Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"luterlik" - 320 õppematerjali

thumbnail
12
doc

Vana- Liivimaa

Maa jagati üksikuteks osadeks mille etteotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad maahärrad, kelle valdused kujutasid väikeseid feodaalriike: 1. Taani valdus e.Harju-Viru, Põhja-Eesti alad, mida nimetati ka Eestimaaks. Taani kuningas oli Eestimaa Hertsog, tema asehaldur asus Tallinnas. Tallinna piiskop omas Põhja-Eestis ainult vaimulikku võimu, allus Lundi peapiiskopile. Muud alad allutati vormiliselt Saksa-Rooma keisririigile ­ tegelikult valitsesid suht iseseisvad maahärrad ­ Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordumeister. 2) Liivi orduriik ­ ilmaliku võimu kehastus, suurim sõjaline jõud, eksisteeris alates 1237. aastast. Oli Saksa ordu Liivimaa haru, loodi Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt hävitavalt lüüa. Pealinnaks alguse...

Ajalugu
129 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti ajalugu

Toomkoolid jagasid kasvatust tulevastele toomhärradele. Alates 15 saj pidid kõrgemate vaimulikukohtade taotlejad omandama ülikoolihariduse. 27. Johann Pulck - silmapaistvaim eestlane, kes õppis Rostockis, samuti kuulus ta Saare- Lääne piiskopkonna toomkapiitlisse. 28. 1525 a trükiti Lüübekis jumalateenistuse käsiraamat ka eesti-, liivi-, ja lätikeelse selgitava tekstiga. Peaaegu kogu tiraaz hävitati Lüübeki rae poolt kui luterlik jõledus. Seda loetakse siiski esimeseks teadaolevaks eestikeelseks trükiseks. Varsti pärast seda koostati Tallinnas luterlik katekismus. Raamatu pani kokku Simon Wanradt ja eesti keelde tõlkis Johann Koell. Nende katekismus trükiti 1535 a Saksamaal vasakul pool alam-saksakeelne ja paremal eestikeelne tekst. See raamat aga keelustati varsti Tallinna rae poolt selles esinevate ,,rohkete vigade tõttu". 29. Hans Susi - tallinna linnakooli õpilane, kes püüdis Piiblit eesti keelde tõlkida...

Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Põhjasõda ja Vene aeg Eestis

· Gümnaasiumide, kreisi, elementaar, kihelkonna ja vallakoolide loomine · Koolisunduse kehtestamine (18701880) · ,,Tarto maa rahwa NäddaliLeht" (1806) · Masingu ,,Maarahwa NädalaLeht" (18211823, 1825) · Kreutzwaldi ,,Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on" (18481849) · Jannseni ,,Perno Postimees" (1857) · 1843.a. Ahrensi uus eesti keele grammatika Usuelu 19. saj. · Vaimuelu oluliseks kijundajaks jäi luteri usu kirik · 1832.a. ülemaailmne luteriusu seadus, millega luterlik kirik kaotas siin oma senise priviligeeritud seisundi · Ametlikuks riigiusuks jäi kreekakatoliku õigeusk · Endiselt levis vennastekoguduste liikumine (uueks liikumiseks veel Maltsvetiliikumine) Isikud: · Karl XII ­ rootsi kuningas. Tõusis troonile 15aastaselt. Juhtis Põhjasõja aastatel rootsi vägesid ja riiki · August II Tugev ­ Poola kuningaks valitud Saksi suurvürst. · Peeter I ­ Venemaa valitseja. Rajas Peterburi linna...

Ajalugu
85 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti ajaloo lühikokkuvõte

XV saj. kloostriülemaks eestlane Henricus Carvel. Suur rõhk muusikaharidusele. · Linnakoolides põhiliselt linnakodanikud, enamasti õpetati kirjutamist, arvutamist ja lugemist, suurtähelepanu ladina keelele ja kirjandusele. · 1525 trükiti Lübeckis esimene teadaolev eestikeelsete selgitustega jumalateenistuse käsiraamat, peaaegu kogu tiraaz hävitati. 3 · uus usuline vool nõuab emakeelset kirjandust, Tallinnas koostatakse luterlik katekismus, mille paneb kokku Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradt, eesti keelde tõlkis selle eestlane Johann Koell [kool], mis trükitakse ära saksamaal 1535. Raamat keelustatakse Tallinna rae korraldusel · piibli tõlkimisega tegeles andekas Tallinna linnakooli õpilane Hans Susi, kes aga suri katku ja palus talle mõeldud koolitusraha edasi anda teisele poisile ja rajati nn. Susi kapital, millele lisati raehärra poolt vaeste...

