liigestatud reljeefist ja kaugusest merest. Soojem on künka lael ja nõlvadel ning madalam on õhutemperatuur orgudes, samuti esineb orgudes öökülmi kevadel kauem (kuni 30 päeva) ja need algavad sügisel varem (kuni 15 päeva). Suurema absoluutse kõrguse tõttu on Haanja keskmine õhutemperatuur tasandikulise alaga võrreldes ligi 12 °C madalam. Samuti esineb siin seetõttu talvel oluliselt harvem sulasid, mistõttu lumikate püsib kauem(125päeva). Lumikatte paksus on 40cm50cm. Haanjas esineb rohkem sademeid kui kusagil mujal Eestis. Aasta keskmiseks sademete hulgaks on Haanja kõrgustikul 750800 mm ehk 100150 mm enam Eesti keskmisest. Muld ja taimkate Mullastik on Haanja kõrgustikul väga vaheldusrikas, mullatüübid sõltuvad erinevatest lähtekivimitest ja künklikust reljeefist. Kõrgustiku tasasematel aladel on valdavateks mullatüüpideks kamarleet ja kamarkarbonaatmullad
palju järvi ja soid, mille tõttu on pinnas liigniiske ja põlluharimine on raskendatud, kuna pinnast tuleb enne kuivendada. 1.3 Soomele on loomulik lumine ja külm talv, üsnagi lühike kevad ja suvi ning pilvine, tuuline ja vihmane sügis. Keskmine temperatuur suvel +18ºC, talvel temperatuur võib langeda kuni -20ºC. Üldiselt sajab palju juulis ja augustis, rannikualadel aga septembris ja oktoobrid. Kõige kuivem on märts. Lumikate püsib Lõuna-Soomes 2-3 kuud, Kesk-Soome sideosas 4 kuud ja Põhja-Soomes mõnikord isegi 7 kuud. Põhjapolaarjoonest põhja pool kliima karm. Kuue talvekuu kestel langeb temperatuur seal kuni -30ºC-ni, suvel on seal 73 kesköise päikesega päeva ja temperatuur võib tõusta kuni 27ºC-ni. Lõunaosas on suvi mõõdukas ja lühike, talv aga külm. Aasta keskmine temperatuur on Helsingis 5ºC. Seetõttu on Lõuna- Soomes põllumajandusega tegelemine võimalik
Mereline kliima muudab talved saartel pehmeteks ja niisketeks. Sisemaal seevastu on mõõdetud Eesti külma- ja soojarekordid. Madalaim talvine temperatuur pärineb 1940. aasta 17. jaanuarist, kui temperatuur langes Jõgeval kuni 43,5º C. Eesti soojarekord +35,6º C mõõdeti 1992. aasta 11. augustil Võrus. Kui suvel jagub Eestimaal päevavalgust ligemale 19 tunniks, siis talvel vaid kuueks. Pikad talveööd muudab valgemaks umbes kolm kuud püsiv lumikate. Külma võib esineda isegi juunikuu öödel ------ Ameerika arstide poolt on tulnud uus ja huvitav avastus! Ilusad loodusvaated ning mahedad loodushääled leevendavad koos valuvaigistitega valu ja muret! Kui õiges kohas kasutada ära looduse võlu, siis võivad tulemused olla üsna head! Tehti sellised uuringud, et ebameeldiva protseduuri käigus anti pooltele patsientidest valuvaigistit, teistele anti samuti valuvaigistit kuid
Veeringet käigus hoidev päike soojendab ookeanide vett ning osa sellest aurub. Tõusvad õhuvoolud viivad selle auru atmosfääri jahedamatesse kihtidesse, kus ta kondenseerub pilvedeks. Õhuvoolud kannavad pilvi ümber maailma, nendes olevad veepiisakesed põrkavad kokku, ühinevad ning langevad taevast sademetena maha. Osa sademeist langeb lumena ning võib kuhjuda jääkilpidesse või liustikesse, milles külmunud vesi võib säilida tuhandeid aastaid. Soojemas kliimas lumikate kevadeti sageli sulab ning maapinda mööda ära voolav sulavesi võib põhjustada üleujutusi. Osa lumest ja jääst sublimeerub, s.o läheb tahkest olekust vahetult gaasilisse. Enamik sademeist sajab ookeanidesse tagasi, osa aga mandritele ning moodustab raskusjõu toimel mööda maapinda voolates pindmise äravoolu. Osa pindäravoolu veest jõuab orgudes olevatesse jõgedesse ning liigub jõeäravooluna ookeanide poole, osa aga koguneb mageveevaruna järvedesse
25. Kummas kliimavaldkonnas kõigub aastane õhutemperatuur Eestis vähem, kas merelises või mandrilises? Miks? Mandrilise, sest mandrilise kliimaga alal on soojem ja seal kõigub temperatuur ööpäevas palju. 26. Miks puhuvad eestis kõige sagedamini läänekaare tuuled? Sest eesti asub läänemere rannikul, olles avatud valitsevatele läänekaare tuultele. 27. Kus tekib talvine lumikate Eestis kõige varem? Kus sulab lumikate kõige hiljem? VEESTIK 1. Millisteks osadeks jagatakse veestik? Veestiku moodustavad pinnaveekogud (ookeandi, mered, järved, jõed,ojad, veehoidlad, kanalid, tiigid, kraavid), suured märgalad (sood, lammid, padurannik), jääkilbid ja liustikud ning maasisene vesi ehk põhjavesi. 1. Pinnaveekogud, jääkilbid ja liustikud, maasisene vesi ehk põhjavesi. 2. Mered ja suured järved vähendavad aasta temp amplituudi ning ühtlustavad kliimat
Mõhnastikulis-moreensed (Otepää, Haanja) küngastikud maa-alad, kus väikesel alal esinevad ebakorrapäraselt koos mõhnad, moreenikünkad ning sood ja järved. Kohati lisanduvad madalad oosid, väikese pindalaga moreenitasandikud ja sandurid ning orud. Taimedel esineb palju kasvukohti (taimkate sootaimedest, kuivalembesteni). Järske nõlvu ohustab erosioon. Maastikulise eriilmelisuse tõttu esineb temperatuuri muutusi (külmaõhujärved). Sademeid rohkem, lumikate paksem, talv kuu aega pikem. Esineb palju järvesid. Esinevad kuuse-enamusega puistud. Küngaste ja nõgude vahel esinevad madalsood. On kujunenud mitme jääaja jooksul. Voorestikud (Vooremaa, Türi, Kolga-Jaani) on viirulised maastikud, mis moodustavad ovaalseid künniseid ja seljakuid. Esinevad liigniisked rohumaad, sood ja järved. Vooremaa on võetud looduskaitse alla kui maailma üks tüüpilisemaid voorestikke. Voorte pikkus ulatub 2...10 km, kõrgus 20...40 m
