Suvel kanti rikkaliku sulamisveega järvedesse rohkesti settematerjali, mille jämedam, liivakas-aleuriidikas osa settis kohe, peenem, savikas komponent jäi hõljuma ja settis jääga kaetud veekogudes talvel, kui settematerjali juurdevool praktiliselt puudus 29) Igikelts ja selle mõju elustikule.Igikelts ehk kirsmaa on kestvalt külmunud kivimite kompleks maakoores. Ta ulatub üldiselt seda sügavamale (kuni 600 m), mida madalam on talvine temperatuur, õhem lumikate ja mida jämedateralisemad või lõhelisemad on kivimid. Igikelts esineb kas lausaliselt või laiguti (peamiselt mägedes), hõlmates 6 enam kui 20% maismaa pinnast. Madalaim teadaolev igikaltsa temperatuur on –8 0C (Kirde-Siberis). Niisuguses madalas temperatuuris säilivad loomade (näiteks mammutite) ja taimede jäänused tuhandeid aastaid.
• Kliimat kujundavad cP ja cA, tsüklonid • Mandriline kliima pika külma talvega ja lühikese jaheda suvega, õhutemperatuuri aastane amplituud väga suur • Sademeid 300-600mm, aurumine väike, liigniiske • Euraasias taiga Nt: Alaska, Island, Labrador Tundrakliima • Kliimat kujundavad cP, mP, cA, tsüklonid • Lühike külm suvi, pikk talv juulikuu keskmine ulatub +10-ni • Sademeid 200-300mm, aurumine väga väike • Lumikate õhuke Nt: Põhja-Jäämere rannik, Gröönimaa rannik, Antarktika ps. Liustikukliima • Kliimat kujundavad cA või cAA, mandrijää, merejää • Õhutemperatuur väga madal, ka suvel mitte üle 0°C Nt: Antartika, Gröönimaa siseosa Atmosfääri tsirkulatsioon, tuuled Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kuidas toimub õhumasside liikumine põhjapoolkera parasvöötmes? Mis seda mõjutavad?
takistavad õhu liikumist), sarnanevad temperatuurid raiestikul (häilus) tingimustega metsa all, sest metsa ja lageda ala vahel toimub õhuvahetus. Mets avaldab tugevat mõju ka mulla temperatuurile. Talvel on metsamuld soojem ja külmub tunduvalt hiljem ja õhemalt kui muld metsata alal. Metsamuld külmub vähem järgmistel põhjustel: 1) võrastik takistab soojuse kiirgumist mullast, 2) sammalkate ja metsakõdu juhivad halvasti soojust ja takistavad mulla jahtumist, 3) lumikate on metsa all kohevam ja sageli sulab varem külmunud muld paksu lume all alumistes mullakihtides oleva soojuse mõjul üles. Vahel võib täheldada ka vastupidist nähtust: metsamuld on enam külmunud kui metsata alal. Nii võib juhtuda siis, kui muld metsata alal on kaetud lumega, metsa all aga lumikate puudub, sest lumi on jäänud võradesse. 14 6.3 Mets ja vesi Vee tähtsus
SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 3 1 ÜLDANDMED ................................................................................................................. 4 1.1 Ettevõtte üldandmed .................................................................................................... 4 1.2 Ettevõtte taustaandmed ................................................................................................ 5 1.3 Äriidee ja ärilause ........................................................................................................ 5 2 PROJEKTI ISELOOMUSTUS JA EESMÄRK ........................................................... 5 2.1 Ettevõtte põhiväärtused ............................................................................................... 6 2.2 Missioon ja v...
*Primaarsed (astronoomilised): Maa kui planeedi karakteristikud, seotud Maa orbiidi kuju ja asendiga. Pöörlemine ümber oma telje. Päikese kiirguse hulk, pinnaehituse põhilised jooned, Maa kuju ja sellest tulenev kiirguse jaotumine, maismaa ja mere vahekord, atmosfääri üldine tsirkulatsioon.Kujundavad kliimat trevikuna, nende tõttu tekivad kliimavöötmed. *Sekundaarsed (geograafilised): kaugus merest, reljeef, taimkate, jää- ja lumikate vms 13.Hoovused kliimat kujundava tegurina . Peale ookeanide läheduse mõjutavad kliimat ka merehoovused. Soojad hoovused kannavad endaga suurt soojushulka: merelt puhuv tuul soojendab neid maid, mille rannikuilt mööduvad hoovused. Külmad hoovused aga jahutavad rannikuäärseid maid tunduvalt. Kui soojad hoovused soojendavad atmosfääri, siis külmad hoovused jahendavad. 14.Inimtegevuse mõju maailma kliimale.
