ventilatsioonisüsteem väärib jäljendamist. Inglismaal Cambrige'is asuva Loughborough' ning New Yorki ülikoolide insenerid ja entomoloogid on 2002-2004 aasta uurinud macrotermes michaelsen'i liiki kuuluvate Aafrikas elutsevate termiitide pesi. Need targad putukad ehitavad oma elupaigad sel moel, et tekib keerukas tunnelite ja õhulõõride võrgustik, mis seadistab pesas temperatuuri, niiskust ja õhukvaliteeti. Pesad püüavad tuult, et tekitada pesasisene õhuringlus. Ma lugesin seda artiklit ja lihtsalt imestasin, kui vahva mõte see on, pole ammu näinud nii lahedat idee aretust. Oma enda looduse imest, teha meiesugustele ''pesa''. Inimesed on hakanud õppima looduselt, seda on väga positiivne lugeda, selliseid ideid peaksid inimesed kindlasti realiseerima. Süsteem pidavat varustama pesa õhuga nagu kopsud seda organismi puhul teevad. Nii püsib elukeskkond sipelgate pilvelõhkujas väga stabiilsena. Uurijate uurimustöö ideeks on leida,
erilised ja omanäolised ning nende loomisel pole kirjanik fantaasiaga koonerdanud. Tema jutustustes on sageli (kui mitte alati) mingi sügavam tagamõte, mis teeb tema lood veelgi paeluvamaks. Ta on avaldanud järgmised teosed: "Vanameeste näppaja", "Härra Pauli kroonikad", "Artur Sandmani lugu ehk Teekond iseenda teise otsa", "Rändaja õnn", "Sügaval elu hämaras", "Ebatavaline ja ähvardav loodus", "Härra Pauli kroonikad", "Ülikond" Mina lugesin jutukogumikku ,,Ebatavaline ja ähvardav loodus". Mulle tundub, et Mehis Heinsaar on inspiratsiooni saanud loodusest, kuna mitmed tema novellid selles jutukogumikus räägivad loodusest. Kirjanik jätab lühijutustuses ruumi ka lugejale endale unistada. Mitmetes novellides jäävad mõned asjad lahtiseks ja nii ei saagi päris täpselt teada, mis siis päriselt juhtus. Selles jutukogumikus on Mehis Heinsaar kasutanud ka mitmeid tuntud inimeste nimesid nagu näiteks Jaak Aaviksoo ja Onu Bella
STRATEEGILISED DOKUMENDID Strateegilised dokumendid, millega olen isiklikult kokku puutunud: 1) Pärnumaa Kutsehariduskeskuse arengukava aastateks 2011-2014 Õppisin antud koolis kaks aastat ärikorraldust. Leidsin, et peaksin antud dokumendiga natuke tutvuma., kuna kool lähtus sellest arengukavast. Lugesin seda dokumenti internetist. Dokument on leitav PKHK kodulehelt: http://www.hariduskeskus.ee/images/stories/aastaraamat/parnumaa_kutsehariduskeskuse_arengukav a_2011-2014.pdf 2) Audru valla arengukava 2014-2015 Olen Audru vallas elanud 22 aastat. Uurisin dokumenti internetist. Pakub huvi, milliseid arengu eesmärke koduvald seab ning missugused muudatused on aastatega vallas toimunud. Dokument on leitav Audru valla kodulehelt: http://www.audru.ee/documents/1707726/0/Eeln%C3%B5u+1+
,,Vihurimäe" Emily Bront Lugesin Emily Bront armastusromaani ,,Vihurimäe". Raamat rääkis härra Lockwoodist, kes tuli Rästapessa rentnikuks ning sai teada Vihurimäel ja Rästapesas minevikus toimunud huvitavatest sündmustest. Ta tutvus Vihurimäe ja Rästapesa omaniku Heathcliffi, tema minia Cathy, Josephi, Zillahi, proua Deani ja Hareton Earnshaw`ga. Majapidajanna Ellen Deani lugudest avanes talle keeruline armastuse ja vihkamise keerdkäik. Lugu rääkis alates
Sophokles Mis hoidnuks ära traagilise lõpu ,,Kuningas Oidipuses" ? Me mõtleme tihti, oleksin ma teinud nii, ei oleks seda õnnetust juhtunud või oleksin ma ometi oma suu lahti teinud ja enda eest seisnud. Mu ema on mulle lapsest peale öelnud: ,,Oleks on paha poiss !!". Leian, et tal on õigus. Raamat ,,Kuningas Oidipus" lõppes väga veriselt ja koguni jõhkralt , kuid mis oleks ära hoidnud selle traagilise lõpu ? Raamat, mida lugesin, meeldis mulle, selles oli piisavalt tegevust, mis hoidis mind pidevalt põnevuses ja sarnanes väga tänapäeva nn ,,seebikatele". Ometi oli raamatu lõpp verine ja jõhker. Tegevus raamatus kulges imelise kiirusega aina hullemaks. Raamatu peategelaseks oli noor ja tark Oidipus, kes soovis oma bioloogilise isaga kohtuda. Teel teise kuningriiki toimus aga väikene kähmlus Laiose ja Oidipuse vahel. Hiljem selgus aga kohutav tõsiasi, et Oidipus tappis
Demagoogia-kuulajaskonna sihipärane ja ebaaus mõjutamine ehk manipuleerimine! Võte 6: mõnita küsijat Jaakson küsis 21. detsembri pressikonverentsil: «Te ütlesite, et peaministrile kuulub väide, et te küsisite [Venemaa Raudteede juhilt Vladimir] Jakuninilt kolm miljonit eurot. Peaminister peab õigusriigis seda tõestama. Kas te lähete kohtusse?» Savisaar: «Ma lugesin [Tallinna linnavolikogu aseesimehe Jaak] Juske samalaadset küsimust ja saatsin talle ka vastuse. Vastuse sisu on selline, et üldiselt on tark oodata kümme päeva pärast seda, kui president on välja kuulutanud uue allikakaitseseaduse. Minu teada peaks, kui ma nüüd õigesti arvutan, täna see kümme päeva ka täis saama.» Jaakson: «Kas te lähete siis kohtusse?» Savisaar: «No midagi ei ole teha, kuulake mu vastust tähelepanelikult, saate aru.»
