Reformatsioon põhjused ja tulemused: Põhjused: riikide valitsejad soovisid vabaneda paavstivõimu alt, vaimulike privileegitud seisund tekitas rahulolematust, katoliku kirike kõlbeline allakäik, paavstide huvi muutus üha ilmalikumaks, indulgentside müümine (patulunastuskiri). Tulemused: Saksamaal tekib luteri usk, ususõjad. Sveitsis tekib kalvinism ja ususõjad. Inglismaal kloostrid saadetakse laiali ja pildirüüste. Protestantlikud usulahud: Saksamaal luterlus (Martin Luther), Sveitsis kalvinism (Calvin), Inglismaal anglikaani kirik (Henry VIII) Ususõdade tulemused:
9. Miks kujunesid 15-16. Sajandil Euroopa kultuurikeskuseks madalmaad? – Sest Burgundia oli arenenud riik, ning see meelitas kõik andekad kunstnikud nõrgestatud Prantsusmaalt ja Inglismaalt kohale. 10.Nimeta madalmaade koolkonna olulisemad heliloojad. G. Dufay, O. Lassus, J. Ockeghem, J. Desprez. 11.Lutheri koraal – saksa protestantlik laul 12.Reformatsioon – 16. Sajandil sündinud usuline uuendusliikumilne, mille tulemusega katoliku kirikust eraldusid harud: luterlus jne 13.Vastu reformatsioon – üritati tervendada lirikut ja tugevada Rooma positsioone, muudeti liturgiat ja tehti ettekirjutusi kirikule. 14.Milline oli ilmaliku laulu ja seltskonnamuusika osatähtsus 16. Sajandil Euroopa muusika kultuuris? – haritud inimestele möeldud, hiljem haritud inimeste kodudes enesestmõistetav tava. 15.Millised ühiskondlikud muutused ja tehnilised uuendused andsid muusika levikule tugeva tõuke? Nooditrükitehnika leiutamine 1500.
Miks toimus murrang varauusajal ühiskonnas ja inimeste mõttemaailmas? Varauusajaks peetakse ajavahemikku 16-18 sajand, millega seostatakse ka mitmeid muutusi ühiskonnas ja inimeste mõttemaailmas. Murrangute aluseks olid keskajaga võrrledes mitmed uuendused vaimulaadis, kui ka inimeste maailmapildi avardumine. Samuti mängis olulist rolli katoliku kirik ja sellega seonduv. Muutused inimeste vaimulaadis said alguse 14. sajandil Itaalias, mil hakati väärtustama renessanssi, mida peetakse vaimseks ja kultuuriliseks murranguks ning humanismi. Renessnass ehk taassünd ja humanism väärtustasid inimest koos tema ainulaadsusega ja inimlikkust. Samuti sattus tähelepanu alla taas antiikkultuuri. Inimesed hakkasid rohkem rõhku pöörama loodusele ja loodusteadusele ning selle uurimisele. Inimeste maailmapilt hakkas avarduma tänu maadeavastustele. Suurimateks avastusteks peetakse Ameerikat ja lihtsaimat teed Aasiasse, tänu millele hakk...
Maadeavastuste põhjused ja eeldused ning tulemused. Põhjused: vajadus vürtside järele, kaubad olid vahenduse tõttu kallis, seliklusjanu, kullajanu(puudus väärismetallidest), vajadus turvalisemate mereteede järgi, müüdid pururikastest riikidest, ristiusus levitamine ja vajadus võidelda islamiga. Eeldused: karavellide leiutamine, uute navigatsioonivahendite kasutuselevõtt(kompass, astrolaab), Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi, Pürenee ps. oli palju sõjakaid rüütleid, kes olid valmis minema kaugetele merereisidele, ühiskond oli valmis avastusteks, kirjutatud reisikirjeldused tekitasid suurt uudishimu, taasavastati Maa kerakujulisus. Tagajärjed: Ameerikale: koloniseerimine, neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse, nakkushaiguste levik, indiaanlaste massiline hävitamine, euroopaliku elulaadi pealesurumine, ristiusu pealesurumine, kulla-ja hõbekaevandusse pandi neegrid tööle. Euroopale: maailmapildi av...
Kasulik oli BEK Saksa mõisnikele. Haldusjaotus: Ei muutunud, jäi Eesti ja Liivimaa kubermang. Kubermangu valitsemine: kubermang määrati Peterburist. Aadlike positsioon: Põhimõtteliselt sama, aga olukord paranes. Mõisate restitutsioon ehk mõisate tagasi andmine, mis võeti Rootsi ajal ära tagasi nende endistele omanikele. Talurahva olukord: pärisorjus (+ Roseni dek. (all pool kirjas) ja 1765 seadus, kaebamisõigus jms). Usk: luterlus Haridus: õpetajate koolitus, 17. saj talurahva koolid, süsteemi polnud kuni 1765.a-ni, siis alles hakkas see arenema. Ülikooli polnud. Kultuur: tuli ilmalikku lugemisvara, esimene piibel 1739 (alus eesti kirjakeelele). Samaks jäi: säilis eestipära, palju vanast ajast püsis, haldusjaotus samuti ASEHALDUSKORD: Mõiste: Katariina II korraldusel kehtestati Venemaal 1775.a. uus haldukorraldus, mis Eesti alal hakkas kehtima 1783.a. Nimi tulenes asehalduri nimetusest.
Reformatsiooni põhjusteks olid 1) vastuolud usutõdedes 2) katoliku kirikule omane tagasihoidlikkus puudus ja see tekitas pahameelt 3) vaimulike eelistatud seisus tekitas pahameelt 4) Lutherile ei meeldinud indulgentside müük Martin Luther oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ning ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. Ta kutsus Kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. *Martin Luther - luterlus (Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle, tähelepanu pöörati jutlusele ja palvetele, kirikust eemaldati üleliigsed kaunistused ja pühapildid, rahvakeelne jumalateenistus) *Ulrich Zwingl - usupuhastaja šveitsis, armulaud oli vaid sümboolseks mälestustoiminguks *Johann Calvin - Zwingli õpetuse edasiarendaja, kalvinism - töö oli oluline, traditsioonid, kohusetruu, loobuma ilmalikest rõõmudest. Kalvinistid propageerisid lihtsat elu.
