valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa Liidu ajalugu(1945-1959) Rahus elav Euroopa alustab koostööd Euroopa Liit loodi eesmärgiga lõpetada naabritevahelised sagedased ja verised sõjad, mis tipnesid Teise maailmasõjaga. 1950. aastal algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine, et tagada kestev rahu. Ühenduse asutajaliikmed olid Belgia, Madalmaad, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa. 1950. aastaid iseloomustas külm sõda Ida ja Lääne vahel. 1956 surusid nõukogude tankid maha meeleavaldused Ungaris ning järgmisel aastal (1957) saavutas Nõukogude Liit – saates orbiidile esimese tehissatelliidi Sputnik 1 – juhtpositsiooni kosmosevõidujooksus. Samuti sõlmiti 1957. aastal Rooma leping, millega loodi Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ehk ühisturg. Euroopa Liidu ajalugu(1960-1969)
Kuidas üleilmastumine mõjutab enam ja vähem arenenud riike ja mind ennast? Üleilmastumine on väga aktuaalne teema tänapäeva ühiskonnas ja mõjutab meid kõiki. Me oleme arenenud 50 aastaga väga palju ja see on natuke hirmutav mõelda milleks on inimese aju võimeline. Muutused on olnud suured ja keerulised, kuid oleme tulnud nendega toime. Kõikide riikide majandus on muutunud oma moodi. Mõne riigi majandus on kasvanud ja mõne riigi majandus on läinud allamäge. Suurriikide majandused on tõusuteel tänu üleilmastumisele, kuna info liigub ja inimesed on teadlikumad. Samas on üleilmastumine just vähem arenenud riikidele kahju. Need vähearenenud riigid milleks on pea kõik Aafrika riigid on just majanduses madalamal kui näiteks Euroopa riigid. Võtame Keenia kus pooled keenialased elavad allpool vaesuspiiri kui samas üks rikkamaid riike maailmas on Luksemburg kus töötute arv on ainult 6% kogu elanikkonnast. Üleilmastumine mõjutab ka kultuure kui...
Külm sõda- Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiki elu valdkondi. 1)Võidurelvastumine 2)Euroopas poliitline ülekaal 3)Võim III maailmas 1949 NATO- Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon. Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Kanada, USA, 10 Euroopa riiki. Moto: ühte rünnatakse, rünnatakse kõiki 1952 Euroopa Söe- ja Teraseühendus. Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Luksemburg, Holland- majandust edendav Euroopa Liit. 1949 VMN- Vastasikuse Majandusabi Nõukogu- NSVL- aitab sotsialistlikel riikidel majandada 1955 VLO-Varssavi Lepingu Organisatsioon- NSVL oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliitriikidega- ühendas relvajõudusid sots. riikide vahel. HIINA KODUSÕDA Aeg: 1946-1949 Osalejad: Kirde ja Põhja- Hiina (kommunistid)- NSVL abi vs kodanik Rahvuslik Rahvapartei (Guomindagi)- USA abi Põhjus: kommunistid tahtis ülimvõimu Hiinas
idasakslaste põgenemine läbi Lääne-Berliini läände, millele tegi lõpu 1961. aasta Berliini müür, Eric Honecker. 13. Söe- ja Teraseühendus (1951/1952) majandusliku ja poliitilise koostöö arendamine, EL eelkäija, asutajaliikmed Saksamaa ja Prantsusmaa, sellega liitusid kohe ka Itaalia, Belgia, Luksemburg, Holland; 1957. aastal Rooma leping, millega loodi Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ehk ühisturg: Belgia, Holland, Luksemburg, Saksa Liitvabariik, Prantsusmaa, Itaalia, ka üks EL eelkäijatest, kaotati omavahelised tollipiirid, vabalt hakkasid liikuma nii inimesed, kaubad kui ka kapital.
Maailma suurima majandusega riigid 2012: USA – 22,5% maailma majandusest. Hiina + Hing Kong – 11,7% Jaapan – 8,3% Saksamaa 4,7% Prantsusmaa – 3,6% Eesti on 101. kohal. 2000 USA – 30,8% Jaapan – 14,6% Saksamaa – 5,9% Suurbrittannia – 4,6% Hiina, Hong-Kong - 4,2% 1980 USA – 25,8 % Jaapan – 10,1% Saksamaa – 7,6% Prantsusmaa – 6,4 % Suurbrittannia – 5% Riikide majanduse suurus ei korreleeru riikide territooriumi suurusega. Maailma rikkamad riigid 2013 – Luksemburg, Katar, Norra, Šveits, Austraalia. Usa – 10, Jaapan – 12, Eesti 43 Maailma vaeseimad – Aafrikamaad – Kongo DV, Malawi, Burundi, Niger, Libeeria Maailma jaotus majandusliku ja sotsiaalse arengutaseme järgi : Kahene: põhi-lõuna Kolmene: esimene, teine ja kolmas maailm (NSV Liidus levinud kontseptsioon: arenenud tööstusriigid – sotsialistlikud riigid – arengumaad) Tuumik-perifeeria kontseptsioon (Meier, Baldwin; 1957)
Renessanss Koostas: Liisa Koppel Renessanss järgnes keskajale. Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessanssikultuur kujutas endast antiikkultuuri taassündi, mis ei põhinenud siiski vaid ajaloo meenutamisel vaid arendas ja uuendas antiikkultuuri edasi. Renessansliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba ...