Põhja-Austraalias on keskmine temperatuur jaanuaris (suvel) 28-32°C ja juulis (talvel) 18-25°C. Idarannikul ja mägede idanõlvul sajab 1000-2000, läänenõlvul 200-300 mm/a. Mandri edelaosas valitseb vahemereline, lõunaosas lähistroopiline kuiv mandriline ja kaguosas lähistroopiline niiske kliima (sademeid 500-100 mm/a, keskmine temperatuur jaanuaris 18-22°, juulis 8-12°C. Tasmaania läänerannikul on aastas 259 sajupäeva. Talvel või Austraalias ka lund sadada, kuid lumikate sulab kiiresti. Kõige jahedam on Austraalia Alpides, kus lumi püsib mäeharjadel 3-4 kuud ja madalaim mõõdetud temperatuur on -22°C. . 4. Pinnamood Autsraalia hiigelsuur lääneplatoo kuni 2000 km läänerannikust sisemaale, hõlmates poole manrist. Platoo keskmine kõrgus on 300-600m. Austraalia keskpiirkonna madalik ulatub lääneplatoost ida-kõrgustikeni. Austraalias on sisejõgesid, mis osa aastast kuivad ega ühendatud merega, suuri jõgi Murray
Polaarses kliimavöötmes esineb aastaaegadest ainult talv. Seal esineb polaaröö ja polaarpäev, vastavalt sellele erineb ka temperatuur. Polaarpäeval, kui Päike paistab pool aastat järjest, tõuseb õhutemperatuur isegi 10-15 külmakraadini. Talvel, kui Päikest sealsetele aladele üldse ei jõua, on külma isegi kuni 50 kraadi. Polaarkliima on väga külm ja kuiv. Seal ei saja peaaegu üldse, kuna õhus on väga vähe niiskust. Sellest hoolimata on polaaraladel püsiv paks lumikate. Kohati võib Antarktikas lume paksus ulatuda kuni 4 kilomeetrini. See on tingitud püsivalt külmadest ilmadest, nii et lumel pole võimalust ära sulada. Polaaraladel jääb ka kõige soojema kuu keskmine temperatuur alla null kraadi. Polaaraladel peavad vastu vaid vähesed loomaliigid, kuid ühe liigi isendite arvukus on suur. Lindudest pesitsevad suvekuudel Arktikas või Antarktikas kotkad, kullid, kakud, ännid ja aulid. Antarktikas elavad pingviinid, kellest keiserpingviinid ja adeelia
• Liivi lahe rannikumadaliku aluspõhjaks on Kesk- Devoni ladestik ja Jaagarahu lade. http://entsyklopeedia.ee/meedia/jaagarahu_lade1/aluspohja_avam us Õhutemperatuur ja ilm • Talve (veebruaris)keskmine õhutemperatuur on -6ºC. • Suve (juuli) keskmine õhutemperatuur on üle 17ºC • Talve miinimum on -35ºC ja suve maksimum on +35ºC. • Keskmine sademete hulk aastas on 600-650mm, ööpäevane maksimum 95mm. • Lumikate on keskmiselt 30 http://www.olev.ee/fotoblogi/fotostuudio/fotograaf/talv cm. _parnu_rannas.html • Valdavalt puhub edelatuul. Loomastik • Must toonekurg • Merikotkas • Kõre http://et.wikipedia.org/wiki/Juttselgk %C3%A4rnkonn#mediaviewer/File:Juttselgk%C3%A4rnkonn.jpg http://et.wikipedia
talvel aga käre pakane. 24. Võrdle külma ja sooja fonti. V: Külm font - Tekib külma õhu soojale peale tungimisel. Soe font - Tekib sooja õhu külmale peale tungimisel. 25. Kummas kliimavaldkonnas kõigub aastane õhutemperatuur Eestis vähem, kas merelises või mandrilises? Miks? V: 26. Miks puhuvad Eestis kõige sagedamini läänekaare tuuled? V: Need seostuvad eelkõige sagedase tsüklonitega. 27. Kus tekib talvine lumikate Eestis kõige varem? Kus lumikate kõige hiljem? V: Kõige hiljem Lääne-Eesti saartel ning kõige varem kõrgustikel. MÕISTED HOOVUS - Suure koguse vee horisontaalne, enam vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine. ÕHURÕHK - Rõhk, mida avaldab õhk enda all olevale maa- ja merepinnale. MADALRÕHUALA - Ulatuslik ala, kus õhurõhk on keskmisest madalam kui ümbritsecatel aladel. KÕRGRÕHUALA - Ulatuslik ala, kus õhurõhk ok keskmisest kõrgem kui ümbritsetavatel aladel.
Varakevad esimene päev, kui lund pole 1. aprill, kevad - ööpäeva keskmine temp üle +5 domineeris alates 24. aprillist. Suvi ööpäeva keskmine temp üle 13 kraadi domineeris alates 23. juunist. Sügise algus 13. septembril (Jaaguse järgi 1. septembril). Hilissügis algas 7. novembril (13. oktoober Jaaguse järgi). Eeltalv algas 1. detsembriga, kui lumikattega koos hakkasid ka külmapäevad peale ja talve alguseks võib lugeda 11. detsembrit, kui domineerisid külmapäevad ja lumikate oli püsiv, üksikute lumetute päevadega kuu lõpu poole. Meteoelementide käigud. Kallise nali: nõuka ajal oli päikest vähe, sest majandus läks alla ja vastupidi. On ette tulnud detsembreid, kui üldse päikesepaistet pole olnud. Õhurõhk: kaks miinimum, üks nov-dets, seoses läänetsüklonitega, teine suvel, seoses mandri soojenemisega. Aastakeskmine sõltub talve temperatuurist. Temperatuurisummad on mõttekad vaid võrdluses. Öökülm on kvalitatiivselt erinev nähtus
järgmist: niiske kliima, tihe vetevõrk, ulatuslik soostumine. Rannajoone suure liigestatuse tõttu on tunda iseloomuliku maastiku. mere mõju. Eestis valitseb üleminekukliima. 36. Nimeta vähemalt 2 poollooduslikku elupaigatüüpi. Kirjelda lühidalt nende tekke- ja säilimise 27. Milles avalduvad kõrgustike klimaatilised erisused? (temperatuur, sademed, lumikate, tuul jne) tingimusi. Pärand- ehk poollooduslike kooslustena mõistetakse eelkõige puudeta lagedaid, Too näiteid. Pilvede hulk ja sademed kasvavad kõrgustiku tuulepealsetel nõlvadel ja väheneb tuulealustel traditsiooniliselt majandatavaid niite või puude-põõsastega puisniite. Poollooduslikud kooslused püsivad nõlvadel. Samuti on kõrgustikel vähe päikesekiirgust
küladest. Alates sellest ajast on Mikitamäe külanõukogu ja hilisem valla territoorium muutusteta. 25. veebruaril 1977. a. kinnitas Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium rajoonide ettepanekud külade, alevite ja alevike nimetamise kohta. Kliima Suvel on keskmine temperatuur üle 17 kraadi ja päikest näeb 17001750 tundi aastas. Talvel, veebruari kuus on aga keskmine temperatuur umbes 7,0 7,5 kraadi, lume paksus on umbes 30cm ja lumikate katab maad umbes 120125 päeva. Aastas sajab maha alla 600mm sademeid. Tuule kiirus 10m kõrgusel on keskmiselt 2,53,0 m/s. Agrokliima Külmavaba periood kestab umbes 140160 päeva. Keskmine temp ööpäevas on u. 6065 päeval üle 15 kraadi. Kesmine temp on aga alla 5 kraadi umbes 175180 päeval. Fenoloogia Põldleokesed saabuvad umbes 23.märtsil. Rukki vegetatsioon algab kuskil 14.aprillil. Vahtra õitsiemine 9.mai. 17.mai hakkavad õitsema aga toomingad
