Eesti MV, koolidevahelistel võistlustel. Korvpallis esindasin maakonna tasandil. 12. On mõni tolleaegne saavutus Sulle eriliselt tähtis? Ikka on tähtsad parimad tulemused. Esimesed medalid Eest MV. Eriliselt tähtis oli ka hõbemedal kõrgushüppes Luksemburgis toimunud Euroopa klubide II liiga karikavõistlustel. 13. Kas ja kuidas jagati tunnustust kõrgete tulemuste eest? Olenes võistlusest. Peale Luksemburgi võistlust käisime maavanema vastuvõtul. KG lõpetamisel mainiti ka, et olin tubli sportlane. Kui parimad sportlased said samal ajal graveeringuga kella, siis olin natuke pettunud. 16 6.2. Sina ja üldiselt sport 1. Kaua oled tegelenud spordiga? Nii kaua kui end mäletan. Kuid professionaalsel tasemel kümnevõistlusega olen tegelenud aastast 1996, seega 12 aastat. Sellest ajast olen täitnud ka igapäevaselt
Kõige eurooptimistlikumateks riikideks on Luksemburg, Holland, Kreeka ja Iirimaa. Kõige euroskeptilisemateks riikideks võib pidada Ühendkuningriiki ning 1990. aastate laienemisvoorus liitunud riike (Rootsi, Soome, Austria). 2003. aasta Eurobaromeetri andmed näitavad, et suurem osa Rootsi, Austria ja Briti kodanikest leiavad, et nende riik ei ole liikmeks olemisest kasu saanud. Hinnangute muutused on toimunud erinevas suunas ja tempos. Iiri ja Luksemburgi eurooptimistlikele kodanikele pole Maastrichti järgne europessimism peaaegu mingit mõju avaldanud hinnangud on jätkuvalt väga positiivsed. Ühendkuningriigi kodanike hinnangud olid suhteliselt negatiivsed juba 1980-ndatel ning on tänu suhteliselt euroskeptiliselt meelestatud ajakirjandusele ajapikku ainult süvenenud. ERISUS 7: Euroopa Liit on seadnud endale äärmiselt ambitsioonikad eesmärgid.
5. Baltimaade okupeerimine Juunis 1940 nõudis NSVL Baltimaadelt lisabaaside lubamist. 17.juuni tulid Punaarmee üksused üle Eesti piiri - algas okupatsioon. Moodustati Moskvale kuulekas valitsus, eesotsas Vares-Barbarus. 21.juuli kuulutati uue, ebademokraatlikult valitud Riigivolikogu poolt Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ja 6.augustil liideti NSVLga. Sarnaselt toimus NSVLga liitmine ka Lätis ja Leedus. 6. Prantsusmaa vallutamine 10.mai 1940 ründasid sakslased üheaegselt Luksemburgi, Belgiat, Hollandit ja Prantsusmaad, möödudes Maginot’ liinist. Esimesed kolm riiki olid paari nädalaga vallutatud. Briti väed evakueeriti Dunkerque’is. Sakslaste pealetung jätkus lõuna suunas - 14. juuni jätsid prantslased Pariisi. 10. juunil alustas Prantsusmaa vastu sõda ka Itaalia (rünnak lõunast). 22.juuni sõlmis Prantsusmaa sakslastega vaherahu (Compiégne’i metsas). Selle põhjal okupeerisid sakslased Prantsusmaa põhjaosa ja
1.1 Üldandmed Pindala: 547 030 km² Rahvaarv: 64 102 000 Pealinn: Pariis Pealinna elanike arv: 8 147 857 Keel: prantsuse keel Rahaühik: euro( enne 1999.aastat Prantsuse frank) 4 1.2.Geograafiline asend Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Sveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa koosseisu kuuluvad ka 5 territooriumi teistel mandritel: Kariibi meres asuvad Guadelupe ja Martinique, Vaikses ookeanis asuvad Uus-Kaledoonia, Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana Lõuna-Ameerikas, Reunion India ookeanis Madagaskarist idapool ning Saint Pierre ja Miquelon Atlandi ookeanis Newfoundlandist veidi lõunas. Prantsusmaal asub Euroopa kõrgeim mäetipp Mont Blanc (4800 m). 3200 km pikkune
Saksamaa alustas 9. aprillil 1940 operatsiooni "Weserübung" Norra ja Taani vallutamiseks. Taani alistus mõne tunniga, lahingud Norras kestsid 10. juunini ning Norra kuningas ja valitsus jätkasid võitlust Saksamaa vastu eksiilis. 10. mail alustas Saksamaa operatsiooniga "Fall Gelb", mille eesmärk oli purustada Prantsusmaa löögiga läbi Hollandi, Belgia ja Luksemburgi. Belgia alistus 28. mail ja 10. juunil lahkus Prantsuse valitsus Pariisist, kuulutades selle avatud linnaks. Itaalia kuulutas Prantsusmaale sõja 10. juunil. Prantsusmaa alistus 22. juunil 1940. Hitler valmistas ette plaane kallaletungiks Nõukogude Liidule, tugevdades sidemeid Itaalia ja Jaapaniga ning 1940 sügisel sõlmiti kolme riigi vahel nn Kolmikpakt.
