Cohn plaanib lahkuda hommikul. Jake mõistis et Cohn peksis Romero läbi eelmisel õhtul. Romero nõudis et Cohn lahkuks hommikul. Brett veetis nüüd kogu oma aja Romeroga, kuna ta ei raskesti haavatud. Romero ikkagi võistles viimasel härjavõistlusel. Sel õhtul lahkus Brett Romeroga, isegi ei öelnud Jake´ile head aega. Festival sai läbi ning Jake lahkus koos Billi ja Mike´iga. Siis nad läksid kõik oma teed. Jake reisis üksi San Sebastioanisse, kus ta ujus, luges ja puhkas Pamplonas läbi elatud stressistt. Ta sai seal olla mõned päevad kui saabus telegramm Brettilt, et too on Madridis ning vajab abi. Jake häbenes ennast, lühendas oma reisi ja sõitis kohe Madridi. Jake leiab Bretti hotellist, kust saab teada et Brett oli Romerol palunud lahkuda. Brett tundis et ei ole piisavalt hea mehele. Nad lahkuvad hotellist. Romero oli arve maksnud. Nad joovad väheke nind sõidavad mööda Madridi. Räägivad oma pettunud romansist.
jaanuar/25. Detsember) olid Venemaal olulised pühad nii kristlikus kui ka rahvakalendris. Vene külas peeti neid tavaliselt kolm päeva, eelõhtu kaasa arvatud. Jõulud pereringis juhatas sisse õhtune jumalateenistus kirkikus. Need pered, kes kirkusse minna ei saanud, need palvetasid sel ööl ikoonide ees kodus. Jõulude juurde kuulus kaks pidulikku söömaaega: jõululaupäeval ja vahetult jõulupäeval. Jõululaupäeval algas pidu esimese tähe ilmumisega taevavõlvile. Majaperemees luges palve, kõik pereliikmed lõid risti ette ja pühalikus vaikuses alustati piduliku söömaajaga. Tavaliselt olid laual pliinid või väiksemad pannkoogid meega, paastupirukad seente, kartuli või pudruga, magedast tagnast marjapirukad, samuti kutjaa(nisukruupidest ja marjadest toit). Jõulupäeval kuulus ühisele söögilauale rohkesti liha- ja piimatoite, pirukaid, aga ka õlut, veini ja kodus valmistatud praagat(teatud alkohoolne jook). Jõulupäev tähendas ühtlasi Kristuse ülistamist
Inglispärase nimega polnud seal enam ohutu elada ja Audrey kasutas kuni sõja lõpuni nime Edda van Heemstra, mis aga ametlikult kunagi tema nimi ei olnud. Audrey ei unustanud iialgi hirmu, mida ta tundis lapsena, kui Saksa väed vallutasid Arnheimi linna Hollandis. Ta on rääkinud, kuidas tema vennad sõid koeraküpsiseid, kui midagi muud süüa ei olnud, kuidas leib oli roheline, sest ainsana oli saada hernestest tehtud jahu ning kuidas tema ema istus terve päeva voodis ja luges, et nälga unustada. Läbielamiste tõttu keeldus Audrey mängimast filmis “Anne Franki päevik”, kartes et natside eest redutava juuditüdruku kehastamisega kaasneks liiga valusaid mälestusi. Audrey pidevat nälga ja viletsust täis kasvuaastad pärandasid talle küll hapra poisiliku figuuri, kuid ka mitmed tervisehädad, näiteks naist terve elu piinanud aneemia. Teismelisena tahtis Audrey baleriiniks saada, võttis nii Amsterdamis kui ka Londonis usinalt
Kümme päeva hiljem pandi see hiiglaslik piltmõistatus platsi keskel püsti ja kaeti riidega. Ahab kutsus kõik Viscose elanikud mälestusmärgi avamisele. Ilma mingit kõnet pidamata tõmbas ta riide pidulikult ära: seal oli võllas. Koos köie, poomisluugi ja kõige muuga. Tuttuus ja määritud mesilasvahaga, et ilmade rüüstele kaua vastu panna. Kuna kohale oli kogunenud hulgaliselt rahvast, kasutas Ahab juhust ning luges ette terve hulga seadusi, mis kaitsesid põlluhatijaid, kannustasid karja kasvatama ja lubasid preemiat neile, kes toovad Viscosesse uut kaubandustegevust; ta lisas, et nüüdsest alates tuleb kõigil leida endale aus töö või siis kolida mõnda teise linna. Muud ta ei öelnud, mitte kordagi ei maininud ta "mälestusmärki", mille oli just avanud: Ahab oli mees kes ei uskunud ähvardustesse. Tseremoonia lõppedes kogunesid inimesed erinevatesse puntidesse; enamik
Aleksandrikooli loomiseks. Jakobson toeats Vene tsaari. Peale erinevate reformide läbiviimist Eestimaal ta lootis, et Venemaalt on oodata avaraid võimalusi eestluse arengule. Tekkisid esimesed mõtted autonoomiast Eestile. Jakobson võttis aktiivselt osa kõigi eesti seltside -Kirjameeste Seltsi, Aleksandrikooli organisatsiooni, põllumeeste seltside jne asutamisel ja propageeris neid igati. Eriti oluliseks poliitilise võitluse relvaks luges Jakobson ajakirjandust, mis pidi olema rahva ärataja ja mobiliseerija. Jakobson seadis oma eesmärgiks luua võimalikult lai rahva ühisrinne balti aadli ülemvõimu vastu. Ea Jansen järeldas, et kogu ,,Sakala" tegevus pole Jakobsoni jaoks ikkagi muud kui vaid ettevalmistav periood, rahva kasvatamise ja jõudude kogumise periood. Jansen nägi Jakobsonis kahte poolt: ettevaatlik poliitikamees, kes püsis seaduslikes piires ja teisest poolest
1875. aastal. astus Eduard nn. Kentmanni kooli, mille ametlik nimetus oli Pastor Lutheri Poeglaste Vaestekool. Kahe aasta pärast lõpetas ta selle mitte eriti hästi ning Tallinna kreiskooli pääsemiseks pidi ta kursust kordama. Ta astus Wietingi esimesse elementaarkooli. Seal õpis EV ühe semestri ning pääses kreiskooli (tänapäeva VHK Gümnaasium). Kolme aasta pärast lõpetas ta selle. Peale kooli hakkas Eduard Vilde aega veetma lugemise ja teatris käimise abil. Luges enamasti välismaa autorite teoseid. Eesti kirjandusest luges ta vaid ajalehti. Nii õpis ta eesti kirjakeele ära. Ning ta hakkas tegelema kirjutamisega. 1882. aastal valmis ta esimene jutt "Kurjal teel". 1883. aastal sai ta ajalehe "Virulase" töötajaks. Elas Karjakülas vanemate juures. Keilas tutvus Eduard Vilde August Buschiga, kes oli hiljem tema raamatute kirjastaja. Samamoodi ka J. H. Vahtrikuga. 1887. aastal tegi Vilde katse omandada Tartu "Postimeest"
