esinejaid kellest pole paljud inimesed isegi kuulnud, aga nad tulid ka hästi toime esinemisega. Samuti oli ka rahvaga suhtlemine esinemise ajal hea, kuna paluti rahval endal ka kaasa laulda. Kontserdit ei teinud eriliseks mitte see, et seal oli esinejad kes on Eestis head tegijad vaid see et selle kontserdiga toetati kuulmis puudega lapsi, et nad saaksid uuesti kuuljateks. Mul otseselt mingeid lemmik lugusid ei olnud seal seal oli palju häid lugusid. Ning see tegigi sellest kontserdist ühe toreda kontserdi. Minu arust on tore et selliseid kontserte korraldatakse ja on tore, et need ka jätkuvad. 2
Petšorin - kangelane või mitte? Raamat, mida lugesin, on Mihhail Lermontovi teos “Meie aja kangelane”, mis anti algselt välja aastal 1840. Loos tulevad välja paljud erinevad teemad: armastus, sõprus, manipulatsioon, võim ja kirg. Raamat on üles ehitatud viies osas ja iga osa räägib ühe loo Petšorini elust. Lugusid räägitakse kolmest vaatenurgast: Petšorini, Maksim Maksimõtši ja nimetu ränduri omast. Teose peategelane on Grigori Aleksandrovitš Petšorin, manipuleeriv ja keerulise iseloomuga umbes 30-aastane ohvitser. Ta pole oma suhetes naistega kunagi õnnelik ega rahul olnud ning mängib kogu raamatu vältel naiste ja nende tunnetega ning seetõttu ei saa ta kogeda tõelist armastust ega ka kirge. Lugu võtab aset 1800ndate aastate Venemaal. Veel mõned teised tegelased
Arvo Pärdi loomingust kuulsime loomulikult klassikalist „Ukuaru valssi“ ning minu arvates totaalne üllataja oli B. Kovacsi. „After you, Mr. Gershwin“, mida ma polnud küll kunagi varem kuulnud, kuid esimesest helist alates teadsin, et lugu on väga ilmekas. Minu varasematest kontserdikogemustest erines see peamiselt oma hariva ülesehituse tõttu ning tekkis imeline hetk, kus tundus, et muusikud mängisid ainult minule. Lood, mida mängiti olid väga erinevad. Kõlas lugusid, mida teab iga eestlane ning kuulsin mitut pala, mis on üle ilma kuulsad. Minu lemmiklugu oli „Ungari tants“ nr. 5 J.Brahmsi sulest. See oli kiire rütmiga ja tõmbas päeva käima, nagu lubatud. Olen „Ungari tantsu“ varemgi kuulnud ning seda päris muusikute esituses kuulda oli eriti meeleolukas. See meeldis mulle teistest paladest (nt C. Debussy. „Linalakk tütarlaps“) rohkem, sest rahvaviise lõbus kuulata ning ette kujutada vastava ajastul rahva elu. See sobis kogu
1. Multiintelligentsuse liigid: a) Keeleline ehk verbaalne intelligentsus väljendub võimes kasutada keelt, st väljendada selgesti oma mõtteid, moodustada lauseid, vallata rikast sõnavara, tunda sõnade tähendust, vallata keele foneetilist külge, saada aru kuulatavast tekstist, jutustada lugusid. b) Muusikaline intelligentsus väljendub inimese võimes ära tunda ja jäljendada rütmi, laulda või ümiseda järele meloodiat, luua ise muusikat ja seda esitada, samuti muusikalises kuulmises ja mälus. c) Ruumiline intelligentsus ilmneb võimes orienteeruda ruumis ja ruumilistes suhetes, ka ruumilises kujutlusvõimes, kaartidel orienteerumises. d) Loogilis - matemaatiline intelligentsus väljendub loogiliste operatsioonide edukas sooritamises, seaduspärasuste
Peagi peale seda andis ta kooli karjääris alla ja keskendus muusikale. 2. MUUSIKA KARJÄÄR 1954. aastal sattus Lewis Memphis, Tennessee'sse kus ta leidis stuudio muusikuna tööd the Sun Stuudios. Ta töötas seal kaks aastat enne kui salvestas oma esimese singli mis oli tema oma versioon Ray Price'i "Crazy Arms'ist" mis tegi kohalikult väga hästi. Sel ajal kui ta töötas The Sun'is olid tal jämmimis sessionnid Carl Perkins kellega koos ta ka salvestas lugusid, kahekesi koos veetsid nad ka aega koos ja mängisid veel Elvis Presley ja Johnny Cash'iga millest nad ka lugusid salvestsid. Seda kutsuti ''Miljoni dollari quartetiks'' mis avaldati aastaid peale selle salvestamist. 1957 sai ta populaarseks oma unikaalse klaverimängu stiili poolest ja ta jõudis oma loo "Whole Lotta Shakin' Goin' On"-ga PoP'i, R&B ja Country muusika edetabelisse. Tema tunnusteks said tema mürgelid laval, nagu klaveri lõhkumine, püsti mängimine, jalgadega
Andrus Kivirähk ,,Jumala lood" arvustus Kirjanik Andrus Kivirähk on kirjutanud Eesti päevalehes Jumala nime all lugusid, mis ta nüüdseks kuldsete kaante vahele pani ja avaldas teosena ,,Jumala lood". Teos on avaldatud 2009. aastal ja nagu pealkirigi ütleb, siis tuleb juttu Jumalaga seostuvatest lugudest. Teos on kirjutatud lugudena, millel on kindel kuupäev ja aasta ning väga tabav pealkiri, mis antud lugu kõige paremini iseloomustab. Teose lugusid alustab Kivirähk alati sõnadega: ,,Ahoi ristirahvas! Jumal jälle müristab siin pilve peal!", mis tähelepanu tema jutule tõmbavad. A. Kivirähki peategelane on Jumal, kelle seisukohast kogu teos on kirjutatatud ja kelle arvamust enamasti Eestis, kuid vahel välismaal juhtuvast autor edasi annab, ja EELK peapiiskop Andres Põder, kes on tema asemik Maa peal ning viib Jumala soove täide. A. Kivirähk kajastab 4-5 aasta Eesti huvitavaim sündmusi, mis rõhuvad sotsiaalseid
õige oma maal. Tore oleks, kui mina oleksin ka suur ja tugev nagu Kalevipoeg. Kuid kahjuks ma ei ole. Mulle ei meeldinud lugeda seda raamatut. Mõtlesin, et miks see raamat Eesti rahvuseeposeks valiti, kuid ma ei jõudnud mitte ühelegi arukale vastusele. Kreutzwald kirjutas selle kokku erinevatest rahvalauludest ja pärimustest. Kui esimesed inimesed meie maal hakkasid eesti keeles rääkima, nad jutustasid ja laulsid lugusid. See oli nende meelelahutus. Siis ei olnud televiisorit ega isegi raamatuid mitte. Imelik, et erinevates maakondades olid tihti ühesugused lood. Kuidas nad kõik võisid neid ühtemoodi mõelda ja teada neid lugusid? Kes neid õpetas? Mõned inimesed, kes on rohkem "Kalevipoega" uurinud, ütlevad, et selles on peidetud kogu eestlaste ajalugu ja kogu vana tarkus. Tihti sellest ei saada aru. Aga Kreutzwald teadis: "Vanajutu koore vahel muistse kuulutuse kaunas magab magusamaid ivi
mis oli Tina Turneri ja Freddie Mercury muusikale pühendatud ainulaadne show-etendus, mis jutustas loo kahe kuulsa artisti elust. See show tuli ettekandele, vaid sellel ühel korral ja saadud tulu kasutatakse vähktõve alaseks ennetustööks Eestis. Ürituse korraldaja oligi Eesti Vähiliit. Räägitakse, et viimase poole sajandi muusika poleks sama ilma Tina Turneri ja Freddie Mercury´ta. Nende kahe tähe unustamatuid lugusid esitasid: Gerli Padar, Tanja Mihhailova, Birgit Varjun, Kaire Vilgats, Birgit Õigemeel, Ott Lepland, Uku Suviste, Oliver Kuusik, Mikk Saar ja Robin Juhkental. Laval olid Georg Otsa nimelise kooli sümfooniaorkester ja koor Siim Aimla juhatusel, Palestra tantsutüdrukud, Tallinna Tantsuakadeemia tantsijad ja Rütmika tantsurühm. Lavastaja oli Mait Malmsten, muusikaline juht Siim Aimla ja koreograafideks olid Reet Krieger, Kristin Pukka, Martin Parmas ja Eva- Lena Raenok.
