· barokk-kunst mõjutas rahvariideid 2. absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud- baroklik klassitsism · Prantsusmaa, mitmed Saksamaa väikemonarhid, Inglismaa 1640.a. · tellijaks õukond · klassikalised antiikkunsti eeskujud 3. kapitalistlik ja protestantlik Holland - baroklik realism · Holland, revol.järgne Inglismaa, luterlik Põhja-Saksamaa, Skandinaavia, Eesti · tellijaks kodanlus ühised tunnused: · liikumine · pinge · kontrastid · üksikosade allutamine maalilisele tervikule · kummaline ( it. barocco) Arhitektuur Itaalias ja Saksamaal Tunnused: · Kasutati antiigi dekoorielemente - sambad, poolsambad, pilastrid, ehisviilud, karniisid, nissid skulptuuridega · Kõikide dek.elementide kuhjamine - nt.pilaster ja poolsammas, skulptuurid
Eesti keskajal pärisorjus- on isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste sunnismaisus- oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada. Adratalupojad talupojad, kes pidid harima ühte adramaad ning tegema ka teotööd. Üksjalad- adratalupoegade pojad, kellel oli väikene talu. Mõisas pidid nad töötama üks jalapäev nädalas. Maavabad talupojad - omasid läänikirja alusel talu ning olid koormistest vabad, küll aga pidid feodaali ratsaväes olema, kui sõjaseisukord peaks olema. vabatalupoeg- tasusid koormisi rahas, olid teotööst vabad. linnaõigus- õiguslik korraldus , oluline tunnus raad- linna võimuorgan, magistraat. Bürgermeister - raadi juhatus. Sündik - jurist, kes tundis hästi seadust ning oli tähtsuselt sarnane bürgermeistriga Linnafoogt - maaisanda esindaja rae juures. Hansa li...
4. Kes koostasid esimese eestikeelse katekismuse? Mida nimetatakse katekismuseks? Esimese eestikeelse katekismuse koostasid Simon Wanradt( Tallinna Niguliste kiriku õpetaja) ja Tallinna Pühavaimu kiriku koguduse õpetaja Johann Koell. Raamat trükiti 1535. Aastal Wittenbergis, kuid kaks aastat hiljem hävitati- põhjuseks lahknemine Lutheri katekismusest Raamatut trükiti 1500 eksemplari. See oli luterlik katekismus, mille alamsaksakeelne tekst oli trükitud raamatu vasakule ja eestikeelne tõlge paremale leheküljele. Katekismus- lühike kristliku usuõpetuse käsiraamat. Katekismus oli trükitud eesti ja saksa keeles. 5. Mis aastal ilmus soomepärastatud eesti keele grammatika? Kes selle koostas? 1843. aastal E. Ahrensi grammatika soome keele eeskujul, selle põhjal kujunes uus häälduspärane kirjaviis.
Norra Kuningriik Riigi omakeelne nimi: Kongeriket Norge Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: Tema Majesteet Norra Kuningas Harald V Valitsusjuht: peaminister Jens Stoltenberg Pindala: 385 155 km² Rahvaarv: 4 644 457 miljonit (juuli 2008 seisuga) Rahvastiku tihedus: 12,1 (inimest km² kohta) Pealinn: Oslo Keel: Norra Bokmål ja Norra Nynorsk; (mõnedes piirkondades on ametlikuks riigikeeleks ka saami keel) Riigikirik: Norra evangeelne luterlik kirik Kurss: Norra kroon (NOK); 1 kroon = 100 ööri Rahvuspüha: 17.mai (põhiseaduse vastuvõtmise päev aastal 1814) Asukoht: Põhja-Euroopas; Põhjamerest lõunas ja Põhja-Atlandi ookeanist idas Naabrid: Rootsi, Soome, Venemaa; meritsi ka Taani Iseseisvus: 7. juuni 1905 Joonis 1. Norra lipp Allikas: https://www.cia.gov/library/publications/the- world-factbook/flags/no-flag.html Joonis 2. Norra kaart Allikas: https://www.cia.gov/library/publications/the-world- factbook/geos/no.html
Skraa- rae poolt kinnitatud tsunfti põhikiri Toomkapiital- oli nõuandvaks ja kaasaotsustavaks organiks piiskopkonna juhtimisel Toomhärra-toomkapiitali liige Missa- läänekiriku traditsiooniline armulauaga jumalateenistus Reformatsioon-usuline uuendusliikumine Pildirüüste- reformatsiooniga kaasnenud korratused, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid 15)Russow- tln kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik Pühavaimu kirikus,liivimaa kroonika Koell- tln pühavaimu kiriku õpetaja,tõlkis katekismuse eesti keelde Susi- esimene kes tegeles piiblitekstide tõlkimisega eesti keelde Wanradt- tln niguliste kiriku õpetaja ning katekismuse koostaja
ja Forseliuse kirjaviisile ja kestsid 19. sajani keskpaigani. Nimetatakse seda VANAKS KIRJAVIISIKS. 7. Millega läksid kultuuri ajalukku J.Jhering, H.Samson, J.Hornung, A.ja A. Virginius, J.Skytte, Gustav II Adolf, J.Fischer, 1) J. Jhering - ta oli piiskop, kes tegi Eestimaal suure töö luteri kiriku organisatsioonilisel ülesehitamisel. Andis välja esimese eesti keelse aabitsa 2)H.Samson- 1626. avaldas ta nõiajutluste kogumiku ning oli Rootsi -aegne Liivimaa luterlik superintendent 3) J.Hornung- Avaldas ladina keelse eesti keelse grammatika 1693. aastal, mis erinevalt omaaegsest Stahli grammatikast arvestas märksa rohkem eesti keele eripära. Tegi reeglistiku - vana kirjaviis. 4) A.ja A. Virginius- andsid Lõuna-Eestis 1686. aastal välja lõunaeestikeelse Vastse testamendi 5) J.Skytte- Liivimaa kindralkuberner, üks oma aja haritumaid rootslasi, kes asutas 1632 a Tartu ülikooli 6) Gustav II Adolf- ta kirjutas alla 1632
Liivi sõda 1558-1583 Jam Zapolski rahu 1582 Pljussa vaherahu 1583 Altmargi rahu 1629 Brömsebro rahu 1645 Oliwa rahu 1660 suur näljahäda 1696-1697 Forseliuse seminari tegutsemisaastad 1684 esimene eesti keelne grammatika 1637 Tartu ülikooli asutamine 1632 2. Isikud Balthasar Russow Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik Erik XIV Rootsi kuningas (1560-1568); sekkus Liivi sõtta, hakkates Eestimaad valitsema Gustav II Adolf Rootsi kuningas (1611-1632); kirjutas alla Tartu Ülikooli asutusürikule; langes sõjas Karl XI Rootsi kuningas (1660-1697); tema valitsemisajal saavutas Rootsi suurriik oma suurima õitsengu; alustas riigimaade tagasivõtmise st reduktiooni; kaotas Liivimaa rüütelkonna B.G