relvade tootmises ehk võidurelvastamises, teiseks soovisid USA ja NSV Liit saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu ning kolmandaks üritati laiendada oma mõjuvõimu Kolmandas Maailmas ehk riikides, mis ei kuulund ei demokraatlike lääneriikid hulka ega kommunistlikku idablokki. Seismaks vastu Nõukogude Liidu kasvavale agressiivsusele, asusid Lääne- Euroopa riigid senisest tihedamale koostööle. Märtsis 1948 sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland ja Luksemburg koostöölepingu ehk Lääneliidu. Ent Lääneliidu osalisi oli liiga vähe, et üles kaaluda Moskva võimsust. Seetõttu asutasid 10 Euroopa riiki koos Kanada ja Ameerka Ühendriikidega aprillis 1949 Põhja Atlandi Lepingu Organisatsiooni ehk NATO. NATO tegevuse aluseks on lihtne põhimõte : kui ühte selle oslist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja. Sõjalise koostöö kõrval arenesid Euroopa riigid ka majanduslikku ning poliitilist koostööd. Teerajajaks
Prantsusmaa majandusanalüüs Prantsusmaa pindalalt kolmas suurim riik pindalalt pärast. Riiki ümritseb edelast Hispaania, põhjast Belgia ja Luksemburg ja kirdes üle La Manche väina Inglismaa. Läänest piirab riiki Saksamaa, Sveits ja Itaalia. Prantsusmaa piirneb veel Atlandi ookeaniga läänes ja Vahemerega kagus. Prantsusmaa maastik on väga vaheldusrikas. Põhja-Prantsusmaal domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Põhja poole minnes läheb nõgu üle Flandria ja Edela-Euroopa tasandikeks
Majandusorganisatsioonid 1) OPEC - Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon Toorainekartell. Asutati 1960.a, peakorter Viinis. Eesmärk-->reguleerida toornafta hinda, määrates kindlaks naftatoodangud ja ekspordikvoodid. Liikmesriikide heaolu tagamine. 12 liiget: Iraan, Iraak, Kuveit, Saudi-Araabia, Katar, Araabia ÜE, Liibüa, Nigeeria, Alzeeria, Angola, Venezuela, Ecuador. 1 barrel=158,92 liitrit. 2) NAFTA - Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon Loodi 1994. a; peakorter Ottawas. Liikmed: USA, Kanada, Mehhiko. Eesmärk: rahvusvaheliste firmade töö hõlbustamine ja vabakaubandus, kaotada tollimaksud. Kasutada Mehhiko toorainevarusid. 3) ASEAN - Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon Loodi 1967.a; peakorter Jakartas. 10 liikmesriiki: Myanmar, Tai, Laos, Kambodza, Vietnam, Singapur, Malaisia, Indoneesia, Brunei, Filipiinid. Eesmärk: kultuuriline, sotsiaalne ja majanduslik koostöö, arengu kiirendamine (aastaks 2010 kaotada põllumajandusbarjäär...
Kaks aastat hiljem, 27. jaanuaril 2000 kogunesid Stockholmi 44 riigi valitsuse esindajad, et arutada holokausti hariduse, mälestamise ja uurimise küsimusi. Foorum lõppes üksmeelse deklaratsiooni allakirjutamisega, mis tunnustas Holokausti Mälestuspäeva. Seejärel loodi valitsuste ja vabaühenduste holokaustialane koostööfoorum ehk rahvusvaheline rakendusrühm, kuhu kuuluvad Ameerika Ühendriigid, Argentiina,Austria, Belgia, Holland, Horvaatia, Iisrael, Itaalia, Kreeka, Leedu, Luksemburg, Läti, Norra, Poola, Prant susmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Suurbritannia, Sveits,Taani, Tsehhimaa, Ungari ja Eesti. Rakendusrühma eesistuja on Tsehhimaa. Eesti ühines rakendusrühmaga 2007. aasta lõpul. Suurbritannias tähistatakse Holokausti Mälestuspäeva ametlikult aastast 2001. Eesti Vabariigis sai mälestuspäev valitsuse heakskiidu 23. jaanuaril 2003 ja esimest korda tähistati seda juba 4 päeva hiljem, 27. jaanuaril 2003
Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab Euroopa veebilehelt: europa.eu ,,EUROPE DIRECT" vastab teie küsimustele Euroopa Liidu kohta telefonil 00 800 6 7 8 9 10 11 või e-postiga veebilehe europa.eu/europedirect kaudu Euroopa riigid Belgia (Belgique/België) Pealinn: Brüssel (Bruxelles/Brussel) Rahvaarv: 10,4 miljonit Pindala: 30 518 km² SKT: 27 600 OJS elaniku kohta Tsehhi Vabariik (Ceská republika) Pealinn: Praha (Praha) Rahvaarv: 10,2 miljonit Pindala: 78 859 km² SKT: 17 000 OJS elaniku kohta Taani (Danmark) Pealinn: Kopenhaagen (København) Rahvaarv: 5,4 miljonit Pindala: 43 094 km² SKT: 28 600 OJS elaniku kohta Saksamaa (Deutschland) Pealinn: Berliin (Berlin) Rahvaarv: 82,5 miljonit Pindala: 357 020 km² SKT: 25 300 OJS elaniku kohta Eesti (Eesti) Pealinn: Tallinn Rahvaarv: 1,4 miljonit Pindala: 43 211 km² SKT: 12 800 OJS elaniku ...
Kas Euroopa Liit jääb püsima ? Euroopa Liit on demokraatlike riikide ühendus, mida iseloomustab vastastikune koostöö ja veendumus, et koos tegutsedes suudavad riigid tagada inimestele parema, turvalisema ja tervislikuma elu. Euroopa Liidu põhiväärtused on demokraatia, solidaarsus, vabadus ja sotsiaalne õigus. Euroopa Liidu alguseks loetakse aastat 1957, kui Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Lääne- Saksamaa ja Prantsusmaa kirjutasid alla Rooma lepingule, millega loodi Euroopa Majandusühendus ja Euroopa Aatomienergia ühendus. 1968. aastal kaotati kuue liikmesriigi vahel importpiirangud Tolliliiduga. 1979. aastal käivitati Eurooma Rahasüsteem ja võeti kasutusele esimene ühine rahaühik eküü. Euroopa Ühendused muutuvad Euroopa Liiduks Maastrichti lepinguga 1992. aastal. Euro võeti kasutusele 1999. aastal. Tänaseks on liikmesriikide arv jõudnud 36-ni pluss neli
Millega tegeleb energiamajandus ehk energeetika Energeetika tegeleb kivisüte, elektrienergia ja soojusenergia tootmisega ning edastab neid tarbijale Nimeta kõik levinumad taastumatud ja taastuvad energiallikad Levinumad taastuvad eneriaallikad on voolav vesi, tuul, looded, päikeseenergia ja geotermiline energia. Levinumad taastumatud on fossiilsed kütused (nafta, maagaas, põlevkivi, kivisüsi, turvas) Mis on primaarenergia Primaarenergia on energia, mis on toodetud kasutatades primaarseid energiaallikaid. Miks nimetatakse naftat rahvasuus mustaks kullaks Sest nafta on üks tähtsamaid maavarasid ja selle mõju ühiskonnale on olnud väga suur Millised on nafta eelised teiste fossiilsete kütuste ees Nafta eelised on tema suur kütteväärtus, mitmekülgsed kasutusvüimalused, mugav käideldavus ja tema vedel vorm Millised on nafta eelised teiste fossiilisete kütuste ees milliseid probleeme maailmas tekitab nafta ammutamine, transportimine,...