tema lapsepõlves talle tähtsat rolli. Agatha´t õpetas kodus tema ema, kes julgustas ka Agatha´t kirjutama. Agatha õppis lugema viie aastaselt, kuigi ta ema tahtis, et tüdruk õpiks lugema, kui ta on kaheksane. Kui Agatha vend ja õde olid Prantsusmaale kooli läinud jäi Agatha päris üksi. Ta ise arvas, et just üksindus aitab kaasa loovuse kujunemisele. Ajaks, kui ta pidi kooli minema, sai ta juba ette näidata tema enda kirjutatuid lugusid. Lapsepõlves ei olnud Agatha´l soovi kirjanikuks saada, talle meeldis hoopis muusika ja näitekunst. Agatha mängis ema soovitusel ka klaverit ja mandoliini. Agatha hakkas kriminaalromaane kirjutama juhuse tõttu nimelt ta õde väitis, et on võimatu kirjutada head kriminaalromaani, kuid Agatha tahtis talle vastupidist tõestada ja nii sündiski 1918. aastal "Saladuslik juhtumi Stylesis". Alguses ei pakkunud Agatha teos "Saladuslik juhtumi Stylesis" kellegile huvi, kuid 1920
Oma tuntuima rockbändi Jethro Tull asutas Anderson 1967. aastal. Kontsert kestis koos 30 minutilise vaheajaga 2 tundi. Esitati eri stiili rockilugusid Ian Andersonilt ja Jethro Tullilt läbi aastate. Kuna mulle Jethro Tull väga meeldib, siis meeldisid ka peaaegu kõik lood, mis kontserdil esitati. Esitati palju instrumentaalmuusikat, kus Anderson mängis põhiliselt flööti või mõne loo puhul kitarri, kuid muidugi ei puudunud ka lugusid, kus ta laulis. Põhiliselt esitati muidugi lugusid plaadilt ,,Aqualung", kuid oli ka teiste plaatide lugude esitusi. Üks parimatest lugudest sellel kontserdil oli minu arust ,,Thick As A Brick". See lugu on tegelikult 45-minutiline, kuid kontserdil esitati seda lühendatud versioonis, lugu ise jäi ikka väga kaasahaaravaks ning tekitas ainult positiivseid emotsioone. Teine laul, mis mulle juba enne kontserti väga meeldis, oli plaadi nimilugu ,,Aqualung", väga rütmikas lugu
Külastasin reedel, 26.detsembril kell 19:00 Jääaja Keskust Äksis, Tartumaal, kus esines kontserdiga Sandra Nurmsalu kvartett. Kontserdi pealkirjaks oli “Muusika Jääajas” ning kontsert toimus läbi Jääaja Keskuse kolme korruse kõrguva aatriumi. Nagu öeldud, esines Sandra Nurmsalu kvartett, mille koosseisu kuulusid klahvpillidel Pille Piir, tšellol Silvia Ilves, perkussioonidel Oliver Rõõmus ning vokalistiks oli Sandra Nurmsalu. Peamiselt esitati teiste artistide lugusid, kuid kontsert algas kvarteti enda loodud teosega, mille pealkirjaks oli “Jäälilled”. Kontsert kestis 2 korda 45 minutit ning üldiselt valitses jõulumeeleolu. Kontserdil esitati mitmete erinevate heliloojate teoseid. Kontserdile minnes arvasin, et esitamisele tuleb Sandra Nurmsalu kvarteti enese looming ning ka mõned varasemad Nurmsalu poolt kuulsaks lauldud laulud, kuid nii see siiski polnud. Peale kontserdi avaloo polnud ükski teos esinejate eneste loodud
New Yorgis tegutsev armeenia dzässitäht ja vokaalpedagoog. Juba 80.aastatel jõudis Datevik esimest korda Eestisse ning salvestas muusikat tuntud eesti muusikutega. Kontserdi ülesehitus oli äärmiselt tasakaalustatud, sest kõrvuti Valgre loominguga kõlas seal veel uuemat Kadri Voorandi, Meelis Vindi ja Kristjan Randalu dzässiloomingut. Kõik kontserdil esitatud Valgre laulud olid uutes dzässilikes arranzeeringutes. Peale selle oli huvitav kuulata vaheldumisi instrumentaalpalasid, lugusid võimeka seksteti Estonian Voices esituses ning Datevik Hovanesiani küpset häält tasakaalustamas kõike eelnevat. Kontserti alustas Estonian Dream Big Band instrumentaalpalaga ,,Saaremaa valss". Järgnevalt oli laval kahe Valgre looga dzässilikus võtmes Datevik Hovanesian. Esimesel kontserdi poolel esines veel Estonian Voices Kadri Voorandi juhtimisel. Ka teist kontserdiosa alustas Estonian Voices ning peale nelja lugu kutsuti taas lavale Hovanesian.
