Eesti 2 284 53,9 15 000 1,2 Läti 2 941 47,4 25 000 1,2 Leedu 2 099 33,5 32 000 0,9 Poola 0 192 30 106 000 0,3 Belgia 667 22 20 000 0,2 Iirimaa 669 9,7 350 000 8,5 Luksemburg 87 33,5 2 000 0,5 Holland 365 10,8 26 500 0,2 Austria 3 862 46,7 115 000 1,4 Tsehhi VR 2 648 34,3 110 000 1,1 Ungari 1 976 21,5 54 000 0,5 Slovakkia 1 929 40,1 55 000 1,1 Sloveenia 1 264 62,8 22 000 1
Euroopa Liidus kehtestati peale esimese kümmekonna sordi lubamist 1999.a. juunis moratoorium, milles nõuti järgmiste tingimuste täitmist enne GMO-de edasist lubamist: jälgimine, riskianalüüs, avalikkuse juurdepääs informatsioonile, ettevaatusprintsiibi rakendamine, märgistusreegleid, GMO-de jälgitavussüsteem (süsteem, mis võimaldab vajadusel leida ja "tagasi kutsuda" GMO). Moratooriumi algatajateks olid Taani, Prantsusmaa, Itaalia, Austria ja Luksemburg, toetajateks Belgia, Soome, Saksamaa, Holland, Hispaania ja Rootsi seega 12 riiki viieteistkümnest. Kampaania GMO-vaba Eesti Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO), Eesti Talupidajate Keskliit, Mahepõllumajanduse SA, Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus, Tallinna Tarbijakaitsenõuandla, Tartu Tarbijanõustamis- ja Infokeskus, Pärnumaa Tarbijakaitseühing ning Saaremaa Tarbijakaitseühing algatavad täna geenmuundatud
Renessanss Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaal...
Sissejuhatus Olla eestlane Euroopas kui maailmakodanik? Kas see võiks olla meie väikese rahva jaoks olulisem, kui olla eestlane oma kodumaal? Me kipume unustama oma rahvust ja traditsioone ning oleme muutumas rohkem eurooplasteks, kui jäämas eestlasteks. Minnakse teistesse riikidesse tööle ja õppima, sulandutakse sealsetesse kultuuridesse, võetakse omaks võõrad keeled ning hakatakse unustama, kust on pärit meie juured. Nüüd, kus piirid on avatud, on kiirenenud erinevate rahvuste segunemine. Meie, eestlased, olles väike ja palju kannatanud rahvas, peaksime hoidma ühte, säilitama oma keelt ja kultuuri ülimalt hoolikalt, sest meid on ainult pisut üle miljoni ning meie väike ja üpris abitu rahvus ei püsi kaua, kui me sama tempoga seguneme. Tiina Leemets ütleb ajakirja ,,Oma Keel" 2001.aasta kevadel välja antud artiklis: ,,Peaaegu igal kuul võib Eesti ühiskonna keelekasutuses märgata mõnd uut inglise pärit...
kehtivuspiirkond haarab kolmandiku Euroopast, peaaegu poole Euroopa rahvastikust. Euro on rahvusvaheliste rahaturgude üks juhtivaid vääringuid. 39. Euroopa vahetuskursi liit 40. Euroopa keskpank Euroopa Keskpank on Euroopa Liidu institutsioon, mis vastutab euroala rahapoliitika eest 17 Euroopa Liidu liikmesriigis, mis on omaks võtnud ühisvaluuta euro (Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Luksemburg, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia ja Soome. Pank asub Saksamaal Maini- äärses Frankfurdis. Euroopa Keskpanga mandaat on tagada euroala hinnastabiilsus, keskpanga inflatsioonisiht on "alla 2 protsendi, kuid ligi 2 protsenti keskpikal perioodil". Keskpikk periood on määratlemata, kuid seda on mõistetud kui kahte kuni kolme aastat, nii et ajutiselt võib inflatsioon 2 protsenti ületada. Inflatsioonisiht puudutab euroala keskmist inflatsiooni
tunnused. Euroopa Liit loodi kui rahu- ja majandusliit. EL-il on 28 liiget. EL-il on 24 ametlikku keelt. Euroopa Liidu eelkäija oli 1951.aastal loodus Euroopa Söe- ja Teraseühendus. Euroopa Liit rajati 1992. aastal Maastichti lepinguga, aga juriidiliseks isikuks sai EL alles Lissaboni lepinguga(jõustus 2009). Eesti liitus 2004. a. Asutajaliikmed olid Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Belgia, Holland ja Luksemburg Suurbritannia, Taani Kreeka, Hispaania, Portugal Soome, Rootsi, Austria Eesti, Läti, Leedu, Ungari, Slovakkia, Sloveenia, Malta, Küpros, Poola Bulgaaria, Rumeenia Horvaatia Euro: Nõuded: · hinnatõus ei tohi olla kõrgem, kui kolmes madalaima inflatsioonitasemega liikmesriigis, · eelarvedefitsiit peab jääma alla 3% SKP-st, · valitsuse koguvõlg ei tohi ületada 60% SKP-st, · pikaajalised intressimäärad ei tohi olla üle 2% kõrgemad kui kolmes madalaima
10 NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk NATO on sõjalis-poliitiline riikide ühendus, kuhu kuulub 28 riiki. Allianss tagab oma liikmesriikide julgeoleku kollektiivkaitse kaudu. Eesti liitus NATO-ga 2004. aastal. NATO asutamine 1949. aastal allkirjastasid 12 riiki: Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani, USA ja Suurbritannia Põhja-Atlandi ehk Washingtoni lepingu, asutades sellega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ehk NATO. Laienemine Kuus laienemisringi on alliansi kasvatanud 28-liikmeliseks. 1952. aastal liitusid Kreeka ja Türgi. 1955 sai Saksamaa Liitvabariigist NATO 15. liige – sündmus, millele vastukaaluks loodi Varssavi Lepingu Organisatsioon. 1982 liitus Hispaania. 1999. aastal liitusid kolm esimest Kesk- ja Ida-