- Lembitu-Maleva juht https://et.wikipedia.org/wiki/Lembitu - Läti Henrik- ristiusu preester ja kroonik https://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4ti_Henrik 7. Kelle poolel oli vürst Vjatsko? Mis oli tema eesmärk?-Venelaste, Peab Otsima 8. Loetle kolm keskaegse Eesti alal asunud riiki. Rootsi venemaa liivimaa 9. Millal ja kus toimus Jüriöö ülestõus? (aastad + maakonnad) Peab Otsima 10. Millisel sajandil tekkisid Eesti esimesed linnad?- Peab Otsima 11. Mis on luterlus?- Kristlik konfessioon 12. Kes olid: - hertsog Magnus- Liivimaa kuningas - Ivo Schenkenberg oli sell kes töötas oma isa heaks https://et.wikipedia.org/wiki/Ivo_Schenkenberg - Ivan Julm oli Moskva suurvürst ja esimene Moskva tsar https://et.wikipedia.org/wiki/Magnus - Stefan Bathory oli Transilvaania vürst kes andis 1584. Aastal Valgale linnaõiguised https://et.wikipedia.org/wiki/Stefan_Batory 13. Palju oli Eestis umbkaudu elanikke (+-50 000):
naturaalmajandus. 2. Varakeskaeg: Frangi riigi tekkimine, Verduni leping, viikingretked, Vana-Vene riigi teke Kõrgkeskaeg: ülikoolide tekkimine, ristisõjad, gooti stiili valitsemisaeg, Hastingsi lahing, Wormsi konkordaat, kerjusmunaordude rajamine Hiliskesaeg: Rooside sõda, reformatsioon, Ameerika avastamine, Augsburgi usurahu, trükikunsti leiutamine, Nantesti edikt, Liivi sõda, Madalmaade iseseisvumine 3. Protestantliku kiriku usutunnistused: 1) luterlus - Rootsi, Taani, Põhja-Saksamaa 2) kalvinism - Madalmaad, Sveits, sotimaa 3) anglikaani kirik - Inglismaa 4. Varakeskaeg (5.-11.saj) 1) Frangi riigi teke - Frangi riigis Merovingide ja Karolingide ajal kujunesid välja feodaalsuhted, mis olid keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialusteks. Feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks oli Karl Martelli sõjaväereform, mille alusel loodi rüütlite raskeratsavägi.
Reformatsiooni mõju Euroopale Reformatsioon sai alguse 16.saj Prantsusmaal, kus Martin Luther naelutas Wittenbergi kiriku uksele oma kuulsad 95 teesi. Nendes nõudis ta muu hulgas indulgentside müügi lõpetamist, emakeelset jumalateenistust ja soovitas luua kristlikke koole. Sellega kinnitas Eestis oma olemust luteri kirik. Luterlus pani alguse eestikeelsele kirjasõnale ja talurahvakoolile. Ka luterlikku tööeetikat peetakse eestlastele omaseks. Trükiti ka esimene raamat: ,, Katekismus". Moraalne võim, mis seni oli takistanud ülikiiret teaduse arengut, kadus. Me näeme, kuidas teadus areneb kiiremini inimmoraali arenemisest. Hääbus ka ladinakeelsel traditsioonil põhinev ülemaailmne teaduskultuur, selle asemel kujunes rahvuskeelne rahvuslik teaduskultuur.
“Vana hea” rootsi aeg 1629. aastal lõppes eesi ajaloos 70-aastane sõdade periood ning algas rahuaeg. Viimase aga katkestas Rootsi-Vene sõda ja sellega algas eestlaste jaoks “vana hea” rootsi aeg. Rootsi aeg on ajastu Eesti ajaloos, mil osa praegusests Eesti alast kuulus Rootsile. Mõne koha pealt saab tõepoolest minetada rootsi aega heaks ajaks, kuid minu hinnang on sellele pigem negatiivne. Lausest: “vana hea rootsi aeg “ tundub nagu rootsi aeg oleks olnud midagi head ja toredat. Tegelikult see seda ei olnud. Kuna Eesti valdused olid võõra võimu all, olid kõik eestlased pärisorjad. Talupoegadel oli tohutult kohustusi, nad pidid tegema teotööd, maksma koormisi, riigimakse ning andma osa oma põldude saagist veel lisaks oma mõisnikule, õigusi aga oli neil minimaalselt. Nende õiguseks oli vaid mõisniku peale kaebamine kui viimane seadust rikkus. Kõige selle tõttu ei olnud neil oma maa harimise jaoks üldse e...
Inimeste teadmised kasvasid ning tänu sellele arenes eelkõige haridus, samas ka re- ligioon, kultuur, tööstus ja kaubandus. Hariduse arengus mängisid suurt rolli antiikaja teadmised, aga ka uued avastused. Teadmiste suurenemine mõjutas palju ka reli- giooni. Tekkis osa inimesi, kelle meelest ei olnud kehtivad usud õiged ning nad hak- kasid ühiskonda reformeerima. Teiste ees võib esile tõsta Martin Lutheri, kelle nimest on tuletatud usunimetus luterlus. Teda peeti ketseriks ning seetõttu pidi ta suurema osa oma elust paguluses veetma, kuid tema vaated levisid kõikjale Euroopas ning mõjutasid paljude inimeste mõttemaailma. Varauusaega seostatakse ka tööstusliku pöördega, mille alguseks peetakse ketrus- masina kasutuselevõttu. Tekkisid manufaktuurid, tänu millele tootmine laienes. Töö- listele tähendas uus kord töö intensiivistumist ja tööülesannete kindlat jagunemist.
Ajaperioodid 1561 1629 Kolme kuninga aeg ( ainult Lõuna Eestis ) Rootsi, Poola, Taani Eesti minek Rootsi alla * 1629 Sõlmivad omavahelises sõjas Altmarki vaherahu Poola ja Rootsi, nii läheb kogu Lõuna Eesti Rootsile. 1629 Rootsi aja algus. * 1645 Sõlmivad omavahelises sõjas vaherahu Taani ja Rootsi ning saaremaa läheb Rootsile. * Viimasena saab Rootsi Ruhnu 1660. aastal * Rootsi riik on 17. sajandil ümber Läänemere. * 17. sajandil kuulusid Rootsi alla 7 Riiki : Eesti, Läti, Venemaa, Soome, Rootsi, Norra, Saksamaa. Haldusjaotus * Eestimaa Kubermang : ( Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa ) * Liivimaa Kubermang : ( Pärnumaa, Tartumaa, Riia maakond, Võnnu maakond + alates 1645 Saaremaa ) Riigivalitsemine * Kuigi ametlikult valitseb Rootsi kuningas, jäävad siia elama ka Saksa mõisnikud. * Nii on valitsemine jagatud kahevahel: riigivalitsuse ja a...
