Kuidas kallistada kliente Teemaga tutvumiseks lugesin kõigepealt läbi Jack Mitchelli "Kallista oma kliente" raamatututvustuse. Sealt jäi kohe silma, et kallistama ei peaks mitte ainult kliente, vaid ka klienditeenindajaid. Parema teeninduse nimel meie kaubanduses tulekski just sellest alustada. Kui tülpinud näoga miinimumilähedase palga eest töötav Rimi teenindaja ütleb sulle lihtsa küsimuse peale kõva vene aktsendiga "Mina ei tea!", ei ole tahtmist järgmine kord enam Rimisse minna ka. Ma ei
2 büretti (25 cm3) Pipett (10 cm3) Lehrid Keeduklaas Töö käik: Soolhappe kontsentratsiooni määramine: Võtsin kindla kontsentratsiooniga NaOH lahust ja valasin seda büretti. Bürett valasin täis kuni mahuskaala 0-märgini. Pipetile panin otsa pipetipump. Pipeti abil mõõtsin puhtasse koonilisse kolbi 10 cm3 hapet ja lisasin 4 tilka indikaatorit ff. Lahus jäi värvituks. Järgnevalt tilgutasin büretist NaOH lahust HCl-i, kuni lahuse värvus muutus punaseks. Lugesin büretis oleva leelise nivoo asukoht 0,05 cm3 täpsusega. Saadud lugem annab happe neutraliseerimiseks kulunud leelise mahu cm3-tes. Kordasin kolm korda. Saadud tulemustest leidsin aritmeetiline keskmine. Kontrolllahuse kontsentratsiooni määramine: KOLB №7 Täitsin büreti soolhappe lahuse kogustega, et loputada ja siis täitsin seda sama soolhappe lahusega kuni 0-märgini. Pipeteerisin 10 ml kontrolllahust kolbi, lisasin 4 tilka indikaatorit mp.
võimalikult rohkem avaneks ja jälgisin, kuidas reaktsioon algab ning vee nivoo bürettides muutub. Kui reaktsioon oli lõppenud ja nivood enam ei muutunud, lasin eraldunud vesinikul 2 - 3 minutit jahtuda, jälgides, et vee nivoo püsiks enamvähem paigal. Kui nivoo oleks hakanud nähtavalt muutuma, poleks olnud seade hermeetiline ja katse tuleks uuesti sooritada. Liigutasin bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid jällegi silma järgi ühes tasapinnas ja lugesin samalt büretilt uue nivoo näidu (V2). NB! Nivoode ühele tasapinnale viimine bürettide liigutamisega enne mõlema näidu võtmist garanteerib, et rõhk büretis on võrdne välisrõhuga. Vee nivoode vahe enne ja pärast reaktsiooni annab eraldunud vesiniku mahu. Katseandmed V1=15,8cm3 ; V2=9,85cm3 ; V3=5,9cm3; P=102150Pa ; temperatuur=20C ; PH20=17,5mmHg ; RH=40,2% Katse arvutused 1) Vo=[Püld-(PH20*RH/100)]*V3*To/Po*T Vo=[776,19mmHg-(17,5mmHg-
Mis juhtuks minuga, kui homme lõppeks nafta? Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu ning üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Nafta hinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Suurimad naftatootjad on Saudi Araabia, Venemaa ning Ameerika Ühendriigid. Enamike andmete kohaselt oleme just hetkel nafta tootmise ja tarbimise tipus. Aina enam on kõneaineks tulnud mõiste Peak Oil ehk naftatipp. See märgistab punkti naftatootmiskõveral, millest alates tootmine enam suureneda ei saa, vaid hakkab vaatamata suurele nõudlusele hoopiski vähenema. Põhjuseks - maailma naftavarude lõppemine. Mõni barrel naftat päevas tekib maapõues ikka, kuid välja pumbatakse aga üle 80 miljoni barreli päevas. Eestit läbiva naftakoguse tarbib maailm ära umbes päeva ja poolega. Kui algaks langus naftatootmises, siis...
google docsis kui enda arvutil puudub vastav tarkvara. Teiseks oleks siis Windows Live Skydrive, see on ka siis tasuta Live keskkonna teenus, mis lubab siis kasutajatel hoida võrgus 5GB ulatuses omi asju. SkyDrive kontole pääseb ligi igast võrguühendusega arvutist ja võimalik on andmeid hoida ainult endale kuid saab ka soovitud inimeste vahel jagada. Eestis kõige populaarseim on(vähemalt netist lugesin nii) Webdesktop(peaks olema tasuline). Sisaldab võimalusi grupitööks, kalendrite ja ülesannede halduseks, arutelude pidamiseks või siis lihtsalt e-posti kliendiks. Tegemist on siis kaasaegse internetipõhise lahendusega mis on teostatud digitaalse asjaajamise nõudeid. Internetipõhisest lahendusest tulenevalt ei vaja Webdesktop lisatarkvara ( mis on selle asja juures väga hea ja) ja ligipääs on kõikjalt kus on võimalik ühenduda internetiga.
Ta jagab oma raha kõigile ning ostab endale igasuguseid uhkeid asju. Alguses on ta õnne tipus, hiljem, kui kõik on kulutatud, on ta taas õnnetu. Õnnetum kui varem. Ta ei oska enam elada ilma rahata. Tal on vaid materiaalsed väärtused, kuid vaimsed puuduvad. Paljud inimesed unustavad materiaalsete väärtuste kõrval vaimsed. Ka ilukirjanduses on jälgi õnneotsingutest. Õnnelikuks võib teha ka neid, kes on tegelikult õnnetud. Hiljuti lugesin raamatut, kus lootust kaotav vähihaige neiu leiab endale poisi, kes on samuti vähihaige. Ta armub temasse, kuid hiljem sureb poiss ning tüdruk jääb üksi. Siit võib järeldada, et kui me oleme õnnetud ei tohi pead norgu lasta. Olgu see õnn siis nii lühike kui tahes. Õnn ei ütle kunagi ette, kui ta tuleb, ühel hetkel, kui selle kaotame, saame aru, kui õnnelikud me tegelikult olime. Raamatud õpetavad meile, kuidas õnne püüda ning mida selle nimel teha.