Portugalist, kuid peale immigreerumist asusid nad elama Kanadasse Victoria'sse, kus lauljatar ka sündis. Oma vanematele Antonio Jose'le ja Maria Manuelale oli Nelly Furtado kolmandaks lapseks. Juba väikse lapsena meeldis Nelly Furtadole muusika, nimelt ta alustas neljaselt klaverikursusi ning laulmist. Juba seitsemeselt oskas ta oma laule ise ukulelel saata ning ta võttis osa ka kiriku juures toimuvatest portugali rahvatantsutundidest. Esimesi ameerika popartiste, kelle lugusid Nelly on kuulanud, on tal meeles Kris Kross ning Billi Joel. Kuid juba 17-aastasena hakkas talle üha enam meeldima rock. Samal aastal hakkas ta ise lugusid kirjutama ning kolis Torontosse oma vanema õe juurde. Just Torontos ongi kirjutatud lood tema esimese albumi "Whoa, Nelly!" jaoks. Samalt albumilt on pärit ka Grammy-vääriline singel "I'm Like A Bird". Samalt albumilt on veel välja antud kaks edukat singlit: "Turn Off The Light" ja "...On The Radio".
Retsensioon Käisin 11ndal aprillil 2009 vaatamas ja kuulamas Viljandi muusikakooli Neidudekoori ja Laulustuudio Viva la Musica kevadkontserdit, mis toimus Viljandi pärimusmuusikaaidas. Kontserdil tulid esitamisele Eesti heliloojate ja ka paljude teiste tuntud meistrite teosed. Kontserdile oli kaasatud ka Viljandi Noorte Sümfooniaorkester, mis saatis enamusi Viljandi neidudekoori lauludest. Vahepaladeks kostus lugusid nii Laulustuudio õpilastelt kui muusikakooli kasvandikelt. Esinejad olid pärit Viljandi Muusikakoolist ja laulustuudiost Viva la Musica. Muusikakooli koori juhendas Maarika Reimand ja Noorte Sümfooniaorkestrit dirigeeris Harry Illak. Neidudekoor oli umbes 30- liikmeline ja laulustuudiost astus esinejaid üles 6. Noorte Sümfooniaoskestris oli liikmeid ligikaudu 70. Kontserdit alustas Muusikakooli neidudekoor lauluga ,,Majanduse kriisilauluke". Laul oli väga võimas ja dünaamiline
Kontserdi retsensioon 25. augustil 2012 esines Tallinna Lauluväljakul maailma popmuusika tipus trooniv Lady Gaga oma maailmaturnee "The Born This Way Ball" raames, promodes oma 3. stuudioalbumit Born this way. Show erikülalistena astusid lavale Briti glämmroki ansambel The Darkness ja DJ Lady Starlight. Lady Gaga esitas oma kuulsamaid ja kuulatumaid lugusid nagu näiteks "You and I", "Marry the night", "Judas", "Born this way" ja "The edge of glory", millest viimane kõlas alles pärast kontserdi ametliku osa lõppu, publiku palvel lauljataril lavale tagasi tulla. Lisaks nendele võis kuulda ka tema eelmise albumi hittlugusid "Paparazzi", "Love game" ja "Poker face". Kuna tegu oli niinimetatud balliga, siis saatsid lugusid ka omapärased näitemängud. Lavale oli
Kasutusala:kaugete maade ja eksootiliste kultuuride uurimisel.Praeguseks on etnograafia uurimisväli ,,jõudnud koju" . On uuritud linnaelu.1930.a Chicago koolkonna poolt. Narratiivne meetod täpne definitsioon varieerub. Riessmani järgi on narratiiv "kõne või jutt, mis on organiseeritud üksteisele järgnevate sündmuste ümber" https://www.tlu.ee/files/arts/11383/narra0fb5fd6f99d4db058b01c7f56d50 1df4.ppt ,,Ainult inimene -lubage mul välja pakkuda definitsioon-on loom, kes pajatab lugusid."(Swift 1998:56) Esimese astme narratiivide all mõistetakse lugusid kus inimene räägib endast ja oma kogemustest kas igapäevase suhtlemise käigus Teise astme narratiivid on konstrueeritud uurijate poolt,kes püüavad mõtestada sotsiaalset maailma ja teiste inimeste kogemusi. Andmekogumise meetodid:intervjuu,(kirjad,trükised,autobiograafia) Intervjuudeskasutatakse narratiivset intervjuud(Fritz Shütze loodud) ,eluloointetvjuu(Dan McAdamsiloodud 1995) episoodiintervjuu(Uwe Flizki 1997)
kuulda tahtsid, sest valu oli kannatamatu. Lisaks seoti inimestel käed-jalad kinni ja visati vette. Usuti, et kui inimene ära ei upu, siis ta on nõid ja kui upub, siis pole. Kuigi keegi kunagi ellu ei jäänud, olid piinajad selles katses täiesti kindlad ja oma vigu ei tunnistanud. Tänapäeval on piinamismeetodid muutunud, kuid sageli tundub, et ka praegu piinajad pea kunagi oma vigade eest vabandust ei palu. Nimelt käib jutt meediast, kes alati kas siis tõde või tõe lähedasi lugusid avaldab. Eksimine on inimlik ja seda juhtub ka ajakirjanikel. Tuleb ette juhuseid, kui avaldatakse artikkel inimesest, kes pole süüdi või pole asjaga üldse seotud. Tema maine on aga tükiks ajaks rikutud, sest tõde selgub sageli hiljem ja meedia kajastab oma vigu haruharva. Näiteks mõned aastat tagasi avalikustas meedia, et Kristiina Smiguni dopinguproov on positiivne. Siis järgnes süüdistuste laviin ja kuidas ta Eesti rahvast on alt vedanud
Stefani hakkas seda kasutama oma lavanimena ja sealt alates ongi ta tuntud kui Lady Gaga. Rob Fusari saatis Gagaga produtseeritud lood oma sõbrale, produtsendile Vincent Herbertile Herbert ja tema plaadifirma allkirjastasid Gagaga kiirelt plaadilepingu.Hiljem nimetas Gaga Herbertit meheks, kes ta avastas. Sel ajal avastas Gaga vokaalsed oskused laulja ja helilooja Akon. Gaga jätkas siiski koostööd RedOne'iga, kellega ta töötas nädal aega stuudios, et valmis saada lugusid oma debüütalbumile. Nende esimene koos tehtud laul oli "Boys Boys Boys.Sellest koostööst sündisid rahvusvahelised hittsinglid "Just Dance" ja " Poker Face" mis tegid ta kuulsaks. 20082011 "The Fame" ja "The Fame Monster" 2008 kolis Gaga Los Angelesse, kus ta tegi tihedat koostööd oma plaadifirmaga, et lõpetada oma debüütalbum "The Fame", ja moodustas kollektiivi Haus of Gaga, mis tegeles Gaga riietuse, lavakujunduse ja heliga. 2009
Võib-olla kunagi kirjutangi," lubab Kass. 3. Mõjutajad 3.1 Kirjanikud Raamatumaailma koduleheküljel on Kristiina Kass märkinud oma profiilis mõjutajateks järgmised kirjanikud: Astrid Lindgren, Roald Dahl, Ole Lund Kirkegaard, Erlend Loe, Annie M. G. Schmidt, Jacqueline Wilson, Thorbjörn Egner. Dahli mõju on tunda näiteks "Samueli võlupadjas". Kristiina on öelnud, et ta oli lihtsalt Roald Dahli uimas või dopingu all, kui ta neid lugusid kirjutas. Teiseks oluliseks mõjutajaks peab ta Astrid Lindgreni, kes oli lapsena üks Kassi suurimaid lemmikuid. 5 3.2 Vanemad Kuigi Kristiina Kassi isa Kalju Kass eriti lastele ei kirjutanud leiab Kristiina, et isalt on ta ehk külge saanud huumoripisiku. Asjaolu, et Kristiina ema kirjutas lastejutte, suunas ka teda just lastekirjaniku teele. 4. Looming 4.1 Ajakirjandus
seepärast oli neil ka loos edasiviiv roll. Erinevatel gruppidel on lugudes tähtsus, need inimesed võivad kuuluda kokku nii veresuguluse kui mingite ideede ja tõekspidamiste järgi. Suurte narratiivide keskmeks on tavaliselt suurte inimeste lood. Nendeks võivad olla kuningad, perekonnapead, kangelased, kes võivad olla ka reaalselt eksisteerinud ja kellel oli omal ajal suur tähtsus. Need suurte inimeste lood peegeldavad aga ka just väikeste inimeste lugusid seal kõrval. Kuidas nad elasid, mis roll neil ühiskonnas oli. Eeposed on tavaliselt küll lood suurtest inimesest, kuid samamoodi võib kirjeldada ajastut ja inimesi ka läbi lihtsa inimese. Suured narratiivid on seotud mnemoomikaga. Lugusid kantakse edasi suuliselt, üles kirjutama hakatakse neid siis, kui tekib hirm, et orgaaniline mälu seda enam ei suuda. Lugusid räägitakse edasi põlvest põlve, sellistel lugudel on pedagoogiline funktsioon.
