REFORMATSIOON ja EESTI Reformatsioon. Usupuhastus ... ristiusu õpetuse puhastamine täiendustest ja tõlgitsustest ning tagasipöördumine kristlike põhimõtete range jälgimise juurde põhjustas kiriku ja ühiskonna muutusi laiemalt, k.a valitsemises, poliitikas ja majanduses Usupuhastuse algus Saksamaal Martin Lutheri (1483-1546) paavstivastased esinemised viisid läänekiriku jagunemisele Ta ei tahtnud asutada uut kirikut, tema eesmärgiks olid reformid Diskussiooni algatamiseks kinnitas ta 31. oktoobril 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, järgides tavapärast kommet vaidluse alustamiseks Teesides mõistis te eeskätt hukka indulgentside müügi Indulgentsidevastane kriitika kasvas aga tasapisi kiriku juhtkonna ja paavstivastaseks kriitikaks Martin Luther 4 Reformatsioon 16. sajandi algul tekkinud vastuseis Lääne-Euroopas paavsti poolt juhitud katoliku kirikule poliitiline ilmalikud valitsejad,...
REFORMATSIOON ja EESTI Reformatsioon. Usupuhastus ... ristiusu õpetuse puhastamine täiendustest ja tõlgitsustest ning tagasipöördumine kristlike põhimõtete range jälgimise juurde põhjustas kiriku ja ühiskonna muutusi laiemalt, k.a valitsemises, poliitikas ja majanduses Usupuhastuse algus Saksamaal Martin Lutheri (1483-1546) paavstivastased esinemised viisid läänekiriku jagunemisele Ta ei tahtnud asutada uut kirikut, tema eesmärgiks olid reformid Diskussiooni algatamiseks kinnitas ta 31. oktoobril 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, järgides tavapärast kommet vaidluse alustamiseks Teesides mõistis te eeskätt hukka indulgentside müügi Indulgentsidevastane kriitika kasvas aga tasapisi kiriku juhtkonna ja paavstivastaseks kriitikaks Martin Luther 4 Reformatsioon 16. sajandi algul tekkinud vastuseis Lääne-Euroopas paavsti poolt juhitud katoliku kirikule poliitiline ilmalikud valitsejad,...
vaid mõni sekund. Mittesõnalist materjali primaarsesse mällu ei salvestata, vaid saadetakse sealt kohe sekundaarsesse mällu. Sekundaarne (e pikaajaline) mälu kus materjal säilib kaua (aastakümneid). Selle mälu maht on suur, ent info kättesaamine on aeglasem kui primaarse mälu puhul (suure hulga materjali seast otsmine võtab kaua aega). Kuhu liigitada need püsivad mälujäljed, mille saab kätte väga kiiresti (oma nimi, lugemisoskus jne). Oletatakse, et nendel juhtudel on tegemist kas sekundaarses mälus eriti tugevasti kinnistunud mälujälgedega või hoopis eraldi mäluliigiga tertsiaarse mäluga. Pikaajalises mälus (e püsimälus) eristatakse 3 mäluliiki. Episoodilise mälu abil toimub inimese isiklike sündmuste mäletamine. Piltlikult võiks episoodilist mälu võrrelda isiku elu kroonikaga Protseduuriline mälu on seotud andmestikuga selle kohta, kuidas
Novgorodis. Neid linnu külastades tutvusid ka eestlased, liivlased ja lätlased kristlusega ning mõned neist astusid ka õigeusku. 8 KOKKUVÕTE Ristiusk sai alguse Juudamaalt ning hakkas seejärel levima. Aastaks 300 oli ristiusk levinud üle kogu Rooma impeeriumi. Aastal 313 kuulutati Milano ediktiga ristiusk Roomas lubatuks. Koos ristiusuga levis Euroopas ka kultuur ning kirja- ja lugemisoskus paranes tublisti. Kiriku tähtsus ja võim kasvas kuna kirikust saadi haridust, kaitset ja abi ning inimeste silmaring kasvas. Tänapäeval on ristiusk suurim maailmareligioon aga Euroopas on ristiusu osatähtsus vähenenud. 9 KASUTATUD KIRJANDUS Jane Chisholm, ,,Maailma ajaloo kronoloogia" Dorling Kindersley, ,,Maailma ajalugu" Simo Heininen, Maija-Liisa Mauranen, Martti Mäkituuri, Lauha Peltola, ,,Kirikulugu" www.neti.ee
liigutustega. Sinna alla kuuluv info omandatakse antud tegevuse käigus.), semantilist mälu( talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja õpitakse. Materjali kasutamine eeldab teadvustatust), episoodiline mälu(seotud inimese endaga. Omandamiseks pole vaja tegevust,kuid teadvustatust) o Arvatakse olevat ka tertsitaarset mälu, kuhu salvestatakse kiiresti kättesaadav info nt oma nimi ja lugemisoskus. o Mäluga on seotud erinevad ajukoorealad ning limbiline süsteem. Parem ajupoolkera kahjustuse korral tekivad häired ruumilisus-visuaalses mälus ning vasaku poolkera puhul sõnalises. o Amneesiaga on tegemist kui miski ei tule meelde või üldse mälus ei püsi. Teisi sõnu on see mälulünk, mis tekib ajukahjustuse tagajärjel. Eristatakse 2 vormi : Edasihaarav e ANTEROGRAADNE amneesia Sündmusi, mis toimus enne
Piiskop Joachim Jheringi eestvedamisel hakati taastama luteri kiriku olukorda Eestis. Kuna Rootsi oli luterlik riik, siis Eestile suuremat tähelepanu pöörates luteri kiriku võimu tugevdati, kindlustades Rootsi võimu Eestis. Kirikuelu korraldamiseks moodustati kirikuvalitsus, mille etteotsa sai Eestis piiskop. Kirikutes ja Kabelites hakati eestikeelseid jutlusi korraldama, talupoegadele hakati õpetama katekiskmust ja kirikulaulu, levima hakkas lugemisoskus ning hakati tõlkima piiblit. Nõiaprotsessid- 17. saj teine pool. Potantlik kirik võttis üle katoliku kiriku valitseva nõiajahi ja ilmutas rootsi võimude toetusel erilist agarust nõidade jälitamisel. Nüüd hakati üle kogu maa korraldama nõiaprotsesse, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, nt rahvaarstid. Nõiad põletati või karistati. 5) Eesti talupoegade õiguslik seisund ja selle muutumine rootsi ajal