). 1) võrastik takistab soojuse kiirgumist mullast, lehtpuumetsa rohkem kui okaspuumetsa (osa lund Tuule tugevust võib ligikaudselt hinnata: 2) sammalkate ja metsakõdu juhivad halvasti jääb võradesse pidama. Lumi sulab metsas alati 2 - 3,5 m/s kerge tuul soojust ja takistavad mulla jahtumist, tunduvalt hiljem kui metsata alal (kevadel on 10 - 12 m/s tugev tuul 3) lumikate on metsa all kohevam ja sageli sulab metsas jahedam kui lagedal, puude võrad 18 - 21 m/s torm varem külmunud muld paksu lume all alumistes takistavad soojuskiirguse jõudmist võrastiku alla, 30 m/s maru mullakihtides oleva soojuse mõjul üles. maapinnale). Seega vähendavad metsad piirkonnas üle 32,7 m/s orkaan Vahel võib täheldada ka vastupidist nähtust: erosiooni ja üleujutusi
Põllumajandus on piiratud, öökülma oht, külmakindlad kultuurid (teraviljad). Puidutööstus, paber, tselluloos o nt: Euraasia põhjaosa Skandinaaviast Siberini ja Kaug-Idani, Alaska, Kanada keskosa, Yukon, Labrador, Island 12. tundrakliima (Dfc, Dwd): kliimat kujundavad cP, mP, cA, tsüklonid. Lühike külm suvi, pikk talv, juulikuu keskmine ulatub +10 °C. Sademeid 200-300 mm, aurumine väga väike. Lumikate õhuke o tundra keskkond: igikelts. Mullastik vaene, vähe huumust, palju turbarabasid. Taimkate koordunud maapinna lähedale – sammal, samblik, kõrrelised, tarnad, metsatundras üksikud kidurad puud o nt: Põhja-Jäämere rannik, Gröönimaa rannik, Antarktika poolsaar 13. liustikukliima (E): kliimat kujundavad cA või cAA, mandrijää, merejää. Õhutemperatuur väga madal, ka suvel mitte üle 0 °C
ajavahemiku kestel. *Primaarsed (astronoomilised): Maa kui planeedi karakteristikud, seotud Maa orbiidi kuju ja asendiga. Pöörlemine ümber oma telje. Päikese kiirguse hulk, pinnaehituse põhilised jooned, Maa kuju ja sellest tulenev kiirguse jaotumine, maismaa ja mere vahekord, atmosfääri üldine tsirkulatsioon.Kujundavad kliimat trevikuna, nende tõttu tekivad kliimavöötmed. *Sekundaarsed (geograafilised): kaugus merest, reljeef, taimkate, jää- ja lumikate vms. 13. Hoovused kliimat kujundava tegurina. Peale ookeanide läheduse mõjutavad kliimat ka merehoovused. Soojad hoovused kannavad endaga suurt soojushulka: merelt puhuv tuul soojendab neid maid, mille rannikuilt mööduvad hoovused. Külmad hoovused aga jahutavad rannikuäärseid maid tunduvalt. Kui soojad hoovused soojendavad atmosfääri, siis külmad hoovused jahendavad. 14. Inimtegevuse mõju maailma kliimale
probleemid jugapuude talvitamisega avatud paikades. Igihalja taime suurim kahjustaja on külmunud maa koos terava varakevadise päikesega. Peale selle kimbutab neid avatud kasvukohas ka talvine külm tuul. (Kodu & Aed, dets. 2007) Selleks, et jugapuu sirguks mandril kõrgeks, tuleks ta istutada aia varjuossa või kaitsta teda varjukangastega. Kindlam on aga valida hoopis madalamad ja laiuvad põõsakujulised isendid siis kaitseb neid talvekülma eest lumikate. Harilik jugapuu õitseb aprillis-mais, ta on tuultolmleja. Nad on kahekojalised taimed: marjataolisi mahlakaid punaseid üheseemnelisi käbisid kannavad ainult emastaimed. Punane viljaliha on magus ja söödav, vilja keskel asuv suur seeme aga tugevalt mürgine. Mürgised on ka teised taimeosad. (Jugapuu perekonnakirjeldus) Jugapuu võib erandjuhul üle minna ka ühekojalisusele ehk ühel puul arenevad nii isasõied kui ka emaskäbid. Samuti võivad kujuneda seemneteta, partenokarpsed viljad.
