kaupade, teenuste, inimeste ja raha vaba liikumine. 1990ndatel sõlmiti ka kaks lepingut: 1993. aastal Maastrichti ehk Euroopa Liidu leping ning 1999. aastal Amsterdami leping. Inimesed olid mures, kuidas kaitsta keskkonda ning arendada koostööd julgeoleku- ja kaitseküsimustes. 1995 ühines ELiga kolm uut liiget: Austria, Soome ja Rootsi. Schengeni lepingud, mis võimaldasid inimestel edaspidi ilma passikontrollita piire ületada, said oma nime väikese Luksemburgi linna järgi. Miljonid noored läksid ELi toel õppima teistesse riikidesse. Ühendusepidamine muutus lihtsamaks, sest üha rohkem inimesi hakkas kasutama mobiiltelefone ja internetti. Euroopa Liidu ajalugu(2000-2009) Edasine laienemine Paljude eurooplaste uus raha on euro. 11. september 2001 märgib terrorismivastase sõja algust pärast seda, kui kaaperdatud lennukid rammisid hooneid New Yorkis ja Washingtonis. ELi liikmesriigid hakkavad
Rahvastiku analüüs. Saksamaa Sissejuhatus-Saksamaa Saksamaa on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Saksamaa lipp Saksamaa vapp Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina.
ESIMENE MAAILMASÕDA 28.07.1914 11.11.1918 28. juuni 1914 serbia salaorganisatsioonid tapsid Austria - Ungari troonipärija Franz Ferdinandi. Nõuti sõda Serbia vastu. Serbia poolele asus Venemaa. Austria Ungarit toetas Saksamaa. Prantsusmaa läks samuti Serbiale appi, Inglismaa jäi esialgu välja. 28. juuli 1914 Austria Ungari kuulutas Serbiale sõja. Saksamaa kuulutas Venemaale 1 augustil ja Prantsusmaale 3 augustil sõja. 4 augustil kuulutas Inglismaa Saksamaale sõja. Esimene maailmasõda oli vallandunud. Sõjaks olid valmistunud kõik suurriigid. Poliitiliseks eesmärgiks oli sõja abil oma positsioonide kindlustamine maailmas ning territooriumite suurendamine ja uute koloniaalvalduste haaramine. Koostati sõjaplaanid. Schlieffeni plaan: välksõda, tungida läbi neutraalse Belgia Prantsusmaale kallale, purustada Prantsusmaa, pärast seda suunata kõik jõud Venemaa vastu. Prantsusmaa plaan: tugevate kindluste ehitamine Prantsuse-Saksa pii...
9. aprillil 1940 hõivas Sks ilma vastuhakuta Taani. Ründas ka Norrat, kuid Norra kaitses end küllaltki ägedalt, olenemata sellest, et rünnak oli ootamatu. Siiski saadi endale enamik Norrast. Suvel alistati Norra lõplikult. VÄLKSÕDA LÄÄNES Sks plaan: 1. anda löök Belgia ja Hollandi pihta, et meelitada Prantsuse Inglise põhijõud Belgiasse. 2. minna läbi Luksemburgi, mööduda Maginot' liinist. 3. jõuda lääneliitlaste selja taha, et need ühe hoobiga purustada. 10. mail ründaski Sks Belgiat ja Hollandit. Prantsuse ja Briti väed polnud sõjaks ikka veel valmis. Lääneliitlased langesid Hitleri lõksu. Nende põhiväed said ümberpiiratud ja hävitatud. Kogu sõjavarustus läks Saksamaale. Sakslaste edu õhutas sõtta astuma ka Itaaliat, kelle sõjaline panus jäi väikeseks. 22
viinamarjaistandusi orgudes ja männimetsi. Prantsusmaal on Euroopa kõrgeim mäetipp - 4810 meetri kõrgune Mont Blanc Alpides. 3200 km pikkune rannajoon varieerub kaljusest Normandiast liivaste randadeni Atlandi kaldal. Vahemere rannik on enamasti kivine. Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Sveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa koosseisu kuuluvad ka 5 territooriumi teistel mandritel: Kariibi meres asuvad Guadelupe ja Martinique, Vaikses ookeanis asuvad Uus-Kaledoonia, Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana Lõuna-Ameerikas, Reunion India ookeanis Madagaskarist idapool ning Saint Pierre ja Miquelon Atlandi ookeanis Newfoundlandist lõunas. Kogu Prantsusmaa pinnast on metsade all vaid 25%. Metsa on rohkem säilinud mäestikes -
Kõrgeimad mäetipud kerkivad Saksamaa lõunaservas Baieri Alpides. Saksamaa asub Kesk-Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunas Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga(448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. Veestik Saksamaa jõgedest, mis suubuvad Põhjamerre, on Rein, Elbe ja Weser tähtsaimad. Doonau saab alguse Saksamaa lääneosast ja voolab läbi kogu Lõuna-Saksamaa ja suubub peale mitme riigi läbimist Musta merre. Saksamaa ja Poola piiril voolav jõgi Oder suubub Läänemerre
nõudmised, kuid Serbia ei nõustunud, kuna nad olid saanud julgustust Venemaalt. Nii kuulutaski Austria-Ungari sõja ning ahelreaktsioonina läksid sõtta ka teised riigid, esimesena kuulutas mobilisatsiooni Venemaa ja nii saidki sündmused alguse. Suurriikide sõjaplaanid: Saksa: Schlieffeni plaan Prantsusmaa kiire purustamine, vägede paiskamine Venemaa vastu. Enamus jõude olid koondatud prantsusmaale, väed pidid ründama Belgia ja Luksemburgi kaudu, itta jäi vähem üksusi. Prantsuse: Plaan 17 - Prantsuse-Saksa piirile tehti tugev kindlustuse süsteem, kuid Belgia piirile mitte nad ei uskunud et sakslased võiksid sealtkaudu rünnata. Kandev idee hoogne pealetung, taheti hõivata Lotring ja Elsass ning seejärel tungida Saksamaale. Inglismaa: Polnud kindlat plaani, olid valmis Prantsusmaa vägedega ja neid toetama. Venemaa: Nõrga ettevalmistusega, oli küll suur armee kuid kogunemine ja rindele saamine
Kontrolltöö I ms ja Eesti Vabariik kordamisküsimused 1. Esimese maailmasõja põhjused: Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. Suurriikide imperialistlik poliitika. Saksamaa soov kolooniate järele. Venemaa ja A-Ungari konkurents Balkani poolsaarel. 2. Sõjas osalenud poolte taotlused. Saksamaa soovis juurde saada kolooniaid ja nende sõjaplaan nägi ette Prantsusmaa kiiret purustamist(läbi Belgia ja Luksemburgi) ja seejärel Venemaa ründamist(välksõjaplaan). Inglismaal otsest sõjaplaani ei olnud, ise ei tahetud osaleda. Algul plaaniti mandrile saata ainult 70 000 meest. Liitlastele pakuti finantsabi. Saksamaa loodeti purustada liitlaste kätega. Venemaa plaanis rünnata Saksamaad sel ajal, kui Saksamaa võitleb Prantsusmaaga. Venemaa lootis elavjõu ülekaalule, kuid relvastus ja väljaõpe oli neil puudulik(nn aururulli-plaan). Prantsusmaa lootis oma kaitseliinile. Saksamaale plaaniti teha hoogne pealet...