Rikas elu, vaene elu. Rikkust sa mõõta mitmeti. Võib lähtuda sellest, kui palju raha on kellegil konkreetsel ajahetkel. Selle meetodi miinuseks on see, et see ei näita kui palju on sellel samal inimesel raha homme, ülehomme või järgmisle kuul. Me kõik oleme kuulnud lugusid loteriivõitjatest, kes olid ennem vaesed, siis äkki rikastusid ja hiljem jälle vaesusid. Või samas ka lugusid sportlastest, kes 24-aastaselt teenisid miljoneid ja 34-aastaselt magasid silla all. Kuidas on selline asi võimalik, et ühel päeval oled sa miljonär ja järgmisel pankrotis? Üks võmalike hindamisviisidest on minu arvates see, et kui palju keegi palka saab. Mida suurem palk, seda rikkam inimene? Oleks justkui loogiline. Suurem osa inimestest ei suuda aru saada, et tähtis ei ole see, kui palju sa kuus teenid, vaid kui palju sa suudad sellest alles hoida. Sellest loogikast lähtudes
Kõik arvame teadvat, mis on ajaleht. Oleme seda lugenud, katsunud, krabistanud, sellega tuba tapeetinud, tuld süüdanud, kasutanud seda olulises kambris. Reporteri põhitöö on teavet koguda ja sellest erinevates anrites lugusid kirjutada. Toimetaja toimetab reporterite kirjutatud lugusid, annab neile viimase lihvi. Sõnastab vajaduse korral ümber, lühendab, nõuab reporterilt lisateavet, jälgib erapooletust ja tasakaalustatust. Kannab hoolt grammatiliselt õige ja korrektse keelekasutuse eest. Mõnikord paneb loole ka uue pealkirja. Kogu tema töö seisneb lugude selgemaks, arusaadavamaks ja täpsemaks tegemiseks. Uudisel on miljon määratlust nagu armastuselgi. Mis on ühele uudis, pole seda teisele mitte. Väidetakse: uudis on see, mis huvitab laiu masse ja millest pole
sügavaid tundeid, mis väljendusid väikse pisara tekkmist silmanurka, sest laul oli väga hea. Lisaks sellele võis kontsertil kuulda veel häid laule. Lugude ühiseks nimetajaks võib öelda, et tegemist oli väga häid sõnumeid omavate lauludega. Mind häiris veidi see, et rütmikamaid lugusid oli vähe. Laulud olid enamus sellised uimasemad ja mis tekitasid kaua kuulates uneefekti, kuna siiski pikk päev oli selja taga. Minu õnneks oli vahepeal kuulda ka rütmikamaid lugusid, mis panid jala põntsuma. Nimelt olen ma pigem rütmikamate ja elavamate lugude austaja, muidugi on aeglasemad laulud samuti minu kuulamisnimekirjas, sest neis on pigem rohkem hingestatust. Võrreldes minu eelnevate kontsertelamustega elus oli antud üritus meeldejääv. Siiski oli ju tegemist minu esmase jazzmuusika üritusega. Mul on kahjuks olnud kogu elu väike eelarvamus seoses jazzmuusikaga, kuigi ma olen väga tolerantne erinevate muusikastiilide vastu
Seega peetakse seda tihtipeale liiga lihtsaks ja inimesed ei väärtusta seda. Minu arust esitas Andreas seda laulu väga hästi. Nagu teisedki tema esitatud laulud, oli ka see väga rahulik. Artisti emotsioonid olid taaskord need, mis aitasid sellele loole nii palju kaasa, lausa uskumatu, rääkimata Andrease kitarrioskusest. Kuna kontsert kestis veidikene üle tunni aja, oli ka keskel pisikene paus. Paus, mil saime sõbrannadega arutada just esitusel kõlanud lugusid ning teed juua. Hetkeks istus ka Andreas meie lauda ning küsis meie muljeid. Minu arust on väga hea, kui artist suhtleb inimestega ning küsib muljeid ning nõu, mida ta saaks veel oma esituste juures paremaks muuta. Andreas esitas ka palju John Mayeri lugusid. Üks nendest kandis nime ,,Gravity". Lugu oli taaskord aeglane ja melanhoolselt sujuv ja jõuline. Terve selle loo aja oli esitaja ilme tõsine ning oli aru saada, et laul puudutas teda ennast väga.