Kuid esineb ka palju suuremaid, grammidesse ulatuva massiga lumehelveste kobaraid, lumekruupe, mille läbimõõt ulatub 10 cm. · Aastas sajab Maale ca 5 1016 kg lund. Mitu kilo tuleb iga inimese kohta? Inimeste arv on ligikaudu 5109. Lihtne arvutus annab, et inimese kohta tuleb 10 000 tonni! · Pärast lumesadu on kõik kuidagi salapäraselt vaikne. Miks? · Milline on lume tihedus? Värske , külm lumi 10 kg/m3 , sula lumi kuni 800 kg/m3 . Lumikate pole nagu liivahunnik, kus midagi ei liigu. Lumehelbed kleepuvad üksteise külge, moodustavad mingeid makrostruktuure. · Kas lumi on valge? Lumi koosneb veest (jääkristallidest), mis ei neela just eriti tugevasti valgust. Vesi on värvitu, st. neelab ja peegeldab kõiki valguse komponente ühtviisi. Lumi peegeldab hästi talle langevat valgust, kuigi vesi ei peegelda ju! Ka vesi võib valgust hästi peegeldada, eriti kui valgus langeb väga
KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomiline ühik - on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Päikesest.1,495 978 7*1011 m Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Päikesesüsteemi planeedid Toodud väärtused on keskmised kaugused. Planeet Kaugus Päikesest Merkuur 0,39 aü Veenus 0,72 aü Maa 1,00 aü Marss 1,52 aü Jupiter 5,20 aü Saturn 9,54 aü Uraan 19,2 aü Neptuun 30,1 aü Pluuto 39,44 aü Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. 1 valgusaasta 63 241 aü Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 6...
Maa on jaotatud kliimavöötmeiks. Vöötmete piires eristatakse merelist kliimat (õhutemperatuuri muutumise amplituud väike, sademete hulk suur) ja mandrilist kliimat (õhutemperatuuri muutumise amplituud suur, sademete hulk väike). Kliimategurid on mitmesugused meteoroloogilised protsessid vastastikuses mõjutuses Maa pindmise kihiga. Peamised kliimategurid on - kiirgusbilanss, õhu tsirkulatsioon, veeringe, maismaa ja mere jaotus ning paiknemine, reljeef, hoovused, pinnase iseloom, lumikate ja taimkate. Pika aja vältel ei ole kliima püsiv, selles on nii: - kliima kõikumisi (lühiajaline ilmastiku muutumine), kui ka - kliimamuutusi (pikaajaline kliima muutumine, mis realiseerub kliimakõikumiste kaudu ja on vaadeldav kõikumiste trendina). Kliima muutumist käsitletakse vähemalt kolmes erimõõdulises ajaskaalas: - geoloogilises (aastamiljonid ja aastatuhanded); - ajaloolises (aastatuhanded kuni aastasajad); - nüüdisaegses (aastakümned). ÖL.
Austraalia kõrgeim mägi Big Beni vulkaan (tipp Mawson 2745 m) asub Antarktikas Heardi saarel. Austraalia ulatub lähisekvatoriaalsest vöötmest parasvöötmeni. Idarannikul sajab kuni 2000 mm/a ja 29% territooriumist sajab vähem kui 200 mm/a. Ligi poole Austraalia territooriumist hõlmavad kõrb ja poolkõrb. Talvel võib siseosas olla öökülmi. Tasmaanias võib talvel ka lund sadada, kõige jahedam on Austraalia Alpides, kus võib lumikate püsida 3-4 kuud. Jõgesid on vähe aga idarannikul on palju lühikesi energiarikkaid jõgesid. Mandri suurima jõestiku moodustavad Suure Veelahkmeaheliku läänenõlvult algav Murray ja tema lisajõed. Nende jõgede vooluhulk kõigub tugevalt ning seda kasutatakse niisutamiseks. Sisemaal on ajutise vooluga jõed, kriigid. Mageveejärvi on vähe ja enamik neist on väikesed mägijärved. Majanduses on oluline põhjavesi, mida leidub 4,8 mln km2 suurusel alal.
1. Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hoold...
nii kergesti maapinnani ja tuule puudumine pidurdab aurumist. Võrade tõttu ei pääse lund sulatama ka esimesed kevadvihmad. SADEMED Kuigi osa lumest jääb metsas puuvõradesse pidama, on lumekiht seal tihtipeale paksem kui lagedal: metsas puuduvad suured temperatuurikõikumised, mis lume sulamist põhjustaksid; metsa all pole ka tuult, mis lume minema kannaks. Kohevam lumikate ei lase metsamullal väga sügavalt läbi külmuda: lume sulamise ajaks on ka muld seal tihti juba sulanud ning lumevesi saab siis kiiresti kobedasse maapinda imbuda. Mõnikord on lumi metsale ka ohtlik: raske sulalumi, mis sadades puudele kleepub, võib noori ja peenikesi puid puruks murda (lumemurd) või maha vajutada (lumevaalimine). Peale lume peavad puuvõrad kinni ka vihma. Loomulikult oleneb see võra tihedusest,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