ÕIGEUSK - vene õigeusk ja kreeka õigeusk - venemaal levis kreeklastest munkade kaudu - venemaal segunes õpetuss kohalike paganlike kommetega - eesti usklikest on neljandik õigeusklikud KATOLIKU USK - kirikut juhib PAAVST - Ta on ka Vatikani riigipea - Praegu on paavstiks BeneDictus XVI - Eestis on katoliku kiriku usu juhiks piiskop philippe jourdan rooma protestandid? paavst? PROTSETANTLUS -protestandid eitavad paavstivõimu -protenstanlusel on mitu haru -üks neist harudest on luterlus -rajati saksamaal 16.saj -M.Luther -ta laskis kirikutest kõrvaldada pühakujud -alatskivi kirik -eesti luterliku kiriku peapiiskop on praegu andres põder - neljandik eestlastest peab end luterlasteks JUDAISM - judaism tekkis 2000 aastat E Kr - judaismi ainujumal on Jahve - iisraeli riigiusunk - preestrid on rabid HINDUISM -maailma on 700 miljonit hinduisti -nad usuvad ,et inimese hing ei sure. vaid elab edasi teises inimeses -hinduismis on palju jumalaid -tähtsaimad on Krisna . Visnu ja Rama
Juba kaua aega on olnud nii, et kui on sõda tuleb, siis tulevad ka muud probleemid. Näiteks haiguspuhangud või näljahäda. Just nende hädade tõttu sai Eestimaa lihtrahvas kõvasti kannatada. Rootsi aja juures on ka mõni positiivne külg. Eriti heaks pean seda, et haridus ja kirjakeel hakkas levima ka lihtrahva hulgas. See andis inimestele suurema võimaluse(kõigile kes tahtsid) õppida ning omandada erinevaid elukutseid. Positiivne oli ka see, et luterlus võidutses, kuigi võib-olla oleks katoliikluse taastamine olnud parem, aga seda me ei tea. Hea oli ka see, et Eestimaa elanikud said taastuda ja paraneda, kuna kahe sõja vahel, oli üsna pikk periood. ,,Vanal heal rootsi ajal" oli halb see, et ka linnadesse tulid muudatused: need kaotasid oma linnaõigused ning nende vabadused olid piiratud. Rootsi tegi linnadele palju korraldusi ja hakkas neid oma huvidele allutama. Nüüd oli nii, et näiteks linnad, kus polnud sadamat,
ladinakeelsed . Neist omakorda pooled käsitlesid religioosseid teemasid. Trükiti ka ilmalikku kirjandust, mille hulgas oli nii rüütliromaane kui ka teaduslikke töid. 16. sajandi alguseks oli Euroopas juba rohkem kui 1150 trükikoda. Alles 16.-17. sajandil jõudis trükikunst Ida-Euroopasse ja teistele mandritele. S.P. Trükitud raamat jõudis Eestisse väga kiiresti, juba 1470. aastast on teada üsna suure hulga trükitud raamatute jõudmine Niguliste kirikusse. Luterlus oli aktiivne oma õpetuse trüki teel levitaja. 1525. aastal ilmus trükist luterlik käsiraamat Liivimaal kasutatavates keeltes, aga ühtegi eksemplari pole säilinud. 16. sajandil oli Tallinnas juba mitu raamatukogu ning mitmeid raamatuköitjaid, kes ka müüsid raamatuid. Esimene trükikoda asutati 1631. aastal Tartus. Tallinna jõudis esimene trükikoda 1634. aastal. Trükistes kasutati ladina ja gooti kirja. Esimene Eestis
1. Vastureformatsioon, selle edusammud Eestis. TV lk. 37 ül. 1 Vastureformatsioon- Liivimaa katoliku kiriku organisatsiooni taastamine 16.saj II poolel (Poola ajal) ja luterluse mõju vähendamine Edusammud Tartus: · Rajati jesuiitide gümnaasium, mis oli tol ajal kõrgeima haridustasemega kool Eestis · Loodi tõlkide seminar, et koolitada preestrikutseks ka kohalikke Miks katkes reformatsioon Eestis 1625.a ? Rootslased vallutasid Tartu, nende riigiusk oli luterlus, see lämmatas katoliikluse. 2. Forseliuse õpetajate seminar, selle asutamine, tegevus ja tähtsus. Lisaks vihikule vaata ka õpikust. 1684.a avati Tartu lähedal piiskopimõisas õpetajate seminar, kus hakati koolitama välja õpetajaid rahvakoolidele. Kooli rajajaks ja õpetajaks oli Forselius. (õpilased Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jüri) Forseliuse tegevuse tähtsus .. · talurahvakooli õpetajate ettevalmistamine
- puudusid emakeelsed piiblid M. Luther - tema arvates kirik peaks olema lihtne, vaimne keskus - tahtis, et piibel oleks tõlgitud paljudesse keeltesse - väitis, et kirik ei saa patte andeks anda, ainult jumal saab seda teha - 1517 ( reformatsiooni algus ) - algavad ususõjad: katoliiklaste ja protestantide ( luterlaste ) vahel - Augsburgi usurahu - kelle võim ( valitsus ), selle usk - Augsburgi usutunnistus - luterlus ehk protestantism 1. Kõige kõrgem autoriteet on piibel. 2. Emakeelne piibel ja jutlus. 3. Sakramentidest jäävad alles ristimine ja armulaud. 4. Kirikupeaks on ilmalik valitseja. 5. Loobumine pühakutest. 6. Ei nõua vaimulikult tsölibaati ( võivad abiellud ). 7. Kaotatakse kloostrid ja mungaordud. 8. Kirikuvarad võõrandati. * Šveits - läheb ref. kaasa - Calvin ( mees ) ---- Kalvinism
d) Üritati lähendada talupoegi rohkem kirikule: valdavaks sai emakeelne jumalateenistus; talupoegi kaasati koguduste töösse (nt vöörmünder-talupoegade hulgast valitud auväärsem isik, kes tegeles kiriku majandusasjadega). 13.Miks ja kuidas püüdis Rootsi riik maarahva seas levitada kirjaoskust? Kes oli Forselius? Tema tegevus? Selle tähtsus maarahva hariduselu edendamisel? JJhering, JFischer (lk 116 117) 17.sajandiks oli valitsevaks kristlikuks usuvoolukssaanud luterlus. Luterluse võidukäik Eestis mõjus positiivselt ka hariduse arengule, sest see eeldas inimese iseseisvat püüdlemist usust arusaamisele ning Piibli lugemist. Seega andis luterlus tõuke ka eesti talurahva harimisele. Forselius- talurahva hariduse algataja eestis, kes rajas seminari, mille eesmärgiks oli talurahvakoolide õpetajate ja köstrite ettevalmistamine. Forseliuse seminari tähtsus oli vaatamata lühikesel eksistentsile siiski suur:
• Kindlate diplomaatiliste reeglite järgimine • Valitseja tiitli küsimus (keiser — kuningas) REFORMATSIOON • 31. OKT 1517 - WITTENBERG PÕHJUSED • Martin Luther • Usuvaidlus Riias • Kiriku rikastumine • Katoliku kiriku kaugenemine algkristlusest TULEMUSED • Eraldusid reformeeritud harud • Löödi katoliku kirikust lahku • Keisri võimupositsiooni nõrgeneine • Katoliku kiriku enesepuhastus KATOLIIKLUS LUTERLUS 7 sakramenti 2/3 sakramenti (ristimine, KATOLIIKLUS LUTERLUS abiellumine, armulaud) Kirik usuvahendaja Usk inimese vaheline asi Indulgents Puudus Tsölibaat Puudus Kloostrid Puudus Paavst Regionaalne piiskop
Eesti rahvalaul Eesti rahvalaul jaguneb kaheks: 1) vanem ehk regilaul 2) uuem, vaimulik rahvalaul Olemas juba esimestest sajanditest. Vanem rahvalaul e Regilaulu põhiosa on sõnadel, viisil on ainult illustreeriv osa. Rahvalaulu ehituse aluseks on värss. Enamasti 8-silbiline. Seda iseloomustab eesriim. Rütm on vähevahelduv. Mõnevõrra rikastavad rahvalaulu refrään ja pikendatud lõppheli. Refrään koosneb enamasti ühest sõnast (kas' ke-pulmalaulu refrään, leelo) Ette kantakse vanemat rahvalaulu eeslaulja ja koori vaheldusena ehk ANTIFOONINA. Eeslauljat kutsutakse leelotajaks, helletajaks,laulikuks jne. Vanem rahvalaul terve elu (hällilaul kuni surmalaul jne) Saxo Grammaticuse sõnul on olemas olnud 13. saj meeste sõjalaulud.Need kadusid aga ajas ja kadus ka meeste rahvalaul sellega. Seega vanem rahvalaul on pm naiste laul. Enim on olemas kalendrilaule ja tavandilaule. SKANDEERIMINE- nähtus kus muu...
Miks toimus varauusajal murrang ühiskonnas ja inimeste mõttemaailmas? Varauusaja all mõistetakse tavaliselt ajajärku 16.-18. sajandini. Mõningal määral olid ühiskonnas säilinud veel keskaegsed struktuurid, kuid toimusid ka väga suured muutused, mis muutsid inimeste ellusuhtumist ja ühiskonda. Juba 14. sajandil hakkas Itaalias kujunema uus maailmavaade. Religiooni asemele tõusis inimene, kes oli kui looduse osa ja Jumala loomingu tippsaavutus. Sellist ellusuhtumist nimetati humanismiks. Taasavastati ja tõsteti ausse antiikkultuuriga seonduv. Inimesed suhtusid kriitiliselt endistesse autoriteetidesse, näiteks kirikutesse ja hakkasid tegelema loodusteadustega. Inimeste maailmapilti avardasid suured maadeavastused. Kui ennem arvasid inimesed, et maakera on lapik, siis nüüd saadi kinnitust, et tegelikult on see kera kujuline. Algselt ei olnud inimeste eesmärk mitte avastada maid, vaid leida lihtsam ja odavam ligipääs Aasiass...
1. Reformatsioon on XVI sajandil toimunud usupuhastusliikumine, mille tagajärjel kujunesid katoliiklusest eraldunud protestantlikud kirikud. PÕHJUSED: 1) riikide valitsejad soovisid vabaneda paavsti võimu alt. 2) vaimulike privileegitud seisun tekitas rahulolematust. 3) katoliku kiriku kõlbeline allakäik. TULEMUSED: 1) ristiusu lõhenemine. 2) euroopa usuline lõhenemine. 3) Augsburgi usurahu. 2. Reformatsiooni tagajärjel tekkisid uued kirikud: luterlus, kalvinism, anglikaani kirik. 3. 4.Martin Luther- reformatsiooni algataja. 31.oktooberil 1517 lõi Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi, mis levisid hiljem rahvaseas kiiresti. Aquino Thomas katoliku kiriku pühak ja filosoof, kes ühendas Aristotelese filosoofia ristiusuga. Johann Calvin- arendas edasi Zwingli õpetust. Jumalik ettemääratus ehk predestinatsioon. 5
Reformatsiooni tulemus: (18.saj) · Katoliiklus Prantsusmaal, Hispaania, Iirimaa, Lõuna-Saksamaa · Luterlus Soome, Eesti, Rootsi, Põhja-Saksmaa · Õigeusk Venemaa · Islam Egiptus, Serbia, Türgi · Anglikaani Inglismaa Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu, alates inimese kujunemisest miljonite aastate eest ja lõpetades kõige äsjamate sündmustega. Vanaaeg u. 3000 eKr -395 Rooma (läheb kaheks 1. Lääne- Rooma 2. Ida-Rooma ehk Bütsants) -476 Lääne-Rooma langus Keskaeg 395, 476 1517 - 1492 - Kolumbus 1453 Konstantinoopol Uusaeg ... kuni 20. Sajandi lõpp
arusaamist kirikulaulust. Kogu 17. sajandi esimese veerandi vältel jätkus eestikeelse hariduse arengut soodustav võitlus kahe kiriku vahel, keskendudes peamiselt Tartusse. 1585. aastal Tartusse rajatud jesuiidikolleegiumi näol oli loodud esimene kõrgem kool, kus eestlastest õpilastele õpetati eesti keelt nii kõnes kui kirjas. Lõuna- Eesti ei olnud väga pikalt katoliiklik, sest kui 1629.aastal läks kogu mandriosa Rootsi valdusesse, taastati seal luterlus. Vastukaaluks katoliiklikule õppeasutusele rajasid rootslased 1630.aastal Tartusse Eesti esimese gümnaasiumi. 1632.aastal sai sellest protestantlik ülikool- Academia Gustaviana. Rootsi ajal Eesti hariduselu edenes jõudsalt. Bengt Gottfried Forseliuse asutatud seminaris valmistati ette köstreid-koolmeistreid ja rahvakoolide õpetajaid. Tänu paljudele haritud koolmeistrite olemasolule, sai alguse Eesti maakoolide võrk. 17