Viena Karjalas, kokku umbes 13% kogu Soome territooriumist. Saksamaa alustas 9. aprillil 1940 operatsiooni "Weserübung" Norra ja Taani vallutamiseks. Taani alistus mõne tunniga, lahingud Norras kestsid 10. juunini ning Norra kuningas ja valitsus jätkasid võitlust Saksamaa vastu eksiilis. 10. mail alustas Saksamaa operatsiooniga "Fall Gelb", mille eesmärk oli purustada Prantsusmaa löögiga läbi Hollandi, Belgia ja Luksemburgi. Pealöögi suund oli suunatud läbi Ardennide metsade Calais' suunal. Hollandi valitsus alistus 14. mail, kuid Hollandi kuninganna Wilhelmina moodustas Suurbritannias eksiilvalitsuse ning Hollandi kolooniad jätkasid vastupanu. Kuna Prantsusmaa väejuht uskus, et sakslased kasutavad Maginot' liinist möödumiseks sama taktikat, mida Esimeses maailmasõjas, ja grupeeris oma paremad väeüksused Belgia piiri äärde. Madalmaadega oli enne sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt
Saksamaa soov laiendada oma võimu nii Euroopas kui ka maailmas Austria-Ungari soov kaitsta end Serbia eest kolooniate ümberjagamine, Saksamaa soovis rohkem koloonia, kuid Inglismaa ei soovinud enda omi kaotada Türgi soovis kaitset kasvava surve eest Venemaalt ja Itaalialt Sõjaplaanid Saksamaa – Prantsusmaa kiire purustamine seejärel väed idarindele Venemaa vastu, Prantsusmaale tungimine Luksemburgi ja Belgia kaudu ümber Pariisi, Prantsusmaa 39 päevaga kogu sõda 3-4 kuud, itta ainult üksikud üksused alguses Prantsusmaa – eesmärk vältida hävitada häviatavat kaotus Preisi-Prantsusmaa sõjas, Prantsuse- Saksa piirilkindluste süsteem, Belgia piirile mitte, nim. plaan 17., plaani peaidee: hoogne pealetung Inglismaa- olid valmis toetama Prantsusmaa idatiiba, alguses 70 000 meest, mida hiljem oli
Teine etapp algas 1. jaanuaril 1994. Selles etapis nähti ette: · Euroopa Rahainstituudi (EMI) loomine Frankfurdis; EMI koosseisu kuulusid EL-i liikmesriikide keskpankade juhid; · liikmesriikide keskpankade sõltumatuse tagamine; · riikide eelarvepuudujäägi vähendamise eeskirjade kehtestamine. Kolmandas etapis 1. jaanuaril 1999 võeti 11 riigis kasutusele euro, millest sai Austria, Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Luksemburgi, Madalmaade, Prantsusmaa, Portugali, Saksamaa ja Soome ühisraha. (Kreeka ühines 1. jaanuaril 2001). Sellest ajast alates võttis Euroopa Keskpank üle EMI kohustused ja hakkas vastutama rahapoliitika eest, mida määratletakse ja rakendatakse eurodes. 1. jaanuaril 2002 tulid nimetatud 12 riigis käibele euro paberraha ja mündid. Riiklikud vääringud kõrvaldati käibelt kaks kuud hiljem. Sellest ajast alates on
(~ Teaduste Akadeemia) meeskoor, Tallinna muusikakeskkooli (~ Muusikakeskkooli) sümfooniaorkester. 3. Riigid, osariigid Riiki ja osariiki võib nimetada nagu asutust või nagu maad. Esimesel juhul kirjutatakse liigisõna suure algustähega, teisel juhul väikesega või jäetakse ära (vt territooriumi haldusjaotused). Riigid (ja riikide ühendused): Saksamaa Liitvabariik, Euroopa Liit, Ameerika Ühendriigid, Soome Vabariik, Taani Kuningriik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Austraalia Liit, Kesk-Aafrika Vabariik, Araabia Ühendemiraadid, Ühendkuningriik, Sõltumatute Riikide Ühendus, Marshalli Saare, Mari Eli Vabariik, Püha Tool ehk Püha Aujärg ehk Vatikani Linnriik või: Belgia kuningriik, Andorra riik, Monaco vürstiriik, Läti vabariik, Saksamaa, Suurbritannia, Jamaica, Antigua ja Barbuda, Uus-Meremaa. Osariigid: Texase Osariik, Alam-Austria Liidumaa või: Põhja-Dakota osariik, Tasmaania osariik, Schleswig-Holstein, Alam-Austria.
2 1. Üldine taustainfo Pealinn: Brüssel Rahvaarv: 10 309 725 (1. jaanuar 2002), sellest Flandrias koos Brüsseliga u. 2/3. Elanikkonna tiheduse poolest üks kõrgemaid Euroopas, on Belgia siiski väga ebaühtlaselt asustatud: tihedus kõigub 50 el/km2 Ardennides (Lõuna-Valloonia) kuni 2150 el/km2 Brüsseli aglomeratsioonis (keskmine 336 el/km2, mis on samapalju kui Jaapanis). Välismaalasi 2000.a. arvestuslikult umbes 8.8% elanikkonnast (mis OECD Euroopa liikmesriikidest Luksemburgi, Sveitsi ja Saksamaa järel neljas näitaja). Demograafiline olukord: Belgias elas 1998. aastal 10,2 miljonit inimest. See on asutustiheduselt teine maa Euroopas. Rahaühik: Belgia frank (BEF) Keeled: Flaami (hollandi keele dialekt), prantsuse ja saksa keel (viimast kõneleb alla 1% elanikkonnast, kes elab idapiiri lähedastes valdades). Inglise keele oskus on väga hea Flandrias ja suhteliselt tagasihoidlik Valloonias. Riigikord: Föderatiivne parlamentaarne monarhia Pindala: 30 528 km 2
Joonis 2. Saarma levila (punane). (Ruiz-Olmo, Loy, Cianfrani, Yoxon, Yoxon, de Silva, Roos, Bisther, Hajkova, Zemanova, 2008) Saarma levila on väga lai: see hõlmab peaaegu kogu Euroopa, Aasia (peale Araabia poolsaare ja äärmise põhjaosa) ning Põhja-Aafrika (Loomade elu 7. köide, 1987). Praegust levikut Euroopas iseloomustab suur koridor, mis ulatub Taani keskosast läbi Saksamaa lääneosa, Hollandi, Belgia, Luksemburgi, Prantsusmaa idaosa, Sveitsi, Austria lääneosa kuni Kesk-Itaaliani, kus saarmas on väljasurnud või jäänud väikesteks ja isoleeritud populatsioonideks. Saarmas on levinud üle Venemaa, välja arvatud tundra ja põhjaregioonides, mis kaetud igijää ja lumega. Euraasia saarma levila lõunapiiri Lähis- ja Kesk- Idas moodustavad Iisrael, Jordaania, Iraak ja Iraan. Aafrika riikidest paikneb saarmas Marokos, Alzeerias ja Tuneesias. Lõuna-Aasias leidub saarmast peaaegu igas
