Osavõtt valimistest õigus või kohustus Valimised on inimestele võimalus valida endale esindajad , kes nende eest olulisi otsuseid teevad ja enamikes riikides , sealhulgas Eestis , on tegemist just nimelt õiguse , mitte kohustusega. Kuid näiteks Austraalia , Belgia, Kreeka ja Luksemburg on läinud seda teed, et teinud oma kodanikele valimaminemise kohustuslikuks ning määranud ka teatavad karistused selletegemata jätmisel. Valimiste kohustuslikuks muutmine aitaks kindlasti suurendada valimistel osalejate arvu , sest selle seadusega sätestamine eeldaks, et määratakse karistused neile ,kes seadust rikuvad. Belgias näiteks ootab valimistelt kõrvalejääjat rahatrahv suuruses 500-1200 krooni ja see kajastub ka ilmekalt valimisaktiivsuses: 2009 aasta Europarlamendi valmistel andis oma hääle 90. 39 % valmisõiguslikest kodanikest. Kuid minu arvates on selline karistamine eetiliselt täiesti põhjendamatu . I...
asutasid 1989. aastal Austraalia algatusel 12 riiki. 2009. aastal on liikmeid 21 Suurim majandusorg 2,2 miljardit inimest Energeetika,transport,telekommunikatsioon OPEC- Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon 1960 13 riiki Hindade määramine maailmaturul EU- Euroopa Liit Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. 1957-Euroopa Majanduslik Liit 1992-EL 1995-Eesti otsustas liituda 1998-läbirääkimised 1 jaanuar 2002-euro 1 mai 2004-Eesti liitub 2004-25 liiget ( kandidaadid-Türgi,Bulgaaria,Rumeenia)
majanduse Saksamaa, Holland, Belgia, arendamine. UK, Iirimaa, Prantsusmaa, Andorra, Hispaania, Portugal, Luksemburg, Tsehhi, Austria, Slovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Kreeka, Küpros, Itaalia, Sloveenia, Malta;
NATO · PõhjaAtlandi lepingu organisatsioon ehk NATO on sõjaline allianss · Loodi 4.aprill 1949 Washingtonis · 12 asutajariiki: Belgia, Holland, Itaalia, Island, Kanada, Taani, USA, Suurbritannia, Portugal, Norra, Prantsusmaa, Luksemburg · Alates 1.aprillist 28 liikmesriiki PõhjaAtlandi lepingut võib nimetada ka Washintongi lepinguks. Kõige tähtsam on 5.artikkel, mille ülesanne on kindlustada ja kaitsta poliitilisi vabadusi ja vajadusel kaitsta sõjaliste vahenditega liikmesriikide julgeolekut ja vabadust. Washingtoni leping: · Pani aluse kollektiivkaitsele, mis tähendab, et kui ühte riiki rünnatakse, siis ka kõik teised liikmesriigid võtavad seda, kui rünnakut
Euroopa Ühisraha Ken Pähn Kärdla ÜG 12.klass Asutamine ● Eesmärk: ● Asutajariigid: – Ühtse struktuuriga – Belgia lahutamatu poliitiline – Holland Liit – Luksemburg – Itaalia – Prantsusmaa – Saksamaa Laienemine 1996-2004 ● Eesti ( 2011) ● Ungari ● Küpros ● Malta ● Poola ● Läti ● Sloveenia ● Leedu ● Tsehhi ● Slovakkia Euro ● Hetkel kasutab 19 liikmesriiki ● Riigid moodustavad euroala
NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon • Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) – on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. • NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu, mida juhib NATO peasekretär. NATO liikmesriigid • Alates 1. aprillist 2009 on NATO liikmeid 28. • 1949 (asutajad): Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani • 1952: Kreeka ja Türgi • 1955: Saksamaa LV • 1982: Hispaania • 1990: laienemine endise Saksa DV alale • 1999: Poola, Tšehhi ja Ungari • 2004: Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia • 2009: Albaania ja Horvaatia • Põhja-Atlandi pakti viienda artikli kohaselt võetakse ühe liikmesriigi vastast rünnakut kui kallaletungi kogu ühenduse vastu. • 2001
Marshalli plaan - EU taastamise programm. Nägi ette enda Euroopale majanduse taastamiseks 13 miljardit dollarit. Abi sai 16 Euroopa riiki. Jugoslaavia oli ainus sotsialistlik , kes sa selle plaani alusel abi, kes julges seda võtta. Majandus võrreldes teiste sotsialistlike riikidega heal järjel. Märts 1948 - luuakse sõjajärgne EU esimene sõjaliit. Brüsseli pakt ehk Lääne liit - kuulusid Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg. Peadselt saadi aru, et sellest sõjaliidust on vähe. Aprill 1949 loodi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO). Selle asutajad olid Lääneliidu ja Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, USA, Kanada. Eesmärk - sõjalise koostöö ja kommunismi pidurdamine, vastukaaluks sellele moodustasid NSVL ja temast sõltuvad riigid Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO).
Rahaühik: euro (EUR) Rahvastiku keskm. tihedus: 230 in/km² Suurlinnad: Berliin, Bremen, Hamburg, München, Stuttgart, Hannover, Potsdam, Schwerin, Düsseldorf, Dresden, Kiel, Erfurt, Magdeburg, Saarbrücken, Mainz, Wiesbaden (kõigi 16 liidumaa pealinnad) ·Riigilipp ja riigivapp ASEND Riigi asukoht: Kesk-Euroopa Geogr. koordinaadid: 47°1615 ja 55°0333 pl ning 5°5201 ja 15°0237 ip vahel Manner: Euraasia Maailmajagu: Euroopa Naaberriigid: Holland, Belgia, Luksemburg, Prantsusmaa, Sveits, Austria, Tsehhi, Poola, Taani ·Riigi kaart Saksamaa asukoht Euroopas Saksamaa riigikaart LOODUS Kliima iseloomustus: Pinnamood: mäed (Alpid, kõrgeim tipp Zugspitze-2,963 m), pikemad jõed (Doonau, Rein, Elbe, Odra, Mosel, Mein, Inn, Weser, Saale, Spree), suuremad järved (Bodensee, Müritz, Chiemsee). Maavarad: kivisüsi, maagaas, rauamaak, nikkel, uraan, sool, pruunsüsi, vask, kaaliumkarbonaat, ehituspuit, ehitusmaterjalid, põllumaad.
