Joachim Jhering-Piiskop, tegi suure töö luteri kiriku organisatsioonilisel ülesehitamisel,töötas välja kirikukaristuste süsteemi, andis välja esimese eesti keelse aabitsa. Johann Fischer-Liivimaa superintendent, edendas kooliharidust, andis välja rahvakirjandust ning kindlustas kiriku organistasiooni. Bengt Gottfried Forselius-Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. Igantsi Jaak ja Pakri Hansu Jüri-Forseliuse õpilased, kes käisid Rootsi kuninga vastuvõtul. Heinrich Stahl- Esimese eesti keele grammatika autor, avaldas esimesena eesti keeles usuõpetuse raudvara. Johan Hornung-1893. ilmus tema ladinakeelne eesti keelne grammatika, mis arvestas rohkem eesti keele eripära Andreas ja Adrian Virginius -kirikuõpetajad, tõlkisid esmakordselt eesti keelde ja kirjastasid "Wastse Testamendi".
Tartu lähedale Piiskopmõisasse 1684. aastal õpetajate seminar, mille praktilist tööd korraldas Bengt Gottfried Forselius. Sealseteks õpilasteks olid enamjaolt Tartumaa päritolu talupoisid. Lugemine õpiti selgeks kolme kuuga. 1687. aastal võttis Liivimaa maapäev võimude nõudel vast otsuse rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda talurahvakool ning seada ametisse koolmeister. Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning lugemisoskus tähelepandavalt kõrge. Mujal oli koole vähem. Talupoegadele muidugi see meeldis, see võimaldas kaugemate sugulastega ühendust pidada.
parima õpilasega Karl XI juures (Ignatsi Jaak ja Pakri Hansu Jüri) ; tagasiteel 2.reisilt hukkus tormises Läänemeres ; 4 aastaga valmistati ette umbes 160 noormeest kooliõpetajateks) - Talurahvakoolide asutamine (Liivimaa maapäeva otsus 1687 igas kihelkonnas kooli loomiseks - Forseliuse ajal 41 kooli ; kooli pidid minema need, kes kodus ei saanud lugemist selgeks ; Eestis oli lugemisoskus Euroopa kohta kõrge) b)Eestikeelne kirjasõna - Raamatutrükkimise algus 1630.aastail (suuremates linnades trükikojad; Heinrich Stahli eesti keele õpik (1637), kus eesti keel sobitati saksa keele reeglitega) - Estofiilidest sakslaste loodud 2 kirjakeelt (tartumurdeline (Lõuna-Eestis); tallinnamurdeline (Põhja-Eestis); tartumurdeline Wastne Testament (1686) Andreas ja Adrian Virginiuse tõlkes; Johann Hornungi I tallinnamurdeline eesti keele grammatika (1693) nn
õppija aktiivsuse (ja seeläbi vastutuse) suurenemine – see on tihedalt seotud õpetaja oskusega uusi tehnoloogiad kasutades õppeprotsessi kavadada ja õppijaid suunata-toetada; informatsiooni üleküllus, valikute suurenemine, tehnoloogiatest sõltumine; elementaarsete ja traditsiooniliste oskuste-teadmiste-kogemuste omandamine – enesekohased oskused, funktsionaalne lugemisoskus, suhtlemisoskus jne). Ja kokkuvõtlikult on iga uue tehnoloogia kasutuselevõtmisel oluline analüüsida, kuidas see mõjutab õppija õppimist, õpetaja õpetamist ja õpiprotsessi. (Kollon, 2013) 9 3. DOMINEERIVAD ÕPISTIILID Põhjalike õpistiilide uurimise küsimustike abil, mis oli läbi viidud 2011.aasta sügisel, selgitati välja küsimustikus osalejate seas domineerivad õpistiilid. Kõiki õpistiile toetab kindlasti ka
õppeasutus on mõeldud kõigi siinsete rahvaste jaoks. Kaudselt mõjus ülikooliga kaasnenud haridussõbralik õhkkond aga rahvahariduse arendamisele küll. b) Talurahva haridus (B. G. Forselius) 1630. aastail püüti sisse seada korda, et iga koguduse juures oleks kösterkooliõpetaja. Köstrist kooliõpetaja sai üldiseks alles sajandi lõpus. 1641. aasta paiku andis Eestimaa piiskop Ihering välja esimese kindlalt dateeritava eestikeelse aabitsa. Lugemisoskus edenes tasapisi ka väljaspool koole, koduõpetuse teel. 1669 hakkas taas tööle eesti kool Tartu Jaani koguduse juures, mis oli sellal ainus talurahvakool Põhja-Liivimaal. 1680. aastail võib rääkida koolivõrgu algmete loomisest. Pöördeliseks sai rahvakoolide õpetajate seminar, mis asutati 1684. aastal Tartu lähedale Papimõisa ja oli esimene seesugune Rootsi riigis. Seda juhtis rootsi päritoluga Bengt Gottfried Forselius, kes oli töötanud varem kooliõpetajana Ristil
kasvõi kuningale endale. Talupojad vabastati pärisorjusest. Tehti vakuraamatud, kuhu kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Nende täpne näitamine piiras mõisavalitsejate kuritarvitust talupoegade vastu. Taluperemehed vabastati peksukaristusest sootuks. Leeris õpetati lugemist ja kirjutamist sunniviisiliselt. Tänu kiriku poolt lugema õpetamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Ajakirjanduse algus. 1675. aastal hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht "Ordinari Freytags Post-Zeitung". Rüütelkonnad Need olid aadli privilegeeritud korporatsioonid ning seisusliku omavalitsuse organid. Nende täisõiguslikeks liikmeiks võisid olla ainult suurmaavaldajad (algul vasallid, hiljem rüütlimõisaomanikud). Rüütelkonnad osalesid kohalike seaduste koostamises ja oma kubermangu või provintsi valitsemises. Nad valisid oma liikmeskonnast
Luteri kiriku jaoks omas tähtsust piibli tõlkimine rahvuskeelde. Piibli tõkimine nõudis väga head keele oskust ja head vaistu uute sõnade tuletamiseks ja loomiseks. 1637.aastal koostas Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika, mille sisu seisnes eesti keele kohandamiseks saksa keele reeglistikuga. Kokku ilmus aastatel 1631-1710 vähemalt 45 eestikeelset raamatut. Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama köstrid (kirikuõpetajate abilised). Lugemisoskus hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nendegi haridus oli puudulik. Eestimaal tegi suure töö luteri kiriku organisatsioonilisel ülesehitamisel piiskop Joachim Jhering. Kõrvuti esimese eestikeelse aabitsa väljaandmisega töötas Jhering välja ka ajastule iseloomuliku range kirikukaristuste süsteemi, kuhu kuulus kiriku ukse ees jalgade pakkupanemine, häbipingil põlvitamine, mitemsugused rahatrahvid jm, mis aga ei aidanud luteri usku eestlastele