ÜRO töökeeled on inglise,prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui karahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia,Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Kaheksateist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. G8 oli maailma juhtivate tööstusriikide ühendus, kuhu kuulusid Ameerika Ühendriigid, Itaalia, Jaapan, Kanada, Prantsusmaa,Saksamaa, Suurbritannia ja Venemaa. Nimetus G8 tuleb
Väljumise ja Väljaütlemise dünaamika: o kuna Väljumise (so väljaastumise) võimalused ei olnud reaalsed, siis pidi seda kompenseerima läbi Väljaütlemise (sisemise ümberkorraldamisega) o NB! Ühenduse lepingute algne põhimõte: kogu otsistus-mehhanism pidi olema rahvusülene samas, sel perioodil läksid kõik otsustustasandid liikmesriikide kontrolli alla 1965.a. kriis & Luksemburgi kokkulepe: liikmesriikidel de facto veto õigus - sellega saavutati see, et kui keegi on vastu, siis sellel ühel liikmesriigil on õigus panna veto. Weiler: kuidas seletada seda õigusliku ja poliitilise protsessi vastuolulist dünaamikat? o sündmusepõhine: De Gaulle oli poliitilise integratsiooni vastu & samas Kohus järgis õiguse sisulist loogikat
Maailma Nurk Türgi politsei surus jõuliselt õpetajate protesti maha Meeleavaldajad tulid kõikjalt Türgist ning kogunesid pealinnas Ankaras Tando ðan'i väljakul. Õpetajad jätkasid seejärel protestimarsiga, kuid ei j õudnud väga kaugele, sest politsei võttis kasutusele pisargaasi ja veekahurid Kizilay v äljaku juures, kui meeleavaldajad üritasid korrakaitsjate barrikaadidest l äbi minna, vahendas Hurriyet Daily. Meediaallikate sõnul viidi vähemalt kolm vigastada saanud protestijat haiglasse. Politseinikud ajasid meeleavaldajaid Kizilay v äljaku lähedal asuvaid tänavaid mööda taga. Mitmed vahistati. Põhja Korea: Meil on Ameeriklane Pantvangis Põhja Korea valitsus teatas Rootsi diplomaatidele ,et neil on vangis 85 aastane Californiast pärit Ameeriklane ja kinnitati et ta on olnud vangis 26 Oktoobrist. USA valitsusele ei ole veel tehtud nõudmisi. Albaania vanglast põgenes seitse üliohtlikku kurjategijat Kagu-Albaanias Drenovas as...
ja mõju Euroopas. Ta on tuntud kaunite kunstide toetaja ja kaitsjana ning on teada, et ta proovis ka ise luua luulet ja kirjandust, õppis tantsima balletti jne (et.wikipedia.org). 4.1 Dünastia. Louis XIV pärins Bourbonide dünastiast, mis valitses Prantsusmaad 1589 - 1848, Hispaaniat 1700 – 1808, 1814 – 1868, 1874 – 1931 ning tulles uuesti võimule 1975. aastal, Sitsiilia 13 kuningriiki, Luksemburgi (alates 1964) ja teisi piirkondi Euroopas. Burboonide dünastia hiilgeaeg oli Louis XIV valitsusajal, kes üle poole sajandi troonil olles kehastas absoluutsetvõimu (et.wikipedia.org). Pilt 6: Bourbonide dünastia vapp 4.2 Elulugu ja saavutused. 1643. a sai Prantsusmaa kuningaks Louis XIV Bourbon, olles ise vaid viieaastane. Regendiks oli tema ema, leskkuninganna Austria Anna, päritolult küll hispaanlanna. Tõeliseks
Alaver. Societas shopping ja piiriüleselt asukohta vahetava äriühingu tunnustamise ulatus Euroopa Liidus. – Juridica 2007, 395 (395 jj). 97 Vt ka kodifitseerimise käskkirja eelnõu seletuskirja p 2.10.1; vt samuti kodifitseerimise käskkirja eelnõu lisa nr 1 (Kodifitseerimismetoodika). 98 Vt lähemalt all lisast nr 2. 99 Vt lähemalt all p IV.2.2. 100 Vt nt Äripäeva 12.10.2014 artiklit „Äriseadustik vajab kaasajastamist“; Eesti Päevalehe 14.10.2014 artiklit „Eestist digitaalset Luksemburgi ehitav Taavi Kotka: timmida tuleb ka ärikeskkonda“; S. Tamkivi 27.12.2013 Memokraadi blogiartiklit „Emafirmade isamaa“; T. Kotka 13.10.2014 Memokraadi blogiartiklit „Kui seda ei tee Eesti, siis teeb seda keegi teine“; vt ka Arengufondi arenguideede konkursil välja pakutud ideed äriseadustiku auditiks (leitav Arenguideede konkursi kodulehelt). 101 Vt Rahandusministeeriumi vastavat ettepanekut nende vastuses ühinguõiguse kodifitseerimise kohta (Justiitsministeeriumi
c) anda hoop Prantsusmaale - Prantsusmaa: a) Alsace-Lorraine Saksamaalt, Prantsuse-Preisi häbi - Suurbritannia: a) vähendada Saksamaa mõju b) hoiduda kolooniate ümberpaigutamisest - Venemaa: a) nõrgestada Saksamaas b) saada juurdepääas Musta mere väinadele - Türgi: a) suurendada kontrolli Taga-Kaukaasias - Austria-Ungari: a) ülemvõim Balkani poolsaarel - 2. augustil okupeeris Saksamaa Luksemburgi. 21. augustil tungis Belgiasse. Kiiret edasitungi Prantsusmaale takistasid Belgia kindlused - Liege'i kindluse pärast kestis sõda 11 päeva - Piirilahingus kohtusid 5 saksa, 3 prantsuse ja 1 inglise armee. Viimased kaks taganesid - Sakslased hakkasid Pariisi vallutama. Kerge võidu lootuses loobuti Schlieffen'i plaanist - Kui kuuldi Vene vägede pealetungist Ida-Preisimaale, suunati 2 korpust sinna, mis sai saatuslikuks