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonile (NATO) pani 1949. aastal aluse Põhja-Atlandi leping, mida tuntakse ka Washingtoni lepingu nime all. Praegu on NATO liikmeid 28. Asutajaliikmed on Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani, Suurbritannia. 1952. aastal liitusid organisatsiooniga Kreeka ja Türgi 1955. aastal Saksamaa 1982. aastal Hispaania 1999. aastal Poola, Tsehhi Vabariik ja Ungari. 2004. aastal said liikmeteks Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia, kes 29. märtsil 2004 deponeerisid NATOga liitumisdokumendid USA rahandusministeeriumis. 2009. aastal said liikmeteks Albaania ja Horvaatia. NATO peasekretär on alates 2009. aasta 1. augustist Anders Fogh Rasmussen, kes valiti ametisse sama aasta 4. aprillil. Aastatel 20042009 oli NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer. 22. ja 23. aprillil 2010 toimus Tallinnas mitteametlik NATO välismin...
kontorit ka Luksemburgis. Nõukogu tuleb kokku Brüsselis üheksa kuud aastas ning aprillis, juunis ja oktoobris Luksemburgis. Seega enamik Euroopa Liidu riigiteenistujaid töötavad Brüsselis, kus asub ka Euroopa Parlamendi peahoone ja kus toimuvad komitee istungid. Ajalugu Euroopa Liidu alguseks võib lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping, mis jõustus 1952. aastal. Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. 1993. aastal jõustunud Euroopa Liidu ehk Maastrichti leping lõi tänapäeval eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu. Euroopa Liidu eesmärgid Euroopa Liidu kolm põhi eesmärki: Solidaarsuspoliitika Uuenduspoliitikaga Euroopa eest tasumine Eesti Euroopa Liidus 01.05.2004 Eesti ühines ametlikult Euroopa Liiduga. 12.05.2010 Euroopa Komisjon soovitas Eesti euroalasse vastu võtta 16.06.2010 Euroopa Parlament kiitis heaks Eesti liitumise euroga 01.01
26.Euroopa Stab.mehanis Alaline päästemehhanism ESM on oluline instrum,mis kasutatakse kriisi ajal,kuna ajutine p/m EFSF ei rahuldanud ei ootuse ega vajadusi. Eesmärk on vältida,et kriisikogemusenam ei korduks 27.Euroopa Fin.Stab.Fond Ajutine fond,mis laenab raha oma võlakirjade emissioonidega fin.turgudelt ja annab need vahendid edasi abivajajatele liikmesriikidele(vaese riikide toetamine) 28. EL kuuluvad riigid Asutajad: Belgia,Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa, Saksamaa (1.01.58),Taani,Ühenkuningriik,Iirimaa(1.01.73),Kreeka1.01.81,Portugal,Hispaania(1.01.86),Austri a,Soome,Rootsi(95),Sloveenia,Slovakkia,Ungari,Tsehhi,Eesti,Läti,Leedu,Poola,Malta,Küpros(1.05.0 4),Bulgaaria,Rumeenia(1.01.07),Horvaatia(1.07.13) 29.E Söe-ja Ter. Asutajad Belgia,Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa, Saksamaa 30. Eesti tee EL 1.05.2004/1995a E esitas taotluse/12.06.95 E kirjutas alla assotsioonilepingud /13.12.97 EL
Molotovi-Ribbentropi • Osapooled: Nõukogude Liit ja Saksamaa. • 22 Aug 1939 • Sakslased pidid saama endale osad riigid ja Venemaa teised. Teise Maailmasõja algus • Puhkemise põhjused: Poliitilised eeldused, Majanduslikud eeldused ja Ideoloogilised eeldused. • Alguse sai sõda aga 1 sept 1939. Saksamaa tungis sisse Poolasse. Mõne päeva pärast kuulutasid aga Prantsusmaa ja Suurbritannia aga Saksamaale sõja. • Saksamaa vallutused 1941. aastaks (Poola, Norra, Taani, Luksemburg, Belgia, Holland, Prantsusmaa, Inglismaa, Põhja- Aafrika, Kreeka, Jugoslaavia). • NSVL vallutused 1941 (Poola, Soome, Baltimaad, Bessaraabia). Teise Maailmasõja algus • Tänu Jaapani rünnakule USA-le laienes sõda maailmasõjaks. • Hitleri vastasesse koalitsiooni kuulusid: NSV • Selle eesmärk oli NSV vastu hakata. Teise Maailmasõja käik • Teherani konverents toimus 1943. Seal otsustati, kas alustatakse pealetungi Saksamaale.
