Talupojad vabastati pärisorjusest. Tehti vakuraamatud, kuhu kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Nende täpne näitamine piiras mõisavalitsejate kuritarvitust talupoegade vastu. Taluperemehed vabastati peksukaristusest sootuks. · Leeris õpetati lugemist ja kirjutamist sunniviisiliselt. Tänu kiriku poolt lugema õpetamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Ajakirjanduse algus. 1675. aastal hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht "Ordinari Freytags Post- Zeitung". PÕHJASÕDA 1700-1721 Enne Põhjasõda sõlmisid 3 riiki Rootsi-vastase liidu: Poola August II Tugev Taani Fredrik IV
külades. Alushariduse ajalugu ei ulatu eriti paljude aastate taha. Vara Lasteaed ,,Õnnetriinu" sai valmis 1992. aastal kahe rühamlisena, 2008 aasta leiab endale juurdeehituse näol kodu ka kolmas rühm. Koosal on alusharidust pakutud varasemast ajast. Vara valla haridusajalugu ei ulatu just 13. sajandisse aga üle 250 aasta haridust on ka juba midagi. Väikese koha süda on kool. 20 sajandi alguses tähendas kool Vara jaoks ka väga aktiivset seltsielu, sest tänu koolile arenes kirja- ja lugemisoskus, toimusid kontserdid, loodi laulu- ja mänguseltse. Koolist saavad alguse kõik teed. Väikesel maailmakodanikul on vaja kohaneda paljude asjadega, mis koolis käimine kaasa toob ja kui kodukülas asuv kool suudab leevendada raskusi, siis on juba see on plussiks väikese kooli eksisteerimise vajadusele. 8 Kasutatud kirjandus 1. Andersen, L ,,Eesti kooli ajalugu. Algusest kuni 1940
REEGEL: ühend- ja väljendverbidest moodustatud tegijanimi ja kirjutatakse kokku!!! Harjutus Kolme meetri kõrgune, tohutu suur, maa-alune käik, arengumaade rahuaegsed relvajõud, tootmisprotsess, tuhat seitsesada viiskümmend kilomeetrit, viieteistkümnepäevane, telefoni teel, saja-aastane vanaema, silmatorkav saavutus, neljasajameheline jõuk, huvitavad keeltekursused, päev-päevalt aina töörügamine, kehv lugemisoskus, meditsiiniprofessori tööpäev, tuhandevärviline pluus, novembrikuu ilm, raske kartulipanek, otsinguterohke varasuvi, põhiõigused ja -kohustused, metsavahelinetee, needsamad taksikoerad, eestipärane ütlemine, sinimustvalge lipp, manna- ja riisipuder, plaani kooskõlastama, sume augustiöö, siin- seal, biskviitkook, saunataat ja -eit, adru ärauhtumine, õpilastevaheline tüli. Lühendamine 1
Natukene aega enne vaarao surma avati tema kolb, et vaadata ega seal mingit viga ei ole. Selleks tarbeks oli kolbapuurijal ka kaasas verepidurdaja, kelle kohalolek ei lasknud verel voolata.. Juhul, kui vaarao suri, kas siis talituse käigus või kolme päeva jooksul pärast ,,operatsiooni" pidid arstid ,,surema". Suremise all peeti sellisel juhul ühe nime lisamist oma algupärase nime juurde. Haridus Vanas Egiptuses oli haridus väga tähtsal kohal ja näitas seisust. Kirjutamis-ja lugemisoskus oli haruldane, seda oskasid ainult need, kes olid õppinud Elu majas, kirjutamisoskust hinnati tollal väga kõrgelt, see oli harituse märgiks. Lastel tuli 7-aastaselt otsustada, mida nad hakkavad edasi tegema kelleks saada tahavad. ,,Kõrgemat" haridust pakkusid sel ajal templikoolid (Elu maja), kus õpetati kunstiõpetust, õigusteadust, usuõpetust, meditsiini. Et Elu majja õppima asuda, pidid noored sooritama ka
Rootsi aja lõpul elas Eestis kuni 400000 inimest. suurem osa oli neist talupojad. -- Sajandi keskel hakas ilmuma esimene ajakiri. Esimesed raamatud. Rahvakoolide eesmärgiks oli rahvast õpetada lugema ja kirjutama. Talurahvakoolidele kooliõpetajate saamiseks asutati Tartu lähedale Piiskopimõisas seminar, kus õpetajaks oli Forselius.17. saj. alustasid tegevust esimesed gümnaasiumid Tallinnas ja Tartus. 1632 rajati Tartu ülikool mis oli Uppsala järel teine ülikool eestis. Rahva kasvav lugemisoskus lubas eestikelsete lauluraamatute ja teiste enamasti vaimuliku sisuga trükiste avaldamist. -- (Rootsiaeg 1629-1710) (Veneaeg 1710-1918) Põhjasõjas toimus sõda Rootsi riigi ja Vene tsaaririigi vahel, mis toimus Peipsi järvel. Sõda lõppes Venemaa võiduga. Millest algas Eestis veneaeg. -- Mõisnike võim suurenes. Kõik vabadus mis sai Eesti rahvas Rootsi ajal kadus. Katariina II sekkumine andis Liivimaa talurahvale õiguse omada vallasvara. Mõisakoormisele seati kindlad piirid
Uuring korraldatakse 4-aastaste vahedega: 1995, 1999, 2003, 2007, 2011 jne. Hõlmab ka õpetajate küsitlust ning õpikute ja õppekava analüüsi. Eesti 8-ndate klasside õpilased osalesid uuringus 2003. aastal. Mis on PISA? PISA on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) rahvusvaheline saavutusuuring, mis mõõdab 15-aastaste õpilaste teadmisi ja teadmiste rakendusoskust kohustusliku hariduse lõpul. Hindab kirjaoskust kolmes valdkonnas iga kolme aasta järel (2000.a. - lugemisoskus, 2003.a. - matemaatiline kirjaoskus, 2006.a. loodusteaduslik kirjaoskus, 2009.a. funktsionaalne kirjasokus). Osalemine PISA-s 2000. aastal osales 43 riiki 2003. aastal osales 41 riiki 2006. aastal osales 57 riiki 2009. aastal osales 67 riiki Eesti õpilased PISA-s osalesid esmakordselt 2006. aastal. Uuringusse oli kaasatud juhuvaliku teel ligi 5000 15-aastast Eesti õpilast 170-st koolist. Test oli rangelt vanusepõhine ja puudutas peamiselt 1990.a. sündinud õpilasi
Tööhõive määr % 61 65 Töökohad Pikaajalise töötuse määr % 7,84 2,7 Kogukond Toetusvõrgu olemasolu % 85 91 Keskharidusega 25-64 aastased 88 73 Haridus % Õpilaste lugemisoskus (600-st õpilasest) PISA põhjal 501 493 Keskkond Õhusaaste, mikrogrammi 12,6 22 14 Valitsemisel hääletanud % 62 72 Valitsemine Seadusloome läbipaistvus ja 3,3 7,28 kaasamine
halvad reguleerimise võime analüüsida ja sünteesida suutmatus sündmusi probleemilahenduse madaldunud võime verbaalne paindlikkus mälus hoida oskused motivatsiooni madaldunud võimetus kehv lugemisoskus reguleerida vähenenud eesmärgile manipuleerima madal reeglite suunatud tegevuses suunatud loominguline tegevustega järgimise kehv erutuse tegevus ja loomise võime reguleerimine
on pigem juhendaja ja mentor. Formaalne õpe - õpe, mis toimub organiseeritud ja struktureeritud kontekstis (koolis või töökohal) ning on selgelt määratletud õppimisena. See on õppija seisukohast kavatsuslik. Tavaliselt lõpeb tunnistuse saamisega. Funktsionaalne kirjaoskus - toimetulekukirjaoskus - inimene valdab lugemist ja kirjutamist tasemel, mis võimaldab tema täisväärtusliku eksisteerimise sotsiaalses keskkonnas. Funktsionaalne lugemisoskus - sõltumata sellest, kust ja missugust teksti loetakse, on oluline teavet mõista, kriitiliselt analüüsida ja rakendada. Haridusasutuse vara - asutusele peab olema tagatud õppe ja kasvatuse korraldamiseks vara, mille moodustavad tema omandis olevad või talle omaniku poolt sihtotstarbelisse kasutusse ja valdusse antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muud ainelised väärtused. Ülikooli varade õigusliku seisundi sätestavad ülikooliseadus ja Tartu Ülikooli seadus.
