veel suurem) Suur nälg lõppes Eestis 1698. aastal. Kokku suri u 70 000 inimest (20% rahvastikust). 3. teema: Hariduselu Rootsi ajal 1) Luteri kirik Rootsi riik asus aktiivselt Eesti talupoegade seal levitama luterlust. Kirikutes hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi, et kõik aru saaksid. Köstrid hakkasid õpetama talupoegadele kirikulaulu ja katekismust, kuid see läks vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nende haridus puudulik. Lugemisoskus levis, kuid vaevaliselt. Et luterlus paremini leviks, hakati tähelepanu pöörama haridusele (koolide asutamine). 1645 kehtestati Põhja-Eestis katekismuse- ja aabitsanõue. Igas kihelkonnas tuli palgata köster (selle eest vastutas mõisnik). Mõisnike meelest pidi talupoeg töötama, mitte õppima. Alustati ka piibli tõlkimist. 2) Tartu Ülikooli asutamine Asutati 1632.aastal johann Skytte poolt. (Avati ladina keelsena) Peamiselt õppisid seal sakslased, rootslased, lätlased. Eestlasi siis seal veel ei õppinud.
bonn'lane, mutt'lik, artur-kapp'lik Mitmesõnalistest nimedest saadud tuletised võib kirjutada kokku või panna loetavussidekriipsu: newyorklane, riodejaneirolane, rocca-al-marelane. Eesti sidekriipsuga kohanimedest tehtud tuletised kirjutatakse kokku: lõunaeestlane Ainult kõige üldtarvitatavamates võõrnimetuletistes on aluseks olev võõrnimi muganenud: darvinism, kalvinism, marksism, sovinism, hernhuutlus, luterlus, budism. ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA Läbiva suurtähega kirjutatakse: 1) Isiku- ja olendinimed, · Müütilised olendid: Vanapagan, Vanemuine, Herakles 2) Koha- ja ehitisenimed, · Liigisõna kirjutatakse väikese tähega (meri, jõgi, linn, tänav, kaar, jalg, saal) · Idamaad, Põhjamaad · Taevakehad ja nende süsteemid, tähtkujud ja sodiaagimärgid (Neptuu, Suur Vanker, Koot ja Reha)
Pärilik aadel ei olnud suletud seltskond, need, kes teatud teenistusastmele olid jõudnud, said samuti päriliku aadli seisusesse. Luterlikud territoriaalkirikud Kehtis põhimõte, et ühel territooriumil peab olema ühe usuvoolu ainuvalitsus. Kirik varauusaegses ühiskonnas oli riikliku tähtsusega institutsioon, religioon oli osa riiklikust ideoloogiast. Kiriku kaudu kontrolliti alamaid. Oluline roll kommunikatsioonis. Rootsi riigis oli luterlus riikluse alustalaks, religioon oli oluline riiklik küsimus. Rootsi riigis oli olulisel kohal luterlik usuühtsus. Riik jälgis, et usk oleks ühtne, aga kirikuorganisatsioon oli killustunud, eriti Balti provintsides. Territoriaalkirikud jagunesid kaheks: Rootsis ja Eestimaa kubermangus: episkopaalse territoriaalkiriku tüüp – piiskop ja puhtvaimulik konsistoorium Saksa aladel ja mujal Eesti alal: konsistoriaalse territoriaalkiriku tüüp –
prokuraator Rooma asevalitseja provintsides, sh Juudamaal proletariaat palgatöölised pronksiaeg muinasaja ajajärk, kus tööriistad valmistati peamiselt pronksist protektoraat mõne suurriigi eestkostealune riik protestandid reformatsiooni käigus katoliku kirikust eraldunud usuvoolude pooldajad protestantism usupuhastuse (reformatsiooni) tagajärjel katoliku kirikust eraldunud usuvoolude ühine nimetus; kõige levinumad protestantlikud usutunnistused on luterlus ja kalvinism propaganda uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust protokoll rahvusvahelise kokkuleppe liik provints roomlaste väljaspool Itaaliat alistatud maad, mida valitses roomlasest asevalitseja, kes hoidis korda, tõrjus tagasi vaenlase kallaletunge ja kogus makse puhastustuli mööduvad piinad, mis ootavad mõõdukalt patu seid pärast surma, enne, kui nad pääsevad paradiisi
õnneajastu prokuraator Rooma asevalitseja provintsides, sh Juudamaal proletariaat palgatöölised pronksiaeg muinasaja ajajärk, kus tööriistad valmistati peamiselt pronksist protektoraat mõne suurriigi eestkostealune riik protestandid reformatsiooni käigus katoliku kirikust eraldunud usuvoolude pooldajad protestantism usupuhastuse (reformatsiooni) tagajärjel katoliku kirikust eraldunud usuvoolude ühine nimetus; kõige levinumad protestantlikud usutunnistused on luterlus ja kalvinism propaganda uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust protokoll rahvusvahelise kokkuleppe liik provints roomlaste väljaspool Itaaliat alistatud maad, mida valitses roomlasest asevalitseja, kes hoidis korda, tõrjus tagasi vaenlase kallaletunge ja kogus makse puhastustuli mööduvad piinad, mis ootavad mõõdukalt patuseid pärast surma, enne, kui nad pääsevad paradiisi
õnneajastu prokuraator Rooma asevalitseja provintsides, sh Juudamaal proletariaat palgatöölised pronksiaeg muinasaja ajajärk, kus tööriistad valmistati peamiselt pronksist protektoraat mõne suurriigi eestkostealune riik protestandid reformatsiooni käigus katoliku kirikust eraldunud usuvoolude pooldajad protestantism usupuhastuse (reformatsiooni) tagajärjel katoliku kirikust eraldunud usuvoolude ühine nimetus; kõige levinumad protestantlikud usutunnistused on luterlus ja kalvinism propaganda uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust protokoll rahvusvahelise kokkuleppe liik provints roomlaste väljaspool Itaaliat alistatud maad, mida valitses roomlasest asevalitseja, kes hoidis korda, tõrjus tagasi vaenlase kallaletunge ja kogus makse puhastustuli mööduvad piinad, mis ootavad mõõdukalt patuseid pärast surma, enne, kui nad pääsevad paradiisi