saatusest. Ta oli esimeseks Aleksandr Sergejevitsi talendi kasvatajaks. Märganud poisi andekust, võttis see tagasihoidlik literaat tema kirjandusliku kasvatamise oma hooleks ning täitis auga selle ülesande. Vassili Lvovits ei olnud kuigi andekas lüürik, kuid tegi luule alal usinasti tööd. Saabus aeg, mil tuli hakata tõsiselt mõtlema poisi õpetamisele. Sergei Lvovits lahendas selle mõnevõrra omapäraselt. Kooliõpetuse alguseks ning aluseks luges ta Euroopa keelte, eriti prantsuse keele oskust, mida ise valdas meisterlikult. Võõrkeel loeti omandatuks alles siis, kui oldi kodus kirjanduslikes vormides ja isegi luulestiilis. On hästi teada, et Sergei Lvovits alustas oma laste niisugust kirjanduslikku kasvatamist sellega, et luges neile ette oma lemmikut Molière'i. Kahjuks aga ei küündinud tegelik kasvatustöö kasvatusteni. Kodune kasvatus jättis poisile alatiseks vastikustunde
Hetkel kui poiss mõtles neiu suudlemisest astus uksest välja Laasik, kes oli jäänud Kerese malepartiisid.Poisid hakkasid koos koju minema. Riks pööras vabandusega, et tal on vaja luuajõhve teisele tänavale. Jaak läks trammipeale ning peagi tuli sinna usuõpetuse õpetaja Tooder. Ta istus Jaagu kõrvale ning vestles temaga terve tee. Jaak sai teada, et direktor wikmanil on maopõletik (ta oli kuulnud vaid maohaavadest ega mõistnud, mis haigus see on). Kümnes peatükk Jaak luges Virvele oma luuletusi. Planeeriti Koormani sünnipäeva. Igaüks pidi kaasa võtma midagi kangemat. Sünnipäeval ootas Jaak Virvet, kes lubas hiljem tulla, sest ta pidi flöödimängu harjutama. Peo lõpus hiiliti Jaagu kunagise kodu juurde. Jaak suudles neiut. Teda koju saates keelas Virve helistamise kuni eksamite lõpuni ära. Üheksateistkümnes peatükk Paljud sünnipäeval olnud poisid ei läinud järgmisel päeval kooli. Inlise keele tunnis kutsuti Jaak vastama
nimega Espinoza, kes rändas Hispaaniast inkvisitsiooni tagakiusamise eest koos paljude teiste juutidega Hollandisse. Ta sündis Amsterdamis rikka kaupmehe pojana. Kuna tal ei olnud vähematki kalduvust isa elukutseks, eelistas ta oma aega veeta sünagoogis ja selle ümbruses, otse neelates oma rahva religiooni ja ajalugu Ta oli hiilgav õpilane ja koguduse vanemad vaatasid talle kui koguduse ja usu tõusvale valgusele (1: 121). Kuid mida enam ta luges ja mõtles, seda enam sulasid ta lihtsad veendumused kahtlusesse. Temas oli tärganud uudishimu uurida, mis kristliku maailma mõtleja on kirjutanud Jumala ja inimese saatuse suurte küsimuste kohta. Ta omandas ladina keele ja selle kaudu antiikse ja keskaegse Euroopa filosoofia. Kõige enam mõjustas teda prantslane Rene Descartes. Aastal 1656 kutsuti Spinoza sünagoogi vanemate ette, kes süüdistasid teda ketserluses.
1 1 1 · Töölised pesid esimesel päeval , teisel päeval ja kolmandal päeval 5 10 15 koolimaja akendest. Missuguse osa koolimaja akendest pesid koristajad kolme päevaga? 3 1 · Alise luges esimesel päeval raamatust, teisel päeval sellest võrra vähem ja 8 4 1 kolmandal päeval raamatust. Missuguse osa raamatust luges Alise kolme 8 päevaga? Kas Alise jõudis raamatu kolme päevaga läbi lugeda? · Markus käis suvel maasikaid korjates raha teenimas. Esimesel päeval jõudis
sissetuleku tõttu kustunud. Olles lõpetanud keskkooli, läbis ta üheaastase sekretärikoolituse ning 16-aastaselt asus sekretärina tööle suurde Kristiania tehasesse, mis kuulus sakslastele. Tema peaülesandeks oli teenida raha kahele nooremale õele ja emale. Sigrid töötas firmas 10 aastat. Tööpuhkustel ja nädalavahetustel kirjutas ta luuletusi ja tegeles maalimisega. 16-aastaselt tegi ta esimese katse kirjutada romaan Skandinaavia keskajast. Samuti luges ta palju võõrkirjandust, eriti ingliskeelset. Sigridile meeldis väga William Shakespeare'i ja Geoffrey Chauceri looming, samuti kütkestasid teda kuningas Arthuri legendid. Ta süüvis ka Skandinaavia kirjanikesse nagu Ibsen, Strindberg, Brandes. 22-aastaselt valmis Sigridi mahukas ajaloolise romaani tsükkel, millega ta oli alustanud juba 16-aastaselt. Romaaniseeria rääkis peamiselt Taani keskajast, teos oli kohati romantiline
Andres oli see, kes oli tulnud Vargamäele suurte unistustega. Ta tahtis väga oma töö pärandada pojale, et Vargamäel püsiks edasi tema sugupõlv. Ka Pearu tahtis oma talus näha oma lapsi toimetamas, mitte võõraid, kuid ta aga ei loonud Vargamäele õhulosse, tema eesmärgiks oli olla lihtsalt oma naabrist parem ja seda vähese vaevaga. Seepärast oli tal ka Andresega nii palju tüliküsimusi. Mida aeg edasi seda vähem kaks naabrit omavahel suhtlesid. Andres luges järjest enam piiblit ning muutus sellest tigedamaks ka oma lähedaste suhtes. Pearu lihtsalt loobus Andresega aegamisi uusi ärplemisvõimalusi leidamast, kuna viimane oli nii väga oma tões kinni ja väga harva võis juhtuda, et Andres Pearule omapoolsete krutskitega vastas. Kuid Pearu just seda oma naabri juures hindas oskust teist üle trumbata. Vastuolud kahe peremehe vahel viisid selleni, et lõpuks ei käidud üksteisel ristsetel, rääkimata niisama külaskäikudest