2) Saksamaa (1986) 3) Belgia * Kolmas laienemisvoor 1995 a: : Austria, Soome, Rootsi 4) Holland * Neljas laienemisvoor : Ida laienemine 5) Itaalia 13. Ühtse Euroopa Akt: peamised eesmärgid 6) Luksemburg 1985/87 Ühtne Euroopa Akt (ingl. K. Single European Act, lühend 8. Riikideülesuse (supranational & supranationalism) SEA) põhimõte Lepingu eesmärgid 1) Rakendada 1992. aasta detsembriks siseturu uued põhimõtted · ombudsmani institutsiooni loomine Ühisturu reformi ja protseduurilise reformi läbiviimine
majanduslik, sõjaline) leping 50 aastaks). See oli eelkäijaks NATO loomisele. 1949 loodi NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (=sõjaline organisatsioon) Asutajaliikmeid 12 Ingl., Prants., Beneluxi maad, Itaalia, Port., Taani, Norra, Island, USA, Kanada. Praegu on NATO liikmeid 19: Ameerika Ühendriigid, Belgia, Hispaania (alates 1982. a), Holland, Island, Itaalia, Kanada, Kreeka (alates 1952. a), Luksemburg, Norra, Poola (alates 1999. a), Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa (alates 1955. a), Suurbritannia, Taani, Tsehhi (alates 1999. a), Türgi (alates 1952. a), Ungari (1999. a). Praha tippkohtumisel 2002. a. novembris esitas NATO kutsed liitumisläbirääkimisteks Bulgaariale, Eestile, Leedule, Lätile, Rumeeniale, Slovakkiale ja Sloveeniale (nemad ongi siis hetkel veel kandidaatriigid). Samas deklareeriti, et need kutsutud ei jää viimaseks, kes NATO-ga liituvad. NSV Liit ja sotsialistlikud riigid
abisaamise lootused Euroopa Liidu väravate taga. Põllumees põline, kuidas suhtud sellisesse ettevõtmisesse? Nojah, aga sinult pole seni seda keegi ju küsinudki! Tuletame õige koos meelde, mida see Euroopa Liit enesest kujutab. Euroopa Liit suletud majandusühendus Euroopa Liit, esialgselt Euroopa Majandusühendus (ka Ühisturg) sündis Rooma kokkuleppe alusel 1957. aastal. Selle suletud majandusühenduse asutajaiks olid Prantsusmaa, Saksa FV, Itaalia, Belgia, Holland ja Luksemburg. 1973. a. liitusid Suurbritannia, Taani ja Iirimaa. Ühinemise eesmärk oli anda kapitalistlikule tööjaotussüsteemile uus arengusuund, kasutada paremini olemasolevaid loodus- ja tööjõuressursse, teaduse saavutusi. Peamine aga seista vastu Ameerika Ühendriikide majanduslikule ja poliitilisele hegemooniale maailmas. On siis püstitatud eesmärgid saavutatud? Nii Euroopas kui kogu maailmas on vahepeal palju muutunud.
2) tagada rahvusvaheline kontroll abi üle ● Plaan täitis eesmärgi – majanduse edenedes kahanes järsult kommunistide mõju ● Abi ei võtnud vastu NSVLiit, Soome ja rahvademokraatia maad ● Vastuseks 1949.a. NSVLiit ja rahvademokraatia maad asutasid VMN-i – Vastastikuse Majandusabi Nõukogu 1948.a. veebruaris kommunistide riigipööre Tšehhoslovakkias: ● Vastuseks märtsis 1948.a . sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia , Holland ja Luksemburg 50.aastaks poliitilise, majandusliku ja sõjalise koostöö lepingu – Brüsseli pakti e. Lääneliidu Läänetsoonid: ● Mitmeparteisüsteem ● Vabad kohalikud valimised ● Majanduses kurss riikliku omandi vähendamisele ● 1946.a. USA ja GB ühendasid majanduslikult oma tsoonid, peagi ühines PRM ● Võeti vastu abi Marshalli plaaniga ● 21.juuni 1948 rahareform Põhjus – NSVLiidu soov saada Lääne-Berliin oma võimu alla
Kuritegevus EVs ARVESTUS Kuritegevus EVs arvestuse küsimused 1. Kuriegevuse parameetrid – seisund, dünaamika, struktuur. Kuritegevuse parameetrite all mõistetakse neid arvulisi näitajaid, mis iseloomustavad kuritegevust kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt. Nende abil määratakse kindlaks selle seisund, struktuur ja dünaamika. Kuritegevust iseloomustavad parameetrid on: Seisund- kuriegevuse arv mingil teatud ajahetkel (kuritegevuse sagedus), kas siis näiteks aastas, poolaastas või kvartalis, ja objektil, kas näiteks linnas või maal. Kuritegude toimepanemise sageduse määrab toimepandud kuritegude üldarv. Tavaliselt kasutatakse seisundi kindlaksmääramisel kuritegevuse koefitsente, mis näitavad mitu kuritegu pandi toime 1000 või näiteks 100000 elaniku kohta. Infot saab politseiameti veebilehelt. Dünaamika- on kuritegevus läbi aastate, kuritegevuse seisundi ja struktuuri muutumine teataval...
Program) oli Ameerika Ühendriikide 1947. aastal algatatud abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks. Algatus nimetati USA tollase riigisekretäri George Marshalli järgi. Programm kestis neli aastat ning selle aja jooksul anti majanduslikku ja tehnilist abi kokku umbes 13 miljardi USA dollari väärtuses. Programmiga liitusid 17 Euroopa riiki : Austria,Belgia,Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa LV, Suurbritannia, Sveits, Taani ja Türgi. Abi pakuti ka Nõukogude Liidule ja teistele Ida- Euroopa maadele, kuid Moskva keeldus, keelates osalemise ka Tsehhoslovakkial ja Poolal, kes olid selleks soovi avaldanud. Keeldus ka Soome, kes eelistas Nõukogude Liiduga häid suhteid hoida. 1948. aastal asutati Pariisis plaani elluviimiseks Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon (OEEC).