3. septembril kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja. 17. septembril sisenes Poolasse Stalini Punaarmee. 1939. aasta novembri lõpul algas NSV Liidu ja Soome vahel sõda kuna ta ei olnud nõus minema NSV Liidu alla. Soomlased nimetavad seda Talvesõjaks. Kuid peale kolme kuud sõda pidid soomlased loovutama Karjala maakitsuse. 1940. aastal okupeeris Punaarmee Baltimaad ja Bessaraabia. Sama aasta kevadel alustas vallutustöid Saksamaa. Vallutati Norra, Taani, Luksemburg, Belgia ja Holland. Seejärel võeti suund Prantsusmaa poole. Nüüd astus Saksamaa poolel sõtta ka Itaalia ning seega oli Briti-Prantsuse armee vastupanu murtud ning Prantsusmaa alistus. 22. juuni 1940 sõlmiti Compiegne vaherahu Saksa ja Prantsuse vahel millega läks 2/3 läks Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõunaosas tegutses aga Saksa-sõbralik valitsus. Vaherahuga mitteleppinud prantslased eesotsas kindral Charles de Gaulle´iga rajasid Inglismaal liikumise
3. septembril kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja. 17. septembril sisenes Poolasse Stalini Punaarmee. 1939. aasta novembri lõpul algas NSV Liidu ja Soome vahel sõda kuna ta ei olnud nõus minema NSV Liidu alla. Soomlased nimetavad seda Talvesõjaks. Kuid peale kolme kuud sõda pidid soomlased loovutama Karjala maakitsuse. 1940. aastal okupeeris Punaarmee Baltimaad ja Bessaraabia. Sama aasta kevadel alustas vallutustöid Saksamaa. Vallutati Norra, Taani, Luksemburg, Belgia ja Holland. Seejärel võeti suund Prantsusmaa poole. Nüüd astus Saksamaa poolel sõtta ka Itaalia ning seega oli Briti-Prantsuse armee vastupanu murtud ning Prantsusmaa alistus. 22. juuni 1940 sõlmiti Compiegne vaherahu Saksa ja Prantsuse vahel millega läks 2/3 läks Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõunaosas tegutses aga Saksa-sõbralik valitsus. Vaherahuga mitteleppinud prantslased eesotsas kindral Charles de Gaulle´iga rajasid Inglismaal liikumise
Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), mis sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951. aastal sõlmitud Pariisi lepinguga. Seega Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võibki lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena, kes teevad koostööd ühistes institutsioonides. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas
süüdlane ta ise oli. Prantsusmaa soovis tagada, et Saksamaa ei alustaks enam kunagi sõda Euroopa kontinendil. }Võtmeküsimuseks oli – mida teha Ruhri tööstuspiirkonnaga? Euroopa Liit loodi eesmärgiga lõpetada naaberriikide vahelised sagedased ja verised sõjad, mis tipnesid Teise maailmasõjaga. 1950. aastal algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine, et saavutada kestev rahu. Ühenduse kuus asutajaliiget olid Belgia, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa ja Saksamaa. 1950ndaid iseloomustas külm sõda Ida ja Lääne vahel. 1956 surusid Nõukogude tankid maha kommunismivastased meeleavaldused Ungaris. 1957 sõlmiti Rooma leping, millega loodi Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ehk ühisturg. 3. Millised lepingud on hetkel kehtivad EL aluslepingud? ● Euroopa Liidu leping (Konsolideeritud versioon 2016) ● Euroopa Liidu toimimise lepingu (Konsolideeritud versioon 2016) ●
3 2. Euroopa Koolist üldiselt Euroopa Kool on ametlik haridusasutuste süsteem, mida ühiselt kontrollivad Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide valitsused. Täna õpivad enam kui 21 000 Euroopa Liidu institutsioonide ametnike ja liikmesriikide alaliste esinduste diplomaatide last kokku 14 üldhariduskoolis 7 ELi liikmesriigi linnades, kus on ELi asutusi. Koolid, järjestatud asutamise aasta järgi: 1. Luksemburg I (asutatud 1953), 2. Brüssel I (1958), 3. Mol/Geel, Belgia (1960), 4. Varese, Itaalia (1960), 5. Karlsruhe, Saksamaa (1962), 6. Bergen, Holland (1963), 7. Brüssel II (1974), 8. München, Saksamaa (1977), 9. Culham, Ühendkuningriik (1978), 10. Brüssel III (1999), 11. Alicante, Hispaania (2002), 12. Frankfurt, Saksamaa (2002), 13. Luksemburg II (2004), 14. Brüssel IV, Belgia (2007). Koolide tegevust rahastavad Euroopa Komisjon ja liikmesriigid
Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid Üks kõige põhilisem rahvusvaheline majandusorganisatsioon ja kindlasti ka Eesti jaoks kõige põhilisem majandusorganisatsioon on Euroopa Liit (EL). Euroopa Liit on Euroopa riikide rahvusvaheline organisatsioon, millel on 27 liikmesriiki. Need on Austria (aastast 1995), Belgia (1957), Bulgaaria (2007), Eesti (2004), Hispaania (1986), Holland (1957), Iirimaa (1973), Itaalia (1957), Kreeka (1981), Küpros (2004), Leedu (2004), Luksemburg (1957), Läti (2004), Malta (2004), Poola (2004), Portugal (1986), Prantsusmaa (1957), Rootsi (1995), Rumeenia (2007), Saksamaa (1957; Saksa DV ala aastast 1990), Slovakkia (2004), Sloveenia (2004), Soome (1995), Suurbritannia (1973), Taani (1973), Tsehhi (2004) ja Ungari (2004). Euroopa Liit loodi aastal 1951. Algusaastal oli liidus üksnes kuus riiki. See, et praeguseks on liidus juba 27 riiki näitab seda, et Liit on tehtud suurepärane ja areng on olnud tohutu. Alates 2004
majandussidemeid majanduslikku maade vahel stabiilsust, sest tootmistingimuste halvenedes lahkuvad riigist 43. Maailma tähtsamad majandusorganisatsioonid. Euroopa Liit (EL)- Euroopa riikide majandusliit, mis edendab liikmesriikide majanduslikku koostööd ning arendab ja koordineerib poliitilist koostööd. Liikmesriike 25- Saksamaa, Prantsusmaa, Luksemburg, Belgia, Holland, Itaalia, Taani, Rootsi, Soome, Suurbritannia, Austria, Hispaania, Kreeka, Portugal, Iirimaa ja uued liikmed- Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Ungari, Malta, Küpros, Sloveenia. ASEAN- Kagu- Aasia Rahvaste Assotsiatsioon, arendab liikmesriikide vahelist majanduslikku, sotsiaalset ja kaubanduslikku koostööd. Liikmed on näiteks Malaisia, Indoneesia, Filipiinid, Singapur, Tai. WTO- Maailma Kaubandusorganisatsioon-liikmeid 135 riiki, sh Eesti
noorterahutused Pariisis Teised Euroopa riigid · Itaalia saab tööstusriigiks, kritlikud demokraadid eesotsas hiljem sotsialistid · Hispaania loobus koloniaalvaldustest, liikus liberaliseerimise suunas, eesotsas diktaator Franco · Põhjamaades: Norra, Island, Taani liitusid NATO-ga. Euroopa ühinemisliikumine · 1957. aastal · Loodi Euroopa Majandusühendus ehk ühisturg · Liikmed olid: Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Holland, Luksemburg · Tulemus: Kaotati omavahelised tollipiirid, kooskõlastati põllumajandus-ja väliskaubanduspoliitikat · Edukas, liitusid teised maad, kuid 1960. Lõpetas 6-liikmelisena Ameerika Ühendriigid Eisenhower 1956 · Eisenhoweri doktriin: ameeriklastel tuli aidata Aasia rahvaid, keda ähvardas kommunistide võimu kehtestamine(doominoteooria, Vietnami sõda) · F. Castro võimuletulek Kuubal
OECD Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon loodi 1961 21 liiget SRÜ Sõltumatute Riikide Ühendus loodi 1991 12 liiget kõik meie saatusekaaslased NSV Liidu päevilt G8 - G7 Venemaa koostöö teatud riikide vahel EUROOPA LIIT Kust võeti mõte? See tuli pärast II maailmasõda USAst Eesmärk astuda vastu USA'le ja Jaapanile ning nende tagamaadele Asutajamaad: Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa, Holland, Belgia, Luksemburg leping sõlmiti 1951 (kehtima hakkas 1952) Söe- ja Teraseühendus 1957 Rooma leping Euroopa majandusühendus Euroopa tuumaenergiaühendus Need 3 moodustavad tänapäeva koostöö I samba riigi ühine sammas otsuseid võetakse vastu nendel tasanditel riigid ei saa ise otsustada 1967 need 3 ühendati Euroopa ühendus 1973 laienes põhja poole Suurbritannia, Taani, Iirimaa 1979 esimesed Europarlamendi valimised + ECU rahaliit
GEOGRAAFIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 1. Millised demograafilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme tekitab rahvastiku vananemine? 1)DEMOGRAAFILISED: keskmise eluea pikenemine, tõuseb vanurite osatähtsus. 2)SOTSIAALSED: palju pensionääre, sündide arvu vähenemine. 3)MAJANDUSLIKUD: vähe maksumaksjaid, riigikassa ei täitu nii kiirelt. 2. Majandusorganisatsioonid 1) GATT: 1948. a loodud tolli-ja kaubanduskokkulepe, mille eesmärk oli välja töötada maailmakaubanduse reeglid ja korraldada läbirääkimisi. 2) WTO: 1994.a loodud Maailma Kaubandusorganisatsioon, mille eesmärk on elavdada rahvusvahelist kaubandus. 3) IMF: 1944.a loodud Rahvusvaheline Valuutafond, püüab vältida ülemäära järske, maailmamajandust ohustavaid valuutakursside kõikumisi ning leevendada eri riikide finantskriise. 4) Vabakaubanduspiirkond: ühendus, mille liikmesmaade vahel on kaotatud kõik kaubandustõkked. Samas säilitakse individuaalne kaubanduspolii...