piirkonnas, hoida ära põlisrahvaste separatism ja nende eliidi saksastumine ning asendada kohapealne Lääne tsivilisatsioon ja saksaeeskujuline kultuur slaavi-õigeusu tsivilisatsiooni ja vene kultuuriga. Seda suunda ei muutnud ka uue keisri, Nikolai II troonile tõusmine 1894. aastal. Vaatamata ligi kaks sajandit kestnud Vene ülemvõimule oli 19.sajandi lõpus domineeriv usutunnistus Eesti- ja Liivimaal endiselt luterlus, tänapäeva Eesti alal oli õigeusklikke vähem kui 15%, eestlaste hulgas vaid 12,7%. Keisrivõimule äärmiselt lojaalse õigeusu riigikiriku mõju laiendamises nägid venestamise ideoloogid üht põhilist vahendit äärealade kultuuriliseks tasalülitamiseks. Venestamisprogrammi fanaatilisemaid eestvedajaid, Eestimaa kuberner vürst Sergei Sahhovskoi pidas eriti tähtsaks just kohaliku põlisrahva õigeusustamist ning soodustas igati talupoegade siirdumist luterlusest õigeusku. Õigeusust
kõik lepitused lükati tagasi. 49. Kalviniste nimetati Prantsusmaal; Inglismaal ja Põhja-Ameerikas ning Šotimaal? Prantsusmaal-hugenotid Põhja-Ameerikas-puritaanid šotimaal-brespüterlased 50. 5. Täida tabel. (erinevad variatsioonid) Reformatsiooni voolUsuvoolu juht/eesvedajaLevialaSisuAnabaptism Thomas Müntzer Lõuna- ja lääne saksamaa.ristida tuleb täiskasvanultZwingli sekt Urlich Zwingli Šveits, madalmaad Peaaegu sama mis luterlus, va armulaudLuterlus Martin Luther Saksamaa, baltimaad Jumalateenistus lihtsam, piibel rahvuskeelesKalvinism Johann Calvin Šveits, madalmaad, põhja-ameerika, šotimaa predestinatsioonAnglikaani kirik.Henry VIII Inglismaa Võib lahutada. Sisult protestant, vormilt katoliiklik 51. Millised muutused leiavad aset inglismaa majanduses 16. Sajandil? Arenesid kiiresti kapitalistlikud suhted, olulisemaks muutus manufaktuuritööstus ja kalevitööstuse
ne haigehaigus, pimepimedus us (omadussõnast omadusnimi) treial al tantsijanna ·1 naissugu väljendav nna sõbratar, lauljatar tar Maailmavaate lus luterlus, katoliiklus, eraklus, väljendamine boheemlus Seisundi väljendamine mus andumaandumus, kiindumakiindumus Asju ja olendeid i lüliti väljendavad liited ja avaja
suurima elanike arvuga riik. Ta piirneb idast Soomega ja läänest Norraga. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Riigi pindala: 449 964 km2 Rahvaarv: 9 428 100 (2011) Pealinn: Stockholm Ametlik keel: rootsi keel (de facto) Rahaühik: Rootsi kroon (SEK) Riigikord: parlamentaarne Monarhia Haldusstruktuur: 21 lääni, 289 KOV-i Rahvastiku tihedus: 20,8 in/km2 Riigipea: kuningas Carl XVI Gustav Valitsuse juht: Fredrik Reinfeldt Religioon: luterlus (77%) Liitumine EL-ga: 1995 Riigi lõunaosa on peamiselt põllumajandusmaa, mis on põhja poole liikudes järjest metsarikkam. Rahvastikutihedus on Lõuna-Rootsis suurem tänu Mälareni järve orus ja Öresundi piirkonnas elavatele arvukatele inimestele. Ühekojalise parlamendi (Riksdag) algusajaks peetakse aastat 1971. Selle 349 liiget valitakse proportsionaalse esindatuse põhimõttel neljaks aastaks. Riigis elab vähemalt 17 000 põliselanikust saami. Nende põhisissetulek on seotud
* Inimene on oluline (inimene õpib tegema * Jumal on oluline (käitumisjuhend/ õigeid valikuid) moraaliõpetus) * M.Koperniku õpetus Maa ei ole * 1517. Luther (usupuhastus) keskpunkt heliotsentrilisus. * Mikro- ja makrokosmos kattuvad (M.Kopernik oli poola teadlane, astronoom) * Katoliiklus vs luterlus ususõjad * G.Bruno (itaalia astronoom, sügavalt * 30-aastane sõda: 1618-1648 (väga verine) usklik); jumal=inimene. : leiti, et ta on katoliku usule ohtlik PARADOKS kuulutati ketserik (põletati) * Mikro- (inimene) ja makrokosmos kattuvad * utoopia * Itaallane Galileo Galilei : maa-keskne süsteem... tegi kõige PARADOKS raskema patu reetmise, kuid jäi ellu. inimese avastatud teadus..
seadused, maksekorraldus ja kohtusüsteem) ■ Koostati aadlimatriklid (s.t vaid seal kirjas olevad aadlikud omasid eesti aladel poliitilisi ja majanduslikke eesõiguseid) - need aitasid ära hoida suurt venelaste migratsiooni siia ■ Täielik võim talupoegade üle ■ Tollipiir Venemaaga (venelased ei saanud tulla kauplema) ■ Säilis luterlus põhiusuna (mujal Venemaal õigeusk) ja saksakeelne asjaajamine ○ Tähendus Eestile: ■ + säilis siinse maa kultuuriline eripära ■ + hoidis ära venelaste kolonisatsiooni (aadlimatriklid) ■ + tihendas sidemeid Lääne-Euroopa ja eriti selle kultuuriruumiga ■ - andis aadlikele täieliku võimu talupoegade üle
· Koormised väiksemad uudismaa ülesharimine oli vaevaline. VABADIKUD · Külaühiskonnas alumises kihis ilma maata või vöhese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad: sulased; teenijad. On mainitud ka orje. 15. saj. II poole hakkas levima arusaam, et talupoeg on mõisniku oma ja kujunes välja sunnismaisus. Pilet nr.7 Vaimuelu Rootsi ajal Rootsi oli jäik luterlik maa. 17. saj. hakkab eesti kuuluma luterlike riikide hulka. Selle mõju Eestile on kahesuunaline: luterlus mõjus viljastavalt eesti kirjakeele arengule, kuid Eesti kaotas oma kauaagsed sidemed kaugema Lääne- ja Lõuna-Euroopaga, kus olid veel säilinud ladina keel ja katoliiklus ja Eesti muutus saksa kutuuri ääremaaks. Kirkiupoliitika Eestis: · Tallinn koos oma lähiümbrusega kujuneb tugevaks luterlikuks keskuseks · Johan Skytte plaan kujundada Tartust luterliku hariduse, kirikuelu ja kultuuri keskuseks. · Ehitatakse ülesse sõjategevuses kannatada saanud kirikuhooned.