5. Suureks näljaks nimetatakse Eesti ajaloos Eesti- ja Liivimaal Rootsi võimu ajal 1695 1697 toimunud näljahäda. Tõenäoliselt oli tegemist kõige rängema näljahädaga, mis Eesti alasid kunagi tabanud on. Vaatamata näljahädale jätkasid Rootsi võimud vilja väljavedu. 6. Reformatsioon oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus,kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. 7. Altmargi vaherahu oli Rzeczpospolita ja Rootsi vahel 26. septembril (16. septembril) 1629 sõlmitud vaherahu, mis lõpetas 1600 alanud Poola-Rootsi sõja. 8. Maanõunike kolleegium saadetakse laiali 1694 Rootsi võimude poolt kaotatakse endine Liivimaa maaomavalitsuse korraldus. 9
Lääne-Eesti oleks saanud tema vürstiriigiks. 10) Loetle kolm keskaegse Eesti alal asunud riiki. 10.1) Liivi ordu. 10.2) Saare-Lääne piiskopkond. 10.3) Tartu piiskopkond. 11) Kus asus Liivimaa tänapäeva Eesti alal? 11.1) Lõuna-Eestis. 12) Millal ja kus toimus Jüriöö ülestõus? (aastad + maakonnad) 12.1) Harjumaal, Läänemaal ja Saaremaal. 12.2) 1343-1345a. 13) Millisel sajandil tekkisid Eesti esimesed linnad? 13.1) 13. sajandil. 14) Mis on luterlus? 14.1) Ristiusu protestantlik vorm, mille lõi Martin Luther. 15) Millal toimus Liivi sõda ja kelle vahel? (5 osapoolt) 15.1) Poola, Rootsi, Taani, Liivi ordu, Venemaa, Leedu. 15.2) 1558-1583a. 16) Kes olid: 16.1) hertsog Magnus - Taani kuninga vend, Liivimaa kuningas. 16.2) Ivo Schenkenberg - Eesti väepealik Tallinna teenistuses. 16.3) Ivan Julm - Sadistist vene valitseja. 16.4) Stefan Bathory - Poola kuningas, purustas vene väe.
Tallinna Ülikool Eesti Keele ja Kultuuri Instituut Eesti keel võõrkeelena ja eesti kultuur Oksana Seliverstova Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel Death and funeral ceremonies of the Estonian people and Russians are living in Estonia Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD Marju Torp-Kõivupuu Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 1. Surm kui bioloogiline ja filosoofiline kategooria ................................................................... 5 2. Matmiskombestik..............
1631. aastal asutati Tartusse trükikoda ja vaikselt hakati levitama ka eestikeelset kirjandust, tihti küll usulevitamise vormis. Suurt tähelepanu pöörati ka hariduse edendamisele - hakati looma ka talurahvakoole. Selles mängis suurt rolli ka Begnt Gottfried Forselius, kes 1684. aastal asutas seminari talurahvakooli õpetajate ja köstrite ettevalmistamiseks. Mainimata ei saa jätta ka ülikooli rajamist Tartusse aastal 1632. Tänu omakeelse usuteemalise kirjandus levikule võeti ka luterlus suhteliselt hästi vastu. Minu arvates oligi Rootsi ajal kõige parem see, et järjest rohkem pöörati tähelepanu hariduse edendamisele ja talurahva harimisele. Majanduses toimus Rootsi ajal nii mõndagi. Hakati looma esimesi manufaktuure. Manufaktuuritootmise põhikeskuseks kujunes Narva, mis just Rootsi ajal õitsele puhkes. Kõige suurem väljaveoartikkel oli teravili, mistõttu kutsuti Baltimaid Rootsi riigi viljaaidaks. Seepärast tegelesid ka mõisnikud ja talupojad kõige
Vaimulikule ladina riituses on normiks tsölibaat. Peale jumalateenistuse põhivormi missa korraldatakse vespreid, vigiile, protsessioone, palverännakuid jm., usutalitusi peetakse pidulikult, kasutades mitmesugust sümboolikat (näiteks zeste, liturgilisi värve ja vaimuliku riietust, pühitsetud vett, pühapilte ja viirukit); kiriku ainsaks ameti- ja liturgiakeeleks oli aastani 1965 ladina keel. Protestantlus Protestantliku kiriku usutunnistused: 1) luterlus - Rootsi, Taani, Põhja-Saksamaa 2) kalvinism Madalmaad, Sveits, sotimaa 3) anglikaani kirik - Inglismaa Protestantlik kirik: vaimulikud võisid abielluda kirikukeel- emakeel kirikutegelane- pastor võim ilmaliku valitseja käes jumal annab patud andeks Protestantlus on üldisemas tähenduses kõik kristlikud ühendused, mis ei kuulu katoliku ega õigeusu kirikusse. Protestantism lähtub luterliku kiriku reformatsioonist 16. saj. Protestantide hulka
1) Rahvusliku liikumise eeldused: · Eesti ala majanduslik arenemine. · Eesti haritlaste esimese põlvkonna teke. · Koolihariduse levik (emakeelse). · Rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. · Rahvatunnetuse suurenemine. 2)Tähtsamad sündmused: 1857- Perno Postimees (Jannsen) 1860ndal: - Aleksandrikooli rajamise idee (Hurt, Kreutzwald, Köler) - palvekirjade aktsioon (Köler) - Jannsenid kolivad Pärnust Tartusse. Ajaleht Eesti Postimees (1864) - ''Vanemuise'' ja ''Estonia'' seltside rajamine (1865) - Jakobsoni isamaakõned (1868) - 1869- esimene üldlaulupidu Tartus 1870ndal: - Põllumeeste seltside rajamine (Jannsen, Jakobson) - Eesti Üliõpilaste Selts (Hurt, Jannsen) - Eesti Kirjameest Selts (Hurt) - Eesti Aleksandrikooli peakomitee (Hurt, Jannsen, Jakobson, Köler jt): kohalike abikomiteede loomine -> aktiivne seltsiliikumine (laulu- ja mänguseltsid, karskusseltsid jne) - Aj...