Sissejuhatus Belgia Kuningriik asub Lääne-Euroopas. Belgial on ühine piir Prantsusmaa, Hollani, Luksemburgi ja Saksamaaga. Belgia jaguneb kolmeks piirkonnaks: prantsuskeelne Valloonia, hollandikeelne Flandria ja pealinna Brüsseli piirkond, kus on ametlik staatus mõlemal keelel. Belgia sai ametlikult sõltumatuks Madalmaade Kuningriigiks, mis koosneb Belgiast, Hollandist ja Luksemburgist 4. oktoobril 1830. Iseseisvuspäevana tähistatakse 21. juulit, mil Léopold I sai 1831. aastal esimeseks Belgia kuningaks.Belgia riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Kahekojaline
Rahvaarv: 82 milj. Pealinn ja suuremad linnad: Berliin, Hamburg, München, Köln, Essen Keeled: saksa Rahaühik: Euro, enne 2002 aastat Saksa Mark (DEM) Asukoht: Saksamaa asub Kesk Euroopas. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga, kirdes Poolaga, idas Tšehhiga, kagus Austriaga, lõunas Šveitsiga, edelas Prantsusmaaga, läänes Luksemburgi ja Belgiaga ning loodes Hollandiga. Saksamaa riigipiir on 3757 km. Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asub Põhja- Euroopa tasandikul ja Põhja- Sakas madalikul. Kesk Saksamaad kujundab vana mägine maa, kus kõrgeimad tipud ulatuvad 1,5 kilomeetrini. Lõuna- Saksamaa kerkib tasapisi kõrgemeale üle Baier kiltmaa kuni Alpideni. Kõrgeim punkt Saksa Alpides on Zugspitze tipp (2963m). Põhja- Saksa madaliku rannikualal asuvad merepinnast madalamad
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku sektori majanduse instituut Majandupoliitika õppetool TÖÖPOLIITIKA EESTIS JA EUROOPA LIIDUS Referaat Majanduspoliitikas Tallinn 2011 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 Tööpoliitika olemus...................................................................................................................4 Eesti tööpoliitika....................................................................................................................5-9 Eesti tööpoliitika tänasel päeval..........................................................................................5-...
töötatud põhjalikud strateegilised plaanid: 2.1. Saksa sõjaplaan Saksa sõjaplaani nimetati selle peamise koostaja, Saksa kindralstaabi ülem krahvi järgi, Schlieffeni plaaniks. Plaaniks oli Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööda marssima, mööduma kaares Pariisist põhja poolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama. See pidi toimuma 39 päevaga, kogu sõda tuli aga võita 3-4 kuuga. Itta jäid esialgu vaid väiksemad katteüksused, mis pidid piiridelt vajaduse korral Ida- Preisimaa sisemusse taanduma. 2.2. Prantsuse sõjaplaan Prantsuse sõjaplaan seadis eesmärgiks vältida 1870-1871 aasta Prantsuse Preisi sõjas
Sõda laienes kiirelt. Sõjaplaanid- saksa(schlieffeni plaan, prants kiire purustamine läbi belgia pariisi ja vägede paiskamine venemaa vastu) prants(eesmärk vältida 1870-71 kogetud katastroofi, prants-saksa piirile rajati tugev kindlustus, belgia piirile seda ei tehtud) inglism(ei tahtnud sõdida, valmis ainult koostööks ja abiks) vene (nõrgalt ettevalmistatud) A-U(peavad võitlema mitmel rindel) Läänerinne- 2 aug 1914 saksa väed hõivasidvastupanuta luksemburgi, 5 aug 1914saksa sissetung belgiasse, 21-25 aug 1914 piirilahing P ja Inglise väedsaavad lüüa, 2sept 1914 Marne'i lahing-Prants pani saksa edasiliikumise seisma, algas positsioonisõda, veebruar 1915 allveesõda, saksa uputas inglise reisilaeva, veebruar 1916 Verduni lahing, saksa murdis läbi prants kaitseliinid, aga purustada ei suutnud, 31 mai 1916 Jüüti merelahing sakslased ja inglased suurte kaotustega, 1juuli 1916-nov Somme'i lahing, inglise-prants väed
käsku tühistama (oli andnud koos Prantsusmaaga peale seda kui Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja). 03.08-Saksamaa kuulutas Prantsusmaale sõja. Süüdistas Prantsusmaad kavatsuses tungida Belgia territooriumile. 4.08 Suurbritannia kuulutas sõja Saksamaale, kuna Saksamaa rikkus Belgia neutraliteeti viies väed Belgiasse. 2.Üldine sõjakäik pearinnetel lääne- ja idarindel sh osapooled 1914- 1918. Läänerinne: *sõjategevus algas 02.08.1914 Saksa vallutas Luksemburgi *04.08.1914 Saksamaa pealetung Belgiasse *21.-25.08 1914 piirilahing Saksamaa vs Prantsusmaa ja Inglismaa *02.09.1914 Marne'i lahing Saksamaa vs Prantsusmaa ja Inglismaa *1915 positsioonisõda *1915- Ypres'i lahing, Saksamaa vs Inglismaa armeed, kasutati mürki, Inglismaa suutis rünnaku tagasi lüüa *1916 veebruar Verduni lahing, Saksamaa vs Prantsusmaa. Sakslased kaotasid lahingu *01.07
hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. 22.–25. mail 2014 valitakse Euroopa Parlamendi uus koosseis järgmiseks viieks aastaks. Euroopa Liidu algus Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne- Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu rahvastik ja keeled 27 liikmesriigi summaarne rahvaarv oli... 2011. aasta algul 502,5 miljonit 2010. aasta algul 501,1 miljonit 2009. aasta algul 499,7 miljonit Euroopa Liidus on 24 ametlikku ja töökeelt Need on: bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola,
Komisjon on seisukohal, et kuna makromajanduslik tasakaalustamatus tuvastatakse pärast põhjalikku analüüsi, tuleks järeldus tasakaalustamatuse korrigeerimise kohta teha samuti üksnes pärast kõigi oluliste tegurite asjakohast arvestamist järgmises põhjalikus analüüsis, mis võib viia mõne riigi makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse lõpetamiseni. Põhjalik analüüs koostatakse ka Saksamaa ja Luksemburgi kohta, selleks et paremini uurida nende välispositsiooni ja analüüsida sisemist arengut ning teha kindlaks, kas riigis esineb tasakaalustamatus. Ka ELi uue liikmesriigi Horvaatia puhul on põhjalik analüüs õigustatud, kuna vaja on mõista riigi välispositsiooni, kaubandustulemuste ja konkurentsivõime olemust ja nendega seotud võimalikke riske ning riigi sisemist arengut. KOKKUVÕTE Nende liikmesriikide jooksevkonto positsioon, kus varem oli suur puudujääk, on
Saksamaale sõja · 17.09.1939 NSVL kallaletung Poolale · 6. oktoobriks Poola purustatud (maa jagati vastavalt 28.09.1939 NSVL-Saksa lepingule) · 30.11.1939 NSVL alustas sõda Soome vastu (Talvesõda) - kuni 12.03.1940 Sõjategevus 1939-1940 · Läänerindel 1939-1940 kevad kummaline sõda Maginot' ja Siegfriedi kaitseliinid 9. apr 1940 Saksamaa tungis Taani, Norrasse Sõjategevus 1940: Välksõda läänes · 10.05.1940 sakslased ründasid Belgiat, Luksemburgi ja Hollandit · Samal ajal liiguti liitlasvägede selja tagant üle Maasi jõe, mööda Maginot' liinist · 10.06.1940 kuulutas Itaalia Prantsusmaale sõja · 22.06.1940 Compiegne'I vaherahu: 2/3 Prantsusmaast okup. Vichy valitsus (Petain) Vastupanuliikumine (Charles de Gaulle) Sõjategevus 1940-1941 · 16.07.1940 õhurünnakud Suubritannia vastu - "lahing Inglismaa pärast" kuni sept. 1940 · apr. 1940 Balkani vallutamine (Jugoslaavia ja Kreeka
Baltikumi alistamine aga seda ei toimunud Leningradi blokaad (900 päeva, 640.000 surnuksnälginut) 28.09 NSVL ja Eesti Mais Saksa väed vallutavad Belgia, Hollandi ja Takerdumine Moskva all vahel baaside leping Luksemburgi 5.10 baaside leping Atlandi harta Lätiga, Soome keeldub Juunis Saksa hõivab Prantsusmaa 14.08.USA, Suurbritannia, hil- 10.10 baaside leping jem NSVL Leeduga Itaalia kuulutab
Belgia lükkas ultimaatumi tagasi ja pöördus abi saamiseks Inglismaa poole. 4. augustil kuulutas Briti valitsus Saksamaale sõja. Järk-järgult astus sõtta uusi riike, lõpuks osales neid 34. Kuna sõjas osalesid ka Euroopa riikide asumaad loeti sõda maailmasõjaks. SÕJATEGEVUS 1914. AASTAL Sõjaplaanid. Saksamaa sõjaplaanid töötas välja kindralstaabi ülem Alfred v. Schlieffen. Tema plaan nägi ette rünnata Belgia ja Luksemburgi kaudu kuna sealt ei oodatud rünnakut. Pärast läbimurret pidi need väed mööduma Pariisist kõigepealt põhja poolt ja siis ka läänest, et seejärel suruda Prantsuse väed vastu Lotringi kindlustuste liini ja Sveitsi piiri. Vägede koondamiseks ehitati 13 kahesuunalist raudteeliini. Prantsusmaa purustamine pidi toimuma 39 päevaga, kogu sõda pidi võidetama 3-4 kuuga. Prantsusmaa oli oma kaitseks piirile ehitanud tugeva kindlustuste süsteemi,
ühiskonna militariseeritus. Saksa sõjaplaani nimetati selle peamise koostaja, Saksa kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffeni järgi Schlieffeni plaaniks. See oli oma olemuselt välksõja plaan. Schlieffeni plaani eesmärk oli purustada Prantsusmaa enne, kui Venemaa jõuab oma lõputuna näivad inimressursid mobiliseerida. Saksamaa koondas enamuse oma jõust Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööda marssima ja kui see oleks olnud võimalik, siis seejärel suunata jõud Venemaa vastu. Prantsuse seevastu oli teinud panuse oma tugevatele kindlustustele, mis ehitati Prantsuse-Saksa piirile, vältimaks 1870.-1871. aasta Prantsuse- Preisi sõjas kogetud katastroofi, kui prantslased said haledalt lüüa. Kahjuks nad ei tugevdanud oma kindlust Belgia piiri ääres, sest nad ei uskunud, et sakslased Belgia neutraliteeti rikuvad