Religioon ja rahvuslus Eestis 1857-2010 1857-1918 Perioodi kokkuvõtteks võib öelda, et selle alguses oli ühiskonnas valitsev, võimu legitimeeriv ideoloogia kristlik (Vene keisririigi tasandil õigeusk, Eesti ja Liivi kubermangu tasandil luterlus), mis representeeris võimukandjate positsiooni ja võimu teostamist kui jumalast seatud sotsiaalse korra ja seaduste tagamise garantiid. Baltisakslastele oli luterlus ka nende identiteedi osa ja protestantliku kultuuri sümbol. Mitmesuguste representatsioonide seas domineeris ühiskondliku tasandiga seostuv ettekujutus usust kui kohustusest jumala, valitsejate ja kaasinimeste ees, mis väljendus piiblis esitatud käskude kui kõigekõrgema tahte täitmise ja meeleparanduse kaudu. Arenev rahvuslik ideoloogia oli perioodi vältel veel kristlikuga seotud, kuid selle piires hakkas kujunema vastandumine kirikule kui seisuslikku ühiskonnakorda toetavale
1)Pilet nr.1 a) reformatsiooni põhjused ja algus. Martin Luther ja tema õpetus *Reformatsioon (protestantlik reformatsioon) oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsdiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. *Katoliku kiriku väidetav kaugenemine algkristluse põhimõtetest tekitas vastuseisu ning nõuti ristiusu algete juurde tagasi pöördumist. Eeldused reformatsiooniks kujunesid juba keskaja lõpul.Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt.Pahameelt suurendas katoliku kiriku allakäik
2. Usutõe allikaks on piibel, kuid selleks, et inimene saaks ise seda uurida, tuli piibel panna KOHALIKKU EMAKEELDE ja inimesed pidid õppima LUGEMA. Poliitiline pool: kirikul oli palju maad ja varandust, mida taheti endale. 1521.a esimesed jutlustajad Riias 1523.a esimesed luterlikud jutustajad Eestis Kes olid jutlustajateks? · Tegemist oli KÄSITÖÖLISTEGA, kes luterlikus vaimus jutustasid, ag aka kohalikud katoliku vaimulikud. Linnades levis luterlus KIIRELT: astuti jõudsalt vastu nii preestritele kui ka munkadele. Rae otsustega kuulutati katoliku kiriku varad rae varadeks. Kirkutes ei jutustatud enam katoliku vaimus vaid luterlikus vaimus. Linnades toetas luterlust RAAD: käsitöölised ja kaupmehed. Toimu ka kirkute rüüste Tallinnas ja Tartus. Rüüstajateks oli linnarahvas, sest neile ei meeldinud, et kirikuisa on nii rikas. Läänimehed toetasid PIISKOPPE, sest kardeti TALURAHVA väljaastumisi (ebavõrdsus võiks ju neis
Ihunuhtlust kergendati, talupoegade kaebeõigus mõisniku üle viidi sisse. Pärisorjust siiski ei kaotatud täielikult, lihtsalt seda kitsendati. Reduktsioonil oli positiivne mõju talupoegade eneseteadvusele, kuna ka aadlikud pidid alluma endast kõrgemale võimule. 17. saj I poolel raskenes olukord, kuna Rootsi oli sõjas. Suurendati makse mõisatele, selle kaudu raskenes ka talupoegade olukord. KIRIK JA RELIGIOON EESTI ALAL Rootsi ajal levis luterlus. Uue usundi juurutamine oli lünklik ja katkendlik, kuna Rootsi oli sõjas. Luterlik kirik oli Rootsis riigikirik, seega luterlus riigiusk. Riik toetas luteri kirikut. Ortodoksne luterlus luteriusu põhimõtetest hoiti äärmiselt täpselt kinni ja igasugust kõrvalekaldumist tauniti. Luteri usu põhimõtteks ja olulisemaks ülesandeks oli harimine ja tsiviliseerimine usu kaudu. Usku püüti igati rahvani viia. Oluline oli viia usk inimesteni nende endi keeles
sajandini. Rõhutati õiget luterlust, et kaitsta õpetust katoliiklike ja kalvinistlike jõudude eest. Vanakreeka loogiku Aristotelese abiga pannakse luterlik õpetus õigesse järjekorda, võetakse üle neli printsiipi: autoriteedi printsiip, täieliku piisavuse printsiip (Piiblis kirjutatu on tõde), täieliku tõe printsiip ja täieliku läbinähtavuse printsiip (segaseid kirjakohti selgitavad täpsemad kirjakohad). 17. sajandi teiseks pooleks on luterlus lõpuks välja kujunenud ja reformatsioon oma lõpu saanud. 1. Pietism ja valgustusajastu. Pietismi ja valgustusajastut on võimalik vaadelda vastandlike ajastutena, mis osaliselt kattusid, kuid pietism oli neist varasem nähtus. Pietism oli saksa protestantismi vagadusliikumine 17. - 19. sajandil. Pietistide peamiseks eesmärgiks oli uuenenud inimene, kes areneb hingeliselt tänu intensiivsele suhtele Kristusega. Pietism asetab esikohale individuaalse usukogumuse
vähemuses olevate buuridega (hollandi päritolu väljarändajad, kes olid asutanud Lõuna-Aafrikas oma vabariigid) ja nõrgendas Suurbritannia rahvusvahelist 11 positsiooni (näiteks muu maailma toetav suhtumine buuridesse), ning vähendas konservatiivide populaarsust ja tõi kaasa liberaalide võimulepääsu (1906). Kasutatud kirjandus: ENEKE 4 kd. Veiko Vahuri "Anglikaani kirik ja luterlus: kirikuosaduse sünd, ajalugu ja tänapäev", 1999, Sotsaalia www.miksike.ee http://www.mfa.ee/est/kat_128/ 12
1) Talupoegadel on olnud kogu ajaloo vältel võrdlemisi suured õigused võrreldes muu Euroopaga. - mõisamajandus ei sobinud looduse ja kliima tõttu - ühiskond polnud nii arenenud kui mujal Euroopas Põhjamaade ajalooline kultuuriruum 2) Seisuste vahed ei ole nii teravad, kui mujal Euroopas. 3) Riigipäevadel oli talupoegadel oma esindus. Kõiki Põhjamaid ühendas ja ühendab alates reformatsioonist ka luterlus. See on tähtis: Religiooni ja kultuuri ühtsus; Kirjakeele areng piiblitõlke keele baasil. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Rahvaloendused 18. sajandil Soomes ja Rootsis viiakse läbi luteri kiriku baasil. 19. sajandil tekkis huvi kauge mineviku, ühise õitsenguperioodi vastu. Tekkis skandinavismiaade, see algas kultuuriliselt põhjalt. Poliitiline skandinavism ei õnnestunud eriti ja lõpliku hoobi andis sellele Taani-Saksamaa sõda 1864. a.