Löögi alla oli sattunud eeskätt sulasrahvas ja popsid, keskklass suutis näljahädast välja tulla. 3 teema: Hariduselu Rootsi ajal Luteri kirik Rootsi riik tutvustas talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid Kirikutes ja kabelites hakati pidama eesti keelseid jumalateenistusi Kiriku juures õpetas köster talupoegadele katekismust ja kirikulaulu Köstrite vähesuse tõttu hakkas vaevaliselt levima lugemisoskus kuid siiski levis. Köstrite haridus oli puudulik Tähelepanu hakati pöörama ka koolide asutamisele 1645- kehtestati kogu Põhja-Eesti katekismuse- ja aabitsaõpetuse nõud Igas kihelkonnas tui ametisse köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa 1645 - Brömsebro rahuga sai Rootsi Taani kuningriigilt Saaremaa ja Muhu saare. Köster- luterliku ja katoliku kiriku kirikuteener, ül: abistada vaimulikke usuteenistusel ja hoida kiriku vara
Nelja tegevusaasta jooksul sai seal õpetust umbes 160 eesti poissi, kellest sirgus umbes 50 köstrit ja koolmeistrit, kes omakorda edendasid eesti rahvaharidust. Toetust oma tegevusele lootis Forselius saada Rootsi kuningalt. Nii käis ta 1686. a koos oma ärksamate kasvandikega Rootsis, kus demonstreeris ministritele ja kuningale õppeasutuse saavutusi. Forselius oli Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. ·Johann Gutslaff- oli baltisaksa pastor ja kirjamees. Osales Vana Testamendi tõlkimises lõunaeesti keelde. ·Christian Kelch- 1657-1710. Oli saksa päritolu Eestimaa pastor ja kroonik. Hoolitses ka Kelch talupoegade haridustaseme tõstmise ja kirikutöös eesti keele kasutamise eest. Ta kritiseeris Liivi- ja Eestimaa talurahva halba kohtlemist baltisaksa härrasrahva poolt. ·Christian Ackermann- oli 17. sajandi teisel poolel ja 18
Põhirõhk oli lugema õpetamisel. Seminar tegutses ainult 2 aastat, mille jooksul anti haridus u 160-le inimesele, kellest said köstrid talurahvakoolidesse. Forselius moderniseeris ka õppemeetodeid. Tähti hakati valjult välja hääldama ja sõnu kokku veerima. 1686. aastal andis välja eesti keelse aabitsa, kus propageeris oma uut lugema õppimise meetodit. Kuigi tema tegevus oli lühikest aega, on siiski näha ka tulemusi. Lugemisoskus hakkas edasi levima. Mida rohkem inimesi oskas lugeda, seda rohkem levis eestikeelse kirjanduse levik talurahva seas. Linnade hariduselu olulisemad muudatused: Tallinnasse ja Tartusse rajati gümnaasiumid. Õppetöö toimus seal ladina keeles. Linnakoolid tegutsesid ka edasi. Enamasti oli 4 klassi, kus õppetöö toimus. Toomkool Tallinnas allus otse rüütelkonnale ja rüütelkond pidas seda ka üleval. Tartu Ülikool kasvas välja Tartusse rajatud gümnaasiumist
mõisarentnike ja valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi, kasvõi kuningale endale. Talupojad vabastati pärisorjusest. Tehti vakuraamatud, kuhu kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Nende täpne näitamine piiras mõisavalitsejate kuritarvitust talupoegade vastu. Taluperemehed vabastati peksukaristusest sootuks. Leeris õpetati lugemist ja kirjutamist sunniviisiliselt. Tänu kiriku poolt lugema õpetamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Ajakirjanduse algus. 1675. aastal hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht "Ordinari Freytags Post-Zeitung". Rüütelkonnad Need olid aadli privilegeeritud korporatsioonid ning seisusliku omavalitsuse organid. Nende täisõiguslikeks liikmeiks võisid olla ainult suurmaavaldajad (algul vasallid, hiljem rüütlimõisaomanikud). Rüütelkonnad osalesid kohalike seaduste koostamises ja oma kubermangu või provintsi valitsemises
seisundist. Talupoegade laostumise korral oleks riik kahju saanud, seega vähendati talupoegade koormust. Talupoegade elu läks lihtsamaks. Rootsi võim jälgis et talupoegadelt ei nõutaks rohkem kui kirja pandud. Talupoegadel oli õigus pöörduda Rootsi kohtu poole ja see andis neile senisest tugevama õigusliku kaitse. Talupoeg ei sõltunud mõisnikust enam nii palju. Forselius algatas Eestis koolielu. Avati rahvakoole ning ka gümnaasiume, lisaks ka Taru ülikool. Rahva kasvav lugemisoskus lubas eestikeelsete trükiste avaldamist. Ka piibel tõlgiti eesti keelde. Lõunaeesti keeles avaldati 1686. Aastal Uus Testament. Gustav II Adolf asutas gümnaasiume Tartus ja Tallinnas ning kirjutas alla Tartu ülikooli asutamisele. Ta oli silmapaistev väejuht. Ta jagas heldelt riigi maid Eestis ja ka Hiljem Liivimaal. 4.EESTI VENE RIIGI KOOSSEISUS Millal ja millega seoses läks Eesti Vene võimu alla, mõisted Eestimaa ja Liivimaa, mida kujutas endast
ajajumal (kuukalender, kuujumal...) ning ta vastutas ka matemaatika, astronoomia, raamatupidamise ja keelte eest. Pühad loomad: Kassid, skarabeus (Hepri), krokodill (Sobek), jõehobu (Tauert), kobra (Uadzet). Kiri: Hieroglüüfkiri püha kiri Hieraatiline kiri preestrite kiri Demootiline kiri rahva kiri Haridus ja teadus: Hästiarenenud arstiteadus, matemaatika ja astronoomia (päikesekalender). Kirjutamisoskus oli privileeg, mis sai osaks ainult vähestele kuid lugemisoskus sai selgeks rohkematele. 4. Mesopotaamia Looduslikud olud: Jõgedevaheline maa Tigrise ja Eufrati. Korrapäratud üleujutused. lõunas kuivus, põhjas mägede lähedal niiskus vajadus maad niisutada ja kuivendada niisutus- ja kuivendussüsteemid loodusvaradeks savi ja pilliroog savitsivilisatsioon avatud piirkond kaitsesüsteemid Põhiperioodid: Sumeri linnriigid ~30.-24. sajand eKr (~3000-2340 eKr) Semiidi suurriigid Akadi-suurriik ~24.-22