Esimeses osas oli 8 laulu ning algas looga „Hello“. Seda kuulates tundus nagu laulaks Adele ise seda, sest nende mõlema hääled on nii sarnased ja jõulised. Selles loos oli ka kohe kuulda suurt hääleulatust, kuna refrään nõuab päris kõrgeid noote. Lugu oli hea algus kontserdile ning tõstis ka kohe ootused kõrgele. Peale seda tuli üks Bob Dylani lugu, ma ei saanud väga aru, miks see lugu repertuaari lisati, kuna see ei põimunud teiste lugudega. Esimese osa üks lemmikumaid lugusid oli „Chasing Pavements“, selle loo meloodia ja rütm oli nii kaasahaarav, et oleks võinud püsti tõusta ja tantsima hakata. Ka rahva seas oli märgata, et muusika publikut endaga haaras. Kahjuks ei saa seda aga kõigi kohta öelda, sest mõned olid telefonides, lobisesid või olid telefoni hääletu peale unustanud panna. Kadri Voorand oli väga julge ning otsekohese ütlemisega ning tegi ka väikse sellekohase humoorika märkuse. Iga loo
Ajalehed, televiisor ja muud sotsiaalmeedia kanalid on enamikele inimestele iga päevaseks info allikaks. Kuid kui mõjutatavad on inimesed saadud igapäevasest meedia poolt antud informatsioonist? Kui vaatame iga päev telekast või loeme ajalehest või muust sotsiaalmeediast uudiseid, ammutame palju informatsiooni teadmata, kas inimestele antud info on tõene või mitte. Kõige enim müüb selline info, kus on draamat ja negatiivsust. Enamik ajakirjanike kirjutavadki selliseid lugusid, kus uudises on enamus informatsiooni võlts. Miks seda tehakse? Mida rohkem on dramatiseerimist ja negatiivsust, seda paremini lugu müüb. Ja see võimendab inimeste mõtlemist negatiivsusele, mitte positiivsetele mõtetele. Kuna inimesed on erinevad mõistavad inimesed lugusid lugedes informatsiooni erinevalt. Arvan, et meedias on tänu sellele raske avaldada objektiivset informatsiooni. Kui meedia toob inimestele kas
Eestikeelne ,,Väike katekismus" sisaldab esimest kaht katekismust lastele ja väikest katekismust. Katekismuses on lihtsas ja selges keeles küsimuste ja vastuste vormis antud arusaadav ja ülevaatlik pilt katoliku kiriku õpetusest. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi "Reinowadder Rebbane" esindab saksa rahvaraamatutes ja teiste Euroopa rahvaste traditsioonis levinud jututüüpi. Kõiki teisi metsaelanikke petva ja ärakasutava rebase lugusid võis lugeda lihtsalt kui toredaid pajatusi, aga neis võis näha ka allegooriat, st inimühiskonna peegeldusi. Kreutzwald võttis eestikeelsete Rebase-lugude eeskujuks saksa kirjanike J.W. Goethe ja A.H.Hoffmanni vastavad teosed, kuid kohandas need eesti oludele ning lisas mõne eesti muinasjuttude motiivi ja rahvajuttude kangelase, teiste seas Kalevipoja. Ennemuistsed jutud on koduta loomade sarnased, kelle sündimise paik mõnikord teadmata on, kes
Kontserdi retsensioon „Neljal käel ja sajal keelel" Neljapäeval, 2. oktoobril, kell 10.00 käisin vaatamas koolikontserti „Neljal käel ja sajal keelel“. Esitati ainult instrumentaal muusikat. Kaks tuntud eesti kitarristi Ain Agan ja Andre Maaker esitlesid kaheksat erinevat kitarri ja kitarri sugulaspilli ning mängisid lugusid läbi kitarrimuusika ajaloo. Muusikaetenduse üldeesmärk oli see, et õpilased saaksid kuulata erinevate pillide kõla ja neid pille seostada oma nimetustega. Samuti oli see ka lihtsalt meelelahutuseks mõeldud. Minu jaoks eriliseks tegi selle kontserdi see, et mulle endale väga meeldib kitarride kõla. Pool aega kontsertist seletati ja tutvustati pille. Ülejäänud aeg esitati mitmeid, erinevaid lugusid ning kõikidel pillidel, lugude esitamisel oli erinev kõla. Esimesena tutvustasid
Kivirähk, Andrus sündinud 17. augustil 1970. aastal on hariduselt ajakirjanik, kes on lõpetanud Tartu ülikooli. K. on sotsioloog Juhan Kivirähki vend. K. on abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. K. alustas humoreskidega 15-aastaselt. K. töötab Eesti Päevalehes. K. sai kuulsaks 1990 aasta alguses Ivan Orava lugudega. Kivirähu kuulsaim raamat on ,,Rehepapp". K. on toonud eesti kirjandusse täiesti uue huumori. Vana huumor oli sotsiaalne, uus on absurdne. K. kirjutab lugusid seeriatena, kus tegutseb isik, kelle pilgu läbi maailma nähakse.
see lugu ei kõlanudki - Eesti muusikasse toodi julgust, vabadust ja improvisatsioone. Ernst Enno tekstile tegi Rannap paar vähempretensioonikat lugu. Neist esimesena saigi tänu Rannapi tutvustele raadios lindistatud "Nii vaikseks kõik on jäänud" ja "Need ei vaata tagasi". Need laulud olid hüvastijätuks kuldsete 60ndatega. Ka Ruja ei vaadanud enam tagasi. Hard rock tuli läbi nende Eestimaale. See on ka üks väheseid lugusid, mida Ruja on kõigil oma neljast vastandlikust perioodist esitanud." Ruja koosseis oli üsna muutlik neil päevil ning nii tuligi 1972. a Rujasse Väike Jaanus - Jaanus Nõgisto. Ta ei osanud nooti ning alguses oli tal seetõttu Rannapiga konflikte, kuid kuna Ruja oli Nõgistole peaaegu midagi unistuslikku, tegeles ta probleemiga intensiivselt ning arendas välja täiesti tähelepanuväärse mehaanilise ja kuulmisel põhineva mälu, mis
Vanasti oli igas koolis koduorel, pidi osatama mängida viiulit ja koduorelit. Hardo Kriisa orelitöökoda asub rakveres ja see on ainuke orelitöökoda Eestis. Esimene pill Peeter Süda poolt oli orel (1727) Saaremaal valmistatud.Giid mängis sellel väga ilusat viisi. Seal saalis oli 64 klaverit. 1951 aastal ilmus Estonia klaver Eesti klaver Falckile pandi nimi linna raemeistri Falcki järgi. Tallinnas asub Falcki järgi nimetatud park. Giid rääkis meile lugusid: Erst Hiis graveeris suurte tähtedega oma nime klaveri siseküljele, sest vanasti pidid klaveritel saksamaa nimed olema. 1994 aastal tabas Estonia klavereid pankrot, sest Estonia nimeline laev läks põhja ja keegi ei tahtnud osta klaverit mille nimi on sama mis põhja läinud laeval. Enne toodeti üle 20000 klaveri ja veeti 71 riiki, ja praegu 14sse riiki. Ameerikas on need klaverid 3 korda kallimad umbes 1000000 krooni. Giid tutvustas ühte klaverit, mis tegi väga naljakat heli
Indiaani inimesed harrastavad peamiselt laulukunsti, tavaliselt kooriga, kuigi mõned riigid toetavad soololaulmist. Indiaani muusika on meloodiline - puudub harmoonia või polüfoonia, kuigi seal on juhuslikku antifoonilist laulu. Rütm on ebaühtlane, ei ole kontseptsiooni. Kaasates lihaste pinget ja vokaal aparaate võimaldatakse sagedast tugevat aktsenti. Laulu saadetakse peamiselt alati trummidega. Indiaani muusika mängib olulist rolli ajaloos ja hariduses, tuues tseremooniaid ja lugusid suuliselt uutele põlvkondadele edasi. Indiaanlased edastavad lugusid ja ajaloolisi fakte läbi laulu, muusika ja tantsu, seega muusika on lahutamatu osa nende uskumustest. Indiaani laul on traditsiooniliselt kõrgeim suhtlemisvahend - üleloomulike võimete ja muusika enda pärast. Kunagi lauldi, et tuleks vihma, oleks edu lahingus, või haigete ravimiseks. Kangelaste laulud on sageli vanad, mis on kohandatud. Armastus laulud on sageli mõjutatud valgete muusika poolt.