Liivimaal ja ilmaliku hertsogkonna plaanid koos vennaga Poolale toetudes) - Koadjuutorisõda Riia peapiiskopi ja Ordu vahel 1556-1557 (piiskop koondas enda ümber Poolale toetuva fraktsiooni ja säilitas oma staatuse Poola abil Reformatsiooni protsess ja tulemus piirkonna sakslaste ja eestlaste jaoks - Siirdumine luteri usu kirikusüsteemi toimus Vana-Liivimaa erinevatel territooriumidel vahelduvas tempos: 1. Protsess kestis aastakümneid: 2. 1554 tunnistati maapäeval luterlus seaduslikuks usundiks katoliikluse kõrval 3. Luteri kiriku võidu kindlustas Rootsi ülemvõimu periood 17.saj - Baltisaksa kodanluse ja aadli identiteedis omandas luteri usk eriti 18.-19.saj keskse tähenduse - Eesti maarahva hulgas säilisid paganluse ja katoliikluse sugemed veel kaua Luteri usu oluline mõju: eestikeelse kirjanduse algus - I teadaolev eestikeelsest teksti sisaldav vaimulik raamat trükiti Lübeckis 1525, aga hävitati seal kohtu otsusega ja pole säilinud
1.INDIA KUNST 1.Millise piirkonna haaras enda alla india kunsti levikuala? India, Indoneesia ja Indohiina 2.Millal kujunes Induse jõe orus välja üks inimkonna vanemaid kultuure? Milline riik asub sellel territooriumil praegu? Al III at eKr. Praegu asub seal Pakistan. 3. Millised olid sealsed linnad? Harappa ja Mohenjo-Daro 4. Millised olid minevikus peamised usundid Indias? Hinduism, Dzainism, Budism 5. Nimeta hinduismi kolm peajumalat. Brahma(looja), Visnu(säilitaja), Siva(hävitaja) 6. Mis on stuupa? Tipus 4-nurkne aedik, millest kõrgub maailmatelge sümboliseeriv varras, päevavarju kujuga. Nt. Lk.9 Sanchi stuupa Indias. 7. Millised olid tavaliselt India templid? Kuidas olid nad seotud skulptuurikunstiga? Hindusistlikud templid 8. Mis oli india skulptuuri valitsevaks vormiks? India skulptuuri valitsevaks vormiks oli reljeef. 9. Miks ei rõhutata india kunstis erinevust inimese, looma või jumala vahel? Sest hinge rändamise kaudu võib in...
tsaaririigiga + lõpetati Põhjasõda. Rootsi ja Venemaa vahel 10. Septembril 1721 7) Balti erikord - miks kehtestati, sisu, tähendus Eestile: Kehtestati sellepärast, et Vene võim Baltikumis oli veel ebakindel ja valitses oht nende provintside langemiseks taas Rootsi võimu alla. Balti erikord oli valitsemiskorraks, mis säilitas senised seadused ja maksukorralduse, Baltimail jäi valitsevaks usuks luterlus, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel, see oli baltisakslaste poolehoiuks, Venemaa alustas restitutsiooniga ehk andis Rootsi ajal riigistatud mõisad nende endistele omanikele tagasi. Eesti ala jäi Lääne-Euroopa kultuuriruumi, luteri usk säilitas meie keelt ja kultuuri ning hoidis ära venestamise, hoidis ära venelaste kolonisatsiooni. Kahjulik kadusid vakuraamatud, eesti talupojad baltisakslaste võimu all palju töid, pole koormised määratud. 7
Ajaloo arvestuse 3.teema: Hariduselu Rootsi ajal 1. Luteri kirik. Rootsi riik asus aktiivselt Eesti talupoegade seas luterlust levitama. Kirikutes hakati pidama eesti keelseid jumalateenistusi, et kõik usu põhitõdedest aru saaksid. Talupoegadele hakkasid köstrid katekismust ja kirikulaulu õpetama, kuid see läks vaevaliselt, kuna köstreid oli vähe ja nende haridus puudulik. Seega lugemisoskus levis, kuid väga vaevaliselt Et luterlus paremini leviks hakati tähelepanu pöörama haridusele(koolide asutamine). 1645 kehtestati Põhja- Eestis katekismuse- ja aabitsanõue. Igas kihelkonnas tuli palgata köster. Vastutus läks mõisnikele, kes sellest just vaimustuses polnud(kuigi oli ka erandeid), nende meelest pidi talupoeg töötama, mitte õppima. Alustati vaimuliku kirjanduse eesti keelde tõlkimisega(eraldi Lõuna-Eesti keelde ja Põhja-Eesti keelde). Alustati ka piibli tõlkimisega. 2
Saate ka teadmisi vastureformatsiooni eeldustest ja pähjustest, ning Martin Lutheri õpetusest, tema nähemusest kirikusse ja kõike sellega kaasnevat. Lisaks veel miks oli Hispaania vastureformatsiooni kants. Ja lõpetuseks reformatsiooni ja selleaegast elu Eestis nii inimeste kui ka kiriku tegelate seas. Reforatsioon oli16.sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31.oktoobriga 1517. Reformatsioon ehk usu-uuendus Keskaja lõpuks oli kotoliku kiriku muutunud väga rikkaks. Kirikulr kuulusid suured maavaldused ja varandused. Rahvalt võetav kirikukümmnis suurendas jõukust veelgi. Paraku hakkasid vaimulike sõnad ja teod ikka enam lahku minema. Sageli ei pidanud nad kinni ristiusu käskudest ja keeldudest
institutsioon; paavstide eesõigus; 21 kirikukogu tunnustamine; abielu mittelahutamine. KATOLIIKLUS – Tekkis 1054 – rõhutatakse paavsti ülemvõimu, pühakirja peetakse autoriteediks, seitse sakramenti – ristimine, armulaud, piht, abielu, konfirmatsioon (usu kinnitamine). PROTESTANTLUS – on katoliikluse vastu, paavsti omavoli ja väljapressimise vastu.. Tunnistatakse pühakiri ainsaks autoriteediks usuasjades. On 2 sakramenti – ristimine ja armulaud. Protestantluse harud: luterlus, angligatsioon, kalvinism. Surmakultus Surma ended: ootamatud ended – seletamatud helid, nägemused (puu saagimine, lauakolin, koputused, nime hüüdmine), õmblemisel läheb nõel katki, puhtale särgile lendab sitakärbes, ei tunta ära, koer ei leia jälgi, koer ulub, lahkuja vaatab tagasi, hüvasti ütlemine (tavaliselt ütleb head aega), puu kuivab ära või murdub, kägu kukub13x, loomad käituvad ebatavaliselt,