Märgatavalt elavnes kirikuelu koos Karl XI reformidega. Keskseks kirikutegelaseks kujunes sel perioodil Liivimaa kindral- superintendent Johann Fischer. Arusaam, et inimene saab õndsaks tänu usule, seadis eesmärgiks õpetada iga pärisorjast talupoeg piiblit lugema. Tänu B.G. Forselius´e tööle rajatakse igasse kihelkonda talurahvakool ning ametisse seati ka koolmeister. Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning lugemisoskus tähelepandavamalt kõrge. Põhja-Eestis ja Saaremaal oli koole vähem. Talupoegi hakati harima ja valgustama, mida ennem ei oldud tehtud. Ja muidugi hakati riigitalupoegi vabastama pärisorjusest, võimalik, et kui Rootsi aeg oleks kauem kestnud, siis oleks talupoeg päris vabaks saanud. Ning tänu maksude kogumisele hakati pidama raamatut, kuhu kanti sisse pere suurus ja maa suurus ja maksud. Kui nüüd mõelda, et kas siis Rootsi aeg oli hea või
Märgatavalt elavnes kirikuelu koos Karl XI reformidega. Keskseks kirikutegelaseks kujunes sel perioodil Liivimaa kindral- superintendent Johann Fischer. Arusaam, et inimene saab õndsaks tänu usule, seadis eesmärgiks õpetada iga pärisorjast talupoeg piiblit lugema. Tänu B.G. Forselius´e tööle rajatakse igasse kihelkonda talurahvakool ning ametisse seati ka koolmeister. Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning lugemisoskus tähelepandavamalt kõrge. Põhja-Eestis ja Saaremaal oli koole vähem. Talupoegi hakati harima ja valgustama, mida ennem ei oldud tehtud. Ja muidugi hakati riigitalupoegi vabastama pärisorjusest, võimalik, et kui Rootsi aeg oleks kauem kestnud, siis oleks talupoeg päris vabaks saanud. Ning tänu maksude kogumisele hakati pidama raamatut, kuhu kanti sisse pere suurus ja maa suurus ja maksud. Kui nüüd mõelda, et kas siis Rootsi aeg oli hea või
Kultuurilood I (sügis 2010) Eksamiküsimused kolme lühiessee teemad 05.07.01.2011 1. Mis on kultuuris püsivat väärtust ja tähendust omav ,,suur lugu" ehk narratiiv? Küsimusel on kolm alaosa, vastata tuleb kõigile: a) Arutlege, kuidas ,,suures loos" kujutatakse inimesi mitmes mõõdus indiviididena ja erinevas suuruses gruppidena. (Mis määrab kuuluvuse nendesse gruppidesse kas veresugulus, etniline päritolu, mingi tarkus nagu kirjaoskus, vms?) b) Kas ,,suur lugu" on ,,suurte" või ,,väikeste" inimeste lugu? c) Miks ,,suured narratiivid" püsivad? Oma vastuses tooge näiteid Gilgamesist, Iliasest ja lisaks omal valikul kas Oidipusest või Njálli saagast või Kalevalast. Narratiivsus on inimkultuurile omane tunnus. Narratiivid on lood ehk jutustused, mida inimesed loovad ja annavad edasi teistele. Inimesele on vaja luua narratiive, et iseennast ja ümbritsevat mõtestada. Kindlasti on suurte lugude loomine...
õpetatust ning õpetajat ja õpetamist väga tähtsaks, väärtustades õpimist kõrgemalt, kui ükski teine kultuur. Tänu selle võivad juudid kiidelda tuhandete aastate vanuse kirjaoskusega. N: arusaam, et lapsi tuleb hakata õpetama 5- 6aastaselt ja et klassis ei tohi olla üle 25 õpilase, on Õppejõud professor Randar Tasmuth 2.12.2016 pärit Talmudist. Kuna judaismi pedagoogikas oli oluline kirja tundmine ja lugemisoskus õpetati ka tüdrukuid. Üheks juudi eripäraks võib lugeda veel töö väärtustamist ja tsüklilisust, mis oli seotud sabati ehk hingamispäeva pidamisega. Antiikkultuuris tööd ei idealiseeritud, hinnati laisklemist ja mõnusat aja veetmist. Juudi rabid, aga leidsid, et mõjub inimesele õilistavalt. Tagades samal ajal majandusliku iseseisvuse. Samuti oli hingamispäev omamoodi revolutsiooniline nähtus, sest puhkepäev (kõikidele, samuti orjadele) oli tundmatu mõiste.
õpetatust ning õpetajat ja õpetamist väga tähtsaks, väärtustades õpimist kõrgemalt, kui ükski teine kultuur. Tänu selle võivad juudid kiidelda tuhandete aastate vanuse kirjaoskusega. N: arusaam, et lapsi tuleb hakata õpetama 5- 6aastaselt ja et klassis ei tohi olla üle 25 õpilase, on Õppejõud professor Randar Tasmuth 2.12.2016 pärit Talmudist. Kuna judaismi pedagoogikas oli oluline kirja tundmine ja lugemisoskus õpetati ka tüdrukuid. Üheks juudi eripäraks võib lugeda veel töö väärtustamist ja tsüklilisust, mis oli seotud sabati ehk hingamispäeva pidamisega. Antiikkultuuris tööd ei idealiseeritud, hinnati laisklemist ja mõnusat aja veetmist. Juudi rabid, aga leidsid, et mõjub inimesele õilistavalt. Tagades samal ajal majandusliku iseseisvuse. Samuti oli hingamispäev omamoodi revolutsiooniline nähtus, sest puhkepäev (kõikidele, samuti orjadele) oli tundmatu mõiste.