Murdmaasuusatamine Kristiin Sõõrumaa 5k klass Referaat 2018 Sissejuhatus - Mis on murdmaasuusatamine? Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises vahelduvate pinnavormidega maastikul. Murdmaasuusatamine võib pakkuda reibastava elamuse. Suuskadel saab minna peaaegu kõikjale, kuhu süda iganes ihaldab sõita mööda põlde ja niitusid, üle jäätunud järvede ja ojade, metsavaikuses ning lumistes orgudes. Sätendav lumikate muudab maastiku idülliliseks. Maa näib olevat nõnda värske ja puhas, otsekui alles ootaks avastamist. Läbi härmatanud metsa liuglemine mõjub rahustavalt nii hingele kui ka meelele. Igapäevane masinamüra vaibub pikkamööda ja peagi on kuulda ainult suuskade sahinat. Eesti murdmaasuusatamise ajalugu
fotosüntees. Jahedas kogunevad taimedesse varuained e. suhkrud, karastunud taimede lehtedes on suhkruid kuni 22% kuivainest. Sellised taimed taluvad 10-12 külma. Teises faasis pole valgus vajalik, kuid temperatuur peab langema alla 0 C. Toimub vee vähenemine, suureneb rakumahla konsentratsioon Mõlemad karastumisfaasid läbinud taimed taluvad kuni 20 C külma, soodsates tingimustes kulub kahe faasi läbimiseks 5-7 päeva. Tugevate külmade eest kaitseb taimi lumikate. 9. Taliviljade optimaalne külviaeg Eestis. Külviaja valikul tuleb lähtuda kohalikest tingimustest, eelistada pigem varajasemat külvi. Taliviljade optimaalne külviaeg on siis, kui taimed sügisel jõuavad vegetatsiooniperioodi lõpuks moodustada 2-3 võrset, suudavad arendada välja korraliku juurekava ja koguda vajalikul hulgal tagavaratoitaineid. Optimaalne külviaeg on taliviljadel septembri I-II dekaadil. (Talirukis: 20-30 augustini, talinisu ja triticale: 10 septembrini). 10
, sademete hulk jt kliimategurid muutuvad sõtuvalt sellest, kui suur on kaugus rannajoonest. *Sademete hulk suureneb oluliselt 30-60km kaugusel rannajoonest. *U 20km kaugusele sisemaale ulatub ka merebriis, mis takistab pilvede teket. *Mere lähedal on tugevamad tuuled, harvemini öökülma ja äikesevihma. *Sademeid, äikesevihmade sagedust ning lumikatte kujunemist ja püsimist mõjutavad kõrgustikud. 10m kõrguse kasvu lisab 1% sademeid. *Kõrgustikel on madalam temp. Seetõttu püsib lumikate seal kauem. Õhutemperatuur · Eesti madalaim temp. -43,5 Jõgeval. · Eesti kõrgeim temp. +35,6 Võrus *Kõige külmem kuu on veebruar ja kõige soojem juuli. Tuuled *Eestis valitsevad edela- ja läänetuuled. *Novembrist jaanuarini puhuvad tugevamad tuuled. *Üldiselt haruldased keeristormid ja tugevad rajud on viimastel aastakümnetel muutunud sagedasemaks. Sademed *Eestis sajab keskmiselt 550-800mm.
Merelise kliimaga aladel on jahe ja vihmane suvi. Suvel varjavad seal sajupilved tihti päikese. Talvel pehmendab veeaur ilma. Selline kliima on näiteks Lääne-Euroopas. Ookeanidelt kandub rannikule jahedamat õhku, sest vesi soeneb aeglasemalt kui maismaa. Saju tõttu varjutavad pilved tihti taevalaotuse päikesekiirte eest. Talveilmad on tavaliselt pehmed. Ookeanidelt tuleb niisket õhku, millest sademete tekkimisel eraldub soojust. Lumikate on õhuke, sest valdavalt sajab lörtsi, kuna õhutemperatuur on tavaliselt nulli ringis. Parasvöötme merelises kliimas kasvavad paljud taimed hästi, kuna niiskust on piisavalt ja talved pole eriti külmad. Parasvöötme mandrilises kliimas on aga tihti taimede kasvuks vett vähe ja talved on väga külmad. Seal esineb isegi kõrbeid. Mandriline Parasvöötme mandrilise kliimaga alad on 40. ja 65. laiuskraadi vahelised mandrite sisealad ja idarannikud
temperatuurilisi erinevusi. Lõunasoome temperatuur sarnaneb aga Eesti temperatuurile. Talved on seal tavaliselt külmad ja suved soojad. Soomele on loomulik lumine ja külm talv, üsnagi lühike kevad ja suvi ning pilvine, tuuline ja vihmane sügis. Keskmine temperatuur suvel +18C, talvel temperatuur võib langeda kuni -20C. Üldiselt sajab palju juulis ja augustis, rannikualadel aga septembris ja oktoobris. Kõige kuivem on märts. Lumikate püsib Lõuna-Soomes 2-3 kuud, Kesk-Soome sideosas 4 kuud ja Põhja-Soomes mõnikord isegi 7 kuud. Põhjapolaarjoonest põhja pool on külm kliima. Kuue talvekuu kestel langeb temperatuur seal kuni -30C-ni, suvel temperatuur võib tõusta kuni 27C-ni. Lõunaosas on suvi mõõdukas ja lühike, talv aga külm. Aasta keskmine temperatuur on Helsingis 5C. Lääne-Soome: Soome läänerannik on väga liigestatud ja saarterohke. Pyhajärvi, Näsijärvi ja
Referaat Taevakehade näiline ja mitte näiline liikumine. Tartu Kunstigümnaasium 9.a Karmen Kingo & Kadi Tamberg 02.12.08 Aastast aastasse kordavad tähed oma igavest rändu taevavõlvil ja tuhandeid aastaid on tähtkujud püsinud samasugustena. Astronoomid aga teavad, et asi ei ole päris nii. Kõik tähed liiguvad ilmaruumis, mõned kiiremini, mõned aeglasemalt, mõned lähenevad meile, teised jälle eemalduvad. Ka tähtede heledus muutub. Aeg-ajalt ilmub "uusi" tähti, tõsi küll, ainult lühikeseks ajaks (noovad). Ja ka Põhjanael ei ole alati tähistanud ainsat liikumatu punkti taevas. Teadust mis tegeleb mõõtmistega taevas nimetatakse astromeetriaks. Taevakeha asukohta tähistaevas määratakse kraadide abil. See on sama võte, mida kasutatakse maapeal, kus määratakse koha geograafiline pikkus ja laius kraadides. Oletame, et me ei tea kui kaugel tähed meist...