NATO Ele Müürsepp MJ114 NATO LOOMINE ·1949.a. loodi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon NATO, kuhu kuulusid 12 asutajariiki: Belgia, Holland, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia, Taani, USA ja Kanada ·1952: astusid liikmeks Kreeka ja Türgi ·1955: NATO liikmeks sai Saksamaa Liitvabariik ·1982: Hispaania ·1990: laienemine endise Saksa DV alale ·1999: Poola, Tsehhi ja Ungari ·2004: Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia ·2009: Albaania ja Horvaatia WASHINGTONI LEPING · Põhja-Atlandi leping, on NATO asutamisdokument, millele 4. aprillil 1949 kirjutasid
Euroopa Komisjon Euroopa Komisjonil on 4 põhiülesannet. · Õigusaktide ettepanekute tegemine parlamendile ja nõukogule. · ELi poliitika elluviimine ja eelarve täitmine. · ELi õigusaktide täitmise järele valvamine (koos kohtuga). · Euroopa Liidu esindamine rahvusvahelistes suhetes, näiteks pidades läbirääkimisi ELi ja kolmandate riikide vaheliste kokkulepete üle Euroopa Liidu Nõukogu Nõukogul on 6 põhiülesannet. · Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. Mitmes valdkonnas võtab ta neid vastu koos Euroopa Parlamendiga. · Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. · Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. · ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. · ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika, mis põhineb Euroopa Ülemkogu antud juhistel. · Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine Euroopa Parlament Par...
Organisatsioon Loodi 4. aprillil 1949. aastal; NATO kõrgeim organ on PõhjaAtlandi Nõukogu; peaeesmärgiks on tagada kõikide liikmesriikide vabadus ja julgeolek poliitiliste ja sõjaliste vahendite abil; NATO peasekretär on alates 2009. aasta 1. augustist Anders Fogh Rasmussen. Alates 2009. aasta 1. aprillist on NATO liikmeid 28; Liikmesriigid: 1949 (asutajad): Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani 1952: Kreeka ja Türgi 1955: Saksamaa LV 1982: Hispaania 1990: laienemine endise Saksa DV alale 1999: Poola, Tsehhi ja Ungari 2004: Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia 2009: Albaania ja Horvaatia Liikmesriigid: Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Rahvusvaheline_Valuutafo http://www.vm.ee/?q=et/node/4441 http://et.wikipedia.org/wiki/Maailma_Kaubandusorgan
Prantsusmaa 1) Üldised andmed. Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Pealinnaks on Pariis. Pindala 547 030 km2 . Rahvaarv 62 814 233 (ilma meretaguste piirkondadeta). Rahaühik euro, SKT elaniku kohta 33 678 USD. 2) Ajaloolised linnad. Pariis ehk Prantsusmaa pealinn on üks vanemaid linnu Euroopas. Algselt oli seal keldi hõimu parisiide asula, 1. sajandil eKr vallutasid selle roomlased. 987 sai linn Prantsusmaa pealinnaks, keskajal oli see Euroopa suurim linn.
Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), mis sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951 sõlmitud Pariisi lepinguga. Seega Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võibki lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena, kes teevad koostööd ühistes institutsioonides. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25.
täiusliku ringi ja ruudu. Käed harali, katab inimene ringi; jalad koos ja käed välja sirutatud, sobib ta ruutu. 9 Küpros 1- ja 2-eurone: müntidel kujutatakse vaseajast pärinevat ristikujulist jumalakuju (3000 eKr). See iseloomustab ilmekalt saare eelajaloolist kunsti ning osutab Küprose tähtsusele tsivilisatsiooni ja antiikaja südames. Küprosel on euro kasutusel 1. jaanuarist 2008. Luksemburg Kõigil Luksemburgi müntidel kujutatakse Tema Kuningliku Kõrguse Suurhertsog Henri (sündinud 1955.aastal) portreed. Praegune suurhertsog Henri on troonil alates 2000. Aastast, mil tema isa Jean vabatahtlikult troonist loobus. Lisaks on müntidel väljalaskeaasta ja sõna „Luksemburg” luksemburgi keeles (Lëtzebuerg). Mündid kujundas Yvette Gastauer-Claire Luksemburgi suurhertsogi ja valitsuse tellimusel. 10 Malta
aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne- Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1993. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Seitseteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. Euroopa Liidu kaart Euroopa Liidu ajalugu 19451958 9. mail 1950 pani Robert Schuman aluse Euroopa Liidule esitades solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga
Vietnamis ja neid toetanud Põhja-Vietnami vastu koos kommunistlike rühmituste vastu. Nõukogude Liit otsustas abi saata kommunistidele ning Usa sai sõjas lüüa. Afganistani kriis 1979 Nõukogude väed ründasid Afganistani ning proovisid neile relvaga peale suruda nende välispoliitikat. Kuid see ei toonud neile sõjas edu, sest nende sõjavarud on piiratud. NATO-Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon 1949 (asutajad): Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suur britannia ja Taani.Sõjalineja poliitiline liit. Nato koosneb 14 arktiklist. ÜRO 1945 osa võtsid peaaegu kõik Hitleri vastased koalitsiooni liikmed. Viimasel päeval kirjutasid lepingule alla 51 riiki. Selle peaeesmärgiks oli ülemaailmse rahu ja julgeoleku säilitamine ning rahvusvahelise koostöö arendamine.