· Sõnapimedus · Primaarne lugemisvõimetus · Spetsiifiline arengudüsleksia · Spetsiifiline lugemisraskus Levinumad definitsioonid: · Spetsiifiline lugemishäire on spetsiifiline ja ilmne lugemisvilumuse häirumine, mis ei ole seletatav ainuüksi ealise ebaküpsusega, nägemisteravuse puudulikkusega või ebaadekvaatse õpetamisega. · Loetu mõttest arusaamise võime, loetud sõnade tähenduse mõistmine, suuline lugemisoskus ja lugemispala esitus võivad olla puudulikud. · Lugemis -ja kirjutamispuuded-suulise kõne puuetest , vaimse arengu hälvetest, ajukoore koldelisest kahjustusest (agnoosia, apraksia) aga ka metoodikast põhjustatud kirjalikud kõnepuuded. · Lugemispuuetena käsitletakse lugemisvigu ja sõna kokkulugemise raskusi. (Maila) Düsleksia avaldumine: Düsleksia avaldub tüüpiliste ja korduvate lugemisvigade ning -raskuste näol.
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Triin Paur EAL-3kõ MINU LAPS LÄHEB KOOLI Referaat Õppejõud: MA Kerstin Kööp Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Kooli minek on laste, vanemate ja nende lähikondlaste seas suur sündmus. Kooli minekuga algab lapsel uus etapp elus- peale lasteaeda tuleb minna kooli. Lasteaiast kooli üleminek peaks olema laste jaoks võimalikult sujuv ning ideaalselt peaks sujuma probleemideta, kuid lapsed on erinevad ja igaüks ei pruugi olla koolimineku eas koolivalmis. Iga laps, kes läheb peaks olema sotsiaalselt valmis liituma kooliga. See, et laps oskab näiteks tähti ja numbreid, ei tähenda alati, et laps oleks kooliks valmis. Koolivalmiduse kujunemine on pikk protsess ning kulgeb läbi lasteaia aastate. Iga tegevus lasteaias valmistab last ette sujuvaks ...
Lisaks mõisatele viisid oma kaupa linna müügiks ka talupojad. Tänu salakaubandusele ja talupoegade äritsemisele hakkas talurahva jõukus kasvama. 18. sajandil rajati tähtsamad manufaktuurid linnadest välja. Vene aja lõpus tuli siinsesse majandusellu üha enam kapitalistlikke jooni. Senised tsunfti- ja kauplemispiirangud kaotati. Rootsi ajal hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetasid köstrid. Lugemisoskus hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nendegi haridus oli puudulik. Alustati Piibli tõlkimist eesti keelde, kuid täismahus ilmus see alles 1739. Hariduse edendamise oluline tegelane oli Johan Skytte. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium, mis aastal 1632 avati kuninga korraldusel Tartu Ülikoolina. Tartu Ülikool oli esimene kõrgeim õppeasutus Eestis.Talupoegade jaoks seati sisse rahvakoolide süsteem. Bengt Gottfried Forseliusel rajas 1684
avaldumiseks oluliste omadustena võib nimetada järgmisi isiksuse karakteristikuid: avatus uutele ideedele ja kogemustele, seiklusvaim, autonoomia, ego tugevus, positiivne enesehinnang ja eneseteadvustamine, ebatavaliste ja komplekssete lahenduste eelistamine, ebaselguse talumine, võime arvestada riske ja riskitaluvus, valmidus omandada uusi õppimis– ja mõtlemisoskusi, lakkamatu uudishimu kõige ümbritseva vastu (Sepp 2010). Omadused, mis iseloomustavad andekat 3-6 aastast last: varane lugemisoskus ja huvi lugemise vastu, hea võime info vastuvõtuks ja töötlemiseks, rikkalik sõnavara, arenenud lauseehitus ja jutustamisoskus, hea vaatlemisoskus, hea orienteerumine ajas ja ruumis, arenenud tähelepanu ja kontsentreerumisvõime, põhjuse ja tagajärje seoste nägemine, huvi mõtlemistegevust eeldavate mängude vastu, kalduvus klassifitseerida ja kollektsioneerida, 3
Levitasid raamatuid, moodustasid lugemisseltse. Nende poolt tuli kaitsepookimine rõugete vastu. Välja anti ajakiri tervishoiust. A.W.Hupel Osales agaralt raamatute levitamises ning lugemisseltside moodustamises. Kirjutas mitmeid teoseid kohalikest, andis välja esimese tervishoiuteemalise ajakirja. 5. Mida nõudis Browne 1765a. patent? Browne oli iirlasest kindralkuberner. See patent puudutas ainult Liivimaad. Mõisad olid kohustatud koole avama ning lapsed pidid õppima lugema. Lugemisoskus tehti kohustuslikuks. 6.Eestikeelne piibel, väljaandjaks Anton Thor Helle. 1739a. anti välja esimene eestikeelne piibel. Piibli väljaandmine venis kuna vaieldi, mis keeles see välja anda, kas Põhja-Eesti või Lõuna-Eesti keeles. Ilmalikeks trükisteks olid juturaamatud ja kalendrid(väikesed raamatud)