peatükk. Näitekirjanikuna omandatud dialoogi-meisterlikkus, intriigikujundamise võime, samuti reisikirjadest pärit jutustamisoskus tulid talle siin vaieldamatult kasuks. Järjejutuna ilmunud romaanisest on kahtlemata tuntuim "Musketärid" (Les Mousquetaires, 1844- 1850). Triloogia esimene osa "Kolm musketäri" sai alguse, kui Dumas juba pikemat aega oli kogunud materjali ajalooalase publitsistika "Louis XIV ja tema sajand" (1844-1845) tarbeks. Ta luges mitmesuguseid mälestusi, muuhulgas Louis XIV sekretäri, krahv de Brienne'i, meenutusi, kes peatus pikalt teemantripatsite lool ning Buckinghami hertsogi ja Austria Anna suhetel. Tõenäoliselt alles hiljem, kui "Kolme Musketäri" intriig oli juba paigas, sattus ta lugema Courtilz de Sandras'i poolt kirja pandud "Härra d'Artagnani mälestusi" (apogrüüf), kust on pärit romaani tegelased. Sellega on seletatav ka ajaline nihe ajalooliste
Franklin Delano Roosevelt (kasutatakse ka nimekuju FDR; 30. jaanuar 1882 New York, Hyde Park 12. aprill 1945 Warm Springs) oli Ameerika Ühendriikide 32. president (4. märts 1933 12. aprill 1945). Elulugu Haridus Franklinile meeldis ajalugu. Ta luges palju ning ema õpetas talle keeli. Ema õpetas teda kuni tema 14. eluaastani, siis saadeti ta Grotoni põhikooli Massachusettsis. Sellel oli riigi parima erakooli maine. Roosevelt oli eeskujulik õpilane, olles populaarne nii kaaslaste kui ka õppejõudude seas. Ta jätkas õppimist 1899 Harvardi Ülikoolis, kus ta oli üle keskmise õpilane. Seal hakkas teda huvitama poliitika ja sellepärast võttis ta eliitprofessoritelt eratunde. Sajandivahetusel astus ta Vabariiklikku Parteis. Pärast
Raskolnikov äkitselt naise jalge ette ning hakkas nutma. Sellega mõistis Sofja Semjonova, et Rodja teda tõepoolest armastab ning algamas olid muutused. Teoses on öeldud ka, et aja pikku ei võtnud Raskolnikov kõiki sunnitöölisi nagu vaenlasi ning alustas ise vestlusi, saades lahket vastukaja. Algamas oli tõepoolest uus eluperiood, lunastus. 5. Sonja oli üpriski kontrastne karakter. Ta oli sügavalt usklik, kuid teenis elatist lõbunaisena, et aidata pere ülal hoida. Ta luges piiblit, sest see lohutas teda ning andis lootust, et kõik hea pole maailmast veel kadunud. Kui Raskolnikov talle tunnistas, et hoopis tema on mõrtsukas, ei suutnud alandlik neiu seda alguses uskudagi. Ta ütles vaid, et see pole võimalik, kuna jumal ei lubaks taolist koledust. Raskolnikov küsis teoses Sonjalt, et kuidas temas saavad niisugune alatus ja häbi eksisteerida koos pühade tunnetega. Tüdruk aga vastas küsimusega: "Aga mis siis nendest saab
Friedrich Robert Faehlmanni monument Friedrich Robert Faehlmann oli üks eesti rahvusliku kirjanduse rajajaid, arst ja demokraat. Õppis Tartu Ülikoolis arstiteadusi ja sai selles doktorikraadi. Arstiõpingute kõrvalt kuulas ka filoloogia- ja filosoofialoenguid, tänu millele hakkas ta tundma huvi eesti keele vastu. Faehlmann töötas Tartus arstina Vanas Anatoomikumis, mille ees ka tema monument asetseb tänapäeval. Ta oli ülikoolis eesti keele lektor ning luges ka õppeülesandetäitjana farmatoloogia- ja retseptuurikursust. Faehlmann on maetud Tartu Jaani kalmistule. 1838. aastal asutati tema eestvedamisel Õpetatud Eesti Selts, kus ta tõstis esile eesti rahva vaimumaailma ja keele rikkust. Faehlmann kirjutas müütilisi muistendeid, milles lõi Soome eeskujul eesti muinasjumalad (nt. Vanemuise). Kaunimad on ,,Koit ja Hämarik", ,,Vanemuise laul" ja ,,Loomine". Muistendis ,,Emajõe Sünd" seletab ta rahvapäraselt Toomemäe teket
Egiptuse kunst Kõik teavad, et Egiptus on püramiidide - kivimägede, mis seisavad, nagu tormi üle elanud maamärgid ajaloo kaugeleulatuvas horisondis - maa. Ükskõik, kui kauged ja saladuslikud nad välja näevad, nad jutustavad meile paljutki oma loost. Nad räägivad meile maast, mis oli nii põhjalikult organiseeritud, et oli võimatu neid suuri künkaid ühe kuninga valitsemisajal valmis saada; ja nad räägivad meile kuningaist, kes olid nii rikkad ja võimsad, et nad võisid sundida tuhandeid ja tuhandeid töölisi või orje nende eest rügama aastast aastasse, kaevandama neid kive, vedama nad ehitusplatsile, ja liigutama neid kõige algelisemate meetoditega, kuni kalm oli kuninga jaoks valmis. Ükski kuningas või inimene poleks kulutanud nii palju ja vaevanud ennast, et valmis saaks pelgalt üks monument. Tegelikult teame me, et püramiididel oli oma praktiline roll kuninga ja tema alamate silmis. Kuningat peeti j...
Libahunt A.Kitzberg 1.vaatus On talve õhtu ja rehetares käib ikka usin töö. Vahetevahel kostub õuest huntide ulgumist. Kõik see pere pidi minema muidu nõia tapmisele, kuid läks ainult peremees(50a.) koos sulane Jaanusega (25a.). Koju jäid 8-aastan Mann(Mari), 40- aastane perenaine, 14 aastane Margus ning 60-70 aastane poolpime vanaema. Margus sättis peergu, toa valgustamiseks. Perenaine ketras lõnga. Mann veeris savikul aga aabitsat. Vanamemm oli voodis ja pikutas. Õuest kostis huntide ulgumine aina lähemalt ja lähemalt. Keegi kopsis ukse taga. Mari läks näost valgeks. Kuid kui ta kuulis oma isa ja sulase Jaanuse häält, siis rahunes ta maha. Peremees lükkas ukse kähku kinni. Jaanus viis peremehe püssi tagasi oma kohale. Perenaine küsis imestusega, et kuidas püss märjaks ei saanud. Peremees ütles, et terve tee olid nad selle peal ...