Koolides ei õpetata ajalugu Teadus arenes kiiresti 18 II MS käik (01.09.1939 - 02.09.1945) Saksamaa ründab Poolat GBR ja FRA kuulutavad Saksamaale sõja Punaarmee ründab Poolat MRP Saksamaa ja NSVL vahel Poola jaotati Saksamaa ja NSVL vahel NSVL ründab Soomet (Talvesõda) NSVL okupeerib Baltimaad Saksamaa vallutab Norra ja Taani Saksamaa vallutab Hollandi, Belgia ja Luksemburgi Saksamaa ründab Prantsusmaad Itaalia ründab Prantsusmaad Saksa okupatsioon Prantsusmaal ja Vichy Vabariik Saksamaa okupeerib terve Prantsusmaa Itaalia ja Saksamaa okupeerivad Kreeka Vallutatakse Jugoslaavia Saksamaa ründab NSVL (Barbarossa plaan)(Suur Isamaasõda (NSVL)) Saksamaa hõivab Baltimaad USA ja GBR saadvad abisaadetisi NSVL'le Jaapan ründab Pearl Harbourit USA liitub sõjaga Saksamaa ja Itaalia samuti USA vastu (Jaapaniga liitlased)
rünnakud). Haakub ka "kurjuse teljega": paariariigid, mis toidavad terrorism 18. NATO. a) Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon on sõjalis-poliitiline liit, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. Organisatsioon põhineb kollektiivkaitsel, läbi mille liikmesriigid nõustuvad välise rünnaku korral vastastikust kaitset osutama (NATO artikkel 5). b) Põhja-Atlandi leping (ehk Washingtoni leping) allkirjastati 4. aprillil 1949. Belgia, Hollandi, Luksemburgi, Prantsusmaa, Ühendkuningriigi, USA, Kanada, Portugali, Itaalia, Norra, Taani ja Islandi poolt. c) NATO artikkel 5 kohaselt käsitletakse ühe liikme ründamist rünnakuna kogu alliansi vastu d) Pärast külma sõda visandati Londonis ettepanekud koostöö väljaarendamiseks Kesk-ja Ida-Euroopa riikidega poliitilises ja sõjalises tegevuses. Järgmise aasta tippkohtumisel Roomas kiideti heaks alliansi strateegiline kontseptsioon, mis nägi
=>1904. a Prantsusmaa-Inglismaa Antanti kokkuleppe (jagati mõjusfäärid Aasias, Aafrikas, abistamise lubadus) =>1907. Inglismaa-Venemaa sõprusleping (mõjusfäärid Aasias) >väliselt blokkide loomine sõja ärahoidmiseks, tegelikult aga loob eeldused puhkemiseks olulised muutused läänerindel ja idarindel >1914 tähelepanu läänerindel (loodeti kiire Prantsusmaa purustamise peale, et siis edasi itta minna) *2. august Saksamaa hõivab Luksemburgi *tungimine Belgiasse (Belgia neutraliteedi rikkumine=>Inglismaa sõtta), tugev vastupanu, sakslaste julm käitumine *Saksamaa edukas (1914 nn piirilahing), rinne jõudis Pariisi lähedale *Marne'i lahing Pariisi all, sakslaste edasitungimine peatatakse >1915 läänerindel positsioonisõda, Saksamaa koondab peamised jõud idarindele *Antandi riigid veenavad Kolmikliitu kuulunud Itaaliat Antandi poolel sõdima (lubavad Austira-Ungari valdusi)
müügiautomaadid ja transpordipersonal vastu võtma suurima nominaalväärtusega paberraha ühe bussipileti või sokolaaditahvli eest ning isegi poepidajad võivad keelduda suurtest paberrahadest. 10. Eurotsooni tekkimine ja olemus Euroala ehk eurotsoon on ala, kus kehtib Euroopa Liidu ühisraha euro. Euroala rahapoliitikat juhib Euroopa Keskpank. Euroala liikmesriikide keskpangad moodustavad Eurosüsteemi. Euroala valitsused moodustavad eurogrupi, mida praegu juhib Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker. 1998. aastal leppisid üksteist Euroopa riiki kokku ühisraha kasutuselevõtu tingimused ja euroala tekkis euro ametliku kasutuselevõtuga 1. jaanuaril 1999. aastal, need riigid olid Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa ja Soome. Nendega liitus Kreeka, kes täitis euro kasutuselevõtu tingimused ehk Maastrichti kriteeriumid aastal 2000 ja võttis euro kasutusele 1. jaanuaril 2001
Pariisi metroos rünnati ja raskelt vigastati. Vastuseks Prantsuse kohtu küsimusele otsustas Euroopa Kohus, et turistina oli ta väljaspool oma koduriiki teenuste saaja ja talle kehtis ühenduse õigusest tulenev kodakondsuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõte. Seetõttu oli tal õigus samale hüvitisele, mida oleks saanud nõuda Prantsuse kodanik (kohtuotsus Cowan). Vastuseks Luksemburgi kohtute küsimustele kinnitas Euroopa Kohus, et siseriiklikud õigusnormid, millega kindlustatule keeldutakse hambaravikulude hüvitamisest põhjusel, et need kulutused tehti teises liikmesriigis, kujutavad teenuste vaba osutamise põhimõtte põhjendamatut piiramist (kohtuotsus Kohll, 1998) ja et keeldumine hüvitada välismaal prillide ostmisega seotud kulud on kaupade vaba liikumise põhimõtte põhjendamatu piiramine (kohtuotsus Decker, 1998). Võrdne kohtlemine ja sotsiaalõigused
Raha ja pangandus Arvestustöö nr 1 MÕISTED 1. Finantssüsteem (financial system)( )- süsteem, mis koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantssüsteemi roll on teenindada reaalsektorit ja toetada viimase arengut. Finantssüsteem pakub reaalmajandusele investeerimisteenuseid, finantseerimisteenuseid, arveldusi ja riskijuhtimisteenuseid. Esmased finantssüsteemi alged on toiminud juba pikka aega. Näiteks krediiti anti põllumajandusele Mesopotaamias 3000 e.m.a. ja pangaalged eksisteerisid Egiptuses 200 e.m.a. Finantssüsteemi on tihtilugu mõistetud ka kui kasutut kõrvalnähtust mis ei loo ühiskonda täiendavat majanduslikku väärtust. Finantsüsteem pakub reaalmajandusele teenuseid, mis on eluliselt tähtsad majanduse pikaajaliseks kasvuks. 2. Finantsinstitutsioon (financial institution)( )- on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle, ...
Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 4 Üldandmed Saksamaa asub Kesk-Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunas Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Kui loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. Riigihümn Das Lied der Deutschen Pealinn Berliin (3,5milj. elanikku) Pindala 357 023 km² Riigikeel(ed) saksa keel Rahvaarv 82 422 299 (2007) Rahvastiku tihedus 227 in/km² SKT 2498 miljardit USD
ertshertsog Franz Ferdinand, mis sai esimese maailmasõja puhkemise ajendiks. 6. Schlieffeni plaan Saksa sõjaplaan, mis sai nimetusi Saksa kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffeni järgi. Plaan nägi ette esiteks Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa piirikindlustustest mööda marssima, mööduma kaares Pariisist põhja poolt ja seejärelt läänest ning Prantsusmaa armee koos pealinnaga kotti haarama. See pidi toimuma 39 päevaga, kogu sõda tuli aga võita 3-4 kuuga. 7. Plaan 17 Prantsuse sõjaplaan, mis nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi mida prantslased lugesid Prantsusmaa ajaloolisteks osadeks hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaale
Esimese maailmasõja lõpp Teise maailmasõja algus Rahvusvaheline olukord 1918-1920. 1918. lõppes I maailmasõda. Antandi riigid saavutasid võidu Keskriikide üle. Sõlmiti kokkuleppeid, et riikidevahelised tülid laabuksid. Sõjategevus lõppes Compiégne'i vaherahuga. Püsivate rahulepingute sõlmimiseks kutsuti kokku Pariisi rahukonverents. Sõjasüüdlaseks kuulutati Saksamaa, kes pidi loovutama maid ja tasuma reparatsiooni. Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Saksamaa ei mõistnud, miks nemad sõjasüüdlaseks tembeldati ning nad soovisid kaotust tasa teha. Pariisi rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem. Peale rahulepingute sõlmimist selgus, et riikide vahel on veel erimeelsusi. Vältimaks riikide vahelisi sõdu, loodi Rahvasteliit, kuhu võisid kuuluda kõik maailma riigid. Täielikult jäi sealt välja vaid USA. Pariisi rahu...
Paulette Goddardi poolt. Ajastu mõjud kirjaniku elule ja loomingule I. maailmasõda kestis 28. juulist 1914 kuni 11. Novembrini 1918, mil kirjutati alla Compiegene’i vaherahule. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks (Venemaa, Prantsusmaa ja Inglismaa) ning Keskriikideks (Saksamaa, Autria-Ungari, Türgi ning Bulgaaria, kes liitus 1915. aastal). 2. Augustil 1914 okupeeris saksa armee Luksemburgi ning 21. Augustil tungis armee ka Belgiasse. Armee lootis ka kiiret sissepääsu Prantsusmaale, kuid Belgia kindlusi kaitsvad sõdurid ei lasknud armeed mööda ning pärast 11 päeva pikkust võitlust oli selge, et sõda võib venida pikale. Sõja esimesel aastal toimus nn Piirilahing, mis kulges 250 kilomeetri pikkusel piirialal ning saksa väed võitlesid korraga nii belgia kui inglise vägedega. Mõisted, mis I
anda löök austria ungarile. Aus ungaril tuli sõdida mitmel ringel, suurem vene vastu, väiksem serbia vastu. Saksa tugevus: sai rünnata belgia kaudu prantsusmaad. Ül4 Läänerindel positsioonisõda, idarindel mänööver sõda Ül5 Schleiffeni plaan nägi ette Pr kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Selleks koondas Saksa enamuse ressurssidest Pr vastu, eriti sinna kus väed pidid minema läbi Belgia ja Luksemburgi. Lk 49 1. Itaalia lahkus Kolmikliidust Antandi poolele (kuna lubati valdusi Aus-Ung, It kuulutas neile sõja, tui uus rinne sest nüüd pidid ka sakslased sinna oma jõude saatma); Bulgaaria astus sõtta (Keskriikides) purustati Serbia väed; Türigi Kolmikliidu poolel; Rumeenia Antandi poolel (Keskriigid purustasid R armee, Venemaa pidi seetõttu rinnet veelgi pikendama); Jaapan Antandiga.
Hoogne pealetung. · Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Valmis oldi vaid koostööks Prantsuse vägedega, toetamaks nende vasakut tiiba. · Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida-Preisimaa ning Austria- Ungari vahel. · Austria-Ungari sõjaplaan oli samuti koostatud arusaamaga, et Austria-Ungaril tuleb võidelda mitmel rindel. Sõjategevus läänerindel · Saksa väed hõivasid Luksemburgi. Seejärel algas Saksamaa sissetung Belgiasse ja kohtas seal tugevat vastupanu. · Prantslastele langes ootamatult lõunaosa suurte Saksa üksuste rünnaku alla, sakslastele oli seevastu ootamatu kokkupõrge Prantsuse vasakule tiivale ilmunud Briti üksustega. 21.-25.augustil 1914 toimunud nn piirilahingus said Prantsuse-Inglise väed lüüa ning paisati tagasi. · Marne'i lahing. Ägedates lahingutes pani inglaste poolt toetatud Prantsuse armee
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL GRUUSIA KUI EUROOPA LIIDU PARTNERRIIK Õppeaines: EUROOPA LIIDU MAJANDUS teaduskond Õpperühm: Üliõpilane: Juhendaja: Lembo Tanning Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................................................. 3 1.Euroopa ja Euroopa Liit, mis see on ja selle saamislugu..........................................................................................4 2.EL ja tema põhilised tegevusvaldkonnad..................................................................................................................6 3.EL ja tema põhilised partnerriigid ja majanduslikud näitajad...................................................................................8 4.Gruusia ja tema taust.....................