Seiklushimulised "Patrioodid" Õpetajaks, ehitajaks, ärijuhiks või koristajaks, kuhu tööle läheksid sina? See küsimus kummitab paljude Eesti noorte mõtetes. Noorte lahkumine Eestist kasvab nagu lumepall sulailmaga. Pole palju neid, kelle sõbrad või tuttavad on läinud välismaale paremat elu otsima. Põhjuseid on mitu, kuid siiski, miks? Lugesin ajalehest, et viimaste statistikaameti andmete järgi lahkujaid on tulijatest kolmandiku võrra rohkem. Kurb aga tõsi. Tean enda kogemusest, et jäetakse ametikool pooleli, et siirduda välismaale tööle. Mina arvan, et sellises olukorras tuleb ratsionaalselt mõelda, sest kuhu sa lähed, kui sul on pere, sõbrad ja tuttavad kõik Eestis. Nagu kõikides asjades on oma "aga", sest just nende sõbrad ongi need, kes neid välismaale kaasa tirivad, tekib nn lumepalliefekt. Miks
Mälk ja meri Lugesin läbi August Mälgu romaani ,,Hea sadam". Aet Vaemla kirjeldas seda raamatut nii: ,,Mõnus jutustus, täis lahedat meretuult, avaraid südameid ja kergel käel antud julgustavat eluhoogu, vaatamata sellele, et tegevus sünnib kehvas ja viletsusega võitlevas rannakülas" Just täpselt selline oligi kogu see romaan. See romaan räägib noorest poisist, Juuljusest, kes peab olude sunnil jätma maha oma väikse õe, kes teoses siiski tagasi oma venna juurde pääseb ja minema vanasse rannakülla, vanale viinalembelisele taadile, Taavile, sulaseks. Raamat räägib sellest raskest, tõsisest, kuid siiski põnevast rannaküla elust. Nagu ka tavaelus kombeks on liiguvad kõik mingil ajal edasi ja nii ka Juuljus, kes otsustab ühineda kaubalaeva meeskonnaga. Ta näeb maailma ja saab juurde pidevalt uusi kogemusi. Teose lõpus kolib ta tagasi rahulikku rannakülla koos oma isaga, kellega ta imekombel Tallinnas kokku juh...
Miljonäri mõtteviisi saladused Mina lugesin T. Harv Ekeri raamatut ,,Miljonäri mõtteviisi saladused", mis keskendus peamiselt mõtteviisi arendamisele ning ka selle parandamisele. T. Harv Eker on teinud oma elu jooksul läbi paljusid tõuse ning languseid. Ta oli enne täisealiseks saamist lugenud läbi enamik rahalise tarkusega seosnevaid raamatuid, käinud erinevatel koolitustel ning loengutel, kuid pelgalt sellest ei piisanud. Ta oli jõudnud luua ka paljusid ettevõtteid, mis ajamöödudes kõik pankrotistusid
SÜGIS,SÜGIS...PUHUB TUUL... KOOLIVAHEAEG. Koostas TEATE SÕBRA R D VANEMA D LEMMIKLOO MAD KOOLIVAHE AEG REISIMI NE MÄNG SPO ARVU RT TI RAAMAT UD LIIK LÕBUS HUVITA UV V IGAV KOOLIVAHEA MEELDEJÄ EG ÄV SPORTL RAHUL IK IK TORE ·KÄISIN KÜLAS KOOLIVAHEAJ ·KÄISIN SUVILAS AL ·KÄISIN TEATRIS, MUUSEUMIS,NÄITUSEL ·KÄISIN UJULAS LIHTMINE VIK ·KÄISIN VANAEMA JA VANAISA ...
Arvo Pärt Lugesin läbi Arvo Pärdi kolm kõne ning kuulasin läbi mitu tema muusikateost. Kõige rohkem meeldis mulle tema kõnedest Tänukõne Eesti Muusikanõukogu heliloomingupreemia üleandmise puhul. Arvo Pärt tsiteerib seal Juhan Liiva: ,,hing helise - hing on sõnad''. Teda hämmastub sõnade võimust, et mis võimsad sõnad peavad olema, et need paneks hinge helisema. Iga muusikaline heli on ka sõna. Nii on ka muusikaga, need on sõnad, kuid tõsisemad ja teises võtmes aga muusikud unustavad selle tihti ja viskavad need ära, kuigi sellest oleks võinud tulla midagi suuremat. See oleks võinud olla justkui nurgakivi. Ta mainib seda kui saladust ja seetõttu unustataksegi seda, sest kõik seda veel ei tea. Arvo Pärt rääkis, kuidas nelikümmend aastat tagasi vanamuusikat õppides kuulas ta tohutult muusikanäiteid mis olid tehtud nagu tema ütleb anonymos'te poolt. Teda paneb imestama, et nii imelisted teosed, kuid autorit pole kirjas. Tal oli kõnes ka lug...