Meedia hoiatab, õhutab, äratab Meedia kui igapäevaelu loomulik ja vajalik osa on muutnud info edastamise viise vastavalt tehnoloogia arengule. Edastatavad sõnumid on aga seevastu jäänud tüübi poolest samaks- uudised, ülevaated, arvamused, õpetused, meelelahutus. Sisu peab olema lugejale huvitav ning mõtlema panev. Seetõttu meedia kajastab lugusid tragöödiatest, kofliktidest ja probleemidest. Liigne ettevaatlikkus ei ole alati parim lahendus. Meedia, kui väga hea informaator, hoiatab aktuaalsete ohtude eest. Balti riikides pole siiani vaja karta maavärinaid, ega kasutusele võtta ennetavaid meetmeid. Küll aga on väga ohtlik viirus liikvel- seagripp. Paljud artiklid ning saated kajastavad haigestunud inimeste lugusid ja soovitavad inimestel ettevaatlikumad olla ning rohkem tähelepanu hügieenile pöörata
Euroopa esindajateks. Laineid lõid igal aastal toimuvad Tartu muusikapäevad. Esile kerkisid mitmed uue põlvkonna noored heliloojad: Rein Rannap, Erkki-Sven Tüür, Igor Garsnek, Alo Mattiisen, Peeter Volkonski jt. Tartu muusikapäevadelt sai tuntuks Riho Sibul, kes kuulus ka Ultima Thule koosseisu. 1970.a lõpus esile kerkinud Rock Hotel esitas 1950na rock'n'rolli. Alati oodati pikisilmi Karavani kontserte, ansambli repertuaaris oli palju lääne ansamblite lugusid. Punk Rock'i esitas ansambel Propeller, mille tegevus lõpuks keelustati. Alates 1987.a polnud eesti pop- ja rockmuusika enam nõukogude võimumeeste range kontrolli all. 1988.a kirjutatud Alo Mattiiseni "Viis ärkamisaegset laulu" ja Tõnis Mägi "Koit" tõstsid varjamatult meie rahvuslikku eneseväärikust. 1980.a teisel poolel alustas heavy rock Mihkel Raua ja Singer-Vingeriga. Rhythm ja blues'i traditsioonidest lähtusid Kolumbus Kris ja Compromise Blue. 90-ndad
ja kitarriga meest, kellel on ühed kõige Vreeswijk suri 12. novembril 1987. aastal. ühiskonnakriitilisemad laulusõnad- siis see ongi Cornelis Vreeswijk. Cornelise muusikukarjäär Umbes 1959. aastal hakkas ta kirjutama muusikat. Cornelis kandis algul oma lugusid ette oma perekonnale ja sõpradele, kes julgustasid teda edasi muusikaga tegelema. Kooli ajal hakkaski ta esinema oma koolikaaslastele- teistele õpilastele. Ülikoolis kohtas Cornelis
Neil kujutati pealmiselt Jeesust, neitsi Maarjat , piiblitegelasi ja pühakuid. Keskaja kunstnikud püüdsid edasi anda Jumala ülevust ja kõikvõimsust. Jumal ja Jeesus pidid olema kõige suuremad. Keskaegne kirjanus oli samuti tihedalt seotud ristiusuga ja püüdis piiblilugusid ning usutõdesid rahvale selgeks teha. Eriti armastatud olid rahva seas pühakute elulood. Neid kirjutati palju ja sageli oli need üksteisega küllal sarnased. Pühakute elulugude autoreid saageli ei teatudki.Neid lugusid võib pidada omalaadseks rahvakirjastuseks. Väga armastattud olid veel lugulaulud ehk eeposed mitmesuguste kangelaste imelistest väggitegudest. Pikka aega pärandati neid põlvest põlve suuliselt. Kangelaseepose peategelane oli sageli õilis ja oma senjöörile jäägitult ustav rüütel, kes ei kõhelnu hetkegi, kui tekkis vajadus oma elu isanda ja ristiusu eest ohvriks tuua. Kangelaseeposte seas oli üks kuulsamaid ,,Rolandi laul".
Kreeka esimeseks ajaloolaseks peetakse aga 5. sajandil elanud Herodotost oma peateosega „Ajalugu“, ilmselt sellepärast, et tema oli päriselt olemas. Ajaloolasena veelgi silmapaistvam oli Thukydides, kelle peateoseks on „Peloponnesose sõja ajalugu“. Hilisemad hellenismiajastu ajaloolased püüdsid eeskätt pakkuda lugejale meelelahutust. Arhailine aeg oli ka Kreeka müütide sünniaeg. Neid on loomulikult igasuguseid alustades vägitegudest lõpetades „kükloobidega“. Mõningaid lugusid räägitakse praegugi. Euroopa nimi tuleb samuti Kreeka müüdist, kus ennast sõnniks moondanud Zeus röövis Foiniikia kuninga tütre Europe ja viis ta mere taha Kreetale. Mütoloogias mängivad suurt rolli ka Olümpose jumalad, kellest on samuti liikvel palju müüte. Vanas-Kreekas olid kõik tegevused tihedalt läbi põimunud religiooniga. Tegeleti kombetalitusega ja ohverdustega, et jumalatele meelejärele olla. Usupidustuste ajal sõõdi- joodi rikkalikult
Kahjuks aga ei saa me seal teada, mida tundsid tegelikult inimesed, kes neid ise üle elasid. On kirjanikke, kes kirjutasid raamatuid oma üleelamistest sõdades või lihtsalt väga karmidel aegadel. Need teosed aitavad paremini mõista sündmusi inimeste seisukohast, kes olid sunnitud nende keskel elama. Erich Maria Remaque´i kirjutatud ,,Lissaboni öö" räägib põgeniku elust välismaal ja ka kodumaal, üldisest olukorrast Hitleri Saksamaal ning on samas ka liigutav lugu armastusest. Lugusid Hitleri ajastu õudustest on teatud varemgi, kuid see raamat pani mõistma, milline oli tegelik olukord sellel ajal ning mida inimesed päriselt läbi elasid. Tänapäeval kirjutatakse palju reisikirjandust. Inimesed panevad kirja oma kogemused võõral maal ning kirjeldavad võimalikult täpselt sealseid eluolusid. Riike, mille kohta juba varem loetud, külastada on põnev, sest osatakse märgata asju ning inimesi, millest enne poleks väljagi tehtud
teadsid ainult nemad. Neil päevil saigi alguse keeruline kristlik sümboolika, kus igapäevastes motiivides tuleb leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Kristust sümboliseeris kala ja ka lambatalle õlul kandev mees. 3. Milliseid kunstiteoseid võib leida katakombidest? Katakombides olid kujutatud seinamaalidena kristliku kultuuri pilte. See meenutas rooma seinamaali, kuid oli kristliku teemaga. Seintel kujutati vana testamendi lugusid, moosese lugusid või palvetaja motiive. 4. Mile poolest erinevad kristlikud mosaiigid, freskod või skulptuurid (reljeefid) samaaegsete rooma kunsti töödest? Roomas oli inimene kujutatud alasti, kristlikus kultuuris mitte kunagi. 5. Missuguse rooma ehitise võtsid kristlased kiriku ehitamisel eeskujuks? MIKS? Basiilika, kuna see asus sobivas kohas linna keskel. 6. Nimeta vähemalt 2 basilikaalse hoone põhitunnust? ristkuplid, põhiplaan meenutas kreeka risti 7