palvemajas, mis on ehitatud 1847. aastal.Tänavu novembris(2012) saab pühakoda 165aastaseks. Praeguseks on Helme vennastekoguduse palvemajast saanud Helme kihelkonna peakirik, kus toimuvad jumalateenistused iga pühapäev. Autor: Katrin Priilaht Helme Maarja kirik Allikas: Eesti Rahva Muuseum 2839-101 www.muis.ee Helme Maarja kiriku varemed Autor: Katrin Priilaht Helme Maarja kogudus Helme Maarja kogudus on luterlik kogudus Tõrvas. Kogudus kuulub Viljandi praostkonda. Koguduse õpetaja on Arvo Lasting, organist Thea Leitmaa. Juhatuse esimees on Vaiko Püttsepp. Jumalateenistused on igal pühapäeval algusega kell 11.00 Helme vennastekoguduse palvemajas. Helme koguduse õpetajad: 1. Christoph Detri 1629 2. Mag. Ludolph Holler 16301665? 3. Christoffer Kleinschmidt 16661668 4. Caspar Eggerdes 16801689 5. Mag. Erasmus Pegau 16891711 6. Heinrich Herz 17111713 7. Mag. Heinrich Frost 17141731 8
sotimaal. 2. Inglismaa: inglise kuningas esialgu ei pööra reformatsioonile mingit tähelepanu, pigem on paavsti toetaja. Muutus seotus tema isikliku eluga: soov saada abielulahutust. 1534. kuulutas parlament kuninga kirikupeaks. Loobuti kuuriale maksude maksmisest. Suleti kloostrid, kiriku maavaldus langes uusaadli ja kodanluse kätte. Kujuneb anglikaani kirik: õpetus protestantlik, väline pool katoliiklik. Põhja-Euroopa: luterlik reformatsioon leiab poolehoidu ka Taanis, Rootsis ja Soomes. Ka Vana-Liivimaa linnades hakati jutlustama evangeelset õpetust, vallandus pildirüüste. Kuigi katolikud piiskopkonnad jäid siin püsima, olid need oluliselt nõrgestatud. 3. Prantsusmaa: suhtuti ükskõikselt. Kuna paavstilt oli kuningas saanud õiguse nimetada ametisse piiskoppe ja abte, siis paavsti võimu vastu astumine polnud eriti mõttekas. Üksikud piirkonnad, mis protestantismist huvitusid, neile ei pööratud tähelepanu
sajandi esimesel poolel juba 45. Tartust läks 16.sajandil stuudiume jätkama 29 noormeest. Kõrgkoolidesse läksid ka esimesed eestlastest endised talupojad. ( Piirimäe 1982 , 34) REFORMATSIOONI SEISUKOHAD Vana-Liivimaa linnade majanduslik tugevnemine langes aega, kui Wittenbergis algas (1517) usuline reformatsioon. Wittenbergi ülikool oli saanud humanismi keskuseks 1502. aastal. Seal seati ametisse koguni kolm humanitaarteaduste (humanis litteris) professorit. Oma tekkemomendil astus luterlik reformatsioon välja keskaegse skolastika vastu, seda otseselt teoloogias. Reformatsiooni algust tähistavates ,,Teesides" väitis noor Luther 44. teesis, et ainult ilma Aristoteleseta saab teoloogiks ja seda, et Aristoteles kuulub nagu pimedus valguse juurde (50. tees). Tegelikult oli Luther eelkõige teoloog, keda ainult teoloogia oli teaduse juurde viinud ja kellele tõeline humanism jäi sisemiselt võõraks. Noor Luther ründas ilmalikku haridust, mis kiskuvat hinge jumala juurest eemale
kui mitte esteetiliselt, siis metafüüsiliselt küll. Stalini nime kasutatakse siira tunnetusliku väärtusena. Kusjuures tegemist ei ole pealiskihi, vaid teose tuumaga. "Poeemi Stalinile" mõistmine eeldab teatavat kogudusteadvust, täpselt nagu selleta ei saa mõista kirikulaule. Stalinistlik luule on tugevalt kinni piibellik-kristlikus kirikulaulupraktikas. Stalini-armastuseni viisid Smuuli kaks lapsepõlvejumalat, kodust kaasa antud patriarhaalne luterlik jumal ja jacklondonlik - suure laeva kapten, mis kokku tekitasid isikukultuslikku hoiakuid. Selle teooria tõestamiseks tuleb poeemi lugeda kristlase silmade läbi. Müstiline Stalin Stalinistliku retoorika elutundeline alus on Jumala Silma motiiv - Jumal (Stalin) näeb ja teab kõike. See on muide üldse isikukultusliku luule põhimotiive. Kristlane à nõukogude inimene; Kristus à Stalin; kirik à Partei... Stalin oli nagu iga teine tsaar, aga tema eripäraks oli tema terrorireiimi eriline
valdusi mitte ainult sõjalistel vaid ka majanduslikel kaalutlustel. Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, kroonika autor Balthasar Russow Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, katekismuse tõlkija Johann Koell Tallinna Niguliste kiriku õpetaja, katekismuse koostaja Simon Wanradt Maali "Surmatants" autor Bernt Notke Milles seisnes Wanradti ja Koelli katekismuse kultuurilooline tähtsus? Eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus, kõige vanem (osaliselt) säilinud trükis, mis sisaldab eestikeelset teksti. Anno Domini M.CCC.XL.III 1343 jüriöö ülestõusu algus Anno Domini M.CCD.XC.VII aastaarv puudub Keskaegsed kerjusmungaordud ning nende poolt rajatud kloostrid. Mungaordude tegevus. Keskaegsel Liivimaal tegutses mitu vaimulikku ordut. Liivimaale jõudsid tsistertslased. Mungad rajasid kloostrid Padisele ja Tartu lähedale Kärknasse. Kloostrite