lahendamiseks lahendamiseks · Tegevus laieneb riigi majanduse · Keskendub maailmamajanduse makro- spetsiaalsetesse sektoritesse majanduslikule tegevusele 2 6. Eurooa Rahakursside süsteem 25.03.1957 Rooma leping, loodi Euroopa Majandusühendus. 1970. aastal esitas Luksemburgi tollane peaminister Pierre Werner plaani edasiseks rahandusalaseks koostööks Euroopa Ühenduse riikide vahel. Plaan oli jõuda ühisrahani 1980. aastaks. Riikide vastuolude ning Bretton Woodsi süsteemi kokkuvarisemise tõttu lükkus plaani rakendamine aga kaugele tulevikku. 1972 valuutamadu. Valuutad fikseeriti dollari keskkursi suhtes ning võisid kõikuda selle suhtes kuni 2,25%. Hiljem piirati kahe süsteemis osaleva valuuta vahelist kõikumist 2,25%-le ning
1 SISSEJUHATUS Teine maailmasõda oli globaalne sõjaline konflikt mis oma suurte ohvrite arvu ja materiaalse kahjuga oli inimese ajaloo suurim ja sõda. See algas 1939 aastal Euroopas Natsi Saksamaa ja Inglise-Prantsuse-Poola koalitsiooni vahel, kuid lõpuks levis üle maailma. See lõppes 1945 aastal jättes maailma valitsema kaks suurvõimu Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liidu. Palju rohkem kui mõnes eelnevas sõjas oli teises maailmasõjas kasutusel kogu võimalik tsiiviljõud et võita sõda. Samuti oli sõda unikaalne selle poolest et kadusid piirid võitleja ja mittevõitleja vahel niisiis oli suur hulk tsiviilohvreid. Samuti Natsi Saksamaa suhtumine erinevate rasside ja inimgruppide suhtes (juudid, mustlased, homoseksualistid ja teised inimgrupid) kui eriline sõja sihtmärk. Sõja lõpul tutvustati maailmale kahte täiesti uut radikaalset relva: aatomi pommi ja su...
Avinurme Gümnaasium Referaat Suurbritannia Andres Oja Juhendaja: Ene Lüüs Avinurme 2010 Lipp ja vapp Suurbritannia lipp ehk Union Jack on Suurbritannia riigilipp ja endise Briti impeeriumi lipp. Lipu praegune kujundus pärineb 1801. aastast. Lipp on saadud Inglismaa, Sotimaa ja Põhja-Iirimaa lippude kombineerimisel. Suurbritannia vapil on esindatud Ühendkuningriigi erinevad osad. Vapikilbi esimesel ja neljandal väljal asuvad Inglismaa kolm leopardi. Teisel väljal on Soti lõvi ja kolmandal väljal Iirimaa harf. Vasakult toetab vapikilpi krooniga inglise lõvi ja paremalt soti ükssarvik. Teks...
Väljumise ja Väljaütlemise dünaamika: o kuna Väljumise (so väljaastumise) võimalused ei olnud reaalsed, siis pidi seda kompenseerima läbi Väljaütlemise (sisemise ümberkorraldamisega) o NB! Ühenduse lepingute algne põhimõte: kogu otsistus-mehhanism pidi olema rahvusülene samas, sel perioodil läksid kõik otsustustasandid liikmesriikide kontrolli alla 1965.a. kriis & Luksemburgi kokkulepe: liikmesriikidel de facto veto õigus - sellega saavutati see, et kui keegi on vastu, siis sellel ühel liikmesriigil on õigus panna veto. Weiler: kuidas seletada seda õigusliku ja poliitilise protsessi vastuolulist dünaamikat? o sündmusepõhine: De Gaulle oli poliitilise integratsiooni vastu & samas Kohus järgis õiguse sisulist loogikat
Sealsed magistraalid on ainsad Euroopas, kus ei ole kiiruspiiranguid. Mööda jõgesid ja kanaleid pääseb laevadel nii Põhja-, Lääne-, Vahe- kui ka Mustale merele. Saksamaa toodab nii enda kui ka kogu maailma tarbeks mitmesuguseid sõidukeid.(16) 12 4. LÄÄNE-EUROOPA Lääne- Euroopasse kuuluvad Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Suurbritannia ja Iirimaa. Belgiat, Hollandit ja Luksemburgi kokku nimetatakse ka Beneluxi maadeks. See on tuletatud riikide prantsuskeelsete nimede algus silpidest ja tähendab nendevahelise majandusliidu nimetust. (8) Lääne-Euroopas on tohutult palju vaatamisväärsusi, millest paljud on muutunud oma riigi sümboliks: Prantsusmaal Eiffeli torn, Võidukaar jt, Suurbritannias parlamendihoone kellatorn Big Ben, Towri sild jne. (8) Enam on levinud inglise ja prantsuse keeled. Belgias on riigikeelena
võimaldab toota alumiiniumit, volframi, tsinki, hõbedat, kulda, vismutit, niklit. Põllumajandus põhineb väikemajanditele ja on koondunud Suurele Hiina tasandikule. Kasvatatakse riisi, bataati, maisi, nisu, puu- ja köögivilju ta on ka maailma suurim liha- ja munatootja. SKT-st põllumajandus 13,1%, tööstus 46,2% ning teenindus 40,7% (2004). Saksamaa Saksamaa Liitvabariik asub Lääne-Euroopas Põhja- ja Läänemere ääres. Piir Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Luksemburgi, Prantsusmaa, Belgia ja Hollandiga. Pindala 357 027 km2 ja rahvaarv 82 509 300 inimest (2007), pealinn on 3,4 miljoni elanikuga Berliin. Saksamaa on jagatud 16 liidumaaks, riigikeeleks on saksa keel ja rahaühikuks euro. Saksamaa on parlamentaarne liitvabariik, mille riigipeaks on liidupresident, kelle valib 5 aastaks valimiskogu. Seadusandlik võim on Liidunõukogul ja Liidupäeval. Täidesaatevvõim kuulub liiduvalitsusele, mida juhib liidukantsler, kelle nimetab Liidupäev
II MAAILMASÕDA (1939-1945) 1938 29. september 1938 13. märts 1938 Müncheni konverents. Suurbritannia, Saksamaa, Austria ühendamine Saksamaaga (anschluß). Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. 15. oktoober 1938 1939 Saksa väed okupeerisid Sudeedisaksamaa. 15. märts 1939 Saksa väed marssisid Prahasse, Tsehhimaa jagati Böömi ja Määri protektoraadiks Saksamaa kaitse all. Slovakkiast sai ...