mereleopard, delfiinid, pingviinid, tormilinnud, ännid, püsiv inimasutus puudub, kõige vähem reostatud piirkond, polaarjaamad. · Tundrad ja metsatundrad. Asuvad lähispolaarses vöötmes. Asuvad vaid põhjapoolkeral. Esined polaaröö ja polaarpäev. Igikelts. Omapäraks on polügonaalpinna, mis tekib külmumise ja sulamise vaheldumisel. Võrreldes jää- ja külmakõrbetega on suvi pehmem. Talv on pikk ja karm. Vähestest sademetest langed suurem osa uduvihmana. Lumikate on õhuke ja kaitseb pakase eest madalaid taimi. Sageli puhub tugev tuul ja lumesajuga kaasneb tuisk. Soojal aastaajal parasvöötmeõhk, külmal aastaajal polaarneõhk. Igikelts soodutab soostumist. Taimedest on ainult madalad samblad ja samblikud ning rohttaimed. Loomadest on põhjapõdrad, muskusveised, lemming, lumekakkud. Rikkalikult on ka maavarasid(nafta, kivisüsi, kuld, niklimaak, fosfor). Mullakiht on õhuke ja väheviljakas. · Parasvöötme metsad. Asuvad parasvöötmes
Planeet Maa erilised omadused Sisukord 1. Elu maal 2. Atmosfäär 3. Erosioon 4. Kivimid 5. Maa temperatuur, liikumine, vanus 6. Huvitavat 7. Kasutatud kirjandus 2 Elu maal... Maa on ainuke teadaolev koht, kus on elu. Praeguse teadmiste seisu juures võib öelda, et elu Maal sai alguse väga lühikestel ajavahemikel pärast algset perioodi, mil Maad intensiivselt pommitasid asteroidid. See pommitamine lõppes umbes 3,9 miljardit aastat tagasi. Pidi moodustuma stabiilne maakoor ning see pidi niipalju jahtuma, et vesi saaks olla vedelas olekus. Seni vanimad märgid elust on 3,5 miljardit aastat vanad. Need leiti Lääne-Austraalia kivimites. 3,9 miljardi aasta vanusest Gröönimaa settekivimist on leitud süsiniku isotoopide omavahelise vahekorra anomaaliaid, mis viitavad bioloogilisele ainevahetusele. Seega võis elu eksisteerida juba siis. Elul on olnud Maale suur mõju. Et elu on tootnud hap...
Brasiilia ulatub nelja kliimavöötmesse. Need on ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, troopiline ja lähistroopiline kliima. Viimast on väga vähe, üksnes riigi lõunaotsas. Brasiilias sajab üldiselt kõikjal väga palju, paljudes kohtades mitu meetrit aastas. Leidub üksikuid kuivemaid paiku, idaosas kohati isegi alla 500 mm aastas, aga päris kõrbe Brasiilias ei ole. Samuti pole Brasiilias paiku, kus enamikul talvedel püsiv lumikate moodustuks. Brasiilias voolavad Lõuna-Ameerika suurimad jõed Amazonas ja Paraná jõgi. Brasiilia jõgedevõrk on tihe ja jõed on üldiselt hästi laevatatavad. Seetõttu on jõelaevandus Brasiilias väga oluline, eriti hõredalt asustatud piirkondades tähtsam kui maantee- või raudteevõrk. Taimestik Peaaegu 58% Brasiilia pindalast on kaetud metsaga. Vihmamets hõlmab peaaegu kogu Amasoonia, suurema osa Mato Grossost ja teistest kiltmaa piirkondadest, samuti rannikumäestikud
lõunaosa vahel suuri temperatuurilisi erinevusi. Lõunasoome temperatuur sarnaneb aga Eesti temperatuurile. Talved on seal tavaliselt külmad ja suved soojad. Soomele on loomulik lumine ja külm talv, üsnagi lühike kevad ja suvi ning pilvine, tuuline ja vihmane sügis. Keskmine temperatuur suvel +18C, talvel temperatuur võib langeda kuni -20C. Üldiselt sajab palju juulis ja augustis, rannikualadel aga septembris ja oktoobris. Kõige kuivem on märts. Lumikate püsib Lõuna-Soomes 2-3 kuud, Kesk-Soome sideosas 4 kuud ja Põhja-Soomes mõnikord isegi 7 kuud. Põhjapolaarjoonest põhja pool on külm kliima. Kuue talvekuu kestel langeb temperatuur seal kuni -30C-ni, suvel temperatuur võib tõusta kuni 27C-ni. Lõunaosas on suvi mõõdukas ja lühike, talv aga külm. Aasta keskmine temperatuur on Helsingis 5C. Lääne-Soome: Soome läänerannik on väga liigestatud ja saarterohke.
peamised puuliigid. Viljakamatel muldadel kasvavad peamiselt kuused ja nulud, Siberis lisanduvad neile ka seedermännid. Selliseid metsasid kutsutakse tumetaigaks, sest nad on valgusevaesed. Heletaigas, mis levib vähemviljakatel liivastel muldadel, on ülekaalus lehised või männid. Kõikjal okasmetsade vööndi piires muutub mets lõuna pool tihedamaks, puud kasvavad kõrgemaks ja on elujõulisemad. Euraasias, Jenissei jõest idas on kliima eriti mandriline, talv on väga külm ja lumikate õhuke. Seal levib igikelts ka okasmetsade vööndis. Tingimused taimekasvuks on raskemad kui mujal ja nendega on suutnud kohaneda ainult lehised. Selles vööndiosas tumetaigat peaaegu ei esinegi, ülekaalus on heletaiga. Tasasematel aladel on sealsed heletaigametsad tugevasti soostunud, sest igikelts ei lase veel pinnasesse imbuda. Väga omapärased on Põhja-Ameerikas Vaikse ookeani rannikualadel kasvavad okasmetsad. Seal on kliima ookeani naabruse ja mägede mõju tõttu tugevasti mereline
Loodusgeograafia Maret Vihman ATMOSFÄÄR 1. Atmosfääri kihid maailma- alates Tähed ja tähtkujud; ruum kõrgusest P )M ,V ,M ,M ,J S ,U ,N , (P ), (Sedna) 1000 km Kõrgemad 50-60 km Meteoriidid, Pärlmutterpilved, Virmalised; õhukihid kõrgemal Kosmoselaevad; (ekso-,termo-, Päikest ei neelata ega peegeldata; mesosfäär) strato- 8(11)km-50 km Pärlmutterpilved, jääst pilved; O3- kiht ; äike sfäär 18-55 km Satelliidid, sondid, õhupallid, lennukid; Õhutemp. all ...