Kalvinistite puhul oli koguduse vanemal õigus kontrollida inimese eraelu. Kalvinism rõhutas töö tegemise vajadust. Kui teeb tööd, siis saab kindlustunde tulevasest pääsemisest. Töö ongi inimese Jumalast seotud elueesmärk. Töö peab olema inimese kutsumus. Kalvinism luterlusest äärmuslikum. Levis Madalmaadesse, Inglismaale, Prantsusmaale, Sotimaale. REFORMATSIOON INGLISMAAL Oli seotud konkreetselt kuningaisiku Henry VIII-ga, sest algselt, kui algas luterlik reformatsioon Saksamaal, siis oli Henry VIII reformatsiooni Vastane ja toetas igati katoliku kirikut. Probleemid tekkisid siis, kui Henry VIII soovis lahutada oma abielu, aga katoliku kirikus oli lahutus toona praktiliselt võimatu. Lubatud ainult paavsti loal. Toonane paavst Henry VIII-le luba lahutamiseks ei andnud. Miks? Henry VIII abikaasa pärit Hispaaniast ja oli toonase Euroopa kõige mõjukama Saksa-Rooma keisririigi valitseja Karl V tädi. Karl V oli katoliku kiriku suurim toetaja
korraldatakse eakate pärastlõunaid ja jõululõunaid. Lisaks üksikute koguduseliikmete teenimisele on koguduse missiooniks kogukonna teenimine. Lisaks koguduse koduleheküljele internetis ja kiriku teadetetahvlile antakse iga kuu välja koguduse Sakala. Eesti Evangeelse Luteriku Kiriku Viljandi Jaani kogudus asub Pikk 6 Viljandi. EELK Viljandi Pauluse kogudus Eesti Evangeelse Luteriku Kiriku Viljandi Pauluse kogudus on luterlik kogudus Viljandis. Kogudus kuulub Viljandi praostkonda. Koguduse õpetaja on Mart Salumäe, organist Aaro Tetsmann. Juhatuse esimees on Toivo Vilumaa. Jumalateenistused on igal pühapäeval algusega kell 11.00 Viljandi Pauluse kirikus. Viljandi Pauluse kogudus asub kiriku 5, Viljandi. Seitsmenda päeva Adventistide Viljandi Kogudus Seitsmenda päeva Adventistide Viljandi Kogudus on kristlik kogudus, mida tuntakse eelkõige
Reformatsioon- kirjakeele kujunemisest Kirjakeelest võib kirjutada laiemas ja kitsamas tähenduses. Laiemas tähenduses on kirjakeel kui kirja- sõna, mis võib olla nii kirjutatud kui ka suuliselt edasi antud sõna. Aga kitsamas tähenduses kirjeldaksin kirjakeelt, kui sõnakunsti, mis kujutab tegelikkust kujundlikult ja võib mõjutada lugejat esteetlikult. Vanim eesti kirjakeelt sisaldanud raamat ei ole küll säilinud, kuid on kaudseid teateid vaadist, mis oli täidetud raamatutega ja teel Riiga, kuid kästi põletada. Teadaolevalt olid vaadis saksakeelsed luterlikud raamatud ja liivi,- läti- ning eestikeelsed missatekstid. Kas raamatud põletati pole teada aga hävitamise põhjuseks oli ,,luterlik jõledus". Samas ütlevad faktid, et just sellest kaduma läinud trükisest sai alguse eestikeelse raamatu ajalugu. (Epner, Metste & Olesk 2006, lk 12) Ühtlasi on saanud vankumatuks tõsiasjaks, et eestikeelde trükitud raamatu ajalugu al...
Rakmetegu teotöö alaliik, keskmisest talust tuli 3-6 päevaks nädalas saata mõisa mees kas hobuse või härjapaari ja rakendiga Abitegu kiireloomulised hooajatööd Mõisavooris Talvine mitmesaja kilomeetri pikkune kaubavedu Talurahvakaupmehed Kõige laiema ostjaskonnaga, müüsid talumeestele lihtsamaid tarbekaupu või vahetasid neid põllusaaduste vastu. Manufaktuurid Suurettevõtted, kus valitses tootmine käsitöö läbi Konsistoorium Luterlik kirikuvalitsus Kindralsuperintendent seisis vaimulkkonna eesotsas, volipiirid olid võrreldavad piiskopiga Vöörmündrid Maarahva hulgast ametisse määratud koguduste majandusasjadega tegelejad Köstrid Kirikuõpetaja abilised, kes pidid maalapsi lugema õpetama Immatrikuleerimine Ülikooli õpingu- ehk matrikliraamatusse sissekirjutamine Rõngasrist Päikesevalguse sümbol, kujutati uhketel hauakividel
· Rootsiajal tabasid Eestit näljahädad; Suur nälg oli Eestis 1695-1697 , mil suri palju inimesi ning rahavstik jälle vähenes(20%). 4) Miks rootsi ajal pöörati suurt tähelepanu luteri kiriku tugevdamisele Eesti alal? Mida selleks tehti? Nõiaprotsessid. Peale Liivi sõda olid kirikuolud haletsusväärses seisus, tagasi tulid muinasusk ja ebausu ilmingud. Piiskop Joachim Jheringi eestvedamisel hakati taastama luteri kiriku olukorda Eestis. Kuna Rootsi oli luterlik riik, siis Eestile suuremat tähelepanu pöörates luteri kiriku võimu tugevdati, kindlustades Rootsi võimu Eestis. Kirikuelu korraldamiseks moodustati kirikuvalitsus, mille etteotsa sai Eestis piiskop. Kirikutes ja Kabelites hakati eestikeelseid jutlusi korraldama, talupoegadele hakati õpetama katekiskmust ja kirikulaulu, levima hakkas lugemisoskus ning hakati tõlkima piiblit. Nõiaprotsessid- 17. saj teine pool. Potantlik kirik võttis üle katoliku kiriku valitseva nõiajahi ja
keskseks tuumaks/taotluseks võib pidada inimese suuremat isiklikku usuelu rõhutamist ja osasaamist sellest religioonist tähtis pole mitte 10 käsku vms pähe õppida, vaid seda südamega tajuda ja sellele usule isiklikult lähemale jõuda saavad tuntuks oma jutlustega, kus manitsevad talupoegi vagadusele isikliku usuelu rõhutamine religioon sügavam sisemine tunnetamine rootsi ajal riik pietismi ei toeta, sest rootsi luterlik ja riik tagab selle püsimist väga jõuliste vahenditega kirikuõpetajad väga olulisel kohal, et siin usuelu taastatakse ja käima lükatakse usuelu elavdajad põhjasõja järel südamega tajumine, koged või tunnetad seda terviklik piibel 1739 A. T. Helle hernhuutlased vennaste koguduse tegevus pietiste sai piiritleda kirikuõpetajatega, kes püüdsid talupoegi utsitada vagadusele hernhuutlaste elluviijaks talupojad rajab 1720