Ühiskonnas ja majanduses tähendab see edasiliikumise ja efektiivsuse kadumist. *gerontokraatia-oligarhia liik, kus valitsejad on oluliselt vanemad kui enamik riigi täiskasvanud elanikkonnast nt:Gorbatsov *VLO-1955-Varssavi Lepingu Organisatsioon, Ida-Euroopa, NKL sõjaline liit *NATO-Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon.1949 Washingdonis-Algne eesmärk kaitse saksa võimaliku rünnaku eest. Asutajaliikmed:USA, Kanada, SB, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Holland, Luksemburg, Norra, Taani, Island, Portugal *Breznevi doktriin-Nõukogude Liidu välispoliitiline doktriin alates Tsehhoslovakkia sündmustest 1968. aasta augustis kuni 1989. aastani *Hallsteini doktriin-Saksamaa LV ei tunnustanud Saksa DV-d, käsitledes end saksa rahva ainuesindajana. 1955. a., kohe pärast täieliku iseseisvuse saavutamist deklareeris Bonn, et kui mõni riik peaks SDV-d tunnustama ja sellega diplomaatilise
Austria-Ungari: Võidelda tuleb mitmel rindel: Serbia, Venemaa, arvestati Saksamaa toetusega positsioonisõda, kuna sõjanduses oli tekkinud olukord, kus kaitserelvad ja -vahendid olid ründerelvadest tõhusamad, oli võimalik arenenud industriaalühiskonnas. A Läänerinne Idarinne Muud rinded 1914 Saksamaa kuulutas sõja, tungis Venemaal rinne Kaukaasias Sõtta astus Jaapan kallale Belgiale, hõivati Luksemburg Vene armee sissetund Ida- Algab allveelaevade Inglismaa->Mesopotaamia, Egiptus Preisimaale sõda 21-25 august- piirilahingu Türgi sõttaastumine Austria- Ungari poolel Marne'i lahing Austria-Ungari pealetund Serbiasse
AJALUGU Nimed Lyndon Johnson- USA president, kes pooldas sotsiaalse õigluse nõuet väga ja seadis aastal 1964 eesmärgiks rajada suur ühiskond. John Maynard Keynes- Inglise majandusteadlane, kes ütles, et sotsiaalse õigluse jaoks peab riik majandusellu sekkuma.Ta ideed rõhusid võrdsusele ja sotsiaalsete vastuolude leevendamisele. Juri Gagarin- esimene vene kosmonaut. Martin Luther King- mustanahaliste ja üleüldise võrdsuse eest võitleja. Aldo Moro- Itaalia peaminister, kristlik demokraat, mõrvati. Elizabeth II- Inglismaa noor kuninganna. Konrad Adenauer- Saksa Liitvabariigi valitseja. Viis riiki ülesmäkke koos kristlike demokraatidega. Willy Brandt- Saksamaa liidukantsler, kes oli sotsiaaldemokraat. Walter Ulbricht- Saksamaa Demokraatliku Vabariigi juhtiv kommunist. Väga püüdlik Moskva käskude täitja. De Gaulle- Prantsusmaal võimul olnud marssal, nõudis Prantsusmaa vabariigiks muutmist. Francisco Franco- Hispaania diktaator. ...
Tokyos;Välisvõlg Finantsteenuste geograafia 1. On kohaga vähe seotud 2. Ülikõrge koondumine enim globaliseerunud teenusteliik 3. Maailma suurimad finantsressursse käsutavad keskused paiknevad New Yorkis, Londonis, Tokyos, aga ka Chicagos, Frankfurdis, Los Angeleses, Pariisis, Brüsselis 4. Pangateenuste liidrid on USA, suurbritannia, Sveits 5. Väikeriikides rahandusteenus peamine majandusvaldkond Luksemburg, Liechtenstein, Hongkong, Taiwan 6. Finantsteenuste osutamine kasvab kiiresti ka Hiinas, Indoneesias, Singapuris, Malaisias venemaal Rahvusvahelised finantsorganisatsioonid rahastavad suuri projekte, reguleerivad riikide koostööd - Rahvusvaheline valuutafond IMF - Maailmapank WB - Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengu Pank EBRD - Euroopa Keskpank ECB TURISM Turismi positiivne mõju: 1. Töökohtade valikuvõimalus 2. Suurenevad sissetulekud 3. Majandus elavneb 4
Rootsi Stockholm 2. Andorra Andorra la 17. Kasahstan Astana 34. Rumeenia Bukarest Vella 18. Kreeka Ateena 35. Saksamaa Berliin 3. Armeenia Jerevan 19. Küpros Nikosia 36. San Marino San 4. Aserbaidzaan Bakuu 20. Leedu Vilnius Marino 5. Austria Viin 21. Liechtenstein Vaduz 37. Serbia Belgrad 6. Belgia Brüssel 22. Luksemburg 38. Slovakkia Bratislava 7. Bosnia ja Luxembourg 39. Sloveenia Ljubljana Hertsogoviina 23. Läti Riia 40. Soome Helsingi Sarajevo 24. Makedoonia Skopje 41. Suurbritannia 8. Bulgaaria Sofia 25. Malta Valleta London 9. Eesti Tallinn 26. Moldova Chisinau 42. Sveits Bern 10
RT/RKP-rahva tulu. Eksport-import. Eksport-välisvedu Import-IN ..sisevedu IMF.Rahvusvaheline valuutafond. Euroopa Liidu fiskaalpoliitika ja ühisturg. Euroopa Liidu eelarve koostamise põhimõtted. Euro. On kasutuses 13 riigis.Euro võeti kasutusele 1. jaanuaril 1999 elektroonilise valuutana pankades ja firmades.1 EUR = 15,64664 EEK · Austria · Belgia · Hispaania · Holland · Iirimaa · Itaalia · Kreeka · Küpros · Luksemburg · Malta · Portugal · Prantsusmaa · Saksamaa · Soome · Sloveenia INDIVIID ÜHISKONNAS Sotsiaalne staatus ja sotsiaalne mobiilsus. Sotsiaalne staatus on inimese asend ja positsioon ühiskonnas,mios tuleneb tema haridustasemest,majanduslikust olukorrast,kultuurihuvides jne.Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste ja rühmituste liikumist sotsiaalse kihistuse süsteemis,maalt linna..või ühest majandusrahust teise.Lihttöölisest spetsialistiks.
Exceli valemeid ja töövahendeid kasutades leidke vastused järgmistele küsimustele. Lahendus laadige üles keskkonda ained.ttu.ee. Töö esitamise tähtaeg on 30. oktoober kell 8:00. 0 Töölehel ELriigid on Euroopa Liidu (EL) riikide loetelu eesti ja inglise keeles. Töölehel Stat.ee on andmed Eesti 2017. aasta väliskaubanduse kohta. Töölehel Eurostat on andmed Euroopa riikide rahvaarvu kohta. 1. Arvutage kaubavahetuse kogumaht iga riigi kohta (eksport + import) ning kuvage see summa miljo 2. Tehke eraldi andmetabel (list) nendest riikidest, mille kaubavahetuse kogumaht moodustab vähema 3. Leidke, kui palju nendest riikidest (vähemalt 2% väliskaubanduse üldmahust) ei kuulu ELi. 4. Leidke EL riikide osatähtsus Eesti väliskaubanduse üldmahus. 5. Leidke Suurbritannia koht Eesti kaubavahetuses EL riikidega. 6. Leike, mitme euro eest kaupu eksportis Eesti EL r...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste instituut TÖÖHÕIVE MÄÄR EUROOPA LIIDUS SOO JÄRGI VANUSERÜHMAS 20 64 ELUAASTAT AASTATEL 2008 - 2012 Õppeaine Arengu-uuringud ARVESTUSTÖÖ Õppejõud: XXX Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus ............................................................................... lk 3 - 4 Tööhõive määr Euroopa Liidus 20 64 eluaastaste naiste hulgas aastatel 2008 2012 ..................................................................... lk 5 - 6 Tööhõive määr Euroopa Liidus 20 64 eluaastaste meeste hulgas aastatel 2008 2012 ...................................................................... lk 7 - 8 Tööhõive määra võrdlus naiste ja meeste vahel Euroopa Liidu 20 64 eluaastates inimeste hulgas aastatel 2008 2012 ..........................