Iseloomustavaid suurusi: · äärmiselt külm kliima; · sademeid vähe: tavaliselt alla 250 mm/a; · lühike taimekasvuperiood; · vähe erinevaid taime- ja loomaliike; · suur loomade ja lindude arvu kõikumine suurte rännete tõttu. TALV - on tundras pikk, külm ja tuisune, suvi lühike ja jahe. Keskmine temperatuur talvel on -34o C. Lähispolaarkliimas on sademeid vähe, sellepärast on ka lumikate õhuke. Lumi sulab alles mais-juunis ja tuleb uuesti maha juba septembris. SUVI - termomeeter näitab harva üle 10 soojakraadi. Kuigi suvepäev on pikk, käib Päike madalalt ja soojendab maapinda vähe. Taimekasvu periood on ainult 50 - 60 päeva. Tihti sajab uduvihma ja puhub vinge tuul. Auramine on jahedal suvel väike ja nii on vett palju. Aastane sademete hulk jääb tavaliselt alla 250 mm/a ja meenutab oma suuruselt kõrbeid - edaspidi on näha, et tundra elu on tõesti üpris vaene.
Külmakõrbevöönd lumevaba 1-2 kuud (<4 ), sad. 200-400 mm/a samblad, samblikud, rohttaimed optimaalne taimestiku katvus 5-20% Taimedest on külmakõrbes sammalde kõrval esindatud vaid vähesed õistaimed (polaarmagun, kivirik). Külmakõrbevöönd on lumevaba vaid 1-2 kuud; kuu keskmine õhutemperatuur on positiivne vaid juulis ja augustis; viimane on kõige soojern kuu, kuigi päeva keskmine õhutemperatuur ei tõuse üle 4'. Sademeid langeb aastas 200-400 mm, enamasti lume või Liduna. Lumikate on õhuke. Mereline kliima põhjustab tihedat pilvisust, sagedaid udusid ja tugevaid tuuli. Igikelts on lausaline. Maapind on jaotunud külmalõhede varal poole- kuni poolteisemeetrise läbimõõduga hulknurkadeks, mille piires ebaühtlase sulamise ja külmumise tõttu jämedam murend surutakse servade poole, peenem murend ja liivsavi aga koguneb keskele. Taimkate ja muld saab kujuneda vaid lõhedes ja pisilohkudes, kus taimed on talvel paremini kaitstud. Taimede ja mikroobide
Soomega on Rootsil ühist riigipiiri 586 km ja Norraga 1619 km. Rannajoon on 3218 km pikkune. Rootsi on enamus kõrge reljeefiga, sest põhja- lääne ja keskosa jäävad Skandinaavia mäesiku küllaltki kõrgesse piirkonda. Rootsi kõrgeim punkt on Kebnekajse(2111m). Pinnamoelt madal on Lõuna- Rootsi ja Läänemere ranniku ida osa. Kuna Rootsi väga pikaulatusega põhjast- lõunasse, siis on ta territooriumil kliima erinevused suured. Lõuna- Rootsi on väga pehme talvega, lumikate on lühikest aega. Võrreldes Eesti kliimaga on Lõuna- Rootsi soojem. Rootsi põhja osa on aga pikka ja külma talvega. Mägedes sajab palju. Lume paksus on suur. Rootsi kliimat mõjutab Skandinaavia mäestikust tulenev külm õhk ning Läänemerelt tulenev soe ja niiske õhk, mis tekitavad tuuli madalrõhkkondasid. 10 Kasutatud allikad http://en.wikipedia.org http://et.wikipedia.org http://europa
toodangut kasutatakse peamiselt enda tarbeks, mõningal määral saab ka külarahvas toodangust oma osa. 3 2. Külvikorraväljade agronoomiline iseloomustus Talu ümbritsevate maade muld on gleistunud nõrgalt ehk õhukeselt leetunud muld. Lõimiselt on muld peamiselt saviliiv, mõnes kohas võib leida ka liiva. Mulla pH Kcl on 5,0. Sademeid tuleb aastas keskmiselt 550 mm aastas, lumikate püsib tavaliselt päris kaua aega, aprillini välja. Välja Kultuur Mulla Lõimis Boni- P-tarve K-tarve Huu- Välja Loodetav nr. liik teet muse suuru saak sisaldus s 1. kaer LkIg sl 35hp 4 3 2,0 5ha 2 t/ha 2
Ettekanne Maa 1. Algus. 2. Maa Maa on kera kujuline. Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa on koduks miljonitele liikidele, sealhulgas inimesele. Maa moodustus 4,54 miljardit aastat tagasi koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega Päikese ümber tiirelnud tolmu- ja gaasikettast. Elu tekkeaeg Maal ei ole teada, kuid tõenäoliselt tekkisid esimesed eluvormid miljardi aasta jooksul alates Maa tekkest. Kosmosest vaadatuna on Maa sinine pall, millel on pruunid, rohelised laigud. Pall on kaetud ebaühtlase valge kihiga (pilved). Maal on üks kaaslane Kuu. Maa pind on 71% ulatuses kaetud soolase vedela veega, mis moodustab maailmamere ja 29 % on kaetud maismaaga. Vedela vee olemasolu Maa pinnal on meile tuntud elu esinemise jaoks hädavajalik tingimus. Teiste teadaolevate planeetide pinnal vesi v...
Parasvöötme merelise kliimaga alad esinevad mandrite läänerannikutel, kuna parasvöötmes valitsevad läänetuuled, mis toovad ookeanidelt niisket õhku. Merelise kliimaga aladel on jahe ja vihmane suvi. Ookeanidelt kandub rannikule jahedamat õhku, sest vesi soeneb aeglasemalt kui maismaa. Saju tõttu varjutavad pilved tihti taevalaotuse päikesekiirte eest. Talveilmad on tavaliselt pehmed. Ookeanidelt tuleb niisket õhku, millest sademete tekkimisel eraldub soojust. Lumikate on õhuke, sest valdavalt sajab lörtsi, kuna õhutemperatuur on tavaliselt nulli ringis. Parasvöötme mandrilise kliimaga alad on 40. ja 65. laiuskraadi vahelised mandrite sisealad ja idarannikud. Seal valitsevad läänetuuled ja niiskus ei jõua mandrite sise- aladele ning idarannikule. Suved on üpris palavad, päiksepaistelised ja kuivad, vihma sajab harva. Ka talvel sajab harva. Lumekate on vaatamata sellele paks, kuna sulailmu on harva.