kõige närusematest pattudest vabastamiseks, samas on ta salliv ja heatahtlik ning alistub nõrkusele, toetab ja kaitseb. Jumala tunnusmärke leiame kogu teosest aga väheseid. Näiteks on Jumalat kirjeldatud kui selgete piiridega, egoistlikku ning idealiseeritud meest. Pärast maailma loomist jäi Jumal magama, aga Kurat elab siiani ja teeb oma pahategusid. Kuradi ja Jumala vastastikustest suhetest on loodud erinevaid lugusid. Enamasti on tegu loomislugudega, kus Kuradi nimi on enamasti Vanapagan ja just tema on see, kes on ehitanud sildu, tekitanud mägesid, ehitanud kirikuid või linnu. Kui Kuradit neis lugudes poleks, on nad siis väljamõeldud või tegelikult juhtunud, seda me ei tea, aga kui Kuradit poleks, ei oleks ka Jumal see, kellena ta neis lugudes esineb. Andrus Kivirähki teos ,,Rehepapp" on lugu eestlaste elust saksa mõisnike rõhumise all, kus
2. Moraliseeriti ja püüti juhtida lugejaid õigele teele 3. Jagati õpetusi, levitati elutarkust. Tihti väljenduti allegooriliselt ehk mõistukõneliselt. Prantsusmaal muutusid linnakodanlaste ja lihtrahva seas populaarseks fabliood need on lühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadest. Nimekaim autor on Rutebeuf (13. sajand). Saksamaal levisid fablioodega sarnased vangid. Itaalias nimetati selliseid lugusid uudisjuttudeks ehk novelladeks. 13. sajandi Prantsuse kirjanduse kaks suurteost on "Roosiromaan" (see on allegoorilise nägemuse vormis värssteos, kus noormees armub Roosi ja tahab seda noppida) ja "Rebaseromaan" (loomaeepos, mille tegelaseks on rebane Renart.
· 1988.-1992.a kultuuriminister · 1995.a pani aluse akadeemia elektromuusikastuudiole Looming · Eesti muusika üks suurimaid sümfoniste · ,,In memorian" (1972.a Elleri mälestuseks) · 6 sümfooniat · Tallinnas toimunud olümpiamängude ava- ja lõputseremoonia muusika ,,Olümpiamuusika" · Vokaalsümfooniline muusika /K:/ ,,Seenekantaat" (lad.k seenenimed) · Balletid ,,Anselmi lugu", ,,Ruumi suletud" · Üks tuntumaid ja mängitavamaid lugusid on ,,Pala aastast 1981" klaverile /:K/ ,,Pala aastast 1981" · 1980-ndate lõpul pühendus elektroakustilisele muusikale · 1990.a kammerooper ,,Olivia meistriklass" Eesti esimene multimeediaooper · 1999.a ,,Südameasjad". Kogu materjal võetud inimsüdamest (kahinad, tuksed jne) /K:/ ,,Südameasjad" /K:/ ,,Sümfoonia nr2" · Teatri- ja filmimuusika. Kokku muusikat ligi 70 filmile ja sõnalavastusele. · ,,Kõrboja peremees", ,,Naerata ometi"
Andrus Kivirähk 1.Millal ja kus A.kivirähk sündis? V: 17. augustil 1970 Tallinnas. 2.Pane kirja kivirähki haridustee (koolid,mida õppis) ja milliseid ameteid ta pidanud on? V: A.Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, on kirjanik, kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi, ja on Eesti Kirjanike Liidu liige. 3. 5 kuulsamat teost?V: "Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed","Rehepapp","Vargamäe vanad ja noored","Mees, kes teadis ussisõnu","Kaka ja kevad" 4.Rahva oma kaitse Mart juurega 5.eesti draamateatris, "Rehepapp", "Jalutuskäik vikerkaarel", "Kevadine Luts", "Uus jõuluvana", "Aabitsa kukk" 6. "Lepatriinude jõulud","Leiutajateküla Lotte","Tom ja Fluffy" 7. 2006: parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid") 2008: parim lastekirjanik (teos "Leiutajateküla Lotte") 2010: parim lastekirjanik (teos "Kaka ja kevad") 8.Ivan orav 9.näidendite kirjutamine 10. ta kirjutab sinna lu...
● Surnule pandi hauda kaasa teenrite kujukesi, kulda jne Arhitektuur ● Suurteosteks olid püramiidid ● Püramiidi sisemuses asus vaarao hauakamber kõige vajalikuga ● Püramiidi sisse jäeti kanalid hauakambrisse, peale matuseid need suleti Sfinks ● Inimese pea ja lõvi kehaga kuju, mis ehitati püramiidide lähedusse Reljeefid ja seinamaalingud ● Hoonete seinad olid kaetud reljeefide ja seinamaalingutega ● Nendel kujutati inimesi ning nende kaugu räägiti lugusid ● Inimeste kujutamisel kasutati nn’’egiptuse poosi’’ Skulptuur ● Peamiselt kujutati vaaraosid ja tähtsamaid isikuid ● Inimesi kujutati tardunud poosides, vahel ka istudes ● Kujud mõjuvad üsna kohmakalt Ehted ● Egiptlased oskasid valmistada kullast ja hõbedast ehteid ● Ehetel olid tähendused, sageli tehti ehteid kaitseks ● Populaarsemad olid wedjat’i silm ja sõnnikumardikas Klaasikunst ● Põhiliselt tehti klaasist vaase ja muid tarbeesemeid
Oli üpris nipsakas tüdruk ja pidas Jaani lolliks. · Mõisa toapoiss Int: Uskus siiralt, et on Lembitu järeltulija ja kõik, mis on sakste käes, peaks kuuluma talle. · Mõiskubjas Hans: Ta oli meeletult armunud Luisesse ja tegi endale krati, et neiu enda koju kanda. Kahjuks ei suuda kratid inimesi vedada. Ta sureb, siis kui tema kratt sulab ja vanapagan ta nina kahekorra keerab. · Kratt-lumemees: Hansu kratt, kes on tehtud lumest. Terve talve rääkis ta Hansule lugusid rüütlitest ja printsessidest ning kui ta ära sulas, tuli vanapagan ja keeras Hansul nina seljataha. Mees oli teinud kuradiga kokkuleppe ja loovutanud enda verd. · Kilter Lembit: Tal tekkis tüli Räägu Reinuga ning Rein tappis ta ära. · Sulane Timofei: Endine soldat, kes oli Lembitu pere sulane. Katk tappis ta. · Aida Oskar: Varastas Imbi ja Ärni merilehma. Ei suitsetanud, pettis osavalt vanapaganat ja vahetas kratte väga tihti.