1. Essee. 2. Küsimused: Nõusta järgmisi inimesi, kuidas pääseda toimetulekuraskustest. · Heino (42): töötu poissmees, taluomanik, 20 hektarit maad, põhiharidus. · Matilde (77): üksik pensionär, kellele on jäänud Nõukogude ajast 100- ruutmeetrine korter Tallinna kesklinnas. · Kärt (29): abielus, kolme väikelapse ema, kodune, elab vanematelt päranduseks saadud eramus Pärnus, hariduselt pedagoog. · Siiri (45): lahutatud, töötab müüjana, elab 2-toalises korteris Tartus; poeg Juss õpib Tartu Ülikoolis tasulisel kohal, ei tööta, üürib omaette korterit. Heino: 20 hektarist maast piisab, et kasvatada karja, kõrgharidust küll vaja ei lähe. Matilde: müügu korter maha ja koligu äärelinna elama. Kärt: mingu ise ka tööle esimesel võimalusel. Siiri: poeg hakaku paremini õppima, siis saab riigi poolt makstud kohale. Kust leida teavet vabade tööpaikade kohta? Tööhõiveamet, CV keskused internetis, ajalehe kuul...
WTO (World Trade Organization) · UNCITRAL (United Nation's Commission on International Trade Law) · ISO (International Standards Organisation) · jpm WTO SELGITA, MIS ON WTO TEGEVUSE EESMÄRK. MIKS ON VASTUSEIS WTO TEGEVUSELE MAAILMAS SUURENENUD? EUROOPA LIIT 2004 MIKS EI VASTA KAART PRAEGUSELE AJAHETKELE? Eesti eksport ja import maailma erinevate regioonidega aastal 2000 (miljonit krooni) Allikas: Eesti Statistikaamet Euroopa Liit: Belgia, Holland, Luksemburg, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Taani, Suurbritannia, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Portugal, Soome, Rootsi ja Austria. Kesk- ja Ida-Euroopa: Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Leedu, Läti, Makedoonia, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tsehhi ja Ungari PÕHJA - AMEERIKA KESK - JA SOOME JA ROOTSI SRÜ IDA -EUROOPA EXP: 964,4 EXP: 6191,9 EXP: 28471,9 EXP: 2125,2
President Nicolas Sarkozy Peaminister François Fillon Iseseisvus 6. juuni 1523 SKT 2,108 triljonit USD (2009) SKT elaniku 33 678 USD kohta euro (enne 1999. aastat Rahaühik Prantsuse frank) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Tippdomeen .fr ROK-i kood FRA Telefonikood 33 Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Loodus Pinnamood Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Teda on võrreldud üksteise sisse laotud aina väiksemate taldrikutega. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Pariisi linn asub selle nõo keskel
4) nsvl-saksamaa vallutus plaanid. 5)jaapani ambitsioonid kaug idas. rahvusvahelised lepingud, mis aitasid kaasa II maailmasõja puhkemisele: 1)Müncheni konverents (1938) oma otsustega. 2) MRP 23. august 1939. millised vastandlikud riikide blokid kujunesid II maailmasõja alguseks- s.t. võitlevad pooled? 1)USA 2)UK 3)Prantsusmaa 4)NSV. nimeta ja oska kaardlilt leida alad, mille okupeeris 1941.a. juunikuuks A.saksamaa, B.venemaa. A:poola-lääne osa, norra,taani, belgia, hollan, luksemburg, 2/3 prantsusmaast. B:ida-poola, valgevene, ukraina, karjala maakitsus, eesti, läti, leedu, bessaraabia. millal ja miks alustas saksamaa NSV liidu vastu sõda kuigi oli sõda kuigi oli sõlmitud MRP? 22.juuni 1941 sest talle tundus et nsv jääb talle vallutustes ette. millistes suundades saksamaa nsv liidule kallale tungis? kuidas nimetati sõjaplaani? miks "välksõda"? leningrad, moskva, stalingrad. barbossa plaan. see tundus kõige kiirem ja lihtsam viis vallutada.
2 Norra 0,968 3 Kanada 0,967 4 Austraalia 0,965 5 Iirimaa 0,960 6 Holland 0,958 7 Rootsi 0,958 8 Jaapan 0,956 9 Luksemburg 0,956 10 Sveits 0,955 9 http://et.wikipedia.org/wiki/Riikide_pingerida_inimarengu_indeksi_j%C3%A4rgi Majanduse struktuur Kaudselt iseloomustab riigi arengutaset erinevate majandussektorite osatähtsus kogumajanduses. Seda arvutatakse kahel moel: hõive eri majandussektorites (tööhõive struktuur)
SÕJAJÄRGNE MAAILM 1.Uus jõudude vahekord maailmas-Saksam. idapoolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule.Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad. Albaania sai taas iseseisvaks. Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938.a.piiridesse.Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades juurde Ungari alasid.Iseseisvus Island.NSV Liit võttis Soomelt piire, sh Viiburi linna.Poolast, Tsehhist,jne.aeti välja sakslased.Üliriigiks sai USA.Inglism ja Prantsusm osatähtsus vähenes.II määrav jõud oli NSV Liit, kelle mõju all oli Kesk-ja Ida-Euroopa ja suur osa Aasiast.Nõukogude Liit eraldas sealsed riigid muust maailmast nn.raudse eesriidega.tõkestades nende läbirääkimist ja suhtlemist lääneriikidega.Külm sõda-Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis. 3.Külma sõja algus-Stalini soov kehtestada kontroll üle Euroopa ja purustada Hitler.NSV Liit seadis Kesk-ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused, esitas pretentsioone Türgi...