Selle olukorras oli Vene riigile vajalik baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmine. Balti erikorra põhijooned kinnitati 1721.a. sõlmitud Uusikaupunki rahuga. Baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmist alustas Venemaa restitutsiooniga ja andis Rootsi ajal riigistatud mõisad nende endistele omanikele tagasi. Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks Baltimail jäi luterlus, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. Venemaa sisekubermangusid eraldas Eesti- ja Liivimaast tollipiir. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai kindralkuberner, kes enamjaolt siiski otseselt kubermangu valitsemisega ei tegelenud. Viimast arvestades jäid valitsejakohustused balti aadlike hulgast pärit valitsusnõunike õlgadele. Aadlike omavalitsust teostasid rüütelkonnad, mida oli 3: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa.
Kas Peeter I otsus säilitada Balti Erikord oli Vene Impeeriumis seisukohalt õige Põhjasõda tõi eestlastele kaasa suured muudatused. Kui Rootsi kuninga Karl IX valitsusaega hakati talurahva seas nimetama ''vanaks heaks Rootsi ajaks'' , sest toimus mõisate reduktsioon, riigitalupoegade pärisorjusest vabastamine ja rajati talurahvakoole. Siis kohaliku aadelkonna sellest nii vaimustuses ei olnud. Seda näitab ka Baltisaksa rüütelkonna ja Rootsi kuningavõimu esindajate vaheline võimuvõitlus 16. sajandi lõpul. Ja oli ju Johann Reinhold von Patkul just üks kõnekamaid baltisaksa aadlikke, kes Venemaad ja Poolat Rootsi vastu ässitas. Kui nüüd Peeter I oli saavutanud kontrolli Balti provintside üle kinnitas ta 30. september 1710 Liivimaa rüütelkonna ja 1. Märts 1712 Eestimaa rüütelkonna eriõigused ning 1721. aastal Uusikaupunki rahuga lõpenud Põhjasõja järel kehtesteti nö. Balti erikord. Balti erikord seisnes kohaliku aad...
tulutoovamalt majandama, harjuma turusuhetega, kasvatama tulutoovamaid põllukultuure (Lõuna-Eestis kasvatati peamiselt lina, Põhja-Eestis kartulit). 7) talude päriseksostmine tõi enesega kaasa ka maa hinna kasvu, mis koos rahvaarvu suurenemisega soodustas eestlaste väljarändu Venemaale. 5. KULTUUR 18.-19. SAJANDI EESTIS: 1. Luterlik kirik: Alates 17.sajandist oli valitsevaks kristlikuks usuvooluks Eestis luterlus. Samas oli luteri kiriku sees erinevate arusaamade ja tõekspidamistega usuvoole: · Ortodoksne luterlus: 8) valitsev kuni 18.sajandi alguseni. 9) peamine seisukoht- reformatsioon on lõppenud koos M.Lutheriga; st. et luterlus tuleb sellisena säilitada, nagu Luther selle põhiseisukohad välja töötas (seetõttu olid igasuguste uuenduste vastu). 10) võitlesid karmide abinõudega igasuguste kõrvalekaldumiste vastu (N:
heateod jumaliku armuvara, mida katoliku kirik jagab oma liikmetele seitsme sakramendi kui iseenesest mõjuvate õndsakstegevate vahendite kaudu. Peale usu kirikudogmasse aitavad õndsaks saada ka inimese enese püüdlus ja head teod; inimene peab kasutama Jumala antud armu. Need, kes pole puhtad, et saada otse taevasse, lähevad pärast surma puhastustulle. Kõigepealt eraldus Saksamaal Martin Lutheri eest vedamisel luterlus. Luterlaste peamised seisukohad olid, et jumalateenistus peab olema emakeelne, induligentside müük tuleb keelustada ning sakramendiõpetuses piisaks ka ainult ristimisest ja armulauast. Siiamaani nõustun ma luterluse seisukohtadega, kuid see, et kaotati kiriku väline hiilgus ning vähendati kirikupühade arvu teeb katoliiklased kindlasti õnnelikemaks luterlastest. Sveitsi tuntuim reformaator oli Johann Calvin, kelle järgi nimetati uut ususuunda kalvinismiks
*katekismus - lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ning vastuste kujul. *altar - ohvrilaud või ohverdamiskoht – pind, millele asetatakse ohvriannid, mida ohverdatakse ühele või mitmele jumalusele. *pildirüüste - reformatsiooniga kaasnenud korratused, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid (altareid, pühapilte jne). *reformatsioon - oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik *klooster - on kristlik linna piiskopikirik põhiliselt katoliku, anglikaani või luteriusu kirik. *reliikvia - religioosse tähendusega säilmed, tavaliselt seotud religiooni seisukohalt oluliste isikutega *Reval - Tallinn *Dorpat - Tartu *Pernau - Pärnu *Wesenberg - Rakvere *Fellin - Viljandi *Hapsal - Haapsalu *Oberpahlen - Põltsamaa *Weissenstein - Paide *Arensburg - Kuressaare *Ösel - Saaremaa *Dagö - Hiiumaa *Rynö - Ruhnu *Kynö - Kihnu
kodanikuvabadused. Plaan ei õnnestunud, Siberisse saatmine(lk 117). Nikolai I(valitses 1825- 1855): Püüab ühtsustada äärealade Peamine eesmärk kehtiva poliitilise korra poliitilist ja kultuuripärast eripära säilitamine ja kindlustamine. Venemaaga. 1832.a kirikuseadusega piirati luteri Haritlaste seas ja salongides arutelu kiriku eesõigusi, ametlik usk Venemaa tuleviku üle: läänlased ehk impeeriumis õigeusk, luterlus Euroopalike vaadetega; slavofiilid ehk lubatud usulahk. Venemaa ainulaadsuse kaitsjad. Peeter I tegevuse hindamine. Balti erikord püsis ja tugevnes siiski. 1840-te algul viljaikaldus ja näljahäda, levisid kuuldused tasuta maast Venemaal- väljarändamine- 1845.a usuvahetusliikumine- usk
Reformatsioon ja vastureformatsioon Reformatsiooni mõiste Reformatsioon ehk usupuhastusliikumine, mis sai alguse 16.sajandil. Usulise uuendusliikumise tulemusena eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud ehk protestantlikud harud. Nt luterlus, kalvinism ja anglikaani riik Reformatsiooni põhjused ja eeldused Riikide valitsejad soovisid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. Vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust. Katoliku kiriku kõlbeline allakäik Paavsti huvi muutus üha ilmalikumaks Indulgents- patukustutuskiri Martin Luther (1483- 1546) Oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon, ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ( eriti luterlust) ja ka