nimetatakse asehaldusajaks, see kord püsis kuni Katarina ll surmani (1796). 24.peatükk Eesti 19.sajandi esimesel poolel Baltimaade suurimad linnad olid kubermangude keskused Riia, Jelgava ja Tallinn. Kubermange valitses kuni 1876.aastani (v.a 1808-1819) ühine kindralkuberner. 1832.aasta kirikuseadusega piirati luteri kiriku eesõigusi. Ametlikuks riigiusuks sai kogu impeeriumis vene õigeusk, luterlus jäi vaid üheks lubatud usulahuks. Tartu ülikoolis üritati asjaajamiskeelena kehtestada vene keelt. Rüütelkondadele ja linnade omavalitsusele tuginev Balti erikord jäi püsima. 1801.a sai uueks keisriks Aleksander l. Tema eesmärgiks oli seadustega selgemalt piiritleda talupoegade ja mõisnike suhted. Keiser pooldas pärisorjuse kaotamist vähemalt ühel osal impeeriumi territooriumil. Balti aadli majanduslik olukord halvenes, kuna pärisorjuslik
Ta tegi portreid kuulsatest inimestest. Proovis maalida ka hinge. Thomas Gainsborough töötas algselt provintsis 1774 saabus Londonisse. Ta oli spontaanne, vahetu ja rokokoolikum kui Reynolds. Ta maalis provintsiaadlikke ja keskklassi inimesi. Inimesed on elegantsed ja puised. Õrnad pintslilöögid. Pastelsed toonid. 17-18.saj kunst Rootsis Rootsi oli euroopas üks suuremaid riike. Rootsi koosseisu kuulus kogu soome lahe idakallas ja osa poolast ning saksamaast. Valitses luterlus. Tähtis eeskuju oli protestantlik Holland. 17. Saj teine pool said kuningad absoluutse võimu. Siis hakati mõtlema kuningavõimu ülistamisele ja hakati paraadlikke losse ehitama. Peamiseks mõjutajaks lossiarhitektuuris oli prantsusmaa arhitektuur. Tuntumaid kunstnikke on Nicodemus Tessin. Ta ehitas Drottningholmi suvelossi ja eeskujuks oli Versailles loss. Tema pojale usaldati uue kuningalossi ehitamine Stockholmis, sest eelmine oli maha põlenud. Loss valmis 1754. Stiililt
RENESSANSS Gootika ja renessansi kultuuride vahel pole siiski teravat piiri. Paljud nähtused, mida mõnikord ainult renessansiga seostatud - nt looduse teaduslik uurimine või meelelist maailma jäljendav kunst- tärkasid tegelikult varem. Renessansiajastu kultuuril on aga üks kindel tunnus- eneseteadvus. Siis levis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev äsjamöödunust. Keskajal peeti antiik- kultuuri kristliku ajastuga võrreldes madalamaks. 15. saj. hakati aga kreeka ja rooma kultuuri pidama olu- liselt väärtuslikumaks. Selle langusele järgnenud 1000 aasta pikkust ajajärku hakati just nüüd nimetama keskajaks ning seda iseloomustati tihti ülekohtuselt kui ainult barbaarset ja pimedat seisakuaega. Ennast usuti elavat ärkamise ja uue tõusu ajastul, mis toetub antiikaja pärandile. Suure õhinaga õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja i...
scott'lik, thomas-mann'lik, bonn'lane. Sellist kirjutusviisi võib kasutada ka eesti oma nimede puhul: mutt'lik, artur-kapp'lik, rumm'lane. Mitmesõnalistest nimedest saadud tuletised võib kirjutada kokku või kasutada loetavussidekriipsu: newyorklane, riodejaneirolane, rocca-al-marelane. Ainult kõige üldtarvitatavamates võõrnimetuletistes on aluseks olev võõrnimi muganenud. Nt marksism, -ist (Marx), hernhuutlus, -lane (Herrnhut), luterlus, -lane (Luther). Kirjavahemärgid Lihtlause kirjavahemärgid Lausete abil väljendame ning vormindame oma mõtteid. Selleks et mõte saaks kirjapildis selgelt väljendatud, peame kasutama kokkuleppelisi lausete liigendamise vahendeid milleks on kirjavahemärgid. KOMA Komadega eraldatakse lihtlauses järgmised osad: 1) Järellisand, nt Ott, vastne üliõpilane, ei olnud pikkade loengutega veel harjunud. Kui järellisand on omastavas käändes, pannakse koma ainult lisandi ette, nt
AJALUGU 06.09.2011 · Sissejuhatus. · Ajalugu jaotatakse 5 suureks perioodiks · Muinasaeg-maakera tekkest 5.aastatuhandeni · Vanaaeg-esimeste riikide tekkest aastani 476AD(anno domino) · Keskaeg-476-16.sajand · Uusaeg-16.sajand-1900 · Lähiajalugu-1900-2000 · MUINASAEG · Algas umbes 5 miljonit aastat tagasi, kui elas esimene inimes taoline olend- australopiteekus · Areng kiireneb kiviaja tulekuga umbes 2,5 miljonit aastat tagasi · Umbes 250 000 aastat tagasi arenesid välja neandertaallased. Kaovad mõistatuslikult umbes 40 000 aastat tagasi · HOMO SAPIENS · Tänane inimene, kes ilmub maale umbes 200 000 aastat tagasi.Arvatakse, et euraasias, kustkohast liigub edasi mujale. · Toetab täielikult Darwini teooriat, et inimene on arenenud ahvist. · Oskab töödelda kivi, joonistada ning nikerdada. · Asustus laieneb jääaja lõpuga 12 000 aastat tagasi. · TSIVILISAT...
o 1900 – 1940 – rahvusliku kirjakeele normeerimise aeg o 1940 - eesti kirjakeele üldrahvalikuks muutumise aeg Tiit Hennoste jagas eesti keele perioodid sotsperioodideks. ... – 13.saj. – suulised murded 13. saj kuni 16-17. saj. – eesti keel on madalama positsiooniga sotsiolekt 16-17. saj – 18. saj. algus – luterlus, Rootsi võim ja eesti keele kujunemine. 18. saj. – 1986ndad – Vene võim, rootsi keelelt minnakse üle vene keelele, hariduskeel saksa keel, eestlased õpivad lugema, esimesed eestlastest autorid. 1860ndad – 1870ndad – ärkamisaeg, kirjaoskuse levimine, saksa kultuuri mõju.