ja valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi, kasvõi kuningale endale. Talupojad vabastati pärisorjusest. Tehti vakuraamatud, kuhu kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Nende täpne näitamine piiras mõisavalitsejate kuritarvitust talupoegade vastu. Taluperemehed vabastati peksukaristusest sootuks. Leeris õpetati lugemist ja kirjutamist sunniviisiliselt. Tänu kiriku poolt lugema õpetamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Ajakirjanduse algus. 1675. aastal hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht "Ordinari Freytags Post-Zeitung". Rüütelkonnad Need olid aadli privilegeeritud korporatsioonid ning seisusliku omavalitsuse organid. Nende täisõiguslikeks liikmeiks võisid olla ainult suurmaavaldajad (algul vasallid, hiljem rüütlimõisaomanikud). Rüütelkonnad osalesid kohalike seaduste koostamises ja oma kubermangu või provintsi valitsemises. Nad valisid oma liikmeskonnast
keeltekool, võõrastemaja, noorteõhtu, vanadekodu.Tavalisem on siiski mitmusliku sisu edasiandmine ainsusega, nt taimekasvatus, marjakorjamine, raamaturiiul, tikutoos. 4. Täiendsõna lüheneb järgmistel juhtudel: a. ne-, lane-, line-, mine-liitelised nimisõnad lühenevad harilikult s- tüvelisteks, ntõpilasorganisatsioon, töölisperekond, loobumisvõit, lugemisoskus, naisliikumine. Inimese- lüheneb inim-, nt inimolend, -jalg, -loomus, -mõistus. ne-, lane- ja line-liiteline täiendosa on täiskujuline (omastavaline), kui ta väljendab tegevusobjekti (verbipärane moodustusmall), nt naisevõtt, varblasekütt, inimesetapja, ent siiskiinimjaht, inimsööja, inimvihkaja. Märkus. mine-teonime (lühikuju) asemel on soovitatav kasutada veelgi
Ajaloo konspekt (14.03.2008) rahvuslik liikumine ei ole alati olnud ühiskonnas.rahvus samuti pole alati eksisteerinud esimene vorm sugukond, omavahel suguluses olevad inimesed / hõim kindel territoorium, keel (hõimukultuur) -> ühinevad rahvaks muinasaja lõpuaegadel. Hõimukultuuri alusel. Rahval keel, rahvakultuur. Edasi üks periood rahvus; erineb rahvast: eneseteadvus (võib olla teadlik või ebateadlik) inimese seostamine oma rahvaga, ühiskonna kõrgeim aste. Protsessi algus Suure Prantsuse Revolutsiooni aegadest kantud valgustusajastu ideoloogiast. Vanale aristokraatiale vastandumine. Muuhulgas ka rahvulik revolutsioon, sündis prantsuse rahvus; varem jagunesid regioonideks. Varem 'elagu kuningas', nüüd 'elagu rahvus'. üleminek vanalt uuele. Romantism. Mitte ainult kunst, laiem mentaliteet. Teene ühiskonna arengu seisukohalt: kõrgklassid, eliit hakkab märkama kõige madalamat talurahvakultuuri. Pöörab tähelepanu rahvaluulel...
naftasaadused, tee ja kohvi. 6.5 Masinatööstuse areng Masinatööstust Etioopias praktiliselt ei olegi. Seal ei ole piisavalt selliseid maavarasid ning kuna ka riik on vaene, ei impordita neid sisse. Seal ei oleks ka vastava haridusega inimesi eriti, kes suudaks masinatööstust arendada. 6.6 Kõrgtehnoloogia arengueelised riigis Etioopias ei ole mingeid arengueeliseid kõrgtehnoloogia arenguks. Sealne rahvas on väga vaene ja enamusel puudub isegi lugemisoskus. Haritud inimesi, kes võiksid kõrgtehnoloogiaga tegeleda, peaaegu, et ei olegi. 7. Transport 7.1 Looduslikud tegurid, mis soodustavad või takistavad transpordi infrastruktuuri arengut Takistavateks teguriteks transpordi arengus on kindlasti mägine maa. See raskendab teede ja raudteede ehitusi ja arengut. Merepiiri puudumine takistab meretranspordi arengut. 7.2 Olulised transpordiliigid Kuna Etioopias on vaene rahvas, ei pöörata erilist tähelepanu transpordile
3) Sekundaarset (e pikaajalist) mälu kus materjal säilib kaua (aastakümneid). Selle mälu maht on suur, ent info kättesaamine on aeglasem kui primaarse mälu puhul (suure hulga materjali seast otsmine võtab kaua aega). Unustamine sekundaarses mälus toimub interferentsi tõttu. 4) Kuhu liigitada need püsivad mälujäljed, mille saab kätte väga kiiresti (oma nimi, lugemisoskus jne). Oletatakse, et nendel juhtudel on tegemist kas sekundaarses mälus eriti tugevasti kinnistunud mälujälgedega või hoopis eraldi mäluliigiga tertsiaarse mäluga. Pikaajalises mälus (e püsimälus) eristatakse olenevalt selles sisalduvast infost, selle kasutamise teadvustatusest ning omandamisviisist: 1. Protseduurilist mälu mis seostub selgeksõpitud tegevuste ja liigutustega (jalgrattasõit, kirjutamine, trükkimine jne)
laevaehituseks vajalik (tõrv, mastipuud); import: sool, luksuskaubad käsitöönduses väga range tsunftikord 17. sajandil, manufaktuuride kujunemine (telliskivi tootmine, saeveskid, klaasitehas Hiiumaal) 9. Vaimuelu Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Kirikutes ja kabelites hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama köstrid (kirikuõpetajate abilised). Lugemisoskus hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nendegi haridus oli puudulik. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa. Alustati piibli tõlkimist, kuid täismahus ilmus see alles 1739. aastal. Eesti hariduse edendamisel oli oluline tegelane kindralkuberner Johan Skytte. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632
,,CARMEN ALEXANDRINUM" AJAJOONEL 13. sajand Esimene teadaolev eestikeelne luuletus on olemas juba Läti Henriku Liivimaa kroonikas: ,,Jörru-jörru, jooks, ma tulen" (väidetavalt armastusluuletus) 1560 1721 on Eestimaa Rootsi kuningriigi alluvuses 1600 Tallinnas sureb Püha Vaimu kiriku eeldamisi eestlasest õpetaja, kroonik Balthasar Russow. Loe Jaan Krossi romaani Kolme katku vahel. 1600 (ligikaudu) Tallinnas sünnib eesti kirjakeele looja Heinrich Stahl. 1600 Arhitekt ja kujur Arent Passer ning ehitusmeister Hans Luttigk lõpetavad Tallinna Mustpeade hoone fassaadi uuendamise. Sellest saab tuntuim renessanssstiili näide Eestis. 16001608 Tallinna Püha Vaimu kiriku uus õpetaja Georg Müller (Uku Masingu arvamisi jällegi eestlane) peab eestikeelseid jutlusi. Säilinud on 39 jutluse tekstid a-ist 16001606 (vt õpikust ,,Mülleri jutlused") 16001629 Rootsi-Poola sõda Liivimaa pärast. Eestimaa kubermang ja Tallinn sellesse otseselt ei p...
Sissejuhatus Lugemine on mõtlemistegevus. See hõlmab kriitilist mõtlemist (sõnade, sõnaosade, fraaside ja lausete dekoreerimine) ja loovat mõtlemist (kujutlusvõime, empaatia, vastukäivate tulemuste ja probleemilahenduste kasutamine). Lugemise omandamine ei toimu järsku, vaid pideva protsessina, samm-sammult. Lapsed suudavad lugema õppida juba üsna varakult. Toeks on vaja nii lapsevanemat kui ka lasteaiaõpetajat. Edukaks tulemuseks peab toimima kõigi kolme usaldusväärne koostöö. Tähtis on, et lugemaõppimine toimuks koolieelses eas läbi mängu. Väikelaps ja lugema õppimine Ükski laps ei taha spetsiaalselt lugema õppida seni, kuni ta ei tea, et lugemine olemas on, Lapsed tahavad kõigi neid ümbritsevate asjade kohta informatsiooni hankida ja lugemine on soodsate tingimuste puhul üks neist asjust. Lapse valmistumine lugemiseks toimub loomulikul teel tema kõikide tegevuste kaudu. See saab alguse palju varem, kui meie seda arvata oskame...
MASSIKOMMU SEMINARID 1. Tooge välja teadete levitamise arengut mõjutavad või peegeldavad faktorid (vähemalt 6). Millal need muutsid Eesti teabelevi? 1. Lugemisoskus laiem lugemisoskus 17saj. lõpus, kus Rootsi kunn käskis igasse kihelkonda rajada talurahvakoolid. 19. sajandi II poolel muutub ajakirjandus kahepoolseks. 2. Trükikunsti areng vt. järgmine küsimus 3. Postikorralduse areng Eestis kehtestati Rootsi riigiga ühtne postimäärustik 1636. 4. Tsensuur meetmed tekkisid pärast Prantsuse Revolutsiooni (1804 esimene tsensuurimäärustik Venemaal, vist) 5. Raske elu sõjad, katkud, orjus jne. Varsti tulid talurahvaseadused, mis ärgitasid mõttelendu! 6
seadusi, kasvõi kuningale endale. Talupojad vabastati pärisorjusest. Tehti vakuraamatud, kuhu kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Nende täpne näitamine piiras mõisavalitsejate kuritarvitust talupoegade vastu. Taluperemehed vabastati peksukaristusest sootuks. Leeris õpetati lugemist ja kirjutamist sunniviisiliselt. Tänu kiriku poolt lugema õpetamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Ajakirjanduse algus. 1675. aastal hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht "Ordinari Freytags Post-Zeitung". 3 Negatiivsed küljed Talupojad olid endist viisi oma maa külge seotud. Kui nad põgenesid, võisid mõisnikud neid tagasi nõuda. Talupoeg vabastati küll mõisniku kohtumõistmise alt,
1658. aasta katk. Nende tõttu rahvastiku kasv küll ajutiselt pidurdus, kuid 1695. aastaks arvatakse Eestis olevat olnud isegi veidi üle 350 000 inimese. LUTERLIK KIRIK Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Kirikutes ja kabelites hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama köstrid (kirikuõpetajate abilised). Lugemisoskus hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nendegi haridus oli puudulik. Liivimaa koolihariduse edendamises, rahvakirjanduse väljaandmises ja kiriku organisatsioonilises kindlustamises olid suured teened ka Liivimaa vaimulikkonna eesotsas seisnud kindralsuperintendendil Johann Fischeril. Koguduse elu jälgimise kõrval hakati tähelepanu pöörama ka koolide asutamisele. 1645. aastal kehtestati kogu PõhjaEestis katekismuse ja aabitsaõpetuse nõude
Levinuim karistus nõidumise eest oli põletamine tuleriidal. Rootsi aja lõpul kasutati ka mõõgaga surmamist. Hiljem oli surmanuhtlus nõiaprotsessidel vaid erandjuhtudel ning enamasti karistati inimesi pannes neid kiriku juures häbiposti e lülli. Viimane surmaga lõppenud nõiaprotsess toimus 1699. aastal. Rahvahariduse edendamine: Et tugevdada luteri usu mõju, peeti vajalikuks kirjaoskuse levitamist. Algul oli lootus köstritel, kellelt oodati, et nad õpetaksid maalapsed lugema. Lugemisoskus levis aga ikkagi väga aeglaselt, sest köstreid oli vähe ja nende haridus puudulik. Peamiseks ülesandeka oli koolmeistrite väljaõpetamine. Selle töö võttis endale Bengt Gottfried Forselius. Ta oli sündinud Soomest pärit rootsi pastori peres. Pere oli väga talurahvasõbralik. Forselius kõneles eesti ja saksa keelt. Õppis Tallinna gümnaasiumis ja Saksamaa ülikoolis. Ta alustas talupoiste tasuta õpetamist. 1684
hajaasustuses on kaardid ebatäpsed. Põhiliselt püüti määrata mõisate piire, need rootsiaegsed kaardid on esimesed maakasutust ja asustust peegeldavad kaardid Eesti aladel. Haridus ja kultuur Luterlik kirik Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Kirikutes ja kabelites hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama köstrid (kirikuõpetajate abilised). Lugemisoskus hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nendegi haridus oli puudulik. Koguduse elu jälgimise kõrval hakati tähelepanu pöörama ka koolide asutamisele. 1645. aastal kehtestati kogu PõhjaEestis katekismuse ja aabitsaõpetuse nõude. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa. Hakati ka vaimulikku kirjandust eesti keelde tõlkima. Rahva seas kõneldava keele
ERUTUVAD KOED Erutuvus on võime vastata ärritusele. Erutuvad koed on närvi- ja lihaskude. Lihaskude iseloomustab lisaks sellele veel kontraktsioonivõime (kokkutõmbevõime). Närvirakk ja närvikude Närvirakke on inimesel ca 10 miljardit. Nad koosnevad kehast, dendriitidest (toovad erutuse neuronini ) ja aksonist (viib erutuse järgmise neuronini vôi talitleva elundi rakkudeni ). Närvirakkude jätked on tavaliselt kaetud müeliinkestaga (rasvataoline aine), mis tunduvalt suurendab erutuse liikumise kiirust mööda kiudu (sellest edaspidi). Närvikoe osaks loetakse ka neurogliia: jätkelised ja hargnenud rakud neuronite ümber, millel on toite- ja kaitsefunktsioon. Membraanipotentsiaal Elusa raku membraani iseloomustab potentsiaalide vahe. Rakumembraanide välispind on ka puhkeolekus positiivse-, sisepind aga negatiivse elektrilaenguga. Selline polarisatsioon rakumembraani välis- ja sisepinna vahel ongi puhkepotentsiaal. Selle pôhjustab ioonide er...
Rootsi aeg 1629.a. sõlmiti Preisimaal Altmargi külas vaherahu, millega Poola loovutas kõik Väina jõest ülespoole jäävad alad Rootsile. Hiljem vaherahu pikendati. Saaremaa oli veel esialgu Taani valduses. Aastail 1643 1645 peeti Taani ja Rootsi vahel sõda, mille tulemusena kaotaja loovutas Brömsebro rahuga Saaremaa Rootsile. Seega oli kogu eestlaste maa läinud Rootsi riigile. Eestis algas Rootsi aeg. Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestimaa. Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist kujunes Liivimaa, sinna kuulus ka Saaremaa, mis küll säilitas teatud eriseisundi. Rootsi võim ei ulatunud ainult Eesti kagunurka Setumaale. Eestimaa kui ka Liivimaa kõrgeimaks tegijaks oli kindralkuberner. Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli pagenud talupoegade kinnivõtmine ja tagasisaatmine. Uurida t...
filosoofiline romaan ja jutustus. Populaarseks kujunes ka esseistlik vorm, ideeline vaidlus kõnedes ja traktaatides. Inglismaa 1688-89 nn Kuulus revolutsioon – alus põhiseaduslikule parlamendile – alus tänapäeva riigikorrale Märksõnad: kirjanike kaastöö ajalehtedele, kirjanduslikud klubid, professionaalse kirjaniku tüüp, ajakirjandus – üldise arvamuse väljendaja kirjanduses mõõdupuuks tavaline inimene kirjaniku ja lugeja vahekorra muutumine lugemisoskus (raamatukogud) tõlkimine huvi eksootiliste maade vastu kirjanike osalemine poliitilises elus Jonathan Swift (1667-1745) Iirimaa “Raamatute lahing”(1701) – antiikmaailma saavutused ületavad uusaegseid “Tünnilugu” (1704) - usuküsimused “Kalevikaupmehe kirjad” (1724) – iirlaste õiguste kaitsmine
aasta andmete järgi elas Jordaanias 6 508 271 inimest. ● Rahvaarv 2050. aastal arvatakse, et on kuskil 10,2 miljoni juures. ● Jordaania sündimuskordaja on 2011. aastal 26,97 promilli ja suremuskordaja 2,69 promilli. ● Keskmine rahvaarvukasv (2005-2010) on 2,1%. ● Keskmine eluiga on 80,5 aastat (meestel 78,73 aastat, naistel 81,45 aastat). ● Vaesuses elavate inimeste arv kogu elanikkonnast (alla dollari päevas) (2005) on <2. ● Täiskasvanute lugemisoskus (% üle 15-aastaste hulgas) (2005) on 91%. ● Kirjaoskus on 89,9%. ● Kooliskäimine (% kooliealistest) (2005) on 89%. ● 5. klassis jätkavad (% kooli alustanutest) (2004) 96%. ● Alla 5-aastaste laste suremus (1000 elusünni kohta) (2005) 26. ● Emade suremus (100 000 elusünni kohta) (2005) on 62. ● Laste osatähtsus on suur, umbes 34,6%, vanurite osatähtsus on väike, umbes 5,1 %. ● Jordaanias on vananev rahvastik. ● Selles riigis on ülekaalus mehed
ettevalmistamiseks. · Mõisnike vastuseis. · 2 parima õpilasega Karl XI juures (Stockholmis) (Ignatsi Jaak ja Pakri Hansu Jüri) · Tagasiteel 2. reisilt hukkus tormises Läänemeres. · 4 aastaga valmistati ette u 160 noormeest kooliõpetajateks. c. Talurahvakoolide asutamine: · Liivimaa maapäeva otsus 1687 igas kihelkonnas kooli loomiseks Forseliuse ajal 41 kooli. · Kooli pidid minema need, kes kodus ei saanud lugemist selgeks. · Eestis oli lugemisoskus Euroopa kohta suur. 4. Eestikeelne kirjasõna a. Raamatu trükkimise algus 1630. aastail: · Suuremates linnades trükikojad. · Heinrich Stahli eesti keele õpik (1637), kus eesti keel sobitati saksa keele reeglitega. b. Estofiilidest (eesti keele ja kultuuri huviline) sakslaste loodud kaks kirjakeelt: · Tartumurdeline (Lõuna-Eestis) · Tallinnamurdeline (Põhja-Eestis) c. Tartumurdeline Wastne Testament (1686) Andres ja Adrien Virginiuse tõlkes. d
PÕHJA SÕDA 17001721 17. sajand oli Rootsi oma võimsuse tipul, mis häiris nii Poolat, Taanit kui ka Venemaad. Nende riikide omavahelised suhted paranesid ja 1699 sõlmisid August II tugev, Reener I ja Frederick IV liidu Rootsi vastu. Samal ajal halvenes Rootsi olukord, olid väga rasked näljahädad. Troonile sai Karl XII. Rootsi sõjaline võimsus säilis tänu suurele vabade talupoegade hulgale. Sõda algas 12 veebruaril 1700 August II rünnakuga Riia linnale. Pikaajaline edutu piiramine. Samal ajal ründasid taanlased Rootsi valdusi PõhjaSaksamaal. Augustis 1700 sundisid Rootslased Taani sõjast välja astuma. Suvel 1700 kuulutas Rootsile sõja ka venemaa ja septembris jõudsid esimesed väeosad Narva alla. Narva piiraminekujunes venelastele raskeks. (halvad teeolud ei võimaldanud vägesid varustada, laskemoon lopes, Peeter I lahkus). Karl XII tegutses oskuslikult ja asus Rootsi vägedega Pärnust teele, et Narva vabastada. 19. no...
tütred.Tüdrukute koolitamine oli lühema ajalisem ja pealiskaudsem. Reformatsioon lõpetas sisuliselt kõik need koolid ära. 16 saj keskpaigaks olid koolid hääbunud. Esialgu reformatsioon kooliharidusele hea ei olnud. Lisaks koolidele olid keskajal olemas ka rändõpetajad. Need olid mitte väga rikaste vanemate lapsed, kes olid saanud mingi hariduse ja ei leidnud testsugust ameteid, käis linnast linna ja raha eest õpetas teisi. Nende kaudu mingi pisike lugemisoskus võis levida ka talupoegade hulka.Peamiselt linna madalamale seltskonnale. Klassis priimused(tublid) istusid ees ja ultimused(ei saanud hakkama) istusid taga. Kui satuus mitte saksa päritolu lapsed koolid, siis olid nad enamjaolt priimuste seas. Kui mitte saksa laps sai kooli siis oli see loogiline, et ta polnud teretulnud ja pidi pingutama. On teada see, et Tlnas mittesaksa päritolu lapsed,kes olid andekad ja neile võis anda raha kooli jaoks raad.Seda sellepärast, et taheti ametnike raadi
Peeter I (Suur) Peeter I sündis 9.juunil 1672 Moskvas. Ta vanemad olid Aleksei Mihhailovits ja N. Narõskina. Oma isale oli ta 14. poeg, oma emale aga esimene laps. Peetri noorus aastad möödusid Preobrazenski lossis. Seal valitses puhtus, kord ja töökus aga seal osati ka lõbutseda. Ühel oma retkel sattus Peeter Kukui külasse. Peeter õppis tundma seal sakslaste kombeid, tutvus uue tehnika ja eesrindlike ideedega. Preobrazenskis elades sisustas oma päevi sõjamängudega. Kukuis sai ta ka mõtte hakata ehitama laevu. Võimule sai Peeter I 1689. aastal pärast poolõe Sofia Aleksejevna ebaõnnestunud paleepöördekatset. Alguses valitses ta koos oma poolvenna Ivan V-ga aga pärast Ivani surma 1696. aastal sai ta Venemaa ainuvalitsejaks. Peeter I oli teadmishimuline, energiline, kannatamatu ja ägedaloomuline. Peeter I viibis Pjotor Mihhailovi nime all Lääne-Euroopas kus õppis laevaehitust, sõjandust ja merendust ning...
Kahe alumise taseme lugemisoskusega oli Soomes vastavalt 14% ja 7% õpilastest. Selline tulemus kõneleb eelkõige õppetöö ühtlaselt kõrgest tulemuslikkusest ja ühtluskooli printsiibi targast rakendusest koolipraktikas. Soome hariduspoliitikas on pikki aastaid (alates 1970- ndatest) järgitud võrdsuse printsiipi, mis tähendab , et kohustuslik üldhariduskool peab andma ning saabki anda võrdselt hea lugemisoskuse ja muu hariduse üle kogu riigi. Hea lugemisoskus tähendab eelkõige suutlikkust teksti mõista ja see oli üks lähtealus ka matemaatika ja looduslooülesannete lahendamisel. Oluline oli nn viletsate lugejate (1. tase või alla selle) madal protsent. Soomes on neid vaid 7%, samas kui OECD riikides keskmiselt 18%. 10 2007 6.Kõrgharidus
Haridusreform-kehtestati 4-astmeline ühtluskool:1)maal vallakoolid, linnas elementaarkoolid. 2)kreiskool-igas linnas. 3)gümnaasium-tlnas ja Tartus. 4)ülikool- Tartus. Rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks rajati 1828 tartusse Elementaarkooli õpetajate seminar.Valgas hakkas tegutsema Janis Cimze seminar. 19saj keskel hakati üle minema koolisunduseke. 1880-ndateks saavutati maarahva seas peaaegu täielik lugemis ja vähemalt 30-40% lugemisoskus. Eestikeelne kirjasõna-19saj Ip muutus valitsevaks ilmalik kirjandus-peamiseks levitajaks kalendrid.1806 ilmus 1. eestikeelne ajaleht-"Tarto maa rahwa näddali-leht" 20- ndatel andis Otto Wilhem Masing näddali-lehte välja. 1848-49 andis Kreutzwald välja ajakirja "maa-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on".1857 Jansen-"perno postimees". Vagakirjanduse asendasid seiklusjutud ja sentimentaalne lektüür. Krjakeele levik soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu. 1843 E
Õpetöö toimus Ladina keeles. Forseliuse seminar Bengt Gottfried Forseliuse poolt loodud 1684. aastal. Seminari õpilasteks võeti Tartumaalt pärit talupoisse. Lisaks usuõpetusele ja kirikulaulule õpetati ka rehkendamist, saksa keelt, ja raamatu köitmist. Talurahvakoolid 1687 aastal võttis Liivimaa maapäev võimude nõudel vastu otsuse rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda talurahvakoolid. Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning lugemisoskus tähelepandavalt kõrge. Põhja-Eestis ja Saaremaal oli koole vähem. Skytte Liivimaa kindralkuberner, kes tegi ära Tartu Ülikooli asutamise tegeliku töö. Sthal Tallinna toomkiriku õpetaja, kes koostas esimese eestikeelse grammatika 1637. aastal. Sobitas eesti keele saksa keele reeglistikuga. Johann Hornung 1693. aastal tegi ladinakeelse eesti keele grammatika, mis märkas rohkem eesti keele eripära erinevalt Sthali omast
Eesti keele metoodika I eksami küsimused 2015 1. Mis on hariduse eesmärk? Hariduse eesmärk on: luua soodsad tingimused isiksuse, perekonna, eesti rahvuse, samuti rahvusvähemuste ja Eesti ühiskonna majandus-, poliitilise ning kultuurielu ja loodushoiu arenguks maailma majanduse ja kultuuri kontekstis; kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi; luua igaühele eeldused pidevõppeks. 2. Millistest arenguteooriatest lähtutakse õppekavade koostamisel? Millisest arenguteooriast lähtub praegu kasutusel olev RÕK? Nimetage olulisemad põhimõtted. (tabel) Kognitiivse konstruktivismi (Jean Piaget, John Dewey): Stadiaalne areng; Õppija aktiivne. Õpetaja on partner, suunaja ja toetaja; Õppija vajaduste ja kogemuse, õpistiili arvestamine; Uut infot tõlgendatakse ja struktureeritakse oma maailmapildi ja varasemate teadmiste terviku valguses. Sisemine motivatsioon õpi...
1 Üldbioloogia. 1.-2. SISSEJUHATUS BIOLOOGIA tegeleb elu uurimisega. Oma metodoloogiliselt olemuselt füüsika-keemia ja sotsiaalteaduste vahel. Eluteadus areneb pidevalt, teaduse ja tehnoloogia areng toetavad teineteist. Elu on kompleksne ja organiseeritud. Elule on omane kodeeritud teabe kasutamine ( elutud kristallid "kasutavad" kasvamiseks vahetut teavet). Erinevate ühikute koostoimes silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised, mis hävitaksid üksikud seostumata elemendid (DNA-valgud; aktiivsed-passiivsed geenid). Kompekssuse tõttu on elu kirjeldamisel võimalik kasutada parallelselt ja põimuvalt erinevaid klassifikatsioone (nt. organisme võib klassifitseerida biosüstemaatikast või ökonisist lähtuvalt). Elu põhineb elusorganismidel. Väljaspool organisme esinevad elu nähtused vaid ajutiselt ja passiivselt. ELUSORGANISMIDE peamised tunnused: 1. Paljunemine: õ...
õhtukleiti. Õpetajate maailmaorganisatsiooni kutse-eetika deklaratsioon · kohustus õpetaja kutse ees(pidevalt edasi arenedes töötan) · kohustus õppija ees(kõiki ilma diskrimineerimata) · kodustus kolleegi ees · kohustus juhtivate töötajate ees · kohustus lapsevanemate ees Õppekava koostamine ja arendamine Õppekava · On ühe konkreetse piirkonna õppekava, mis annab edasi ühe konkreetse piirkonna väärtusi, norme ja teadmisi. · Lugemisoskus vabastas inimesed. · Õppekava ei saa ühest riigist teise üle kanda. J.Milton "traktaat kasvatusest" 17.saj 9 a jooksul (12-21) pidi õpilane õppima emakeel, 5 võõrkeelt, piiblilugu, kiriku ajalugu, õigusteadus, loogika, astronoomia, agronoomia, geograafia, üldine ajalugu, navigatsioon, arhitektuur, meditsiin, eetika, poliitika, retoorika. Tänapäeval õpitakse sama aga erinevate nimedega ainete raames. Reformatsiooni järel vajas iga talupoeg: · lugemisoskus
(makjavelism). Autoriteetide vaidlustamine. Ideede levikule aitab kaasa trükikunst (Gutenberg 1455). Reformatsioon pakub lihtinimestele piibli tõlgendamist. Reformatsioon on põhil Kesk- ja Põhja-Euroopa fenomen. Reformatsioon aitab levitada kriitilist mõtlemist. Uute protestantlike kirikute teke. Piiblid kohalikes keeltes (1520ndad). Mitmed usupuhastajad tekitavad erinevaid protestantismi voole. Uued kirikud alluvad kuningale. Olulseks muutub elementaarne lugemisoskus (piiblitekstide lugemisoskus). Kirjasõnas võetakse kasut rahvuskeeled. Renessanss ja reformatsioon ei mõjuta Ida-Euroopat. Kolmas vabanemise tunnus oli maadevastamine. Muutub arusaamine maailmast, globaliseerumine. Kinnistub heliotsentriline maailmapilt. Religiooni dogmasid õõnestab loodusteaduste kiire areng. Areneb uusaegne rahvusriik ja riigi ideoloogia. Rahvusriiki defineerib riigi ja valitseja usk. Religioon näitas riigitruudust. Riikide tunnuseks
aastal loodi Tartu ülikool. Talurahva lugemaõpetamisega hakkas riigikirik tegelema 17. sajandi teisel kolmandikul. 16841688 töötas Tartu lähistel esimene kihelkondadele koolmeistreid ettevalmistav Forseliuse seminar, mis toetus Lääne-Euroopas levinud looduspärasuse ja ratsionalismi põhimõtetele. Nelja tegutsemisaasta jooksul anti haridust 160 poisile, st. loodi kriitiline hulk esimese põlve maaharitlasi. Koolide kaudu levis ka koduõpetus, mille tulemusel mitmekordistus lugemisoskus. Rahvahariduse edenemine põrkus mõisnike vastutöö tõttu, kuid sellegipoolest sai kihelkonnakoolide võrk ometigi jalad alla. Arvatakse, et Rootsi aja lõpuks (1710.a) oli kirjaoskajaid mitte enam tuhandetes, vaid kümnetes tuhandetes.(L.Vahtre, 1993) Eestikeelne kirjasõna Tähtsamail kohal tollaaegses kirjakeeles oli vaimulik kirjasõna olles tihedalt teotud ka kooliga. Tähtsaimaks teoseks peetakse 16.sajandi teisel poolel kirjutatud Balthasar Russowi
AJALOO SUULINE ARVESTUS 2015 1. teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal 1)Sündmused, millega seoses läksid Eesti alad järk-järgult Rootsi riigi koosseisu Eestimaa kubermang palus Rootsilt kaitset Liivi sõjas. Selle moodustasid 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. Liivimaa kubermang läks Rootsile Poolalt vallutatud aladega.Selle moodustasid Lõuna-Eesti ja Põhja Läti.( Eestis oli siis Pärnu ja Tartumaa) Rootsi sai endale Saaremaa 1645 aastal Brömsebo rahuga Taanilt. (Aga oma asehaldur, rüütelkond , kirikuvalitsus ja teistest erinev maksusüsteem) Kubermange valitsesid kaks kindralkuberneri- üks Tallinnas ja teine Riias. 2) Rahvastik 17. Saj. 17. Saj alguses oli Eestimaal elanikke umbes 100tuh, kuid rahvaarv hakkas järjest kasvama uusasukate saabumisega. Võõrastest asus Eestisse : Vene talupoegi ja käsitöölisi, kaupmehed, kalurid (Ida-Eesti) Soomlased koondusid omaette küladesse (...
Sisukord Asupaik............................................................................................................................................2 Riigipiirid.........................................................................................................................................2 Haldusjaotus.....................................................................................................................................2 Asustus.............................................................................................................................................3 Sotsiaal-geograafiline jaotus............................................................................................................4 Rassiline ja etniline jaotus...............................................................................................................4 Indiaanlased.....................................................
mitte ainult maa, vaid ka vaimuelu. Rahvas paisati oma loomulikult arenguteelt aastakümne võrra tagasi. Põhiliseks usukandjaks oli luterlik kirik, ehkki suurte raskustega. 18. sajandil hakkas levima Saksamaalt alguse saanud usuvool pietism. Eestis avaldus see vennastekoguduste liikumisena. 18. sajandi teisel poolel oli koole napilt, samuti õpetajaid. Ja kõigest hoolimata oli eestlaste lugemisoskus suhteliselt kõrgem ehkki lugemist õpetati mitte niivõrd koolis kui kodus. Selleks aga oli vaja emakeelset trükisõna. Eesti talurahva tarbeks loodud kirjasõna koosnes üksnes vaimulikest raamatutest katekismusest, palve- ja lauluraamatutest. Sellekohane põhiteos Piibel avaldati 1739. aastal, kuid tema ilmumist valmistasid ette mitmed varasemad trükised, eeskätt aga Uus Testament. Esmakordselt nägi see trükivalgust 1686
Teadustöö alused ja sissejuhatus õiguslikku analüüsi ja argumentatsiooni +raamat +”Süsteemse käsitluse alused” Peeter Loorents, EBS, - kokkuvõte (raamatu ülevaade) 2000-2500 sõna (SÜNTEES- koondama kogu informatsiooni kokku) 1)mis on kõige olulisem (kvalitativne analüüs) 2)kuidas seda saab tulevikus kasutada , korralikult vormistatud mõtteharjutused- logic puzzles https://www.advokatuur.ee/est/oigusaktid/eetikakoodeks empaatiavõime huumorimeel hea suhtleja jätab kõrvale oma maailmavaated valdab õiguse tõlgendamist laia silmaringiga pragmaatiline pühholoogia argumenteerimise võime loob seoseid moraalne usalduvöörsus empaatiavõime viisiakas mõõdukalt aus oskab lugeda diskreetne kannatlik kiire reaktsioon enesekindel konkreetne hea analüütik otsekohene hea maine täpne kollktiivi liige järjepidev arvuti kasutamine kultuurne juristi kvalifikatsioon oskab kirjutada juriidilisi tekste hea välimus pidevas arengus kursis aktuaalsete uudistega he...
mõisnike juurest plehku ei paneks. Reduktsioon (aadlile annetatud maade taasriigistamine) parandas veidi talupoegade olukorda. Koormised muudeti vastavusse talu majanduslike võimalustega. Võimalus pöörduda Rootsi kohtu poole leevendas mõisnike vägivalda talupoegade suhtes. Bengt Gottfried Forselius algatas Eestis koolielu. Avati rahvakoole ning ka gümnaasiume, lisaks ka Tartu ülikool. Rahva kasvav lugemisoskus lubas eestikeelsete trükiste avaldamist. Lõunaeestikeeles avaldati 1686. aastal Uus Testament. 4. EESTI VENE RIIGI KOOSSEISUS Kuna Rootsi kaotas Põhjasõja, sai ka Eesti territoorium endale uue omaniku, kelleks oli Venemaa. Kuna sõjajärgne olukord oli hull, kehtis Baltikumis Eestimaal (Põhja-Eestis) ja Liivimaal (Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis) Balti erikord (nende kubermangude eriõigused).
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................2 Düsleksia definitsioon............................................................................................................3 Lugemis-kirjutamisoskuse arengu etapid.............................................................................. 4 Lugemisraskuse riskile viitavad kõne-ja keelearengu iseärasusesed koolieelses eas............5 Düsleksiaga toimetulemine....................................................................................................8 Kokkuvõte............................................................................................................................13 Kasutatud allikad:................................................................................................................ 14 Sissejuhatus Valisime oma referaadi teemaks lugemisraskuse...
Eesti 18. sajandil (Aastast 1721 Põhjasõja lõpp) Pärast Põhjasõda ja katku oli siia jäänud arvestuslikult 120 000-170 000 inimest. Sajandi lõpuks oli Eesti aladel 500 000 inimest küllaltki kiire rahvaarvu kasv. Massilist sisserännet ei toimunud, rahvaarvu kasv toimus loomuliku iive arvelt, laste üleskasvamist soodustas suhteline sõjategevuse puudumine ning Eesti aladelt ei võetud ka mehi Vene sõjaväkke. Ka suuri epideemiaid pärast katku sel sajandil enam ei olnud. Balti erikord Eesti ja Liivimaa eriseisund Vene riigi koosseisus. Suures osas eksisteeris see läbi 18.saj, arvestati siinsete baltisaksa aadlite huve. Vene võimud kartsid, et nende riik pole püsiv kardeti Rootsi uut pealetungi, et baltisakslased pole riigitruud, aga nende järeleandmiste tulemusena saavutati see, et baltisaksa aadel oli Vene riigi truu. Balti erikord sisaldas endas restitutsiooni riigistatud mõisate tagasiandmine endistele omanikele. Enne oli vaja dok...
3. Eestikeelne maaharitlaskond- neist said rahvusliku liikumise eestvedajad kohapeal- valla koolmeistrid ja vallakirjutajad 4. Eestlastest kõrgharitlaste olemasolu Rahvuslikus liikumises erinevad etapid: 1. Ärkamisaeg 1857-1881 rahvustunde tekke periood. 1857 on aasta, kui hakkas ilmuma Perno Postimees. Alates sellest algab pidev ajakirjandus. Perno Postimees oli nädalaleht. Lugemisoskus, talude päriseksostmine aitasid kaasa lehe ilmumisele. 1881 vahetus Venemaal tsaarivõim. Võimule tuli Aleksander III, sellega algas venestusaeg. Kõige karmim venestusaeg oli kuni 1896 aastani. 2. Uus tõus Rahvuslikus Liikumises 1896- Tõnisson ja Päts kerkisid esile. Sündmus Jaan Tõnisson saab Postimehe toimetajaks- Tartu renessanss. 1918 Eesti Vabariigi loomisega kulmineerub.
Rootsi ise oli aga sel ajal luterluse peamisi kaitsjaid kogu Euroopas, pidasid Rootsi võimud luteri kiriku tugevdamist esmatähtsaks ülesandeks. Luterluse levimiseks peeti vajalikuks õpetada siinne talurahvas lugema ning teha talle selgeks usu põhitõed. Selle eesmärgi teostamiseks loodi 17. sajandi lõpul rahvakoolide võrk, mis Liivimaa osas haaras peaaegu kogu talurahva. 17. sajandil alustasid tegevust esimesed gümnaasiumid Tallinnas ja Tartus. Rahva kasvav lugemisoskus lubas eestikeelsete lauluraamatute ja teiste enamasti vaimuliku sisuga trükiste avaldamist. Oluliseks ülesandeks peeti piibli tõlkimist eesti keelde. Segadusteaeg ja isehakanud Venemaal. 17. sajand algas Venemaal mitmeaastase näljahädaga, mis haaras kogu tollase Ida ja Põhja Euroopa. Lisaks näljale valitses erakordne pakane. Rahva hulgas hakkasid levima kuulujutud, nagu oleksid Venemaad tabanud õnnetused Jumala saadetus kättemaks, mille
mõisnike juurest plehku ei paneks. Reduktsioon (aadlile annetatud maade taasriigistamine) parandas veidi talupoegade olukorda. Koormised muudeti vastavusse talu majanduslike võimalustega. Võimalus pöörduda Rootsi kohtu poole leevendas mõisnike vägivalda talupoegade suhtes. Bengt Gottfried Forselius algatas Eestis koolielu. Avati rahvakoole ning ka gümnaasiume, lisaks ka Tartu ülikool. Rahva kasvav lugemisoskus lubas eestikeelsete trükiste avaldamist. Lõunaeestikeeles avaldati 1686. aastal Uus Testament. 4. EESTI VENE RIIGI KOOSSEISUS Kuna Rootsi kaotas Põhjasõja, sai ka Eesti territoorium endale uue omaniku, kelleks oli Venemaa. Kuna sõjajärgne olukord oli hull, kehtis Baltikumis Eestimaal (Põhja-Eestis) ja Liivimaal (Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis) Balti erikord (nende kubermangude eriõigused).
esimesel õppeaasta jooksul. Aabitsas oli ka araabia ja rooma numbreid, mistõttu hakati varsti pisut matemaatikatki õpetama. Põhiliselt tehti seda juhul, kui lapsevanemad soovisid ja selle eest tasusid. Vanemate soovi korral õpetati ka kirjutamist. Koolide kõrval oli lugemisoskuse omandamisel oluline ka koduõpetus. Edaspidi hakatigi koolidesse nõudma eeskätt neid lapsi, keda kodus ei suudetud õpetada. Rootsi aja lõpuks oli eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Koolis käisid ainult poeglapsed. Tänu kooliskäijatele poistele õppisid kodudes ka õed-vennad lugema. Laste koolitulek sõltus põllutöödest ja kasutatavatest ruumidest. Algul toimus õppetöö 34 kuud aastas. Õppimine võis alata, kui välitööd olid lõppenud; seal, kus kooliruumiks oli rehetuba, alles pärast rehepeksu. Alustati tavaliselt pärast mardipäeva või kolmekuningapäeva, lõpetati aprillis jüripäeva paiku.
Arendas töökasvatuskeskse pedagoogilise programmi orbude ja vaeste laste aitamiseks. Lapsed õppisid ja tegid tööd, selleks, et saaksid õppida. Organiseeris rahakorjanduse vaeste inimeste tarbeks. Mõtteviis: aidata inimest sel määral, et ta saaks ennast ise edasi aidata. Martin Luther (1483-1546). Lõi 1517.a Saksamaal Wittenbergi kiriku uksele 95 teesi. Reformatsiooni põhiseisukoht: selleks, et Jumalast aru saada, tuleb olla kursis pühakirjaga, oluline oli lugemisoskus. Haridus pidi olema kättesaadav kõigile. Eelkõige algharidus kättesaadavaks kõigile, olenemata seisusest ja soost. Õppemetoodika muudeti kohati lapsepärasemaks. Pööras tähelepanu ka õpetajatele. Protestantlik liikumine: inimesed on oma patus võrdsed Jumala ees. Protestandid usuvad pigem end kui saatust. Nende eetika väärtustab tööd ja kohustusi. J.A.Comenius (1592-1670). Tsehhi kasvatusteadlane. Ütles, et kõiki muid valdkondi tuleb
tahate siseneda on väga palju suuri ettevõtteid või üksikud suured ettevõtted, palju väikeettevõtteid. See on sageli väga oluline tegur, et millised on teie võimalused ettevõtjana ellu jääda, olla edukad jne. Valdkondadeks kus on palju suurettevõtjaid: autotööstus jne. Palju väikeettevõtjaid: juuksurid, muu teenindus. Kompententsid: ehk milline on inimeste, elenike haridustase. Kompententsi on võimalik mõõta väga erinaval moel, milline on lugemisoskus, matemaatilised võimed jne. Mõtekas minna valdkondadesse kus inimeste õppimine on oluline, kes suudavad lahendada kompleksied ülesandeid. Alustava ettevõtte seisukohalt on oluline vaadata kas tööturulut on võtta rohkem inimesi kes on harjunud isesesiva tööga, harjunud väga palju õppima või on teie keskkonnas palju inimesi kes oskavad teha liinitööd, mitte väga palju muud. On mõtekas minna siis valdkonda kus on palju liinitööd.
paneelid, mis pidid kindlustama linna. Sõjalises mõttes mitte eriliselt tähtsad, kuigi kulutati palju raha nende ehitamisele. Manufaktuuride rajamine- suuremad käsitööettevõtted. Rootsi ajal kadus vana tsunftikord, mis oli keskajale loomulik. Mõned tsunftid küll säilisid, aga manufakt. Olid olulisemad. Säilisid ka mõned keskaegsed raed, kuhu kuulusid kaupmehed. Väga oluline rootsi ajal eesti ajaloo suhtes kultuur ja haridus!! Eestlaste lugemisoskus ja haridustase tugines rootsi ajal tehtud mudatusetele. Reformatsiooniga ei kinnistunud veel luterlus siinsetel aladel.Rootsi riik oli aga täielikult luterlik riik ja seepärast esialgu Eestimaal ja hiljem ka Liivimaal ja Saaremaal kehtestati täienisti ristiusk. Alates 17 saj esimeset pooles täielik luterlus eestimaal ja teiset poolest ja Liivimaal. Ehitati kirikuhooneid maapiirkonandesse ja ka linnadesse,. Rootsi riigi kulul kirikuõpetajate õpetamine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