Madalmaade ja Eesti kunst 16. sajandil. Küsimus Vastus 1. Kirjelda olukorda Poliitiline ja usuline areng oli väga Madalmaade poliitilises ja konfliktiderohke. usuelus 16. saj.? 2. Kuidas jaotusid Madalmaad Põhja-Madalmaad (Holland) ja Lõuna-Madalmaad 16. saj. lõpuks? (Belgia) 3. Kuidas suhtusid Madalmaade Luterlus suhtus kiriklikku kunsti tõrjuvalt, luterlik kirik ja kalvinism kalvinism eitas seda täielikult. Piltide kunsti? hävitamist tuli ette ka luterlastel, kuid kalvinistid olid selles järjekindlamad 4. Millist kunsti hakkab endale Maalikunsti, mida saab seinale riputada, muretsema Madalmaade religioosne temaatika asendub ilmalikuga jõukas kodanlus? 5. Millised on selle kunsti kolm 1
Eesti suurimat saart, Saaremaad teatakse hea puhkekohana, kus on omapärane loodus ning palju vaatamisväärsusi. Ainulaadsuse on Saaremaa säilitanud paljuski just oma asukoha ja eraldatuse tõttu. Põlistes külades leidub veel roogkatusega hooneid ja kiviaedu, säilinud on kaunid rahvariided ning omapärane keelepruuk. SAAREMAA SUUREMAD SAARED: Saaremaa, Muhu, Ruhnu, Abruka, Vilsandi. PEALINN: Kuressaare RAHVA ARV: 36 366 PEAMISED USUTUNNISTUSED: Luterlus, õigeusk ja baptism. LOODUSLIKUD VAATAMISVÄÄRSUSED SÕRVE POOLSAAR PIRETI KIVI ANIKAITSE PANK VÄKRA OHVRIKIVI PANGA PANK VÕLLA RAHN ÜÜGU PANK VILSANDI UNDVA PANK RAHVUSPARK SUURIKU PANK ODALÄTSI ALLIKAD MULLUTU-SUURLAHT HARILAID KARUJÄRV KOIGI RABA KAALI KAATRIVÄLI SÕRVE POOLSAAR Click to edit Master text styles Second level Third level
Norra põhi osa asetseb kirsa ribana ning on tugevalt liigestatud rannajoonega. Riik asetseb Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Norra mere, Põhjamere ja Barentsi merega. Umbes kolmandik territooriumist asetseb põhja pool põhjapolaarjoont. 2. Üldandmed Norra pealinn on Oslo. Rahvaarv on 4 799 300. Rahvastiku tihedus on 14,82 inimest ruutkilomeetri kohta. Riigikorraks on konstitutsiooniline monarhia ja kuningas on Harald V. Rahaühik on kroon. Luterlus on riigiusk. Norra põhiosa pindala on 323 782 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km². 3. Looduslikud tingimused Norral on väga pikk rannajoon, mida iseloomustavad sügavad kitsad lahed ehk fjordid, väga palju on ka saari ja saarestikke. Peaaegu kogu mandriosa võtab enda alla Skandinaavia mäestik
Tsunftijänes- ei kuulunud kusagile tsunftiühingusse Hansa Liit- 13.17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Piiskop- Kirikukoguduste vastutavaim ülevaataja. Toomkapiitel- kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel Visitatsioon- Reformatsioon- oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik Pildirüüstajad- Missa- jumala teenistus(ladina keeles) Kerjusmunga ordu- Katedraal- on kristlik linna piiskopikirik põhiliselt katoliku, anglikaani või luteriusu kirik. 1. Vasallide olukorra muutumine keskajal? Nende õiguslik olukord muutus üha kindlamaks. Alguses polnud lään pärandatav aga aja jooksul sai seda pärandada 1315.a. isalt pojale, hiljem 1329.a. isalt tütrele kõrvalsugulusastmes kuni 5. põlveni pärandatavaks
räägitakse ta emakeeles, siis jõuab jumalasõna temani. Usupuhastus muutis paljud katoliiklikud piirkonnad luterlikeks. Protestantism saavutas edu, sest ümberkorralduste läbiviimise asemel hakkasid katoliiklased uuenduste vastu lihtsalt võitlema. Väga suur tähtsus oli emakeelsel jumalateenistusel, mille eelduseks oli vajadus anda lihtrahvale haridust. Emakeelne jumalateenistus mõjutas inimeste suhtumist kirikusse, sest luterlus rõhutab, et kõik inimesed on Jumala ees võrdsed. Arvan, et see periood oli väga oluline, sest mõjutas oluliselt hariduse arengut.
Valitsusvorm Norra on parlamentaarse valitsemissüsteemiga konstitutsiooniline monarhia ja unitaarriik. Riik on demokraatlik:võimu allikas on rahvas ja selle legitiimsus pärineb rahvalt. Rahva võim väljendub eeskätt parlamendi Stortingi,maavolikogude ja vallavalitsuste valimistes. Kuningal puudub poliitiline võim. Kuningas Harald V. Usk Luterlus Ajad, punktuaalsus Ajakavast peetakse kinni. Kohtumised planeeritakse pikemalt ette. Kui keegi hilineb, siis vaadatakse talli otsa nagu ta oleks imelik. Ajalooline lühiülevaade Norra oli kuni 1397. aastani eraldi kuningriik, seejärel oli ta koos Taani ja Rootsiga Kalmari unioonis. Kui Rootsi 1521 unioonist lahkus, sai Norrast sisuliselt Taani provints. Aastast 1814 oli Norra laialdase
Kuna riik on demokraatlik, siis rahva võim väljendub eelkõige parlamendi, volikogude ja vallavalitsuste valimistes. Kuigi riigis on kuningas (Herald V), siiski ei otsusta ta suurt midagi ning on eelkõige riigi esindaja tähtsatel üritustel. Kuningal puudub poliitiline võim. Norra parlamendis on 169 liiget ning see koosneb kahest kojast. Valitsuse moodustamisel on nõue, et üle poole ministritest on Norra kiriku liikmed, domineerivaks usuks on luterlus. Norra, erinevalt oma naaberriikidest Soomest ja Rootsist ei ole astunud Euroopa Liitu, aga seevastu on NATO liige. Norra teeb naabermaadega koostööd Põhjamaade Nõukogu raames. Riik on jagatud 19. maakonnas, mis omakorda on jaotatud väikesteks kommuunideks. Norra on ÜRO andmetel inimarengu indeks poolest maailmas esimesel kohal. Aastatel 2001-2006 oli ta samuti juhtpositsioonil, kuid siis loovutas kaheks aastaks oma trooni Islandile, kuigi inimarengu indeks oli võrdne(0,967)
Katoliiklus ja reformatsioon- eesti vaimuelu asendajate takistajad keskajal Keskajal üritati inimeste mitmeid uskusid peale suruda ja jõuga saada Eesti oma usu valdusesse. Peamiseks usuks oli luterlus ja katoliiklus. Aga sellel olid ka plussid ja miinused. Katoliikluse haridus oli kõikjal ladina keelne, aga samas oli see eestlastele võõrkeelne ja enamik inimesi ei saanud seda õppima minna, seega jäi hariduse omandamine inimestel tahaplaanile. Lutheri usu hariduse sai ainult Saksamaalt ja seega oli see väga raskesti kätte saadav. Aga see andis suure tõuke emakeelseks hariduseks. Seega oli inimestel valiku võimalust, aga kumbki polnud piisavalt hea.