Põhiseaduses deklareeritu ei taga demokraatiat automaatselt, otsustav on hoopis see, kas demokraatlikku põhiseadust tegelikkuses ka järgitakse. Konstitutsiooniline monarhia e põhiseaduslik monarhia. Monarhi võimu piirab konstitutsiooni alusel töötav parlament. Valitsus vastutab oma töös päriliku monarhi ees. Monarhil on vetoõigus valitsuse otsuste puhul, ta nimetab ja vabastab ministreid. Esineb väikeriikides: Liechtenstein, Luksemburg, Monaco, Kuveit Parlamentaarne monarhia on konstitutsioonilise monarhia liik. Monarh on riigipea, tal on esindusfunktsioon, on pigem riigi järjepidevuse ja ühtsuse sümbol kui võimu tegelik teostaja. Valitsus töötab monarhist sõltumatult, vastutades oma töös parlamendi ees ja tal peab olema parlamendi usaldus. Nt Hispaania, Belgia, Holland, Taani, Rootsi, Norra, Suurbritannia. Absoluutse monarhia puhul on monarh nii riigi valitseja, sõjaväe juht kui ka kõrgeim
solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), mis sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951 sõlmitud Pariisi lepinguga. Seega Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võibki lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena, kes teevad koostööd ühistes institutsioonides. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas
institutsioonid, millele nad delegeerivad osa oma suveräänsusest, nii et otsused teatud ühise huvi valdkondadest tehakse demokraatlikult Euroopa tasandil. Sellist suveräänsuse ühendamist kutsutakse ka ,,Euroopa integratsiooniks". Euroopa Liidus on peamine õigusriigi põhimõtete järgimine. Kõik ELi otsused ja menetlused põhinevad asutamislepingutel, mille on heakskiitnud kõik ELi liikmesriigid. Alguses kuulus ELi ainult 6 riiki: Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg ja Holland. Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriik ühinesid ELiga 1973. aastal, Kreeka 1981. aastal, Hispaania ja Portugal 1986. aastal ning Austria, Soome ja Rootsi 1995. aastal. 2004. aastal toimus kõikide aegade suurim laienemine ja ühines 10 uut riiki: Eesti, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tsehhi Vabariik ja Ungari. 2007.a. liitusid veel Bulgaaria ja Rumeenia. Hetkel on EL-s 27 riiki, millede summaarne rahvaarv oli 2009.a. algul 499,7 miljonit
institutsioonid, millele nad delegeerivad osa oma suveräänsusest, nii et otsused teatud ühise huvi valdkondadest tehakse demokraatlikult Euroopa tasandil. Sellist suveräänsuse ühendamist kutsutakse ka ,,Euroopa integratsiooniks". Euroopa Liidus on peamine õigusriigi põhimõtete järgimine. Kõik ELi otsused ja menetlused põhinevad asutamislepingutel, mille on heakskiitnud kõik ELi liikmesriigid. Alguses kuulus ELi ainult 6 riiki: Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg ja Holland. Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriik ühinesid ELiga 1973. aastal, Kreeka 1981. aastal, Hispaania ja Portugal 1986. aastal ning Austria, Soome ja Rootsi 1995. aastal. 2004. aastal toimus kõikide aegade suurim laienemine ja ühines 10 uut riiki: Eesti, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tsehhi Vabariik ja Ungari. 2007.a. liitusid veel Bulgaaria ja Rumeenia. Hetkel on EL-s 27 riiki, millede summaarne rahvaarv oli 2009.a. algul 499,7 miljonit. Euroopa
1991 NATO Rooma tippkohtumine ja PõhjaAtlandi Koostöönõukogu (North Atlantic Cooperation Council, NACC) loomine. NACCist saab struktuur, mille kaudu saab alustada koostööd Kesk ja IdaEuroopa riikidega uuenenud poliitilises situatsioonis. Eesti on NACCi asutajaliige. 1994 jaanuar Brüsseli tippkohtumisel tutvustatakse NATO rahupartnerlusprogrammi (Partnership for Peace, PfP), Eestile esitatakse kutse programmiga liitumiseks ning 3. veebruaril 1994 ühineb Eesti rahupartnerlusprogrammiga. 1995 jaanuar NATO käivitab PfP egiidi all Planeerimis ja Ülevaatusprotsessi (Planning and Review Process, PARP), millesse lülitub ka Eesti. 1996 Eesti alustab NATOga 16+1 läbirääkimisi liitumise ettevalmistamiseks, mis saab nimeks Intensiivne Dialoog Liitumisküsimustes (Intensified Dialogue on the Questions of Membership). 1997 mai Portugalis NATO ja partnerite välisministrite kohtumisel pannakse alus EuroAtlandi Partnerlusnõukogul...
Geograafia tasemetöö Riigi tunnused : kindel territoorium,kus elab püsirahvastik ja millel on rahvusvaheliselt tunnustatud seadusandlik valitsus.Riike saab tunnustada de jure(selgesõnaliselt, pole mingeid piiranguid omavahelisteks suhtlemiseks ja riiki võetakse täieõigusliku rahvusvahelise õiguse subjektina) ja de facto(kaudselt,ei peeta riiki täieõiguslikult rahvusvahelise õiguse subjektina).1990a kirjutasid Belgia,Holland,Luksemburg,Prantsusmaa ja Saksamaa alla lepingule mis sätestab liikumisvabaduse rakendamise korra ja tagatised,tuntud Schengeni lepinguna.(kontroll kaob ühispiiridelt ja kodanike liikumisvabadus).RIIGIVORMID: 1.)monarhia : *absoluutne monarhia-monarhile kuulub seadusandlik,täidesaatev kui ka kohtuvõim(Katar,Omaan,Saudi-Araabia) *konstitutsiooniline monarhia-monarhi võimu ulatus määratud põhiseadusega,peamine seadusandlik organ riigis on parlament. (Suurbritannia,Holland) 2.)vabariigid- riigivalitsemisvorm mille puhu...