El-du eesmärk on tagada oma 495 miljonile kodanikule rahu, jõukus ja vabadus õiglasemas ja turvalisemas maailmas. Euroopa Liit loodi eesmärgiga lõpetada naabritevahelised sagedased ja verised sõjad, mis tipnesid Teise maailmasõjaga. 1950. aastal algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine, et tagada kestev rahu. Ühenduse asutajaliikmed olid Belgia, Madalmaad, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa. 1950. aastaid iseloomustas külm sõda Ida ja Lääne vahel. 1956 surusid nõukogude tankid maha meeleavaldused Ungaris ning järgmisel aastal (1957) saavutas Nõukogude Liit saates orbiidile esimese tehissatelliidi Sputnik 1 juhtpositsioonikosmose hõivamisel . Samuti sõlmiti 1957. aastal Rooma leping, millega loodi Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ehk ühisturg. See on Euroopa lipp
4. Mida kristlikus Euroopas kõige enam väärtustati? Minu arvates oli vallutatud riikidele tähtis säilitada enda kultuuriline identiteet, maailmavaade ja keel. 5. Võrdle keskaegse Euroopa kaarti tänapäevasega. Riike on juurde tekkinud, üldiselt suuremas pildis on üsna sarnane, mõned erinevused Põhja-Euroopas, nt Liivimaa on nüüd eraldi Eesti ja Läti, Preisimaad enam ei ole, Inglismaa ja Sotimaa on Suurbritannia all, Prantsuse ja Saksamaa vahele on nüüd tekkinud Holland, Belgia, Luksemburg ning Kagu-Euroopasse on palju rohkem riike tulnud, nt Bütsantsi asemel tunneme me Kreekat, Horvaatia, Makedoonia, Bosnia ja Hertsogovinia, Sloveenia, Slovakkia jne. Itaalia on ühes tükis ning Itaalia lähistel eksisteerib nüüd ka Austria, Tsehhi, Sveits.
ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. ELi ühine välis ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) mis põhineb Euroopa Ülemkogu antud juhistel. Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine. Otsuste tegemine Hääletades Mida suurem on liikmesriigi rahvastik, seda rohkem hääli tal on Saksamaa , Prantsusmaa, Itaalia ja Ühendkuningriik > 29 häält Küpros, Eesti, Läti, Luksemburg ja Sloveenia > 4 häält Eestlased COREPER II Raul MÄLK suursaadik, alaline esindaja Ühine välis ja julgeolekupoliitika Harri TIIDO suursaadik Väliskaubanduspoliitika ja arengukoostöö Clyde KULL Esinduse asejuht COREPER I (EL siseturg) Gert ANTSU esinduse asejuht Põllumajandus ja Kalandus Olavi PETRON põllumajandustalituse direktor Keskkonnapoliitika Rauno REINBERG nõunik, keskkonnaküsimused TÄNAME TÄHELEPANU
Inimkonna ajaloos algas aga uus ajajärk- leiutati miniprotsessor. (väiksemad ja võimsamad arvutid) Brüssel on otsustanud... Uueks nähtuseks sõjajärgses Euroopas sai majanduslik lõimumine, st eri riikide majanduspoliitika ühtlustamine ja majanduslik koostöö. Teerajajad olid Prantsusmaa ja Saksamaa, kes soovisid vältida tulevikus sõja puhkemist Lääne- Euroopas. Kahe riigi eestvedamisel loodi 1951 Euroopa Söe- ja Teraseühendus, millega liitusid ka Itaalia, Belgia, Luksemburg ning Holland. Ühenduse alusel hakkas kujunema tänapäeva Euroopa Liit.
Inimkonna ajaloos algas aga uus ajajärk- leiutati miniprotsessor. (väiksemad ja võimsamad arvutid) Brüssel on otsustanud... Uueks nähtuseks sõjajärgses Euroopas sai majanduslik lõimumine, st eri riikide majanduspoliitika ühtlustamine ja majanduslik koostöö. Teerajajad olid Prantsusmaa ja Saksamaa, kes soovisid vältida tulevikus sõja puhkemist Lääne- Euroopas. Kahe riigi eestvedamisel loodi 1951 Euroopa Söe- ja Teraseühendus, millega liitusid ka Itaalia, Belgia, Luksemburg ning Holland. Ühenduse alusel hakkas kujunema tänapäeva Euroopa Liit.
Euroopa 1.)Albaania 2.)Andorra 3.)Armeenia 4.)Aserbaidzaan 5.)Austria 6.)Belgia 7.)Bosnia ja Hertsegoviina 8.)Bulgaaria 9.)Eesti 10.)Hispaania 11.)Holland 12.)Horvaatia 13.)Gruusia 14.)Iirimaa 15.)Island 16.)Itaalia 17.)Kasahstan 18.)Kreeka 19.)Küpros 20.)Leedu 21.)Liechtenstein 22.)Luksemburg 23.)Läti 24.)Makedoonia 25.)Malta 26.)Moldova 27.)Monaco 28.)Montenegro 29.)Norra 30.)Poola 31.)Portugal 32.)Prantsusmaa 33.)Rootsi 34.)Rumeenia 35.)Saksamaa 36.)San Marino 37.)Serbia 38.)Slovakkia 39.)Sloveenia 40.)Soome 41.)Suurbritannia 42.)Sveits 43.)Taani 44.)Tsehhi 45.)Türgi 46.)Ukraina 47.)Ungari 48.)Valgevene 49.)Vatikan 50.)Venemaa Aasia 51.) Hiina 52.) Jaapan 53.) Louna Korea 54.) Pohja Korea 55.) Filipiinid 56.) Indoneesia 57.) Malaisia 58.) Paapua Uus Guinea 59.) Vietnam 60.) Kambodza 61.) Laos 62.) T...