omadest.15.sajandi keskel oli klosstriülemaks eestlane Henricus Carvel.Olid ka veel linnakoolid,esimest linnakooli on nimetatud Tallinnas Oleviste kiriku juures 1432.aastal.Järgnevalt asutati linnakoole Narvas,Uus-Pärnus,Paides,Tartus,Rakveres. 1525.aastal trükiti Lübeckis jumalateenistuse käsiraamat ka eesti-,liivi- ja lätikeelse selgitava tekstiga.Peaaegu kogu tsitaaz hävitati Lübecki rae poolt kui luterlik jõledus,sellepärast pole raamat ka säilinud,kuid siiski loetaks seda esimeseks kindlasti teadaolevaks eestikeelseks trükiseks.Tallinnas koosati luterlik katekismus,mis pandi kokku kokku Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradti poolt.Eesti keelde tõlkis selle pühavaimu kiriku eest jutlustaja,eestlane Johal Koell.Wanranti ja Koelli katekismus trükiti Saksamaal 1535.aastal,vasemal pool alamsaksa-,paremal pool eestikeelne tekst.Seegi raamat keelustati Tallinna rae korraldusel seal
hulgast. XV saj. kloostriülemaks eestlane Henricus Carvel. Suur rõhk muusikaharidusele. · Linnakoolides põhiliselt linnakodanikud, enamasti õpetati kirjutamist, arvutamist ja lugemist, suurtähelepanu ladina keelele ja kirjandusele. · 1525 trükiti Lübeckis esimene teadaolev eestikeelsete selgitustega jumalateenistuse käsiraamat, peaaegu kogu tiraaz hävitati. 3 · uus usuline vool nõuab emakeelset kirjandust, Tallinnas koostatakse luterlik katekismus, mille paneb kokku Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradt, eesti keelde tõlkis selle eestlane Johann Koell [kool], mis trükitakse ära saksamaal 1535. Raamat keelustatakse Tallinna rae korraldusel · piibli tõlkimisega tegeles andekas Tallinna linnakooli õpilane Hans Susi, kes aga suri katku ja palus talle mõeldud koolitusraha edasi anda teisele poisile ja rajati nn. Susi kapital, millele lisati raehärra poolt vaeste
selgesti arusaadavad.(ortodoksi liturgia)3 Koraal luteri kirikus Koraalil on luteri kirikus täita oluline roll. Sidusa üksusena jumalateenistuses loob ta koos sõnaliturgiaga vaimse, esoteerilise terviku, laulva koguduse lõputa lähenemise sõnas peituvate eesmärkide poole, täis aukartust ja imetlust. Sõna ja inimene kohtuvad muusikas. Koraal häälestab ja meelestab rituaalile, temas on lihtne tarkus ja sügavad tõed. Muusikatehnoloogilisest aspektist vaadatuna on nii luterlik koraal kui ka liturgia tänapäeva kirikulisele võimetekohane nii mõistmise kui ka osalemise aspektist. Koraali iseloomustab valdavalt kvadraatne vorm: 4, 8, 16, 32, sümmeetriline taktimõõt, stabiilne rütmipilt, suhteliselt lihtne meloodiajoonis ning arusaadavalt väljendunud harmooniakesksus. Koraali struktuur on hästi liigendatud ja selgepiiriline, esmane struktuuritugi on meetrum, mis aeg-ajalt küll muudab muusika staatiliseks. Koraal 2 http://www.meiekirik.ee/index.php
aastal määrati Lundis eestlaste piiskopiks benediktlasest munk Fulco Reformatsioon (mis? kes? kuna? miks? + tähtsus) ehk usupuhastus oli murranguline usuliikumine Lääne ja PõhjaEuroopas, mis sai alguse 1517.aastal Saksamaal. Saksa pastor Martin Luther asutus välja Rooma paavsti valitsevast seisundist tuleneva omavoli, nt patukahetsuskirjade müümise vastu. Ta rõhutas südametunnistuse vabadust usuelus ja tunnistas pühakirja kui kristluse ainsat alust. Luterlik liikumine tähistas vabameelset suunda kristluses. Muutused: ladinakeelne jumalateenistus asendati emakeelsega, lugemisoskuse nõue Kroonika ajaraamat, esitab ajaloosündmusi kroniloogilises järjekorras, enamasti proosa, harvemini värsivormis. Keskajal kirjutasid mungad. Läti Henrik esimesed kirjalikud teated eestlaste saatuse kohta nimetatud perioodil. Ladina keeles. Läti Henrik oli misjonär ja kroonikakirjutaja
eluruume, kaitset, toitu ja rõivaid. Munkade kogukond oli keskajal nii mitmekas ja mitmekesine, et sellest sai oluline ja tihti otsustav mõjur võimujagamismängus. Vaimulikele oli omane elitaarne mentaliteet, võimuihaldust, nende arvates ainult neil oli privileeg olla teiste inimeste esiotsas moraalsuse ja vooruslikkuse poolest. Religioosse ja ilmaliku elu kasvav ideoloogiline ja institutsionaalne eristumine sai piduriks munkluse edasisele laienemisele. Luterlik reformatsioon käivitas allakägu, mis tõi munkade kuldsete sajandite lõppu, kuid, vaatamata sellele, jäi keskaja inimene endiselt sügavalt usklikuks. Ilmikutest olid keskaja Euroopas senjöörid, kerjused ja sõjamehed. Ratsanikud ja rüütlid, kes kaitsesid relvade toel palvetajaid ja töötajaid. Rüütel oli teiste silmades kangelane, kes vapralt võttis osa turniiridest, kuid tema elus oli koht ka vägivalla ja röövretkede jaoks. Rüütel oli
Peasaalis pea kohal keskel laes on laerosett, kus peal on kolm lõvi. Kolm lõvi tähendavad vappi Eestimaa Kubermangu vappi. Laest veidi madalamal asetseb vitraazakende ring. Need aknad mõnikord leegitsevad (kui on sobiv ilm). Keskel on Jeesus, seal on tähed alfa ja oomega, vasakul Neitsi-Maarja, pealt võib lugeda välja nii Maria kui Narva. Ja paremal on Ristija- Johannes. Muidugi on peasaalis ka altar. Altaril on Jeesus ristil ehk krutsifiks. Risti all on tekst ja see on ainus luterlik kirik, kus lisaks eesti keelele on ka vene keelne tekst. Küünlajalad on algsed, aga taastatud. Altarisse on paigaldatud karbike mulda Ketsemani aiast. Läheme korrus kõrgemale. Saame teada, millise Aleksandri nime see kirik kannab, ehk siis Aleksander II, vene tsaar. Kui kirikut hakati ehitama 1881. aastal, siis räägitakse, et Aleksander II hukkus terroristi pommist. Aleksander II üritas aidata ühte poissi, kes oli jalgadest ilma jäänud