Saksa sõjaplaani nimetati selle peamise koostaja, Saksa kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffeni järgi Schlieffeni plaaniks. See oli oma olemuselt välksõja plaan. Schlieffeni plaani eesmärk oli purustada Prantsusmaa enne, kui Venemaa jõuab oma lõputuna näivad inimressursid mobiliseerida. Saksamaa koondas enamuse oma jõust Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööda marssima ja kui see oleks olnud võimalik, siis seejärel suunata jõud Venemaa vastu. Prantsuse seevastu oli teinud panuse oma tugevatele kindlustustele, mis ehitati Prantsuse-Saksa piirile, vältimaks 1870.-1871. aasta Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastroofi, kui prantslased said haledalt lüüa. Kahjuks nad ei tugevdanud oma kindlust Belgia piiri ääres, sest nad ei uskunud, et sakslased Belgia neutraliteeti rikuvad
Esimene maailmasõda 1914-1918 Haaras 1,5 miljardit inimest (75% maakera elanikkonnast). Sõja lõpuks osales 38 riiki. Surma sai 10 miljonit inimest, haavata 20 miljonit. Sõjatanner hõlmas üle 4 miljoni km², rinnete kogupikkus u. 3000 km. Sõda toimus Euroopas, Aasias, Aafrikas, ookeanidel. I Rahvusvahelised suhted sõja eel 20. sajandi algul süvenesid kahe Euroopa mõjukaima riigi Inglismaa ja Saksamaa vahelised vastuolud. Kujunesid riikide rühmitused: Keskriigid Antant 1879 leping Saksamaa + Austria-Ungari 1893 Venemaa + Prantsusmaa leping 1882 liitus Itaalia (NB! 1915 läks Antanti 1904 Inglismaa ja Prantsusmaa leping poolele). Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia (Entente cordiale) liitu nimetati Kolmikpaktiks ...
Siiski 1939. aastal vallutati Tsehhoslovakkia läks Saksamaa suurriigi alla. 1939. aastal sõlmiti Nõukogude Liidu ja Saksamaa vaheline mittekallaletungi leping (Molotov-Ribbentropi pakt). Sellega jagati ja nende riikide mõjusfäär Euroopas. Saksamaa tahtis ka Poola alasi endale, kuid nende loovutamisest nad aga loobumised. Seega Hitleri käsul alustas Saksamaa sissetungi Poola, kuid esialgu sõjategevust ei olnud. 1940. aastal vallutas Saksamaa Taani, Hollandi, Belgia ja Luksemburgi. Lisaks oli Hitleril huvid ka Põhja-Aafrikas, kus tehti koostööd Itaalia valitseja Mussoliniga. Lisaks veel saadi ligikaudu 2/3 Prantsusmaa aladest ja vallutati ka Jugoslaavia ning Kreeka. Hitleri ja Saksamaa langus Juba II maailmasõja vältel hakkas Hitleri tervis halvenema, on öeldud, et ta haigestus süüfilisesse ja Parkinsoni tõppe. Lisaks arvatakse, et ta oli hüpohondrik ja skisofreenik. Saksamaa häving sai alguse Operatsiooni Barbarossaga, mille eesmärk oli Nõukogude Liidu
MADALMAADE KUNST 15. SAJ. Belgia, Hollandi ja Luksemburgi aladel renessanss ei levinud. Sellest hoolimata tekkisid uued suunad. Erinevused võrreldes Itaaliaga: · Antiikeeskujud puudusid. · Rangeid reegleid ja matemaatilisi skeeme ei kasutatud. · Kunsti peamised tellijad ei olnud kirikud, vaid linnakodanikud. · Tähtsad olid inimeste õigluse ja võrdsuse ideed. · Usuline temaatika oli sümbolite kaudu peidetud ka igapäevaelu piltidesse. · Kunstnike põhieesmärk oli avada inimese hingeelu. · Suurte seinamaalide asemel levisid tahvelmaalid. Palju oli altarimaale. · Kunstnike peeti endiselt käsitöölisteks. Kasutati peamiselt õlivärve. Jan van Eyck · Madalmaade suur meister. Nim. Peenmaalijaks. · Õlimaalidel oli seitset värvi kihti. · Oskas anda värvidele erilise sära ja intensiivsuse. Sügavuseillusiooni saavutamiseks maalis eespool olevad objektid soojemateks ja tahaplaanile...
brasiillane. 20. juunil teatas Air France, et iga hukkunu perekonnale makstakse 17 500 eurot kompensatsiooni. [3] 17. märtsil 2011 esitas Prantsusmaa kohus Airbusile tapmissüüdistuse. Tuntumaid reisijaid[muuda | muuda lähteteksti] Pedro Luís de Orléans e Bragança, kes oli järjekorras kolmas pärija endisele Brasiilia troonile. Tal oli nii Brasiilia kui Belgia kodakondsus. Ta käis külas sugulaste juures Rio de Janeiros ja oli naasmas koju Luksemburgi. Juliana de Aquino, Brasiilia näitleja ja lauljanna, kes oli teel Stuttgardi, Saksamaale, et töötada edasi muusikaliga "Wicked". Luis Roberto Anastacio, kes oli Ladina-Ameerika Michelini president. Silvio Barbato, helilooja ja endine dirigent Brasiilias. Fatma Ceren Necipoğlu, Türgi klassikaline harfimängija ja akadeemik Anadolu Ülikoolis Eskişehiris. Oli naasmas koju Rio Harfi Festivalilt ümberistumisega Pariisis.