Ajalugu
80 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti ajalugu 11 klass

-1242- Jäälahing Peipsi järvel, mille tulamusena jääb piir lääne ja ida; ordu ja venelaste vahel sajanditeks püsima -23 aprill 1343- Jüriöö ülestõus -1345- Jüriöö ülestõusu lõpp -1346- Taani kuningas müüb Põhja-Eesti Saksa ordule -1523- Reformatsioon jõuab Eestisse, Luhteri õpilaste kaudu. -1535- ilmus esimene eesti keelne luterlik katekismus Mõisted -Maahärra e. Maaisand- peale Vabasussõde jagati Eesti ala võitjate vahel ära. Võitjad jagasid oma alad veel osadeks ja nende osade etteotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad- maahärrad. - Ordumeister- ordu eesotsas olev inimene kes oli peaaegu sõltumatu võimuga.(ordu juht) - komtuurkond- orduala väiksem haldusüksus, mida juhtis komtuur - foogtkond ­ orduala väiksem haldusüksus. Mida juhtis foogt...

Ajalugu
141 allalaadimist
thumbnail
86
doc

Eesti uusima aja ajalugu

saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood ­ 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad ­ eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi...

Eesti uusima aja ajalugu
409 allalaadimist
thumbnail
62
pdf

Kirjandus- ja teatriteaduse alused

Kirjandusteaduse mõiste ja uurimisobjekt Kultuur (ld k cultura) ­ kultus, rituaalne elu, millest tekivad kõikvõimalikud tekstid. Kirjandusel on analüütiline, kriitiline, aga ka säilitav, konservatiivne roll. Kirjanduse mõiste on ajalooliselt muutlik. Kirjandus (ld k literatura) oli algselt seotud kirjatähe (ld k littera) mõistega ja tal oli tehniline sisu. Kirjandus uuris tähestikku, grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks. Keskajal oli kirjandus seotud kirjavaraga (ld k scriptum). Autonoomne kirjanduse valdkond tekkis 18.-19. sajandi vahetusel ning see areng oli seotud esteetika tekkimisega. Tekkis ilukirjanduse (pr k beller lettres) mõiste. Kirjandus on väljamõeldis (ingl k fiction), mille vastandnähtuseks on mitte- väljamõeldis (ingl k non-fiction). Väljamõeldis on vale (lie) või poeetiline kujutelm (poetical imagery). Hiljem...

Kirjandus- ja teatriteaduse...
518 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Ajaloo konspekt

Üksjalad ­ enamasti adratalupoegade noorimad pojad, kes tallu ei mahtunud, rajasid talu end. Ääremaale. Vabatalupojad ­ väga üksikud, ülikute järglased, kes omasid talu läänkirja alused, ei kandnud kormisi. 26. Gild ­ jõukate kaupmeeste ühendus tsunft ­ käsitööliste ühendused 27. 16 saj. alguses. 1517 a. algatas Martin Luther Usupuhastuse. 28. 1523 a. jumalateenistuse käsiraamat luterlik katekismus ­ Simon Wanradt tõlkis Johann Koell piibel 24. ,,Liivimaa kroonika" Balthasar Russow, Liivi sõja tundmaõppimine, Vana-Liivimaa sõjaeelne elu- olu. 30. Liivi sõda 22. jaanuar 1558 ­ 1583 a. Põhjused: #Venemaa välispoliitika ­ allutada Läänemere idarannik #Vana ­ Liivimaa poliitiline ja sõjaline nõrkus #Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada Eestimaa jäi jagatuks Poola, Rootsi ja Taani kuningate vahel. 30...

10.klassi ajalugu
414 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Usuvabadus Eestis

Eestis on kümme riigipüha ja puhkepäeva, millest kuus on luterliku kiriku tähtpäeva: Suur Reede, Ülestõusmispühade esimene ja teine püha, Nelipühade esimene püha, esimene jõulupüha ja teine jõulupüha. Kusjuures ametlikke pühasid, mis on otseselt seotud riigi tekkimisega on vaid kaks, ülejäänud kaks on Euroopa kultuuriruumi tähtpäevad. Riiklikest tähtpäevadest on luterlik kolmekuningapäev. Seega on diskrimineeritud need õigeusu kogudused, kes oma tähpäevi arvestavad vana kalendri järgi. On olukordi, kus usupoolest riigikirikuväline perekond ei saa omadel pühadel koolist või töölt vaba päeva, et kombeid võrdse aktiivsusega tähistada kui luterliku kiriku rahvas. Näiteks USA-s on jõutud selles asjas kaugemale ­ igal inimesel on õigus vastavalt oma usutunnistusele valida kuus vaba päeva, kust palka maha ei arvestata....