Heston Blumenthali on nimetatud kokakunsti Salvadore Daliks. Tema restoran The Fat Duck (Bray, Berkshire) kuulub nende hulka, kuhu tuleb mitu kuud ette laud reserveerida. Restoran saavutas Michelini 3 tärni kiiremini, kui ükski teine Briti ajaloos. Heston Blumenthal Heston Blumenthalile meeldib üle kõige mängida inimeste maitsemeeltega ja nö "komposteerida ajusid". Heston Blumenthal on täielikult iseõppija. Ta luges läbi kõik kokaraamatud, mis talle ette sattusid ja proovis järgi teha neis leiduvaid retsepte. Ja siis hakkas te nende retseptidega eksperimenteerima võttis retseptid ükshaaval läbi, õppis tundma toorainet ja töötlemisprotsessi ning pani retsepti järgi roa uuesti, seekord omamoodi, kokku. Heston Blumenthal Tema restoranis ei saa kunagi kindel olla, et see, mida sa arvad söövat, ka sinu ees laual on. Menüüs
on olla tõsine. Hendrik Ibsen 20märts 1828-23 mai 1906 Sündis norra väikelinnas Skienis. Isa Knud Ibsen oli varajas kaupmees. Lapsepõlvest pole palju teada. Peres 5 last kolm venda ja õde. Koolipõlv pole samuti midagi teada. Lapsena tahtis saada arstiks. Kolis 15aastasena kodust ära. Grimstadis. Hakkas tundma huvi kirjanduse vastu. Leidis endale paar hingekaaslast. Kirjutas epigranmme, joonistused, karikatuure. luges väga palju. Esimesed avaldatud teosed 19 a avaldas esimesed värsid Brynjolf Bjarme pseoudonüümi all. Katsetas näitekirjanikuna. Kristiana periood. 22a sõitis Kristianisse alates 1924 oslo Heldbergi erakool. Andis sõpradega välja nädalaleh "Inimene" Kus avaldas ka oma teoseid . Esimene lavastatud näiden Normannid. Kutsuti Bergeeni teatri kunstiliseks juhiks . Tuli Bergenisse vaesena nagu kirikurott lahkus veel vaesemana-suured võlad. Enamik näidendeid kukkus läbi. Läks tagasi
Jean-Jacques Rousseau Elulugu Rousseau sündis Genfis 28. juunil 1712. aastal. Ta luges raamatuid juba viie- või kuueaastaselt ja õppis muusikat. Sügavat mõju avaldas poisile Plutarchos. Ta õppis linna kirjutaja juures, siis vasegraveerija juures, kuni põgenes kodulinnast Annecysse ühe katoliku preestri juurde poiss astus katoliku usku. Siis lasi preester talle muusikat õpetada, õppis ka botaanikat, siis kunsti ja teadust, milles näitas üles erilist andekust. Ta hakkas komponeerima ka laule, katsetas füüsika alal ja koduõpetajana
5 Amerigo Vespucci http://freepages.history.rootsweb.ancestry.com/~wcarr1/Lossing1/00-11.gif Ameerika: Saksa õpetlane Waldseemüller nimetas uue mandri Vespucci eesnime järgi Ameerikaks. Saksa vaimulikule ja õpetlaseke Martin Waldseemullerile meeldis nimesid välja mõelda. Ta mõtles isegi endale perekonnanime kasutades sõnu puit, järv ja veski (saksa keeles muidugi). Ta luges Vespucci kirju ja ütles, et Uus Maailm koosneb tõesti kahest mandrist. Ta teadis seda, sest ta oli koostas parajasti kaasaegset maailmakaarti mis põhines Kreeka geograafial e Ptolemaiose geograafial. Vespucci avastuse auks printis ta välja tuhandeis kaarte, kus Uue Maailma kohale oli trükitud Ameerika. Ta müüs neid kaarte tuhandete kaupa. Mõne aasta pärast tahtis ta küll nime muuta, aga nimi Ameerika oli inimestele külge jäänud
kurja nõia maja peale kukkunud.Naine seletas Dorothyle et Idanõid oli õel ja hoidis mugijat enda orjuses,aga nüüd oleme me vabad.Nüüd sai Dorothy kõikest aru ja oli õnnelik ning küsis naiselt:"Kas ka sina oled üks mugijatest?"Naine vastas:" ei mina olen hea Põhja nõid."Järsku hakkas Dorothy nuttma,kuna ta tahtis koju.Põhja nõia hakkas Dorothy kahju.Ta võttis oma peat mütsi pani mütsi otsa vastu nina ja lausus võlu sõnad.Müts muutus tahvlik ta luges tahvlilt,et Dorothy peab minema Smaragdlinna Võlur Oz juurde.Enne minekut andis nõid Dorothyle õela Idanõia jalas olevad hõbekingad.Hea Põhja nõid suudles Dorothy otsmikule,suudlus kaitseb Dorothyt terve ta pikka teekonna. Nad läksid mööda kollast kiviteed.Kui nad olid juba mitmeid miile ära kõndinud tegid nad väikse peatuse suure viljapõllu juures.Tüdruk kuulis äkki häält põllult.Ta läks hääle suunas.Dorothy ja Toto nägid pikka pulga otsas hernehirmutist
Tallinna Ülikool Kommunikatsiooniteooria Grupimõtlemine Irving Jarvis´e järgi Tallinn 2011 Sissejuhatus "Grupimõtlemise" termini autor on Irving Janis, kes avastas selle fenomeni aastal 1971. Janis märkas, et grupi mõtlemise idee ilmus, kui ta luges Ameerika presidendi John Kennedy ühe administratsiooni auaste mälestusi sellest, et kuidas korraldati sissetung Kuubasse. Selle Ameerika võimu idee kukkus läbi, mis rikkus nii Kennedy administratsiooni, kui ka terve riigi ühtsuse. Peale selle hukutava sündmuse USA ajaloos, on olnud ka teisi traagilised sündmusi. Näiteks sai tragöödiaks Pearl-Harbor`i sõjaväelise baasi mittevalmisolek Jaapani rünnakuks Teisel maailmasõja ajal
Väga hästi iseloomustas neiu käitumist see, kui ta Katerina Ivanovna nõudmisel läks perekonna konverentsile. Raskolnikovi tahtis ta paluda matuste pärast. Raskolnikov pakkus talle istet Pulheeria ja Dunja juurde. Neiu tundis häbi, sest arvas, et ei tohiks nende kõrval istuda. Hiljem kui ta Raskolnikovi toas on mõistab, et Raskolnikov andis neile raha, sest nad on nii vaesed. Ta oli tugevalt religioosne ja luges piiblit. Ta uskus, et inimene on loomult hea. Raskolnikov tunnistas Sonjale üles oma võika kuritöö, mida Sonja alguses ei suutnud uskuda. Ta ütles, et jumal ei lubaks sellist koledust korda saata. Raskemaks tegi Sonjale selle asja kuulmise juures see, et Lizaveta, kelle Raskolnikov etteplaanimata mõrvas oli tema sõbranna. Sonja ikkagi andestas ja leppis sellega, mida Raskolnikov teinud oli ja avaldas noormehele armastust
Libahunt Kokkuvõte 1.vaatus On talve õhtu ja rehetares käib ikka usin töö. Vahetevahel kostub õuest huntide ulgumist. Kõik see pere pidi minema muidu nõia tapmisele, kuid läks ainult peremees(50a.) koos sulane Jaanusega (25a.). Koju jäid 8-aastane Mann(Mari), 40-aastane perenaine, 14 aastane Margus ning 60-70 aastane poolpime vanaema. Margus sättis peergu, toa valgustamiseks. Perenaine ketras lõnga. Mann veeris savikul aga aabitsat. Vanamemm oli voodis ja pikutas. Õuest kostis huntide ulgumine aina lähemalt ja lähemalt. Keegi kopsis ukse taga. Mari läks näost valgeks. Kuid kui ta kuulis oma isa ja sulase Jaanuse häält, siis rahunes ta maha. Peremees lükkas ukse kähku kinni. Jaanus viis peremehe püssi tagasi oma kohale. Perenaine küsis imestusega, et kuidas püss märjaks ei saanud. Peremees ütles, et terve tee olid nad selle peal istunud ning püss oli olnud heinte all. Perenaine küsis veel, et kuidas nõia ...
ise kaldamudas magas arstimata saan terveks varsti.“ kallakil ja küllakil. Tihni-Tähni läks jõe äärde – Allikas: Heljo Mänd „Sallipall“ ehk saab arsti käest mõne määrde. Valiku põhjendus: Saab rääkida erinevatest haigustest ja arsti juures käimisest. Doktor muda alt välja puges, Mille üle lastega arutleda: Teemasse võib Haigust uuris ja täppe luges. võtta haigused ja nende ennetamise. Mida teha nohu ja köha puhul. Mis ravimeid/teed „Tõbi on võõras. kodus vanemad teevad. Mis on arsti tähtsus Ma rohtu ei tea. meie elus ja millal tuleb arsti poole Nädal aega mõtlema pean. pöörduda. Poiss ja porgand Kord elas väike poisike, kes porgandit ei söönud, ei porgandisse iialgi ta hambaid sisse löönud. Küll rääkisid ta vanemad,
Siiski räägitakse rahva seas, et ta ei läinud kohe Pärnusse, vaid kolis alguses Taali valda, kus ta oli kaks aastat kooliõpetaja. Lühemat aega töötas lisaks veel ka alevivalitsejana. 1857. aastal ilmus „Perno Postimees”, mille väljaandjaks oli Jannsen. Leht oli pika eeltöö tulemus, sest ta lehe tegemise palved olid korduvalt tagasi lükatud. Ajalehe kasvu tõttu oli ta sunnitud 1863 aastal kolima Tartusse. Ajalehel oli üle 2500 tellija ning arvestades seda, et ühte lehte luges tollal rohkem kui paar inimest oli see kõige loetavaim kirjatükk piibli järel. Tartus osales ta ka rahvusliku liikumise juhtimisel. 1865 aastal oli Papa Jannsen ka laulu- ja mänguseltsi „Vanemuine” rajajate seas.. 1867 esitas Johann Voldemar Jannsen seltsi kaudu palve organiseerida üle-eestiline laulupidu. Johann Voldemar Jannseni eesmärgiks oli igalt poolt Eestist rahvast kokku tuues neist vaimselt üks tervik luua. Tänu tema organiseerimistalendile ja "Eesti Postimehele" jõuti
Soldatid tulid aga peale ja ründasid. Oli üldine veresaun. K sai pihta. Ja i viis ta süles koju. Aga olid ka head sõnumid. Välja kuulutati nõutud vabadused ja õigused. K oli väga õnnelik sest arvas et oli maitsnud revolutsiooni ja tundnud vabaduse maitset ja väärtust. Emand lohk nii roosiline polnud. Indrek saab teada et ka bosträi on surnud. Üks kuul südamesse, kes rahulikult oli jalutanud. Täiesti süütu inimene. Koeramamma täiesti endast väljas. Süüdistab endast, sest luges surmakuulutusi kuna arvas et mees nii tuleb uuesti sööma. Samuti kahetses et ta mehe ettepanekkut vastu ei võtnud. Matused olid suured. Indrek meenutab enda lapsepõlve kui suur haigusepuhang oli. Koju minnes leiavad viljasooga naise koos kahe lapsega. Viljasoo võtab nad enda kulule. Valitsus aga midagi seadustest ei rääkinud ja järelikult kõik ikka sama kui enne. Indrek kohtas sõdur timofeid. Ta aitas teda kuigi teised arvasid et ta nuhk. Laenas 50 rubla
Raskolnikov äkitselt naise jalge ette ning hakkas nutma. Sellega mõistis Sofja Semjonova, et Rodja teda tõepoolest armastab ning algamas olid muutused. Teoses on öeldud ka, et aja pikku ei võtnud Raskolnikov kõiki sunnitöölisi nagu vaenlasi ning alustas ise vestlusi, saades lahket vastukaja. Algamas oli tõepoolest uus eluperiood, lunastus. 5. Sonja oli üpriski kontrastne karakter. Ta oli sügavalt usklik, kuid teenis elatist lõbunaisena, et aidata pere ülal hoida. Ta luges piiblit, sest see lohutas teda ning andis lootust, et kõik hea pole maailmast veel kadunud. Kui Raskolnikov talle tunnistas, et hoopis tema on mõrtsukas, ei suutnud alandlik neiu seda alguses uskudagi. Ta ütles vaid, et see pole võimalik, kuna jumal ei lubaks taolist koledust. Raskolnikov küsis teoses Sonjalt, et kuidas temas saavad niisugune alatus ja häbi eksisteerida koos pühade tunnetega. Tüdruk aga vastas küsimusega: "Aga mis siis nendest saab
Kuidas tuumaenergia tekib? 1896. aastal kui Prantsuse teadlane Henri Bacquereli juhuslikult radioaktiivsuse avastas, märgates et valguskindlas pakendis fotoplaadid riknesid, kui nende lähedale asetati kolb uraanisooladega. Pärast, mitmeid katseid sai ta teada, et uraaniühendeist lähtub suure läbitungimisvõimega kiirgus, mis mõjub fotoplaadile nagu valgus- või röntgenikiirtega ja kuna see ei sõltunud välistingimustest, vaid ainult uraani kogusest, luges ta selle uraaniühendite sisemiseks omaduseks-radioaktiivsuseks, see nimi tuleb ladina keelest(radio + activus kiirgustoime.) Tuumaelektrijaamades kasutatakse ära tuumade lõhustumise tagajärjel vabanev energia. Reaktoris luuakse tuumaenergia tootmiseks kontrollitud ahelreaktsioon, kus energia vabaneb soojusena. Seda kuumutatakse ja tekkinud auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid.
Mendele anti kleit ning ta läks oma uue perenaise Rahabiga kaasa. Neljateistkümnendas peatükis sõidab Mende Rahabi juurde koju. Rahab kutsus Mendet yebitiks. Mende oli väga kurb, et teda nii nimetati, kuna yebit tähendab sõna-sõnalt tüdrukut, kes ei ole väärt nime kandma ning see on väga alatu araabiakeelne sõimusõna. Rahab näitas talle koha, kus Mende magas ning järgmine hommik äratas Rahab Mende ja käskis tal pesema minna ning kööki tulla. Kui Mende seal oli, siis Rahab luges talle sõnad peale. Ta ütles, et Mende elab tema juures ning töötab tema heaks ning jääb sinna majja terveks eluks. Ta jagas talle käsud kätte, Mende pidi laste eest hoolitsema, pesu pesema ja triikima, teed keetma, nõusid pesema ja maja koristama. Mende pidi sööma eraldi sööginõudega, kuna ta oli ,,räpane" ja ,,täis haigusi" Esimese päeva lõpuks oli Mende kurnatud. Iga päev möödus sama moodi rassides. Rahab oli väga kohutav ning ta ka peksis Mendet.
, nt puhkusereis, mootorpaat. c) esimene sõna on lühenenud, nt võõrkeel (võõras keel), purskkaev (purskav kaev). d) ne- ja line- liitelise omadussõnaga, nt mäekõrgune, suurejooneline, poisisarnane, Koidula-nimeline, L. Koidula nimeline, Lydia Koidula nimeline, Pärnu-suurune (nimi), 13-aastane (arv), 13aastane, kolmeteistaastane, T-kujuline (üksik täht). e) kohanimed: Kohtla-Järve, Ida-Eesti. LIHTLAUSE: üks öeldis. Sõnajärg: alus öeldis (nt Isa luges õhtul raamatut) või sihitis või määrus öeldis alus (nt Raamatut luges isa õhtul; Õhtul luges isa raamatut). KOONDLAUSE: lihtlause, millesse on koondatud mitu ühele ja samale küsimusele vastavat sõna. Korduda võivad alused, öeldised, sihitised, öeldistäited, määrused, täiendid ja lisandid. Nt Meie klassi õpivad Peeter, Piia ja Paul. Ma jooksen, laulan ja tantsin. Koma ja sidekriips koondlauses: Õuna-, pirni- ja ploomipuud kasvavad aias.
Pika peale asi laabus. Ühel päeval, kui Johannes teiste üliõpilastega tänaval jalutas, hüüdis üks väike poiss- JAN KOVAR. Poiss tuli Rabi Esralt sõna tooma, et ta tema juurde läheks, kuna ta oli suremas. Johannes läks siis juudipoisiga kaasa. Rabi Esra oli tõesti nadis seisundis ja tahtis Janile anda enne oma surma tolle raamatu, mida Jani hing ihkas Sefer Jetsirah. Jan jooksis peale seda kähku koju, et seda lugema hakata. VII Algab vangi teine jutustamise päev kolmest. Jan luges ja uuris seda salapärast raamatut kaks aastat, kuna sai aru, et see tema jaoks midagi olulist ei sisalda. Niisiis müüs ta raamatu ühe juudist alkeemikule. See raamat rääkis maailma loomisest, aga Jan ei tahtnud teada sellest, vaid hoopis kuidas maailmas edasi jõuda. Ta lõpetas oma õpingud arstina,sest Prahas pandi arstiosakond kinni, ja talle pakuti tööd sõnade tegemisega. Ta sooritas eksami magistrikraadiga ja sai venia licendi
kuigi ta seda kunagi tõsiselt ei mõelnud ega kavatsenudki Jussi juurest ära tulla, oskab ta ikkagi end nii süüdistada, et kõik talu õnnetused kuidagi ta fantoomkuriteoga seotud on. Juss maetakse surnuaia taha, kelli talle ei lööda, kirik ei taha enesetapja surmaga midagi tegemist teha. Mari on mehe surmast nii löödud, et kavatseb kindlasti Vargamäelt lahkuda. Jääma paneb ta (teadmatult) Andres, kes Jussi matusel võttis lauluraamatu ja luges talle nagu poleks ta surmas midagi põlgusväärset ega ebanormaalselt, luges, nagu Krõõdalegi lugenud oli. Seda ei suutnud Mari unustada. Vahepeal muutub naabrite vahekord aina veidramaks ja pärast mõnda intsidenti ja kohtuprotsessi Pearu piirinihutamise pärast, saab Oru peremees aru et Andresega on suisa jama asju ajada. Nimelt arvas ta, et ainult tema krutskeid täis on, kuid ei - Andres laseb purjus(magava) Pearu oma rukkihakkidesse sõita ja nõuab selle eest kohtus
mängides lauanõudega või peegelpildiga joogiklaasil. Teismelisena õppis Maxwell niidi ja nõelte abil ellipseid joonistama ning jätkas seda, selgitades valguse peegeldumise seadusi. Kui James Clerk Maxwell oli 14-aastane, kutsuti ta rääkima Edinburghi Kuningliku Seltsi teadlastele oma geomeetrialastest töödest. Edinburgi Kuninglik Selts kiitis tema ettekande heaks. Selts aga ei leppinud põlvpükstes noore lektoriga ning seetõttu luges Maxwelli töö ette teine isik. Õpinguid jätkas ta aastatel 1847 1850 Edinburgi ja 1850 1854 Cambridge' i ülikoolis. 24- aastaselt ehk aastal 1855 sai temast Aberdeeni ülikooli professor. Aastal 1860 sai Maxwellist Londoni ülikooli professor. Ta jäi Londonisse elama ning seal jõudis ta ka ühtse elekromagnetvälja olemasolu mõistmiseni ja esitas oma põhiseisukohad 1864. aastal ilmunud artiklis. Vastuolude tõttu ülikooli kitsarinnalise juhtkonnaga lahkus Maxwell 1865
Üldiselt selles raamatus viiteid poliitikale ei ole. Siin on ka välja öeldud miks. Pärast Andrese avastust, et tõe ja õiguse vahel on väiksem seos, kui arvatud, on sellega tõenäoliselt tahetud öelda, et tõde ja õigus on kasulikud ainult väljenditena. Neid on võib-olla advokaadil hea kasutada; töömehe jaoks on nad kasutud. "Igaühel oma patud" arvas Mari " Kes teise hinge näeb; igaüks tunneb ainult iseenda südant" Ta luges silmist etteheidet iseendale- tema ei suuda nii elada, et temaga oleks võidud rõõmus olla. Andrese avastus, kui ta märkas et ka Mari on temaga koos elades kurvaks muutunud. See probleem on kindlasti paljudel. Igaüks ise rumal, kui end sellega vaevab. "Ei, Roosit armastan rohkem kui pilli," seletas poiss, "Roosit armastan üle kõige" "Tema on ilusam, kui pill?" pilkas Leena. "Tema on kõige ilusam," kinnitas Jaagup. "Pill mängib nõnda ilusalt ainult sinuga, aga Roosi mängib ka teistega
Kreutzwald alustas oma ajakirjanduslikku tegevust Tartu nädala lehes "Das Inland" avaldades sõnumeid kohaliku elu sündmustest ja kirjutisi eesti rahvakombestiku ning uskumuste kohta. Juba siis oli tema loomingus kuulda kriitikat valitsevate olude kohta, mis äratas ümbruskonna aadlis meelepaha. 1846. aastal hakati Tartus välja andma "Maarahva Kasulist Kalendrit", mille lisa toimetas Kreutzwald 1874. aastani. Kalendris ilmus peale õpetlike kirjutiste ka värsse ja jutuloomingut. õpetlike ja rahvavalgustuslike töödega püüdis ta avardada lugejate silmaringi, levitada teadmisi ning arendada iseseisvat mõtlemist, võideldes irooniaga tagurluse ja vaimupimeduse vastu. Nii avaldaski ta teosed "Mailm ja mõnda, mis seal sees leida on", "Ma ja Merrepiltid", "Lühhikenne õpetus terwisse hoidmissest" ja "Kodutohter". Eriti suurt viha kandis Kreutzwald kõigi volditud mustkuubede vastu, isegi surivoodil sallimata ühegi tolle klanni esindaja...