hingeõndsuse eest enam hoolitseda. Kirikutesse loodi mittesaksa jutlustajakoht. Alles reformatsioon äratas kiriku huvi rahvakeelte vastu(puhtakujuline jumalasõna Martin Luthteri õpetusest). Reformatsioon mõjus demokratiseerivalt mittesakslate ja linnaeestlaste kultuurioludele. Uue evangeelse kirikukorraldusega anti eestlaste kogudustele kasutada suured kirikud, ja nüüdsest peale alanud regulaarsete eestikeelsete jutlusetega tõstis luterlik reformatsioon esile rahvakeelse kirikliku trükisõna muretsemise. 2.1 Eestikeelsed trükised 16. sajandil Trükitud raamat jõudis Liivimaale juba 15. sajandil. Trükiste levikule viitavad Tallinnas säilitatavad inkunaablid, millest osa algselt Tallinna dominiiklaste kloostrile, Oleviste jutlustajale Reinhold Gristile ning hiljem Tallinna linnakoolile ja raeraamatukogule kuulusid. 16. sajandil trükitud
Euroopa 17.-18. sajandil 1 Uusaeg ja selle iseloomulikud jooned algus: Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1453 Suured maadeavastused, eelkõige Ameerika avastamine Cristoph Kolumbuse poolt 1492 Luterlik reformatsioon 1517 Suur Prantsuse revolutsioon 1789 Ehk: 17. sajandi algusest alates lõpp: Esimene maailmasõda (1914-1918) ehk 19. sajandiga lõppes uusaeg. iseloomulikud jooned majanduses: kapitalism (suhete areng ja võimule pääsemine); eurooplaste koloniaalvallutused pidurdasid teiste maailmajagude arengut, eurooplastele tähendas see kasumeid; kaubanduse
Alates sellest hetkest, ta näib olevat sulandunud oma stiili Itaalia "Dramatic avades, selge meloodiline kontuurid, teravad piirjooned nende alusjoontest , rütmiline ülevaatlikkus ja selgemalt liigendatud kavade ümbersuunamist.Bachi ilmselt siiras, isiklik suhe kristliku Jumala luterliku traditsiooni ja suure nõudlusega religioosse muusikasse oma korda paratamatult asetatud kirikumuusika keskmes on tema repertuaar; täpsemalt luterliku Koraali hümni meloodia, peamine muusikaline osa Luterlik teenust, oli aluseks suure osa oma toodangust. Ta investeeris Urkukoraali juba standardsete luteri vorme selgemalt, tihedalt integreeritud arhitektuurile, milles intervallic mustrid ja meloodiline piirjooned häälestamiseks olid tüüpiliselt käsitletakse tihe, Kontrapunkti võre vastu suhteliselt aeglaselt liikuma, üldised avaldused häälestada. Bachi sügavad teadmised ja huvi liturgia vastu, on tema viis arendada keerulisi seoseid muusika ja keelelise tekstiga
1660 Heinrich Gösekeni „Manuductio ad Linguam Oesthonicam, Anführung Zur Öhstnischen Sprache”. 1693 Johann Hornungi keeleõpetus „Grammatica Esthonica”, mis võttis kokku 1680. aastatel Bengt Gottfried Forseliuse algatatud kirjaviisireformi põhimõtted ja pani aluse vanale kirjaviisile. See oli kasutusel 18. sajandist kuni 19. sajandi viimase veerandini. Tähtsamaid tartukeelseid allikaid: 1622 katoliiklik käsiraamat „Agenda Parva”. 1632 Joachim Rossihniuse luterlik kirikukäsiraamat. 1648 Johannes Gutslaffi lõunaeesti keele grammatika „Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam”. 1686 „Meije Issanda Jesusse Kristusse Wastne Testament”, Uue Testamendi tõlge, mis oli ühtlasi esimene läbinisti eestikeelne teos. Tekstinäide Heinrich Stahli teosest „Leyen Spiegel”: Minckperrast nöitat sinna hend/ kudt üx wegkiw Söddamees/ kennel ep olle südda/ ninck kudt üx Kalliweh/ kennel ep olle wegki awwitada
usuõpetus eesti keeles 1886 asjaajamine vene keelde 1889 Tartu Ülikool – õppetöö vene keeles Vene õigeusu kiriku mõju kasv: ~ 100 000 eestlast õigeusku. Jätkusid ka rahvuslikud üritused: Eesti Üliõpilaste Selts / W. Reimann; 1896 “Postimees” – J. Tõnisson. 1888 J. Hurt – rahvaluule kogumine. Laulupeod / IV; V; VI. Karskusliikumine. 1832 võeti vastu ülevenemaaline luteri usu seadus, millega luterlik kirik kaotas oma priviligeeritud seisundi Eesti- ja Liivimaal. allikaid: Eesti talurahva ajalugu, I köide, Tln., 1992. Tartu Ülikooli ajalugu, II osa 1798 – 1919, Tln., 1982. Andresen, L. Eesti rahvakoolid 19.sajandil (kuni 1880.aastate koolireformini). Tln., 1974 Karjahärm, T., Sirk, V. Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850 -1917. Tln., 1999 Telemaatika ajalugu http://www.eenet.ee/EENet/201.html Eesti kultuurilooline veeb:
Lastega neitsist ja tunde analüüsist Johann Wolfgang Goethe romaan "Noore Wertheri kannatused" Loone Otsa slaidid Nagu kaks tilka vett? Werther. Goethe u a 1775 Daniel von Chodwiecki gravüür Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Mõned tõigad Goethe müsitmiseks Ema Catharina Elisabeth Textor 21a vanusevahet isaga Cornelia Friederike Christiana, 1750 Kõik teised õed-vennad surid Luterlik perekond, isa-otsustaja, ema allub isale Hiljem eelistab Goethe isa/mehe võimule ema/naise ülimust, vrd Fausti viimane lause "Kõik iginaiselik / ülendab meid."...
valgevenelased. Kaukaasia- grusiinid, armeenlased, azerbaitsaanlased. PROTESTANDID 1517 reformatsiooni usupuhastusega tekkis, 1.)luterlased: rootslased, taanlased, norralased, soomlased, islandlased, eestlased EELK 2.) Anglikaanid-inglased ISLAM türgi, albaania, Kosovo. Sakslased on 50:50 pooled katoliiklased ja pooled luterlased, luterlased on ida ja põhjaosa (DDR) Katoliiklikud on lääne ja lõunaosa, pluss veel baierlased. Läti on 50:50 põhja-läti on luterlik ja lõuna-läti on katoliiklik. Austria austria-sakslased, katoliiklik maa. Sveits - katoliiklik. Holland- pooled katoliiklased, pooled on kalvinistid. RENESSAANSI MÕJU JA OLEMUS Dante, kirjanik, Renessansi kultuuri sümboliks RENESSAANS EHK TAASSÜND. Peetakse antiikkultuuri taassünniks. Vana kreeka, rooma taassünd kitsamas mõistes. Laiemas mõttes tähendab ilmaliku kultuuri taassünniks. Renessansiga kaasnes ka humanism.