Linnad ja kaubandus: · Linnakultuuri oluline muutumine · Täielik iseseisvus kadus · Sadamalinnade osatähtsus kasvas · Narva esiletõus · Kaubandusvõrgu laienemine · Tihedamad suhted Lääne-Euroopaga (Inglismaa ja Holland) · Uus nähtus talurahvakaubandus · Baltikumi osatähtsuse kasv · ,,Rootsi riigi viljaait" · Ekspordiartiklid (lina, kanep, puitmaterjal, nahk) · Imporiditi (sool, luksuskaubad, paber, alkohol) Vaimuelu luterlus: · Luteri kiriku taastumine · Kadus sõjategevust tagajärjel · Mitmed põhimõtted unustati · Joachim Jhering · Eestimaa piiskop 1638-57 · Taastas luteri kiriku põhimõtted · Johann Fischer · Liivimaa tuntuim kindralsuperintendent - Juhtis haridus- ja vaimuelu - Juhtiv vaimuliku ametikoht · Arendas haridus- ja vaimuelu · Ehitas üles Liivima kirikuorganisatsiooni · Vastutegevus usulahkude levimisel · Muuhulgas muinasusk
Esimest korda mainiti laulmist kuskil kroonikas 1172. Henriku Liivimaa kroonikas on kirjas Eesti muusikas ja palju on kirjas ka Russovi kroonikas. Esimene pill, mis kasutusele tuli oli orel, kuid seda kastutati algul vähe. Muusikalembusega paistis silma dominiiklaste ordu. 16. sajandist on teada juba Tallinnas palgalised linnamuusikud. 16. sajandi lõpul levis ka eestisse luterikirikureform. Kui katoliku kiriku teenistusel mängis munkade koor, siis luterlus püüdis koguduse kaasa laulma panna. 17 saj ilmusid esimesed lauluraamatud. Linnakoolides õppisid ka eestlased muusikat. Johann Meder- 17. Saj tuntuim linnamuusik 1720 hakkasid tegutsema vennastekogudused ehk hernhuutlased. Usuliikumine, mis rõhus kõikide inimeste võrdsust ja erilist tähelepanu pöörati muusikale, edendasid rahva haridust. Nende laulud olid meloodilisemad ja tundelisemad, kui varasem kirikumuusika.
07.11.2012 · Barokk: 17. sajandi kunst, 18. saj algus ka. Absolutismiajastu st piiramatu kuningavõim. Vastureformatsiooni pealetung, ususõjad, kõige suurem neist 30 aastane sõda, mis veel kinnitas põhimõtet kelle võim, selle usk. Kapitalistlike suhete areng; rahamajanduse levik, jätkus pangandus jms; linnade kasv ja linnakodanike arvukuse kasv. Jätkusid maadeavastused(Austraalia), valga inimese kultuuriruum laienes üle kogu maailma(teiste suhtes hävitavalt käitudes) sai alguse kolonialistlik poliitika. Teaduse ja teadmiste kiire areng, uute teadusalade tekkimine jätkus. Enamus teadmisi kõigutasid kiriklikku maailmapilti. Kõik need leidsid kajastust kunstis. Kunstis areng erinevates maades oli väga erinev. Laias laastus jagatakse maid kolmeks. Esiteks, maad, kus katoliku kiriku osatähtsus oli väga suur - Hispaania, Itaalia, Belgia, osad Saksa väikeriigid. Teiseks, maad, ...
oluliseks aluseks? Kuidas selles algteksti kasutatakse? - Jakobsoni ,,Valguse-, pimeduse- ja koiduaeg". - Algteksti kasutatakse valikuliselt oma ideoloogiat toetavana. c) Missugusele 19. sajandi lõpu ajaloolisele romaanile saab aluseks Russowi kroonika? ,,Vürst Gabriel" Esimesed eestikeelsed tekstid. Lühidalt: mis aastatest pärinevad, miks kirjutati ja mida sisaldavad · Kullamaa käsikiri: · 15241534. · Luterlus -: rahvakeelsed jutlused. · Üksikud eestikeelsed palved (Pater Noster, Ave Maria, Credo) ja fraas Whamkayra nynck yotoraa Wayack monnest to(nz)ull pastust. · esimene eestikeelne raamat: · 1525. · Jutluste pidamiseks. · Eesti-, läti- ja liivikeelsed missatekstid. · Wanradt-Koelli katekismus: · 1535. · Kirikumeestele jutluste pidamise hõlbustamiseks. · Usuõpetuse käsiraamat. Sisus kõrvalekalded ortodoksest luterlusest. Alamsaksakeelne
Nii sõlmisidki kaubalinnad kaitseliidu Hansalinnade liidu. Lõpuks siiski leidus mees, kes sai riigi valitsemisega hakkama Rudolf I ning pärast tema troonile asumist 1273 olid kõik Saksa 8 keisrid Habsburgide, Wittelsbachide või Luxemburgide dünastiast 3.3 Reformatsioon 1517. aastal kirjutas Wittenbergis munk Martin Luther oma 95 teesi ning luterlus omas laia levikut Saksamaa vürstiriikides ning Rooma-Katoliku kirikust eraldiseisev luteri kirik sai paljudes saksa vürstiriikides 1530. aastal õiguslikuks usutunnistuseks. Lahkarvamused usuküsimustes Rooma-katoliku kirikuga viisid Kolmekümneaastase sõjani (16181648), mis laastas Saksamaad. Kolmekümneaastase sõja lõpetas Vestfaali rahu 1648, keisiririik jagati de facto paljudeks iseseisvateks vürstiriikideks. Pärast 1740
Seega püsib Saxo ,,Taani ajalugu" silmapaistvama mälestusmärgina kõige vanemast ajast taani kirjanduses. Taani omakeelseid teoseid keskajal olid peale seadusteraamatute ainult Taani riimkroonika (esimene trükitud taanikeelne teos, ilmus 1495) ja mõned võõrkeeltest mugandatud rahvaraamatud, nt. Axel'i ja Valborg'i lugu ja Holger Danske käsitlus. Reformatsiooniaeg (14.-16. saj.) Renessanss ja humanism ulatusid Taanisse ainult ebamäärase kajana, milles oli süüdi luterlik usupuhastus. Luterlus sai võid katoliikluse üle, kuid vaimulikkude kontrolli all seisev teadus ja üldharidus jäid endiselt skolastiliseks. Seetõttu ei toimunud Taanis üldist teadusi ja vaimuelu vabastavat pööret. Ainult piibel (Kr. Pedersen) ja mõned hädavajalikud vaimulikud käsiraamatud, mõned M. Lutheri tööd, mõned kirikusalmid jms. tõlgiti emakeelde. Kristiern Pedersen'i (u. 1480-1554) tõlketegevus, eriti tema piiblitõlge (1550 nn.