Saksamaa pidi võitma) 2.PRANTSUSMAA: *Prantsuse-Saksa piirile rajati kindlustuste süsteem *plaan 17(Lotringi ja Elsassi hõivamine, sissetung Saksamaale) 3.INGLISMAA: *iseseisev sõjaplaan puudus *valmis koostööks Prantsuse vägedega 4.VENEMAA: *sõjaks nõrgalt ettevalmistunud *Ida-Preisimaa ründamine 5.AUSTRIA_UNGARI *tuleb võidelda lõunas Serbia, idas Venemaa vastu *suurem sõjajõud suunatud Venemaa vastu Sõjategevus läänerindel:(1914) *2.august 1914 Saksa väed hõivavad Luksemburgi *4.august 1914 Saksamaa sissetung Belgiasse *21-25 august 1914 piirilahing Prantsuse-Inglise väed said Sakslaste poolt lüüa *5-6 september 1914 Marne'i lahing- Saksa väed said Prantsuse ja Briti vägede käest lüüa Sõjategevus idarindel(1914) *17 august 1914 Venemaa sissetung Ida-Preisimaale *vene vägede edukas tegevus Austria-Ungari vastu *1914 sügisel tõid Sakslased vägesid idarindele ja alustasid Austria-Ungariga pealetungi Varssavile sõjategevus 1915-1917
ja Prantsusmaad. Euroopasse kavatseti sõdima saata üksnes 70 000 meheline armee. AustriaUngari sõjaplaan oli samuti koostatud arusaamaga, et tuleb võidelda mitmel rindel: lõunas Serbia ning idas Venemaa vastu. AustriaUngari sõjajõud tuli koondada kahte ossa, millest väiksem osa suunatakse Serbia ja suurem Venemaa vastu. Sõjategevus läänerindel algas 2. augustil 1914. aastal. See toimus Saksamaa ja PõhjaPrantsusmaa vahel. Sõda algas Saksa vägede ootamatu sissetungiga Luksemburgi ja Belgiasse. Kuigi Saksa armee hõivas enamiku Belgiast ja osa Prantsusmaast, kuid peagi rindejoon stabiliseerus. Vastaspoolte sõjaväed kaevusid maasse, algas positsiooni ehk kaevikusõda. Selles kasutati enamasti kahureid, kuulipildujaid, hiljem ka sõja käigus leiutatud miinipildujaid, mürk gaase ja tanke. Sõdurid olid seal hädas nii täide kui ka rottidega. Saksa väed paisati tagasi Prantsuse armee poolt. Nii nurjati Saksamaa välksõja plaan. Kättemaksuks lasid Saksa
militariseeritus. Saksa sõjaplaani nimetati selle peamise koostaja, Saksa kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffeni järgi Schlieffeni plaaniks. See oli oma olemuselt välksõja plaan. Schlieffeni plaani eesmärk oli purustada Prantsusmaa enne, kui Venemaa jõuab oma lõputuna näivad inimressursid mobiliseerida. Saksamaa koondas enamuse oma jõust Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööda marssima ja kui see oleks olnud võimalik, siis seejärel suunata jõud Venemaa vastu. Pärast läbimurret pidi need väed mööduma Pariisist kõigepealt põhja poolt ja siis ka läänest, et seejärel suruda Prantsuse väed vastu Lotringi kindlustuste liini ja Sveitsi piiri. Vägede koondamiseks ehitati 13 kahesuunalist raudteeliini. Prantsusmaa purustamine pidi toimuma 39 päevaga, kogu sõda pidi võidetama 3-4 kuuga.
välja töötatud põhjalikud strateegilised plaanid: 2.1 Saksamaa sõjaplaan Saksa sõjaplaani nimetati selle peamise koostaja, Saksa kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffeni järgi Schlieffeni plaaniks. See nägi ette esiteks Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamus oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööda marssima, mööduma kaares Pariisist põhja poolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama. See pidi toimuma 39 päevaga, kogu sõda tuli aga võita 3-4 kuuga. Itta jäid esialgu vaid väiksemad katteüksused, mis pidid piiridelt vajaduse korral Ida- Preisimaa sisemesse taanduma. 2.2 Prantsuse sõjaplaan Prantsuse sõjaplaan seadis eesmärgiks vältida 1870-1871 aasta Prantsuse Preisi sõjas kogetud
Saksa surus vana Hertsogit Serbiale soda kuulutada ja et saksa tuleb appi. 28.07.14 kuulutab Aus-Ung Serbiale sõja. Aus pommid hakkasid langema serbiasse. Vene vastus sellele oli mobilisatsiooni välja kuulutamine (60 000 eesti sõdurit). Saksa võtab vene mobil käsku sõjakuulutusena. Saksa esitas venele ja pr’le ultimaatumi, et nad mobil ära lõpetaks, muidu kuulutab sõja. 1.08.14 saksa kuulutas sõja venele ja pr’le, tungis sisse pisikesse Luksemburgi, siis Belgiasse ja sealt pr’i. kuulutas süja suurele, sisenes pisikesteb kaudu. Pr-saksa piiril suur kaitse. Sõja algus tekitas kõikides suure vaimustuse. (saks, pr, vene, britid) Sõdurid olid vaimustunud Suur tähtis riik, kes kõrval jäi, oli Itaalia (läks hiljem) Liitusid Jaapani keisririik Antandi poolele – hakkas kohe vallutama saksa kolooniaid vaikses ookeanis. Tuli ka türgi – keskriikide poolele sõtta
Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2014 Sisukord Euroopa Liit Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente.Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. Aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga.Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Kaheksateist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Euroopa Liidu ajalugu 1945 - 1959