Ühiskonnaõpetus
48 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Norra kultuur ja majandus

5,9% elanikest on mõne muu religioosse kogukonna liikmed, 6,2% aga ei kuulu ühtegi kogukonda. Suurimad usulised ja eluvaatelised kogukonnad väljaspool Norra Kirikut on humanistlik liikumine, mida esindab Norra Humanistlik Ühendus (63 000), islamiusulised (60 000), nelipühilased (45 000), roomakatoliku kirik (40 000 või rohkemgi), evangeelne luterlik vabakirik (20 000), metodistid (13 000) ja mõned väiksemad vabakirikud. Norra kirik on tihedalt seotud ristiusu konservatiivse tõlgenduse ja aktiivse misjoniliikumisega. Norra kirikut juhib Norra kuningas koos kõrgeima seadusandliku organi Stortingiga. Kuninglik perekond on kohustatud kuuluma evangeelsesse luteri usku. Praktikas vastutab riikliku kontrolli teostamise eest kiriku üle kuningas koos Riiginõukoguga. Kultuuri- ja kirikuasjade ministeerium vastutab kiriku haldusküsimuste...

Turism
128 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Island

Tundra - Viljatus - Õiget metsa pole - Võimas erosioon - Soostunud niidud (edelaosas) - Tundramuld ­ nõrgalt arenenud - Igikelts Taimed - Madalkasvulised lilled ja rohttaimed, samblad, vaevakased, marjad. Loomad - Polaarrebane, põhjapõdrad, naaritsad. - Vetes ujub 17 erinevat vaalaliiki ja mitmeid hülgeliike. - Koduloomad: veised, lambad, hobused. - Lindude pesitsusala Inimesed - Usk - Luterlik riigikirik (84,04%). - Kõrge elatustase ja madal tööpuudus. - Aktiivne kultuurielu. Tegevusalad - Kalandus. - Turism. - Põlluharimine. - Lambakarjatamine. Islandi keelsed väljendid: Gòdan daginn! (gouthan daijinn) - Tere päevast!, Tere! Takk fyrir! (tahk fiirir) - Tänan! Èg er frà Eistlandi (Jie er frau Eistlandi) - Ma olen Eestist. Kasutatud kirjandus: http://www.mir.ee/?s=33 http://www.iceland.org/fi/eesti/suursaatkond/uldi...

Geograafia
57 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Vene aeg Eestis 18. - 19 saj.

6) talupoeg pidi raharendi ja talu väljaostusummade saamiseks tulutoovamalt majandama, harjuma turusuhetega, kasvatama tulutoovamaid põllukultuure (Lõuna-Eestis kasvatati peamiselt lina, Põhja-Eestis kartulit). 7) talude päriseksostmine tõi enesega kaasa ka maa hinna kasvu, mis koos rahvaarvu suurenemisega soodustas eestlaste väljarändu Venemaale. 5. KULTUUR 18.-19. SAJANDI EESTIS: 1. Luterlik kirik: Alates 17.sajandist oli valitsevaks kristlikuks usuvooluks Eestis luterlus. Samas oli luteri kiriku sees erinevate arusaamade ja tõekspidamistega usuvoole: · Ortodoksne luterlus: 8) valitsev kuni 18.sajandi alguseni. 9) peamine seisukoht- reformatsioon on lõppenud koos M.Lutheriga; st. et luterlus tuleb sellisena säilitada, nagu Luther selle põhiseisukohad välja töötas (seetõttu olid igasuguste uuenduste vastu)....

Ajalugu
181 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Talurahva elu Rootsi ajal.