· 9m naine (Milda) VALUUTA Latt (1, 2,5,10, 20, 50, 100, 500) · 5 roheline tammepuu · 10 violetne, Daugava · 20 rohekas-pruun, talu · 50 sinine, purjelaev · 100 punane, Krisjanis Barons · 500 pruun, Läti tüdruk Santiim (1, 2, 5, 10, 20, 50) USK · Luterlus 27,6% · Katolliklus 18,8% (keskus Latgale, Aglona) · Õigeusk 21,8% · Ateism 17,5% 2) LÄTI KEEL: Läti Vabariigi keel, ametlik Euroopa Liidu keel, indo-euroopa keelkonna idabalti keel, leedu keele lähim sugulane Räägib u 1,4 1,5 mijonit emakeelena, 120 000 200 000 inimest välismaal või paguluses (USA, Kanada, Austraalia, Venemaa jne)
ÜHISKONNAÕPETUS Eksami küsimused 1. Nüüdisühiskond a) Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? Mida tähendab üleilmastumine? Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Demokraatlik valitsemine, kapitalism, võimude lahusus. Globaliseerumine (üleilmastumine) kogu maailma haarav majandusliku, kultuurilise ja rahandusliku integreerumise protsessist, , mille tulemusel suureneb maailma eri piirkondade vastastikune seotus. Globaliseerumise käigus suureneb ühiskondade vastastikune sõltuvus. b) Infoühiskond, teadmusühiskond, postindustriaalühiskond, näited. Infoühiskond- ühiskond, kus on oluline info kättesaadavus ja otstarbeline töötamine. Tööhõive: infotegnoloogia ja kõrgtehnoloogia. Väärtused: infotehnoloog, it-spetsialist, teadmised, tehnoloogia. Perekond: mittetäielik p...
2.8 Eesti jaotatuna kolme kuningriigi vahel LõunaEesti Poola valduses: poola aeg algas 1561. a, kui anti end Poola kuninga võimu alla (tegelikult 1582, kui Tartust löödi venelased välja Jam Zapolski vaherahu), 1625. a lõid rootslased poolakad LõunaEestist välja 1561. a Sigismund Augusti privileegid aadlile: aadlile tagastati tema maavaldus kinnistati talupoegade pärisorjus usuks lubati luterlus riigiametid lubati täita sakslastega 1582. a kehtestas Stephan Batory Liivimaa halduse korraldamiseks konstitutsioonid: riiklik haldusjaotus: LõunaEesti jaotati kolmeks presidentkonnaks (Tartu, Pärnu, Võnnu), mis nimetati hiljem ümber vojevoodkondadeks need jagunesid staarostkondadeks (9) ja need riigimõisateks e folvarkiteks aadli omavalitsus: esindusorgan Võnnu maapäev, mis oli allutatud Poola riigile
Reformatsioon ja protestantism Katoliku kiriku võim nõrgenes Reformatsiooni põhjused: 1)kiriku rikkus 2)indulgentside müük 3)humanism-ilmalikkus 4)Teaduse, trükikunsti levik-raamatute, kirjasõna levik, ilmaliku haridustaseme tõus ja levik tõi välja vaimulike rumaluse. 5)rahvuskeel-rahvusriikide sünd aitas kaasa Reformatsioon sai alguse 1517 kui Luther pani Wittenbergi kiriku uksele üles 95 ladinakeelset teesi. Rahvas pooldas, kuna taheti emakeelset kirikut. Ka vürstid(Friedrich IV Tark). Karl V kuulutas Lutheri lindpriiks, Friedrich võttis ta oma hoole alla.(Wartburgi loss). Augsburgis lubati kuulata ära Lutheri põhiseisukohad, ettekande tegi Philipp Melanchton. Riigipäevale esitatud dokumenti hakati kutsuma Augsburgi usutunnistuseks. Lutheri kirik(Skandinaavia(ka Eesti), P-Saksamaa): 1)emakeelne jutlus 2)lihtne jumalateenistus emakeelse jutlusega 3)sakramentidest ristimine ja armulaud.(sümboolsed) 4)lihtne kiriku välisilme 5)jäeti püha...
Rahutingimused: Venemaa sai Eestimaa, Liivimaa, Ingerimaa ja osa Soomest Rootsi maksab kahjutasu 2 riigitaalrit Rootsil õigus vedada tollivabalt vilja välja 50 000 rubla väärtuses. Rahvaarv u 150 000 VENE AEG (1721-1918) Balti Erikord on Baltiriikide valitsemissüsteem, mis oli muust impeeriumist erinev. Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks Baltimail jäi luterlus, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai keisri poolt määratud kuberner või kindralkuberner, kelle asetäitjaks oli kohalikust aadlike omavalitsusest asekuberner. 18. SAJAND 1739 Roseni deklaratsioon talupoeg on ori ja tema vara kuulub mõisnikule. 1783 hakkas kehtima asehalduskord. Linnaõigused said Paldiski ja Võru. Kärbiti rüütelkondade võimu.
Järelikult olid kooli- ja kirikumajad nii räsitud, et nende korrashoiuks oldi sunnitud otsima uusi vahendeid ning neid leiti vaeste õpilaste heaks laekunud summadest. Vaeste õpilaste hoolekanne fikseeriti ühislaeka ülesandeks. Vaeste koolipoiste institutsioon lakkas eksisteerimast kui iseseisev hoolekandevorm. Vaeste eestlastest koolipoiste hooldamine oli vähenenud ning poiste finantseerimine linna huviorbiidist väljas- luterlus oli täielikult võitnud. 1621. aastaks oli vaeste koolipoiste institutsioon Oleviste ja Niguliste kihelkonna juures likvideeritud ning tema ülesanded pandud jumalalaeka peale. Vaeste koolipoiste institutsiooni tegevus on eriline nähtus Tallinna vanemas kooliajaloos. Esmakordselt võimaldati haridus korraga suuremale hulgale põlisrahva esindajatele, olgugi kirikupoliitilistel eesmärkidel. Koolitatud eesti poisid omandasid ajastu täisväärtuslikud humanistlikud teadmised
Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: mõiste kasutuselevõtt, sünkroonsus LääneEuroopa keskajaga, side Eesti naaberaladega. Hinnang üldistele arengutele perioodi jooksul historiograafias. Eesti keskaeg 1500-1550. Mujal 500-1500 algas veidi hiljem, kui Lääne-Euroopas. Siis kui meil siin keskaeg algas, oli lääneeuroopas juba kõrgekeskaeg. Naaberalade, nt lätialadega on meil sarnane käsitlus. Allikad ja arhiivid. Põhilised allikapublikatsioonid: Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch, Acten und Rezesse der livländischen Ständetage. Saab paavstikuuria andmetest Vatikanis üht-teist. Lisaks sellele ka Saksa Ordu andmeid, aga nendega on ka probleem, sest kõik ei ole säilinud, üks moment jõudis see arhiiv Rootsi ja suuremas osas hävis kuningalossi tulekahjus. Mitte säilimise põhjus seiseb selles, et kui tuleb kuskil sõda, siis arhiiv on asi, mis esimeste seas likvideeritakse, kuna on sseda parem, mida vähem vaenalne meie kohta teab. ...