inimene peab aru saama jumala sõnumist ei saa aadlilt raha selleks põhilised tekstid mille põhjal inimesed lugema õppisid, olid kahtlemata usulised tekstid ja kui need oleks eestikeelsed olnud oleks saanud nende põhjal õppida katoliiklikus maailmas ei olnud oluline, et inimene peaks vahetult jumala sõnast osa saama ning neil levis seetõttu kirja- ja lugemisoskus hulga aeglasemalt Liivimaa kindralsuperintendent Johann Fischer riigi sekkumine kiriku asjadest valvur kes peab hoolt kandma selle eest, et kirikutes oleks asjad korda suunas inimesi õigele usule hiljem toetab koolide rajamisega seotut toetas haridust rahvahariduse tõusuperiood bengt gottfried forselius pole isikuid kes koolides töötada võiks ja forselius hakkas välja õpetama
rahvakoolidele. Kooli rajajaks ja õpetajaks oli Forselius. (õpilased Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jüri) Forseliuse tegevuse tähtsus .. · talurahvakooli õpetajate ettevalmistamine · lõi uue lugemaõpetamise meetodi ja andis välja oma meetodile vastava aabitsa · Seminari lõpetanud võitlesid koolide avamise eest, mille tulemusena koolide arv kasvas ja tõusid rahva lugemisoskus · arendas eesti keelt 3. H.Stahli ja B.G.Forseliuse kirjaviis. H. Stahli kirjaviis Forseliuse kirjaviis Eeskujuks saksa keel Eeskujuks rahva kõnekeel e foneetiline keel Eesti keel peab lähenema saksakeelele (metz, Eesti keel peab jääma eesti keeleks, mistõttu tuleks palck, lesck) tähestikust välja jätta c, f, x, y, lühend ch k, v
*hakati ellu viima luteri kiriku põhitõde: iga inimene peab oskama piiblit lugeda *MINU ARVAMUS: sunniti loobuma muistsest usust (see oli valida, kas pos. või neg.) NEGATIIVNE: *nõiajaht ja nõiaprotsessid *töötati välja range kirikukaristuste süsteem HARIDUSELU: POSITIIVNE: *anti välja esimesed eestikeelsed aabitsad *Forseliuse seminari loomine, kus hakati ette valmistama talurahvakoolide õpetajaid *suurenes eestlaste lugemisoskus *Liivimaa maapäev võttis vastu otsuse rajada igasse kihelkonda mõisnike kulul talurahvakool *arenes eesti keele grammatika *rajati gümnaasiumid Tartusse ja Tallinnasse *Academia Gustaviana rajamine 1632 NEGATIIVNE: *Tartu ülikooli sissepääs eestlastele oli võimatu *vaidlused eesti keele grammatika üle ei võimaldanud tõlkida piiblit 25. Selgita: Pärusmõis – mõis, kus oli oma mõisnik, kes omas seda mõisat ja selle maid
Mandri-Eesti maakondades.Seda võib lugeda üldise lugemisõpetuse alguseks Eestis. Selleks hetkeks oli ka võimalik juba paljudes koolides õppida araabia ja rooma numbreid ning ka pisut matemaatikat.Põhiliselt tehti seda siis kui lapsevanemad soovisid ja selle eest tasusid.Oluliseks oli ka veel koduõpetus, edaspidi hakatigi koolidesse nõudma eeskätt neid lapsi, keda kodus ei suudetud õpetada.Koolis käisid ainult poeglapsed.Rootsi aja lõpuks oli eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge! Kokkuvõtteks Võib öelda, et rahvakultuuri käekäik Rootsi ja Poola võimu ajal oli hüppeline.Arvan, et Rootsi aega ei peeta niisama ‘’ vanaks heaks Rootsi ajaks .’’Kindlasti mängis väga olulist rolli ka sellest Poola aeg.Minu arvates Rzeszcpospolita ajal tehti algust sellega, mis andis eelduse hüppeliseks arenguks Rootsi ajal.Talupojad said lugemisoskuse, kes ka kirjutamis ja rehkendusoskuse
Kohale saadetud sõjavägi küll vaigistas talupojad,aga kohalik pastor pidi tõdema,et talupojad "ei tea midagi Jumalast ega tema sõnast."Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu pühiseisikohtadest, et inimene peab oskama piiblit lugeda.1687. aastal võttis Liivimaa maapäev võimude nõudel vastu otsuse rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda talurahvakool.Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning lugemisoskus tähelepanuväärselt kõrge. Kirikutes ja kabelites peeti eestikeelseid jumalateenistusi ning kirikute juures hakati talupoegadele õpetama katekismust ja kirikulaulu. Igas kihelkonnas tuli ametisse nimetada köster ja tema ülalpidamiseks eradalda köstrimaa. Talurahva kultuur rehielamu, kõrtsid, torupill, riietuse kujunemine pikitriibuline seelik, naise pottmüts, meeste murumüts Põhja-Eestis, plisseeritud seelik, meeste põlvpüksid saartel jne. 1637
2) Ei tohi unustada seda, et lasteaia ja algklassi laps mõtleb konkreetselt. Kõik abstraktsed mõtted tuleb näidete varal lahti seletada. 3) Kõiki jutustuses esinenud uusi mõisteid tuleb korrata. Et aru saada lapse mõistmisest tuleb küsimusi esitada. Vältida tuleb kas küsimust, sest sellele saab laps vastata jah või ei. 4) Väga tähtis on teha loetust või jutustustest lühi kokkuvõtte. 5) Puudulik lugemisoskus tekitab raskusi kõikides õppeainetes. 6) Eesti koolides on emakeele õpetamis osakaal väiksem, kui enamikes Euroopa Liidu riikides. MUINASJUTUTERAAPIA ÜLDISED ALUSED Biblioteraapia on kirandusravi. Eesmärk on inimese tundeelu tasakaalustamine. Biblioteraapia sai alguse 18 sajandi lõpus. Kui haiglate juurde hakati rajama raamatukogusi. Muinasjututeraapia on biblioteraapia üks alaliik.
Bengt Gottfried Forselius. Eesti kirjasõna ja rahvahariduse edendamine. Tartu ülikool ja gümnaasiumid. Referaat Tallinn 2015 1 Rahvahariduse edendamine. Et kindlustada luteriusu mõju, pidasid võimud vajalikuks kirjaoskuse levitamist. Esialgu pandi maalaste lugema õpetamisel lootusi köstritele ( kirikuõpetaja abilised). Lugemisoskus levis, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nende haridus puudulik. Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine. Selle erakordselt raske töö võttis enda peale talurahvasõbralikus kodus kasvanud Bengt Gottfried Forselius. Ta oli sündinud 1660.aasta paiku Harjumaal Harju-Madise kihelkonnas Soomest pärineva rootsi pastori peres. Forselius valdas hästi ka eesti ja saksa keelt. Õppinud Tallinna gümnaasiumis ja veidi
18. sajandi usuliikumised kui usutunde süvendajad ja rahvahariduse etendajad Eestis. 18. ja 19. sajandil levisid Eestis uued usuliikumised, mis osaliselt tegutsesid luterliku kiriku sees, aga enamasti väljaspool seda, levides kohati ka õigeusu kiriku liikmete seas. Neist mõjukaimad kogu Eesti ulatuses olid vennastekoguduse ja taevaskäijate liikumine ning peamiselt Lääne-Eestis 19. sajandi lõpuveerandil levinud usuliikumised, mille tulemusena moodustati esimesed Eesti vabakogudused. Vaadeldakse ajavahemikku alates 1740. aastatest, mil vennastekoguduse liikumine esimese suurema kristliku usuliikumisena Eestis laiemalt levis, kuni 20. sajandi alguseni, mil 18. ja 19. sajandi talurahvakultuuri muutumise ja ka hääbumise protsess oluliselt kiirenes. Seda kinnitab juba asjaolu, et alates 20. sajandi hakkas erinevate usuliikumiste ja konfessioonide mõju Eesti kõrveldavas ühiskonnas üha vähenema. Vennastekoguduse liikumine. Selle liikumise jär...
Liikusid ringi ja õpetasid rahvast. Jõudsid Tartusse, kuna Poola oli rangelt katoliiklik riik. Jesuiidid jõudsid Poola aladele Tartusse, et tugevdada siinset katoliku usku. Nende tegevus Tartus ja L-eestis olulise tähtsusega. Hariduses- koleegiumi loomine, haridus talupoegadele. Kerjusmungaordude põhimõte oli rahvakeele oskamine, püüdsid inimestele tuua usku lähemale , liikusid ringi ja õpetasid ka talupoegi lugema. 16saj lõpp ja 17 saj lõuna-eestis suurem lugemisoskus tänu neile. Eestlaste hulgas üpris populaarsed. Poola aga ei suutnud oma võimu ajal teostada vastureformatsiooni(taastada katoliku kirikut), sest sellele astusid vastu aadlikud. Nad olid Poola võimu vastu, mis oleks vastureformatsiooni korral kindlasti kehtestatud. Seepärast pooldasid aadlikud pigem Lutheri usku. Jesuiidid viisid hariduskeskuse Tartusse, traditsioon ja kogemus- seega hea pinnas, kuhu luua Tartu Ülikool. Taani. Kuulus saaremaa. Ei midagi märkimisväärset
ARVESTUSE TEEMAD EESTI AJALUGU II ROOTSI RIIGI POLIITIKA EESTI- JA LIIVIMAAL - Sündmused milega Eesti Rootsi valdustesse läks 1. 1583 Pljussa vaherahuga Põhja ja Lääne-Eesti Rootsi valdusesse. 2. 1629 Altmargi rahuga Lõuna-Eesti Rootsile. 3. 1645 Brõmsebro rahuga Saaremaa Taanilt Rootsile. 4. 1660 Oliva rahuga Ruhnu Kuramaalt Rootsile. - Rahvastik 17. sajandil sõdade tõttu kurnatud maad ja asulad, harimata põllud ja võsastunud alad 1620. rahvaarv väiksem kui 120 000 1630. võtsid mõisnikud endale uusi töölisi ehk ümberasujaid(enamasti eestlased) ja vabastas nad 3-ks aastaks maksudest 17. sajandi II poolel palju välismaalasi. Enim venelasi, soomlasi ja lätlasi Rahvaarvu vähendasid Rootsi-Vene sõda ja katk Sajandi lõpuks oli rahvaarv umbes 350 000 - Kindralkuberneri ülesanded Kuninga poolt 3-k...
Väliskaubanduse hoogustumine > sisekaubanduse hoogustumine Alevike teke 14 Bürgermeister rae juhatuse liikme nimetus Linnafoogt maahärra esindaja linna rae juures Vaimuelu Vana-Liivimaa kiriklik korraldus Toomkapiitel iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga Toomkirikute juures toomkool, juhatas toomhärra, skolastik. Piiskopkonnad > kirikkihelkonnad, territoriaalne kogudus, kogudusepreestrid, oma kaitsepühak. Teenistused ladina keeles, rahvakeelne jutlus. Preester, lugemisoskus, tähtsamad palved. Ordu ja piiskoppide lakkamatu võimuvõitlus oli suur nuhtlus. 15 saj reformipüüdlused emakeelne jutlus, vaimulike rangemad elukombed Ordud ja kloostrid Tsistertslased; kerjusmungaordud (dominiiklased ja frantsisklased) Naiskloostrid Maarahvas ja katoliku usk Hiied, puud, allikad jt loodusobjektid. Ohvrid kirikutes ja kabelites Reformatsioon jõuab Liivimaale 1517 1523 jutustlased jõudsid Liivimaale ja leidsid kiiresti poolehoiu 1524 pildirüüste
harjutada ning ei pea seda ilmtingimata tegema muusikatunnis. Veel on tähtis see, et rütmiline liikumine ei vaja isegi mitte muusikat taustaks, rääkimata muusikainstrumentidest, piisab loovast õpetajast, kes tegevust oskuslikult juhendab. 8. Väike laps õpib teatavasti mängides. Muusikaliste mängude ja tegevuste kaudu õpivad lapsed mitte ainult koos teistega laule ja tantse, vaid muusika kaudu areneb ka keel ja kõne, rikastub sõnavara, samuti lugemisoskus ja arvutamine ning matemaatilistest mõistetest arusaamine. Areneb suhtlemisoskus, teistega arvestamise oskus. Läbi muusikaliste tegevuste muutub laps julgemaks, osavamaks, samuti ka hoolivamaks. Muusika kaudu õppimine annab lapsele positiivsed emotsioonid ja tunded ning positiivselt meelestatud laps omandab uusi teadmisi efektiivsemalt. Sarnane mõttekäik sellele, et rõõmus õpetaja = rõõmus laps ning rõõmus laps = teotahteline, teadmishimuline laps
AJALUGU 24.-25. Vaimuelu Rootsi ajal Luteri kirik Eestis. Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse. Talupojad võstid taaskasutusse muinasusu kombed. Loobuti ristimisest ja kiriklikust abielulaulatustest. Rootsi valitsusaja tegusamaks piiskopiks sai Joachim Jhering, kes suutis oma ametiajal luteri kiriku Eestimaal kindlale alusele seada. Nagu Eestimaalgi, loodi ka Liivimaal luterlik kirikuvalitsus-konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas seisis kindralsuperintendent, kelle volipiirid olid võrreldavad piiskopiga. Nimekaimaks Liivimaa kindralsuperintendendiks sai Johann Fischer. Rootsi võimu kehtestamine Eesti alal langes kokku Kolmekümneaastase sõjaga (katolikud ja protestandid). Rootsist sai protestantismi peamine tugijõud. Siinne luterli kirik püüdis riigivõimu toetusel vastu seista Saksamaalt Baltikumi jõudvate uute usuvoolude levikule. Rootsi ajal muutus luteri usk valitsevaks usuk...