Euroopas? Miks? 2p Käsitöö tähtsus oli Liivimaa linnades veidi väiksem kui muljal Euroopas, sest Liivimaa oli keskendunud transiidiärile ja vajalikke kaupu liikus siin küllaga. 24. -Mis aastal ja mis oli esimene eestikeelne raamat? 2p Reformatsioonijärgsel ajal 1535 a. ilmus esimene eestikeelne raamat Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradti ja Pühavaimu kiriku eesti jutlistaja Johann Koelli luterlik katekismus. 25. Mis vahe oli maavabadel ja vabatalupoegadel? 2p Maavabadele kuulus talu alama lääniõiguse alusel, mis muutis nad isiklikult vabaks ja vabastas nad igasugusest talupoeglikest koormistest, kohustades kandma vaid sõjateenistust kergeratsaväelasena. Vabatalupojad need, kes olid end osadest või kõigist adratalupoegade koormistest raha eest lahti ostnud. 26. Kas Eesti elanikkond oli lõhestunud rahvuslikult või seisuslikult? Seleta ja
selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks rapsoodia on rahvaviisidel põhinev vabavormiline fantaasia orkestrile, klaverile või mõnele teisele pillile reekviem on leinajumalateenistus või selle tarbeks kirjutatud muusika; mitmeosaline vokaalsuurteos surnute mälestuseks reformatsioon on usuline liikumine Euroopas, mis põhjustas protestantismi tekke ja roomakatoliku kirikust eemaldunud uute kristlike kirikute sünni; Eesti- ja Liivimaale jõudis protestantismi luterlik suund renessanss on aeg, mil hakkasid ilmuma ilmalikud zanrid, kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg renessanss ooper tuntakse ooperi Eurydike järgi retsitatiiv on kõnelaul, kõnemeloodiat jäljendav laulmine retsiteerimine on kõnelaul, kõnemeloodiat jäljendav laulmine requiem aeternam tähendab igavest rahu romantsim klassikalisi vorme käsitleti üsna vabalt, väljendusrikas meloodia, värvikas harmoonia rändlaulikud on keskajal paigast paika rändav (rahva)laulik
peamised toetajad. Nad rajasid Tartus muuhulgas tõlkide seminari ja tegutsesid maarahva hulgas rahvakeelsete misjonäridena. 1585. aastal andsid nad välja eestikeelse katekismuse, mis sisaldas ka esimesi eesti keelde tõlgitud kirikulaule, võimalik, et koguni nootidega. Neid tõlkeid võtsid eeskujuks hilisemad Eesti lauluraamatud, kuid katekismus ise aga hävitati järgneval Rootsi ajal lutherlaste poolt. Vastureformatsioon jäi Eestis siiski lühiajaliseks ja 1625. aastal sai luterlik Rootsi kogu Eesti mandrialad oma valdusesse. Esimesed luterlikud kirikulaulud avaldas eestikkeelses tõlkes Heinrich Stahl oma „Käsi- ja koduraamatu“ II osas, need olid aga lauldamatud proosatõlked, mis pidid aitama vaid saksaleelseid laule mõista. 1656. aastal ilmus „ Neu Ehstnisches Gesangbuch“ (Uus Eesti lauluraamat), kus kirikulaulud olid tõlgitud juba riimitud värsidesse ning seega kirikus lauldavad. Pigem olid sellised raamatud mõeldud siiski kodu ja kooli tarbeks.
Maarahvas aga üritas kohandada muinasusundi arusaamu katoliiklusega. (nt. uskumused seoti pühakutega). Positiivseks oli usu tulekuga aga see, et tasapisi hakkas levima haridus, mis algselt oli küll maarahvale kättesaamatu. Hästi mõjus Martin Luhteri reformatsioon, mille tulmusena hakkati jutlusi pidama eesti keeles ning ilmusid esimesed eestikeelsed trükised. 1535. aastal ilmus Simon Wanradti ja Johann Koelli luterlik katekismus. Eestlased õppisid ka lugema. 16.sajandil paranes Vana Liivimaa üldine jõukus ja selleläbi ka talurahva olukord. Ordu aeg lõppeb Liivi sõja lõpu 1583. aastal Pljussa vaherahuga. 1645.aastal Brömsebro lepinuga sattus Eesti esmakordselt ühe valitseja võimu alla. Oli alanud rootsi aeg. Algas muutuste aeg nii igapäevaelus kui ka kultuuris. Valitsevaks usuks sai luteri usk. Vaimulikud pidid ise eesti keele
Kunstimuuseumis 6 1. Kasutatud allikad 1. Kivimäe, J. Peeter Sink, maalid/paintings. Tallinn 2006. 184 lk. 2. Sakala. Peeter Sink leidis kõikjalt ilusat ja ülevat. [WWW] http://www.sakala.ajaleht.ee/180307/esileht/5025535_1.php 3. Tunne Kelam. Peeter Sink'i maaliraamatu esitlus. [WWW] http://www.kelam.ee/? mainID=32&newsArchive=1&newsID=161 4. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik. Avati Peeter Singi maalide näitus. [WWW] http://www.eelk.ee/u-peetersink.html 5. Eesti Kristlik Televisioon. Peeter Sink leidis kõikjalt ilusat ja ülevat. [WWW] http://www.ektv.ee/est.uudised.php?uudis_id=4684 7 6. Lisad 1.4. Looming ,,Sügismaastik jõega". 1950-ndad aastad. Guass. 28x32. 8 Marje Singi portree. 1930-ndad aastad
Franciscus kirjutas lihtsa ordureegli, mille paavst Honorius III bullaga kinnitas aastal 1223. Piduriks munkluse edasisele laienemisele sai religioosse ja ilmaliku elu ideoloogiline ja praktiline erinevus. Kõige suuremad lõhed tulenesid kloostrisüsteemi soovist kehastada täiuslikkust. Munkluse üks põhiline ideoloogia, et apostlite elu võrdub kloostrielu, ei pidanud enam paika. Uued tuuled, mis käivitusid kohe peale munkluse ,,kuldseid sajndeid" olid luterlik reformatsioon ja Rooma kirikupoliitika. Juba 12.-13. sajandi vahetusel oli paljude munkade kutse tulla kloostriseinte vahel välja, et aktiivselt jutlustama hakta. Nad püüdsid uut moodi organiseeruda, tegeledes aktiivselt misjoni- ja kuulutustööga. Ka kerjusordud valisid uue eluviisi: otse vastupidiselt benediktlikule stabilitas loci ideaalile, s.t. vandetõotusele jääda kogu eluks mingisse kindlasse kloostrisse,
Sissejuhatus Eesti keel kujunes välja ja seda hakati kõnelema ligikaudu muinasaja lõpul. Täpsemalt tekkis see kahe või kolme läänemeresoome hõimumurde lähenemise tulemusena. Teistest läänemeresoome algkeele murretest olid need arvatavasti eristuma hakanud ajaarvamise vahetuse paiku. Teada olevalt sai eesti keelt esimest korda paberil näha alles 13. sajandi esimesel poolel. Millised aga olid täpsemalt esimesed eestikeelsed kirjapanekud ja teosed? 1 Esimene ajalukku jäädvustatud eestikeelne lause Esimeseks eesti keeles jäädvustatud lauseks on ,,Laula, laula, pappi!" 1. Need on sõnad, millega Saaremaa paganlikud eestlased pilkasid vangivõetud kristlikku misjonäri Frederici Alt-Zellest ja tema nimetut kaaslast, kui nad neid 1215. aastal enne tapmist piinasid, nii nagu seda kirjeldab Chronicon Liv...