Piimakappi sisenedes pidi sealjas olema soe vest või fliis, et end ei külmetaks. Sain ka kätt proovida infoletis.Kauba vastuvõtust toodi hommikul käruga lehed ja ajakirjad koos saatelehtedega infoletti. Hommik algaski ajalehtede ja ajakirjade väljapanekuga. Ajalehti ja ajakirju pandi välja igapäev kindla juhendi järgi. Jäigi arusaamatuks, miks oli vajalik niisugune juhendi järgi paigutamine. Selle kohta ei saanud ma vastust ka infoleti töötajalt. Vanad lehed korjasin ära ja lugesin üle, et tagastus teha. Infoletis sain suhelda paljude huvitavate inimestega. Ja see oli minu jaoks väga põnev. Kõige rohkem meeldis mulle teha partnerkaardi pikendusi, sest sellega sain enda arvatest väga hästi hakkama. Tegin ka Selveri Köögi ettetellimisi, müüsin lotopileteid, tavakaupa, teatripileteid ja tegin arveid. Kliendid, olid sõbralikud ja nendega oli meeldiv suhelda. Sain ka olla puu- ja juurviljade osakonnas, mille alla kuulusid veel kalad, majoneesid, ketsupid,
paremaks omandamiseks. See on hea võimalus, kui meie lapsed teavad kahte keelt: emakeelt ja riigi keelt. Minu referaadi eesmärk on üle vaadata mõnda eesti laste muinasjutu, aga veel teha väike uurimine: kes ja millal tõlkis neid muinasjutusid, kuna vene lapsed tihti võtavad neid raamatuid raamatukogust. Ma valisin uurimiseks Eno Raua kaks muinasjuttu: ,,Sipsik" ja ,,Naksitrallid". Just need, sest mulle ise meeldivad jutustused ja mina ise lugesin neid oma lapsepõlves. Tänapäeval vene koolides on see kohustuslik kirjandus. Lapsed loevad nii vene, kui ka eesti keeles. On tore, et meil on võimalus uurida mitte ainult meie kultuuri, vaid teisi kultuure ka. 3 1. EESTI LASTEKIRJANDUSE KESKUS Eesti Lastekirjanduse Keskus (2. jaanuarini 2007 Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus) on
Stig Larssoni ülemaailmselt ülipopulaarse kriminaalromaanide sarja ,,Milleenium" tegevustikus tuleb ülimasse heaoluriiki Rootsi kõik, mis halb ja kole ja paha, justnimelt Eestist. Aga miks me selle puu all ei haugu? Põhjus, miks mina varem ,,Puhastust" ei lugenud, oligi seesama klähvimine. See klähvimine, mis sind äratab öösiti maakohas isegi siis, kui sul endal koera pole. Mul oli väga selge pilt sellest raamatust ja tegelastest ja süzeest veel ammu enne, kui ma seda lugesin. Nähes esimest korda ühe inglise keelse väljalaske kaant, vaatasin ,,Puhastust" esimest korda pisut objektiivsema pilguga kui ma näeksin sellise kaane ja sellise pealkirjaga raamatut, mille autor oleks ükskõik kes, ma loeksin seda, oleks ta siis mees või naine, tuntud või mitte, ukrainlane või Alaskalt. Ning loomulikult selgus üsna ruttu, et mul oli jäänud täiesti vale mulje autorist, tegelastest, situatsioonidest, süzeest.
Valitsus iga aastaga väheneb rahva usaldus valitsuse suhtes, kuna ei rahuldata inimeste nõudmisi ning soovidega arvestatakse minimaalselt. Täpsemini öeldes surub valitsus oma võimu rahvale peale, kinnitades ona reeglid ning seadused mida meie, rahvas, peame järgima.Valimiste eel riputatakse üles reklaamiplakatid ning televisiooni eetris lastakse videolõike, kus lubatakse täita rahva soove, kuid peale valimisi jääb enamus soovidest siiski täitmata. Hiljuti lugesin uudiseid Eesti poliitika kohta, kus väideti, et hetkel võimul olev Reformierakond viib Eesti viie halvima EL riigi hulka. Kuigi veel paar aastat tagasi väideti, et soov on jõuda viie parima riigi hulka Euroopa Liidus. See poliitline näinde või siis uudis ei pruugi tõsi olla, kuid tõsi on see, et hetkel pole rahvas valitsusega piisavalt rahul ning iga aastaga see halveneb. Suurenevad pidevalt ka maksud. Vaatamata sellele, et palgad on läinud paremaks, on ka
12 B Toomas Nipernaadi August Gailit Raamatust: Teoses tundus Nipernaadi elavat veel kaugemas ja sügavamas ajas kui mulle ettekujutus sellest raamatust alguses oli. Positiivse ja muretu alatooniga raamat kuigi probleemidest ja seiklustest selles romaanis puudust polnud. Väga hea Eestimaa looduse kirjeldus , lugesin seda raamatut Tenerifel ookeani ääres ja sellise suvise meeleolu kõrval pani ookean hoopis Eesti maaililisi metsasid igatsema. Ühelt poolt vaadatuna oli Toomas Nipernaadi armastusromaan , kus väärtustati ja kohati isegi ülistati armastust. See, et igas romaani novellis on peategelasel uus "armastus", näitab romaanis lihtsalt seda kuidas ka päriselus kõik toimubki. Ma usun, et selles raamatus on kõigile midagi, sest olukorrad ,mis raamatu huvitavaks muudavad on väga elulised.
kunsti, semiootika, metallurgia, meditsiini ja müstikaelemente. Alkeemia ei olnud tänapäeva mõistes teadus. Alkeemia tuntuim eesmärk oli igasuguste metallide muutmine kullaks või hõbedaks. Alkeemikud üritasid luua ka panatsead, mis ravivat kõiki haigusi ja muutvat inimesi surematuks. Nende eesmärkide saavutamise keskmeks arvati olevat tarkade kivi. Alkeemiat võib vaadelda tänapäeva keemia eellasena enne teadusliku meetodi tekkimist. Seda sain teada vikipeediast. Mina lugesin vist esimest korda alkeemia kohta raamatust ,,Harry Potter ja tarkade kivi", kus mainiti kuulsat alkeemikut Nicolas Flamel'i. Flamel olevat oma eluajal avastanud tarkade kivi, mille abil saab baasmetalle kullaks muuta ja see on ka üheks koostisosaks igavese elu eliksiiris. Teine raamat, mida olen lugenud ja mis on alkeemiaga rohkem seotud, on Michael Scott'i ,,Alkeemik". See on üsna ulmeline ja ikkagi teismelistele suunatud ilukirjanduslik tekst, mis
Vastutustunne Tere õpetajad ja kaasõpilased. Lugesin üht blogi ja seal oli väga hea tsitaat : ,, Armastada kohusetundest on silmakirjalik. Armastada, et mul on vastutustunne on samuti enese petmine." Kindlasti olete te kõik teadlikud selles, et on olemas selline tunne nagu vastutustunne. Vastutustundest räägitakse aruharva, sest sellel puudub otsene mõiste. Vastutustunne on peaaegu sama, mis kohusetunne. Kuid kuidas siiski defineerida sõna vastutustunne? Kuidas panna see sõnadesse nii, et me sellest aru saaks? Sellest me ju rääkima tulimegi. Eesti keeles on ilus sõna "vastutustunne".See tähendab, et vastutusel on oma subjektiivne pool, see on tunde küsimus. Psühholoogid ütlevad, et inimese üks probleeme on võimetus kogeda ehedaid ja sügavaid tundeid. Vastutustunne pole emotsioon selle sõna psühholoogilises tähenduses. Vastutustunne seisneb oma kohustuste heas kvaliteetses täitmises ja vastutuses oma tegude, tunnete ja sõnade eest. ...