teavad väärtusi, norme ja käitumist, mida toetab nende kultuuriline kontekst, võivad neile tugineda, et luua oma isiklik identiteet. Kultuuriline identiteet sisaldab seega nii mina kui ka rühma, kuhu mina kuulub. Selle tulemusena võib kultuurilist identiteeti vaadelda kui osa suuremast isikliku identiteedi konstrueerimisest ja sotsiaalse identiteedi erijuhtumist. Luksemburg on suhteliselt uus suveräänne riik, kus põlised luksemburglasi on vähemuses. Täna mängib keel luksemburgi identiteediga seoses erilist rolli, sest teise maailmasõja ajal oli Luksemburgi keel sümboliks vastupanule. Luksemburg on küll kolmekeelne riik, kuid selle keele oskamine on kõike tähtsam osa sellest. Tõeline luksemburglane on määratletud kui keegi, kes räägib seda keelt ka teiste luksemburglastega. Põliselanikud ja topeltkodakondsusega inimesed nõustuvad, et nad oleksid kurvad, kui see keel tulevikus kaoks ning, kui see peaks juhtuma, siis kaotaks ka Luksemburg oma identiteedi
1939 alustas NSVL sõda Soome vastu, kuid riik suutis säilitada oma iseseisvuse ja kaotati kokku vaid u. 10% kogu Soome territooriumist, mis oli visa tulemus sellise suurriigi vastu nagu Venemaa. Aga Baltimaadel ei läinud nii hästi kui Soomel ja 1940 aastal Punaarmee okupeeris nad. Saksamaa vallutused jätkusid. 1940. aasta vallutas Saksamaa Taani ja Norra. 10. mail alustas Saksamaa operatsiooniga "Fall Gelb", mille eesmärk oli purustada Prantsusmaa löögiga läbi Hollandi, Belgia ja Luksemburgi. Kuna Prantsusmaa väejuhtus uskus, et sakslased kasutavad Maginot' liinist möödumiseks sama taktikat, mida Esimeses maailmasõjas, ja grupeeris oma paremad väeüksused Belgia piiri äärde. Madalmaadega oli enne sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt Prantsusmaa väed sisenevad Saksamaa rünnaku korral Hollandi ja Belgia territooriumile, et ühiselt pealetung seisma panna. Selle tulemusena jäid sakslaste pealöögi suunale vaid teisejärgulised Prantsuse väeosad ning 20
kolooniatega probleeme ning sellest tekkisid järjestikused konfliktid. Millised old suurriikide eesmärgid I maailmasõjas? Too näiteid. Suurriikide peamine poliitiline eesmärk oli sõja abil oma positsioone kindlustada ning konkurentide mõjukust vähendada. Loodeti oma territooriume suurendada ning uusi koloniaalvaldusi haarata. Saksamaa sõjaplaan nägi ette Saksa armee ootamatu löögi läbi neutraalsete Belgia ja Luksemburgi ja läbimurde järel tungida Prantsusmaale. Prantsusmaa aga tegi panuse tugevatele kindlustustele. Venemaa peaeesmärk oli Saksa vägede purustamine IdaPreisimaal, et kergendada oma liitlase Prantsusmaa olukorda läänerindel. Inglismaa kavatses oma eesmärgi saavutada teiste abiga. Kirjelda sõja sündmuseid 1914. aastal. Läänerindel 1914.a. augusti lõpul toimus 250 km pikkusel rindel nn piirilahing. Prantsuse armeed ja üks Inglise armee olid sunnitud taganema
jäi Rooma ja Õigeusu e ortodoksi e kreekakatoliku kirikuks, mille keskuseks sai Konstantinoopol. Idas usuti, et püha vaim lähtub isast, läänes aga, et püha vaim lähtub isast ja pojast. f. Ida-Rooma langus Bütstants vallutati 1453 pärslaste poolt. (nt Hagia Sophia muudeti mošeeks) 4. Frangi riigi kujunemine a. Gallia piirkonna ajaloolised etapid Gallia hõlmas enda alla tänapäeva Inglismaa, Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alad. 486. A. Vallutas Chlodovech kogu Gallia tõrjudes läne-goodid tänapäeva Hispaaniasse. b. Chlodovech ja Merovingid Chlodovech vallutas 486. a. Gallia, 496. a. Võttis vastu ristiusu, mis tõi teda Rooma kirikule lähemale ning neist said liitlased. Merovingid oli kuningate dünastia, kelle aluspanija oli kuningas Meroving, kelle järeltulija oli Chlodovech. c. Laiskade kuningate ajastu, majordoomused Chlodovechi surres jagati Frangi riik poegade vahel
taastustööle, sealhulgas inimõiguste tagamisele. Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne- Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1993. aastal Maastrichti lepinguga. Viimasel laienemisel liitusid: 2004. aastal liitusid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros, 2007. aastal liitusid Rumeenia ja Bulgaaria,kandidaatriikideks on Türgi, Makedoonia, Horvaatia, Island ja Montenegro. liitumine on aktuaalne ka Gruusias, Ukrainas, Serbias, Albaanias, Bosnia ja Hertsegoviinas ja Kosovos.
Euroopa Liit Euroopa Liit on rahvusvaheline demokraatlike riikide ühendus, kus tehakse koostööd inimeste elujärje ja elukeskkonna parandamiseks. EL-i kuulub 28 liikmesriiki: 1. Austria 2. Belgia 3. Bulgaaria 4. Eesti 5. Hispaania 6. Holland 7. Horvaatia 8. Itaalia 9. Iirimaa 10. Kreeka 11. Küpros 12. Leedu 13. Luksemburg 14. Läti 15. Malta 16. Poola 17. Portugal 18. Prantsusmaa 19. Rootsi 20. Rumeenia 21. Saksamaa 22. Slovakkia 23. Sloveenia 24. Soome 25. Suurbritannia 26. Taani 27. Tsehhi 28. Ungari Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist...