See on tingitud lume kristallilisest ehitusest. Lumikatte sulamine: sulam.põhjused: soojad õhuvoolad, päikesekiirgus, vihmad, soojad mäetuuled e föönid.Lumikatte mõõtmine: määratakse: lum.paksus, tihedus, nähtava ümbruse lumega kaetuse aste, lumikatte ladestuse iseloom, lume ja lume all oleva maapinna iseloom.Lumikatte kujunemine ja muutumine:Kõige varasem lumikatte ilmumine oktoobri esimeses pooles.Keskmiselt tekib esimene lumikate novembri jooksul: Pandiveres, Kirde-Eestis ja Lõuna-Eesti kõrgustikel novembri alguses ning saartel novembri lõpus.Püsiva lumikatte kujunemine: Ida-Eestis detsembri keskpaigaks, Lääne-Eesti sisemaal detsembri lõpuks, saartel jaanuari keskpaigaks. Lume ja lumikatte tähtsus: 1. Kogunevad suured veevarud tahkes olekus , kevadel annab see vegetatiivse alguse taimedele. 2. Halva soojusjuhtivusega kuid tugeva kiirgusvõimega ning albeedo tõttu jahtub tugevalt tema pealmine kiht.
läheb üle mandriliseks. · Siin on ilmastik väga vahelduv, eriti talvel, kui ilm sõltub peamiste õhuvoolude suunast. · Soojemat õhku saabub meile ainult läänest, Atlandi ookeanilt · Kui läänevool on väga tugev, on talved Eestis pehmed, sagedaste suladega ja püsivat lumikatet ei teki. · Kui läänevool nõrgeneb ja tuuled puhuvad maismaa kohalt - põhjast, idast või isegi lõunast, kujuneb meil külmem talveilm ja moodustub püsiv lumikate. · Seega määrab meie talveilma suuresti läänevoolu intensiivsus. · Viimastel aastakümnetel on aasta keskmine õhutemperatuur Eestis tõusnud, mis on kooskõlas globaalse kliimamuutusega. · Kliima soojenemine on toimunud talve ja kevade arvelt. · Talvede soojenemine on tingitud läänevoolu tugevnemisest ja suurema hulga atlantilise õhu jõudmisest meie piirkonda. El Nino · El Nino kujutab endast kõrvalekallet ookeani ja Atmosfääri tsirkulatsioonisüsteemi
Mulla sulamine algam mulla alumistes vahad, lingiinid- aeglane lagunemine, lahustunud K. kihtides, mis toimub alumiste soojemate 3.Lagunemiskeskkonna niiskus: kuiv-seeneline Väävlist esineb mullas mineraalsete ühenditena mullakihtide soojusenergia arvelt. Kui aga lagunemine, parasniiske-aeroobsed bakterid, ainult -10%, peamine osa temast on esindatud lumikate on õhuke, siis on muld rohkem märg-anaeroobsed bakterid, 4.Temperatuur-tõus orgaaniliste ühenditena. külmunud ja siis selle sulamisele peab kaasa 10C võrra suurendab lagunemiskiirust 2-3 korda. Toitereziimi parandasime ül on: 1.Luua mullas aitama päikeseenergia. Opt 20-35C, 5.Mullareaktsioon(happesus): soodsas tingimused toiteelementide
Tõstavad ka maapinnakeskmist temperatuuri ja see on ka soodne ja kiirendav paljudele põllumajandustaimedele. 25. Mis on lumikeskkond? Lumikeskkond on uudissõna, mis rõhutab lumikatte tähendust elule ja tervisele. 26. Nimeta olulisemad lumikatet iseloomustavad parameetrid. Kestus, paksus ja mass. 27. Iseloomusta lumikatte mõjusid elusorganismidele. Lumi on koduks paljudele taimedele ja pisiloomadele, kes elavad lume all soojas. Takistades pinnase sügavat külmumist kaitseb lumikate talvituvaid taimi, seeni ja loomi. Nii võivad ka mõned taimed varem kogutud varuainete arvel areneda ka lume all. 28. Milline on lumikatte kujunemine ja muutumine Eestis? Pikaajaliste vaatluste aluses Tartus on lumikate kõige paksem veebruari lõpus 17cm. Üksikute talvede lumerohkeim dekaad oli enamasti veebruari teisest dekaadist märtsi teise dekaadini, seejuures 28% kõikidest talvedest oli lumerohkeim märtsi esimene dekaad. Mõnel
Talvel on metsamuld soojem ning külmub tunduvalt hiljem ja õhemalt kui muld metsata alal. Metsamuld külmub vähem järgmistel põhjustel: 1) võrastik, sammalkate ja metsakõdu takistavad mulla jahtumist; 2) lumekate on metsa all kohevam, siis sulab muld paksu lumekatte all soojuse mõjul. Vahel võib täheldada ka vastupidist nähtust: metsamuld on enam külmunud kui metsata alal. Nii võib juhtuda siis, kui muld metsata alal on kaetud lumega, metsa all aga lumikate puudub, sest lumi on jäänud võradesse. Talvine mulla külmumine: - ankurdab juuri - mõjutab toitainete ringet - võib kahjustada juuri - võib põhjustada vee defitsiiti. 5.3 Mets ja vesi. Vee tähtsus puittaimedele: Kõik taimed, sh. ka metsapuud sisaldavad vett suures koguses. Normaalse elutegevuse tagamiseks peab veesisaldus puudes olema optimaalne. Taimed omastavad mineraaltoitaineid mullast nõrkade vesilahustena. Vee defitsiidi puhul on häiritud puude juurtoitumine.