Adramaade revisjon - revisjon, mille kaudu kontrollis riik mõisamajapidamisi, pandi kirja kõik töövõimelised talupojad, korraldati iga 7-8 a. tagant Vakuraamat - selles peeti arvestust, kui palju talupoeg pidi tasuma mõisnikule koormisi Manufaktuur - Tööjaotusega käsitööettevõte, mis hakkas Eestis levima varauusajal ning selles töötasid palgatöölised. Manufaktuuri omanik ei pruukinud käsitööst midagi teada konsistoorium- ehk luterlik kirikuvalitsus on kiriku haldus- ja kohtukolleegium, mis koosneb kas ainult vaimulikest või vaimulikest jailmikutest. Konsistooriumi liikmeid nimetatakse assessoriteks. aa, see et õpi saksakeelsed linnade nimed ka selgeksn nende eest saad töös 5 p
AJALUGU 24.-25. Vaimuelu Rootsi ajal Luteri kirik Eestis. Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse. Talupojad võstid taaskasutusse muinasusu kombed. Loobuti ristimisest ja kiriklikust abielulaulatustest. Rootsi valitsusaja tegusamaks piiskopiks sai Joachim Jhering, kes suutis oma ametiajal luteri kiriku Eestimaal kindlale alusele seada. Nagu Eestimaalgi, loodi ka Liivimaal luterlik kirikuvalitsus-konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas seisis kindralsuperintendent, kelle volipiirid olid võrreldavad piiskopiga. Nimekaimaks Liivimaa kindralsuperintendendiks sai Johann Fischer. Rootsi võimu kehtestamine Eesti alal langes kokku Kolmekümneaastase sõjaga (katolikud ja protestandid). Rootsist sai protestantismi peamine tugijõud. Siinne luterli kirik püüdis riigivõimu toetusel vastu seista Saksamaalt Baltikumi jõudvate uute usuvoolude levikule. Rootsi ajal muutus luteri
Üleminek muinasajast keskaega Maade jagamine Riia piiskopile 2/3 vallutatud aladest, Mõõgavendade ordule 1/3. Ordul oli palju tugevam sõjaline jõud ning piiskop ei saanud orduta hakkama. 1222 eestlaste ülestõus ajas jaotusplaanid sassi, Taani kuninga osad maad langesid ordu kätte. 1224 Tartu vallutamine enne seda sõlmisid ordu ja piiskop maade jagamise lepingu ning Eestimaa piiskop sai endale maad (Sakala ja Ugandi). Sellest kujunes Tartu piiskopkond. Pool territooriumist andis Tartu piiskop ordule. Läänemaa sai Riia piiskop. Lõpulikuks korraldamiseks vahekohtunik Modena piiskop Guillelmus. 1226 puhverriigi moodustamine Taani ja saksa valduste vahel, pidi tuginema eesti vanemate ja kohtunike autoriteedil. 1227 puhvri langemine ordu alla 1228 Saare-Lääne piiskopkonna teke 1236 ordu lüüasaamine leedulastelt ja semgalitelt Saule lahingus paavsti palvel ühineti Saksa ordu Liivimaa haruga > tugevam sõjaline jõud ja rahvusvahelin...
pidanud tagasi tõmbuma. Pärast kapitulatsioonakti alla kirjutamist läksid Eesti-ja Liivimaa kubermangudena Vene valdusesse, kuid nad eriõigustega autonoomsed alad, sest kohalikuomavalitsuse kandjaks jäid siinsed baltisaksa rüütelkonnad. Kõrgeimateks keskvõimu esindavateks võimukandjateks Eestis- ja Liivimaal olid nagu Rootsi ajalgi (kindral)kubernerid. Aadliomavalitsuse sai ka Saaremaa. Kogu elanikonnale tagati luterlik Augusburgi usutunnistus. Taastati kõik aadli privileegid ja ja seisuslik autonoomia. Saksa keel jäi kohalikuks keeleks. Rootsi-aegne mõisade reduktsioon tühistati. Baltimaade ja Eesti liitmine Venega ei kõrvaldanud neid erinevusi mis põhinesid provintside ajaloolisel arengul. Venemaa suhteliselt vähe diferentseerunud ühiskond, millel puudus nii kesk-kui ülemklassi organisatoorne võrk, ning mille seadusandlus oli nõrgalt arenenud, erines provintside omast märgatavalt
Muutused Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus aastatel 1987-2015 Doktoriväitekiri Indrek Pekko Sissejuhatus Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) on viimase 28 aasta jooksul palju muutunud ning kindlasti ei ole tema roll ega tähendus enam selline, nagu loodeti suurte ühiskondlike muudatuste ja murrangute ajal vahetult enne ja pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist. Siis tabas kirikuid tulevikku silmas pidades lootustandev tähelepanu, nn usubuum ehk kirikubuum see väljendus eelkõige liikmeskonna kasvus, meedia huvis, kaasatuses ühiskondlikesse ja poliitilistesse protsessidesse
Vasall- Keskajal lääni haldav ja valdav väikefeodaal. Rüütelkond- Eestimaa seisuslik omavalitsus. Jüriöö ülestõus- Eestlaste ülestõus, mis algas jüriööl 23. 04. 1343. Tsitertslased- Benediktlaste ordust välja kasvanud katoliku ordu. Dominiikid- Olid religioosse ordu katoliku kirikus. Franktsisklased- Rooma katoliku ja Anglikaani kiriku vaimuliku ordu liikmed. Wandart-Koelli- 1535 Wittenbergis välja antud eesti- ja alamsaksakeelne luterlik lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ning vastuse kujul. Reformatsioon- Usupuhastus. Protestantism- Eraldunud koguduse üldnimetus. Luterlus- On kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku usupuhastuse algatajana. Millised olid ristisõdade põhjused?- Kaitsta kristlikku tsivilisatsiooni (peatada moslemite edasitung Euroopa suunas). Majanduslik aspekt (Saada ida rikkused enda kontrolli alla). Kirik ja feodaalid soovisid saada enda alla kaubateid.