Rootsi ajaks? Rootsi aeg oli periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi kuningriigile. Rootsi aja alguseks loetakse Liivi sõda ning lõpuks Põhjasõda, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Üheks tähtsaks muutuseks võime nimetada usuvoolu vahetust. Nimelt Rootsi aja algul valitses Eestis nii luterlus kui ka katoliiklus. Kuna kirikud olid purustatud, rüüstatud ja kogudused olid jäänud õpetajateta võttis talurahvas taas kasutusele muinasusu kombed. Ühele kindlale usule üle minnes muutus see kõik. Rootsi aja lõpuks olid kõik kirikud taastatud ning juurde olid ehitatud ka uusi. Talurahvas suhtus nüüd kirikutesse ja usku palju paremini. Samuti tuleks plussina välja tuua hariduse tuleku. Koolmeistreid hakkas väljaõpetama Bengi Gottfried Forselius
nende üle kohut, neid surnuks peksta või tappa. Seoses 1680nda aasta reduktsiooniga toimus ka talupoegade eluolude paranemine. Kuninga talupojad ehk kroonutalupojad said nüüdsest võimaluse omandada haridust kohalikus kirikuhoones või asuda sõjaväeteenistusse. Neil oli võimalus avardada oma silmaringi maailmast ja said nüüdsest avaldada rohkem enda mõtteid ja arvamusi. Alates 1593. aastast oli Rootsi riigi ametlikuks riigiusuks luterlus. Neid, kes luterlust ainuvalitseva usuna ei tunnistanud, ähvardas riigist väljasaatmine või mõni muu karistus. Eesti talupoeg oli usutegevuses osalemises pigem passiivses rollis, sest pidi omandama kristliku usu alused ja kombed kohustuslikus korras, mis oli ka olulisel määral saksakeelne. Arvan, et usulisel määral oli kristlikute tavade levimine Eesti ajaloos oluliseks arengurolliks. Kuna luterluse põhimõtteks oli, et iga kristlane
Ajaloo kontrolltöö Keskajast uusajani 1. Iseloomusta rahvusvahelisi suhteid Läänemere piirkonnas 16. sajandil. 3p 16. sajandiks oli Euroopa muutunud, keisri- ja paavstivõimu suur vastasseis hakkas leebuma ning pisiriikide ajastu hakkas otsa lõppema. Algas ühte kohta koondatud võimuga ehk tsentraliseeritud rahvusriikide ajastu. Samas lõdvenes Vana-Liivimaa niigi lõtv kokkukuuluvus veelgi ning ordu ja piiskoppide vaenutsemine ei lõppenud. Valitsevad ja põlisrahvad ei olnud kokku sulanud ning peagi kadus ka usuline ühtsus. 2. Mis tingis 15. sajandi alguses Saksa ordu nõrgenemise? 2p Saksa ordu languse alguseks loetakse 1410. aastal Poola-Leedu ühisväele kaotatud Tannenbergi (...
hiskonnapetus IGUSAKTID MIS REGULEERIVAD EESTI HARIDUSSSTEEMI Haridusseadus Phikooli ja gmnaasiumiseadus Riiklik ppekava Kooli ppekava Kooli kodukord Eesti haridusssteemi lesehitus Ssteemi jaotus: 1) ldharidus(alus, alg, phi, kesk, kutse) 2) krgharidus 3) huviharidus Phiharidus on tagatud kigile elanikele Phiharidus on kohustuslik Phi ja kesk ja kutsehariduse omandamine on tasuta Riiklikud krgkoolid: Tallinna Tehnikalikool, Tallinna likool, Tartu likool Erakrgkoolid: Audentes, EBS, Euroakadeemia KODAKONDSUS- Isiku ja riigivaheline suhe, mille kaudu on mratud poolte vastastikused igused ja kohustused Pikeseigus- territoriaalne phimte, vastava riigi territooriumil sndinud inimene omandab selle riigi kodakondsuse nt USA Vereigus- laps omandab sndides vanema kodakondsuse, tagab kodanikkonna rahvusliku jrjepidevuse nt Eesti NATURALISATSIOON- toiming mittesnnijrgselt kodakondsuse omandamiseks, kasutatakse ...
Puritaanid on kalvinistliku kiriku pooldaja Inglismaal. Hugenotid on kalvinistliku kiriku pooldaja Prantsusmaal. Luterlased on protestandid Saksamaal, kes lähtuvad luterlusest. Anglikaani kirik on kuningale alluv kirik, mille pea on kuningas 21. Kuidas olid kuningas Henry 8 isiklik elu seotud usupuhastusliikumisega Inglismaal? Ta kuulutas end kirikupeaks. Ta tahtis uuesti abielluda. 22. Kuidas lahendas kuningas probleemi, et talle oli vastumeelne nii paavst kui ka luterlus ja kalvinism? Tegi uue kiriku- Anglikaani kiriku. 23. Vastureformatsioon Usuline ja poliitiline liikumine, mille paavstid algatasid katoliku kiriku sisemiseks muutmiseks ja protestantismile kaotatud alade tagasivõitmiseks. 24. Kõige julmemalt jälitati katoliku kiriku vastaseid Hispaanias, kuna seal valitses Felipe2. 25. Kergel käel mõistis inkvisatsiooni-kohus inimesi surma. 26. Riigist saadesti välja maurid ja juudid,kuigi see tegi riigi mahandusele suurt kahju. 27
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