Lammid kujunevad jõgede alamjooksul. Valdavaks on küljeerosioon, mistõttu võivad lammi omavad jõed olla väga looklevad ehk meandreerunud. 27. Selgita oruterrasside teket? Jõeorus võivad esineda oruterrassid, mis on kunagise lammi jäänukid. Oruterrasse suurvesi üle ei ujuta. 28. Reljeefi mõju klimaatilistele erisustele (3 näidet). 29. Milles avaldub Läänemere mõju Eesti kliimale? (Temperatuur, päikesekiirgus, pilvisus, sademed, lumikate, tuul jne.) Too näiteid. Määrab kliima iseärasused: · temperatuuri ööpäevase ja sesoonse käigu · sademete hulga ja jaotuse See omakorda määrab: · vetevõrgu · taimkatte · mullastiku iseärasused Kõige üldisemalt määrab Eesti kliimaolusid geograafiline laius ja paiknemine Läänemere rannikul. Geograafilisest asendist ja Läänemere naabrusest tulenevalt on sademete hulk 2X suurem kui aurumine. Sellest tuleneb: ý· niiske kliima; ý· tihe vetevõrk;
Vikerkaar on selline elavhõbedasammas teadlase Talvisel perioodil väheneb mulla jahtumine taeva sinisus taastub, sest vihm peseb atmosfääri nähtus, mis tekib siis, kui termomeetris. Teiseks punktiks võeti lumikatte all, kuna lumikate omab väikest atmosfäärist tolmu ära. Taeva värvus päikesevalgus vihmapiisku läbides murdub inimese keha temperatuur.Selles soojusjuhtivust ja suurt peegeldumisvõimet. muutub küllaltki märgatavalt seniidist ja neilt ümbritsevasse keskkonda eriti mitte loogilises süsteemis vee See tähendab temperatuuri aastaste
siiski OECD riikide hulgas esirinnas. 6 Kliima: Soomele on loomulik lumine ja külm talv, üsnagi lühike kevad ja suvi ning pilvine, tuuline ja vihmane sügis. Keskmine temperatuur suvel +18C, talvel temperatuur võib langeda kuni -20C. Üldiselt sajab palju juulis ja augustis, ranikualadel aga septembris ja oktoobrid. Kõige kuivem on märts. Lumikate püsib Lõuna-Soomes 2-3 kuud, Kesk-Soome sideosas 4 kuud ja Põhja-Soomes mõnikord isegi 7 kuud. Põhjapolaarjoonest põhja pool kliima karm. Kuue talvekuu kestel langeb temperatuur seal kuni -30C-ni, suvel on seal 73 kesköise päikesega päeva ja temperatuur võib tõusta kuni 27C-ni. Lõunaosas on suvi mõõdukas ja lühike, talv aga külm. 7 Soome Eestis:
7 kraadi võrra, aprillis umbes 2.5 kraadi võrra, augustis umbes 0.2 kraadi võrra, ja oktoobris 3 kraadi võrra. Madalam oli temperatuur 2008 aastal, 1961-1990 omast septembis umbes 0.1 kraadi võrra. Sarnased temperatuuride keskmised olid mais, juunis ja juulis. Kõige kõrgem temperatuur oli 11. august 1992 Võrus ja 35.6 kraadi. Kõige madalam temperatuur oli 17. jaanuar 1940 Jõgeval ja -43.5 kraadi Kõige suurem mõõdetud tuule kiirus oli 2. novembril 1969 Ruhnus ja 48 m/s Kõige suurem lumikate oli märtsi teisel dekaadil 1924 Pagaris ja 97cm Kõige soojem aasta oli 1975, 1989, 2000 Vilsandil ja 8.3 kraadi Kõige külmem aasta oli 1942 Jõgeval ja 1.6 kraadi Suurim ööpäevane sademete hulk oli 4. juulil 1972 Metsakülas(Saaremaal) ja 148mm Suurim aastane sademete hulk oli 1990 Nääril (Raplamaal) ja 1158mm Väikseim aastane sademete hulk oli 1964 Narvas, 355mm Suurim rahetera läbimõõt oli 27.mail 1966 Haanjal ja 50mm
Liigitatakse ja päike. Mineraalsete ainete osatähtsus väike. Kuigi taim algab siis kui temp langeb alla 0 kraadi siis külmub agregaat oleku järgi: 1.vedelad(vihm, uduvihm) 2.tahked ei kasva ilma mineraalaineteta. Põhiline on süsinik. See mullas olev vesi. Kuivad mullad jäävad külmudes (lumekruup, lumi, teralumi, jääkruup) 3.segasademed protsess on temp sõltuv. Toimub ainult päeval. pulbrilisse olekusse. Lumikate peatab või aeglustab maa (lumelörts) Liigitatakse ka langemise isel järgi: 2.hingamine- taimkatte funktsioneerimiseks, kus külmumise protsessi.kui lumikate tuleb varakult siis pole 1.laussademed (lausvihm, uduvihm, lauslumi) fotosünteesitakse välja hingamist. Toimub ööpäev läbi. külmumise sügavus kuigi suur.pinnase täielik 2.hoogsademed (hoogvihm, -lumi, -lörts)
Pilet nr. 7 Muldade soojenemine ja jahtumine, termilised karakteristikud. Soojenemine Sulamine algab suunaga alt ülespoole. Juhul kui lumikatet ei ole toimub sulamine mõlemas suunas. Kui toimub sulamine alt üles siis imbub sulavesi mulda, mõlemapoolses sulamisel voolab enamus lume sulaveest minema.Jahtumine mulla külmumine algab siis kui temperatuur langeb alla 0° C siis külmub mullas olev vesi. Kuivad mullad jäävad külmudes pulbrilisse olekusse. Lumikate peatab või aeglustab maa külmumise protsessi. Kui lumikate tuleb varakult siis pole külmumise sügavus kuigi suur. Pinnase täielik läbikülmumine parandab mulla struktuuri ja kobestab. Võib tekitada ka külmakergituse muld kerkib üles poole ja taime juured võivad puruneda või jääda mulla peale. Kõik mullad ei kerki ühte moodi, see sõltub harimisest. Termilised karakteristikud : 1)mulla ruumerisoojus C soojuse hulk, mis tuleb anda 1 ruumalaühiku pinnale, et temp
See aga kutsub omakorda esile pinnase temperatuuri ööpäevase ja aastase muutumise. Suurt mõju pinnase temperatuuri nimetatakse Coriolise jõuks A – on alati liikumise suunaga risti ja pööratud paremale.3) Raskusjõud - raskusjõud F mõjub vertikaalselt, siis ööpäevasele käigule avaldavad termilised karakteristikud – ilm, taim, lumikate. Soojuse protsessis pinnasesse etendab peamist osa tuule kui õhu horisontaalse voolu puhul ei tule ta üldiselt arvesse (mõjub liikumisele ristisuunas). 4) Hõõrdumisjõud – suunatud liikumisele soojusjuhtivus. Temperatuuri kõikumine pinnases kahaneb sügavusega. Umbes 0,5 (0,7)m sügavuse kaob praktiliselt temperatuuri ööpäevane vastassuunas. Suunatud ristisuunas, see väheneb maapinnast kõrgemale tõustes.5) Tsentrifugaaljõud – kui liikumine pole horisontaalne
, sademete hulk jt kliimategurid muutuvad sõtuvalt sellest, kui suur on kaugus rannajoonest. *Sademete hulk suureneb oluliselt 30-60km kaugusel rannajoonest. *U 20km kaugusele sisemaale ulatub ka merebriis, mis takistab pilvede teket. *Mere lähedal on tugevamad tuuled, harvemini öökülma ja äikesevihma. *Sademeid, äikesevihmade sagedust ning lumikatte kujunemist ja püsimist mõjutavad kõrgustikud. 10m kõrguse kasvu lisab 1% sademeid. *Kõrgustikel on madalam temp. Seetõttu püsib lumikate seal kauem. Õhutemperatuur Eesti madalaim temp. -43,5 Jõgeval. Eesti kõrgeim temp. +35,6 Võrus *Kõige külmem kuu on veebruar ja kõige soojem juuli. Tuuled *Eestis valitsevad edela- ja läänetuuled. *Novembrist jaanuarini puhuvad tugevamad tuuled. *Üldiselt haruldased keeristormid ja tugevad rajud on viimastel aastakümnetel muutunud sagedasemaks. Sademed *Eestis sajab keskmiselt 550-800mm.