1. I maailmasõja põhjused: a) 20.saj alguseks teravnenud vastuolud suurvõimude vahel b) alahinnati ohtu, ei usutud, et puhkeb suurem sõda c) sõda romantiseeriti ülev, hiilgav d) rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine e) sõjaline mõtlemine tasakaalukam kui diplomaatia f) Au-Un ja Venemaa huvide põrkumine 2. Sõja otsene ajend: 28.juuni 1914 ertshertsog Au-Un troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos Serbia koolitusega terroristi poolt. Serbia soovis saada merepiiri, kuid Au-Un rikkus selle plaani. 3. Sõdivate poolte plaanid Kolmikliit : Sksm Pr kiire purustamine ja vägede paiskamine itta Ven. Vastu Au-Un võidelda Serbia ja Ven. Vastu Antant: Pr vältida kaotust, plaan hõivata Lotring ja Elsass ning sissetung Sksm-le Ingl koostöö Pr-ga Ven Ida-Preisimaa ja Au-Un rünnak 1914 1915 ...
4 Geograafiline asend Saksamaa asub Kesk-Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Põhjast piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdest Poolaga (442 km), idast Tsehhiga (811 km), kagust Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunast Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelast Prantsusmaaga (448 km), läänest Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodest Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Kui loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. . 5 Looduslikud tingimused Kliima-Parasvööde, jahe, pilvine, niisked ja vihmased talved ning suved; vahetevahel soe, troopiline tuul; suhteliselt kõrge niiskustase.
Mõlemad pooled kindlustatud (Maginot` ja Siegfriedi kaitseliinid), vähe sõjategevust. · Saksamaa okupeerib Taani ja Norra. Norras ametisse kollaboratsionistid (vaenlasega koostöötaja), peaministriks Quisling kvisling on püüdlik kollaboratsionist. · Saksa plaan Blitzkrieg (välksõda): rünnata Belgiat ja Hollandit, kohale tulevad Inglismaa ja Prantsusmaa ning sõda hoopis nendega. Saksa vallutab Belgia, Luksemburgi ja Hollandi, liitlasväed saavad Dunkerque lahingus lüüa. · Juunis hõivatakse Prantsusmaa, appi tuleb Itaalia. Saksa ja Prantsuse sõlmivad (2.korda) Compiegne`i vaherahu 22.juuni 1940. · Prantsusmaa jagatakse 2ks: Vichy vabariik lõunas (2/3) ja okupeeritud tsoon põhjas (1/3). Vichy`s valitsevad kollaboratsionistid, juht Petain. · Charles de Gaulle hakkab Inglismaalt vastupanuliikumist organiseerima.
hävitasid belglasi) 21.-25.08 1914 nn piirilahing, kus Prantsuse-Inglise väed said lüüa 2.09.1914 Marne'i lahing (Saksamaa oli 35 km kaugusel Pariisist), kus Saksamaa pidi tagasi tõmbuma (väed olid pidanud taluma suuri kaotusi + olid kurnatud pikkadest päevamarssidest) ] 4. Üldine sõjakäik pearinnetel lääne- ja idarindel sh osapooled 1914- 1918. Läänerinne: *sõjategevus algas 02.08.1914 Saksa vallutas Luksemburgi *04.08.1914 Saksamaa pealetung Belgiasse *21.-25.08 1914 piirilahing Saksamaa vs Prantsusmaa ja Inglismaa *02.09.1914 Marne'i lahing Saksamaa vs Prantsusmaa ja Inglismaa *1915 positsioonisõda *1915- Ypres'i lahing, Saksamaa vs Inglismaa armeed, kasutati mürki, Inglismaa suutis rünnaku tagasi lüüa *1916 veebruar Verduni lahing, Saksamaa vs Prantsusmaa. Sakslased kaotasid lahingu
sõjategevuses puudus aktiivsus ja kumbki pool ei võitnud alasid juurde. Välksõda(Blitzkrieg) Iseloomustatakse Saksamaa kiiret rünnakut Poola aladele 9. november 1940 tungis Saksamaa kallale Norrale ja Taanile, kes mõlemad olid kuulutanud ennast neutraalseks. Hitler põhjendas seda kui kaitsta riikide neutaalsust, mida Suurbritannia olevat tahtvat rikkuda. 10. mai 1940 tungis Saksamaa Prantsusmaale ja Suurbritnniale kallale mööda Hollandi, Belgia ja Luksemburgi piire. Prantsuse depatsioon 1940 10. Juunil kuulutas Itaalia Prantsusmaale sõja; 14. Juuni tungisid sakslased Pariisi sisse; 21 juuni toimusid Saksa-Prantsuse vaherahurääkimised; 22. Juuni sõlmitul vaherahu korral, kuulus põhja ja lääne prantsusmaa Sakamaale ja Lõuna kuulutati Vichy valitsus, mille juht oli Henri Petain, kes tegi Sakslastega koostööd. 10. mai 1940 Winston Churchill sai Suurbritannia peaministriks Merelõvi 16
USA Kolmikliit Bulgaaria 6. Sõja eesmärgid- kõikidel riikidel samad Kindlustada oma positsioone (majanduslike, merelisi ja sõjalisi) Vähendada konkurentide mõjukust Territooriumi suurendamine Uute koloniaalvalduste haaramine 7. Erinevate riikide sõja plaanid Saksamaa: koostas A. von Schlieffen ootamatu löök läbi Belgia ja Luksemburgi Prantsusmaale mööduda Pariisist põhja poolt; suruda prantslased vastu Lotringi kindlustatud liini ja Sveitsi piiri Välksõjaplaan 1,5 kuuga Prantsusmaa purustamine, seejärel kõik jõud Vene vastu Prantsusmaa tegi panuse tugevasti kindlustatud prantsuse-saksa piirile jättis kindlustamata suure osa Belgia piirist, kuna ei oodanud sealt lööki Venemaa pidi arvestama sõjategevusega kahel rindel Saksamaa ja Austria-Ungari
Austria-Ungari sõjajõud tuli koondada kahte ossa, millest väiksem osa suunataks Serbia ja suurem Venemaa vastu, arvestades seejuures ühtlasi Saksa toetusega. Sõjategevus läänerindel Sõjategevus läänerindel algas 2. augustil 1914. aastal, see kulges Saksamaa ja Põhja- Prantsusmaa vahel. Sakslased üritasid ellu viia Schlieffeni plaani. Nende väed hõivasid suurema vastupanuta Luksemburgi. 4. augustil 1914 alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse ja kohtas seal väga tugevat vastupanu, mis ärritas 7 ründajaid ning oodatud läbimurret ei tulnud. Kättemaksuks Saksa sõdurid lasid sakslased mitmel pool belglasi külade viisi maha. Kuigi saksa armee hõivas küll enamiku Belgiast ja osa Prantsusmaast, kuid peagi rindejoon stabiliseersus
sõtta Türgi. See avas maailmasõjas uued rinded: Inglismaal tuli hakata sõdima ka Mesopotaamias ja Egiptuses ning Venemaal tekkis rinne Kaukaasias. Sõdivate poolte plaanid Saksa sõjaplaan ehk Schlieffeni plaan- nägi ette Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamus oma väed Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustustest mööda marssima, mööduma kaares Pariisist põhjapoolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama. Prantsuse sõjaplaan ehk plaan 17 seadis eesmärgiks vältida Prantsusmaa-Preisi sõjas kogetud katastroofi. Prantsuse-Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Prantslased ei uskunud, et sakslased Belgia
põhjalikud strateegilised plaanid. 3.1. Saksa sõjaplaan Saksa sõjaplaani nimetati selle peamise koostaja, Saksa kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffeni järgi Schlieffeni plaaniks. See nägi ette esiteks Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustustest mööda marssima, mööduma kaares Pariisi põhja poolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama. See pidi toimuma 39 päevaga, kogu sõda tuli aga võita 3-4 kuuga. Itta jäid esialgu vaid väiksemad katteüksused, mis pidid piiridelt vajaduse korral Ida- Preisimaa sisemusse taanduma. 3.2. Prantsuse sõjaplaan Prantsuse sõjaplaan seadis eesmärgiks vältida 1870.-1971. aasta Prantsuse- Preisi
Kuna Euroopa suurriigid olid sõjaks juba mõnda aega valmistunud, olid neil välja töötatud põhjalikud strateegilised plaanid. Saksa sõjaplaani nimetati selle peamise koostaja, Saksa kindralstaabi ülem krahv järgi Schlieffeni plaaniks. Plaaniks oli Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööda marssima, mööduma kaares Pariisist põhja poolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama. See pidi toimuma 39 päevaga, kogu sõda tuli aga võita 3-4 kuuga. Itta jäid esialgu vaid väiksemad katteüksused, mis pidid piiridelt vajaduse korral Ida-Preisimaa sisemusse taanduma. Prantsuse sõjaplaan seadis eesmärgiks vältida 1870 1871 aasta Prantsuse-
sõtta Türgi. See avas maailmasõjas uued rinded: Inglismaal tuli hakata sõdima ka Mesopotaamias ja Egiptuses ning Venemaal tekkis rinne Kaukaasias. Sõdivate poolte plaanid Saksa sõjaplaan ehk Schlieffeni plaan- nägi ette Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamus oma väed Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustustest mööda marssima, mööduma kaares Pariisist põhjapoolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama. Prantsuse sõjaplaan ehk plaan 17 seadis eesmärgiks vältida Prantsusmaa-Preisi sõjas kogetud katastroofi. Prantsuse-Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Prantslased ei uskunud, et sakslased Belgia
saastusest jagu saada. Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõunaosas Alpid. Saksamaa pealinn on Berliin pindala: 356910 km2 rahvaarv: 80 300 000 Riigikeel: Saksa Peamised usundid: kristlus 82%, muud 18 % Riigikord: mitmeparteiline demokraatia Geograafiline asukoht Saksamaa Liitvabariik on riik Kesk-Euroopas, mis piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas piirneb Saksamaa Põhjamerega ja Läänemerega. Tema asend on väga hea, sest Läänemeres on palju sadamaid, kuna rannajoon on hästi liigestatud. Ulatus põhjast lõunasse 800 km, läänest itta 650 km. 2 Kliima Saksamaa kliima on enamuses mandriline, talved on soojad. Talve keskmine temperatuur on 0 kraadi. Sademeid on mõõdukalt, 500 mm (vähem kui Eestis). Kesk- ja Lõuna- Saksamaal kasvatatakse viinamarju.
1940 12.märt sõlmiti Moskvas rahu. Jätkusõda(1941-1944). Kui Saksamaa ründas 1941 NL, jäi Soome erapooletuks. Sellest hoolimata alustas NL pommitamist. 24.juuni 1941 kuulutas Soome NL sõja. Soome vallutas tagasi Karjala maakitsikuse ja hõivas NL kuulunud Karjala alad. 1944 punaarmee pealetung ja Soome pidi taganema. 19.sept 1944 sõlmiti vaherahu. *1940- Punaarmee okupeeris Baltimaad, võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. SAKSAMAA *1940- vallutas Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia, Hollandi. Pealetung Prantsusmaale *Saksamaa poolel astus sõtta Itaalia *Prantsusmaa alistumine *Saksa-Prantsuse vaherahu sõlmiti 22.juuni 1940 Compiegne'i metsas. 2/3 Prantsusmaast (ka Pariis) jäi Saksa okupatsiooni alla. Prantslased polnud rahul ja kutsusid rahvast üles võitlema. *Suurbritannia oli mõnda aega ainus Saksa ja Itaalia vastu võitleja. Churchill keeldus alistumast Mussolinile ja Hitlerile.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