mind ei lasta sellest unenäost välja. Ma proovin olla narr, nii hea kui võimalik, proovin muusikaga koos liikuda, proovin mitte vaadata kogu aeg Lisat ega da Vincit, kuid kõik on asjatu. Leian end järgmisel hetkel jälle vaatamas molbertit ja seejärel Monat. Olen hirmunud, ma ei oska enam midagi teha, silman toa nurgas ust ja kihutan selle poole. Jõudes tänavale olen ehmunud, kuivõrd kõik erineb tänapeävast, kuigi kõik oli täpselt kirjeldatud raamatutes, mida lugesin, ei kujutanud ma endale seda kõike sellisena ette. Inimesed vaatavad mind imelikult, sellest hoolimata jooksen edasi. Ühele tänavale järgneb teine ja sellele omakorda kolmas. Lõpuks langen jõuetult maha, kahe tänava ristmikul, sulen silmad ja ootan, mis juhtuma hakkab. Ärkan, üleni külma higiga kaetuna üles. Olen kohkunud unenäost ja kui mu pilk kella tabab, saan teada, et on möödunud vaid poolteist tundi minu magamaheitmisest.
Muusika mida ma kuulan. Muusika, mida enamjaolt kuulan hakkas arenema vlja Ameerika hendriikides mustade rajoonis. Tnaseks on see juba le maailma laialt levinud ja see pole vaid mustade prusmaa. Hih-hop on elustiil, mille ks elementidest on rppmuusika, tnapeval aga pasundatakse igal pool hiphopist kui muusikastiilist, tegelikult aga nii ei ole. Inimestel on tekkinud vrarusaam, justkui oleks hip-hop selline lahjem versioon rppmuusikast. Lugesin Eesti foorumist Saksamaa hip-hop kultuuri kohta ja see hakkas mind huvitama, kuna seal on see laiemalt levinud kui meil Eestis. Mned asjad sealse hiphop kultuuri juures ajas mind tihti marru ja tundus, et asi ei ole ige. Mne inimeste arusaam on rppmuusika kohta selline, et kaelas peab olema paks kuldkett ja hsti laiad riided, vott siis olen kva rpimees vga paljud arvavad ka Eestis nnda. See arusaam on aga vga vale. Toon he nite Saksamaalt. Kige kvemal vennal on seljas nahktagi. Tal on...
õunakastides kahe kihi vahele panemiseks, aga päris paljud kasutavad ajalehti kindlasti ka praegusel ajal abivahendina akende pesemisel. Kui enda peres puuküttega ahju ei ole, siis on see ehk olemas vanavanematel. Siis saab selle vanapaberi neile viia. Vähemalt minu peres on nii. Vanavanemad on üpris rõõmsad, sest neil käib ainult üks leht, aga sellest tulehakatuseks ei piisa. Ajalehti saab kasutada ka märgade saabaste sisse panekuks, kuna nad imevad vee ja niiskuse enda sise. Lugesin kord ühest raamatust, et ajalehti saab isegi kasukana kasutada. Paned ajalehti jope alla ja sul on soe.200 Lehtede vahele jääv soe õhk hoiab soojas ka sind ! Biojäätmeid on väga kasulik kompostiks koguda ehk komposteerida. Need inimesed, kellel on oma aialapike, on sellest kindlasti aru saanud. Ajapikku muutuvad biojäätmed väga rammusaks mullaks, päris iseenesest see muidugi ei toimu. Minu vanaema näiteks kaevab selliselt kogutud hunnikud
esti keele kirjandMida soovitan lugeda eakaaslastel? Tänapäeva infoühiskonnas ununevad noorte seas raamatud üha enam unustuste hõlma. Raamatuid asendavad arvutid ja igasugused erinevad nutiseadmed, mis sisustavad noorte aega. Paar nädalat tagasi, kui ma söögivahetunnis taas raamatut lugesin, tuli minu juurde üks mu klassiõde ja ütles: ,,Sandra, ma ei saa aru kuidas sa jõuad nii palju lugeda? Jälle on sul uus raamat! Ma ei saa sust aru." Sel hetkel ma ei osanudki talle midagi vastata. Hiljem, kui ma samal päeval koju läksin, avastasin end seda situatsiooni peas taas läbi mängimas. Siis ma taipasin - minu õnneks ei ole mul võimalusi, et osta endale nutitelefoni ega istuda päevad läbi arvutis. Seega leian aega, et tegeleda asjadega, mis mulle tegelikult meeldivad
6. Siia sobib kõige paremini tsitaat ,,kõik mis ahvatleb ja hiilgab ei ole ju veel kuld" kuna on väga hästi välja toodud ka see,et auahned ja omakasupüüdlikud inimesed ei jõua kunagi kaugele,kui ei muuda enda suhtumist ja ,et suhtumine tõesti muutuks on vaja tõelist elumuutust.Nagu ka siin raamatus elas marilyn läbi tõsise muutuse siis oli näha,et see tõesti aitas. 7. Raamat on kaasahaarav ning seal toimub palju tegevusi. Raamat räägib noore naise rõõmudest ja muredest Lugesin ja soovitaksin kindlasti ka teistele. Kohati paneb see raamat ikka tõsiselt mõtlema. Usun,et kui inimene korra elus mingis äärmuses ära käib siis hakkab ta hoopis teistmoodi mõtlema.Kui kõik on koguaeg stabiilne ja inimene on harjunud sellega,mis tal on ja ega ei kujutakski ette kui seda kõike ei oleks.Kui ühel hetkel aga kipub see ,,kõik" käest libisema siis on aeg aru saada,et elu pole päris nii lilleline nagu see esmapilgul näib. Lõppude lõpuks on
3) voltmeeter. Emj. mõõtmiseks kasutatakse suure sisetakistusega (108 — 109Ω ) numbrilise näiduga voltmeetrit, kuna seda läbib üliväike vool. Katse käik Valmistasin galvaanielemendi Cd/CdSO4/KCl/CuCl2/Cu .Selleks valasin elektroodinõudesse umbes 30 ml nõutava kontsentratsiooniga lahust, (CdSO 4 0,01m ja CuCl2 0,05m), kuhu sisse paigutasin elektroodid. Elektroodide vahele asetasin KCl vahelahuse ja ühendasin lahused omavahel elektrolüütiliste sildadega. Voltmeetrilt lugesin elektromotoorjõu näidud esialgsele galvaanielemendile ning galvaanielementidele, mis koosnesid ühest uuritavast elektroodist ja hõbehõbekloriidelektroodist (võrdluselektroodist). Katseandmed esitatakse järgmiselt. Katse temperatuur 25 °C. A. Elektromotoorjõu mõõtmine Element Emõõdet E´arv =φ(+)mõõdet – φ(-)mõõdet E´´arv = φ(+)teor – φ(-)teor
Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Kasutatavad ained:0.1M soolhape, 0.025 M ja 0.005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranzˇ (mo) ja kromogeenmust ET-00. Vahendid: Suurem (500-750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm 3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter. Töö käik A Pipeteerisin koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisasin 3-4 tilka indikaatorit mo või mp. Seadsin töökorda büreti ning täitsin 0,1 M soolhappelahusega nullini. Tiitrisin 0,1 M soolhappelahusega, ja segasin kolvis olevat vett pidevalt ja intensiivselt ringikujuliste liigutustega. Stöhhiomeetrilises punktis muutub vee värvus kollasest üle oranzˇi punaseks. Oluline oli lõpetada tiitrimine täpse...