Talurahva elu Rootsi ajal Inimesed on Eesti aladel elanud tuhandeid aastaid, aga meie eestlased, oleme olnud oma Eestimaa tegelikud valitsejad ainult 90. aastat. Tekibki küsimus, kes on olnud need teised, kes on valitsenud meie maad meie eest. Need on olnud venelased, taanlased, sakslased ja rootslased. Need valitsejad on olnud erinevad meie rahva jaoks, aga millegi pärast on rahva suhu jäänud tuntud väljend:"Vana hea Rootsi aeg". Siinkohal tekibki mul siiras küsimus, miks see oli nii? Kui rootslased olid võitnud Liivi sõja, oli nende riigikassa tühi ja uus Rootsi kuningas Karl XI leidis, et on aeg läbi viia Baltikumis reduktsioon ehk siis erakätesse läinud riigimaade tagasivõtmine. Aadlid ja mõisnikud olid selle vastu, aga lõpuks, kui Rootsis tehti mitmed seadusemuudatused, polnud neil enam õigust sellise tegevuse vastu protesteerida. Reduktsiooni tulemusena hõivas Rootsi Eestimaal 4/5 mõisatest, mis ei t...

Ajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Keskaeg III

Jõudis Luther ordude ja kloostrite eitamiseni. · Tõlkis piibli saksa keelde. Uus testament 1522, piibel 1534.aastal­ lõi aluse saksakeelsele jumalateenistusele, rahva harimisele. Soovitas rajada kristlikke koole. Taunis pühakute ja pühade säilmete kultust (jumalaema särgi ribad, püha piima tilgad jne) 31. LUTERLIK REFORMATSIOON: ERIMEELSUSTE KAUDU UUE KIRIKUNI PHILIPP MELANCHTHON · Tähtis ideoloog. Tegevusega hariduse alal pälvis aunimetuse ,, Saksamaa õpetaja". · Ühines reformatsiooniga 1521. aastal. Ta aitas põhidokumente koostada ja piiblit tõlkida. Melanchthon oli seisukohal, et just mõistus ja haridus peavad usku toetama. ERIMEELSUSED REFORMATSIOONIS · Mõni leidis, et ümberkorraldused ei saa piirduda üksnes usupuhastusega ja õpetatud meeste vaidlustega, vaid...

Ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Ajalugu läbi aegade

roomlastel hakkas tähistama vabariiki. Võeti üle erinevatesse keeltesse Magistraat- riigi ametnik kes valiti üheks aastaks,olid kolligioaalsed 2 või mitu tükki korrga, tasu ei makstud enamasti jõukad kodanikud. Konsul-kõrgim magistraat,eelkõige sõjaväe juht sümbolik rimmaga seotud kinni vitza kimp Preetor- ül- õiguse mõistmine , sõjaväe juhtimine, ja vajadusel konsuli asendamine. tSensor-5a ameis,valiti endiste konsulite hulgast ül-kodanike loendamine, elukommete jälgimine senaatorite nimekirjade koostamine,ohukorral võis määrata diktaatori, diktaator- 6 kuuks piiramatu võimuga juht, Rahvatribuun-erandlik amet sest valiti plebeide hulgast.võisid panna veto igale lihtrahvast kahjustavale seadusele. Senat- valitseb riigi nõukogu,koosnes endistes ja tegev magistraatidest.amet oli eluaegne. Max 600 senaatorit oli olemas korraga.pidi kõik seaduse eelnõud heaks kiitma enne kui rahva...

Ajalugu
145 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Riigikaitse

Kui ka ateist tahab mõnda maailmavaatelist küsimust arutada, siis ... vahet pole. Nõnda püütakse kaplaneid tööle võtta proportsionaalselt, lähtuvalt ühe või teise usutunnistuse pooldajate hulgast rahva seas. Kiriku poolt kureerib kaplanaati Eesti Kirikute Nõukogu. Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikud: 11 Luterlik kirik, baptistikirik, metodistikirik, rooma ­katoliku kirik, nelipühikirik, adventistide kirik, armeenia kirik, õigeusukiriku Konstantinoopoli patriarhile alluv pool ja Moskva Patriarhaadile alluv pool, ja vaatleja staatuses karismaatiline episkopaalkirik. Pataljonikaplani ülesanded, sisemäärustiku järgi: Tõsta ja hoida pataljoni isikkoosseisu moraali ja kaitsetahet (§127 lg 1) Moraal: klassikalise arusaama järgi õpetus käitumisest, ka: kombed. Elukombed....