, Ma helistasin talle eile õhtul, . kuid teda ei olnud kodus. Mineviku moodustamine Minevik moodustatakse nii perfektiivse kui imperfektiivse aspekti puhul infinitiivi tüvest soolõppude abil: 29 lugema mina lugesin M () sina lugesid (läbi) tema luges mina lugesin N () sina lugesid (läbi) tema luges meie lugesime Mitm () teie lugesite (läbi) nemad lugesid Erandid:
,,Kaie Kõrb rambivalguses ja varjus" Ivo Parbus Lugesin raamatu Kaie Kõrbist, mis oli koostatud Ivo Parbuse intervjuu põhjal temaga. Kaie Kõrb on lõpetanud Moskvas Teatri Akadeemia ja juba mitu aastat õpetab riiklikus Balletikoolis. Peale koreograafiakooli õpetaja ameti on ta ka Eesti Tantsuagentuuri egiidi all tegevas stuudios. Kaie Kõrb arvab, et mida rohkem harjutada ja töötada, seda lihtsam on vormis püsida ja tunda end terve ning elurõõmsana. Veel on ta
Germont daamilt, et ta loobuks tema pojast, sest Alfredo õe peigmees on ähvardanud kihluse tühistada, kui noormees oma kooselu selle häbiväärse naisega ei lõpeta. Kuigi Violetta teab, et ta on peagi suremas, otsustab ta teiste õnne nimel ohverdada enes armastuse. Viimases vaatuses tulevad Alfrdo ning tema isa andestus paluma, kuid on juba liiga hilja. Violetta sureb oma armastatu kätevahel. ''La Traviata'' on väga hästi lavastatud. Eelnevalt lugesin ma, mida Verdi püüdis oma teosega edasi anda ning Taisto Noor polnud mõtet kaotanud. Eriti meeldis ballidel toimunud tegevus ning näitlejate liikumine. Kunstnikutöö oli samuti ajastule vastav- maalid seintel, purskkaev ning paljud muud detailid aitasid kaasa ooperisse ning selle ajastusse sisse elamiseks.. Peaosalist Violettat kehastanud Svetlana Trifnova tase oli vägagi kõrge ning teda oli hea kuulata. Rahvusvaheliselt hinnatud solisti esitatu oli vägagi korrektne ja
1. Kaur Kender ,,Iseseisvuspäev" Koostas: Kaido Rannu 2. Tegevusaeg on enne Eesti iseseisvumist ja pisut ka pärast seda, aga mitte väga täpselt määratav, põhiliselt on hommik, õhtu, hiljem ja sellised ajad. 3. Tegevuskoht on põhiliselt Tallinn, hiljem mõnda aega Soome ja aeg-ajalt meenutusi sõjaväe päevilt 4. Kaks sõpra, Karl ja Marks, arutlevad kogu aeg, kuidas raha teenida, ise sealjuures joovad kogu aeg viina. Jubedad joodikud on, hommikul on paha olla ja hakkavad jälle peale võtma. Vahel neil õnnestub ka mingit moodi raha teenida, aga need ei ole eriti pikaajalised teenistused, lähevad vett vedama kogu aeg. Karlil on ka naine, keda ta väga halvasti kohtleb, kamandab ja peksab, ahistab vaimselt ja seksuaalselt. Mingi aeg põgeneb Karl Soome, sest politseiga on mingi jama tekkinud, seoses s...
Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium Riina Meos 12. klass Uurimustöö Kas kehakaal sõltub toitumisharjumustest? Juhendaja: Kadri Lille Palamuse 2008 Sisukord ................................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Valimi iseloomustus...............................................................................................................5 1.1 Sagedustabel.................................................................................................................6 1.2 Histogramm......................
Sõnaliigid Eesti keele sõnaliigid Muutumisviisi järgi jaotatakse sõnad muutuvaiks ja muutumatuiks. Muutuvad sõnad jagunevad omakorda käänd- ja pöördsõnadeks. Käändsõnad ehk noomenid muutuvad 14 käändes ja kahes arvus (ainsus ning mitmus). Pöördsõnade verbid pöörduvad kolmes isikus, kahes arvus, kahes ajas, neljas kõneviisis, kahes tegumoes ja kahes kõnes. Muutumatud sõnad ei pöördu ega käändu või käänduvad ainult osaliselt. Käändsõnad Tähenduse põhjal jaotatakse käändsõnu järgmiselt: · nimisõnad ehk substantiivid -- olendite, esemete või nähtuste nimetused. Nimisõnad jagunevad päris- ja üldnimedeks. Üldnimi on olendite, nähtuste või esemete liigi ühine nimetus; pärisnimi on üheainsa olendi, nähtuse või eseme nimi. · omadussõnad ehk adjektiivid -- märgivad olendite, nähtuste ja esemete omadusi · arvsõnad ehk numeraalid -- väljendavad olendite, nähtuste või esemete arvu ja järjekorda. Nume...
Retsensioon Käisime klassiga 17. märtsil 2013 vaatamas ooperit ,,Prints ja Kerjus". Valisime selle, kuna tegemist on uue ooperiga ning mõtlesime, et see võib hea kogemus olla. Etenduse dirigent oli Risto Joost, osades Märt Pius, Priit Pius, Jassi Zahharov jt. Lavastaja Andres Puustusmaa, kunstnik Ingrid Proos, valguskunstnik Anton Kulagin, koreograaf Elo Unt. Esitati vokaalmuusikat, instrumentaalmuusikat, orkestrimuusikat jm. Mul ei tekkinud ühte ja ainust lemmikpala. Kõik lood olid minu arvates sarnased ja lemmikut välja valida ei oska. Ooperi helilooja on Priit Pajusaar, kes on Eesti helilooja. Sündinud 6. aprillil 1964. Tema senised suurimad saavutused on seotud eurolauludega. Ta on loonud mitmeid laule Eurovisiooniks ning on olnud saate ,,Kaks takti ette" züriiliige. Tema looming on üpris rõõmsameelne ja kaasahaarav. Head meloodiad. Teemaks Minu jaoks oli see ...
Mirge Arge 9.klass Külmale maale Lugesin Eduard Vilde raamatut '' Külmale maale '' . Tegelased: Väljaotsa Jaan, Väljaotsa Kai, Virgu Anni, Virgu Andres, Kõverkaela- Juku, Kohi-Kaarel ''Külmale maale'' kujutab Väljaotsa Jaani elu pärast seda, kui ta on jäänud pere ainukeseks toitjaks. Jaan jääb haigeks ja seetõttu ei saa ta teha tööd ning ees seisab kuupäev, millal neil perega tuleb välja kolida saunast, kus nad praegu elavad. Jaan läheb kirikusse kus ta kohtab seal Anni kes on vallavanema Andrese tütar ja kellel on häbi, et ta tütar tolle mehega suhtleb. Anni on mitmeid kordi pakkunud Jaanile abikätt toonud mehele leiba , sööki ja palju muud head , kuid Jaan on mees kelle ainsaks rikkuseks on tema au ja uhkus , ning ta keeldub kõige selle vastuvõtmise...
Mina lugesin suvel ,,Näljamängude" triloogiat, autorilt Suzanne Collins. Ja tutvustan triloogia esimest raamatut ,,Näljamängud". Tegevus toimub kunagise Põhja-Ameerika aladel, kus asub Panemi riik. Riigi pealinn on Kapitoolium ning seda ümbritsevad 12 ringkonda, iga ringkond tootis midagi. Ringkonnad läksid järjest vaesemaks alates siis Kapitooliumist ning lõpetades 12. ringkonnaga Kunagi oli ringkondi 13, kuid ringkondade ülestõusu käigus hävitas Kapitoolium 13. ringkonna. Ülestõusu maha surumise auks korraldab Kapitoolium iga aasta nn Näljamänge. Igast ringkonnast v.a. Kapitooliumist valitakse 1 poiss ja 1 tüdruk tribuut ehk 12-18 aastane. Tribuudid peavad võitlema suurel areenil oma elu eest. Võitja saab endale eluks ajaks rikkust ning kuulsust, kuid kaotus tähendab surma. Raamatu peategelane Katniss Everdeen on 16-aastane tüdruk, kes elab 12. ringkonnas Serval kõige vaesemas osas. Korraldatakse 74. näljamänge ja Katnissi õde Primr...
Kindel kõneviis Olevik Lihtminevik Ainsus Mitmus Ainsus Mitmus I ma loen me loeme lugesin lugesime II sa loed te loete lugesid lugesite III ta loeb nad loevad luges lugesid umbis loetakse loeti Enneminevik Täisminevik Ainsus Mitmus Ainsus Mitmus I olin lugenud olime lugenud olen lugenud olime lugenud
Kuigi lugu on õpetlik muudab neiu kaasa kergeusklikkus selle ka naljakaks. Loos on selgesti esindatud kavalus ja laus rumalus ning see mis juhtub, kui sellised lihtsameelsed inimesed sattuvad kokku vähegi targematega. Boccaccio kirjutas teose kindlasti ka ajaviiteks just naistele. Tema arvates oli neil palju vaba aega, kuna nad ei tegelenud õppimisega ning seega oli raamat mõeldud ka aja sisustamiseks. Kõigis tema lugudes, mida mina lugesin oli naistel väga tähtis või keskne koht ning paljudel juhtudel on naised ka meestest targemad. Seda võib näha loos, kus noormees hakkab neiule lugu jutustama, kuid teeb seda konarlikult ning esitades valesid fakte. Selle peale paneb tütarlaps ta teravmeelselt paiks ning ka loo jutustaja ise saab aru, kui rappa ta oma looga läks. Seega on raamat huvitav kõigile lugejatele, kuna ei muutu ühekülgseks vaid selles pilgatakse rohkem või vähem kõiki tegelasi.
,,Noorte probleemid" Ma lugesin raamatut ,,Eilset pole olemas",mille autor on Katrin Reimus.See raamat on välja tulnud 2002.aastal ja selle on välja andnud kirjastus Virgela.Tegu on noorte raamatuga. Raamat räägib noorte igapäevasest elust nii koolis kui ka pärast kooli.Loos räägitakse ka veel noorte probleemitest, mis on tänapäeval kõige levinumad . Teos käsitleb noorte probleeme,kuidas klassikaaslased omavahel läbi saavad ja kuidas nad üksteist kiusavad.Teos käsitleb veel õpetaja ja vanemate vahelisi suhteid
hingel on neid mõrvu kohe õige palju. Huvitav on vaadata ka nooremate kinnipeetavate tätoveeringuid. Tuulteroos (mille kandmise luba antakse traditsiooni järgi välja eriliste teenete eest kuritegelikus maailmas) on enamikul noormeestest täitsa olemas. Huvitav kuidas nad seletaksid seda Kolõma külmades avarustes. See selleks. Peaaegu oleksin unustanud. Nägin seal ühte 21 aastast kinnipeetavat kes oli vangis esimest korda, kuid tema tätoveeritud sõrmuselt lugesin välja, et mees juba pool elu kinni istunud. Ei saa mööda minna ka žargoonist. Seda on ikka piisavalt palju. Vahel, mis pattu salata, olen isegi neid sõnu kasutanud. Noh näiteks rotti panema ehk varastama on suhteliselt tuntud ütlemine. Algul isegi ei tule selle peale, et tegu vangla žargooniga. See on eesti keelest üks tuntumaid. Teine peaks olema minu meelest KUKK. Vene keeles on neid ikka väga palju ja ega eestlased ka neid tõlgi. Platnoi on platnoi ja paaleva on paaleva
„Meister ja Margarita“ Raamatuanalüüs Teose tegevus toimub 20.-30. aastate Moskvas, iidses Jeršalaimis ning igavikulises teispoolsuses. Ühel päeval saabub Moskvasse mustkunstnik Woland, kes annab kohalikus Varieteeteatris etenduse. Kohe tema saabumise hetkest on kõik pea peale pööratud, hakkab juhtuma igasuguseid imelikke asju ja enamus inimesi, kes Wolandiga natukenegi rohkem kokku puutuvad, lähevad hulluks. Esimine põhiprobleem on, miks inimesed on ahned? Raamatust näide, et teatris kus Woland esines, tegi ta triki inimeste peal, kus ta lasi rahal langeda inimeste sekka ja jälgis, kuidas inimesed hulluvad ja raha järele krabavad ning käe sirutavad. Teine põhiprobleem on mida ollakse oma armastatu nimel valmis tegema? Margarita muutus üheltpoolt halvemaks, sest senikaua kui ta oli kahe jalaga maa peal ja oma maise abikaasaga koos, ei teinud ta kellel...
Siin on tegevus juba pakutud ja me saame seda lihtsalt jälgida. Kõik filmid ka ei sobi igale inimesele, näiteks mulle meeldivad fantaasia-ulme või armastusfilmid. Vahepeal ma olin nagu täielik kinomaan, vaatasin päevas 2-3 filmi (suvel). Raamatuid asevad ka sellised tegurid nagu sõbrad või poiss. Sa veedad nendega kogu oma vaba aja ja vahest isegi pühendud neile täielikult. Lugemine jääb väljapoole huve ja see tegelikult teeb kurvaks, kuna kunagi ma lugesin väga palju, aga siis tekkisisd mu ellu teised tegurid, kes või mis hakkasid seda mõjutama. Tegelikult lugemine ei tohi ja ei saa kaduda meie igapäevaelust. Näiteks kasvõi õpikud või ajalehed vms, mida me iga päev loeme. Kiri on arenenud juba väga pikka aega tagasi ja seda protessi ei ole võimalik peatada, küll aga võib see väheneda. Enamus noori tänapäeval ei armasta
Referaat Lydia Koidula Sisukord Curriculum Vitae - 3 Lydia Koidula inimesena - 4 Lydia Koidula looming - 4 Tsitaadid teosest - 5 Isiklik mulje autori kohta - 5 2 Alustan oma referaati meie armastatud kirjaniku Lydia Koidula CV-ga. Curriculum Vitae ISIKLIK INFORMATSIOON Nimi Lydia Koidula(sünd. Lydia Emilie Florentine Jannsen) Elukoht Peteruri lähedal asetsev Kroonlinn Sünniaeg 24.12.1843 Vändras Perekonnaseis Abielus, 3 last HARIDUSKÄIK 1854 – 1861 Pärnu Kõrgem Tütarlastekool(koduõpetajanna diplom) 1850 – 1854 Iseseisev kodune õpe TÖÖKOGEMUS 1873 - Eesti luuletaja ning kirjanik ...
0,025 M soolhappelahusega nullini (meniski alumine kaar peab kokku langema skaala 0-märgiga). 3. Tiitrisin 0,1 M soolhappelahusega, seejuures segasin kobvis olevat vett pidevalt ja intensiivselt ringikujuliste liigutustega. Stöhhiomeetrilises punktis muutub vee värvus kollasest üle oranži punaseks. Oluline on lõpetada tiitrimine täpselt (ühe tilga täpsusega) siis, kui punane värvus jääb püsima viimase tilga lisamisel. Lugesin büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe ruumala. 4. Pesin koonilise kolvi hoolikalt kraaniveega ja loputasin destilleeritud veega. Kordasin tiitrimist uue veekogusega kuni tiitrimiseks kulunud HCl ruumalade erinevus ei ületanud 0,10...0,15 mL. B ioonide sisalduse (ÜK) määramine 1. Pipteerisin destileeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100mL uuritavat vett, lisasin 5mL puhverlahust ning natukene indikaatorit ET-00. Lahus värvus lillaks. 2
Tööorjus Tenerifel Mina lugesin 27. novemberil 2013. aastal Õhtulehes ilmunud artikli, mis räägib naisest, kes sattus inimkaubanduse, täpsemalt tööorjuse, ohvriks Tenerifel. See naine töötas Eestis päris hea töökoha peal, kui talle helistati ja pakuti tööd Tenerifel. Tööpakkumine tuli kuulsast riidefirmast ning kuna naine oli ise disaini õppinud, siis ta teadis, millest jutt on. Ta polnud aga töökohale ise kandideerinud ning lubas selle peale mõelda. Selle
Samuti kuulus ta rühmitusse ,,Noor-Eesti´´. Ta oli selle rühmituse vaimne juht ja asutaja. Tutvusin mitmete Gustav Suitsu luuletustega ning loetute seast jäid nii mõningad mulle oma mõtete poolest meelde. Võiksin lausa mitmetest Suitsu luuletustest rääkida, kuid pean tegema oma valiku ning valima ned kolm kõige erilisemat minu jaoks. Kohe kõige esimene luuletus, mida ma tema repertuaarist lugesin, oli ,,Lõpp ja algus´´. See puges mulle kohe kuidagi hinge. Luuletus tundus selline rahutu, see oli võimas. Võib võrrelda mingisuguse vulkaaniga. Paistes algus rahulik, mida aeg edasi, seda metsikumaks muutub. Tunduks nagu kohe-kohe oleks lähedal lõpp, midagi suurt vaikus enne laastavat tormi. Vaatamata sellele, et ma ei ole lugenud kõiki Gustav Suitsu luuletusi ja ole tutvunud ainult tosin hulga luuletustega, meeldib mulle luuletus ,,Lõpp ja algus`` küige rohkem.
See oli tragikomöödia kahes vaatuses ning lavastajaks oli Enor Niinemägi. Selle näidendi algne autor oli Frank Wedekind. Etendus toimus pööningusaalis, Athena keskuses, kus ma varem polnud käinud ja ootused ei olnud eriti kõrged. Arvasin et kuna tegemist on TÜT poolt lavastatud näidendiga, ei ole see eriti hea. Üllatavalt ei olnud mul õigus. Näidend kestis kaks ja pool tundi väikese vaheajaga. Enne etendust lugesin läbi lühitutvustuse, kus oli kirjas et see oli alla 14-aastatele keelatud. See oli üks peamisi põhjuseid, mis mind seda vaatama tõmbas, kuna ma ei olnud kunagi varem kuulnud, et etendustel on vanusepiirangud. Näidend ise toimus umbes 19.sajandil ning rääkis teismelistest ja tolle aja tabuteemadest nagu näiteks homoseksuaalsus, teismeliste seks, masturbatsioon ja abort. Saal oli väike ja inimesi polnud ka eriti palju. Kui näidend läbi sain olin hämmeldunud
Arvustus raamatust „Piiririik“ Teose nimi mida lugesin oli „Piiririik“, autoriks Emil Tode, õige nimega Tõnu Õnnepalu. Teose žanriks on romaan. Teos oli minu jaoks üsna mõttetu sisuga. Raamatu lõppu jõudes ei saanud ma ikka aru kas peategela on mees või naine, nii palju kui mina aru sain siis oli ta homoseksuaal. Kohvikus astus ligi mees ja siis peategelane ütles, et tahaks teda suudelda, ehk siis ta kas oli naine või homoseksuaal. Riietuse järgi mis raamatus välja tuli võiks õelda, et
Kuidas muutus inimeste maailmapilt humanismi ja renessansi mõjul? Valisin selle teema, sest see tundus kõige huvitavam ja olen eelnevalt selle teema kohta natukene ka kuulnud. Lugesin selle teema kohta nii õpikust kui ka internetist. Mida kujutas endast humanism? Humanism oli uudne vaimsus, mille keskel seisis senise Jumala asemel inimene. See kuulutas keskaja lõppu ja uue aja algust. Inimesed hakkasid väärtustama ennast, endi omadusi, vajadusi ja õigusi. Oma probleemide üle hakati sügavamalt mõtisklema ning pandi kirja inimõigused, sotsiaalsed garantiid. Tekkis isikuvabadus ning hakati rohkem vastu olema surmanuhtlusele. Kunst,
Karl Jaspers „Aja vaimne situatsioon“ Mina lugesin Karl Jespers’i Aja vaimne situatsioon, mis kuulub Avatud Eesti raamatute sarja. Lugedes seda raamatut, oli minu jaoks üllatavalt palju selliseid seoseid, millest sain hästi aru ja mis ei tulnud minu jaoks enam uudisena, aga samas oli ka küllatki uut ja väga väga arusaamatut infot. Mina sain aru, et selle raamatu põhiline sõnum on, et inimene on läbi aja pidevas muutuses ja kõik, mis jääb mineviku, mõjutab meie praegust ajalist situatsiooni
Igast raamatust on midagi õppida ,,Tõmba uttu" Mina lugesin raamatut ,,Tõmba uttu". Selle raamatu autor on Helga Nõu. Raamat peaks kirjeldama noorte elu ja tegemisi. See raamat on minu arvates küllaltki aegunud, kuna see on 2001. aasta raamat ja noored on muutunud. Mul soovitas lugeda seda raamatut mu endine klassikaaslane. Tema olevat seda raamatut lugenud mitu korda ja talle olevat see väga meeldinud. Inimesed on muidugi erinevad aga mulle see raamat üldse ei meeldinud. Helga nõu on küll Eesti kirjanik aga ta elab Rootsis
Romeo teab, et ta ei suuda ilma Juliata edasi elada ning ostab endale mürki, et Julia kõrval endalt elu võtta. Kui Julia aga unest ärkab ja märkab Romeot mõtleb temagi, et ei suuda ilma Romeota elada. Julia võtab pussnoa ja torkab sellega endale südamesse. Ja nii need kaks armunut siit ilmast lahkusidki. 6. Peategelased olid Romeo ja Julia. Romeo- Alguses kui raamatut lugema hakkasin arvasin ma, et ta on väga depresiivse olekuga aga, mida rohkem ma raamatut edasi lugesin, seda rohkem ma sain aru, et ta on väga romantiline ja poeetiline. Julia- Ta on oma noore vanuse kohta äärmiselt otsustus võimeline ja teeb ka väga õigeid valikuid. 7. Teose põhjal tekkis küsimus, et kuidas sai tollel ajal Shakespeare nii kastist välja mõelda? See, millise teose ta kokku kirjutas on täiesti uskumatu ja käib tolle aja oludega nii vastastiku. 8. Eelnevale küsimusele saab vastata võibolla nii, et teda häirisid tolle aja kombed või reeglid mehe suhtest naisega
Petšorin - kangelane või mitte? Raamat, mida lugesin, on Mihhail Lermontovi teos “Meie aja kangelane”, mis anti algselt välja aastal 1840. Loos tulevad välja paljud erinevad teemad: armastus, sõprus, manipulatsioon, võim ja kirg. Raamat on üles ehitatud viies osas ja iga osa räägib ühe loo Petšorini elust. Lugusid räägitakse kolmest vaatenurgast: Petšorini, Maksim Maksimõtši ja nimetu ränduri omast. Teose peategelane on Grigori Aleksandrovitš Petšorin, manipuleeriv ja keerulise iseloomuga umbes 30-aastane ohvitser
kollektsionäärist ja teiselt poolt müstikust. Türgi intellektuaalid võtsid mind endastmõistetavalt müstikuna. Kollektsionäär olen lapsest saadik. Olen kogund marke, te lliskive, kuid ka abstraktsemaid asju nagu keeled, kultuurid, religioonid. Mul on nõrkus kaartide ja ülevaateteoste vastu à la "Maailma keeled" või "Maailma maad ja rahvad", floorad ja faunad. Mulle meeldib selkombel osa saada maailma rikkusest, sellesse s üvenemine on raskem. Lapsepõlves juba lugesin kaugõppes õppiva ema kõrval tema keeleteaduse konspekte, eriti põnevad olid keelkondade ja keelte loetelud. Mingi samasugune tunne on lugeda margikataloogi, raamatut toalilledest või akvaariumikaladest: ka nend ega olen ma tegelnud. Tundide kaupa võin mõelda, mis kalu või lilli veel hangin ja kasvatan. Tegelikkuses pole mul kunagi olnd erilist aega neid elusolendite kollektsioone suureks paisutada. Aga ma teadsin juba lapsena, et mul peab olema maal elamine
TALLINNA ÜLIKOOL Pedagoogiline Seminar Noorsootöö Pille-Riin Pruus Suulise ja kirjaliku kommunikatsiooni praktikum Iseseisvad tööd Juhendaja: Katrin Aava Tallinn 2014 Sisukord Suuline ja kirjaliku komunikatsiooni praktikum Pille-Riin Pruus Sisukord.............................................................................................................................................................1 ...........................................................................................................................................................................4 Sissejuhatus.....................................
ta nii kaua oli ja miks varem välja ei tulnud ning see tõttu ta hoidis sellest tüdrukust eemale. Lõpuks kui nad jälle oma akendel istusid ja rääkisid kutsus poiss tüdruku õue värava juurde kus ta teda suudles sest nii käskis süda ja nii sai Oscar teda ka seda et ta meeldib Megile. 10) Ma paneks endale 5 sest seda raamatut on väga raske kirjeldada kirjalikult ning selle põhjustab see et seal raamatus räägib väga palju mälestusi ning seda on raske järjestada ja sinuda. Ja ma lugesin raamatu läbi . Elizabeth Gorjatseva 7a Need on küsimused millele ma vasasin: 0.Kas lugesid või vaatasid filmi või tegid mõlemat? 1.AUTOR? (Mida tead teose autori kohta?) 2.KES? (Kirjuta siia peamised tegelased?) 3.KUS? (Kirjuta siia peamised sündmuskohad.) 4.MIS JUHTUB? (Kirjuta siia lühidalt peamised sündmused, 7 sündmust.) 5.KUIDAS LAHENES? (Kirjuta siia, mis juhtub teose lõpus.) 6.MIS ON JUTU MÕTE VÕI MORAAL? (Kirjuta siia, mida tahab autor sinumeelest
järele. Eriti kogus "Rängast rõõmust" keskendub Luik elukiituse ja eksistentsiaalsete probleemide kõrval poetiseerima jõulist ühtekuuluvustunnet oma rahvaga, tema saatusraskete kogemustega ja põlise vabadustungiga üha ohustatud kodumaal, elujõudu ja olemismõtet andvas taandumatus truuduses selle vastu. 6 Kirjanikuks saamise teekond Viivi Luik tundis juba lapsena, mis teda huvitab ja mida ta tahab: „Umbes seitsme- kaheksaaastaselt lugesin ma “Kevadet” ja leidsin sealt ühe koha, kus Arno seisab üksinda talvehämaras lumisel põllupeenral ja vaatab kuivanud kõrsi, mis lume seest paistavad. See oli MURE pilt. Ma sain kuidagi juba aru, et kui öelda lihtsalt “mure”, siis see ei liiguta kedagi. KÕIK teavad ju seda sõna. Aga kui kujutada niimoodi neid üksildasi kõrsi, siis on nende kaudu ka MURE väljendatud, ilma et seda sõna ennast üldse tarvitama peaks. Mulle oli see suur avastus
Helga Tõnson Traagikust naerva mõttetargani Arvustus Lugesin läbi Helga Tõnsoni raamatu "Traagikust naerva mõttetargani". Teos võtab sajale leheküljele kokku suure helilooja Giuseppe Verdi elu ja loomingu. Selge on see, et niivõrd traagilise ja pika elu ning mahuka loometöö kirjeldamiseks on seda vähe. Sellest hoolimata on autor sellega kenasti kokkuvõtlikult toime saanud. Kuid miks me kirjutame, loeme ja räägime täna mehest, kes suri üle saja aasta tagasi?
Elu on täis tõuse ja mõõnu. Nagu ka J.W.Goethe oma eluajal ütles, et üksnes eluraskused õpetavad elu hüvesid hindama. Mind puudutas Juhan Liiv oma traagilise elusaatuse poolest väga, samuti ei jätnud külmaks ka tema luuletused, mis olid nõnda siirad. Minule jääb mõistatuseks, miks peavad head inimesed alati kannatama, nagu Liiv pidi seda tegema, oma rusuva vaimuhaiguse pärast. Ta ju õnnistas meid oma luulega, kuhu pani oma ihu ja hinge. Lugesin raamatut "Juhan Liiv mälestustes", mis oli koostatud paljude inimeste kirjutiste põhjal. Karl Kornel rääkis loo Liivist, et ta oli ühel päeval seisnud Eesti teatrimaja ehitusplatsi juures ja vaadanud pealt müüride rajamist. Juhan langenud siis hetkega põlvili ja hakanud endalt riideid seljast ära võtma, sest see pidi olema vähim, mida ta oma isamaa hüvanguks teha sai. Liivi käitumine näitas mulle seda, et ta on
jõudu, mis meid edasi viiks. Ühiskonnas on kindel arusaam, et lapsi siia majanduslikult mahajäänud riiki muretseda pole mõtet, sest raha nende kasvatamiseks pole. Ma ei usu, et siin aitab hiiglaslik emapalk või lastetoetus, pigem on vaja tõdeda, et eesti rahva püsilejäämine on praegu suuremas ohus kui kuinagi Nõukogude okupatsiooni ajal pärast suurküüditamiste lakkamist. Kultuur koos eesti keelega hakkab välja surema. Paar nädalat tagasi populaarses toidupoes Selver lugesin apelsinimahla tagakaanelt eesti keelselt juhendilt kirja ,,apelsini jook." Rääkides oma intsidendist eesti keele tunnis pidin tõdema, et ma olen silmad kinni ringi liikunud. Sellistest õnnetutest apelsinidest, õunadest ja pirnidest on varemgi räägitud ning artikleidki kirjutatud. Eesti keel koos eesti rahvaga on hääbumas. Internetikeskkonnas väärtustatakse aina enam inglise keelt ning suhtluskeelena on moes släng. Iga teine noor ei tea