Muu sektori ettevõtetest suurendasid investeeringuid võlaväärtpaberitesse 160 mln euro võrra pensionifondid ja kindlustusseltsid. Krediidiasutuste investeeringud võlaväärtpaberitesse suurenesid 66 mln 14 euro võrra. Riigiti vähenesid portfelliinvesteeringute nõuded peamiselt Euroopa Liidu riikide, eelkõige Belgia suhtes, millele järgnesid Holland, Soome ja Luksemburg. Muude investeeringute kohustused kahanesid kvartali jooksul 582 mln eur o võrra, millest krediidiasutuste sularaha ja hoiuste kohustused vähenesid 870 mln euro võrra. Valdavalt kahanesid need krediidiasutuste kohustused jaanuaris, mil euroalaga liitudes alanes neile kehtestatud keskpangas hoitava kohustusliku reservi nõue 7%lt 2%le. Ühtlasi vähenesid krediidiasutuste kohustused välismaiste emapankade suhtes ja laenukohustused mittepangandussektori suhtes 30 mln euro võrra
sundis mõlemaid pooli hoiduma otsesest sõjalisest kokkupõrkest. Vastase üle võidu saavutamiseks kasutati diplomaatilisi, majanduslikke ning muid meetmeid, selhulgas ka piirkondlikke sõjalisi konflikte, milles osalesid kolmandad riigid (peamiselt Aasias ja Aafrikas). NATO NATO aluseks sai 1949. aasta aprillis Washingtonis alla kirjutatud Põhja-Atlandi pakt. Asutajaliikmeid oli 12 USA, Kanada, Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Itaalia, Holland, Luksemburg, Norra, Taani, Island ja Portugal. Hiljem ühinesid paktiga Kreeka ja Türgi ning Saksamaa liitvabariik. 1960. aastail lahkus Prantsusmaa NATO sõjalisest struktuurist, kuid jäi tegutsema selle poliitilises organisatsioonis. Põhja-Atlandi pakt koosneb 14 artiklist, kuid üheks tähtsamaks nende hulgas peetakse viiendat. ,,Lepinguosalised on üksmeelel selles, et relvastatud kallaletungi ühele või mitmele neist, Euroopas või Põhja-Ameerikas, käsitatakse
sundis mõlemaid pooli hoiduma otsesest sõjalisest kokkupõrkest. Vastase üle võidu saavutamiseks kasutati diplomaatilisi, majanduslikke ning muid meetmeid, selhulgas ka piirkondlikke sõjalisi konflikte, milles osalesid kolmandad riigid (peamiselt Aasias ja Aafrikas). NATO NATO aluseks sai 1949. aasta aprillis Washingtonis alla kirjutatud Põhja-Atlandi pakt. Asutajaliikmeid oli 12 USA, Kanada, Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Itaalia, Holland, Luksemburg, Norra, Taani, Island ja Portugal. Hiljem ühinesid paktiga Kreeka ja Türgi ning Saksamaa liitvabariik. 1960. aastail lahkus Prantsusmaa NATO sõjalisest struktuurist, kuid jäi tegutsema selle poliitilises organisatsioonis. Põhja-Atlandi pakt koosneb 14 artiklist, kuid üheks tähtsamaks nende hulgas peetakse viiendat. ,,Lepinguosalised on üksmeelel selles, et relvastatud kallaletungi ühele või mitmele neist, Euroopas või Põhja-Ameerikas, käsitatakse
sundis mõlemaid pooli hoiduma otsesest sõjalisest kokkupõrkest. Vastase üle võidu saavutamiseks kasutati diplomaatilisi, majanduslikke ning muid meetmeid, selhulgas ka piirkondlikke sõjalisi konflikte, milles osalesid kolmandad riigid (peamiselt Aasias ja Aafrikas). NATO NATO aluseks sai 1949. aasta aprillis Washingtonis alla kirjutatud Põhja-Atlandi pakt. Asutajaliikmeid oli 12 – USA, Kanada, Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Itaalia, Holland, Luksemburg, Norra, Taani, Island ja Portugal. Hiljem ühinesid paktiga Kreeka ja Türgi ning Saksamaa liitvabariik. 1960. aastail lahkus Prantsusmaa NATO sõjalisest struktuurist, kuid jäi tegutsema selle poliitilises organisatsioonis. Põhja-Atlandi pakt koosneb 14 artiklist, kuid üheks tähtsamaks nende hulgas peetakse viiendat. „Lepinguosalised on üksmeelel selles, et relvastatud kallaletungi ühele või mitmele neist, Euroopas või Põhja-Ameerikas, käsitatakse
sundis mõlemaid pooli hoiduma otsesest sõjalisest kokkupõrkest. Vastase üle võidu saavutamiseks kasutati diplomaatilisi, majanduslikke ning muid meetmeid, selhulgas ka piirkondlikke sõjalisi konflikte, milles osalesid kolmandad riigid (peamiselt Aasias ja Aafrikas). NATO NATO aluseks sai 1949. aasta aprillis Washingtonis alla kirjutatud Põhja-Atlandi pakt. Asutajaliikmeid oli 12 USA, Kanada, Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Itaalia, Holland, Luksemburg, Norra, Taani, Island ja Portugal. Hiljem ühinesid paktiga Kreeka ja Türgi ning Saksamaa liitvabariik. 1960. aastail lahkus Prantsusmaa NATO sõjalisest struktuurist, kuid jäi tegutsema selle poliitilises organisatsioonis. Põhja-Atlandi pakt koosneb 14 artiklist, kuid üheks tähtsamaks nende hulgas peetakse viiendat. ,,Lepinguosalised on üksmeelel selles, et relvastatud kallaletungi ühele või mitmele neist, Euroopas või Põhja-Ameerikas, käsitatakse
Referaat Liis Pibre ÜRO ajaloost Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on praeguseks 191 riiki ühendav ülemaailmne organisatsioon, mille laia tegevusvaldkonda kuuluvad nii rahu ja julgeoleku, arengu kui ka inimõigusküsimused. ÜRO tegevuse alguskuupäevaks võib lugeda 24. oktoobrit 1945, mil jõustus ÜRO põhikiri. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon asutati asendamaks Esimese maailmasõja järel loodud Rahvasteliitu (League of Nations), mis ei olnud suutnud täita talle pandud lootusi rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamisel ega ka edukalt kaasata oma liikmeskonda kõiki rahvusvahelisi suurvõime. Üheks esimestest sammudest uue rahvusvahelise organisatsiooni loomisel oli 14. augustil 1941 USA presidendi F. D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri W. Churchilli avaldatud Atlandi Harta (Atlantic Charter ), mis sisaldas nägemist sõjajärgsest rahvusvahelisest julgeoleku...
Mujal ei ole geograafilised piirid nii hästi välja joonistunud: ida pool laiub mõlemal pool Saksa- Poola piiri üsnagi ühetooniline Põhja- Euroopa madalik, lääne pool jagatakse Prantsusmaaga pikalt Reini jõge. Rein voolab Hollandisse läbi lauskja ja niiske mee, mida võib leida mõlemast riigist. Kagus aga jagab Saksamaa Tsehhi Vabariigiga metsast Maagimäestikku ning Baieri ja Böömi ehk Tsehhi metsamassiive. Läänes, Ardennide rohelistel kõrgustikel. sulavad Saksamaa, Belgia ja Luksemburg peaaegu märkamatult üheks. 4 1.1 Pinnamood Saksamaa pinnamoes eristub 5 suurt maastikulist piirkonda. Põhjast lõunasse järgnevad üksteisele Põhja- Saksa madalik, Kesk- Saksa hertsüünilised keskmäestikud, Edela- Saksa keskmäestikuline astangmaa, Alpide eelmäestikuala ja äärmises lõunaosas Alpid Põhja- Saksa madalik on viimasel jääajal kujunenud lavajas, ürgorgudest ja madalatest kõrgustikest liigendatud moreentasandik.
Näiteks: ,,Püha Bonaventura surivoodil". 2) Bartolomé Esteban Murillo Hispaania Raffael, kuna on matkinud Raffaeli harmoonilist kompositsiooni. Usuline andumus, lüüriline, pehmed värvid; inglid, lapsed, loomad, pühakud. Hispaanlaste suur rahvuslik uhkus. 4) Millist piirkonda nimetati Flandriaks? Kas tead, milline riik asub seal tänapäeval? Flandria (Madalmaad) tänapäeva Belgia ja Luksemburg. Nimemuutus toimub seoses reformatsiooni ja Hollandi iseseisvumisega. 5) Täida tabel Peter Paul Rubensi kohta! elulugu, eluaastad Rubens sündis 1577. aastal Antwerpenist usupõgenikuna Saksamaale lahkunud juristi perre. 1589. aastal, naasis Rubensi perekond Antwerpeni. Hariduse sai ta ladina koolis, kuhu ta läks üheteistkümneaastasena. Ta õppis võõrkeeli, tutvus antiikajaloo ja
Euroala rahapoliitikat juhib Euroopa Keskpank. Euroala liikmesriikide keskpangad moodustavad Eurosüsteemi. Euroala valitsused moodustavad eurogrupi, mida praegu juhib Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker. 1998. aastal leppisid üksteist Euroopa riiki kokku ühisraha kasutuselevõtu tingimused ja euroala tekkis euro ametliku kasutuselevõtuga 1. jaanuaril 1999. aastal, need riigid olid Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa ja Soome. Nendega liitus Kreeka, kes täitis euro kasutuselevõtu tingimused ehk Maastrichti kriteeriumid aastal 2000 ja võttis euro kasutusele 1. jaanuaril 2001. Euromündid ja -paberraha tulid käibele 1. Jaanuaril 2002. Sloveenia täitis eurotingimused 2006 ja euro tuli riigis käibele 1. jaanuaril 2007. Küpros ja Malta täitsid eurotingimused 2007 ning euro tuli riigis käibele 1. jaanuaril 2008
Vallutused jätkusid. 2.saj. eKr vallutas Rooma Makedoonia ja Kreeka ning Väike-Aasia. Alistati Vahemere idakallas, Egiptus, Lääne-Euroopa kuni Briti saarteni ning Põhja-Aafrika. Vallutused kestsid kuni 117.aastani, mil Rooma alistas Rumeenia ja Armeenia. Vallutuste tulemusena kujunes kogu Vahemere ümbrust hõlmav hiigelriik. Rooma impeeriumi territooriumi moodustasid tänapäeva Itaalia, Vahemere saared, Inglismaa, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Sveits, osa Saksamaast, Hispaania, Portugal, Austria, Ungari, Sloveenia, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Montenegro, Albaania, Bulgaaria, Rumeenia, Makedoonia, Kreeka, Türgi, Iraan, Iraak, Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaan, Süüria, Liibanon, Iisrael, Jordaania, Maroko, Alzeeria, Tuneesia, Liibüa, Egiptus. Riigivormilt on Rooma olnud tekkimisest kuni 510.a. eKr linnriik (kuningriik), 510.aastast eKr kuni 30.a. eKr vabariik ja 30.a. eKr kuni 476.aastani keisririik.
Euroala rahapoliitikat juhib Euroopa Keskpank. Euroala liikmesriikide keskpangad moodustavad Eurosüsteemi. Euroala valitsused moodustavad eurogrupi, mida praegu juhib Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker. 1998. aastal leppisid üksteist Euroopa riiki kokku ühisraha kasutuselevõtu tingimused ja euroala tekkis euro ametliku kasutuselevõtuga 1. jaanuaril 1999. aastal, need riigid olid Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa ja Soome. Nendega liitus Kreeka, kes täitis euro kasutuselevõtu tingimused ehk Maastrichti kriteeriumid aastal 2000 ja võttis euro kasutusele 1. jaanuaril 2001. Euromündid ja -paberraha tulid käibele 1. Jaanuaril 2002. Sloveenia täitis eurotingimused 2006 ja euro tuli riigis käibele 1. jaanuaril 2007. Küpros ja Malta täitsid eurotingimused 2007 ning euro tuli riigis käibele 1. jaanuaril 2008. Slovakkia täitis eurotingimused 2008 ja euro tuli
Sellist suveräänsuse ühendamist kutsutakse ka ,,Euroopa integratsiooniks". Euroopa Liidus on peamine õigusriigi põhimõtete järgimine. Kõik ELi otsused ja menetlused põhinevad asutamislepingutel, mille on heakskiitnud kõik ELi liikmesriigid. Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võib lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid,
8 6 5 1 2 3 4 5 6 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 6 7 8 1 2 3 4 5 6 7 8 9 1 2 3 4 5 6 7 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 4. Kodutöö Ülesande variantide saamiseks sisestage oma õpingukoodi number lahtrisse, mille nimi Exceli valemeid, töövahendeid ja Visual Basic' protseduure kasutades lahendage allolevad ülesand Kasutage Exceli valemites nimesid, kui see on mõistlik. Määrake väärtustele sobivad vormingud. VBA programmides kasutage lahtritele ja lahtriplokkidele viitamisel kindlasti isemääratud nimesid, Valemid töölehel peavad olema kopeeritavad ühe veeru/rea või terve tabeli jaoks. Vajadusel lisage abilahtreid/abiveerge. Lahendada tuleb ainult enda variandi ülesanded, teiste variantide lahendusi ei tohi esitatavas failis Lahendustega fail laadige üles Moodle kursusel. Töö esitamise tähtaeg on 6. detsember kell 2 Töölehel Coronavirus on andmed koroonaviirusesse nakatunute kohta erinevates riik...
Tooge välja vähemalt kaks riiki Euroopas, kus on referendumite korraldamine väga sage ja kaks riiki, kus pole peale II maailmasõda seni mitte kunagi referendumeid korraldatud? Kasutatakse Euroopas kõige enam Sveitsis (alates 1941 a. U 300), Itaalias(40), Iirimaal (17) ja Taanis (14). Saksamaal ja Hollandis on referendumid keelatud! Millistes loetletud riikidest on traditsiooniliselt madalaim (alla 50% jääv) valimisaktiivsus: Rootsi, Saksamaa, USA, Läti, Luksemburg Traditsiooniliselt madalaim valimisaktivsus on USA-s (muidu veel lisaks ka Sveits) Selgita lahti agenda mõiste! Agenda paikapanek väljendab prioriteete ja on seotud võitlusega eri toimijate vahel (kelle probleemid saavad tähelepanu). Osa probleeme pidevalt agendas ja korduvad (nt haridus). Agenda määrab ära mille üle poliitkas vaieldakse, määrab poliitika põhisuuna. Tooge välja mõned tegurid või toimijad, mis võivad mõjutada agenda kujunemist (vähemalt 4-5)
teenuste vahel, tagab inimeste julgeoleku ja tervisekaitse. Euroopa Liidus võib igaüks valida riigi, kus elada, töötada, õppida või pensionipõlve pidada. Kõikjal kehtivad kodanikele ja tarbijatele samad õigused. Ühisraha euro ja eurotsoon Euroala ehk eurotsoon on ala, kus kehtib Euroopa Liidu ühisraha euro. Sinna kuulub 19 riiki. Euro tuli käibele 1999. aastal Ühisraha eurot kasutavad 28st liikmesriigist 19 riiki: Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa, Belgia, Luksemburg, Holland, Kreeka, Hispaania, Portugal, Soome, Austria, Iirimaa (Euro pangatähed ja mündid tulid 12 riigis käibele 1. jaanuarist 2002) Sloveenia (1. jaan. 2007) Malta ja Küpros (1. jaan. 2008) Slovakkia (1. jaan. 2009) Eesti (1. jaan. 2011) Läti (1. jaan. 2014) Leedu (1. jaan. 2015) Oma rahvusvaluuta säilitasid Rootsi, Taani ja Suurbritannia- arenenud riigid postsotsialistlikud riigid- Poola, Ungari, Tsehhi, Bulgaaria, Rumeenia
valmis saatma Soomele appi oma vägesid. inglaste ja Prantslastega aga Stalin ei kavatsenud sõdida. Kogu selle aja peeti läänerindel nn kummalist sõda, kus lääneriigid hoidusid aktiivsest sõja tegevusest saksamaa vastu. Kummaline sõda toimus 3.septembrist 1939-10.mai 1940 saksamaa tungis kallale prantsusmaale.1940.a aprillis hõivasid sakslased neutraalse taani ja tungisid Norrasse .Mais alustasid nad otsustavat pealetungi läänerindel. vallutati neutraalselt holland, belgia ja Luksemburg. Ja purustati Inglise -prantsuse vägede tungi. nende riismed suudet vaevu Inglismaale evakueerida. juuni keskel langes Pariis ja 22 juuni prantsusmaa kapituleerus. suurriikides jätkas avalikka võitlust Hitleri vastu ainult suurbritannia mille peaministriks oli tõusnud Winston Churchill .Ajal mil kogu maailma tähelepanu oli pööratud Prantsusmaa katastroofile, sundis nõukogude liit laskma oma territooriumile täiendavaid punaarmee väeosi.
Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut EESTI JA EUROOPA LIIDU SOTSIAALPOLIITIKA Uurimustöö Koostajad: Juhendaja: Jüri Ruus Tartu 2007 PENSIONIPOLIITIKA EÜ maades on üks ühine tulevikuprobleem: nende rahvastik on madala sündivuse, meditsiiniliste edusammude ja paremate elamistingimuste tõttu oluliselt vananenud. Prognoositud on vanemaealise elanikkonna edasist kasvu, mis näiteks toob kaasa, et 2040 aastal peab Prantsusmaa kulutama vanaduspensionite maksmiseks 72%, Holland 60% ja Saksamaa 26% rohkem kui aastal 1980. Seetõttu on enamikus Euroopa Liidu riikides raske pensionireformi vältida. Valitsused püüavad leida viise, kuidas luua püsivad süsteemid, mis tasakaalustavad üha kasvavaid nõudmisi väljamaksete järele riiklikest pensionifondidest ja samas vastavad majandus- ja rahaliitu (EMU) as...
· Seadusandluse ühtlustamine · Maastrichti kriteeriumide täitmine Maastrichti kriteeriumid o Inflatsioon ei tohi ületada 1,5% EL-u kolme kõige madalama inflatsiooniga riikide keskmist o Pikkajalised intressid mitte rohkem kui 2% võrra o Eelarve defitsiit 3% SKP-st o Riigivõlg 60% SKP-st o Vahetuskurss peab olema püsiv vähemalt kaks aastat Euroala riigid: Austria, Belgia, Eesti, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Luksemburg, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Soome, Sloveenia, Slovakkia Üleminekuetapp 1. 1999.a hakkas tööle Euroopa Keskpank 2. Fikseeriti euroga liitunud valuutade kurssid 3. Euro tuli käibele arveldusrahana 4. Euro tuli käibele sularahana Ühisraha peaks · suurenema turu efektiivsus · kaduma lisakulud, mis kaasnevad erinevate valuutade olemasoluga · suurenema rahvusvaheline stabiilsus · suurenema hinnastabiilsus
1 RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM Riigi majandusliku seisundi hindamiseks, analüüsimiseks, vajalike majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmiseks vajatakse üksikasjalikku, kooskõlastatud informatsiooni. Selleks on RIIGI RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE AGREGAATNÄITAJAD, mis kujutavad endist koondväärtusi, mis mõõdavad majandustegevuse tagajärgi mingil ajaperioodil ja mida kasutatakse mitmesugusteks makroökonoomilisteks analüüsideks ja riikidevaheliseks võrdluseks. Vastavalt rahvamajanduse arvepidamise süsteemile eristatakse majandussüsteemi kirjeldamisel viit olulisemat majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor ja välissektor. Igal sektoril on majandusnäitajate kujunemisel erinev roll ja tähtsus. 1.1 Rahvamajanduse arvepidamissüsteemi põhinäitajad KOGUTOODANG on rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärt...
kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist intressimäära rohkem kui 2 protsendipunkti võrra. • Õiguslik lähenemine. Hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga. 16. Euroala kujunemine ELi liikmesriigid, kelle vääring on euro ning kus Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu vastutusel viiakse ellu ühtset rahapoliitikat. 2011. aastal olid euroala riigid Belgia, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küpros, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Austria, Portugal, Sloveenia, Slovakkia ja Soome. 17. Euroopa Keskpankade süsteem, euroala Euroopa Keskpankade Süsteem (EKPS): koosneb Euroopa Keskpangast ja kõikide ELi liikmesriikide keskpankadest, hõlmates peale eurosüsteemi liikmesriikide ka nende liikmesriikide keskpanku, mille rahaühik ei ole euro. 18. Rahapoliitika ülekandemehhanismide olemus (selgitus intressikanali näitel)
UUSAEG Kokkuvõte SISSEJUHATUS Uusaja mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16.sajandil, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Lähtuti uuest ideoloogiast humanismist, mis kujunes välja renessansiajastul. Uusaja algust on erinevate autorite poolt erinevalt määratletud. Enam on pakutud järgnevaid sündmusi: 1. 1453.a. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt, kus purunes Bütsantsi tuhandeaastane riik, 2. 1492.a. Ameerika avastamine, mis muutis eurooplaste maailmapilti ja Euroopa majanduselu, 3. 1517.a. usupuhastuse algus Saksamaal, mille järel hakkas levima uus mõtteviis ja uuendused nii usuelus kui kogu ühiskonnas 4. 1789.-1799.a. Suur Prantsuse revolutsioon, mis tõi endaga seisusliku korra ja feodaalsuhete lõpu, kapitalistlike suhete arengu ja parlamentarismi kujunemise 5. 1640.a. Inglise kodanlik revolutsioon, mille järel hakkas kujunema põhiseaduslik mon...
Jah. Olid vabariiklased ja frankistid. PT 19 1. Peamised vahendid on tankid, soomukid, lennukid, allveelaev, suurtükid, tehnika üldiselt. Peamine oli nende asjade hea koostöö. Piirati sisse kombineeritud sammudega. 2. 39.rünnati Poolat. Balti riikidesse sõjaväe baasid. Novembris Soome ründamine, talvesõda. 40.aprillis Saksamaa võtab Taani ja Norra. Mais 40 Belgia, Holland, Luksemburg. Rünnatakse Prantsusmaad, sõtta sekkub Itaalia. Itaalia üritab Egiptust vallutada, kukub läbi. 41 kevadel on Saksamaa Itaalia korraldatud äpardused likvideerinud. 3. Põhjused Itaalia alustas sõda Kreeka vastu, sai lüüa. Kuna Hitler oli Itaaliaga liitlane, siis oli ta sunnitud sekkuma. Sooviti Britid vahemerelt välja lüüa. Tagajärjed: hõivati Kreeta, kuid Malta jäi hõivamata. 4. Poldud sõjaks valmis
DEMOKRAATIA JA TOTALITAARNE REZIIM Meie kooli õpilased on pärit väga erinevatest peredest. Kuid erinevustele vaatamata on meil kõigil õigus mitte üksnes võrdsele haridusele, vaid ka muudele ühiskondlikele hüvedele (arstiabi, õigusabi, õigus täiskasvanuna kandideerida ükskõik millisele ametipostile riigi, linna või valla juhtimisel, õigus avaldada oma mõtteid suuliselt või kirjalikult, õigus vanaduspensionile jt.). Samuti on Eestis kõik inimesed võrdsed sõltumatu kohtuvõimu ees. Kui keegi meist rikub seadust, tuleb tal selle eest ka ise vastutada, sest seadus on kõigi kodanike jaoks ühesugune. Kõik need demokraatia hüved tunduvad meile loomulikud. Me ei mõtlegi, et alles paar sajandit tagasi see nii ei olnud. Euroopa demokraatia on väga noor, see sündis umbes 200 aastat tagasi Suure Prantsuse revolutsiooni käigus. Sõna revolutsioon on eestipäraselt pööre. (Algselt pärineb see sõna ladina keelest, kuid meie keelde on see sõna tulnu...
Sisukord: I Antiikaja demokraatia II Euroopaliku demokraatia ideeline alus III Parempoolsed ja vasakpoolsed parteid IV Täidesaatev ja kohalik võim parlamentaarses vabariigis V Totalitaarsed reziimid NB! VIVII klass õpib peatükid I, II, III. VIIIIX klass õpib peatükid I, II, III, IV. XXII klass õpib kogu materjali. DEMOKRAATIA JA TOTALITAARNE REZIIM Meie kooli õpilased on pärit väga erinevatest peredest. Kuid erinevustele vaatamata on meil kõigil õigus mitte üksnes võrdsele haridusele, vaid ka muudele ühiskondlikele hüvedele (arstiabi, õigusabi, õigus täiskasvanuna kandideerida ükskõik millisele ametipostile riigi, linna või valla juhtimisel, õigus avaldada oma mõtteid suuliselt või kirjalikult, õigus vanaduspensionile jne). Samuti on Eestis kõik inimesed võrdsed sõltumatu kohtuvõimu ees. Kui keegi meist rikub seadust, tuleb tal selle eest ka ise vastutada, sest seadus on kõigi koda...