OLUSTVERE TEENINDUS JA MAAMAJANDUSKOOL PK1 Birgit Väljas Prantsusmaa Referaat Juhendaja : Endla Pesti Olustvere 2013 Prantsuse Vabariik Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Prantsusmaa lipp Prantsusmaa rahvuslik embleem Pinnamood Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Teda on võrreldud üksteise sisse laotud aina väiksemate taldrikutega. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on peamiselt lubjakivist koosnevad loo...
Kt teemad: 1. Kahepooluselise maailma kujunemine: II MS tagajärjed · Surma sai palju tsiviilelanikke · Hävisid mitmed kultuuriehitised · Inimesed surid nälga · Suur majanduslik ja põllumajanduslik kahju. uus jõudude vahekord maailmas · USA oli heal majanduslikul järjel ning asus demokraatlike Euroopa riikide eesotsa. · NSVL saavutas võimu Ida-Euroopas ning Aasias. raudne eesriie - oli Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest mitmesuguste abinõudega, nagu piiride hermeetiline sulgemine, vaba teabevoolu takistamine, salapolitseiline kontroll, tsensuur jm. Piirata lääne mõju nendes maadest, st eraldedas nad muust maailmast. külm sõda - oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis,...
suurem kui 60% SKTst 4. EMU liikmesriigi valuutakurss peab olema enne liitumist stabiilne. Kaks aastat enne liitumist peab liikmesriik suutma hoida fikseeritud kurssi oma valuuta ja euro vahel. Euroalaga liitunud riigid. Euroopa Liiduga liitunud 27 riigist on euroalaga liitunud 16 riiki. Euroala moodustavad ELi liikmesriigid, kes on kasutusele võtnud euro. 1999 Prantsusmaa, Hispaania, Saksamaa, Itaalia, Soome, Portugal, Iirimaa, Austria, Belgia, Madalmaad, Luksemburg. 2001 Kreeka . 2007 Sloveenia. 2008 Küpros, Malta. 2009 Slovakkia. 1999-2002 kehtis euro vaid elekrooniliselt ning alates 2002 aastast ka sularahana. Bulgaaria, Tsehhi Vabariik, Taani, Eesti, Läti, Leedu, Ungari, Poola, Rumeenia, Rootsi ja Ühendkuningriik on küll ELi liikmed, kuid ei ole ühisraha eurot kasutusele võtnud. Eesti Panga plaan euroalaga liituda on 2011. aastal. Euroopa Keskpank ja Euroopa Keskpankade Süstem
staadiumi demograafiline plahvatus- rahvaarvu kiire kasv demograafilise ülemineku tagajärjel intensiivne põllumajandus- tööstuslik põllumajandus, vähe maad, vähem pingutusi (väetised, palju tööjõudu) ekstensiivne põllumajandus- palju maad, kasutatakse vähe väetisi ja kapitali MUUTUSED MAAILMAMAJANDUSES (ÕPIKU TEEMA) EUROOPA LIIT 28 Euroopa Liidu liikmesriiki: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. Euroopa Liiduga ühinemise plussid Euroopa Liiduga ühinemise miinused paraneb julgeolek, suureneb turvatunne tõusevad kaupade hinnad suureneb töökohtae arv kohanemisvõimetud ettevõtted lähevad
Kõikide riikide vahelist kaubavahetust püüavad soodustada maailmakaubandusorganisatsioonid. Eelkõige püüavad vähendada piiranguid ja makse. Miks toimub spetsialiseerumine? Loodusressursid paiknevad erinevalt ning kui on väike siseturg pole mõtet ise toota. 5. RIIGI ARENGUTASEME NÄITAJAD 1) Majanduslikud näitajad a) Sisemine kogutoodang = SKT = SKP = GDP riigi territooriumil aasta jooksul toodetud kogutoodang rahalises väljenduses ühe elaniku kohta Luksemburg ja Sveits kõige kõrgem b) Majanduse (rahvuslik) kogutoodang = RKT = GNP riigi ressurssidega aasta jooksul toodetud kogutoodang rahalises väljenduses ühe elaniku kohta aluseks, missugusele riigile läheb ostujõudu arvestades elukallidus PPP turuväärtuse alusel c) Rahvastiku hõive majandussektoris d) Majanduse struktuur millised harud milline tase kõige kõrgem masinaehitus ja selle harulisus e) Ekspordi ja impordi struktuur
Euroopa Liidu 27 riigist seitsmes ei ole kehtestatud üldist miinimumpalka, töötajate õigusi kaitstakse seal ametiühingute kokkulepetega kutsealade kaupa või muul moel. Miinimumpalgata liikmesriigid on Soome, Rootsi, Taani, Austria, Saksamaa, Itaalia ja Küpros. Kandidaatide seast ajavad miinimumpalgata läbi Makedoonia ja Horvaatia. Kõige varem on miinimumpalk Euroopa Liidu riikidest kehtestatud 1969 Hollandis, millele järgnesid 1970 Prantsusmaa, 1973 Luksemburg, 1974 Malta ja Portugal ning 1975 Belgia. Viimati, 2000. aastal, kehtestati üldine miinimumpalk Iirimaal. Seevastu muudeti Türgis miinimumpalk kohustuslikuks juba 1936, kaks aastat hiljem rakendati seda ka USAs. Kõige esimestena võtsid miinimumpalga seaduse vastu Austraalia ja Uus-Meremaa 19. sajandi lõpus, tänapäeval on miinimumpalk 90 protsendis maailma riikidest.(5) 4. Miinimumpalga poolt ja vastu
Esiteks, prooviti vastasest edestada uute võimsate relvade tootmises ehk võidurelvastumises, teiseks soovisid USA ja NSV Liit saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu ning kolmandaks üritati laiendada oma mõjuvõimu Kolmandas Maailmas. NATO moodustamine, EL algus NATO MOODUSTAMINE (1949) Seismaks vastu Nõukogude Liidu kasvavale agressiivsusele, asusid Lääne-Euroopa riigid senisest tihedamale koostööle. Märtsis 1948 sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland ja Luksemburg koostöölepingu ehk Lääneliidu. Ent Lääneliidu osalisi oli liiga vähe, et üles kaaluda Moskva võimsust. Seetõttu asutasid 10 Euroopa riiki koos Kanada ja USA aprillis 1949 Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ehk NATO. NATO tegevuse aluseks on lihtne põhimõte: kui ühte selle osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja. EL ALGUS (1952) Sõjalise koostöö kõrval arendasid Euroopa riigid ka majandislikku ning poliitilist koostööd.