välimust - surmanuhtluse ähvardusel peavad kõik mandzude eeskujul patse kandma. Jesuiitide kohalolek süveneb. XIX saj. eurooplastele avatud- tõlgitakse hiina kultuuri raamatuid. Hiinlased suunduvad Euroopasse õppima. Religioon, rituaalid ja sümbolid Hiinlaste arvates nende valduses olev maa Taeva Impeerium maakeral, ning pidades absoluutse kindlusega Hiinat kogu maailma nabaks. Hieroglüüfide lugemine on iga hiinlase elementaarne lugemisoskus, samas neid, kes hieroglüüfe ei tunne, peetakse barbariteks. Eurooplase stereotüüp on ''meretagune kurat''. Kuradeid kujutavad hiinlased valgete nägude ja punaste juustega. Valge üleüldistelt on Hiina kultuuris madalate instinktide ja hauataguse maailma värv. Samas, hiinlased usuvad tõsimeeli reinkarnatsiooni. Kui inimene sureb, läheb ta, kas põrgu või paradiisi. Põrgus on 10-ne ringiline institutsiooniline ametnike ja
Ajaloo arvestuse 3.teema: Hariduselu Rootsi ajal 1. Luteri kirik. Rootsi riik asus aktiivselt Eesti talupoegade seas luterlust levitama. Kirikutes hakati pidama eesti keelseid jumalateenistusi, et kõik usu põhitõdedest aru saaksid. Talupoegadele hakkasid köstrid katekismust ja kirikulaulu õpetama, kuid see läks vaevaliselt, kuna köstreid oli vähe ja nende haridus puudulik. Seega lugemisoskus levis, kuid väga vaevaliselt Et luterlus paremini leviks hakati tähelepanu pöörama haridusele(koolide asutamine). 1645 kehtestati Põhja- Eestis katekismuse- ja aabitsanõue. Igas kihelkonnas tuli palgata köster. Vastutus läks mõisnikele, kes sellest just vaimustuses polnud(kuigi oli ka erandeid), nende meelest pidi talupoeg töötama, mitte õppima. Alustati vaimuliku kirjanduse eesti keelde tõlkimisega(eraldi Lõuna-Eesti keelde ja Põhja-Eesti keelde).
Neid aga oli vähe ja nende haridus puudulik. Bengt Gottfried Forselius asutas 1684a seminari koolmeistrite ettevalmistamiseks. Õpetajaks oligi tema ise. Õpiaeg kestis 2 aastat, põhirõhk oli ladusal lugemisel ja usuõpetusel, ent veidi õpiti ka kõike muud. Forselius koostas aastaks 1686 ka omaenda aabitsa. 1687 otsustas Liivi maapäev, et mõisnikud peavad ehitama igasse kihelkonda kooli ja maksma sealsele koolmeistrile. Rootsi aja lõpuks oli lugemisoskus eestlaste hulgas märkimisväärselt kõrge. Luteri usu leviku jaoks oli oluline Piibli tõlkimine emakeeltesse. Aastal 1637 koostas Heirich Stahl esimese eesti keele grammatika, mis küll seisnes eesti keele kohandamises saksa reeglistikuga, kasutades ohtralt võõrtähti. Kirjaviisi üle vaieldi nn piiblikonverentsidel. Suutmatus kokku leppida oli ka põhjus, miks eestikeelne piibel rootsi ajal ei ilmunudki. 1686 aga andsid pastor Virginius ja tema poeg välja lõunaeestikeelse Uue Testamendi
võõraks.1642. aastal leidis aset Pühajõe mäss.Kohale saadetud sõjavägi küll vaigistas talupojad,aga kohalik pastor pidi tõdema,et talupojad "ei tea midagi Jumalast ega tema sõnast."Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu pühiseisikohtadest ,et inimene peab oskama piiblit lugeda.1687. aastal võttis Liivimaa maapäev võimude nõudel vastu otsuse rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda talurahvakool.Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning lugemisoskus tähelepanuväärselt kõrge. 19. Vaimuelu Vene aja alguses Luteri kirik Põhjasõja-järgsetek aastatel. Luteri kirik jäi siinse vaimuelu kandjaks ka pärast Põhjasõda. Paljud kogudused olid jäänud ilma õpetajateta. Kirikuhooned olid rüüstatud või sõjas hävinud. Vene riigivõim tunnustas luteri kirikut siinse valitseva kirikuna. Peale Põhjasõda levis kirikuõpetajate hulgas petism. Selle usuvoolu esindajad olid vastu luteri kiriku süvenevale
Eestlaste peatoiduks oli endiselt rukkileib, mida valmistati aganatega segatud teradest ning tähtsamaks leivakõrvaliseks kala (soolasilk), millest osa toodi sisse isegi Soomest · VAIMUELU ROOTSI AJAL: 1. Rahvaharidus Et kindlustada luteriusu mõju, pidasid võimud vajalikuks kirjaoskuse levitamist Maarahvale lugemise õpetamises pandi lootusi köstritele, kuid viimaste vähesuse ning hariduse puudulikkuse tõttu levis lugemisoskus vaevaliselt Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine, mille võttis enda peale talurahvasõbralikus kodus kasvanud Bengt Gottfried Forselius 1684. aastal asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks (ainsaks õpetajaks oli seal Forselius) Mõisnikud, kellele talupoegade hariduspüüe ei meeldinud, hakkasid levitama kuulujutte
"Liivimaa valgustaja August Wilhem Hupel" I ELUKÄIK JA PASTORITÖÖ Lapsepõlv, noorus ja õpinguaastad Saksamaal August Wilhel Hupel sündis 25. Veebruaril 1737 Buttelstedtis Saksi-Weimari hertsogiriigi vaimuliku perekonnas. Tema isa Christian Friedrich Hupel oli Buttelstedti diakon ja Weideni pastir, ema Barbara Christiana von Spankau oli aadlipäritolu. Tal olid vennad Johann Friedrich Hupel ja Johann Christian Hupel. Esimest algõpetust andis talle isa, kes saatis ta 11.aastasena 1748. Aastal Weimari gümnaasiumi teise klassi. Huvitus arstiteadusest, ka matemaatikast ja loodusteadustest, kuid isa tungival veenmisel asus17. aastasena 1754. aastal Jena ülikooli, kus õppis teoloogiat kolm aastat. Kooli kõrvalt tegeles kreeka, heebrea, süüria, araabia, itaalia, inglise ja prantsuse keelt. Isa suri Hupeli ülikooliõpingute ajal. Ta lõpetas ülikooli 20. aastasena. Esimesed aastad Liivimaal Hupel lahkus Saksamaalt ega naasnud...