hoida uue MS Suurenes hirm tuumasõja juhusliku puhkemise ees, mis oli nt inimliku eksituse, kellegi hullumise, vastase plaanide vale lugemise või vastase alahindamise ning enda ülehindamise tulemusena vabalt võimalik. Seismaks vastu NL-i kasvavale agressiivsusele, asusid L-E riigid senisest tihedamale koostööle. 1948 Lääneliit: SB, OM, Belgia, Holland, Luksemburg (osalisi oli liiga vähe, et üles kaaluda Moskva võimsust) 1949 NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon): 10 Euroopa riiki, Kanada, USA; sõjalis-poliitiline ü. o Kui ühte NATO osalist rünnati, astuvad teised tema kaitseks välja o Geopoliitilises võtmes on oluline, et NATOga liitusid Türgi (väljuti E tavapärastest piiridest) ja Franco Hispaania (oli olnud pikka aega muust maailmast isoleeritud diktatuuri tõttu)
Abieluline kooselu (abielu ka samasoolistele partneritele) Registreeritud partnerlus (sõltub suhte fikseerimine isikute endi aktiivsusest) de facto partnerlus (laiendatakse mõningaid abielust tulenevaid õigusi ja kohustusi vabaabielule ja samasooliste paaride kooselule ilma mingite formaalsusteta) Lepinguline kooselu ILGA Europe (S. Liin) Riikide ülevaated 2016 Tabel 2016 Sooneutraalne abielu: Belgia, Taani, Prantsusmaa, Island, Iirimaa, Luksemburg, Holland, Norra, Portugal, Hispaania, Rootsi, Suurbritannia. Registreeritud kooselu: Andorra, Austria, Belgia, Horvaatia, Küpros, Tsehhi, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Liechtenstein, Luksemburg, Malta, Holland, Sloveenia, Hispaania, Sveits, Suurbritannia Eesti (S. Liin) Abielulise kooselu vähenemine kõigist kooseludest (REL 2011): 69% abieluline kooselu 31% vaba kooselu, sh 0,08% samasooliste kooselu
õigusjärelvalvet õigusaktide üle. Tema ametiaeg on 7 aastat. 2. Euroopa Liit. Euroopa Liidu ajalugu. Maastrichti leping. Lissaboni leping. Euroopa Liit ja Eesti. Euroopa ühisraha. Euroopa Liit on riike ühendav rahvusvaheline organisatsioon, kuhu kuulub 28 liikmesriiki. Euroopa ühinemine sai teoks pärast II ms, kui omavaheliste sõdade vältimine oli suurem kui enne. Asutaja liikmed oli Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia, Holland ja Luksemburg 1957, kui Euroopa Ühendus. Aega mööda kasvas liikmesriikide arv. EL-i toimimiseks on vaja liikmesriikidevahelisi lepinguid ehk nn alusleping, mis on iga liikmesriigi poolt heaks kiidetud. Nimetus EL tuli kasutusele alles 1993 jõustunud Maastrichti lepinguga, kuid juriidiliseks isikuks sai see alles 207 sõlmitud Lissaboni lepinguga, kus sätestati valdkonnad, mis on EL ainupädevuses, liikmesriikide ja EL jagatud pädevuses või kus EL on vaid toetav roll.
EUROOPA LIIDU ALUSED JA INSTITUTSIOONID Loengukonspekt Euroakadeemia rakenduskõrgharidusõppele (autor Juhan Värk, PhD) I loengupaar ----------------- Sissejuhatus ainesse. Euroopa Ühenduse ja Euroopa Liidu teke. Euroopa Liit kui seadusandlik ühendus. Euroopa Liidu õigusaktid. 1. mail 2004. aastal sai Eestist Euroopa Liidu täieõiguslik liige. Seega jõudis Eestile juriidiliselt lõpule palju aastaid väldanud integreerumisprotsess riigiülesesse ühtsesse Euroopasse. Tolle kõiki eestimaalasi puudutava sündmuse puhul on loomulikult oluline teada ka selle riigiülese ning tänaseks 27 Euroopa riiki hõlmava poliitilis-majandusliku ühenduse teket, arenguid, põhilisi toimemehanisme ja institutsioone ning vastavaid õiguslikke aluseid. Kõike seda käsitlebki õppeaine nimega "Euroopa Liidu alused ja institutsioonid". Aastatega on sa...
Eluasemepoliitika suundumusi Ida-Euroopas Mõiste ,,eluasemestrateegia" on erinevates keeltes erineva tähendusega ning mõiste sisu peegeldab erinevate riikide tegevuse ulatust, detailsuse määrangut ja poliitilist mõju eluasemepoliitika kontekstis. Antud töös Eesti sisulise eluasemepoliitika määratlemises juhindutakse asjaolust, et Eesti kuulub eluasemepoliitika rakendamises Kesk- ja Ida- Euroopa (edaspidi: KIE) blokki järgmiste näitajate poolest: kvaliteedilt jääb Eesti eluasemefond tuntavalt maha arenenud ja vanade Euroopa Liidu (edaspidi: EL) riikide tasemest, erastamisreformist on möödunud ainult 20 aastat; eluasemeturg on valdavalt monotsentristlik ehk eelkõige omanukuasustusel baseeruv süsteem. Uuringutest selgub, et Eesti riiki on viimastel kümnenditel mõjutanud kiire siirdeperiood kommunistlikust ühiskonnakorraldusest turumajandusele ja iseseisvunud vabariigist Euroopa Liiduga (EL) kohandunud riigini. Kuigi linnapildid annavad s...
Jäätmemajandus- ja Käitlus Mis on jäätmed? Jäätmed on inimtegevuse käigus moodustunud oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Nad on mistahes vallasasjad, mille nende valdaja on ära visanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema Prügi on kastuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis kogutakse veetakse prügilasse. Praht on see, mis on maha pillatud, koristamata Jäätmekäitluse areng: 1. Naturaalmajandus 2. Asulate teke 3. Kuhu panna tekkinud jäätmed? a) Jäätmete ladustamine b) Jäätmete uputamine c) Jäätmete sortimine- võimalused d) Jäätmete energeetiline kasutus e) Jäätmete taaskasutus Asjad meie ümber muutuvad varem või hiljem jäätmeteks Jäätmete liigitus 1. Tekkekoha alusel: tööstus, olme, põllumajandus, meditsiini, kaevandus, ehitusjäätmed 2. Algotstarbe alusel: pakendi ja toidujäätmed 3. Ma...
Pärast Eesti ühinemist NATOga 2004. aastal kuulub Eesti Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ning organisatsiooni põhikirja artikli 5 alusel on Eesti kaitsepoliitika aluseks organisatsiooni liikmesriikide kollektiivse kaitse põhimõte. 15 8. MAJANDUS Euroalasse kuuluvad riigid Austria, Belgia, Eesti, Holland, Hispaania, Iirimaa, Itaalia Kreeka, Küpros, Luksemburg, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia ja Soome on kaardil märgitud tumesinisega ja euro ühepoolselt kasutusele võtnud riigid Andorra, Montenegro ja Kosovo helesinisega. Eesti on kõrge sissetulekuga [13] turumajanduslik riik. Eesti tähtsaimad kaubanduspartnerid on Soome, Rootsi ja Saksamaa. 13. novembril 1999 liitus Eesti Maailma Kaubandusorganisatsiooniga. Rahvuslik valuuta Eesti kroon oli seotud euroga. Alates 1. jaanuarist 2011 on kasutusel euro. 2007
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