Prantsusmaa Vabariik prantsuse keeles Republique Française Geograafiline asend Prantsusmaa asub Lääne-Euroopas. Tema naaberriikideks on Belgia, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Hispaania, Luksemburg, Monako ja Andorra. Prantsusmaalt on Andorrasse 56.6 km, Belgiasse 620 km, Saksamaale 451 km, Itaaliasse 488 km, Luksemburgi 73 km, Monakosse 4.4 km, Hispaaniasse 623 km ja Sveitsi 573 km. Tartust on Prantsusmaa pealinn Pariisis linnulennult 1913 km. Pindala Prantsusmaa pindala on 643,427 km2. Eesti on Prantsusmaast umbes 14 korda suurem. Prantsusmaaga enam-vähem sama suured on Afganistaan ja Somaalia. Prantsusmaa on suuruselt 49. kohal ja Euroopas suuruselt 3. riik. Rahvastik
Rinded: Läänerinne-Euroopas(Norra-Hollandi-Belgia-Luksemburg-Prantsusmaa, -Saksamaa lääneosa) Idarinne-Euroopas(Euraasia ala Jäämerest KAspia mereni, Kaukaasiast Aplideni Vahemere ja põhja-aafrika piirkond Kaug ida Staliningradi lahing:1)Juuli 1942-Veeb. 1943 2)Saksa-ja nsv vahel,Punaarmee võit , sakslased piirati sisse,Pööre sõjas liitlaste kasuks,Idarinne El Almeini lahing:1)November 1942,2)Vahemere ja põhja-aafrika piirkond,3)Briti saksa väed liitlased, itaalia väed tuneesiasse 4)Pöördub liitlaste kasuks. Leningradi blokaad:1)idarine 2)September 1941 jaanuar 1944 3)Saksaväed piiravad linna sisse 4)nälja, kulma ja pommitamise tagajärjel saab surma üle 1 miljoni inimese. Kurski lahing Saksavägede pealetung idarindel, II ms suurim tankilahing (saksal 3000,venel 5000) Nsv sunnim saksa väed taganema.Punaarmee vallutab tagasi 2/3 saksamaa okupeeritud aladest. Normandia dessant/d-päev 1)Liitlasvägede dessant Normandiale USA , Suurbrita...
Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), mis sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951. aastal sõlmitud Pariisi lepinguga. Seega Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võibki lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena, kes teevad koostööd ühistes institutsioonides. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas
Euroopa asend ja piirid 1. Piiritle Euroopa kontuurkaardil Euroopa maailmajagu ja kanna kaardile järgmised geograafilised objektid: Saared: Island, Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Korsika, Sardiinia, Teravmäed, Novaja Zemlja, Franz Josephi maa, Rügen, Gotland, Öland, Sjælland Neemed: Nordkapi, Marraqui, Roca Jõed: Uural, Volga, Rein, Doonau, Dnepr, Don, Neeva, Visla, Daugava Pinnavormid: Mont Blanci mäetipp, Alpid, Karpaadid, Sudeedid, Maagimäestik, Dinaari mäestik, Soti mägismaa, Reini Kiltkivimäestik, Püreneed, Apenniinid, Balkani mäed, Kesk Doonau madalik, AlamDoonau madalik, Olympose mäetipp, Pindose mäestik, Zemgale madalik, PõhjaLäti madalik, Vidzeme kõrgustik, Latgale kõrgustik, Valdai kõrgustik, Kurzeme kõrgustik Mered: Egeuse meri, Aadria meri, Aasovi meri, ...
· Impeeriumi sünd · Esimene keiser · Varase keisririigi ajajärk (30 eKr 284 pKr) · Hilise keisririigi ajajärk (284 476 pKr) · Impeeriumi jagunemine Roomlased vallutasid kõigepealt Itaalia ning seejärel enamiku teisi Vahemere äärseid alasid. Rooma riigi territoorium oli suurim Traianuse valitsemisajal (98117), mil impeeriumi alla kuulusid peale Itaalia ja Vahemere saarte ka Britannia (Inglismaa), Gallia (Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Sveits, osa Saksamaast), Hispaania, alad lõunapool Doonaud (Baieri, Austria, Ungari, Albaania, Bulgaaria, Serbia, Horvaatia, Sloveenia ), Daakia (Rumeenia), Makedoonia, Ahhaia (Kreeka), Väike Aasia , Mesopotaamia ja Armeenia (Türgi, Iraan, osa Iraaki, Gruusia, Armeenia ja Aserbaidzaan), Süüria ja Juudamaa (osa Jordaaniast, Süüriast, Liibanonist ja Iisraelist) ja kogu PõhjaAafrika rannik
Saksamaa Nimed: ÜLDANDMED • Pealinn on Berliin • Pindala on 357 111,91 km² • Rahvaarv 80 327 900 elanikku • Riigikeel on saksa keel • Rahvastikutihedus on 229 in/km² • • • Asukoht • Saksamaa asub Kesk-Euroopas parasvöötmes. • Saksamaa on 47° ja 55° põhjalaiuse ning 5° ja 15° idapikkuse vahel. • Naaberriigid: Prantsusmaa, Holland, Tšehhi, Taani, Poola, Austria, Luksemburg, Belgia ja šveits • Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Kliima Saksamaal valitseb mõõdukas kliima sooja suve ja külma talvega, aga pikemaajalised pakase- ning lumeperioodid on haruldased. Vihma sajab aastaläbi. Talve keskmine õhutemperatuur on 0 °C. Sademete hulk on mõõdukas, 500 mm. Maastik • Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised
1)Millal toimus II MS ? 1.sept 1939 - 2.sept 1945 2)Mis sündmusega II MS algas? Saksamaa tungis kallale Poolale 3)Mida tähendab MRP?Millal Sõlmiti? Molotov Ribbentropi Pakt. 1939. 23. aug.Mittekallaletungi leping 4)Millal toimus Talvesõda?Sõdijad? 1939-1940.a.NSV ja Soome vahel. 5)Millised riigid hõivas Saksamaa kevadel, suvel? Kevadel-taani, holland, belgia, norra, luksemburg. Suvel-prantsusmaa 6)Tähtsamad südmused 1942-1945? Stalingradi lahing, Kurski lahing, Jalta konverents. 7)Millal algas Nõukog. Okupats.? 1940. 17. juuni 8)Mis eestis moodustati, kes sai juhiks? Kindralkomissariaat. Hjalmar Mäe 9)Millal oli esimene massiküüditamine? 14. juuni. 1941.a. 10)Mida tähendab Suur Isamaasõda? Saksamaa ja NSV Liidu vaheline sõda 1941. 22 juuni 11)Mida tähendab Pearl Harbor? 1941. a.detsembris Jaapani rünnak USA mereväebaasile.
liberaalse liikumise vastu. 4) tasakaalu põhimõttest seati sihiks tagada suurriikidevaheline tasakaal II Tasakaalu põhimõtte ellurakendamine Viini kongressil jagati ümber mitmeid valdusi. Näiteks: 1) Venemaa sai suurema osa Poolast, Soome ja Bessaraabia (Moldova) 2) Austria sai osa Poolast (Galiitsia), Lombardia ja Veneetsia 3) Preisi sai mitmed alad Saksamaast 4) Suurbritannia sai Malta, Kapimaa (Aafrika) ja Tseiloni (saare) 5) Holland, Belgia ja Luksemburg ühendati Madalmaade kuningriigiks 6) Saksa väikeriigid ühendati sunniviisiliselt Saksa Liitu Selgita, miks võib väita, et Saksa Liidu moodustamine oli tagurlik tegu. Saksamaa ühendamist takistati, sest selline suur ühtse rahvusega riik oleks võinud saada Euroopale ohtlikuks, kui ta oleks tugevnenud. Kõik tehti vastu Saksa tahtmistele. III Nelikliit ja Püha liit TV 84 NELIKLIIT PÜHA LIIT
Marshalli plaan Sissejuhatus Marshalli plaan oli Euroopa riikide abistamisprogramm. Marshalli plaan sai nime USA tollase riigisekretäri George Marshalli järgi. Mis asi oli Marshalli plaan? Marshalli plaan (ametlikult Euroopa Taastamise Programm) oli Ameerika Ühendriikide 1947. aastal algatatud abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks. Miks loodi Marshalli plaan? Sest sõjas purustatud Euroopa oli aldis kommunistlikele ideedele. Selleks, et kommunistide mõju vähendada oli tarvis kiiresti parandada rahva elatus taset.Pealegi vajas USA elujõulisi kaubandus- ja majanduspartnereid, kes suudaksid tarbida USA-s valmistatud toodangut. Marshalli plaan kujutas endast ulatuslikku majandusabi-programmi Kes liitusid Marshalli plaaniga? Programmiga liitusid Austria, Belgia, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa LV, Suurbritannia, Sv...
Majandus Geograafia KT Vastused. Euroopa riigid ja pealinnad (- kuulub Euroopa Liitu ) Andorra-Andorra la Vella Albaania-Tirana Austria-Viin Belgia-Brüssel Bosnia ja Hertsegoviina-Sarajevo Bulgaaria-Sofia Eesti-Tallinn Hispaania-Madrid Holland-Amsterdam Horvaatia-Zagreb Iirimaa-Dublin Island-Reykjavík Itaalia-Rooma Kreeka-Ateena Küpros-Nikosia Leedu-Vilnius Liechtenstein-Vaduz Luksemburg-Luxembourg Läti-Riia Makedoonia-Skopje Malta-Valletta Moldova-Chiþinu Montenegro-Podgorica Norra-Oslo Poola-Varssavi Portugal-Lissabon Prantsusmaa-Pariis Rootsi-Stockholm Rumeenia-Bukarest Saksamaa-Berliin Serbia-Belgrad Slovakkia-Bratislava Sloveenia-Ljubljana Soome-Helsingi Suurbritannia-London Sveits-Bern Taani-Kopenhaagen Tsehhi-Praha Türgi-Ankara Ukraina-Kiiev Ungari-Budapest Valgevene-Minsk Venemaa-Moskva Põhja riigid on: USA, Jaapan, Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Kanada, portugal, Hispaania, iirimaa, Korea vabariik, Iisrael, ...
põhi- ja emissioonivaluutaks. Eurot kasutab üle 300 miljoni eurotsoonis elava inimese. Eestisse tuli euro 1. jaanuaril 2011 Eesti panga fikseeritud kursiga 15.6466 EEK. Rahaliidu liikmed on (2011. aasta seisuga): · Austria · Belgia · Eesti · Hispaania · Holland · Iirimaa · Itaalia · Kreeka · Küpros · Luksemburg · Malta · Portugal 1 · Prantsusmaa · Saksamaa · Slovakkia · Sloveenia · Soome Pildid Kirjeldus Väärtus Mõõtmed Põhivärv
Prantslased Evely Aim Maarja Loikonen K109 Prantsusmaa Riigi keel: prantsuse keel Pealinn: Pariis Pindala: 547 030 km² Rahvaarv(2007): 64 102 000 Rahaühik: euro (enne 1999. aastat Prantsuse frank) Lipp: kasutusel alates 14. juulist 1790, ning see koosneb kuninga värvist (valge) ja Pariisi värvidest (sinine ja punane). Naaberriigid: Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Monaco, Itaalia, Andorra ja Hispaania Köök Ülemaailmse kuulsuse saavutanud oma tõeliselt peenemaitseliste, hoolikalt valmistatud ning kaunilt serveeritud toitudega. Kasvatatakse ja aretatakse parima kvaliteediga aedviljasorte, oliivipuid ja seeni sampinjonikasvatus on väga levinud. Toite valmistatakse nii, et toiduainete algsed omadused ja toiteväärtus maksimaalselt säilivad. Rikkalikult süüakse toorsalateid, aedviljatoitude valik on väga lai.
Esinduskogude kuupjuure seadus: Kohtade arv=rahvaarvu kuupjuur S= · milline oleks sobiv mandaatide arv ringkonnas? 10 · mis osa on sotsioloogial sotsiaalpoliitikas · sotsteaduste ajaloo lisalugemisest tuli küsimus ja vist sealt mudelite lisalugemisest oli kaks küsimust isegi · EL-ist oli ka küsimusi.. · EL-i haridussüsteemi kohta Nizza leping EL laienemine ja häältesüsteem Terase ja söeühenduse asutajaliikmed Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa, Itaalia, Belgia, Holland, Luksemburg Suurim võlg Portugal, Itaalia, Kreeka, Hispaania ühiskonnaklasside olemasolu kohta (vastus vist, et neid ei olegi) Teaduslik seadus sõna tugevas mõttes (loogiline mudel, mis on testitud)
Seega rahvastiku paiknemine sõltub nii looduslikest põhjustest kui ka sotsiaalsest olukorrast.Võrreldes naaberriikidega on Saksamaa suhteliselt tihedalt asustatud, kuna minevikus toimunud sõdade tõttu on riik kaotanud palju endisi territooriume . Võrreldes teise naaberriikidega. SAKSAMAA 227 in/km2 : Taani 127,9 in/km2 , Poola 123,5 in/km2 ,Tsehhi 133 in/km2 , Austria 100,2 in/km2 , Sveits 183,9 in/km2 , Prantsusamaa 97 in/km2 , Luksemburg 194 in/km2 , Belgia 341 in/km2. Lapsed alla 15 aastaste ei moodusta väga suurt osa ühiskonnas. Tööealised 15-65 aastased moodustavad väga suure on . Üle 65 aastased ei moodusta väga suurt osa . Jah, selle riigi rahvastik vananeb. Keskmine eluiga on 79,9 aastat. Nistel 82,4 ja meestel 77,1 aastat keskmine eluiga, need näitajad on suured ma arvan. Sündimisi on 100 inimese kohta 676 ja see on väike. Suremus on 7,9 1000 inimese kohta. Naisi ja mehi on enamjaolt võrdselt.
PÕHJA- AMEERIKA Leedu- Vilnius Ameerika Ühendriigid- Washington Liechtenstein- Vaduz Antigua ja Barbuda- Saint John's Luksemburg- Luxembourg Bahama- Nassau Läti- Riia Barbados- Bridgetown Makedoonia- Skopje Belize- Belmopan Malta- Valletta Colombia- Bogota Moldova- Chisinau Costa Rica- San Jose Monaco- Monaco Dominica- Roseau Montenegro- Podgorica Dominikaani Vabariik- Santo Domingo Norra- Oslo Grenada- Saint George's Poola- Varssavi Haiti- Port- au- Prince Portugal- Lissabon Jamaica- Kingston Prantsusmaa- Pariis Kuuba- Havanna Rootsi- Stockholm Mehhiko- Mexico Rumeenia- Bukarest Nicaragua- Managua Saksamaa- Berliin Panama- Panama San Marino- San Marino...
EUROOPA LIIT KUJUNEMINE JA ARENG · 1946 W.Churchilli kõne Zürichis · 1949 J.Mannet' kavand Saksa-Prantsuse liidu loomiseks · 1950 R.Schumani ettepanek asutada Euroopa Söe-ja Terase Ühendus ehk ESTÜ · 1952 lepete jõustumine (ratifitseerimine) · 1957 moodustasid samad 6 riiki (Prantsusma, Itaalia, Holland, Belgia, Luksemburg, Lääne-Saksamaa) o EMÜ Euroopa Majanduse Ühendus o EURATOM Euroopa Aatomienergia Ühendus Sõlmiti Roomas nn Rooma lepingud 3 organisatsiooni ühendnimena hakati kasutama mõistet ühisturg · 1967 toimus 3 organisatsiooni (ESTÜ+EMÜ+EURATOM) ühinemine -> Euroopa Ühendus · 1978 ühinesid Suurbritannia, Iirimaa, Taani · 1981 ühines Kreeka
demokraatlik riigikord. Üha rohkem inimesi sai võimaluse osaled poliitilises ja ühiskondlikus elus. Sellega seoses suurenes ka massiliikumiste, st. erakondade, ametiühingute ja teiste organisatsioonide mõju. Väga tugevaks muutus ka ametiühinguliikumine. Parteide juhid nägid ametiühinguliikumises võimalust saada lisatoetust. 7. Prantsusmaa ja Saksamaa eestvedamisel loodi 1951. aastal Euroopa Söe-ja Teraseühendus, millega liitusid ka Itaalia, Holland, Belgia ja Luksemburg. Selle eesmärk oli vältida sõja puhkemist Lääne-Euroopas. Selle ühenduse alusel hakkas kujunema tänapäeva Euroopa Liit Euroopa riike ühendav majanduslik ja poliitiline organisatsioon. Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist tahtsid paljud kiiresti liituda Euroopa Liiduga. 2004. aastal said Euroopa Liidu liikmeks kaheksa endist idabloki maad, nende hulgas ka Eesti. 8. USA ja NSV Liidu suhted jahenesid ja mõne aja pärast puhkes uus ülemaailmne sõda,
Raudne eesriie NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast(piiride sulgemine jne) Külm sõda lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Trumani doktriin USA välispoliitiline doktriin, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsusele sõjaväelist ja majandusabi, et nad ei langeks NSV liidu mõjusfääri.(1947) Marshalli plaan USA algatatud abiprogramm sõjas laostatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks (1947) Berliini blokaad üks esimesi suuremaid rahvusavahelisi kriise külma sõja ajal, mis toimus Berliini linnas Saksamaal(24.06.1948 11.05.1949)Lääneriigid peavad seda külma sõja alguseks. massihävitusrelvad - suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab hulgaliselt purustusi ja inimohvreid(tuumapommid,keemia-ja bioloogilised relvad) Berliini müür 1961.aastal ehitatud müür, mis eraldas Lääne-Beriliini Ida-Beriliinist idasaks...