Teised olulisemad väited: 1. Ideaalseid allikaid pole olemas. 2. Võimalikke allikaid on palju ja pooli neist ei pruugi me teadagi. 3. Teadmiste ülimaid, kõige algsemaid allikaid pole olemas. 4. Teadmiste tähtsaimaks allikaks nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt on igatahes traditsioon. 5. Kõik inimeste teadmised on inimlikud. 3. osa: Argumendid Küsimusele "Kust te teate?" on märksa tõenäolisemad vatus "Ma lugesin seda" kui näiteks"Ma olen seda meeleliselt tajunud". 1. Kõik väited võivad meid mõnikord eksitusse viia. 2-3. Teretulnud on iga allikas, iga oletus ning iga allikat ja oletust võib kriitiliselt uurida. 4. Enamiku sellest, mida teame, oleme omandanud eeskuju kaudu, selle kaudu, mida meile on räägitud, mida me oleme raamatutest lugenud. 5. Teadmised on läbisegi meie esksituste, eelarvamuste, unistuste ja lootustega. 4. osa: Oluliste mõistete definitsioonid
kodus, sa võid muutuda agressiivseks ja sul võib tekkida politseiga probleeme. Halvimal juhul võid sa jääda raskesti haigeks, sattuda õnnetusse või langeda koomasse ja koguni surra. Need kõik on aga tagajärjed, mida te kindlasti tahaksite vältida. Seega alkoholi tarbides võib meie enesekindlus kasvada ning me võime mõelda, et see, mida me teeme, on hästi lahe, kuigi tegelikult pole. Tegelikkuses raiskame me lihtsalt raha, aega, tervist ning elu. Kui faktid, mis ma teile ette lugesin, ei suuda teie mõtlemist muuta, siis mõelge vähemalt järgmisel hommikul tabava peavalu peale, ka seda tahaksite te kõik vältida. Seega pea meeles, et meie keha ei reageeri alkoholile samamoodi nagu täiskasvanu oma, seega ei tasu neilt eeskuju alkoholi tarbimises võtta. Mõtle enne, kui tarbid alkoholi! Aitäh! Nüüd võite küsimusi esitada.
Teeäärne Ameerika Lugesin raamatut ,,Teeäärne Ameerika". Selle loo on kirjutanud Jüri Ellen ja Aivar Jürgenson, kes kirjeldavad oma reisi Lõuna-Ameerikas. Nad elasid reisi jooksul läbi palju, kuid lõpuks täitsid oma eesmärgi sõita jalgratastega läbi tundmatu riigi ja müstiliste paikade. Kolme mehe kahe autori ja nende sõbra Jaanuse teekond sai alguse 2006. aasta jaanuaris, kui nad lendasid Argentiina pealinna Buenos Airesesse. Selles suures linnas nägid nad palju
trennides ei jõua ma ikka käia, kuna kogu minu aeg läheb õppimisele ja järje peale saamiseks, sest hinded on mul SÜG-is väga palju langenud. Aga ma olen sellega nii rahul, et meil nii palju õppida on koguaeg, sest niimoodi saabki lõpuks aru, et kõige jaoks, mida me tahame elus saavutada, tuleb vaeva näha ja mittemidagi siinses elus ei tule kergelt. Nüüdseks oskan ma ka oma aega planeerida. Varem ma õppisin kontrolltöödeks alati üks õhtu enne kontrolltööd ja raamatuid lugesin ka alati viimasel minutil, aga nüüd ma õpin kõik raskemad asjad nädalavahetustel ära, siis ei ole vaja nädala sees niipalju õppida. Tegelikult ei ole mulle siiamaani kohale jõudnud, et ma olen nüüd gümniasist. Koguaeg on selline tunne, et ma olen SÜG-is kõigest vahetusõpilane ja varsti pean oma vanasse kooli tagasi minema. Ma siiralt loodan, et minus toimub järgnevate aastate jooksul veel palju muutuseid, et ma muutun veel avatumaks, sõbralikumaks, julgemaks jne
Mõõdetud suurusi tuleb võrrelda Nernsti valemi põhjal arvutatud teoreetiliste väärtustega. Katse käik Valmistasin galvaanielemendi Cd, CdSO4KClCuCl2,Cu .Selleks valasin elektroodinõudesse u 30 ml nõutava kontsentratsiooniga lahust, (CdSO4 0,05m ja CuCl2 0,1m), kuhu sisse paigutasin elektroodid. Elektroodide vahele asetasin KCl vahelahuse ja ühendasin lahused omavahel elektrolüütiliste sildadega. Voltmeetrilt lugesin elektromotoorjõu näidud esialgsele galvaanielemendile ning galvaanielementidele, mis koosnesid ühest uuritavast elektroodist ja hõbehõbekloriidelektroodist (võrdluselektroodist). Teoreetiline põhjendus ja valemid Galvaanielememdi elektromotoorjõud E võrdub juhul, kui difusioonipotentsiaali ei arvestada, elektroodide potentsiaalide vahega: , kus 2 ja 1 on vastavalt positiivse ja negatiivse elektroodi potentsiaalid.