filoloog, novellid tuntuks pr keeles; näidendid "Godot'd oodates", "Lõppmäng"; tekstita mimodraamad- "Sõnadeta vaatemäng"; näidendid- aeglane liikumine lõpu suunas, sisse põimitud klounaad, miinimumini taandatud tegevus kulgeb langevas joones // Absurditeater- räägib inimese seisundist tähenduse minetanud maailmas, teke Pr.m-l, eelistatakse keha-ja ruumiskasutusel põhinevaid kujundeid, peateema- inimese olemisseisund maailmas- universaalne; ei jutusta lugusid, puudub konflikt, tegevus hääbub, karakter laguneb //Beckett, Jonesco, Genet Realism Eestis- 1890-1905, naturalismi mõjud, venestamine, tugev tsensuur, muusika- Tobias, Härma; kunst- Raud, Laikna; Estonia ja Vanemuine, rahvaluule kogumine (Hurt), "Postimees"(eestluse teadvustamine), linnastumine, "Teataja", palju raamatuid ilmus, realism läks üle romantismiks // zanrid: proosaeepika, jutustus, romaan, novell // kriitika: pealiskaudne, pinnapealne // Vilde, Särgeva, Tammsaare,
Pink Floyd. Plaadil lööb kaasa ka jazzigeenius Arto Tuncboyaciyan, kes mängib absoluutselt kõiki löökriistu meenutavaid pille. Plaadilt on jõutud tänaseks välja anda kolm singlit, millest viimane kannab nime "Aerials" ja teine singel oli nimilugu "Toxicity". 26. novembril ilmus System Of A Downi uus album nimega "Steal This Album". See sisaldab 16 lugu alates 90'ndate keskpaigast kuni 2001 aastani välja. Album sisaldab palju häid lugusid, kuid on ka väga imelikke laule nagu näiteks "Chin'N'Stu", kus jahutakse mingist pitsast. Omavahel on segatud metal ja punk. System Of A Down teatas järgmise albumi lugude kirjutamise lõpule jõudmisest ning asus Columbia all lindistamisele. Kitarrist Daron Malakian on iseloomustanud uut plaati kui tugevat rocki ning lisanud, et muusika ja laulusõnad siin väljendavad emotsioone, mis viimased kolm aastat kogu maailma on raputanud. Plaat kannab nime "Mesmerize" ning ilmus 17.mail 2005
"moedroogide" puhul, nagu amfetamiin, ecstasy, kokaiin jms. Ka teatud grafiteid võib nimetada üheks narkofolkloori vormiks. Folklooriks võib kujuneda ka narkoteemaline autorilooming, mis hiljem ringlusesse lastuna on määratud mõjutama kuulajaskonda ühes või teises suunas vastavalt oma looja kavatsustele. Selles kontekstis pakub meile huvi eelkõige narkofolkloori poolt edasi antav sõnum. Enamus kogemuslikke lugusid julgustavad teisi käima sama rada. Narkokogemuste jagajad ei ole üldse pahatahtlikud oma kuulajaskonna suhtes. Nad on kogenud midagi meeldivat ja soovivad, et teisedki sellest osa saaksid. 27-a neiu: Ma ise mõtlen, et tahaks oma sõpru sellega [ecstasy] üllatada. Annaks mõnele oma heale sõbrale. Ütleksin, et tee suu lahti ja pane silmad kinni. Annaksin oma vanematele ja vanavanematele. Millisteks nad muutuksid. Lõuna-Eestis on mul sõbrad, neile tahaks ka viia,
Auhinnad 2001 gaalal nominendiks viies kategoorias. Plaadi esiksingel ,,Salaja" võitis ,,Aasta Tantsuhitt 2001" tiitli. 2002. aastal ilmus ,,Blinded" USA turul maxisinglina ning püsis edetabelite esikohal kokku kuus nädalat. Selle raames esines Hannah ülimenukal kontserdil ,,Euronation" Chicagos. 2002. aasta novembris ilmus Hannah'i teine kauamängiv ,,Ballaadid", akustiline album, mis sisaldas vaid Hannah`i kirjutatud lugusid. Album tõi Hannah'ile kaasa ,,Aasta Naisartist 2003" tiitli. 2003. aasta suvel ilmutas lauljatar oma kolmanda plaadi ,,Fly Away", kus nimilugu ,,Fly Away" ning teine singel ,,Loodan" maandusid TOP 40 tabeli esikohal. 2004. aasta alguses alustas Hannah oma neljanda kauamängiva salvestamist. Mitu kuud stuudios valminud plaat sisaldab kauneid ballade esitatud koos sümfooniaorkestriga. Kõik lood on Hannah'i sulest. Sama aasta detsembris
Saksamaa: Raskepärasem romaani stiil, ehitised madalamad ja kestavad kauem. 1)Maria Laachi kirik, 2)Bambergi toomkirik, alustatud romaani ajal ja lõp gootiajal. Itaalia: kellatorn ehitatakse kirikust eraldi, 1)Pisa ehituskompleks: ristimiskirik e baptisteerium, katedraal e kirik, kellatorn e kampaniil, Hooned kaetud värvilise marmortahvendistega. Skulptuur: Anonüümsus on. Skulptuur on alati seotud kirikuga. Reljeef kiriku seintel. Reljeefidel kujut vana testamendi lugusid, Jeesuse elu ja pühakute lugusid, ukse portal on kõige rohkem kaunistatud. Kiriku seintel sees maalid e freskod. In kujutatakse hästi suurte peadega, in ja loomade proportsioonid on moonutatud. Kullasepa kunst: on seotud kirikuga, tähtsaim on relikviaaride valmistamine, pühakirjade köited. Vitraaze hakatakse tegema, värvilistest tükikestest aknapilt. Palju vaipe tehti- seotud lahingutega. Bayeux vaip- kujutatud William Vallutaja Hastingsi lahingut ja vallutusi, ta naine tikkis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