Territoriaalkirik- teatud poliitilise üksusega territoriaalselt kattunud kirikuorganisatsioon, mida (kas osaliselt või täielikult) valitsesid selle poliitilise üksuse ilmalikud võimukandjad. -Eestimaa territoriaalkirik -Liivimaa territoriaalkirik -Saaremaa territoriaalkirik -Tallinna territoriaalkirik - Riia territoriaaalkirik (jagunenud vastavalt seisuslikutele omavalitsuse tüüpidiele) Eesti alal suht killustunud see luterlus, väga palju erinevaid territoriaalkirikuid. Tähtis oli ühtne õpetus, korralduslik elu oli aga eri piirkondades erinev. 2 territoriaalkiriku tüüpi Euroopas- Saksa alades konsistoriaalne- valitsemisse kuulusid nii ilmalikud kui ka vaimulikud. Rootsi aladel episkopaalne- säilis keskaegne piiskopi süs, vaimulikud valitsesid kirikut, ilmalikel puudus sõnaõigus. Üldiselt vene keskvõim 18. saj luterluse vastu mingit huvi üles ei näidanud- sisuliselt jäi kogu
Linnad, käsitöö ja kaubandus 07.01.09 Linnade arvus muutust ei toimunud (10 linna). Linnu tabas aeglane allakäik. Vene Läänemaailma kaubandus läks Eesti aladest mööda. Ainuke linn, mis tulu sai oli Narva. See tõi linnale suured sissetulekud ja Narva sai raha kasutada oma linnaehituseks. Narva ehitati barokkhooneid. Säilinud tänaseks ei ole eriti midagi peale endise Narva raehoone. (*II ms pommitati puruks*). Oli aruteluks, et Narvast võiks saada Rootsi riigi teine pealinn. Selleni reaalselt ei jõutud. Rakvere ja Paide läänistati > eraomand. Pärnu, Haapsalu ja Tallinn olid teravilja väljaveo sadamatena veidi paremas olukorras. Läbi Narva veeti lina, kanepit. Sisse veeti: sool (hispaania, Portugal), metall, luksuskaubad (vürtsid, paber, puuviljad ja ka tubaka...
See periood on Eesti ajaloos pöördeline, sest: 1525. a. ilmus Eesti esimene raamat ,,Jumalateenistuse käsiraamat", trükiti Lüübekis, aga hävitati. 1535. a. uus raamat ,,Wanradti katekismus". Katekismus lühike jumalasõna kokkuvõte, autoriks on Niguliste kiriku õpetaja, sakslane. Linnakoolide osatähtsus tõusis, kirikud läksid lihtsamaks, sest raha polnud. Baltharas Russowi Liivimaa kroonika oli oluline, alam-saksa keeles kirjutatud. Kui Eesti läks Rootsi võimu alla, kindlustus luterlus. Liivi sõda (1558-1583) Põhjused - 1) Liivimaa kaupmehed takistasid 1539. a. venelaste kauplemist ja suhtlemist Lääne-Euroopaga. 2) Tsentraliseritud riikide tekkimine lõi eeldused nõrgemate riikide ülevõtmiseks tugevamate poolt. 3) Liivimaa oli nõrk ja killustatud ala, mille juhtidel puudus reaalsustaju. 4) Riigijuhtide edukuse üheks mõõdupuuks olid edukad sõjad ja vallutatud aladelt saadav tulu (Venemaa nõusid Tartu piiskopkonna maksude tasumist tsaarile, 1556.- 1557. a
100 aastane sõda, mis toimus Inglismaa ja Prantsusmaa vahel võitluses võimu vahel, kuna mõlema riigi valitsejad olid sugulased. Keskaja suur katku epideemia, mida nimetati ka mustaks surmaks ja see levis kõikjale üle Euroopa. · 15. 16. saj hiliskeskaeg Ühiskonna ja kiriku kriis. Lääne kristluse lõhenemine ja Martin Lutheri reformatsioon (1517) ehk reformiti katoliku kirikut ja usulahke hakati nimetama protestanttismiks näiteks luterlus ja kalvinism. ürgkaeg vanaaeg keskaeg uusaeg uusaeg ürgkogukondlik orjanduslik, feodaalkond, kapitalism, imperialism , kord, ürgkari, orjapidaja ja ori, feodaalid ja kapitalistid turumajandus, sugkond, religioon aitas sõltuvad (pankur, rikkur ideoloogiad ja varanduslik valitsejatel talupojad ehk jne) ja kapitalistid,
Norra Kuningriigi pitsatiga järgmises vormis: "Meie, nimi ..., teatame, et meile oli esitatud Stortingi otsus sellel teatud kuupäeval, milles on öeldud (järgneb otsus); selle tulemusel me kiitsime selle heaks ja kinnitasime ning käesolevaga kiidame heaks ja kinnitame juba seadusena isiklikult ja Kuningliku pitsati lisamisega". Valitsus Valitsuse moodustamisel on nõue, et enam kui pooled ministritest (praegu 19-st 10) on Norra kiriku liikmed. Luterlus on riigiusk. Aastast 2005 on võimul Jens Stoltenbergi teine valitsus. Kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse Erinevalt naabermaadest Rootsist ja Soomest ei ole Norra astunud Euroopa Liitu, kuid erinevalt nendest on ta NATO liige. Norra teeb naabermaadega koostööd Põhjamaade Nõukogu raames. Pealinn Norra pealinn on alates 1814. aastast Oslo. Haldusjaotus Norra on jaotatud 19 maakonnaks (fylke): 1. Akershus 2. Aust-Agder 3. Buskerud 4. Finnmark 5. Hedmark 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