majanduslikku ja tehnilist abi, et takistada seal kommunistlike ideede levikut. 6. Mis oli VMN? Kes sinna kuulusid? 1949 Jaanuaris loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu Nõukogude Liidu ja rahvademokraatiamaade poolt. Mõte oli: vastastikune majandusabi USA abi asemel. 7. Miks ja kes sõlmisid Brüsseli pakti? Millised sündmused Euroopas olid siin ajendiks? Brüsseli pakti ehk Lääaneliidu sõlmisid 1948 märtsis Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland ja Luksemburg, et peatada Moskva ekspansiooni. See oli 50 aasta pikkune poliitilise, majandusliku ja sõjalise koostöö leping, mille põhjustas kommunistide võimuhaaramine Prahas 1948 veebruaris. 8. Mis oli Berliini blokaad? Mida see endaga kaasa tõi? 25. juunil 1948 blokeeris Nõukogude pool kõik Berliini läänesektoreid Saksamaa läänetsoonidega ühendavad raud- ja maanteed. Jäi ainult õhutransport. Berliini blokaad lõppes pärast NATO moodustamist 12. mail 1949
IMF. Rahvusvaheline valuutafond. Euroopa Liidu fiskaalpoliitika ja ühisturg. Euroopa Liidu eelarve koostamise põhimõtted. Euro. On kasutusel 19 riigis. Euro võeti kasutusele 1. jaanuaril 1999 elektroonilise valuutana pankades ja firmades.1 EUR = 15,64664 EEK. Eestis võeti euro kasutusele 1.01.2011 ● Austria ● Belgia ● Küpros ● Eesti ● Soome ● Prantsusmaa ● Saksamaa ● Kreeka ● Iirimaa ● Itaalia ● Läti ● Leedu ● Luksemburg ● Malta ● Madalmaad ● Portugal ● Slovakkia ● Sloveenia ● Hispaania INDIVIID ÜHISKONNAS Sotsiaalne staatus ja sotsiaalne mobiilsus. Sotsiaalne staatus on inimese asend ja positsioon ühiskonnas, mis tuleneb tema haridustasemest, majanduslikust olukorrast, kultuuri huvides jne. Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste ja rühmituste liikumist sotsiaalse kihistuse süsteemis, maalt linna või ühest majandusrahust teise. Lihttöölisest spetsialistiks.
Külma sõja kujunemine: miks said endistest liitlastest vaenlased? Külmaks sõjaks nimetatakse laiemas laastus sõdu, kriise ja konflikte Ida ja Lääne vahel, mille tingisid poliitilised, ideoloogilised ning majanduslikud erinevused riikide vahel. Üks suurimaid vastasseise külma sõja ajal oli Ameerika Ühendriikide ja NSV Liidu vahel pärast II maailmasõda. Mõõtu võeti nii võidurelvastumises, kui ka oma valduste laiendamises. NSV Liit unistas maailmavallutamisest, kuid Lääneriigid ei lasknud sellisel katastroofil aset leida. Külma sõja alguseks saab pidada NSV Liidu ja lääneliitlaste suhete jahenemist. Lääneliitlastele hakkas tunduma, et Hitleri purustamise korral üritab Stalin kehtestada kontrolli kogu maailma üle. Need kahtlused said kinnitust sõja järel, kui NSV Liit seadis Kesk- ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused ning eraldas sealsed riigid muust maailmast nn raudse eesriidega, takistades suhtlemist läänerii...
a. kehtestatud Marshalli plaaniga. Kiiresti sai selgeks, et Külma Sõja tingimustes on vajalik ka mingisugune majandust koordineeriv organisatsioon. Viimasega tulid lagedale prantslased, kui 9.mail 1950.a. esitas Prantsusmaa välisminister Robert Schuman idee Saksa-Prantsuse söe- ja terasetööstuse ühendamiseks. Euroopa söe- ja teraseühenduse loomiseni jõuti 1951.a. aprillis. Ratifitseeriti 1952.a. juuli. Asutajateks 6 riiki: Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia, Luksemburg, Holland ja Itaalia. Inglismaa jäi kõrvale, kuid lubas teha tihedat koostööd. Antud tasandil eksisteeris ESTÜ vaid 7.a. 1955.a. toimunud liikmesriikide välisministrite tippkohtumisel otsustati viia majanduslik koostöö ka teistesse valdkondadesse. Uute organisatsioonide loomiseks moodustati nn. Spaakikomitee(nimi tulenes Belgia välisministrist). Komitee töötulemusena sõlmiti 1957.a. nn. Roomalepingud. Tegemist on tänase EL ühtede aluslepingutega, millega loodi
Prantsusmaa Prantsuse Vabariik Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, République Française mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa lipp Prantsusmaa embleem Deviis: Liberté, Égalité, Fraternité (Vabadus, võrdsus, vendlus) Riigikeel prantsuse keel Pealinn Pariis President Nicolas Sarkozy Peaminister François Fillon Pindala 547 030 km²
milleks see loodi. 9. mail 1950 pani Robert Schuman aluse Euroopa Liidule esitades solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Seega Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võib lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena, kes teevad koostööd ühistes institutsioonides. Maist 2004 on Eesti Vabariik Euroopa Liidu täieõiguslik liikmesriik. Euroopa Liidu liikmelisus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