Moodustus 2 põhilist riinet: idarinne (SM vs PM+IM; positsioonisõda) ja läänerinne (jagunes looderindeks (VM vs SM) ja edelarindeks (VM vs A-U); manöövrisõda) Positsioonisõda ehk kaevikusõda pooled olid sõjalisekt võrdsed, rindejoon eriti ei muutunud, rindejoone ja esimeste kaevikute vahel oli eikellegimaa Manöövrisõda toimusid Sõjategevus läänerindel algas 2. augustil 1914 Saksa väed hõivasid suurema vastupanuta Luksemburgi Sõjategevus 1914-1918: LÄÄNERINNE IDARINNE 1 esimesi suuremaid lahinguid oli Marne'i jõe kaldal Algus: august 1914 venelased tungisid Ida- Tulemus: prantslased peatasid sakslaste Preisimaale pealetungi Marne' Toimus Tannenbergi lahing 1914 Tulemus: venelaste armee löödi puruks,
jaanuaril 2002. Sloveenia täitis eurotingimused 2006 ja euro tuli käibele 1. jaanuaril 2007. Küpros ja Malta täitsid eurotingimused 2007 ning euro tuli käibele 1. jaanuaril 2008. Slovakkia täitis eurotingimused 2008 ja euro hakkas tuli käibele 1. jaanuaril 2009. Eesti täitis eurotingimused 2009. Euro tuli käibele 1. jaanuaril 2011, vahetades välja Eesti krooni. Eestist sai euroala 17. riik. 14. juunil 1985 sõlmiti Schengenis lepe Belgia, Hollandi, Saksamaa, Prantsusmaa, Luksemburgi vahel, millega need riigid loobusid piirikontrollist sisepiiridel. See pani aluse Schengeni viisaruumile. Schengeni viisaruum on ala Euroopas, milles Schengeni leppe alusel on kaotatud riikidevaheline piirikontroll. Schengeni ruumi kuulub 25 riiki, mille hulgas on suurem osa Euroopa Liidu riike ja kolm Euroopa Liitu mitte kuuluvat riiki (Island, Norra ja Sveits). EL liikmetest ei kuulu viisaruumi Rumeenia, Bulgaaria, Küpros
kinnisvaraturg suhtelises miinimumpunktis, samas kui Taani, Eesti, Iirimaa, Hispaania, Horvaatia, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Holland ja Suurbritannia kinnisvaraturg oli saavutanud kõrgseisu, ehk kinnisvarahinna indeks oli maksimumväärtuses. Aastal 2013 oli kinnisvarahinna indeks perioodi madalaim Iirimaal, Hispaanias, Horvaatias, Ungaris ja Hollandis, samas kui Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Luksemburgi, Soome, Rootsi, Islandi ja Norra kinnisvaraturu indeks oli jõudnud perioodi kõrgeimasse punkti.Seega viitab kinnisvarahinnaindeksi liikumine, et riikide lõikes on muutused ja hindade liikumised kinnisvaraturul olnud selgelt erinevad. Riikide grupeerimiseks on lähtutud kinnisvaraturu tsüklite sarnasusest ning analüüs on teostatud kasutades klasteranalüüsi meetodit. Klasteranalüüsi tulemusena formuleerus 35
Prantsusmaa enne, kui Venemaal õnnestub läbi viia mobilisatsioon. Selleks võis kuluda 3-4 kuud. Prantsusmaa alistamiseks planeeriti 1-1,5 kuud ja ülejäänud ajaga loodeti saata väed Venemaa vastu ning koos Austria-Ungariga Vene väed purustada. Selles plaanis aga oli üks väga suur lünk- eeldati, et Suurbritannia ei sekku ja jääb neutraalseks. I Maailmasõjas üritas Saksamaa seda plaani ellu viia. Sõjasündmused 1914 02.08. okupeerisid sakslased Luksemburgi ja sisenesid kaks nädalat hiljem Belgiasse, kus takerdusid, sest seal on arvukaid kindlusi. "Piirilahing" 21-25 august- rindepikkus oli 250 km. Sakslased saavutasid ülekaaluka võidu, muutusid liiga optimistlikuks ja saatsid osa vägesid Pariisi peale. Prantslased organiseerisid patriootliku vastupanu ja suutsid minna üle vastupealetungile. Kaks päeva hiljem alustasid prantslased pealetungi. 5-12 septembrini toimus lahing Marne´i jõel, mille prantslased võitsid.
märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soome pidi loovutama mitmeid alasid aga siiski tundsid Soomlased end võitjatena. *alguse ja lõpuaeg: 1939.aasta novembrist 1940.a 12.märtsini. Jätkusõda: *aeg: 25.juuni 1941 *algussündmus: Nõuk. Lennukid alustasid Soome linnade pommitamist. *mida soome saavutas: Vallutas tagasi Karjala maakitsuse aga kaotati need taas. *tulemused: Sõlmiti vaherahu 19.septembril 1944. 1940 aasta kevadel vallutas Saksamaa järjest Norra, Taani, Hollandi, Belgia ja Luksemburgi ning ründas Prantsusmaad. 5. juunil 1940 okupeeris Nõuk. Liit eesti, Läti ja Leedu. 6.Juunil 1940 sõlmisid Prantsusmaa ja Saksamaa vaherahu millega suur osa Prantsusmaast sh. Pariis läks Saksa okupatsiooni alla. ,,Iseseisvas" lõunaosas pandi ametisse Saksa sõbralik VICHY valitsus. Saksa vastased Prantslased rajasid Inglismaal vabastusliikumise eesotsas kindral de Gaulle. 1940.a suveks oli Suurbritannia jäänud ainsaks iseseisvaks võitlejaks Euroopas Saksamaa vastu.