1840.] Piirati teotöö mahti, et jääks aega ka oma põllu harimiseks. Austria - Jõuti sammuti teotöö mahu piiramiseni, aga Joseph II kaotas ka pärisorjuse talupojad said vabaks. Usk: Usuvabadus (Preisimaa protestantlik ; Austria katoliiklus (Algselt)) Haridus: Preisimaal ehitati uued koolihooned. Õpetajaid polnud, see amet polnud eriti tahetud. Tuli vähemalt 4 koolitundi nädalas pidada. (Külarätsepate kõrvalamet / kohalikud külakarjused) Kõik, kellel oli lugemisoskus saadeti õpetama. Austria rajati talurahvakoolide võrk. Üle riigi olid koolid. Pöörati tähelepanu ka õpetajate väljakoolitamisele. Hakati rajama ka kutsekoole, seda selleks et ette valmistada tekstiilimanufaktuuridesse töötajaid. Kontroll gümnaasiumide ja ülikoolide õppetöö üle läks kirikult riigi kätte. Seda selleks, et nad oleksid absolutismile truud. Õigusteadus ja kohus: Preisimaa suulinemenetlus = kohtusse tulid kohale süüalune ja hagija, kaotati piinamine,
võõrkeelseid erialaartikleid, siis tuleb õppida kiiresti lugema. Kogenud lugeja ei ole teksti sõnahaaval, vaid haarab kolm-neli sõna korraga katkematus jadas. Kõigepealt võite seda emakeelse tekstiga harjutada. Asetage käsi raamatule ja libistage sõrmeotsi piki ridu, nagu kriipsutaksite neid alla. Silmad jälgivad käe liikumist nagu reaskaneerijat. Nii ei hakka silmad sõnalt sõnale hüplema ja pause tekitama. (Kleinschroth 2000: 195) Selleks, et teie lugemisoskus oleks kõrgel tasemel, tekhe neid kolm asja: · Lugege nii palju, kui võimalik. Lugege võõrkeeles sageli ja erinevaid tekste. Lugege ka emakeeles võimalikult erinevaid asju, sest see aitab teid võõrkeele puhul. · Leidke endale väljakutseid. Pole mõtet lugeda tekste, mis on teie jaoks liiga kerged. Avardage silmapiiri ja seadke kõrged sihid. Püüdke lugeda tekste, mis on teile väljakutseks. Ainult niivõite areneda ja õppida. · Lugege mõnuga
1517 sai alguse reformatsioon sksm. Seostatakse martin lutheriga. Teesid: pmts... 1. inimene saab õndsaks usu läbi. Kirikut vahendajana pole tarvis 2.usutõe peamine allikas on piibel Paavst kirjutas lutherivvastase bulla Leidis palju toetust, sest linnakodanike maksud vähenesid. Valitsejad said katoliku kiriku maavaldused. Kaasa tõi muutuseid: Kirikus ja kultuuris 1. jumalateenistused rahvakeelsed ja piibli tõlge emakeelde 2. lugemisoskus, koolide teke 3. kloostrid ja pühakute kultus kaotati 4. vaimulike tsölibaat heideti kõrvale 5. sakramentidena säilisd ainult ristimine ja armulaud 6. paavstide ja kirikukogude otsused muutusid kehtetuks poliitikas ja majanduses 1. kirikupeaks valitseja mitte paavst 2. kiriku varad võõrandati ja läksid ilmalike võimude kätte 3. hakati väärtustama tööd ja inimese ametialast teenistust
Väga olulist rolli talurahva koolide rajamisel mängis Bengt Gottfried Forselius. 1684.a korraldati seminar, mille õpilasteks olid Tartumaalt pärit talupoisid.Forselius suutis neile 3 kuuga lugemise selgeks õpetada. 1686.a käis Forselius Rootsi kuninga jutul, kaaasas kaks õpilast, kes näitasid oma teadmisi kuningale ning kelle teadmistega kuningas väga rahule jäi. 1687.a võeti vastu otsus, et igasse kihelkonda tuleb rajada talurahvakool. Rootsi aja lõpuks oli lugemisoskus talupoegade seas märgatavalt tõusnud. Rootsi ajal arenes ka eestikeelne kirjasõna. 1637.a koostas esimese eesti keele grammatika Heinrich Stahl sobitades eesti keele saksa keele reeglistikuga. 1686.aastal ilmus esimene eestikeelne piibel (Uus Testament) 1693.aastal ilmus Johann Hornungi ladinakeelne eesti keele grammatika. Baltisakslaste positsioon Vene impeeriumis ja Eesti kultuuriloos 19.sajandil Venemaa oli huvitatud Eesti ja Liivimaa rahumeelsest intergeerimisest Venemaa koosseisu
4 eesmärki EL dokumentides: enesearendamine aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine sotsiaalse tõrjutuse vähendamine konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul. Prioriteedid: õppimise väärtustamine informatsioon, juhendamine ja nõustamine aja ja raha investeerimine õppimisse õppijate ja õppimisvõimaluste kokkuviimine uued põhioskused – lugemisoskus, arvutioskus, võõrkeeled innovatiivne/uuenev pedagoogika – aktiivõppemeetodite kasutamine Õpetajakoolituse kriitika Fookus on õpetaja suhteliselt lühiajalisele ettevalmistusele ülikooli põhiõppes, mitte aga õppimisel kogu tööalase karjääri jooksul. Ignoreeritakse vajadust aidata noorel õpetajal kohaneda kooli pofessionaalse kultuuriga ja luua talle pideva professionaalse arengu perspektiiv.
b)automatiseerimis Laps kirjutab sõnu Laps loeb ja kirjutab e faas Laps loeb sõnu õigesti, vastavalt sõnu vastavalt kasutades nii hästi õigekirjareeglitele üha harjutamisele lauseid ja visuaalseid signale kui sujuvamalt. teksti sujuvalt ja õigesti. ka vajadusel tähe-hääliku vastavust. Lugemisoskus automatiseerub üha sujuvamaks. Logograafiline etapp (esi-/alfabeetiline etapp) Lastele on rühmaruumis nähtaval tähestik Rühmas on lastele nähtavalt laste vanusele kalender, nädalapäevad, aastaring ja kuud. Osaliselt alfabeetiline etapp Lastel on kasutamiseks tähti erinevatel kujul-täheklotsid, magnettähed, liivapaberist tähed, tähevormid jne.
1. Eesti kolme kuninga valduses. Taani aeg Saaremaal, Rootsi aeg Põhja-Eestis Rootsi valdusse langenud Põhja-Eestis nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Suure mõju säilitas siin aadel, kuna Rootsi kuningad kinnitasid siin kõik aadli senised õigused ja eesõigused. Esialgu läks Rootsi riigile palju maid, sest sinna alla kuulusid endised ordu-, piiskopi- ja kloostrimaad. Lisaks nende aadlite maad, kes olid sõja käigus lahkunud või Rootsi vastu sõdinud. Riigimaid haldas kuningavõimu kõrgeima kohapealse esindajana Tallinnas kuberner. Sagedate sõdade tõttu oli ta ka sõjapealik, hoolitses linnuste eest ja jälgis et aadel täidaks oma ratsateenistuse kohustust. Teine suurem ülesanne oli veel talupoegade maksude laekumise kontrollimine. Kogu provints oli jagatud 7. linnuselääniks: Tallinn, Narva, Haapsalu, paide, Rakvere, Lihula, Koluvere. Riigimõisaid valitsesid kohapeal foogtid, kes kogusid makse ja mõistsid kohut. Kuna nende üle ...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut MONTESSORI PEDAGOOGIKA - KASVATAMISEST JA FILOSOOFIAST Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 MARIA MONTESSORI ELUST ............................................................................................... 4 MARIA MONTESSORI PEDAGOOGILISE LÄHENEMISE FILOSOOFIA ........................ 9 MONTESSORI METOODIKA ............................................................................................... 12 1.1. Lugema-õppimine Montessori meetodi järgi ................................................................ 14 1.2. Kirjutma-õppimine Montessori meetodi järgi ............................................................... 14 1.3. Arvutama-õppimine Montessori meetodi järgi .........
Aga koos üldhariduse laienemise ning uute kultuurivahendite esiletõusuga süvenes tema tõrjutus. Kuigi rahvakool oli rajatud usuõpetusele, oli koolisüsteemi väljakujunemine ise tähelepanuväärne rahva vaimuelu muutumist ning elavnemist ettekuulutav ja ettevalmistav nähtus. Lisaks usuõpetusele õpetati veel kirjutamist, muusikat, geograafiat, looduslugu, osalt ajalugu ja tervishoidu, saksa keelt. Lugemisoskus oli teeks mitte üksnes vaimuliku, vaid ka ilmaliku lugemisvara juurde. Muutus Baltimaade valitsevate klasside elu-olu ja elustiil, algas teaduse ja kunstide, koolielu, ajakirjanduse ning mitmesuguste kultuuriorganisatsioonide kiire areng. Baltimaade kultuurielu jaoks mõjukas sündmus oli Tartu ülikooli taasavamine. Laialt levisid trükikojad, raamatute kirjastamise organisatsioonid, raamatukogud ja raamatukaubandus. Kõik uued trükikojad hakkasid välja andma eestikeelset kirjandust
Psühholoogia KT/vaheeksam I Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse 1) Pedagoogilise psühholoogia olemus ja seos teiste pedagoogiliste distsipliinidega (pedagoogika üldised alused, didaktika, kasvatusteooria). Ped.psühholoogia olemus - kasvatusteaduse psühhologiseeritud käsitlus. Tegeleb spetsiaalselt õpilaste arengu ja kasvatamise probleemidega. Seos teiste distsipliinidega : Pedagoogika üldised alused – üldpedagoogika, kasvatusteooria ja didaktika. Didaktika – õpetamisõpetus (kuidas ja mida õpetada), käsitleb õppesisu. Kasvatusteooria – käsitleb kasvatuse põhimõtteid, meetodeid ja vorme. 2) Psühholoogia põhilised uurimisobjektid ja neist tulenevate teadmiste roll õpetajatöös. Põhilised uurimisobjektid jaotuvad 3 valdkonda: õpilane, õppimine ja õppimiseks vajalikud tingimused. Neist valdkondadest saadavad teadmised annavad meile üldise raamistuse või ka mõttemudelid, mõistmaks õpilase arengut ja arengupotensiaali, õppimise seadusp...
saksa keelde tõlgitud juba u 20 piiblit. Konkreetsed uuendused katolikus kirikus on 7 sakramenti, Luther loobus 5st sakramendist ja jättis alles 2 ristimise ja armulaua. Hülgas vaimuliku seisuse tsölibaadinõude, kuna piiblist ta sellist nõuet ei leidnud. Ta oli viimane kes lahkus Wittenbergi kloostrist (kuna piiblis kloostreid ei mainitud) ja võttis endale naiseks endise nunna. Tänu piibli tõlkimisele, et rahvas seda lugeda saaks, hakkas arenema ka rahva lugemisoskus. Usupuhastus hoogustus Lutheri poliitiline veendumus toetas kohalike vürstide võimu. Luther leidis, et valitsejal ja riigil on õigus korraldada oma äranägemise järgi alamate elu (nt kehtestada, mis usk on vastaval alal ja rahvas peab sellega leppima). Ta leidis et kirikud tuleb alluta riigile ja tekkis riigikiriku ideoloogia ning kiriku liitumine ilmaliku võimuga, kuna see oli aadlitele meelepärane ning garanteeris luteriusu edu Põhja-Saksamaal ja Skandinaavias. Peamised
Tema koolide loomise algatusel oskaks peatselt Zemaitias lugeda juba 50% elanikest. Katolikus piirkonnas väga kõrge näitaja. Usuline kuuluvus määras suuresti lugemisoskuse. Luteri kirik tähtsustas pühakirja lugemist inimese enda poolt. 1897 a rahvaloendus Eestis ja Lätis 80% oskas lugeda (10a ja vanemad) pealinnades Moskva ja Peterburg 60%, Leedus üle 50%, mujal katolikus piirkonnas u 50%, juutidel alla 50%, õigeusklikes piirkondades 20% (peamiselt mehed) kõige madalam lugemisoskus muhameedlikes piirkondades. Motejus teges ka aktiivselt karskusliikumisega, mis muutus tolle aja suurimaks rahvaliikumiseks. Mis muutis talurahva, aadli ja riigi vahelisi suhteid. Kasvas katoliku kiriku mõju rahvale. Talupojad muutusid tänu liikumises kaasalöömisele aktiivse tegevuse poliitikas. Karskusliikumine tõi suurt kahju riigikassale ja keelati 1864. Mässu ajal pidi Valancius elama üle raske olukorra, kuna vaimulikuna pidi panema mässajad kirikuvande alla, kuid elas ise
Gösekenil. Kasutab rahvakeelseid väljendeid. Blume tekstid pakuvad materjali keelemuutuste jälgimiseks, sest seal on jooni, mis puuduvad tema kaasaegsetel kirjameestel. Bengt Gottfried Forselius 1656 "Didactica magna". Häälikumeetod (koos Herliniga õpetas selle abil talulapsi lugema). Forselius õpetas lapsi veerimismeetodiga lugema. 1684 Forseliuse rahvakoolmeistrite seminar. Eesti rahvakooli algataja, tänu kellele hakkas Eestis lugemisoskus levima, sest ta märkas, kui raske on eestlastele Stahli kirjavara. Ettepanek kirjaviisi lihtsustamiseks: võõrtähtede kõrvaleheitmine, pärisnimede eestipärastamine, h kui pikendusmärgi ärajätmine, kasutada akusatiivis t-lõppu, eituses pöördelõppude ärajätmine. Need tekitasid vanameelses pastorites vastuseisu, sest arvati, et teksti pühaks pidamine peab toimuma ka kirjaviisi alusel ja mõistlik on piirduda tuttava kirikukeelega
Süsteem Vahendid ja tehnikad · Probleemilahendusmees- · Ajurünnak konnad · 7 uut juhtimismeetodit · Ristfunktsionaalsed · Nominaalne grupitehnika NGT meeskonnad · Jõuvälja analüüsid · Tootearendusmeeskonnad · Probleemilahendusmeetodid · Konsensus otsustamisel · Kvaliteediringid · Protsessi parendamine · Töötajate vahelised suhted · Suhtlemisoskus · Kirjutamis- ja lugemisoskus · Statistiline mõtlemine Ajurünnak · Täiesti vaba ideede genereerimine mida rohkem, seda parem! · Ei mingit arutelu! · Ei mingit kritiseerimist! · Kirjutage kõik ideed üles. Ajurünnaku läbiviimine 5W1H = 3M3K 1. Määratleda teema · What? Mis? (5W1H) · Why? Miks? 2. 1-2 minutit vaikust · When? Millal? 3. Ideede · Who? Kes? väljapakkumine · Where? Kus? 4
korrektsusele tähelepanu pöörama 8. Millistel tingimustel areneb lapse kõne kiiremini? • kuulmislanguse varane avastamine • regulaarselt kontrollitud abivahendite igapäevane kasutamine lapse varasest east alates • kakskeelsetes peredes on lapsega suhtlemisel kasutusel ainult üks keel • olulist õpetatavat sõnavara korratakse väga palju erinevates lapsele eakohastes lausetes • laps õpetatakse varases eas lugema, sest lugemisoskus loob aluse sõnavara laiendamiseks ja grammatika omandamiseks 9. Kuidas suhelda kuulmispuudega inimesega? • rääkida selgelt (püüa suud rohkem avada, sest oleks võimalik suult lugeda) ja kuuldavalt (mitte karjuda; kui sul on midagi suus, siis sinu kõne ei ole arusaadav), näoga vaegkuulja poole, valgus peaks langema rääkija näole • kurt mõistab sind paremini, kui seisad temast veidi eemal – ta näeb tervikpilti • kurt inimene ei reageeri, kui teda
Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu sada aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Neist tähtsamateks võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist. -Forselius ja rahvaharidus Oli kirjamees ja rahvavalgustaja. Eesti esimese aabitsa autor ja omapärase häälikumeetodi looja, mis muutis eesti keele õppimise ja õpetamise palju lihtsamaks. Forselius oli Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. Nendel kaugetel aegadel anti elutarkusi valdavalt edasi vanematelt lastele. Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu põhiseisukohtadest. Suurim probleem oli sobilike koolmeistrite puudumine. Selle lahendamiseks asutati tartu lähedale piiskopimõisasse õpetajate seminar, mille praktilist tööd korraldas forselius. PILET 5 Vene riigi kujunemine mongoli-tatari ikkest vabanemine, Novgorod, Ivan Julm, Peeter I, Põhjasõda.
kirikuolude parandamiseks. pidid talupojad andma Rootsi riigile ja 7) Leeris õpetati lugemist ja kirjutamist (sunniviisiliselt), mõisnikele, isegi ikalduse aastal. et inimesed täitsa lollid ei oleks. Tänu kiriku poolt lugema Kõigepealt maksud ja kui alles jäi õpetamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lõpuks seeme ning natuke omatarbeks oli eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Leerist hästi. Suurema saagi korral leiti kindalasti mõni seadus, et talupojalt ei saanud läbi kui puudus lugemis ja kirjutusoskus. rohkem saaki saada. 8) Esimesed eesti keelsed grammatikad. H. Stahl koostas esimese eesti keele grammatika 1637
konsistooriumi initsiatiivist. Alates 1765.a peale hakati Liivimaal laiemalt asutama talurahvakoole. Asutati terve rida uusi koole. Eestimaad see protsess ei mõjutanud, Eestimaale jõudis talurahvakoolide asutamine mõnevõrra hiljem, seoses asehalduskorra kehtestamisega, 1783-1796, sel ajal hakati ka talurahvakoole massiliselt asutama. 18.saj lõpul umbes 2/3 Liivimaa talupoegadest oskas lugeda, Eestimaa kubermangus ja Saaremaal oli lugemisoskus madalam. Talurahvaharidus baltisaksa kultuuriruumis – lugemisoskus oli üldlevinud, aadlikud andsid lastele üldharidust, koolid asusid linnades, Tallinnas asus keskkool, oluline kool Tallinna Toomkool, 18.saj teisest poolest rüütelkonna mõju all, koolis ei käinud üksnes mõisnike pojad, vaid ka mõned linnakodanike seisusest pärit noormehed. Ka mõisnike seas oli levinud koduõpetus, aga see tähendas seda, et mõisatesse olid eraldi palgatud koduõpetajad
laste aitamiseks. Sotsiaalpedagoogilise mõtteviisi nurgakivi: aidata inimest sel määral, et ta saaks end ise edasi aidata. (nagu ka Vives: anda inimesele tööd, et ta saaks end edasi ise aidata) Martin Luther: lõi Saksamaal 1517 Wittenbergi kiriku uksele 95 teesi. Reformatsiooni põhiseisukoht: inimene kannab isiklikku vastutust Jumala ees, selleks peab tal olema vahetu kontakt pühakirjaga, mis on jumaliku tõe allikaks. Vahetu kontakt lugemisoskus ja kõik peavad ligi pääsema haridusele!! Reformatsioonist tulenevalt: Algharidus kättesaadavaks KÕIGILE, olenemata seisusest ja soost Õppemetoodika kohandada lapsepärasemaks Õpetajatele rohkem tähelepanu Protestantlik liikumine: Inimesed on oma patus võrdsed Jumala ees Protestandid usuvad pigem end kui saatust Protestantlik eetika väärtustab tööd ja kohustusi J. A. Comenius (Tsehhi kasvatusteadlane): loodus on inimestele andnud
Sissejuhatus meediasse ja kommunikatsiooni Kontrolltöö "McQuaili massikommunikatsiooni teooria" põhjal Kontrolltöös on hõlmatud järgmised McQuaili raamatus käsitletavad mõisted ja nähtused: 1.ptk 1. Massimeedia mõiste Suure levialaga kommunikatsioonivahendeid, mis jõuavad ühiskonnas peaaegu igaüheni. See mõiste osutab mitmetele meediumitele, mis nüüdseks on pika ajalooga ja üldtuntud, nagu näiteks ajalehed, ajakirjad, film, raadio, televisioon ja fonogramm (salvestatud muusika). Massimeedial on ebamäärane piir mitmete uut tüüpi meediumitega. Peamise erinevuse põhjuseks on viimaste suur personaalsus, mitmekesisus ja interaktiivsus peamine uue meediumi esindaja on Internet. Traditsiooniline massimeedia ei ole aga kusagile kadumas, pigem toimub edasi kiire arenguprotsess, seda laiendatakse ja täiendatakse pidevalt. (lk 3) 2. Kommunikatsiooni püramiid Massikommunikatsiooni määramiseks kommunikatsiooniuurimise kontekstis, lähtu...
mällu. Sekundaarne mälu on suur ja püsiv salvestussüsteem. Ainult sekundaarses mälus salvestatud info on kasutatav meenutamiseks ka pärast pikema aja möödumist. Primaarne mälu ja sekundaarne mälu erinevad info kättesaamise kiiruse poolest – primaarsest mälust saadakse info kätte väga kiiresti, sekundaarsest mälust aeglasemalt. Unustamine on tingitud eelnevalt või järgnevalt õpitu segavast mõjust unustatavale materjalile. On olemas mälujälgi (oma nimi, lugemisoskus, kirjutamisoskus), mida aastatepikkuse kasutamise tõttu ei unustata peaaegu kunagi. Kui aju ülejäänud osade sisu (N: haiguslike protsesside mõjul) kaduma läheb, jäävad sellised oskused alles. See info saadakse kätte eriti kiireti, arvatakse, et selline info on salvestatud püsimälu erilisse vormi – 19 Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo
ülikool tegutses Tartus esialgu kuni linna vallutamiseni VeneRootsi sõjas 1656. a, 1690. a avati ülikool uuesti, aga et linna seisund polnud kiita, kolis ülikool 1699. a Pärnu; Pärnu kapituleerumisega Vene vägede ees 1710. a augustis lõpetas tegevuse ka ülikool Rahvahariduse edendamine: et kindlustada luteri usu mõju, pidasid võimud vajalikuks kirjaoskuse levitamist, esialgu seati ametisse köstrid (kirikuõpetaja abilised), kes õpetasid maalastele lugemist: lugemisoskus levis, aga vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nende haridus oli puudulik peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine, selle erakordselt raske töö võttis enda peale talurahvasõbralikus kodus kasvanud Bengt Gottfried Forselius, kes oli sündinud Harjumaal Soomest pärineva rootsi pastori peres, valdas hästi ka eesti ja saksa keelt, õppinud Tallinna gümnaasiumis ja veidi Saksamaal ülikoolis, alustas noor koolimees talupoiste tasuta õpetamist
jõudis Eestisse luterlik kirik. Luterlus nõudis emakeelse jumalasõna jõudmist igaüheni oma emakeeles ja seega vajati ka rahvakoole. Seega pani reformatsioon aluse süsteemsele kooliharidusele põlisrahva hulgas. Religioon soodustas eesti kirjakeele kujunemist, käivitas eesti kirjakultuuri ning jumalasõna aitas kujundada rahva eneseteadmist. Kirik ning selle ümber moodustunud kogudus toimis esialgse rahva ühendajana. Rahvakoolide kaudu levis ka koduõpetus, mille tulemusel eestlaste lugemisoskus mitmekordistus. 18. sajandil saab laialdase leviku hernhuutlus. Pietism rõhutas isikliku usukogemuse tähtsust ja iga uskliku vahetut piiblilugemust, seetõttu pöörati suurt rõhku eestikeelse kirikukirjanduse arendamisele. Jumalateenistusi saatis vaimulik laul ja muusika. Tekkis ka vennaste omavaheline eestikeelne kirjavahetus, samuti levisid eestikeelsed käsikirjalised autobiograafiad, mida loeti kogudustes ette. Seega andis vennastekoguduse liikumine
3) Sekundaarset (e pikaajalist) mälu kus materjal säilib kaua (aastakümneid). Selle mälu maht on suur, ent info kättesaamine on aeglasem kui primaarse mälu puhul (suure hulga materjali seast otsmine võtab kaua aega). Unustamine sekundaarses mälus toimub interferentsi tõttu. 4) Kuhu liigitada need püsivad mälujäljed, mille saab kätte väga kiiresti (oma nimi, lugemisoskus jne). Oletatakse, et nendel juhtudel on tegemist kas sekundaarses mälus eriti tugevasti kinnistunud mälujälgedega või hoopis eraldi mäluliigiga tertsiaarse mäluga. Pikaajalises mälus (e püsimälus) eristatakse olenevalt selles sisalduvast infost, selle kasutamise teadvustatusest ning omandamisviisist: 1. Protseduurilist mälu mis seostub selgeksõpitud tegevuste ja liigutustega (jalgrattasõit, kirjutamine, trükkimine jne)
Nii on meie vanemad meile õpetanud.“ Usus ei kaheldud, see oli traditsiooni kandja. Murrang 19. sajandil Sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised muudatused. Loobutakse oma vanast kultuurimudelist, võetakse sisuliselt üle saksa kultuurimudel ning saadakse eestlasteks kui rahvuseks. Rajaneb sakslaste matkimisel riietuses, ühistegevuses, kultuuris. - Talude päriseksostmine + majanduslik ühistegevus - Euroopaliku kultuurimudeli omaksvõtt: seltsielu, laulukoorid - Kooliharidus ja lugemisoskus – on rajanud teed ärkamisajale. Kool toob kaasa kiire muudatuse erinevates mõtlemissfäärides. Kooliharidus ja muutused mõtlemisviisis: 1. Abstraktsete üldmõistete tulek 2. Klassifitseeriv liigendamine 3. Loogiliste vastuolude küsimus – kui näed surnud inimest unes, siis kus ta on? Taevas, hauas, lihtsalt unenäos? 4. Suhtumine seletamatusse Mõned seletused seto kontekstist, miks tänapäeval ei kogeta „üleloomulikke“ asju:
iseendas.12 2.1. Lugemine kui tähenduse taasloomine 2.1.1. Lugemine ja kirjutamine Lugemis- ja kirjutamisoskus on omavahel seotud. Üks arendab teist. Õppides kirjutamist, õpime ka paremini lugema. Lugemine ei tähenda ainult sõnade kokkuveerimist ja kirjutamine oskust sõnu kokku panna, vaid nende all on ka oskus erinevaid tekste mõista ja neid koostada. 13 Mõtlemisoskus ja lugemisoskus on tihedalt seotud. Kui inimene kirjutab, kodeerib ta oma mõtte keelelisse vormi. Kui teine seda teksti loeb, siis ta dekodeerib kirjutaja mõtte teksti põhjal. Lugeja nii-öelda taasloob tähenduse, mida kirjutaja tekstiga väljendas. Lugeja ei mõista kunagi kirjutaja teksti samamoodi, sest inimesed on erineva elukogemuse ja haridusega. See aga ei tähenda, et me üksteisest valesti aru peaksime saama. Nagu ütlevad C.Castaneda sõnad: "Arusaamine
Liivi sõda oli viinud kirkuolud haletsusväärsesse seisundisse. Talurahva hulgas levisid muinasusu kombed ja ebausk. Eestis tegi suure töö luteri kiriku organisatsioonilisel ülesehitamisel piiskop Joachim Jhering. Peale Rootsi võimu kehtestamist nimetati kõrgemaks vaimulikuks Hermann Samson. Hermann Samson sai kõrgeimaks vaimulikuks. Rahvahariduse algus.Keskseks kirikutegelaseks kujunes Karl XI reformide ajal Johann Fischer. Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ja lugemisoskus kõrge. B.G. Forselius õpetajate seminari praktilise töö korraldaja Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika koostaja 1637, sest oli vaja Piibel eesti keelde tõlkida Johan Hornung eesti keele grammatika ladina keeles 1693 vana kirjaviis Johan Skytte Tartu Ülikooli asutaja, kindralkuberner 1630 Gümnaasiumid Tallinnasse, Tartusse ja Riiga 1632 Tartu Ülikooli rajamine.Vene-Rootsi sõja puhkemisel viidi ülikool 1656 Tallinnasse kuni 1665
Tegevjuhi hoolikust on vaja ka näiteks lepingute sõlmimisel. Kuna tegevjuhil on õigus võtta ettevõttele pikaajalisi kohustusi, siis on väga tähtis, et tegevjuht loeks hoolikalt läbi iga lepingu, enne kui ta sellele alla kirjutab, sest iga leping võib halvasti mõjutada ettevõtte käekäiku väga pikka aega, ka peale uue tegevjuhi palkamist. Niisiis targem on pigem palgata tegevjuht, kes küsib rohkem palka, kuid kes on hoolas ja kellel on hea funktsionaalne lugemisoskus, sest arvestades kui suurt kahju saab tegevjuht ettevõttele tekitada, siis tõenäoliselt tasub parema tegevjuhi palkamine ennast lõpuks ära. Vajalik on ka, et tegevjuht oleks enesekindel ja usaldusväärne. Kasuks tuleb ka, kui tegevjuht on näinud maailma. Intervjueeritav ei osanud välja tuua tegevjuhtide puhul, kas sellel ametikohal on rohkem naisi või mehi. Intervjueeritav tõi välja, et enamikes teistes kultuurides on haruldane, kui tegevjuht
tasemele alles järgmisel perioodil, kuid katkenud sidemed Euroopa, eeskätt Saksa teaduseluga olid siiski taastatud. Ülikooli olemasolu pakkus ka, kui mitte otsest, siis ometi kaudset tuge kõigele, mida kultuuriliseks tegevuseks võib nimetada, kaasa arvatud eestikeelne kirjandus. Vaatamata rahvakoolide allakäigule 18. sajandil olid kirik ja pastorid oma kohusetruu töö ja nõudmistega suutnud hoida rahva lugemisoskuse suhteliselt heal järjel ka koduõpetuse abiga. Lugemisoskus oli aastal 1790 olnud 40 % tasemel, kuid langes aastaiks 1800-21. 15. EESTIKEELSE AJAKIRJANDUSE SÜND Eesti omakeelne ajakirjandus saab alguse Peter Ernst Wilde nädala-ajakirjast ,,Lühhike Öppetus", mis ilmus Põltsamaal 1766. aasta lõpust kuni 1767. aasta oktoobrini. Wilde saksakeelse käsikirja tõlkis August Wilhelm Hupel. Väljaannet ilmus kokku 41 neljaleheküljelist numbrit (säilinud kolm komplekti).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