armulaua. Luterliku reformatsiooni tulemused ja tähtsus: · Andis tõuke rahvahariduse arenemisele ja Piibli tõlkimisele · Hakati pidama emakeelseid jumalateenistusi. Usupuhastusliikumine levib teistesse Euroopa maadesse. Defineeri e selgita mõiste, nimetus vm ja iseloomusta: Dogma - on religioonis väide, milles ei kahelda, mida usutakse. Kalvinism Jean Calvini rajatud protestantlik usuvool. Presbüterlane Shotimaa Kalvinistliku kiriku pooldaja Konsistoorium - ehk luterlik kirikuvalitsus on kiriku haldus- ja kohtukolleegium, mis koosneb kas ainult vaimulikest või vaimulikest ja ilmikutest (segakonsistoorium).Konsistooriumi liikmeid nimetatakse assessoriteks. Puritaan e puhas oli ajalooliselt "puhtausuline" ehk range usulise elukorraldusega protestantliku usulahu liige Inglismaal 16. ja 17. sajandil. Anglikaani kirik - on protestantluse haru, kuhu kuulub arvukalt koguduste ühendusi. Teistest vanem on Inglismaa Kirik
maavabad) 9. Katoliku kirik ja usupuhastus Eestis. Õp. I osa lk 75-81. (katoliku kiriku roll, kirikuelu juhtimine (piiskop, toomkapiitel, sinod), missa, kihelkonnakirik, kabel, preester, kirikukümnis, sakrament, Martin Luther ja reformatsioon 1517, kuidas ja millal toimus usupuhastus Eesti alal, Wolter von Plettenberg, pildirüüste, Melchior Hoffmann, Simon Wanradt, Johann Koell, jumalateenistuse käsiraamat 1525, luterlik katekismus 1535) 10. Liivi sõda 1558-1583. Õp. I osa lk 84-88. (Liivi sõja põhjused, ajend (Tartu maks), osapooled, hertsog Magnuse tegevus sõja-aastail, tema seotus Saaremaaga ja tema juhitud Liivimaa kuningriik, 1561: rootslased Põhja-Eestis (Erik XIV), Liivimaa Poolale (Sigismund II August), 1559 Saare-Lääne piiskopkonna alad Taanile (Frederik II), Ivan IV, Ivo Schenkenbergi tegevus, Jam Zapolski vaherahu
kaevata. Eestlased olid pärisorjad. Vene ajal said taas õiguse mõisniku kohtusse kaevata, va Eesti kubermang. Nüüd oli Eestlastel õigus valasvarale. Rootsi ajal kaotasid mõisnikud õigusi ja nende maad taasriigistati e. toimus reduktisoon. Vene ajal aga anti mõisnikele maad tagasi, nende võimu suurendati ja talupoegada koormisi piirati. Eestis oli Balti erikord. Rootsi ajal tekkisid Eestisse kooilid ja tehti alustati eesti keelse piibliga. Vene ajal lõpetati piibli tõlge, tekkis luterlik kirik Eestisse, kuid puudud haritlastest. Rootsi aja seadused olid kasulikud talupoegadele, vene ajal aga taaskord mõisnikele. 9) Selgita, kuidas toimus Ameerika Ühendriikide iseseisvussõda ja riigi loomine (aeg, asukoht, osapooled, põhjused, tulemused). osalesid ameeriklased ja inglased. Ameeriklased võitlesid oma maa ja vabaduse eest. Ameeriklased võtsid kasutusele lahkrivi mida olid kasutanud indiaanlased, ameeriklased võitsid. 1783
varem ei teadnud. Minu jaoks oli üllatav, et enamus Eesti ajaloos suurt rolli mänginud tegelased on õigeusklikud. Sain ka teada, et õigeusk on väga tihedalt seotud Eestiga juba alateas 19. sajandist. Õigeusu kirikud on väga värvikad ja enamasti sibulakujuliste kuplitega. Õigeusu kirikutes on kasutatud ka väga palju ikoone, mis on usuliste jaoks väga tähtsal kohal. 9 KASUTATUD INFOALLIKAD Eesti Evangeelne Luterlik kirik 2002. Küsimused ja vastused. http://www.eelk.ee/eelk_vastused/v_vastus.php?id=42 09.12.2014 Entsüklopeedia 2013. Õigeusk. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/%C3%B5igeusk1 06.12.2014 Estonica 2014. Kubermangukomissar Jaan Poska (http://www.estonica.org/et/Kubermangukomissar/Jaan_Poska/?max) 10.12.2014 Lynn Underwood, „Maailma usundid“, -Kristlus 1999, lk43 Orthodox 2014. Tuntud õigeusklikud. http://orthodox.weebly.com/tuntud- otildeigeusklikud.html 09.12.2014 Orthodox 2014. Ikoonid
Balti ristisõja põhjused. Sakslaste soov vallutada alasid Ida-Euroopas, et suurendada oma asuala. (Ekspansioon itta ehk Drang nach Osten; Lübecki linna rajamine 1143, mis sai lähtepunktiks edasistel vallutustel ). Soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga. Peamised kaubateed Venemaale aga kulgesid läbi Läti ja Eesti alade. Rooma paavst soovis levitada katoliku usku ja kristianiseerida (ehk ristida) ka viimased paganlikud rahvad Euroopas - eestlased, lätlased, leedulased. (12.-13.sajand olid katoliku kiriku ja paavstivõimu hiigelajad. Oma mõjuvõimu tugevdamiseks peeti ristisõdu ka Palestiinas nn Pühal maal ja võideldi ilmalike valitsejatega). Saksa aadlikud soovisid Baltimaade alistamisega saada elatusvahendeid - maad ja sõjatulu. Taani ja Rootsi kuningriigid soovisid oma valdusi suurendada. Muistne vabadusvõitlus. Muistse vabadusvõitluse I periood 1208-1212: - Algas sihipärane sõjategevus eestlaste vastu. - ...
ettevõtted ning Narva kose vee-energia jõul töötav vase- ja saeveski. Elava Venemaa-kaubanduse tagajärjel tõusis Narva tähtsus sedavõrd, et 17. sajandi keskpaiku kaalusid Rootsi võimud võimalust kuulutada Narva Rootsi riigi idapealinnaks 17. sajandil arenes Rootsi riigis kiiresti tööstus; ka Eestis rajati esimesed töönduslikud ettevõtted -- mõisate juures alustasid tööd telliselöövid, lubjaahjud, saeveskid; mõnda aega tegutses ka üks klaasikoda (Hiiumaal). Luterlik kirik Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Kirikutes ja kabelites hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama köstrid (kirikuõpetajate abilised). Lugemisoskus hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nendegi haridus oli puudulik. Liivimaa koolihariduse edendamises, rahvakirjanduse väljaandmises ja kiriku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