Mida kauem on väikeriik olnud iseseisev, seda kindlam on ka tema püsimajäämine suurriikide vahelise sõja korral. (international relations, Seattle, University of Washington Press, lk 40 Siirdu üles ↑ Fox, Annette Baker (2006) Peatükk: The power of small states – Dplomacy in World War II raamatust Small states in international relations, Seattle, University of Washington Press, lk 49-50). Euroopa väikeriikideks võib lugeda näiteks Balti riike, Luksemburgi, Albaaniat jne. Väikeriigid: Väikrtiikideks loetakse riike, kelle elanikkond on 8 - 1 miljoni elaniku piires ja neil on piiratud territoorium. Sellesse nimistusse mahuvad näiteks Euroopas asuvad Balti ja Lõuna – Kaukaasia riigid. Nii elanikonna arvu kui piiratud territooriumi suhtes on väikeriigiks ka Iisrael. Väikeriikide geopoliitiline mõte on erinev. Ühed piirduvad oma väikeriigi staatusega ja püüavad sellest teha omanäoga fenomeeni. Teised pügivad suuremateks,
2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 a Hapniku kogus, mis on vajalik orgaaniliste ainete bioloogiliseks lagundamiseks seitsme päeva jooksul Eesti Statistika 5 Rahvastik 1. jaanuaril 2012 elas Eestis 1,318 miljonit inimest, mille järgi oleme Euroopa Liidus (EL) rahvaarvu väiksuselt neljandal kohal Malta, Luksemburgi ja Küprose järel. Suurima rahvaarvuga EL-i riigist Saksamaast on Eesti rahvaarv 62 korda väiksem ja kogu EL-i rahvastikust moodustab Eesti 0,26%. Eesti on muu Euroopaga võrreldes hõredalt asustatud maa, kus ühel ruut- kilomeetril elab keskmiselt 31 inimest. Linnades elab 68% rahvastikust, pealinnas Tallinnas 31%. Pealinna piirkonnas elab 43% siinsest rahvastikust. Kuna Tallinn ja selle ümbrus on endiselt suurim siserände sihtkoht, on viimase
valmis 2 OSA Ühinemiseelse strateegia tugevdamine-juhendmaterjal liituvatele riikidele, et olla liitumisküpsed 3 OSA Arvamused 10 kandidaatriigi kohta-kust pingerida tuli. Piirjoon kandidaatriikide vahel, Eesti ja Slovakkia vahel. Esiviisikuga alustati läbirääkimisi enne, kui tagaviisikuga. Kõige tublimast nõrgemani. · LAIENEMISPROTSESSI ARENG Luksemburgi tippkohtumine 13. detsember 1997 Euroopa riigipeade ja valitsusjuhtide nõukogu langetatud otsused: kutsuda kokku Euroopa konverents Eesmärk -- käsitleda osalejatele üldist huvi pakkuvaid küsimusi ning laiendada ja süvendada koostööd välis- ja julgeolekupoliitika, õigus- ja siseasjade koostöö ja muudes huvipakkuvates valdkondades, eriti majanduse ja regionaalkoostöö alal)
tagamisel, et liidu õigust kohaldataks ja tõlgendataks ühetaoliselt kõikides liikmesriikides. Euroopa Keskpank- ühisvaluuta käibele laskmine. Rahanduspealinn Frankfurt Euroopa Kontrollkoda- kontrollib Euroopa Liidu raha kasutamist. Eesti esindaja Juhan Parts. Euroopa integratsioon Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Miks toimus? 1) Euroopa juhid said aru, et üksikuna, eraldi on Euroopa riigid väga väikesed ja nad ei suuda näiteks USA-ga konkureerida. Koostööd tehes suudetakse aga vastu seista ka näiteks Hiinale 2) II MS õppetund- prantslased kartsid, et Saksamaal tekivad jälle kättemaksuplaanid 3) Kardeti kommunismi levikut idast läände Rooma kokkulepped aastast 1957- sõlmiti Itaalias
demokraatlike aluspõhimõtete tugevdamine. Euroopa Liit Põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui karahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastalBelgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Seitseteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Julgeoleku riskid Sõjalised konfliktid Väline surve Rahvusvaheline terrorism Majandusriskid Teised julgeolekud Julgeolekuriskid Eestis
Venemaale sõja. · 3. augustil esitas Saksamaa ultimaatumi Belgiale, misjärel rikkus Belgia neutraliteeti. · 4. augustil kuulutas mobilisatsiooni välja Inglismaa. · 6. augustil kuulutas Austria sõja Venemaale. Serbia Saksamaale. · 10. augustil kuulutas Prantsusmaa sõja Austriale. · 23. augustil kuulutas Jaapan sõja Saksamaale. · 29. augustil asus Keskriikide poolel sõtta Türgi. Sõja käik Läänerindel · 2. augustil tungisid saksa väed Luksemburgi. · Inglimaa kuulutab Saksamaale sõja. · 3. augustil kuulutas Itaalia end neutraalseks. · Sakslased vallutavad enamuse Belgiast ja asuvad Prantsusmaa territooriumile. · Novembris 1914 algas positsiooni- (kaeviku-) sõda. · 22 august.1914, Ardennide lahing. Prantslased evakueerisid oma valitsuse Pariisist. Sõja käik Idarindel · augustil 1914 alustasid vene väed tegevust Ida-Preisimaal Masuuria järvede piirkonnas. Vene väed olid esialgu edukad
1 MÄLU Tuntud Kanada-eestlasest teadlane, mälu-uurija Endel Tulving on öelnud: ,,Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänut ... Kõik, mida inimene ja teised kõrgemad loomad teevad, sõltub sellest, millist informatsiooni nad ümbrusest ammutavad ja kasutavad oma suhete korraldamiseks ümbritseva maailmaga, milles nad elavad." Igapäevaelus ilmutab mälu ennast väga erinevatel viisidel. Nii võivad teie mälus olla näitek...
võlakohustuselt arvutatud summad, mille võrra esialgset võlakohustust suurendatakse. Makse hilinemise või kohustuse muu rikkumise korral makstavaid summasid intressina ei käsitata. (TMS§17,lg.1)Tulumaksuga ei maksustata Euroopa Liidu liikmesriigi residendist krediidiasutuse ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti äriregistrisse kantud filiaali poolt füüsilisele isikule makstud intresse. Residendist füüsilise isiku Austria, Belgia või Luksemburgi residendilt saadud intressilt EL Nõukogu direktiivi 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta ettenähtud korras kinnipeetud tulumaksu võib maha arvata Eestis sama maksustamisperioodi tuludelt tasumisele kuuluvast tulumaksust. Mahaarvamata tulumaksu osa tagastatakse residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel. (TMS§45,lg.8) Tulumaksuga maksustatakse mitteresidendi poolt Eesti riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt, residendilt ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