aastal Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu, mida juhib NATO peasekretär. NATO peasekretär on alates 2009. aasta 1. augustist Anders Fogh Rasmussen, kes valiti ametisse sama aasta 4. aprillil. Aastatel 20042009 oli NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer.Alates 2009. aasta 1. aprillist on NATO liikmeid 28. Liikmesriigid liitumisaastati: · 1949 (asutajad): Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani · 1952: Kreeka ja Türgi · 1955: Saksamaa LV · 1982: Hispaania · 1990: laienemine endise Saksa DV alale · 1999: Poola, Tsehhi ja Ungari · 2004: Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia · 2009: Albaania ja Horvaatia 1966. aastal väljus Prantsusmaa NATO sõjalisest tiivast ja organisatsiooni peakorter viidi Pariisist Brüsselisse.
Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), mis sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951. aastal sõlmitud Pariisi lepinguga. Seega Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võibki lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena, kes teevad koostööd ühistes institutsioonides. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas
Põhiseaduse järgi demokraatlik, sotsiaalne liitriik, õigusriik. Pindala 357,111,91 km² Riigi keel saksa keel. Rahvaarv ~80,3 miljonit (2013). President Joachim Gauck Liidukantsler Angela Merkel Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg (+1, suvel +2) Koosneb 16 liidumaast ÜRO, EL, NATO, G8 liige. Asukoht Kesk-Euroopas Naaberriigid: põhjas Taani (67 km), kirdes Poola (442 km), idas Tšehhi (811 km), kagus Austria (815 km), lõunas Šveits (316 km), edelas Prantsusmaa (448 km), läänes Luksemburg (135 km) ja Belgia (156 km) ning loodes Holland (567 km). Riigipiiri kogupikkus 3757 km. Loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Majandus Saksamaa oli 2009. aastal SKP suuruse poolest kuues riik maailmas. Samal aastal suurim eksportija Hiina järel Samal aastal suurim importija USA järel Rahaühik euro Tööjõulisi 43,5 miljonit, töötus 7,5%. SKT: 2498 miljardit USD SKT elaniku kohta: 33 023 USD Pildid Pinnamood
Neutraalsed: Rootsi, Šveits, Hispaania 1939 01.09 – Saksamaa Poola 03.09 – Prantsusmaa/Suurbritannia Saksamaa 11.09 – Nõukogude Poola 28.09 – Saksa-Nõukogude sõprusleping 30.11 – Nõukogude Soome (Talvesõda) „Kummaline sõda” Läänes/Prantsusmaal oli vaikus Prantsuse/Briti väed ei võidelnud Saksa vastu Tegevus kestis – 1940 kevad 1940 Saksa Norra, Taani, Luksemburg, Belgia, Holland, Prantsusmaa Saksa Suurbritannia (Meredesant ebaõnnestus; Õhusõda; Lahing Aafrikas) Nõukogude Eesti, Läti, Leedu okupeerimine 22.06.1940 – Saksa-Prantsuse Compiegne vaherahu Hitleri vastane liikumine – Vaba Prantsusmaa Charles de Gaulle 1890-1970 Winston Churchill 1874-1965 Kolmikpakt – Saksa, Itaalia, Jaapan Holokaust – juutide vastased kuriteod
Mängib olulist rolli rahvusvahelistes suhetes diplomaatia, kaubanduse ja arenguabi kaudu ning ülemaailmsete organisatsioonidega koostööd tehes. 1.Julgeoleku tagamine kogu maailmas 2. Kriisile reageerimine ja humanitaarabi 3.EL on maailma suurim kaubandusblokk. 2.Defineerige mõiste: euroala. Ehk eurotsoon on ala, kus kehtib EL ühisraha euro. Sinna kuulub 19 riiki. 3.Mitu Euroopa Liidu liikmesriiki kuulub euroalasse? (19) Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Soome, Kreeka, Sloveenia, Küpros, Malta, Slovakkia, Eesti, Läti, Leedu 4.Missuguse Euroopa Liitu puudutava dokumendiga lepiti kokku euro kasutusele võtmine? 1993. Aasta Maastrichti lepinguga 5.Missugune Euroopa Liitu puudutav dokument sätestas EL ainupädevusse kuuluvad valdkonnad? Lissaboni leping, mis sõlmiti 2007. 6.Kes on praegu Euroopa Ülemkogu alaline president (eesistuja)? Endine Poola peaminister Donald Tusk 7
nimetus alpiala), kuid üha rohkem ka kogu põhjapoolkeral. Esimene võistlusslaalom peeti 1922 Mürrenis (Sveits). Võistlused Erinevad võistlused · Slaalom · Suurslaalom · Älisuurslaalom · Kiirlaskumine · Alpi kahevõislus · Mäesuusatamine maailmakarikavõistlused · Olümpiamängud SPORTLAN RIIK K H P KOKK E U Kjetil André Norra 5 4 3 12 Aamodt Marc Luksemburg 4 4 3 11 Girardelli Lasse Kjus Norra 3 8 0 11 Pirmin Sveits 4 4 1 9 Zurbriggen Toni Sailer Austria 7 1 0 8 Émile Allais Prantsusmaa 4 4 0 8 Sportlane Riik K H P Kokku Christl Cranz Saksamaa 12 3 0 15 Marielle Goitschel Prantsusmaa 7 4 0 11 Anja Pärson Rootsi 7 1 2 10 Annemarie Moser-