....................................8 10 VANEMAD LUGEMA ÕPPIMISE TOETAJANA.............................................................8 11 KOKKUVÕTE...................................................................................................................10 12 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................................11 1 SISSEJUHATUS Tänapäeval oodatakse lapselt üha varem tähtede tundmist ja lugemisoskust. Lugemisoskus on üks olulisemaid alusoskuseid õppimisel, kirjaliku tekti abil saame efektiivselt suhelda- tekstidest olulist leida kui ka ennast väljendada Selleks , et mõista lugema õppimise olemust, tuleks kujundada sellest teatud ettekujutus, mis on lugemine ja mis on õppimine. Nii lugemise kui ka õppimise olemuse seletamiseks on maailmas loodud erinevatel aegadel vägagi erinevaid teooriaid ja meetodeid. Alljärgnevalt toongi välja mõningad lugemis teooriad ja lugema õpetamise meetodid. Nende
energia tasub rajada ka väikese energiatarbimise transpordile üsnagi kõrged, väike energia hulk; taastuv korral kasutusala piiratud. alternatiivne Biomassi Saastaineid ei teki, tasub rajada ka väikese Saadav energiahulk küllaltki väike. energia energiatarbimise korral taastuv alternatiivne 62. oskab analüüsida muutusi maailma energiamajanduses; (diagrammi või graafiku lugemisoskus, analüüsi- ja arutlusoskus) · Analüüsi graafiku põhjal söe / nafta / puidu osatähtsuse muutusi maailma energiamajanduses. 3 Energiaallikate osatähtsuse muutumine aja jooksul osatähtsus % 90 80 70 puit
nelipühilased) 1,4 %, ateism 34,1 %, muud ja spetsialiseerumata 32 %, mitte ükski 6,1 % Inimareng Vaesuses elavate inimeste % 3,1 ... kogu elanikkonnast (alla dollari päevas) (1990-2005) Täiskasvanute lugemisoskus 71,4 99,8 (% üle 15-aastaste hulgas) (2005) Ennustatav eluiga 70,7 71,2 1 http://www.maailmakool.ee/?arengumaa=egiptus 10 (2005) Koolis käimine (% 94 95,0 kooliealistest) (2005) Tüdrukud/poisid koolis (2005) 0,95 1,00 5.klassis jätkavad (% kooli 94 99 alustanutest) (2004)
SISSEJUHATUS Bengt Gottfried Forselius oli kirjamees ja rahvavalgustaja, Eesti esimese aabitsa autor ja omapärase häälikumeetodi looja, mis muutis eesti keele õppimise ja õpetamise palju lihtsamaks. Forselius oli Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. Nendel kaugetel aegadel anti elutarkusi valdavalt edasi vanematelt lastele. Kirjasõna ulatuslikum levik ühtlustas alles 17. saj.-l talurahva koolitust. Talurahvakoolidele pandi alus pärast seda, kui B. G. Forseliuse suure organiseerimistöö tulemusenda oli rajatud Tartu seminar ja antud haridus esimesele koolmeistrite põlvkonnale. Esialgsel haridussüsteemil põhines kogu hilisem õpetustegevus. Seega
Tallinna Ülikool Kriitiline lugemine ja kirjutamine referaat Katri Kraus EEP 2 Sisukord: Lugemine. Lugemisoskuse mõiste ........................................................................................... 3 Lugemine kui protsess .............................................................................................................. 6 Stiil ...................................................................................................
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö osakond NT 12 Eduard Väli Rahvakultuur 1700-1816 Referaat Juhendaja: M.Abel Tallinn 2010 2 Sisukord POLIITILINE TAUST.....................................................................................................4 PÄRISORJUSLIK KORD JA MÕISAMAJANDUS......................................................5 TEADUSELU 18. SAJANDIL.......................................................................................7 VALGUSTUSE MÕJUD................................................................................................9 PULMAD.....................................................................................................................11 RIIETUS.........................................................................
Harjumaal 4 kihelkonnakooli. Pärnumal oli 13 kihelkonnakooli ja 2 külakooli, Tartumaal oli aga 16 kihelkonnakooli ja 5 külakooli. Koolmeister oma teadmistega, kuid ka õigustega tõusis tavalisest talupojast kõrgemale. Liikumisvabaduse tõttu ei olnud ta enam seotud maaga. Koolmeistri töö eraldus niivõrd põllumehe omast, et käibele tuli ametinimetus koolmeister. Koduõpetuse kaudu hakkas lugemisoskus levima ka tütarlaste hulgas ja mitmekordistus lugemisoskus. Forceliuse surm ja aabitsa keelustamine lükkasid edasi parandatud kirjaviisi kasutuselevõtmise. Põhja-Eesti jäi koolide arvu ja lugemisoskuse tasemelt Lõuna-Eestist maha. Lõuna-Eesti koolivõrk püsis ka pärast Forceliuse hukkumist. Tavaks sai kevadiste ja sügiseste leerikoolide pidamine. Saaremaal algas rahvakoolide rajamine hiljem, kuna Forceliuse mõju saartele ei ulatunud.