proletaarse revolutsiooni vastu, viia ellu oma permanentse maailmarevolutsiooni ideed. See tal aga siiski ebaõnnestus ning ta saadeti 1907. aastal Põhja-Siberisse asumisele. Sealt põgenes ta aga peagi ning asus elama Austria-Ungari pealinna Viini, kuhu ta jäi kuni Esimese maailmasõjani.Viinis andis Trotski välja ajalehte "Pravda", mis sai revolutsionääride seas väga populaarseks ning Trotski pälvis üle-Euroopalise kuulsuse. Ta haris end ka Viini kunstimuuseumeid külastades ning luges palju erinevat kirjandust. Tol perioodil kujunes temast üks marksismi juhtivaid teoreetikuid. Suhted Leniniga jäid pinevaks, kuid alates sõja puhkemisest olid nad üksteise suhtes leplikumad. Trotski elas lühikest aega ka Pariisis ning Lenin käis tal seal ilmselt ka külas. Enne maailmasõda tegutses Trotski Balkanil ka sõjareporterina, saades oma reportaazidega suhteliselt tuntuks. Seal omandas ta ka oma esimesed sõjakogemused ning arusaama armee ülesehitusest ja toimimisest. 1916
aastal Shangdusse Hubilai hoovkonda. Temast sai suurkhaani lemmik ja ta saadeti mitmetele diplomaatilistele missioonidele. Ta reisis khaani asju ajades Pärsias ja Indias ning õppis soravalt rääkima mongoli ja pärsia keelt. Ta viibis seal 17 aastat. Marco Polo rändas läbi Pärsia, India, Hiina ja Aasia. Ta oli teravapilguline vaatleja ning tema fantastilisteks ja usutamatuteks peetud reisikirjad mõjusid innustavalt tulevastele maadeavastajatele. Christoph Kolumbuski luges neid suure huviga, eriti köitsid teda nendes mainitud haruldased ja kallihinnalised vääriskivid. Veneetsiasse tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa. Kohale jõudis ta 1295. aastal. Marco Polo`t peetakse üheks suurimaks maailmaränduriks. Marco Polo reisides on kaheldud keskajast tänapäevani. Üks põhjus on see, et peale reisiraamatu nappide andmete pole Marcost midagi teada. Raamat ütleb, et 1271. aastal läks
toituda, kuidas töötada õieti on see üks osa haridusest ja sellesmõttes on tervishoiu ja hariduse küsimus üks ja seesama. Koolisüsteemist tuleb kõrvaldada formaalne tuupimine ja juba maast madalast teha selgeks lihtsad põhimõtted, et äratada lastes huvi väga erinevate alade vastu ja siis lähevad tööle inimesed, kes oskavad ka oma tervise eest hoolitseda. Kuid kuidas siis, kokkuvõttes, kõiki neid ohte ennetada? Siin ühte ja lihtsat lahendust ei ole. Vanasti luges moraali võibolla kirikuõpetaja, kuid täna ju Eesti rahvas ei ole niivõrd usklik ja ei allu niiöelda massimanipulatsioonile. Me tahame veenduda kõiges ise, oma tõekspidamiste järgi. Kodu, kool ja riik peavad suuremaid resursse pöörama just noorele inimesele, sest vanade inimeste kaotatud tervise peale raha raiskamine, noh, on vajalik, aga hädavajalik on see, et me saame ennetada, et meie noorte inimeste tervis ei läheks käest ära. Tervishoid on suurim kokkuhoiu
haigutas, sai ,,Figaro pulm" laval olla vaid üheksa korda. Salieri oli tegelikult ooperist vaimustuses, mida ta loomulikult välja ei näidanud. Nagu ta mõtles etendusel:" Neljas vaatlus oli rabav, andestav, kolmas (tantsu osa) oli elav ning särav." Arvan, et kui Salieri ei oleks võtnud Mozarti kui oma rivaali, ametikoha ning kuulsuse ohustajat, oleks ka tema olnud Mozarti suur austaja, sest tegelikult ta oli ju suurmeistri loomingust vaimustuses. Peagi lõi Salieri ooperi, mille keiser luges parimaks, mis üldse loodud on. Kindlasti Tema Majesteedi poolt öeldu oli talle vajalik, sest vaid siis võis Salieri olla kindel, et ta on siiski keisri silmis paremal kohal kui Mozart. Kui Mozarti isa suri, sündis helilooja kõige süngeim ooper, milles ta kujutas surnud Leopoldi ülestõusu. Seda võib võtta kui Mozarti allakäigu alguspunkti. Suurmeister hakkas üha enam tarbima alkoholi, kuid kõige suuremat mõju avaldas reekviem, mille tellis musta riietatud
Kes on selle looja? Süvaökoloogia loojaks on Aarne Naess. Ta ise on seda määratlenud järgmiselt: süvaökoloogia seab kõik olendid võrdsele positsioonile, lähtudes ökotsentrismist. Süvaökoloogia vastandub tavapärasele, inimkesksele ökoloogiale. Seda on kirjeldatud ka kui filosoofiat või elustiili, kui ideoloogilist platvormi. Süvaökoloogia avaldub alati sügava kogemuse ning pühendumuse kaudu (nii nagu Naess ise selle väljatöötamiseni jõudis: elas mägedes, eraldatult, luges teiste suurte filosoofide (Mahamata Gandhi jt.) töid ning vaatles loodust, saades nii inspiratsiooni). 2.) Millal tekkis süvaökoloogiline liikumine? Mille poolest on see oluline? Süvaökoloogiline liikumine tekkis samal ajajärgul, mil hakati keskkonnale suuremat tähelepanu pöörama ehk 1960.-1970. aastail. Süvaökoloogia on oluline, kuna eristub kõi8kidest teistest ,,liikumistest": ta püüab muuta inimese mõtteviisi kõige laiemas tähenduses. Ehk
see tuli kirjandushuvilisele Karlile kasuks, sest nii laienesid lugemisvõimalused. Pärast kaubanduskooli lõpetamist ei olnud suurt võimalust tööle saada, kuna oli kriisiaeg. Küll aga leidis ta võimaluse veidi oma kirjatöödega teenida. Karl Ristikivi esimene jutustus ilmus varjunime all ajalehes ,,Uudisleht" 1928. aastal. 1931. a läks Karl Ristikivi edasi Tallinna Kolledzisse, mille ta lõpetas vaid ühe aastaga. Tallinna-aega on nimetatud tema vaimse kujunemise perioodiks. Ta luges tollal palju ning oli huvitatud filosoofia ja enesekasvatusega seotud raamatutest. 1936. aastal alustas õpinguid Tartu Ülikoolis, kuhu pääses tänu kirjastus Loodus korraldatud lastekirjanduse võistluste võitudele. Võidud tulid tänu raamatutele: 1935. a. ,,Lendav maailm", 1936. a. ,,Sinine maailm", ,,Semud" ja 1938. a. ,,Sellid". Ülikoolis valib Karl erialaks geograafia. Üliõpilasaastatel on tegev ka üliõpilasseltsis ,,Veljesto". Ülikooli ajal
Elmar võttis vannis mingeid tablette, Tiina leidis ta ja ta viidi kohe haiglasse, selle elas ta üle ja taastus ilusti..raamatu lõpuks oli ta siiski surnud.. 4. Kes on Tiina ja Tiit, millised olid nende suhted Aabeli ja Margega? Tiina on Marge ja Elmari tütar. Kuna Marge käis Aabelil külas, võttis ta vahel Tiina ka endaga kaasa. Aabel ja Tiina said omavahel hästi läbi, Tiina ei olnud Aabeli ja ema suhte vastu. Aabeli arust oli Tiina arukas tüdruk,sest ta õppis ja luges palju. Aabel suhtus Tiinasse kui enda lapsesse, sest ta tundis puudust oma pojast,kellega polnud aastaid suhelnud. Tiit oli Tiina peigmees ja tulevane abikaasa, alguses Aabelile Tiit ei meeldinud, ta ei saanud aru,mis Tiina teda Aabeli juurde kaasa kutsub kuid hiljem muutus poiss tema jaoks sümpaatseks. Tiit, Tiina, Marge ja Aabel said kõik omavahel väga hästi läbi. 5. Kes on Mihkel, millised olid tema suhted Aabel Haljandiga? Mihkel on Aabel Haljandi ja Eerika poeg
murede ning probleemidega ning iga tänapäeva inimene tunneb ära killukesed oma elust või probleemidest. 6 Lisad Katrin Reimus Rapla Keskraamatukogus 12. detsember 2008 30. jaanuaril külastas raamatukogu kirjanik Katrin Reimus, kes tutvustas lastele oma ilmunud lasteraamatut "Mardi auto ja paskaagid". Kirjanikku olid kuulama tulnud Kunda Ühisgümnaasiumi kolmandate klasside õpilased. Katrin Reimus luges ette põnevamaid lõike oma uuest raamatust. Kirjanikul olid kaasas ka tema eelmised raamatud, mida ta lastele tutvustas. 7 Kasutatud kirjandus: · http://et.wikipedia.org/wiki/Katrin_Reimus · http://paber.maaleht.ee/LEHT/2001/05/17/elu.html#3 · http://www.lvkrk.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=232:katrin- reimus-kus-tramm-ei-kaei&catid=46:ilukirjandus&Itemid=165
selle vastu kuidas ja kus tema õde seda palvet kordas. Ta oleks soovinud, et ta teeks seda Jeesuse enda poole mitte oma vanema venna või kelle iganes teise poole. Nende vestlus lõppes sellega, et Zooey suutis Franny endast välja viia ja jättis nuuksuva õe kus see ja teine ning suundus Seymouri ja Buddy tuppa, kus peale nende lahkumist ei olnud keegi oma jalga tahtnud tõsta. Ta uudistas tuba nagu oleks seal esmakordselt, luges uksele kirjutatud tsitaate ning suundus telefoni juurde ning pani salvrätiku suu juurde. Telefon helises, Bess kiirustas sellele vastama ning peale viie minuti möödumist teatas Frannyle, et Buddy , tema vanem vend tahab temaga vestelda. Neiu suunudus aeglaselt korteri kõige eraldatuma telefoni juurde. Buddy hääl kõlas väga võõralt ja nohuselt. Nad vestlesid sellest, kuidas Zooey terve hommiku Franny kallal oli, kuidas ta teisi hävitab ning keerutab jutuga
Kordamine: Kultuur Poola, Rootsi ja Vene ajal. 1. Vastureformatsioon, selle edusammud Eestis. TV lk. 37 ül. 1 Vastureformatsioon- Liivimaa katoliku kiriku organisatsiooni taastamine 16.saj II poolel (Poola ajal) ja luterluse mõju vähendamine Edusammud Tartus: · Rajati jesuiitide gümnaasium, mis oli tol ajal kõrgeima haridustasemega kool Eestis · Loodi tõlkide seminar, et koolitada preestrikutseks ka kohalikke Miks katkes reformatsioon Eestis 1625.a ? Rootslased vallutasid Tartu, nende riigiusk oli luterlus, see lämmatas katoliikluse. 2. Forseliuse õpetajate seminar, selle asutamine, tegevus ja tähtsus. Lisaks vihikule vaata ka õpikust. 1684.a avati Tartu lähedal piiskopimõisas õpetajate seminar, kus hakati koolitama välja õpetajaid rahvakoolidele. Kooli rajajaks ja õpetajaks oli Forselius. (õpilased Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jüri) Forseliuse tegevuse tähtsus .. · talurahvakooli õpetajate ettevalmistamine · lõi uue...
Laagri Kool Uurimustöö Balti kett Koostaja: Kati Jürisoo Juhendaja: Külli Hansson 2006 Balti ketti algplaan Rahvarinnete Balti Assamblee oli oma deklaratsioonide, resolutsioonide ja pöördumisega andnud küll tugeva signaali, kuid Moskvast, Rahvasaadikute Kongressilt said nad MRP asjus siiski veel poolikuid vastuseid. MRP 50. aastapäev, aga lähenes. Kui Edgar Savisaar ja Marju Lauristin Moskvast tagasi tulid ja taas eestseisuse tegevusse lülitusid, hakkasid nad üha sagedamini arutama, kuidas leedulaste ja lätlastega aastapäeva tähistada. Balti ketti idee pakkus välja Edgar Savisaar. Algul laitsid osad selle idee maha, kuna mõeldi kuidas selline rahvas kokku saaks tulla. Kuid pärastpoole hakkas idee aina rohkem ja rohkem meeldima ning otsustati ühendust võtta Riia ja Vilniusega. Naabrid jäeti mõtlema ja ideed lubati arutada 15. juulil Pärnus toimuval ko...
elanud, oleks Krõõt kauem elanud. Pearu tegi ise Idaga juttu, kuid tema ei tahtnud Karlast loobuda. Pearu mõistis, et Ida on kange naine ja nõnda oli ta rahul, et Orul on kanget verd. Nii leppiski Pearu sellega, et kui Juulil sünnib poeg, siis saab temast Oru pärija. Oskar ütles Tiinale, et meeldib talle. Tiina keelas tal nõnda kõnelemast. Oru Helenele meeldis Oskar ja oli Tiina peale kade. Pearu jäi haigeks. Ta tahtis Andresega leppida, kuid Andres ei läinud ta surivoodile. Indrek luges Andresele lehest, et Vargamäe jõgi lastakse alla. Rõõmust tahtis Andres nüüd Orule minna, kuid nad jäid hiljaks. Pearu oli surnud. Elli hakkas Oti surmast üle saama ja hakkas Tiinaga paremini läbi saama. Tiina rääkis, et ei taha mees, sest tema ei saa last. Ta oli kunagi ühte meest armastanud, kui see aga teada sai tema saladuse, läks ta teise naise juurde ja sai temaga lapsi. Nüüd Tiina ootab, et selle naisega midagi juhtuks, et siis mehega neid lapsi kasvatama hakata.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