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Soovitavate laste arv peres Uurimistöö Juhendaja: Tallinn 2009 TÖÖ EESMÄRK Ma lugesin internetist, et hiljutised Eurostati andmed näitavad, et Eestis sündis 2008. aastal 12,2 last 1000 elaniku kohta. Ja mul tuli mõte teha uurimus ning küsida inimeste käest, kui palju lapsi nad soovivad saada. Selle uuringu läbiviimise käigus vastasid nii naised kui mehed, kokku 38 inimest, vanuses 17-38 3 lihtsatele küsimustele: 1.sugu 2.vanus 3. palju last inimene tahab tahab? Vastused oli sellised: - ma ei taha lapsi - tahan ühte last - tahan 2 last - tahan 3 last ja rohkem
peavad. Inimestega, kes näevad tema töös tulemust ning austavad teda. Kuid kuidas vastaksin mina küsimusele mis on minu elu kreedo? Minu elu kreedo on see, et ma saaksin ringi liikuda, õppida tundma maailma enda ümber. Suuresti on minu elu mõtet mõjutanud Paulo Coelho teoste lugemine. Ma ei saa küll öelda, et ma tema raamatute jünger oleksin, kuid igat tema teost lugedes leian ma seose iseendaga. Minu rändamiskirg on tulnud tema esimesest teosest, mida lugesin. Paulo Coelho teekond läbi mitmesaja kilomeetri see kajastub raamatus "Palverännak". "Sa pead mängima oma eluga mõningaid mänge, muidu muutub see liiga sirgjooneliseks,"on tema elu moto.Veidi mängib see tsitaat minu eluski rolli. Pöörates tähelepanu mitmesugustele erinevatele teooriatele, võib tekkida küsimus, milline neist on õige? Elu, mida me elame, on ju üks. Ilmselgelt on need kõik õiged, lihtsalt igaüks läheneb eri nurga alt
Inimene seisab alati valikute ees Lugesin E.M. Remarque'i raamatut "Lissaboni öö". Raamat rääkis sellest, kuidas ühel ööl Lissabonis, kui vaene põgenik saadab igatseva pilguga Ameerikasse minevat laeva, astub tema juurde mees, kellel on kaks piletit ja lugu. Lugu, milles armastuse hind on mõõtmatu ja kurjuse pärandus põhjatu. See raamat on minu arvates ehtne näide sellest, et armastus on elus peaaegu kõige tähtsam. Schwarz, kes jutustas pagulasele oma lugu, on selle tõestuseks. Ta oli valmis riskima kõigega lihtsalt selle jaoks, et teada saada, kas ta naine armastab teda veel või on oma eluga edasi läinud. Minu jaoks on utoopiline, et tol ajal tuli salaja piire ületada, valetada ja varastada - seda kõike ainult ellujäämise ja armastuse nimel. Tekib küsimus, et kui tol ajal saadi selle kõigega hakkama ja inimesed olid õnnelikud, siis miks tänapäeva inimene nii palju viriseb oma elu üle!? Tänapäeva inimesel on nii palju valikuid...
Põhiprobleem Teose põhiprobleemiks on Timotheusi suur ustavus. Ta oli lubanud, et räägib tsaarile alati tõtt ning ei varja tema eest midagi. Seetõttu näitas ta ka tsaarile enne avalikku ettekandmist kirja, kus ta kritiseeris tolleaegset seisu Venemaal. Minu arvamus Minu arvates on tegu väga huvitava teosega. Ega muidu poleks seda teost nii paljudesse keeltesse tõlgitud. Mulle meeldis, et kõik mis ma teosest lugesin ei olnud puhas autori fantaasia. Paljudest sündmustest ja tegelastest on ajalooline märk olemas.
19.sajandi algul ja II maailmasõja ajal, et neid hoida kahjustuste eest, hiljem pandi need tagasi. Alumine kabel on pühendatud Neitsi Maarjale. Alumise koja mingilmääral tagasihoidliku disaini alla kuulub maalitud lagi, mis sarnaneb tähistaevale ning kaardunud sambad, mis on kaunistatud medaljonidega, mis tähistavad apostleid. 6. Seos kaasajaga – Praeguse ajani aktiivne kirik. 7. Sinu valiku põhjendus ja empaatilised mõtted seoses ehitisega? Valisin antud ehitise seetõttu, et lugesin raamatut, milles räägiti sellest kirikust ja pakkus huvi milline see välja näeb ning kasutasin võimalust selle kiriku kohta rohkem teada saada. Väga huvitav ja huvitava ajalooga kirik, mida tahan kindlasti kunagi külastada Pariisis.
summa, muutub väga heldeks. Ta jagab oma raha kõigile ning ostab endale igasuguseid uhkeid asju. Alguses on ta õnne tipus, hiljem, kui kõik on kulutatud, on ta taas õnnetu. Õnnetum kui varem. Ta ei oska enam elada ilma rahata. Tal on vaid materiaalsed väärtused, kuid vaimsed puuduvad. Paljud inimesed unustavad materiaalsete väärtuste kõrval vaimsed. Ka ilukirjanduses on jälgi õnneotsingutest. Õnnelikuks võib teha ka neid, kes on tegelikult õnnetud. Suvel lugesin raamatut, kus lootust kaotav vähihaige neiu leiab endale poisi, kes on samuti vähihaige. Ta armub temasse, kuid hiljem sureb poiss ning tüdruk jääb üksi. Siit võib järeldada, et kui oleme õnnetud, e tohi pead norgu lasta. Olgu see õnn siis nii lühike kui tahes. Õnn ei ütle kunagi ette, kui ta tuleb, ühel hetkel, kui selle kaotame, saame aru, kui õnnelikud me tegelikult olime. Raamatud õpetavad meile, kuidas õnne püüda ning mida selle nimel teha.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