Kehakeel Võtsin endale ülesandeks mõnda aega uurida ja tõlgendada teiste inimeste liigutusi ning analüüsida enda omi. Jälgisin teadlikult erinevates situatsioonides inimeste mitteverbaalset käitumist ehk kehakeelt. Me omandame paljud liigutused lapsepõlves. Eitava suhtumise märgiks raputame pead. Näiteks, kui väikesel lapsel on kõht täis, liigutab ta pead kahele poole, et ema ei saaks talle lusikat suhu panna. Kõige kergemini mõistetavad liigutused ongi lastel. Kui laps valetab, püüab ta kätega suud katta. Kõrvade katmine kätega või sõrmede toppimine kõrvadesse, väljendab, et laps ei taha vanemate moraalijutlust kuulata. Laps surub peopesad silmadele, kui ta näeb seda, mida ei taha. Kui lapselt midagi ära võtta, siis paneb ta käed puusa, ajab lõua ette ja suu on pärani, näidates hambaid. Sellise käitumisega püüab ta hirmuäratav välja näha. Tervitamine avab tee suhtlemiseks. Kasutatakse erinevaid võimalusi: peanoogutus, käeviibe, käepi...
Kadri isa Ülo Jalakas, tegi ettepaneku, et Kadri ja Kadri vanaema läheksid uude korterisse elama. Vanaema puikles küll veidi alguses vastu, aga leppis selle mõttega peagi. Sellest hetkest oli kadri elu täiesti muutunud, tal oli hooliv isa, head sõbrad ja uus kodu millest ta alati unistanud oli. Minu hinnang: Minule isiklikult see raamat meeldis. Alguses mõtlesin et see on nii kurb raamat ja ei tahtnudki seda väga lugeda. Keskel läks raamat väga huvitavaks ja lugesin seda oma igal vabal hetkel. Raamatu tegelased sobisid raamatusse väga hästi, neid tegelaste nimesid oli lihtne meelde jätta, raamatu lugemine sujus tänu sellele kindlasti lihtsamalt. Ühesõnaga meeldis see raamat mulle väga ja ma soovitan soojalt seda kõikidele inimestele kellele meeldivad natukene kurvemad raamatud ja nendele kes pole seda raamatut lugenud.
Väike-Maarja Gümnaasium Kristel Kriisa ,,Piinatud Hinged" Rait Läänemets Väike-Maarja 2013 Sissejuhatus Kuna eesti keele tunni tarvis oli vaja lugeda üks noorsooromaan, siis olin raamatu valimisel raskustes, kuna ise eestlastest kirjanikke palju ei tea. Otsustasin nõu küsida sõbrannalt, kes juhtus lugema Kristel Kriisa raamatut ,,Piinatud Hinged". Kuna ta seda väga kiitis, siis otsustasin samuti raamatukogust selle teose haarata. Väga kõrgeid ootusi mul küll polnud, kuna pole lugeja tüüpi inimene, kuid siiski jäin raamatuvalikuga rahule. Kristel Kriisa Kristel Kriisa pärineb Raplamaalt Varbola külast, ning kooliteed alustas ta Varbola Lasteaed-Algkoolis. 2000. aastal lõpetas ta Märjamaa Gümnaasiumi ning asus õppima Tallinna Ülikoolis, mille ta lõpetas 2006. aastal. Pärast ülikooli sai temast inglise keele õpetaja ning 2011. aastal sai t...
Kirjandusteose analüüs Lugesin Olavi Ruitlase ,,Kroonut". Autor kirjeldab kolme Lõuna-Eesti poisi seiklusi Nõukogude Liidu armees teenides. Paljud juhtumid tunduvad jaburad ning absurdsed, kuid on alati lahendatud humoorikas võtmes. Kasutades kavalust, on nende elu nii mõnedki korrad parem kui kaaskannatajatel. Poisid mobiliseeritakse 1988. aastal, mis eesti poistele just kõige parem ajastus polnud, sest alanud laulev revolutsioon tekitas eestlaste vastu Nõukogude Liidus ning täpsemalt venemeelsetes vastumeelsust. Autor üritab anda tolleaegse elu, täpsemalt armees toimuvast ülevaate. ,,Peeter uuris pakutavat toitu lähemalt, vedela kollakasrohelise löga seest paistsid paas juuspeent lihakiudu ja ta pakkus: "Vist kartulipuder lihaga!" Ta võttis lusikatäie, puhus tulisele toidule peale, pistis selle suhu ning sülitas kiiresti välja. "Tapeediliim, tapeediga," pakkus ta uuesti." Teos toob välja ka üleüld...
Wolfart mehele, et andis võla tagasimaksu naise kätte. Nüüd ei jäänud naisel muud üle, kui raha mehele anda. Sellest loost võib välja lugeda, et ka mehed võivad olla salakavalad ja kasutada naisi ära. Abielus peaks olema ka tegelikult truu oma abikaasale ja teise mehega vahekorras olemine samal ajal, kui abielus oled on suur patt ning süüteod tulevad alati ringiga sinuni tagasi. Üheksandana lugesin Talano di Moleseti naisest Margaritast, kes oli väga tujukas ja isemeelne. Mees nägi kord unes, et hunt naise kõri ja näo lõhki kisub. Hommikul mees rääkis sellest oma naisele, kuid Margarita ei uskunud seda juttu ja arvas, et mees tahab hoopis teda kodus hoida, et ise nende metsas mõne teise naisega kohtuda. Kui mees kodust läks, jooksis naine nende metsa äärde ja peitis end põõsasse. Natukese aja pärast ründaski Margaritat hunt. Daami
Kokkuvõte Kui ma hakkasin lugema seda raamatut ma ei saanud kujutada ette kuidas on võimalik luua ühtset teost kus on 160 tegelast, kes pidevalt vahetatakse. Isegi kartsin et ei saa lugemisega hakata, aga kõik osutus lihtsamaks kui oletasin. Jutustamislaad on siiski üsna kaootiline ja sürrealistlik, aga meisterlik. Autor oskuslikult viib lugejat tema maailma labürintidel. Saan ütelda et lood vahetavad sujuvalt teineteist ja saab suurt hulka tegelasi meelde jätta. Kui lugesin mul tekkis tunne nagu raamatu õhkkond on kleepuv, nagu satud põhjatusse sohu. Saab tunda kõik neid inimesi, nende hääli ja nuttu, asjatut askeldust. Isegi pole vaja pingutada selleks et süüvida lugudesse, sa justkui ise oled Madridis 1942. aastal ja näed kõiki oma silmadega. Arvan, et niisugune viis ,,elu osa kujutamiseks" nagu Cela ise väljendus on tegelikult edukas, sest mina sain väljapääsmatuse läbi tunnetada ja mind tegelikult puudutasid need probleemid