Puskini ja Lermontovi elu ja luule Aleksander Puskin ja Mihhail Lermontov on mõlemad vene kirjanduse suurkujud. Nende teoseid on tõlgitud kümnetesse keeltesse. Eri maailmapaigus loetakse, lavastatakse teatrites ja ekraniseeritakse tänapäevalgi nende loomingut. See on jätnud püsiva jälje kogu maailma proosavaramusse. Seni kuni on olemas lugemisoskus, ei unune Puskini ja Lermontovi kirja pandud sõnad kunagi. Enne kui saab alustada Puskini ja Lermontovi luule analüüsiga, peab tutvuma nende elukäiguga. Mõlemad on sündinud Moskvas, Aleksander Sergejevits Puskin 6. mail 1799.aastal ning Mihhail Jurjevits Lermontov 15. oktoobril 1814. aastal. Nagu näha daatumitestiga, tegutsesid nad võrdlemisi samal ajal. Puskin enne ja pärast dekabristide ülestõusu ning Lermontov ainult peale dekabristide lüüasaamist. Ühine sünnipaik, mõlema
Haiguse süvenedes teevad haiged tavaliselt paljusid asju endiselt iseseisvalt, kuid nad võivad vajada abi kohnitiivselt kõige nõudlikumate tegevuste juures. Keskmise raskusastmega staadium. Haiguse süvenedes kaob lõpuks haigete iseseisev, nii et nad pole võimelised sooritama kõige tavalisemaidki igapäevatoiminguid. Võimetuse tõttu sõnu meenutada tekivad sagedased ebaõiged sõnaasendused (parafaasiad). Ka kirjutamis- ja lugemisoskus aina halvenevad. Haiguse süvenedes halveneb keerukate tegevuste koordinatsioon, näiteks suureneb kukkumisoht. Mälu halveneb veelgi ja haige võib mitte ära tunda oma lähedasi sugulasi. Halveneb ka pikaajaline mälu, mis varasematel staadiumidel säilis. Rohkem hakkavad ilmnema käitumuslikud ja neuropsühhiaatrilised muutused. Tavalised ilmingud on uitamine, ärrituvus ning emotsionaalne labiilsus, mis ilmneb nutus, ettekavatsemata agressiivsushoogudes ja vastupanus hooldamisele.
töönduslikud ettevõtted -- mõisate juures alustasid tööd telliselöövid, lubjaahjud, saeveskid; mõnda aega tegutses ka üks klaasikoda (Hiiumaal). Luterlik kirik Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Kirikutes ja kabelites hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama köstrid (kirikuõpetajate abilised). Lugemisoskus hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nendegi haridus oli puudulik. Liivimaa koolihariduse edendamises, rahvakirjanduse väljaandmises ja kiriku organisatsioonilises kindlustamises olid suured teened ka Liivimaa vaimulikkonna eesotsas seisnud kindralsuperintendendil Johann Fischeril. Koguduse elu jälgimise kõrval hakati tähelepanu pöörama ka koolide asutamisele. 1645. aastal kehtestati kogu PõhjaEestis katekismuse ja aabitsa õpetuse nõude.
Liivisõja põhjused: Vana-Liivimaa oli poliitiliselt killustunud, kohalikud feodaalsed väikeriigid olid sõjaliselt nõrgad ja seega kergeks saagiks tugevamatele naabritele. Ümber Vana-Liivimaa olid kujunenud tugeva keskvõimuga riigid: Rootsi (kellele kuulus ka Soome ning kes üritas laiendada oma võimualuseid territooriumeid ida ja lõuna poole.Taani, kes hakkas pretendeerima uuesti vahepeal ära müüdud aladele.Poola ja Leedu unioon (e. liit). Venemaa, mis oli kujunenud ümber Moskva suurvürstiriigi ja allutanud enesele Novgorodi ja Pihkva vürstiriigid ning sellega seoses saanud Vana-Liivimaa naabriks. Venemaa eesmärgiks oli jõuda läbi Vana-Liivimaa alade vallutamise Läänemerele. Sõja puhkemisele aitavad kaasa ka kaubanduslikud tülid Venemaa ja Vana-Liivimaa vahel. Näiteks Hansa kaubakontori sulgemine ja Vana-Liivimaa poolsed takistused käsitööliste siirdumisele Venemaale. Liivi sõja ajendiks oli nn "Tartu maks", mille maksmata jätmine viis s...
