähtuvad Martin Lutheri õpetusest. Kalvinistid protestandid, kes lähtuvad Jean Calvini õpetusest.
Laulatamine 16 sajandiks oli preestreid, kes olid ahned, rumalad ja omakasu püüdlikud. USUPUHASTUS 16-nendaks sajandiks tekkis 2 erinevat vastasseisu Ilmalik vastasseis (Valitsejad tahtsid saada kiriku maid ja rikkusi.) Vaimulik (Osad vaimulikud tahtsid algkristliku lihtsust.) 31.okt.1517 Martin Luther Algatas usuteemalised vaidlused. Kõige rohkem käis närvi paavsti patuandestus müük (Paber mingi patuga, mis andakse andeks) Martin Lutheri põhimõtted olid: Inimene ei saa õndsaks mitte heade tegude vaid usu läbi. Kõik inimesed on võrdsed Jumala ees. Kõik risti inimesed peavad oskada lugeda Usupuhastus jõudis Eestisse kiiresti. 1523'mandal aastal jõudsid siia Lutheri õpilased. Lutheri levik oli võimalik tänu olulisele leiutisele (Trükiplaat) Usupuhastust toetasid eelkõige linnakodanikud. Sest, nad kuulasid ning võtsid omaks.
Martin Luther ja reformatsioon, Thomas More ja Erasmus Koostaja:Janis Zirk Martin Luther Hariduselt usuteadlane. Avaldas 95 vaidlusteesi, kinnitades need Wittenbergi kiriku uksele. Tõlkis Piibli (1522-1534). Paavst ja Karl V kuulutasid Lutheri ketseriks. Reformatsioon Katoliku kiriku vastane usupuhastusliikumine. Lutheri ideede alusel puhkes Talurahvasõda (1524-1525). Ususõda vallandas kaose Prantsusmaa ühiskonnas. Ignacio Loyola rajas Hispaanias jesuiitide ordu. Erasmus Rotterdamist Tolle aja Euroopa kuulsaim humanist. Õppis usuteadust ja teoloogiadoktoriks. Avaldas Uue Testamendi ladina keeles (1516). Julge kriitik Katoliku kiriku suhtes. Kuulsaim teos "Narruse kiitus", milles ta naerab välja elukauge skolastika ja raamatutarkuse. Samas rõhutab kristluse tähtsust. Thomas More Tegi poliitilist karjääri. Anglikaani kiriku pooldaja. Suurim teos"Utoopia", mille ...
uksele suure plakati 95 ladinakeelse teesiga (lausega) patukaristuse kustutamise kohta. * Luther väitis, et paavst ei saa andestada ühtki patusüüd, vaid võib ainult kinnitada Jumala andestust. * Eriti vaenulikult astus teeside autor välja indulgentside vastu, nimetades valelikuks lootust nende kaudu õndsaks saada. Usupuhastus Teese kaitstes, pidas Luther mitmes linnas diskussioone sealsete teoloogidega. Tuntum vaidlus oli 1519.a. suvel Leipzigis Lutheri ja Johannes Ecki vahel (püüdis paljastada Lutherit ketserluses). Luther avaldas pooldehoidu Jan Husi ideedele. Lutheri kriitilised seisukohad said laia leviku ja leidsid kogu maal elavat vastukaja. 1518.a juulis pidi Luther ilmuma 60 päeva jooksul Rooma, et kaitsta end ketserlussüüdistuste vastu. Lutherilt nõuti eksiõpetusest lahtiütlemist, kuid ta jäio endale kindlaks. 1520 avaldas paast bulla, milles ähvardas Lutherit kirikuvandega, kui too 60
Reformatsiooni tagajärjed Saksamaal, Sveitsis Inglismaal, Prantsusmaal ja Madalmaades Reformatsioon ehk usupuhastus sai alguse 1517. aastal Saksamaal, kui Marthin Luther King selle endateadmata algatas, saates paavstile 95 teesi katolikus kirikus valitseva olukorra kohta. Talle ei olnud vastuvõetav indulgentside müük, sest tema meelest ei olnud võimalik pattude lunastamine läbi raha. Lutheri õpetused levisid veel paljudesse Euroopa riikidesse nagu Sveits, Inglismaa, Prantsusmaa ja Madalmaad. Saksamaal ühinesid reformatsiooniga peale Marthin Lutheri veel Andreas Karlstad ja Thomas Müntzer. Luther sai rahva seas väga kuulsaks ning ennast hakkasid ohustatuna tundma nii keiser kui ka kirik 1521. aastal kutsuti Martin Luther Wormis toimuvale Saksa riigipäevale, lootuses, et Luther loobub oma seisukohtadest, kuid ta siiski ei teinud seda. Luther kuulutati lindpriiks
’’Põrm sa oled ja põrmuks pead Sa jälle saama’’. Ta oli vaimse elu tasandil (ülestõstetud) ja langes kitsendustesse. Sestpeale olid uhkus ja auahnus, soov olla enese silmis armastusväärne ning alla suruda ja alandada kõiki võistlejaid, kadedus ja rahutu otsing üha suurema turvatunde järele inimese kõige tuttavamad hoiakud. Pauluse kuulus lause: ’’nõnda, kui kõik inimesed surevad Aadamas, nõnda tehakse kõik elavaks Kristuses’’(1. Korintuse 15:22). Martin Lutheri ’’Väiksest katekismusest’’ , Luterlikud usutunnistuskirjad. 212., loeme: ’’ Mina usun, et Jumal on mind koos muu looduga loonud, andnud mulle ihu ja hinge, silmad, kõrvad ja kõik ihuliikmed, mõistuse ja kõik meeled ning hoiab neid siiamaani, lisaks sellele riietuse ja kõik jalavarjud, söögi ja joogi, maja ja valdused, naise ja lapsed, põllud ja kariloomad ja kogu vara; hoolitseb iga päev külluslikult selle ihu ja elu vajaduste ning peatoiduse eest, varjab kõigi
Katoliiklus ja reformatsioon- eesti vaimuelu asendajate takistajad keskajal Keskajal üritati inimeste mitmeid uskusid peale suruda ja jõuga saada Eesti oma usu valdusesse. Peamiseks usuks oli luterlus ja katoliiklus. Aga sellel olid ka plussid ja miinused. Katoliikluse haridus oli kõikjal ladina keelne, aga samas oli see eestlastele võõrkeelne ja enamik inimesi ei saanud seda õppima minna, seega jäi hariduse omandamine inimestel tahaplaanile. Lutheri usu hariduse sai ainult Saksamaalt ja seega oli see väga raskesti kätte saadav. Aga see andis suure tõuke emakeelseks hariduseks. Seega oli inimestel valiku võimalust, aga kumbki polnud piisavalt hea. Katoliiklus ühendas tervet Euroopat ja Eesti oleks saanud olla ühtne ala koos euroopa riikidega. Aga inimestele jäi euroopa võõraks. Lutherlus ühendas saksakultuuri ja usk oli igale inimesel isiklik. Iga inimene leidis enda usu ise piiblist. Seega oli inimesel valikut ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