Iibe tõstmine Eesti iive on olnud negatiivne alates aastast 1991, arvatavasti on hakatud sellest ajast arutama, et miks on see nii ja kuidas seda muuta. Ometi makstakse ka eestis lapseraha ja antakse lapsepuhkust miks siis iive ei tõuse? Venemaal said töötajad vaba päeva, et lapsi teha. 12. september nimetati Venemaal ametlikult rasestumise päevaks, ja paare kes 9 kuu pärast lapse said ootas preemia raha, auto ja külmkapp. Lugesin seda ajakirjast ning ei tea kas sellel ka tõepõhi on või kuidas see toimib, kuid mõte iseenesest on väga hea. Kindlasti ei ole see ainus hea lahendus. Igasuguste lapsetoetuste andmine aitab loomulikult kaasa iive tõstmisele, kuid asi on summas mida lapse kasvatamiseks makstakse, see on liiga väike. Arvestades seda, kui palju maksavad laste asjad, millest laps niikuinii välja kasvab ei aita see väike raha kuidagi ja kindel on see, et iga lapsevanem soovib oma lapsele parimat elu,
,,Carmen" Prosper Merimee 1. Ma lugesin raamatut ,,Carmen" ja autoriks oli Prospar Merimee 2. Tegevus toimus 19 sajandil, umbes 1830 1840ndatel aastatel 3.Tegevus toimub üldiselt Hispaanias. Kohti, kus tegevused toimusid, autor eriti täpselt ei kirjelda, kuidagi kaudselt. 4. Põhiline tegevus algab Sevillas, kus asub tubakavabrik. Joze on Sevilla tubakavabrikus noore ajateenijana valvekorras. Ka Carmen töötab seal vabrikus. Sel ööl kui Joze oli valvekorras tekkis
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Demokraatia Kellelt: Vahur Sepp AL 22 Demokraatia esineb igapäevaelus võrdsuse ja oma vaba arvamuse esitamise näol, mis tähendab ideaalvariandis seda, et kõik inimesed on omavahel võrdsed ja saavad avaldada oma arvamust (ühiskonnas, koolis, kodukohas) toimuva kohta.. Mina saan osaleda riigikogu ja vallavolikogu valimistel. Arvan et, demokraatliku ühiskonna positiivsele arengule on tähtis, et me kodanikena ei jääks ühiskonnas toimuvat pealt vaatama, vaid ühiskonna arendamises ise osaleksime. Just ise oleme need, kellel on võimalus avalike valimiste kaudu asjade arengut mõjutada. Demokraatia eesmärk peaks olema võimalus toetada inimese ja poliitiku, valija ja valitava omavahelist suhtlemist, et õpitaks üksteist paremini tundma ning üksteisest aru saama. Just reaalne omavaheline suhtlemine loob võimaluse usalduse tekkimiseks või taastamiseks. Ainult siis, kui me ise aktiivselt omavahelist tihedat suhtle...
endale tasuvat elu- ja töökohta. Sissetulekut pole, kuid maksud jäävad alles. Räägitakse küll palgatõusust ja keskmise sissetuleku suurenemisest , kuid siiani leidub tööjõudu kelleni palgatõus pole jõudnud. Ja see mure on ka minu mure. Nimelt on mu isa pritsumees, kel on väga ohtlik töö ning miskipärast on niimoodi, et päästjate, politseinike ja arstide palgad on vähem kasvanud vaid hoopis langenud. Lugesin internetis üht internetipäevikut kus tehti küsitlus kuueteistkümne inimese vahel ning teemaks oli kas naised päästavad maailma majanduskriisist. Üksteist inimest arvas, et naised tõesti seda suudavad, ülejäänud viis arvasid, et muidugi mitte. Mina seda muidugi ei usu, et naised selleks võimelised on, sest enamus kel raha on, laristavad selle viimsete sentideni. Ennem on mehed need kes suudavad selle mure lahendada. Mehed on alati rahaga paremini läbi saanud
ette luua. Kõik ilusad sündmused on ilusti kirjeldatud ning kõik õudsed just nii jubedalt, nagu nad ongi. Raamtu juures meeldis mulle kõige enam ebatavaline sisu. Mulle tundub, et siiani ei ole noorteromaanid sellist teemat kästitlenud nagu Ann'i raamat. Tegelikul ma kohtasin esimest korda satanismi teemat. Veel on minuarust väga hästi välja tulnud raamatu kaane illustratsioon, sest just tänu sellele ma võtsin raamatu kätte, lugesin sisukokkuvõtet ja otsustasin, et seda ma tahan lugeda. Kiitust väärib ka selle teose puhul autori oskus väga hästi tegelaskujusid luua. Kuna ta on ise juba 8 aastat olnud õpetaja Haapsalus, teab ta üsna täpselt noorte hingeelu ning selle keerdkäike. Ta on tegelaskujude mõtted kirja pannud just nii nagu hädas ja põhjas olevad noored mõtlevadki. Raamatut soovitaksin kõigile, aga ma usun et kõige paremini mõistavad seda raamatut just samaealised noored
kahest vaatenurgast. Esimene on negatiivne ja suurema kaaluga vaatenurk. See seisneb selles, et kui Eesti keel kaob, siis kaotab Eesti väga suure ja võiks öelda, et kõige olulisema killu oma kultuurist. Võiks isegi öelda, et terve maailma kultuur elaks üle kaotuse, sest see keel on ju maailma kõige ilusamate keelte hulgas suhteliselt kõrgel kohal. Ning selles keeles on ilmunud tohutul hulgal raamatuid, kuigi kõnelejaskond ei ole kuigivõrd suur. Alles hiljuti lugesin kuskilt, et Eesti on tulevikus turistide meelispaik. Turistid väsivad lihtsalt nendest kõrgetest mägedest ära ning nad tahavad puhata hoopis tasasematel maa-aladel. Eesti oli 1 nendest riikidest, kuhu turistid tahavad tulla sellepärast, et siin on ilus loodus ja huvitav kultuur. Kultuur on huvitav seetõttu, et siin üritatakse elus hoida ka väiksemaid murrakuid nagu võro murrak. Aga kui varsti enam eesti keelt ei kasutata, mis siis saab? Teine vaatenurk on see-eest positiivne
Kindlasti näeme me maailma absoluutselt teise pilguga, kui oleme leidnud enda jaoks selle õige ja siis tuleb aeg, mil tunneme end tugevamana, kui kunagi varem. Pealegi on ju ka teistlaadi armastust, mitte vaid kahe vastandsoo esindaja, mõnikord ka samasooliste, vahel. Meil on olemas sõbrad, tuttavad ja pered, kes meid aitavad ja toetavad, nii kuidas oskavad.Hätta sattudes, või tundes, et kõik läheb allamäge, on alati lihtsam, kui on kellele toetuda. Lugesin hiljuti ühte Remarque teost, ,,Lissaboni öö", see näitas mulle selgelt, kuidas armastus võib olla nii jõud kui ka nõrkus. Põgenik, varjunimega Schwarz,pöördub tagasi Saksamaale, et taas näha oma naist, Helenit, kes on vähki suremas. Mees on nõus armastuse nimel otse surma astuma, kuna naise vend, George, teda põlglikult vihkab ja taas vangilaagrisse saata soovib. See situatsioon näitab, et armastus teeb ta nõrgaks, ta peab selle tõttu oma eluga riskima
Juune Holvandus "Arabesk, vesipiip ja umma" Mida sain raamatust teada Araabia riikide kohta ( v.a. mida oleme loengus õppinud ) ? Kui ma otsisin raamatut, mida usuteaduses lugeda, sirvisin ma silmadega tükk-tükk aega pikka nimekirja autoritest ja pealkirjadest. Enim hakkas mulle silma just raamat "Arabesk, vesipiip ja umma". Ehk on see just sellepärast, et nimi oli huvitav ja kui ma ükskord raamatukogust raamatu haarasin ja sisututvustust lugesin, olin ma just kindel, et seda on kindlasti huvitav lugeda. Raamat tutvustab üsnagi turistisõbralikult erinevaid fakte Kesk-Aasia riikidest, Markosot, Tuneesiast,Türgist ning Egiptusest. Samuti jäin pikalt peatuma peatükkidel, kus tutvustati värvikalt araabia mehe ning euroopa naise suhteid. Kuid mida sain ma teada? Loengutes oleme me päris palju rääkinud islami usust ja sellega kaasnevast ja seepärast ei üllatanud raamatu sisu mind just ülimuslikult
ja temasse armudes ta aga muutub. Ta on nõus armsamale igale poole järgnema ning terve oma töö ja õpingud sinna paika jätma. Ta ei karda enam ootamatusi ning on valmis maailma avastama. ISIKLIK SEOS RAAMATUGA: Olen alati tahtnud lugeda Coelho teoseid, kuna olen kuulnud igalt poolt kiitusi tema kohta. Muidugi on ka vastupidiseid arvamusi, kuid tundus, et positiivseid on rohkem. See oli siis esimene, mille kätte võtsin, aga kindlasti ei jää temalt viimaseks. Lugesin raamatu läbi ühe päevaga, kuna see oli lihtsalt nii huvitav ja tegevus jooksis kogu aeg, et ei tahtnudki seda käest ära panna. Mulle meeldib, et Pilar on kirjeldanud ausalt oma tundeid raamatus, kuidas need muutusid. Mõned kohad, kus oli kirjutatud usu kohta täpsemalt, jäid natuke segaseks, kuna ma ei oma veel nii palju teadmisi selles valdkonnas.
Lugemiskontroll "Õnnelik Prints" Carlos Blackerile 1. Kus asus Õnneliku Printsi kuju? Õnneliku Printsi kuju asus üleval linna kohal, kõrge samba otsas. 2. Miks imetleti seda kuju? Kuju oli väga ilus ning kallist materjalist tehtud. See oli üleni kaetud õhukese puhta lehtkullaga, silmadeks oli tal kaks säravat safiiri ja tema mõõgapidemel ergas suur punane rubiin. 3. Milline oli Pääsukese ja Pilliroo suhe? Pääsukese ja Pilliroo suhe sündis pilgust, kasvas armastuseks ja lõppes pettumusega. Minu arvates ilus lugu, kuid kohati kõik ilus nende vahel lõppes kiiresti. Elus ongi vahel nii, et midagi väga ilusat lõpeb kiirelt, kuid loeb see, et hinge jääb ilus mälestus. 4. Kuidas kohtus Pääsuke Õnneliku Printsiga? Pääsuke oli teel püramiidide juurde, kuid pikal rännuteel saabus õhtuhämarus ja Pääsuke pidi endale otsima ulual...
Franklin Delano Roosevelt. Ma sündisin 30.jaanurail 1882 New Yorgis, Hyde Parkis. Juba väiksest saatis meeldis mulle ajalugu. Ma lugesin palju raamatuid ja ema õpetas kodus mulle erinevaid keeli. Ema õpetas mind kodus kuni 14aastaseni siis saadeti mind Grotoni põhikooli Massachusettises. Koolis olin ma populaarne kaaslaste kui ka õppejõudude seas. Olin eeskujuline õpilane. 1899. aastal jätkasin õpinguid Harvardi ülikoolis. Seal kasvas mu huvi poliitika vastu. Sajandivahetusel astusin ka ise Vabariiklikku parteisse. Pärast Harvardi ülikooli lõpetamist liikusin edasi Kolumbia õigusteaduskonda. 1905
Valuutakomitee süsteemist Argentiina näite varal Valuutakomitee süsteem on rahasüsteem, millega tagatakse vahetuskursi stabiilsus, võttes baasrahana kasutusele kindel varuvaluuta. Nii loodetakse säilitada rahvusvaluuta ostujõud ja kodumaiste hindade stabiilsus. Näiteks oli naelsterling Suurbritannia kolooniate baasvaluutaks. Tuntumad ankurvaluutad on euro, dollar. Valuutakomitee süsteemi iseloomustavateks märksõnadeks on konverteeritavus, rahvusvaheline aktsepteeritavus. Esimene tähendab, et valuutakomitee süsteem tagab piiramatu vahetuse ankurvaluuta vastu. Valuutakomiteel on garantiiks loodud valuuta reservid. Teine märksõna viitab sellele, et ankurvaluutat valitakse selle stabiilsuse ja rahvusvahelise aktsepteeritavuse järgi. Peaks ka mainima, et valuutakomitee süsteemis ei laenata ei valitsusele ega kommertspankadele. Valuutakomitee süsteem sobib riikidele, mis on : väikese avatud majandusega, kuid kus pole ...
Lugesin Balzaci ,,Isa Goriot'd". See raamat rääkis üldiselt 19. sajandi Pariisi ühiskonnaelu pahupooltest ja perekonnaliikmete omavahelisest läbisaamisest. Isa Goriot oli endine nuudlikaupmees, kes raamatu alguses oli juba pensionil. Tal oli kaks tütart. Mõlemad olid abiellunud ja elasid isast lahus. Isa oli neile kaasavaraks andnud ülisuure summa raha. Väimehed keelasid isal endal külas käia. Tütred meestelt raha ei saanud ja käisid seda isalt nurumas. Isa müüs maha kõik oma võlakirjad ja muu varanduse laostudes raamatu lõpuks. Talle oli ainukeseks rõõmuks näha oma tütreid. Kui tal enam üldse raha ei olnud, jäi ta haigeks. Tütred käisid teda alguses vaatamas ning märkasid, et isal ei ole enam üldse raha. Isa tahtis surivoodil näha oma tütreid veel, aga neid ei tulnud. Alles siis sai talle selgeks, et ta ei ole tütardele midagi väärt. Isegi matustele ei ilmunud kumbki tütardest kohale. Saadeti vaid oma perekonna vapiga tõllad. T...
,,Dekameron" 1. Teose pealkiri ,,Dekameron" tähendab 10 päeva raamatut. Tegevus toimus Itaalias Firenzes ja selle läheduses 1348. aastal. ,,Musta surma" katku ajal 2. Lugesin Esimese päeva kümmet novelli. Peamised teemad olid inimeste salakavalus ja tarkus. Kuid tarkusega lahendatakse kergesti probleeme , mis on tekitatud. Ahnusest, et kõik tähtsamad ja suuremad kuju olid alati ahned ja pilkasid vaesemaid ning vaesemad olid kavalad ja said enda kavalusega tihti endast mõjuvõimsamatele inimestele vastu. Palju oli juttu inimeste vahelistest suhetest ja himudest, millele ei suudetud järele anda. 3
Analüüs Lugesin hiljuti armastusromaani nimega "Triumfikaar" (ilmus 1945), mis on kirjutatud Erich Maria Remarque'i (kodanikunimi Erich Paul Remark) poolt. Tegevus toimub umbes paar sajandit tagasi Prantsuse linnas Pariisis. Põhiteemaks on armastus. See raamat räägib inimsuhete olemusest ja peategelased tõestavad lugejaile, et armastada on võimalik ka keerulistel aegadel ning armastust ei pea otsima. "Triumfikaare" peategelasteks on saksa emigrant Ravic ja lauljanna ning näitlejanna
Viimaks peale pikka rongisõitu jõuab ta oma kodulinna. Kodutänava poole jalutades hakkab Ernst kõrbelõhna tundma. Esmalt ei tee ta sellest suurt välja, haisu tugevnedes aga hakkab miski tema sees kripeldama. Jõudnud kodutänavale, leiab ta eest kaose. Ta ei suutnud tuvastada enda vanematekodu, sest oli pime ja peaaegu kõik majad sel tänaval oli hävinenud. Need kirjeldused olid nii usutavad, et tundus, nagu jutt käiks sellest, kuidas ma oma vanematekodu otsin. Minda rohkem ma lugesin, seda rohkem ma tahtsin teada, kus Ernsti vanemad on, kas nad on surnud või mitte. Ernstil oli järjekindel ja ei kaotanud lootust, teda ei heidutanud see, et teda jooksutati ühest infoallikast teise ja pidevalt sai ebakindlaid vastuseid. Teose lõpus sai ta siiski teada, et ta vanemad on elus ja sellest teadmisest talle piisas. Ernsti tungiv soov leida oma vanemaid viib ta otsingute käigus kokku mitme rindekaaslase ja klassivennaga, ta kohtub ka Elisabethiga. Elisabethi isa on koonduslaagris
korjavad raha saamiseks pudeleid. Ühel või teisel moel saadud raha eest ostetakse taaskasutusse läinud rõivaste poest omale riideidki. Paljud saavad abi turvakodudest. Kes aga väga hädas, otsib toitu prügikastist ning leiab ööbimiseks sooja koha korrusmaja koridorist. Tänavalapsed erinevad meist just oma eluviisiga, sellega, kuidas nad igapäevaselt hakkama peavad saama. Samas on elu tänaval neid nii palju muutnud, et nad ei hooli enam puhtusest või üldisest iseenda arendamisest. Lugesin ajalehest omavanusest Tallinna tänavapoisist, kes ei oska lugeda ega kirjutada, kuna pole ühtegi päeva koolis käinud, mis on väga ebanormaalne, sest kirjaoskamatus likvideeriti juba eelmisel sajandil. Õnnetuseks tõdevad paljud lapsed, et tänavatel on elu hoopiski huvitavam. Näiteks nägi üks tänavalaps, kuidas maja maha põles. Kuna see oli tema jaoks nii põnev, tundis ta rõõmu, et ei pidanud sel ajal kodus istuma. Tänaval elades näeb asju, mida
koidu punast triipu. Kokkuvõte Enne referaadi tegema hakkamist ei teadnud ma Bernard Kangrost mitte midagi, olin lugenud vaid lõiku ühest ta luuletusest. Nüüdseks oskan Kangro kohta juba midagi rääkida ja tema luuletusi soovitada. Valisin oma referaadi teemaks Kangro, kuna olin lugenud paari lõiku tema luuletusest ,,Ajatu mälestus", mis mulle meeldisid. Referaati tehes lugesin veel palju luuletusi, mis mulle isegi rohkem meeldisid. Jäin valikuga väga rahule. Kasutatud kirjandus ENE 4. 1989. Kirjastus ,,Valgus" Kangro, B. 2000. Kojukutsuv Hääl ,,Eesti Raamat". Tallinn Väike sõnarine: II. 1999. Koolibri http://tartu.postimees.ee/260204/tartu_postimees/kultuur/127476.php http://lib.werro.ee/index.php/vorumaa-kirjanike-galerii/48-kangro-bernard-18-ix-1910- vorumaa-vana-antsla-25-iii-1994-lund.html http://et.wikipedia
· Margareta vanglasse sattumine. Peategelased · Faust- tark ja hea. Soovis ennast pidevalt arendada. Tuntud teadlane ja osav õpetaja. · Mefistoteles- Kaval ja tasakaalukas. Halbade kavatsustega. Minu arvates peategelane ei muutu raamatus üldiselt. Ta küll sõlmis lepingu kuradiga, kuid seda mitte halbade kavatsustega. Ma arvan, et autor tahab teosega kajastada inimest, kes on elu mõtte otsingul ning satub taeva ja põrgu vahelistesse sündmustesse. Ma olen rahul, et lugesin selle tuntud teose läbi, kuid see tundus minu jaoks liiga raskesti mõistetavana. Pidin palju süvenema ning loetu üle mõtlema. Ei soovita inimestele kes ei suuda keskenduda.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