väga vahelduv, erti talvel, kui ilm sõltub peamiste õhuvoolude suunast. Soojemat õhku saabub meile siis ainult läänest, Atlandi ookeani kohalt. Kui läänevool on väga tugev , siis on talved Eestis pehmed, sagedaste suladega ning püsivat lumikatet ei pruugi üldse tekkida. Kui läänevool nõrgeneb ja tuuled puhuvad valdavalt maismaa kohalt- põhjast, idast või isegi kõunast, siis kujuneb meil külmem talveilm ja moodustub püsin lumikate. Seega määrab meie talveilma suutesri läänevoolu intensiivsus. 5..Peamised õhumassid on: Arktiline õhk-on külm ja kuiv. See on kujunenud põhja- Jäämere jääväljade kohal. Liikudes kaugemale lõunasse õhk soojeneb vähehaaval ja muutub järjest kuivemaks. Eestis esineb arktilise õhu sissetunge kõige sagedamini talvel, põhjustades tugevat pakast, ja kevadel, kui ilm on väga jahe ja selge. Parasvöötme mereline õhk- on niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Keskkonnaprobleemid e. Globaalprobleemid . Referaat Pärnu 2010 SISSEJUHATUS Globaalsed keskkonnaprobleemid puudutavad nii või teisiti meid kõiki, sest meie kõigi ainsaks elukohaks on siiamaani siiski MAA. Iga inimene soovib teada, mis toimub tema kodus. Seega oleks tore teada, kuidas on lood meie EMAKESE MAAGA. Kahjuks ei ela me paradiisis, kus alati paistab päike (igas mõttes), kõik on kõigi sõbrad ning KEEGI lahendab alati meie eest probleemid ära. Globaalseid keskkonnaprobleeme vaadeldes ning neisse süvenedes ei kehti kahjuks vanasõna: "ise selle supi kokku keetsid, nüüd pead selle ise ka ära sööma". Seda "SUPPI" (loodusele tekitatud kahju) peavad "sööma" (tagajärgi kannatama) KÕIK MAAL elavad liigi GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID...
4. milles seisneb litosfääri suurim erinevus võrreldes teiste kliimasüsteemi komponentidega? Kõige konservatiivseim komponent, tema põhilised füüsikalised karakteristikud muutuvad suhteliselt aeglaselt protsesside mõjul nagu mullateke, muldade vee –ja tuuleerosioon, metsastatuse tingimuste muutumine. 5. millised on krüosfääri põhilised komponendid? Merejää, liustikujää ja lumikate. 6. kus paikneb liustike põhimass? Antarktikas. 7. iseloomusta sünoptilist ehk ilmakaarti? Iseloomustavad atmosfääritingimusi ja ilmaolusid suurtel territooriumitel ning teatud ajavahemike tagant koostatud ilmakaartide seeria järgi võib jälgida atmosfääri seisundi muutumist ning teha järeldusi eelseisvate ilmade kohta. 8. iseloomusta kartograafilist uurimismeetodit.
harimiseks. Ühistul on kultuurkarjamaad veiste karjatamiseks ja neile silo ja heina varumiseks. Geoloogiline info Pinnakate on valdavalt õhuke (alla 5 meetri), kohati on aluspõhja karbonaatkivimid kaetud alla meetri paksuse pinnakattega. Põhjavesi on u 4-5 m, sügavusel. Reljeef on väga tasane, merest asub küla 108-110 m kõrgusel. Kliimaressursid Pandivere kõrgustik erineb muust Eestimaast üsna tugevalt kliima poolest. Lumikate on paksem, kevad saabub sellesse piirkonda hiljem, sügis varem, ka külmavaba periood on Eestis kõige lühem, koguni 50 päeva võrra lühem kui rannikul. Veevarud Põhjavett (kaitsmata) kasutab põhimõtteliselt terve küla ning AS Võhmuta PM üks kahest veevõtukohast on Pajuri kinnistul asuv puurkaev. Puurkaevust lubatud veevõtt aastas on 9160 m3, ööpäevas lubatud veevõtt 25 m3. Puurkaevu nõutav sanitaarkaitseala on tagatud. 2011. aasta I kvartali veetarbimine oli 538 m3
26. Selgita mõistete 'kliima' ja 'ilmastik' erinevust. Kliima on mingi paikkona ilmade statistiline iseloomustus aastakümnetega mõõdetavas ajavahemikus, kuid ilmastik on suhteliselt pika ajavahemiku (nt nädal, kuu, aasta) ilmade reziim. 6 27. Milles avaldub Läänemere mõju Eesti kliimale? (temperatuur, päikesekiirgus, pilvisus, sademed, lumikate, tuul jne) Too näiteid. Eesti-siseste kliimaerinevuste suurim põhjustaja. Sademete hulk 2x suurem, kui aurumine- niiske kliima. Aastas 100-110 pilves päeva, üle poole päikesekiirgusest saame hajuskiirgusena. Termiline inerts. Õhu vertikaalse kihistuse kaudu mõju pilvedele ja sademetele. Tugevamad tuuled ja tormid, briisid. Sademete ümberjaotumine ranniku lähistel. Valdavalt lääne edela ja lõunatuuled. Kevadel palju põhjatuuli, suvel lääne, süg ja talvel
õhumassis. Niisugused külmad frondid võivad liikuda väga kiiresti. Pilet nr 7. Muldade soojenemine ja jahtumine termilised karakteristikud. Eesti klimaatilises iseärasused. Mulla külmumine algab kui temp langeb alla O oC. Külmub mullas olev vesi. Külmad mullad jäävad külmudes pulbrilisse olekusse. Pinnase külmumine sõltub mitmesugustest teguritest, nagu koha kliimast, ilmast, lumekattest, reljeefist, pinnaste termislitest omadustest jt. Lumikate peatab või aeglustab maa külmumise protsessi. Kui lumikate tuleb varakult, siis pole külmumise sügavus kuigi suur. Pinnase täielik läbikülmumine parandab mulla struktuuri ja kobestab. Võib tekkida ka külmakergitus muld kerkib ülespoole ja taime juured võivad puruneda või jääda mulla peale. Sulamine algab suunaga alt ülespoole. Juhul kui lumekatet ei ole toimub sulamine mõlemas suunas. Kui toimub sulamine alt üles, siis imbub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
