pool maailmas. Ikkagi maailma vanim amet, lihtsalt seda ei taheta eriti tunnistada. Kirjanik kajastab ülimalt hästi maailma probleeme ning lõpetab enamasti novellid moraaliga. Seega väga hea teos noortele. Boccaccio kirjutas üles seda, mida talle jutustati. Kõik see mulle meeldis ning minu arvates võiks selliseid raamatuid veelgi lugeda. Oma mõtetes leidsin kaudseid seoseid ka näidendiga "GEP". Kolme esimest novelli lugedes sattusin liialt hoogu ning lugesin terve kuuenda päeva läbi. Hiljem plaanin lugeda läbi ka ülejäänud üheksa päeva.
Kiri Toomas Nipernaadile Lugesin hiljuti Sinu seiklustest ja sekeldustest ning need köitsid mind väga. Imestan Su suutlikkust iga olukorraga kohaneda ja erinevaid rolle välja mängida. Näiteks sookuivatamine. Kuidas tulid mõttele olla sookuivataja? Lisaks sellele sai Sinust ka veel ülevedaja, mida tegid ehk oma tõeliseks lõbuks ja igavuse peletamiseks. Värskendavalt naljakas oli lugeda Sinu sookuivatajaks olemisest ja põgenemisest pärast kõrtsmiku maa üleujutamist. Oli tore, kuidas sulandusid pulmaliste sekka pühamehena ning korraldasid aukartustäratavalt usutava etenduse jutlust pidades ja last ristides. Kaasahaarav oli ka suur plaan kaevata jõest pärleid ja ehitada loss, võitmaks peretütre Ello südant. Osavalt võtsid ka talu üle, kui kolmest vennast ükski ei nõustunud peremeheks hakkama. Kui oleksid püsivam, võiks Sinust hea taluperemees saada. Võib-olla võtsid Sa endale erinevaid ameteid, et mõista erinevaid inimesi, kuid eh...
Rahvuslik eneseteadvus oleneb peamiselt päritolust, keele- ja kultuurikeskkonnast. Iga rahvus püüab oma kultuurikeskkonna kujundada võimalikult süsteemseks, täisväärtuslikult saab rahvus säilitada ja arendada oma ainulaadsust suhtelises endassesuletuses ja eraldatuses. Mina pole selle viimase lause teise poolega absoluutselt nõus, see on arusaadav , et iga rahvus tahab olla ainulaadne, aga selleks ei pea riik olema eraldunud ja enassesulgunud. Samas kas rahvuslane on natsionalist? Lugesin ühest artiklist "Rahvuslus on ennast teadvustav, natsionalism aga agressiivselt ründav ideoloogia." Kas pidada seda õigeks?- ei tea. Võibolla on see samamoodi, et inimesed ei saa aru millest nad räägivad näiteks lapsepõlves öeldi sõbra peale vihastades mingeid sõnu , mille tähendustk ei teatud ja millel tegelikult polnud antud inimesega mingit seost. Tihti mõistetakse sõna natsionalism valesti, seda kasutatakse sõimusõnana sallimatu rahvuse kohta
Autor Ene Sepp kirjutas raamatu 17-aastasena. Teos ,,Medaljon" anti välja 2009. aastal. Ene Sepp kirjutas noortele raamatu, mis räägib tänapäeva elust. Selle peategelasteks on 9. klassi õpilased Heidi ja Tanel. Lugu räägibki noorte elust: nende raskustest, suhetest vanemate, sõprade ja kooliga. Mulle meeldis raamat, sest seda oli lihtne lugeda. Lugedes ma mõistsin olukordi ning tihti tuli ette tuttav tunne. Raamat oli hästi sõnastatud - lihtne ja loogiline. Kui ma seda lugesin, siis ei olnud mul tunnet, et raamatus on kellegi poolt välja mõeldud lugu. Pigem tundus see kahe tänapäeva noore inimese ümberkirjutatud eluloona. Teos oli küll väga noortepärane ja lihtne lugeda, kuid pikapeale hakkas segama liigne slängi kasutamine. Näiteks häiris pidev ,,vä" kasutamine lausete lõpus. Vahel osutus raamat ka ehmatavalt inetuks või siis liiga karmiks tõeks, nagu Reimo sõnumid Heidile. (lk. 26).
Emil Tode ja ta homoseksuaalsed seiklused romaanis ,,Piiririik" Lugesin Emil Tode romaani ,,Piiririik" ja analüüsin seda Helena Hodanjonoki arvustuse põhjal. Abiturient Helena Hodanjonok annab oma arvustuses raamatust ,,Piiririik" mõista, et teost uurides ja lugedes pole isegi teose lõpus aru saada, kas peategelane on mees või naine. Sedasi kirjutamine nõuab suhteliselt omapärast ja võimekat talenti ja nagu näha siis seda Emil Todel alias Tõnu Õnnepalul ka on. Samuti toob see välja, et loodu on modernne kirjandus. Lugedes raamatut jäi ka minul mõistmatuks peategelase sugu. Ainuke, mida võib peategelase kohta väita on see, et ta on ametilt tõlkija ja et ta elab Pariisis. Riietuse ja väljanägemise kirjelduse põhjal võib oletada, et see on mees. See on üks mitmetest asjaoludest, mis muudab raamatust arusaamise raskemaks. Teine üks põhilisi argumente, mis teost lugedes välja tuleb on see, et läbivaks teemaks on pihtimus ja enesepaljastus, s...
VEESOONTE OTSIMINE Miko Saviauk MTT2 Kunagi sai meil kodus veesooni otsitud ja selleks soovitati kasutada niidi otsa pandud kuld sõrmust. Nimelt pidi hakkama sõrmus veesoone kohal pendeldama. Niit tuleb panna läbisõrmuse (sõlmida vist ei tohtinud) ja hoida mõnda aega paigal. Kiiresti pidi hakkama sõrmus juba vaikselt liikuma kui on tegu veesoone kohaga. Täpselt ei mäleta kas leidsime sooned. Mina aga proovisin läheneda asjale tänapäevasemalt. Minu emal on peavalud ja tal on tihti halb enesetunne. Valisingi iseseisvaks tööks veesoonte otsimise. See võib tuua ka emale parema tervise. Otsisin garaasist üles alumiiniumtraadi rulli ning tagusin need alasil sirgeks. Lõikasin endale kaks 40-50cm juppi, murdsin kummalgil traadil mõõdulindi abil 10 cm kauguselt otsad alla poole. Kasutades nurg...
,,Otsin naist" Sven Kivisildnik Lugesin Sven Kivisildniku luulekogu ,,Otsin naist". See raamat ei äratanud minus suurt huvi. Võin isegi öelda, et raamat ei meeldinud mulle üldse. Raamat oli segane ning kohati jäi mulle arusaamatuks, mis kirjanikul mõtteis oli. Arvan, et Kivisildnik kirjutas selles raamatus asjadest, mis temal elus ette on jäänud ning teda häirivad. Paljudes kohtades ei leidnud ma kirjanikuga ühist keelt ning ei suutnud mõista tema poolt ülesvõetud teemade
Me elame oma elu erinevalt ning keegi ei tea, kuidas on õige.Mina leian,et elu on elatud õigesti, kui sa suudad nautida oma tehtud tegusi ning aega, mida kulutad. Enda eesmärkidega seame tee, mida mööda hakkame sammuma. Olgu meie eesmärgid suured või väikesed, nende täitumisel oleme lähemal iseenda rahulolule ja õnnele. Elu pole alati lihtne ning meeltmööda, ettetulevad takistused panevad proovile meie kannatused. Usun, et iga ületatud takistus viib meid elus edasi. Hiljuti lugesin ajakirjanduses nendest inimestest, kes ei saa elada täisväärtuslikku elu. Pean silmas inimesi, kes on invaliidid või hoopiski mõne muu kaasasündinud haigusega. Mind ei pannud imestama,et enamik nendest inimestest ei suutnud tunda elust rõõmu, vaid suureks üllatuseks sai tõsiasi, et paljud kaasasündinud haigusega inimesed lootsid kunagi veel terveks saada ning nägid iga päev selle nimel vaeva. See näitab tahet ning oskust tulla iseendaga
"Armastuse kunst" - Erich Fromm Peatükis, "Vanemate ja laste vaheline armastus", oli juttu enamjaolt ema- ja isaarmastusest. Loomulikult on vaja lapsel armastust mõlemalt vanemalt ja õigetes "kogustes". Lapse areng ei lähe just kõige optimaalsemat teed, kui need ei ole tasakaalus. Laps hakkab edasises elus otsima kõigist tingimusteta emaarmastust või ei oska seda üldse vastu võtta. Meeste ja naiste rolled ema pakub lapsele tingimusteta armastust, armastust lapsele sellepärast, et laps olemas on. Isalt peab aga armastuse välja teenima ning isa peab olema lapsele abistavaks isiksuseks. Peatükis tuli välja kui tähtis on mõlema vanema armastus kasvavale lapsele. "Unenägude tõlgendamine" - Sigmund Freud Lugesin sellest, et miks me ärgates unustame ära suurema osa unenägudest, kuid on inimesi, kes mäletavad neid väga selgelt, isegi selliseid unenägusid, mis olid paarkümmend aastat tagasi. Kõige tähtsamaks põhjuseks oli see, et me unust...
Kus on kunsti kodu? Lugesin 17.jaanuaril 2012 Postimehes avaldatud artiklit ,,Kus on kunsti kodu?", mis keskendus Eesti Kunstiakadeemia tähelepanu probleemidele. Kunstnik Kirke Kangro seletas kunsti tähtsust ühiskonna tervikus, mis on ka minu arvates mainimist väärt, kui tahetakse riiki kaunimaks teha ja kultuurilembelisust rõhutada. Kaire Kangro mõtles õppeasutuse geograafilise asukoha üle hoolikalt järele, sest Tallinna Vanalinn muutuks tõesti palju ilusamaks, kui
11B Retsensioon 17. novembril käisin Kuressaare Kultuurikeskuses kuulamas Lenna Kuurmaa ja Märt Avandi ühist kontserti ,,Kui vari kaob, siis valgus jääb", milles tulid ettekandmisele neile kordaminevad eestikeelsed tuntud ja vähemtuntud laulud. Sedapuhku ei saatnud noori muusikuid mitte bänd vaid puhkpillikvintett ning kõik lood olid just selle kontserti jaoks klassikalisse võtmesse seatud. Mitmeid päevi tagasi pileti äraostnuna ja saali sisenuna nägin enda ees täissaali, millest lugesin välja vaid üht- esinejate populaarsust ning tuleb tõdeda, et suurem osa kuulajaskonnast oli just pigem keskealised ja vanem generatsioon. Esmalt esitas puhkpillikvintett Reval Wind Ensemble sissejuhatava loo, mille kulminatsiooniks sai lauljate sisenemine. Oma sõbraliku ja avatud olemisega tekitasid esinejad sooja ja õdusa keskkonna, otsekui puuduks saalist kogu ülejäänud publik ning lauldaks igale ühele eraldi ja kõnetataks ...
messikeskust ning veedaksin päeva mingis veekeskuses. Linnaga tahaksin samuti lähemalt tutvuda. 10. Kaasa tuleks pakkida mõnusad õhukesed riided, kuna seal on väga palav. Kaasas peaksid kindlasti olema ka rannariided ning päikeseprillid, päevitamisel tuleks kindlasti kasutada päikesekreemi ning igaksjuhuks võiks võtta ka midagi soojemat, sest õhtud võivad vahetevahel olla jahedamad. 11. Lugesin inimeste blogist, et sealsest kohalikust toidust tuleks ära proovida hommikusöök, mis koosneb värskelt küpsetatud kaneelileivast, prantsuse rõstsaiast, 8- muna omletist ja peekonist. Kindlasti restoranis süües küsiksin nõu kohalike toitude kohta ja prooviksin mõnda neist veel. Kindlasti tuleks väga tore reis!
Inglased alustavad oma juttu ilmast, eestlased räägivad palju ajast. Küll teda ei jätku, küll ta lendab või venib või seisab. Kas eestlase aeg liigub aeglasemalt kui teistel rahvastel või hoopis kiiremini? Küllap aeg annab arutust. Mis see aeg ikkagi on? Kas see on midagi, mis liigub meie mõtetes või on tegu füüsikalise suurusega? Filosoofilises mõttes ongi aeg subjektiivne. Seega võib arvata, et oma suhet ajaga saame muuta sellest erinevalt mõeldes. Kui lugesin üht artikli pelkirja, kus öeldi et aeg on liigestest lahti, tekkis korraks selline tunne, et aeg on midagi füüsilist, keegi meie hulgast. Aega defineeritakse kiirusena,millega valgus kannab edasi signaale. Samas on aeg nagu ruum, millele on vaid üks dimensioon, lineaarsus. Aja muutumine pole meie poolt kontrollitav, aeg muutub iseenesest(nagu tihti öeldakse voolab) ja seetõttu kulgeb enamus looduslikke protsesse nagunii olekute ajalise järgnevusena
tilgutasin leelise (NaOH 0,1004 mol/dm3) happesse (HCl) ja samal ajal segasin seda, kuni lahuse värvus muutus punaseks. Kordasin katset neli korda. b) NaOH kontroll-lahuse konsentratsiooni määramine tiitrimisega. Loputasin pipeti soolhappe lahusega. Täitsin büreti HCl lahusega kuni 0-märgini. Mõõtsin pipeti abil 10 cm3 NaOH kotroll-lahust kolbi, lisasin kaks tilka indikaatorit mp (metüülpunast). Tilgutasin büretist HCl lahust kuni, lahuse värv muutus kollasest värvist punaseks. Lugesin büretis oleva HCl lahuse nivoo asukoha. Kordasin katset 3 korda. 5. Katseandmed Reaktsioonivõrrand: HCl + NaOH = NaCl + H2O A. HCl lahuse täpne math VHCl = 10 cm3 NaOH lahuse täpne konsentratsioon CM, NaOH = 0,1004 mol/dm3 NaOH lahuse maht: VNaOH1 = 10,50 cm3 VNaOH2 = 10,60 cm3 VNaOH3 = 10,50 cm3 B. Tegelik CM, NaOH = 0,0494 mol/dm3 Mõõtkolvi maht V = 10 cm3 M(NaOH) = 40 g/mol HCl lahuse maht: VHCl1 = 6,4 cm3 VHCl1 = 6,5 cm3 VHCl1 = 6,5 cm3 6
„Madlike” jpt. See raamat räägib Lotast. Lota on väike tüdruk, kes elab Lärmisepa tänaval koos ema, isa, vend Joonase ja õde Miiaga. Lota arvab, et ta oskab kõike. Ent vahel ei saa ta maailma asjadest kuidagi aru. Kui ema teda õhtul voodisse sunnib, ütleb Lota talle, et õhtuti, kui me oleme täiesti ärkvel, tahad sa, et me magama läheksime, aga hommikuti, kui me magame, tahad sa, et me üles tõuseksime... Lugesin seda raamatut umbes 7 aastat tagasi. Siiamaani on meeles kuidas Lota tahtis suureks kasvada ning hiilis vihmaga toast välja ja seisis kuuritaga sõnniku hunnikus. Seda raamatut lugedes läheb mul tuju alati paremaks. Raamat on hästi positiivne ja nii mõnigi kord tundub Lota käitumise ja väljendite järgi et ta on väga minu sarnane. Mulle meeldib see raamat, sest seda raamatut lugedes saab alati nalja ning soovitan kõigile seda. Raamatu lugemine paneb alati positiivsemalt mõtlema ning
Juhan Liiv „Rukkivihud rehe all“ Mina lugesin Juhan Liivi luulekogu „Rukkivihud rehe all“, mis on ilmunud 1964. aastal. Selle luulekogu koostas Paul Rummo. Selles luulekogus on 43 luuletust. Juhan Liivi luuletusi võib jaotada: Loodusluule – Juhan Liiv on kiindunud Eestimaa kaunisse loodusesse ning luule, mis on ühtaegu nukker ja luuleline, suudab anda edasi reaalsuselähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. J. Liiv vaatles looduse pisiasju, ta kurvastas, kui loodusel oli raske, tundis rõõmu, kui valitses päikesepaiste. „ Üks märtsihommik udune,“ „Tulen, tulen,“ „Külm,“ „Kevade lähenemine“ Juhan Liiv pühendab palju luuletusi aastaaegadele. Enimarmastatud aastaaeg oli sügis, millest ta ka kirjutas. Sügisest on Juhan Liivil kirjutatud nii rõõmsaid, säravaid kui ka masendavaid ja nukraid luuletusi – eks sügis olegi ju mitmepalgeline: kord puistab üle kullase lehesajuga, kord hukutab oma salaka...
Hüvasti kollane kass Mati Unt Mina lugesin teost ,,hüvasti kollane kass", mille autoriks on Mati Unt. Selle teose peategelased on Aarne, kes on kaheksateistkümne aasta noormees, kes läks Tartusse õppima. Maia on tüdruk, kes kolis Tallinnast Tartusse elama, kuna ta isa sai parema töökoha, Aarnde tädi, kelle juurde Aarne elama läheb. Kõrvaltegelased on Aarne sõbrad : Indrek, Ando, Ivo, Harri jne. Eelmisel kooliaastal oli Aarne olnud väga tubli ja tal oli vaid üks aasta koolis vaja veel pingutada
kohustusliku kirjandusega. Kuna loen vähe, siis pole ma veel kindel oma lugejatüübis, kuid Helene Mugasto esitatud põhitüüpidest tunnen end ära. Naudin enese samastamist peategelasega ning seetõttu sobitun abstraktsete- assotsiatiivsete lugejate rühma. H. Mugasto ütleb nende kohta, et nad on elava kujutlusvõimega lugejad, kes otsivad raamatuist sidemeid saadud mulje ja enda kogemuste vahel. Kui olin 14-aastane, siis lugesin kohustuslikus korras Jan Guillou teost ,,Kurjus" ning nägin peategelases Erikus vaid iseennast. Teoses oli palju vägivalda, Erikul oli sadistist isa ning ka koolis oli vägivallaahel. Minul selliseid probleeme ei ole, kuid mitte ühtegi teist raamatut lugedes ei ole ma end nii sügavalt peategelase rolli sisse elanud. Mulle meeldivad väga teosed, kus tegelased on targad, neil on elus kõik hästi ning mis peamine nad on ,,ropult rikkad". See annab ellu motivatsiooni. Loen, kuidas
Ernst Hemingway ,,Kellele lüüakse hingekella'' Arutlus Lugesin Ernst Hemingway sõjaromaani ,, Kelle lüüakse hingekella''. Teos jutustab Hispaania kodusõjast, mis toimus aastatel 1936-1939. Raamatu peategelane on Ameeria Ühendriikidest pärit hispaania keele õpetaja Robert Jordan, kes on "antifasist, sellest ajast peale, kui ma fasismi mõistma hakkasin". Selle tõttu võitleb ta vabatahtlikuna punaste poolel, ent ei oma samu poliitilisi veendumusi. Raamat jutustab kolmest päevast, mil Robert Jordani ja teiste partisantide ülesanne on strateegiliselt tähtis sild õhku lasta. Silla õhkimine on eluohtlik ja tarbetu ülesanne, sest vaenlane on plaanist juba teadlik. Jordan laseb silla sellegipoolest õhku. Jordan saab raskesti haavata ja katab kaaslaste taganemist. Partisanide juures kohtas ta Mariat, kellega nad teineteisesse armusid. Nende meeleheitlik kirg jäi lühikeseks, sest nende armastu...
Franz Kafka `'Protsess'' Arvustus Lugesin Franz Kafka sümbolistlikku romaani `'Protsess''. Romaan jutustab edukast pangaametnikust Josef K-st, kes oma 30nda sünnipäeva hommikul üles ärkab ja siis teadmata põhjustel arreteeritakse ning teatatakse, et tema vastu on algatatud protsess. Keegi ei ütle talle miks ta arreteeriti. Öeldakse vaid, et ta peab kohtu ette minema kus talle on korraldatud kohtuprotsess. Josef peab ilmuma asjaajamiste komitee ette ja ennast kaitsma. K. arvab, et see kõik on vaid üks nali ja nii teebki end kohtupingis lolliks ja ta üle mõistetakse kohut. Aasta hiljem, K. kolmekümne esimesel sünnipäeva hommikul, tulevad tema juurde mehed ülesandega teda tappa. Josef ei hakka neile vastu. Ta viiakse mööda linna hukkamispaika. Hukkamispaigaks oli karjäär, kus talle öeldi, et ta peab end ise tapma. Ta ei suutnud seda teha ning sellepeale lõigati tal kõri lä...
Sporti peab ikka tegema tahtega ja hea meeleoluga. Mulle väga meeldis selle raamatu juures et ta Kanter oli väga positiivse ellu suhtumisega. Ta sai aru, et kui tahad tippu jõuda tuleb endale eesmärke seada. Ta ka tunnistas oma vigu, mida ta oli nooremana teinud ja sai aru, et see oli loomulik-kõik teevad vigu. Samuti ta tegi vahet heal ja halval. Nii palju kui mina raamatus aru sain, ei ole ta tarbinu alkoholi, ega ka teinud suitsu ja tänu sellele on ka ta tervis väga hea. Veel lugesin raamatust et trenni teeb ta alati hea tujuga ja positiivselt. Ta hoolitseb väga oma tervisest ja teeb õigeid harjutusi selleks, et vältida vigastusi. Gerd Kanteri elust: Gerd sündis Tallinnas. Ta õppis Vana-Vigala põhikoolis. Kooli ajal proovis ta palju erinevaid spordialasid, kuid lõpuks alles 17 aastaselt leidis ta kettaheite ja hakkas seda harrastama. Tema treeneriks sai Islandlane Vesteinn Hafsteinsson. 2000 aastast on ta treeninud pikkamööda ja rahulikult. 2008. Aastal
Sügisvaheaeg Seda lühikest vaheaega, mis kestis vaid nädalaksese, ootasin ma juba pikalt, väga pikalt. Võiks öelda, et juba septembri algusnädalatest saati, sest mulle meeldib puhata. Vahepeal muutus asi väga kriitiliseks ning selle pingsa puhkuse järele ootamisega lugesin ma tunde ja päevi. Lõpuks saabus peale pikki kannatusi ja ootusi taaskord üks väiksem puhkus, mil sa võisid teha mida tahes ning ei pidanud õppimise pärast muretsema. Umbes nädalake enne selle kauni hetkeni, mil ma pidin viimast korda mõneks ajaks kooli kella kuulma, tundsin ma hirmu vaheaja ees. Ma ei teadnud veel täpselt kuidas seda sisustada ja planeerida. Harilikult ma asju ette ei planeeri ning kõik toimuv saab alguse viimasel minutil. Siiski oli mul üks kindle plaan
Sass Henno ,,Elu algab siin" Lugesin Sass Henno teost ,,Elu algab siin", mis räägib ühest noormehest, kellel on kõik olemas. Noormehel on hea töökoht kilemüügimehena. Peategelane armastab seda töökohta, kuna ta teeb seda kõige paremini. Samuti ka armastav naine, kelle nimi on Elina. Ühel hetkel sattus peategelane baari, kuna Elina oli talle rääkinud, et tal oli afäär teise mehega. Sellest hetkest hakkab peategelase elu allamäge minema. Esiteks sattub ta hotelli ruumi soomlastega, kus teda röövitakse ja pekstakse. Sealt päästetakse ta ära ja sealt edasi ta tutvub Heleniga, kes on Elina on õde aga ka Andresega, kes muutub peategelase jaoks kui iidoliks. Nende seltskonnas olles tutvub ta ka Merikesega, kes on Andrese naine. Samuti jõuab peategelane kolida kokku Elinaga ja nende elu on vägagi rutiine. Järgmisena tabab peategelast aga mitu suurt hoopi. Esiteks kukub ta koolist välja, kuna pole sellega tegele...
kui pole vaja siis teda enam pole. Inimestega ei saa sellist asja teha. Raamat ei solvu kunagi, kui sa ta ära paned, kui teda enam ei taha, raamat ei reeda, kedagi kunagi, ta on alati toeks. Igal ühel peaks olema raamat, mis oleks talle raskel ajal toeks, mida võib võtta siis kui ise tahad. Mina arvan, et raamat suudab olla inimesel nii toeks, kui ka vahel koormaks. Enda elust võttes võin välja tuua selle, kui lugesin läbi Margus Karu kirjutatud noorsooromaani ,,Nullpunkti", see raamat oli küll mulle vaimseks toeks, kuna ka vahel ise tunned selliseid asju, mida oli kirjanik kirjutanud raamatus. Reeli Reinaus kirjutas ka oma romaanis ,,Must vares" sellest, kuidas lastekodu laps Seth'i ei sallitud, vahel on ka endal tunne, et oled seltskonnas nagu viies rattas vankri all, aga minule oli see raamat toeks ja õpetas, et alati on keegi, kes su sellest olukorrast välja päästab.
Mihhaili juhtum Lugesin Mihhaili juhtumit, mis räägib mehest, kes sattus inimkaubanduse, täpsemalt tööorjuse, ohvriks Norras. Mihhail avastas töökuulutuse ühelt venekeelselt saidilt, kus pakuti ehitustööd Norras. Mihhailile lubati, et väljaõpe toimub kohapeal ja Norrasse sõidud kompenseeritakse. Lisaks õeldi, et tööleping sõlmitakse kohapeal ja huvilisi on väga palju. Lisati, et hiljem ei ole võimalik enam Mihhailil tööle asuda. Minu meelest selle juhtumi puhul on kummaline see, et mees ei uurinud varemalt firma tausta, kuhu ta tööle tahtis asuda. See on Mihhailist väga mõtlematu, minna tööle võõrasse riiki ja ta isegi ei uurinud informatsiooni firma ja tööpakkuja kohta. Töölepingut küsides, anti talle ette tööandja ja töötaja vahelise kokkuleppe paber, mille alusel saab tööandja palgast maha arvata kõik töötaja elamiskulud ja vajadusel ka trahvid. Sõidukulude hüvitamisega lubati tegeleda hil...
KUIDAS PUUTUSIN KOKKU FÜÜSIKAGA VIIMASE 30 PÄEVA JOOKSUL Essee Juhendaja: Tallinn 2011 Kuidas puutusin kokku füüsikaga viimase 30 päevaga. Kõigepealt räägiks kõige tähtsamast, mis on igapäevaelus kõige olulisem: gravitatsioon, ilma selleta ei saaks me kõndida, joosta ja näiteks isegi mitte jalgrattaga sõita. Gravitatsiooni puudumisel ma arvan, et me lihtsalt hõljuks. See jõud hoiab minu töö ajal ka minu vahendeid paigal: näiteks, et lõikelaud püsiks laual on vaja samuti gravitatsiooni. Teine väga tähtis asi on elektrienergia. Tean, et kunagi olid ajad kus istuti küünlavalgel ja tehti kõiki majapidamistöid käsitsi, aga tänapäeval on meil elektrienergia, mis aitab meil kiiremini, tõhusalt ja massiliselt oma tööd teha. Ma ei oleks saanud praktikal ajada vahukoort vahtu mõne minutiga käsitsi, vaid kas...
Reflektsioon Martin A. Noorkõivu artikli ´´Kas mängime poliitikat või päästame demokraatia?´´ põhjal Lugesin Martin A. Noorkõivu artiklit ´´Kas mängime poliitikat või päästame demokraatia?´´. Autor arutas, kas demokraatia on parim valitsemisvorm. Tema arvates praegu on, kuna paremat korraldust pole veel siiani välja töötatud. Samas pole demokraatia kaugeltki ideaalne. Täustada annab seda palju. Et Eesti jõuaks demokraatias uuele tasemele, oleks vaja siin demokraatiat täiustada. Eesti erakonnad pole sellest eriti huvitatud ja seetõttu peaks selle enda peale võtma kodanikuühiskond. Seda peaks tegema leiutamise ja katsetamise teel. Eelkõige tuleks arendada e- demokraatiat. Noorkõivu arvates peaksid näiteks MTÜ-d kolima Facebooki, kus on kasutaja enamikel inimestel lääneühiskonnas. Artikli läbiv mõiste on demokraatia. Demokraatia on valitsemisvorm, kus võim on rahva käes. Võimu teostab rahvas omale esindajate valimiste kaudu. Rahvas saab E...
oli neist hinnatud F.Dubkovski (töötas Kihnul aastatel 1905-1920). 1905-1907 a revolutsioon kajastus Kihnus vaid rahvakoosolekutega. I Maailmasõda puudutas Kihnut vaid riivamisi. Sellegipoolest hävines kogu saare laevastik. Umbes 30 alust uputati Irbeni väina takistamats sakslastel sealt miinide välja traalimist. Mõned laevad sattusid merel sakslaste kätte, kes need põletasid, osa laevu uputati Pärnu jõe suudmesse. (http://www.kihnu.ee/ajalugu_pikalt.html) 04.03.08. 18.59 Nüüd, kui lugesin selle teema põhjal palju materjali võin ka oma arvamuse kirjutada. Ma arvan et, 1905. aastat Eestis nimetada ka vabariikide aastaks, sellepärast umbes poolesajas kohas kuulutati oma vabariik välja. Minu teades need olid näiteks revolutsioonilised omavalitsused, kuid kahjuks ei ole säilinud olulisi dokumente nende kohta.(lugesin selle kohta.) 1905. aasta sündmused oli poliitiline liikumine, mitte talurahvamäss. Poliitiline ärkamine, toimus ka maal,
Tüüpilisemad vead: H&DE Lause väidab lisaks nõutavale veel muudki, näiteks väidab, et suviti peab alati olema soe ja sadama. [2 p] implikatsioon tagurpidi E(H&D) "Kui on suvi, siis on soe ja sajab" [0 p] 0 p - 5% 1 p - 10% 2 p - 5% 3 p - 19% 4 p - 62% d) Kui suvel sajab, siis ainult vihma Õige vastus: E&DA [4 punkti] Tüüpilisemad vead: (ED)A "Kui suvel kogu aeg sajab, siis sajab vihma" Lugesin vastuse osaliselt õigeks, kuna mõningane sisuline sarnasus on olemas. [2 p] E&DA See lause väidab lisaks nõutavale ka muudki, näiteks et talvel ei saa vihma sadada (vihmasadu on võimalik ainult suviti) [2 p] AE "Kui sajab vihma, siis on suvi" või ka "Vihma sajab ainult suviti" [0 p] 0 p - 19% 1 p - 5% 2 p - 57% 3 p - 0% 4 p - 19% Lugeda järgmisi väiteid: c) A&H¬ F
mitte veeta d lageda taeva alla.Seadsime end sisse hte viksemasse ja vhem luksuslikumasse tuppa sisse. See asus hes krvalises tornis.Selle sisustus oli kallihinnaline, kuid vanamoodne. Seinu katsid hulgalised maalid, mille vastu ma ka kohe huvi tundsin.Oli juba ja lasin kammerteenril sulgeda kik rasked luugid ning lasin sdada knnlad. Seda kike selleks, et vaadata maale.Leidsin pisikese kite vdipeatsist, milles kritiseeriti ja kirjeldati seinal rippuvaid maale. Lugesin kaua, umbes keskni kuni mulle knalde asukoht ei meeldinud ja ma olin sunnitud seda muutma. Sellel teol oli aga hoopis ootamatu tagajrg, sest arvukad knaladvalgustasid nd toa seda osa, mida ma enne polnud ninud. Seal rippus maal hest sja naiseikka judnud tdrukust. Sulgesin silmad, et saada aega natuke jrele melda. Natukese hetkeprast kinnitasin pilgu taas maalile. Kunstitoesena oli maal letamatu. Selle maali raam oli kullatud ja ovaalne. Vaatasin seda maali umbes tund aega
Kirjandusteose analüüs Laip raamatukogus Teose autor ja tema eluaeg Raamatu ,,Laip raamatukogus" autoriks on Agatha Christie. Agatha Christie oli kuulus kirjanik, kes sai tuntuks kriminaalromaanidega. Teda peetakse üheks tähtsaimaks ja innovaatilisemaks kirjanikuks kriminaalromaani zanris. Agatha teoste üks kuulsaim tegelane on miss Marple, kes uuris juhtumeid ka raamatus, mille mina läbi lugesin. Rahvuselt oli Agatha Christie inglane. Ta sündis Inglismaal 1890. aastal, 15. septembril. Hariduse omandas Agatha kodus ema käe all. Ta ei saanud ametlikku haridust. Kuigi ema uskus, et lapsi ei tohiks lugema õpetada enne kui nad 8-aastaseks saavad, õppis Agatha ise 4-aastaselt lugema. Isa õpetas talle matemaatikat. Prantsuse keele õpetamiseks palgati hoidjaks neiu, kes ei osanud ühtki keelt peale prantsuse keele. Agatha võttis klaveritunde ning õppis ka tantsimist
Katnissil õnnestub saada ravim, millega Peeta jalg terveks ravida. Viimasel päeval kutsuti neid jõe äärde, kus lasti lahti kurjad mutandid. Viimane 4 vastastribuut sai surma ning Katniss ja Peeta võitsid mängu. Katniss jääb ellu seetõttu, et tal on oskus metsas lihtsate vahenditega hakkama saada ja vajalikul hetkel ka julm olla. Film erineb täiesti sellest, mida lugesin. Filmis käis kõik nii kiiresti. Raamatus ta otsis mitu päeva, et vett ja süüa saada, aga filmis leidis ta need kohe ülesse ja paljud teised sarnased asjad. Alati kui loed raamatut ei oskagi ette kujutada, milline täpselt on tegelane, milline on maailm ta ümber, millised on teised inimesed ja nende välimus. Filmis oli põhimõtteliselt terve raamatu algus 30 minuti sisse pandud, kuid raamatus kulus selle lugemiseks umbes 100 lehte. Mulle film eriti ei meeldinud
temaga intiimses suhtes jne. Lisa leidis end tihti istumas hämaras toas ja mõtisklemas. Nagu õukonnas ikka oli ka Fontainebleau lossis draamat. Lisa elas oma elu viimased aastad Bastille'i vangikongis oma maali koopiaga rääkides, kuna ta oli oma rivaali ära tapnud. Ning ta luges salaja kaasa võetud paberiribadel ühte lauset iga päev mitu korda mis käis tema kohta. See lause oli: ,,Jõuame elus edasi teiste surma läbi." Minu arvamus Mina lugesin Donatella Pecci-Blunt'i raamatut ,,Mina, Mona Lisa". Ma valisin selle raamatu, kuna mlle väga meeldivad Leonardo da Vinci maalid. See raamat oli huvitav. Oli lahe mõelda milline see Lisa võis tegelikult olla ja kas ta üldse oli olemas. Seda raamatut lugedes tekkis ka minul oma mõte milline Lisa minu arvates on ja kus ja kuidas ta elas, kellega ta elas jne. Mida enam ma seda raamatut lugesin ning Lisa enda iseloomu kirjeldas, siis seda enam ma
Kas see, kui sulle demonstreeritakse su rumalust, muudab sind sallivamaks, aitab kujundada austust ja lugupidamist kellegi vastu? Kaldun arvama, et mitte eriti. Sallivus ei ole asi, mida saab käsukorras luua - kuulge, eestlased, alates homsest olge sallivad! Sallivus on pikaajaline protsess, mis eeldab isiklikku positiivset suhtlemiskogemust muulastega. Rohkem kui pooltel eestlastel see paraku puudub. Eestlaste sallivuse kohta on ka risti vastupidine arvamus. Suvel lõpus lugesin lehest artikklit, kus oli küsitud «Kus lpeb demokraatlik sallivus ja kust algab liigne leplikkus, allaheitlikkus?» Sama loogikat jätkates: kas ei vii liigne sallivus alandlikkuseni, kus eestlased nõustuvad, et vene keel viks olla teiseks riigikeeleks, lihtsustavad kodakondsuse andmist jne. Kuhu tuleks õmmata sallivuspiir: siiani ja mitte rohkem! Sallivust saab eristada mitut moodi alates tõrjumisest kuni ühtsus- või meie-tundeni.
selleta. See on mu hobi, mu tulevik, mu eluaegne armastus. Ma tahan tegeleda muusikaga. Ma usun, et kui ma seda ei teeks, siis ma ei saaks rääkida õnnelikkusest. Süda läheb hardaks, kui kuulda kusagil mõnda ilusat klaveripala või laulu. See on mu isiklik õnn. Vabadus. See võib tunduda veider, et kuidas saab olla vaba ning samal ajal olla seotud teise inimesega. Dalai laama on öelnud, et õnne nimi on vabadus. Lugesin hingelisest raamatust "Emaarmastus", et tõeliselt vaba oled siis, kui suudad olla õnnelik isegi selle üle, kui sinu armastatu armub kellessegi teise. Vaba ollakse siis, kui rõõmustatakse ka pisiasjade üle, eksisteeritakse nii, et see ei sega teisi eksisteerimast. Vaba olla tähendab olla õnnelik, armastatud. Suurim õnn on tunda, et oled olemas. Mina arvan, et paremini oma olemasolu tunda ei saa, kui armastuse kaudu. Armastus teebki mind õnnelikuks. Minu jaoks on armastus ülim
Meister ja Margarita Meister ja Margarita on olnud üks raskemini loetavamaid raamatuid, mida üldse lugenud olen. Tihti juhtus nii, et olin lehekülje raamatust ära lugenud, kui taipasin, et mul pole õrna aimugi mida ma just lugesin. Selliseid olukordi juhtus päris tihti. Et sellest raamatust kunagi korralikult aru saada tuleks seda ilmselt lugeda üle mitmeid ja mitmeid kordi. Raamat ise oli väga huvitav ja täis põnevaid tegelasi ja sündmusi, kuid natuke ära tüütasid pikad dialoogid erinevate inimeste vahel. Mina isiklikult eelistaksin raamatut, kus on rohkem erinevaid tegevusi ehk tegevus pidevalt toimub ja ei jää vahepeal seisma.
Ethel Rosenfeldt 12b Artikli analüüs Lugesin artiklit pealkirjaga ,, Töötaja lahtilaskmine muutub hõlpsaks". See ilmus interneti leheküljel Tarbija24.ee eile, 18-ndal detsembril 2008. Autoriteks on Kai Kalamees ja Kaire Uusen, kes on Postimehes majanduse ja poliitika valdkonna reporterid. Artikkel käsitleb üleeile, 17-ndal detsembril, uue töölepingu seadusega tehtud muudatusi. Selle artikli põhiprobleemiks on uue töölepingu seaduse see osa, kus tööandjale on antud suurem
Kuningas Oidipus Ülevaade/kokkuvõte Inimesed Teeba linnas olid sattunud katku küüsi. Katkust vabanemiseks tuli Laiose mõrvar üles leida ja ta maalt välja saata. Kutsuti ennustaja, kes vihjas, et mõrvar oli Oidipus ise. Ta rääkis talle, et ta mõrvas oma isa ja ta naine on ta ema. Oidipus vihastas selle peale, kuid siis tuli talle meelde kunagine ennustus selle kohta. Oidipus ei tahtnud seda algus uskuda, kuid siis ta avastas, et tema ongi see, kes tappis oma isa Laiose. Pärast seda võttis ta Laiose naise endale, kes osutus tema emaks. Ta ema ei suutnud selle olukorraga leppida ja võttis endalt elu. Ja siis otsustas Oidipus kurbusest omal silmad peast torgata. Tsitaadid · ,,Kui miski säilib ööski veel, surmab selle saabuv päev"( Sophokles ,,Kuningas Oidipus" lk 13.) Ma arvan, et siin on mõeldud seda, et iga hea asi saab kord otsa · ,,Kel teoks on julgust, see ei kohku öeldu ees." ( Sophokl...
sattunud justkui teispoolsusesse. Seda arvamust sisendas ka minategelase dialoog daamiga, kes küsis mehelt, et kas jutustaja usub elu pärast surma. Müstilises hoones olevad ruumid ja tegelased tundusid väga saladuslikud ja erinevad, kuid romaani lugedes tekkis minu sisemusse tume ja sünge tunne.Tegelased näisid tõsised, mõtlikud ning kahvatud. Minategelane aga erines nendest näos oleva roosaka jume poolest. Mida rohkem ma ,,Hingede ööd" edasi lugesin, seda enam tundus selle teose sündmustik ning tegelased mulle unenäo või teispoolsusena. Vana-aasta ööl tundub minategelasele tema igapäevane maailma üksluine ja kohati mõttetu. Surnud Mehe majas aga paelub ja huvitab teda ümbritsev salapärane keskkond. Jutustaja ja ka minu jaoks kõik sündmused algasid, arenesid ja lõppesid nii rahuliku tempoga, tekkis tunne nagu aeg ei omaks selles kummalises majas tähtsust
Artikli analüüs Jaanus Väljamäe Lugesin Noam Chomsky esseed ,,Kas sõda oli 11. septembri järel ainuke lahendus?". (Postimees, 10.09.11.) Teema on aktuaalne, sest viimase kümnendi islamirünnakud sunnivad nii poliitikuid, ajaloolasi kui ka kodanikke küsima, kas lääs tegutses õigesti. Chomsky keskendub vastuolule USA ja Afpaki (Afganistani ning Pakistani) vahel ja sellele, kuidas konflikt maailma mõjutab. Ühendriigid astusid kohe pärast 11. septembri terrorirünnakut sõtta islamimaailmaga
Autor on öelnud: ,, Suvine öö ja tema sekeldused on möödas, metsa- ja tunneteradadelt hälbinud armastajaid kosutav uni; kostavad Theseuse ja Hippolyta jahisarved. Enne kui nad magavate armastajate peale satuvad, vahetavad nad jahimälestusi" See ütlus on väga sügavamõtteline ja, et sest aru saada, peab raamatusse süvenema. Oma hinnang: Minu arvates on raamat iseenesest igav, kuna mulle ei meeldi lugeda näidendeid, kuna see tekitab segadust. Nüüd kui ma raamatuu läbi lugesin ja tagantjärgi mõtlen, siis ei olnudki asi nii hull, tegevus ja tegelased olid huvitavad ning autor oli selle hästi lavastanud. Näidend, mis raamatu lõpupoole oli lavastaud, oli väga huvitav lugeda, ja tekkis ka mõte, et tahaks seda näidendit ise näha.
nii öelda oma lemmikut. Kuigi minu meelest oli iga pala omamoodi ja meeldejääv. Eriti mõnusalt kõlas muusikas ka prantsuse keel, mis on minu meelest üks kauneimaid keeli. Samuti tõmbas tähelepanu nende muusikainstrumentide valik, sest kokku olid sobitatud nii elektriklaver, basskitarr kui ka erinevad heliefektid. Alguses ma ei teadnud üldse, mida sellelt kontserdilt oodata, kuid otsustasin kindlalt, et käin ära, kui lugesin nende kohta huvitava lõigu : ''Rouge Madame on Kohtumine. Teed on ristunud, ilmakaared kattunud. Vabajazz noogutab hällilaulule, elektrobiit tervitab indirocki raffe riffe. Vaimust saab vaimustav jõud, kui ürgalge embab maailmapuud. Juured põimuvad, keeled lõimuvad. Eeterlikust õrnusest sünnib eepiline narratiiv, ehmatav siirus kannab kõditava groteski mõrkjas-magusaid vilju. Rouge Madame on loodusjõud.'' Peale seda oli mul tunne, et seda peab ise vaatama minema !
Rahu Retsensioon Käisin 14. veebruaril Kuressaare ajamajas vaatamas näitust koos klassikaaslastega. Aega oli vähe ning ootasin eest järjekorset tavalist näitust. Kunstnikuks on Hando Henno, kes on samuti saarlane ning ka ääretult mitmekülgne inimene. Teda huvitab sport, füüsika, bioloogia, matemaatika, ajalugu ja arhitektuur. Hennole on joonistamine lapsest saati meeldinud ning esimese personaalnäituse avas juba 16-aastaselt Anne Tootmaa galeriis. Silmad läksid suureks kui sellest lugesin. Enamus töid olid tehtud akrüüliga, mõned ka guassiga. Üks huvitavamatest töödest oli kindlasti ,,Teel uude maailma", sest need detailid olid ülimalt hästi välja toodud. Ta kirjutas endast, et on teinud väga palju visandeid, et suurematel maalidel täpsust paremini välja tuua ning see on minu arust parim näide sellest. Pildil kujutati merel sõitvat vana...
INGLISE KEELE OSKUS TALLINNA KESKLINNA TEENINDAJATE SEAS Lugesin õpilaste teadusajakirjast "Akadeemiake" (2011) artiklit "Inglise keele oskus Tallinna kesklinna teenindajate seas". Autoriks on Pille-Riin Eiskop. Artiklis analüüsitakse Tallinna kesklinnas läbi viidud küsitluse (intervjuu) tulemusi. Teenindajad jagati kolme vanusegruppi: noor (kuni 30aastane), keskealine (30 kuni 50 aastane), vanem (50 ja enam aastat). Küsitleti nii mehi kui ka naisi, kes töötasid kohvikutes/restoranides, kauplustes ja kioskites. Küsitluse käigus taheti teada saada, mis tasemel on Tallinna kesklinna teenindajate inglise keele tase, vanusegruppide ja soolise jaotuse järgi. Kokku intervjueeriti 149 erinevat Tallinna kesklinna teenindajat. Küsitlus toimus kümne, väljatöötatud küsimuse abil, millest pooled keskendusid teenindaja sotsiaalse keeleoskuse testimisele ja ülejäänud küsimused teenindaja professionaalse keeleos...
Raamatu sisukokkuvõte Moodsa Aja sarjast Lugesin Elena Ferrante raamatut "Üksilduse päevad". Peategelaseks (minategelaseks) oli 38. aastane Olga, kelle mees Mario, jättis peale 15.aastat abielu maha. Neil oli ka kaks last: poeg Gian ja tütar Ilaria ning Saksa lambakoer Otto. Alguses arvas naine, et mees tuleb ikkagi tagasi ja vajab ainult natukeseks hingamisruumi, kuid eksis. Neil oli ka 5aastat tagasi olnud väikene kriis, kui nad käisid läbi Mario kolleegi Ginaga, kelle 15.aastasele tütrele Carlale Mario keemiatunde andis ja justkui isa eest oli. Just selle Carla pärast Mario Olga maha jättiski, kui Carla oli vanem ning nad said alustada suhet. Pärast mehe ära minekut hakkas Olga analüüsima nende suhet, et mis neil küll valesti läks, sest tema jaoks toimis nende suhe hästi. Varsti langes Olga sügavasse musta auku ning ta oli nii vaimselt ja füüsiliselt täiesti läbi. Ta muutus ropuks, unustas enda ja oma kodu ning laste e...
Tegin analüüsi luulekogu ,,Poeedirahu" põhjal, mille autoriks on Andrus Kasemaa. Raamatuga tutvusin sõbranna kaudu ning kuna see luuletaja pakkus mulle huvi, otsustasin just selle raamatu valida. Autor on noor, 26-aastane mees Raplamaalt, kes pärast ajateenistust asus õppima Tartu Ülikoolis kirjandust. Ta on avaldanud luulet ajakirjades ,,Vikerkaar" ja ,,Looming". Käesolev teos, ,,Poeedirahu", on autori esikraamat. Kuigi ma lugesin kõik luuletused läbi, valisin analüüsimiseks luuletused ,,Koerapulmas", ,,Torm", ,,Minu kodu", ,,Laul 23", ,,Magada ma tahaksin Sinu silmade mererahus", ,,Luuletaja hommik no.1", ,,Maal", ,,Vedeledes päeva õhtusse. Isegi ei tea kus", ,,Väsinud ränduri rahu" ja ,,Vedeledes diivanil", sest need luuletused kirjeldavad minu meelest kõige paremini seda, kuidas Andrus Kasemaa luuletusi kirjutab. Luuletuste teema on enamasti sama laisklemine, vedelemine, looduse imetlemine ja
Kas nii on ilus ? Kerttu Rakke ,,Kalevipoeg" Lugesin Kerttu Rakke (updatetud) ,,Kalevipoega", kus sündmused kulgsid hoopis teises suunas kui originaalis. Kerttu Rakke versioon meie rahvuseeposest ilmus 2000.aastal ning räägib seetõttu väga palju tänapäevastest sündmustest. Võrreldes Fr.R.Kreutzwaldi ,,Kalevipojaga" on Rakke teoses hulganisti erinevusi. Värsivormist on saanud proosa ning jõuline ja vapper peategelane on muutunud pidutsejast naiseks nimega Ädu. Teoses kirjeldatakse Äda ja mitmete ta sõbrannade seksuaalelu ja fantaasiad väga detailselt, kuid siiski mitte nii oluliselt kui seda tegi Kristian Kirsfeldt oma teoses ,,Kalevipoeg 2.0" Samuti on raamatus suur slängikasutus, mis enamasti koosneb roppustest. Tegelikult on raamatus kujutatav nii tänapäevane, kuid inimene, kes ei ole harjunud sellist kirjandust lugemal a, võib hea j ameeldiva lugemuselam...
eelnema veel üks teine küsimus: miks meil antud kirjaniku teoseid vaja on. Milleks on meile vaja Tammsaaret? Milleks tema põimlaused, milleks Kõrboja ja milleks Vargamäe? Ma usun, et igaühel on oma tõlgendus sellest küsimusest ja oma vastus, kuid järgnev on minu arusaam Tammsaare tähtsusest, meie eludes. Esmalt olulisim, mulle on Tammsaaret vaja. Võib öelda, et Tammsaaret lugedes, avastasin endas taas tulihingelise eestlase. Tammsaare teoseid lugedes, lugesin ma ennast ühe mõttelise traditsiooni osaks. Teiselt poolt on mul Tammsaaret vaja aga tema tekstides peegelduva inimlikkuse sõnumi pärast. Tammsaare ei ole minu jaoks olnud kunagi vaid maa-, kannatuste- ja vaevadekirjanik, kellena teda tihtipeale esitatud on. Minu jaoks on ta ka kirjanik, kes on kirjutanud müstikast, rõõmust ja õnnest. Ent ennekõike on Tammsaare minu jaoks kirjanik, kes on kirjutanud armastuste tähtsusest inimeseks olemise juures. Ma ei mõtle
indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00 Töökäik Karbonaatse kareduse määramiseks loputasin pipeti uuritava veega ja koonilise kolbi destilleeritud veega. Pipeerisin koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vet, lisasin 3 tilka indikaatorit mp. Seejärel täitsin büreti 0.1M soolhappelahusega nullini ja tiitrisin 0.1M soolhappelahusega kolvis olevat vett pidevalt segades. Kui vesi muutus punaseks lõpetasin tiitrimise ning lugesin skaalalt kulunud soolhappe mahu. Sama katset kordasin veel kolm korda. Üldkareduse määramiseks pipteerisin destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisasin ∼5 cm3 puhverlahust ning noaotsatäis (∼0,1 g) indikaatorit ET-00. Lahus värvus lillaks. Seadsin töökorda bürett 0,025 M triloon-B lahusega ning tiitrisin vett pidevalt segades kuni viimase tilga lisamisel jäi püsima sinine värvus. Kordasin katset kolm korda.
pere, ettevõtte ja mittetulundusühinguga. Sellised sajanditeks Eesti maastikku pöördumatult mõjutavad otsused tuleks teha väga läbikaalutletult ja kõiki ühiskonna osapooli kaasates, mitte ainult valitsuse ja üksikute ametnike või firmade tasandil. Mõju on tegelikkuses palju ulatuslikum kui vaid trassikoridoris ja seda pole võimalik leevendada, sest müratõkked ja massiivsed viaduktid, mida peamisena mainitakse, reostavad juba iseenesest miljööd ja elukeskkonda. Lugesin ise hiljuti veel, sellega seonduvaid artikkleid ja leidsin ,et Rail Baltic toob kahju mõju põllumeestele ja metsaäriga tegelejale. Näiteks Raplamaal Raikküla vallas tegutseva Tõnsu Veis OÜ kariloomad ei pääse tulevikus enam raudteetrassi tõttu karjamaadele sööma. Trassikoridori alla jääva põllumaa tõttu oleks raskendatud ka sööda varumine loomade ületalve pidamiseks. Kahju oleks korvamatu, sest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