Riigikaitse
86 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Eesti keskaeg

1525. aastal trükiti Lübeckis jumalateenistuse käsiraamat eesti-, liivi- ja lätikeelse selgitava tekstiga. See on esimene teadaolev eestikeelne trükis, mis pole siiski meieni jõudnud, sest kogu tiraaz hävitati tollal veel katoliiklust pooldanud Lübecki rae käsul. Esimeseks osaliselt säilinud eestikeelseks trükiseks on 1535. aastal ilmunud Tallinna Oleviste kiriku õpetaja Simon Wanradti ja Pühavaimu kiriku eesti jutlustaja, eestlase Johann Koelli luterlik katekismus. 16. sajandi eestikeelsetest trükistest teame väga vähe. Juba siis tehti katseid piibli tõlkimiseks eesti keelde, mis meie kirjakeele tollase arengutaseme juures ei saanudki õnnestuda. Samaaegselt eestikeelse trükitud raamatuga tekkis eestikeelne kooliharidus. Tallinnas hakati vaestest peredest pärit andekamaid poisse koolitama kirikukoguduste annetuste arvel. Emakeelne haridus tegi esimesed sammud teadmiste teel kergemaks...

Ajalugu
256 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Ajaloo suulinearvestus

3)Adratalupojad-talupoegade põhiliik,kes püidid tegema teotööd ja maksma makse. 4) Üksjalad-Olid küladest väljaspoole rajavad adratalunike nooremad pojad. 5)Vabdikud-kõige madalamas külaühiskonna kihistuses e. Ilma maata ,palgatööst elatuvad talupojad, põhiliselt sulased ja teenijad. Kõikidel talupoegadel oli kohustus käia ehitustöödel ja sõjateenistustest osa võtmine. Pilet nr.7 1.Vaimuelu Rootsi ajal-Rootsi oli jäik luterlik maa. 17. saj. hakkab eesti kuuluma luterlike riikide hulka. Selle mõju Eestile on kahesuunaline: luterlus mõjus viljastavalt eesti kirjakeele arengule, kuid Eesti kaotas oma kauaagsed sidemed kaugema Lääne- ja Lõuna-Euroopaga, kus olid veel säilinud ladina keel ja katoliiklus ja Eesti muutus saksa kutuuri ääremaaks. 2.Jüriöö ülestõus-Jüriöö ülestõus oli eestlaste ülestõus, mis algas jüriööl (23. aprillil) 1343.,Taani ja Saksa vastu...

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
27
docx

EESTI AJALUGU

sajandil Alates 1561. aastast kuulus Põhja-Eesti Rootsi võimu alla, olles sellele alistunud vabatahtlikult. Seetõttu kinnitas Rootsi kuningas ka Harju-Viru ning Järva, hiljem ka Läänemaa vasallide ja Tallinna linna privileegid täies ulatuses. 1584. aastaks kujunes välja Eestimaa rüütelkond, mis sai Eestimaa kuberneri kõrval olulisimaks kohaliku võimu teostajaks. Rootsi võimu all olnud aladel kehtestati 16. sajandi lõpuks ka luterlik kirikukorraldus, kuigi peagi alanud sõjad Poolaga ei lasknud pikka aega maarahva uude usku pööramisele keskenduda, see sai teoks alles 17. sajandi keskpaigaks, kui kogu Eesti ala oli kindlalt Rootsi võimu all. Rootsi võimu esimestel kümnenditel ei toimunud erilisi muudatusi ka Eesti hariduselus, riik keskendus sõjale ja uue administratiivkorralduse juurutamisele. Aastatel 1582­1625 kuulus Lõuna-Eesti Poola võimu alla. Et kuningas Stefan Bathory...

Ajalugu
104 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Renessanssi muusikaajalugu ja kultuur

Johannes Ockeghem (~1420 ­ 1497) ­ kaanonimeister. Josquin des Prez, Adrian Willaert ­ veneetsia koolkonna rajaja. Orlandus Lassus. 16 sajandi vaimulik muusika Ususõjade sajand.Ühtne läänekirik jaguneb kaheks katoliiklikuks ja protestantlikuks. Protestantlikud kirkud : anglikaani- , luterlik - ja kalvinistlik kirik. Protestantism on reformaatsiooni tulemusena katoliku kirkiust eraldunud kirikute usulahkude ühine nimetus. Luterlik kirik ja selle muusika. 1517 aastal naelutas Martin Luther Witenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi. Ta imetles Madalmaade polüfooniakunsti. Leidis, et muusikal on väga suur kasvatuslik tähtsus. Soovis laulmise kaudu ka kogudust jumalateenistusele haarata. Tema litrugial oli kindel koht saksakeelsete hümnidel. Luteri Koraal : vaimulik laul, rahvuskeelne, stroofilise värsstekstiga, salmides korduv viis, lihtne viis ja rütm. Katoliku kirik ja selle muusika....

Muusikaajalugu
59 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun