Nägi ette enda Euroopale majanduse taastamiseks 13 miljardit dollarit. Abi sai 16 Euroopa riiki. Jugoslaavia oli ainus sotsialistlik , kes sa selle plaani alusel abi, kes julges seda võtta. Majandus võrreldes teiste sotsialistlike riikidega heal järjel. Märts 1948 - luuakse sõjajärgne EU esimene sõjaliit. Brüsseli pakt ehk Lääne liit - kuulusid Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg . Peadselt saadi aru, et sellest sõjaliidust on vähe. Aprill 1949 loodi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO). Selle asutajad olid Lääneliidu ja Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, USA, Kanada. Eesmärk - sõjalise koostöö ja kommunismi pidurdamine, vastukaaluks sellele moodustasid NSVL ja temast sõltuvad riigid Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO)....
Majanduspoliitika valdkonnad on: · struktuuripoliitika, · konkurentsipoliitika, · rahapoliitika ja · fiskaalpoliitika. EUROOPA LIIT rahvusvaheline institutsiooniline organisatsioon, mille kõik liikmed peavad loovutama osa iseseisvusest ühisstruktuuridele. Alus pandi Söe- Teraseühenduse asutamisega kuue riigi poolt Belgia, GER, FRA, IT, Luksemburg , Holland. Esialgselt nimetati Euroopa Ühenduseks (1991 Euroopa Liit, Maastrichti lepinguga). Algne eesmärk oli rahu ja majandusliku heaolu tagamine Euroopale. Kõik sai alguse 1950. a., kui Robert Schuman ja Jean Monnet, koondasid söe ja terase tootmise ühtse juhtimise alla, 1951 kirjutasid kuus riiki alla vastava organisatsiooni asutamislepingule, ning sellega võisid põhimõtteliselt liituda kõik Euroopa riigid....
Suurbritannia London 39. Valgevene Minsk 9. Iirimaa Dublin 40. Iraak Bagdad 10. Taani Kopenhaagen 41. Iraan Teheran 11. Poola Varssavi 42. Jaapan Tokio 12. Saksamaa Berliin 43. Hiina Peking 13. Holland Amsterdam 44. Mongoolia Ulaanbaatar 14. Luksemburg Luxembourg 45. Indoneesia Jakarta 15. Prantsusmaa Pariis 46. Malaisia Kuala Lumpur 16. Hispaania Madriid 47. Filipiinid Manila 17. Belgia Brüssel 48. Egiptus Kairo 18. Portugal Lissabon 49. Serbia Belgrad 19. Itaalia Rooma 49a. Montenegro Podgorica 20...
Osavõtt valimistest - õigus või kohustus? Valimised on inimestele võimalus valida endale esindajad, kes nende eest olulisi otsuseid teevad ja enamikes riikides, sealhulgas Eestis, on tegemist just nimelt õiguse, mitte kohustusega. Kuid näiteks Austraalia, Belgia, Kreeka ja Luksemburg on läinud seda teed, et teinud oma kodanikele valimaminemise kohustuslikuks ning määranud ka teatavad karistused selle tegemata jätmisel. Euroopas on probleemiks madal valimisaktiivsus, mis seab küsimärgi alla meie võimude legitiimsuse. 2009. aasta Europarlamendi valimistel oli näiteks ainult 9 riiki, kus valimisaktiivsus oli üle 50 % ja Slovakkias jäi see isegi alla 20%. Õigustatult tekib küsimus,...
Seega enamik Euroopa Liidu riigiteenistujaid töötavad Brüsselis, kus asub ka Euroopa Parlamendi peahoone ja kus toimuvad komitee istungid. Ajalugu Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võib lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil...
4 1. TÄNANE SAKSAMAA Riigikord: parlamentaarne demokraatia Haldusjaotus: 16 liidumaast koosnev liitvabariik Pindala: 356 973, 54 km² Suuremad linnad: Berliin (pealinn) - 3,472 miljonit elanikku Hamburg - 1,702 miljonit elanikku München - 1,256 miljonit elanikku Valitsusjuht: liidukantsler Angela Merkel Riigipea: liidupresident Horst Köhler Naaberriigid: Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveits, Prantsusmaa, Luksemburg , Holland ning Belgia Rahaühik: euro (15,64 EEK) Riigikeel: saksa keel Rahvuspüha: 3.oktoober (Saksamaa ühtsuse päev) Jojoj Joonis 11 1.1 Rahvastik 1 Saksamaa kaart 5 Rahvaarv: 82 251 000 (2007) Rahvastiku tihedus: 230 elanikku/km² Rahvastik: sakslased 92%, türklased (2%), muud (6%) Linnaelanikke: 88 % Saksamaa on rahvaarvult suurim riik Euroopas. Rahvastik paikneb ebaühtlaselt, kõige...
Euroopa Liidu 27 riigist seitsmes ei ole kehtestatud üldist miinimumpalka, töötajate õigusi kaitstakse seal ametiühingute kokkulepetega kutsealade kaupa või muul moel. Miinimumpalgata liikmesriigid on Soome, Rootsi, Taani, Austria, Saksamaa, Itaalia ja Küpros. Kandidaatide seast ajavad miinimumpalgata läbi Makedoonia ja Horvaatia. Kõige varem on miinimumpalk Euroopa Liidu riikidest kehtestatud 1969 Hollandis, millele järgnesid 1970 Prantsusmaa, 1973 Luksemburg , 1974 Malta ja Portugal ning 1975 Belgia. Viimati, 2000. aastal, kehtestati üldine miinimumpalk Iirimaal. Seevastu muudeti Türgis miinimumpalk kohustuslikuks juba 1936, kaks aastat hiljem rakendati seda ka USAs. Kõige esimestena võtsid miinimumpalga seaduse vastu Austraalia ja Uus-Meremaa 19. sajandi lõpus, tänapäeval on miinimumpalk 90 protsendis maailma riikidest.(5) 4. Miinimumpalga poolt ja vastu...
Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut EESTI JA EUROOPA LIIDU SOTSIAALPOLIITIKA Uurimustöö Koostajad: Juhendaja: Jüri Ruus Tartu 2007 PENSIONIPOLIITIKA EÜ maades on üks ühine tulevikuprobleem: nende rahvastik on madala sündivuse, meditsiiniliste edusammude ja paremate elamistingimuste tõttu oluliselt vananenud. Prognoositud on vanemaealise elanikkonna edasist kasvu, mis näiteks toob kaasa, et 2040 aastal peab Prantsusmaa kulutama vanaduspensionite maksmiseks 72%, Holland 60% ja Saksamaa 26% rohkem kui aastal 1980. Seetõttu on enamikus Euroopa Liidu riikides raske pensionireformi vältida. Valitsused püüavad leida viise, kuidas luua püsivad süsteemid, mis tasakaalustavad üha kasvavaid nõudmisi väljamaksete järele riiklikest pensionifondidest ja samas vastavad majandus- ja rahaliitu (EMU) as...
Kuna MRP salaprotokolli järgi kuulusid Soome ja Balti riigid NSV Liidu mõjusfääri, siis sundis viimane Eestit, Soomet, Lätit ja Leedut sõlmima vastastikuse abistamise pakti. Sellega loodi Balti riikide territooriumitele NSV Liidu sõjaväebaasid. Ainsa riigina keeldus paktist Soome, kelle vastu NSV Liit alustas 1939. aastal sõda. 1940 aasta aprillis hõivab Saksamaa Norra ja Taani ning seejärel kolm Euroopa väikeriiki - Belgia, Holland ja Luksemburg . Juunis 1940 alistub Saksa sõjaväele Prantsusmaa. Kui kogu Euroopa jälgis pingsalt olukorda Prantsusmaal, otsustas NSV Liit okupeerida Balti riigid. Nõukogude okupatsioon Eestis algas 17.06.1940. Ebaausate valimiste tulemusena moodustatud valitsus kuulutas Eesti NSVks, mis astus NSV Liidu koosseisu. 8 päeva enne NSV Liidu - Saksamaa sõja algust 14.06.1941 viis Nõukogude okupatsioonivõim Eestis läbi esimese massiküüditamise....
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
majanduse Saksamaa, Holland, Belgia, arendamine. UK, Iirimaa, Prantsusmaa, Andorra, Hispaania, Portugal, Luksemburg , Tsehhi, Austria, Slovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Kreeka, Küpros, Itaalia, Sloveenia, Malta;...
09.1939 algab II maailmasõda 03.09.1939 prantsusmaa ja inglismaa kuulutavad saksamaale sõja 17.09.1939 stalini punaarmee vallutas poole idaosa (lääne-ukraina ja lääne-valgevene alad), septembri lõpuks andsis poolakad alla 22.06.1941 saksamaa koos liitlastega tungib nõukogude liidu aladele (venemaal nimetatakse seda suureks isamaasõjaks), lõppes sõprus saksamaa ja nõukogude liidu vahel 07.12.1941 jaapan ründas ootamatult usa mereväebaasi pearl harborit ja kuulutas usa-le sõja keda vallutas saksamaa? norra,taani,holland,belgia,luksemburg,prantsusmaa millal oli suur murrang II maailmasõjas ehk teine rinne? 06.06.1944 normandia dessant 08.05.1945 sõlmiti saksamaa kapitulatsioonileping 02.09.1945 lõppeb II maailmasõda kuidas lõppes talvesõda? Soome säilitas iseseisvuse, pidi venemaale loovutama viiburi ja karjala teherani konverents toimus 1943 aasta lõpus. Otsustati, et usa ja suurbritannia avavad prantsusmaal teise ri...
Rahvusvahelised organisatsioonid sõjajärgses maailmas: NATO Põhja-Atlandi lepingu org, loodi 1949, asutajariigid: 10 Euroopa riiki, Kanada ja USA. Põhimõte: kui ühte osalist rünnatakse, siis teised astuvad tema kaitseks välja. Eesti liitus 2004 Euroopa Söe- ja Teraseühendus loodi Sks ja Prantsusmaa poolt. 1952. Majandusorganistatsioon, EL-i eelkäija. Sinna kuulusid veel ka It, belgia luksemburg ja Hollan VMN- Loodi vastukaaluks Marshalli plaanile ja Lääne-Euroopa tihenevale koostööle. Majandus- ja teadustehniline koostöö. VLO Varssavi lepingu organisatsioon, loodi vastukaaluks NATO-le, sõjalis-poliitiline organisatsioon. VMN ja VLO olid Nõukogude liidu riikidest. Külma sõja alguseks peetakse tavaliselt Berliini blokaadiga seotud sündmusi. Berliini blokaad 25. Juuni 1948-12. Mai 1949, selle aja jooksul blokeerisid nõukogde väed...
Sealsed magistraalid on ainsad Euroopas, kus ei ole kiiruspiiranguid. Mööda jõgesid ja kanaleid pääseb laevadel nii Põhja-, Lääne-, Vahe- kui ka Mustale merele. Saksamaa toodab nii enda kui ka kogu maailma tarbeks mitmesuguseid sõidukeid.(16) 12 4. LÄÄNE-EUROOPA Lääne- Euroopasse kuuluvad Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg , Suurbritannia ja Iirimaa. Belgiat, Hollandit ja Luksemburgi kokku nimetatakse ka Beneluxi maadeks. See on tuletatud riikide prantsuskeelsete nimede algus silpidest ja tähendab nendevahelise majandusliidu nimetust. (8) Lääne-Euroopas on tohutult palju vaatamisväärsusi, millest paljud on muutunud oma riigi sümboliks: Prantsusmaal Eiffeli torn, Võidukaar jt, Suurbritannias parlamendihoone kellatorn Big Ben, Towri sild jne. (8)...
1939. aasta novembris algas NSV Liidu-Soome vaheline Talvesõda, kus Soome suutis küll säilitada iseseisvuse, kuid pidi Venemaale loovutama Karjala maakitsuse. 1940. aastal okupeeriti NSV Liidu poolt Baltimaad ja Rumeenialt võeti ära Bessaraabia. 1940. aastal alustas vallutusi ka Saksamaa. Hitleri võimu alla langesid Taani, Norra, Belgia, Holland ja Luksemburg . Alguse sai sõda Prantsusmaaga, kus sakslased jäid peale. 22. juunil aastal 1940. sõlmiti Compiegne metsas Prantsusmaa-Saksamaa vaheline vaherahu, mille kohaselt läks kaks kolmandikku Prantsusmaast Saksa alla, kusjuures ühel kolmandikul Prantsusmaal oli juba Saksa-sõbralik valitsus. Sõda Inglismaa vastu Peale Prantsusmaa vallutamist oli Suurbritannia ainus Saksamaa-Itaalia vastu võitlev riik. Hitleri plaan Suurbritanniasse...
Mõnede rahvusvaheliste organisatsioonide riigid ja pealinnad MERCOSUR (Lõuna Ühisturg) Leedu Vilnius Argentina Buenos Aires Luksemburg Luxemburg Brasiilia Brasilia Läti Riia Uruguay Montevideo Malta Valletta Paraguay Asunción Poola Varssavi Portugal Lissabon Prantsusmaa Pariis Rootsi Stockholm G7 Rumeenia Bukarest Am. Üh. Washington...
Mõjuvõimu laiendamine Kolmandas maailmas · Joseph McCarthy Spionaaz · Julius ja Ethel Rosenberg · 1952 sai presidendiks Sõjalised liidud Dwight D. Eisenhower. · Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon. 1949 Belgia, Luksemburg , Holland, Prantsusmaa, Suurbritannia, Suurbritannia USA, Kanada, Portugal, Itaalia, Norra, Taani ja Island. · Impeeriumi lagunemine. · Euroopa Söe- ja Teraseühendus. · Positsiooni kaotamine rahvusvahelisel 1952 Beneluxi maad, Prantsusmaa, Saksamaa LV ja Itaalia areenil. · Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. · Kaheparteisüsteemi säilimine....
Maakasutus Saksamaa pindalast (357 021 km²) on 4750 km² niisutamata maa ja 7798 km² kaetud veega. 33% Saksamaast on kaetud põllumaaga ja 31% metsadega. Kõigest 15% on karjamaa jaoks. Saksamaal on 2389 km rannajoont ja kokku on piirisid 3621 km ulatuses (päripäeva põhjast: Taani 68 km, Poola 456 km, Tsehhi 646 km, Austria 784 km, Sveits 334 km, Prantsusmaa 451 km, Luksemburg 138 km, Belgia 167km, Holland 577 km). Loomad Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 7 Sealsed suured teed metsades ja mägised teed laiali paisatud asupaikadega sisaldavad üllatavalt varieeruvat ürgset loodust. Paljud regioonid kubisevad ulukitest mitmeid hirveliike, vutid ja faasanid. Mägi- ja kaljukitsed Alpi regioonides, kelle arvukus on kaitstud mitmete ulukiseadustega. Metssea arvukus, mis tõusis suuresti pärast II maailmasõda...
3. Ideoloogilised eeldused – Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. See tuli hankida jõuga. Stalin aga unistas maailmarevolutsioonist. MRP muutis nad liitlasteks ja see julgustas neid sõjaga alustama. sõjategevus 1939-1945. tähtsamad sündmused, lahingud ja konverentsid 1.sept 1939 NSVL ja SM ründavad poolat; 1939 nov. Lõpp Soome-NSVL talvesõda; 1940 okupeeris NSVL Baltimaad; 1940 alustas SM suurt sõjalist tegevust: vallutati Norra, Taani, Luksemburg , Belgia ja holland; 22.juuni Compiegni vaherahu (PR oli vallutatud): 1940 Kolmikpakt – IT-JP-SM ; 1941 suvi hakati juute tõsiselt hävitama – nimetatakse holokaustiks. ; 1941. 22. juuni alustab SM sõda NSVL-ga. ; 7.dets 1941 ründab JP USA- d Pearl Harboris; 1941 – Atlandi harta ; 1942 – Stalingradi lahing – SM suur ebaõnnestumine idarindel, sama juhtus ka Kurski lahingus. ; 1943 Teherani konverents; 6.juuni 1944 – USA, SB, KAN, POL sõjajõudude maabumine Normandias; 1945 vebr....
Läti Sloveenia Holland Küpros Leedu Tsehhi Iirimaa Malta Soome Saksamaa Itaalia Portugal Rootsi Austria Suurbritannia Rumeenia Poola Belgia Ungari Slovakkia Luksemburg Taani Kujunemine: Euroopa Liit tekkis algul kuue Lääne Euroopa riigi osalise koostöö organisatsioonina söetööstuse, metallurgia ja tuumatehnika vallas 1951. 1957 kujundati see Rooma lepinguga ümber Euroopa Majandusühenduseks, mis pidi tagama ühisturu(kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba liikumise ühenduse piires).(Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Saksamaa, Prantsusmaa)...