edendamiseks ning kohalikes keeltes trükisõna avaldamiseks. Karl XI aja Rootsi kirikupoliitika agaramaks elluviijaks Liivimaal sai kindralsuperintendent Johann Fischer, kes alustas tõhusat tegevust läti- ja eestikeelse Piibli väljaandmisel ning pani aluse rahvakoolide võrgule Liivimaal, olles ühtlasi Bengt Gottfried Forseliuse juhitud seminari ellukutsujaks. Rootsi aja lõpuks oli kogu Lõuna- Eesti rahvakoolidega kaetud ning talurahva lugemisoskus tähelepandavalt kõrge (Laur, 2003). Koos rahvahariduse edendamisega paranes suhe rahva ja kiriku vahel. Pastorid olid Rootsi aja lõpuks ülikooliharidusega ning pidid oskama eesti keelt. Koguduse majandusasjadega tegelemiseks seati ametisse talurahva hulgast pärit vöörmündrid. Teada on iseseisvalt jutlustavaid talupoegi, samuti köstreid, teiste hulgas kirjamehena tuntuks saanud Käsu Hans Puhjas. 17. sajandi lõpp tõi kaasa ühe suurima siinseid alasid kunagi tabanud näljahäda, mille
Kordamisküsimused: Eesti varauusaeg 1.Võrdle talupoegade ja aadlike olukorda 17. ja 18. sajandil. Mis muutus ja miks? (Millised sündmused ja kuidas neid muutusi mõjutasid. (Nt. Talupojad Rootsi ajal: pärisorjastamine, Liivimaa majandusreglement, vakuraamatute sisseseadmine, suur nälg; Vene ajal: Roseni deklaratsioon, Browni positiivsed määrused, pearaha maksu ja nekrutite andmise kohustuse sisseseadmine, Mõisnikud Rootsi ajal: reduktsioon, Vene ajal: restitutsioon jms) 17saj-Rootsi aeg Reduktsioon- 1680 mõisnike võimu vähendamine võetakse tagasi erakätesse sattunud riigimaad. Rohkem oli neid Liivimaal. Liivimaal langes reduktsiooni alla maadest(see vallutati sõjaga), eestimaal 54% ja saaremal 30%(need saadi vabatahtliku truuduse andmisega). Tagasivõetud maad anti rendile nende endistele valdajatele kes pidid nüüd rendimaksu maksma. Nii kasvasid riigi sissetulekud märkimisväärselt. Selle ta...
B. Hoeneke- Kroonik, kes viibis kuningate tapmise juures, edastas nähtut moonutatult ja õigustas Ordu käitumist. B. Notke-Lübecki meister, kelle loominguks on kappaltar Pühavaimu kirikus, Tema suurejoonelisem maal on ,,Surmatants". B.Russow-Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, kes kirjutas alamsaksa keeles ,,Liivimaa provintsi kroonika", mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid. B.G. Forselius-Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus Boriss Seremetjev-juhtis Põhjasja Narva lahingus (1700) ratsaväge (5000)ja oli Vene vägede juhataja Baltimaal. Christian Ackermann- Kõige kuulsam ja produktiivsem Tallinna puunikerdusmeistritest. Dietrich Damerow-oli Tartu piiskop aastatel 13791400. Damerow oli olnud varem keiser Karl IV erasekretär. Ingvar- Rootsi kuningas, tegi u 600 sõjaretke Eestisse, langes lahingus eestlase vastu. Jaroslav Tark - Kiievi vürst, kes vallutas 1030 Tartu ja nimetas selle Jurjeviks.
Eriti tänuväärne oli nende töö eesti kirjakeele ja rahvahariduse arendamisel. 10. loodususundi säilimine, madal teadmiste tase kristlusest Eestis ei teadnud suurem osa inimestest midagi kümnest käsust ega armulaual käimisest. Kirikud olid olnud aastaid suletud ja talupojad olid oma pühapaikades rituaale korraldanud, mis olid segunenud katoliikluse ja loodususundi joontega. Tänapäeval nim neid rahvakalendri tähtpäevadeks. 11. haridus Hariduse olukord oli halb, lugemisoskus ja kirjakeele levik oli jõudnud vaid kõrgemale(ametnikud, pastorid oskasid lugeda). Jõuti tõdemuseni, et ka talupoegadele on vaja hakata lugemist õpetama. Esialgu jagasid kirjatarkust köstrid, kuid köstreid ei olnud kuigi palju. B. G. Forseliuse eestvedamisel asustati Forseliuse seminar, kus hakati välja õpetama eestikeelseid koolimeistreid ja köstreid. Õpilased õppisid lugema ja laulma, natuke arvutama ja nutikamatele õpetati saksa keelt. Seminaris sai õpetust
a ilmus J.Hornungi ladinakeelne esti keele grammatika, millest kuj vana kirjaviis, mis oli kas kuni 19.saj keskpaigani. Ettevalmistus piibli tölkimisele. Arendati kirjakeelt, pandi haridusele alus, Academia Gustaviano. A 1632. J.Skytte eestvedamisel avati Tartus Ülikool, kus oli 4 teaduskonda(usu,äigus, arsti ja filosoofia). 6. Isel Veneaegset vaimuelu Miinimumnöue oli katekismuse lugema tundmine, möisas paluti teha koolid(suurem kui 5adramaad), aga igal poo lseda ei tehtud. Lugemisoskus levib koduöppega. I poolel pietism: Selle usuvoolu esindajad olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ning püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas. Löhedasid luteri usu lähendamist rahvale. Panid rahva nutma, öhetama. Seletasid ühiskonna hädasid kölblustundega ning nägid väljapääsu usuvagaduse süvendamisest. Kui pietism oli rohkem
(elementaarkoolid), maakonna ehk kreiskoolid, kubermangu-gümnaasiumid ja ülikoolid. 1889. aastal oli Tartu Ülikoolis 136 eesti üliõpilast. Avalike koolide vähesus tingis peaaegu kõigis linnades eraõppeasutuste tekkimise. XIX sajandi lõpuks saavutasid eestlased üsna kõrge üldise kirjaoskustaseme. 1897. aasta ülevenemaalise rahvaloenduse andmete järgi oskas Eestis lugeda 96,2% ning lugeda ja kirjutada 77,7% üle kümne aasta vanustest inimestest. Samal ajal oli Prantsusmaa elanike lugemisoskus 83% ja Venemaal ainult 28,4%. 1880. aastatel alanud venestusaeg andis hariduselule tugeva tagasil öögi, sest nii saksa kui eestikeelsed koolid sunniti üle minema vene õppekeelele. Sõjaeelse Eesti Vabariigi koolikorraldus tugines ühtluskooli põhimõttele. 1930. aastate lõpus oli kuueklassiline algkool Eestis kohustuslik. HARIDUSKORRALDUS Eesti Vabariigi põhiseadus ütleb, et igaühel on õigus haridusele, et õppimine on
19. sajandi ja 20. sajandi vahetuse kirjanduselu. Paranes haridustase ning koos sellega ka lugemisoskus. Saadi aru vajadusest teada, mis toimub mujal maailmas. See omakorda suurendas ajalehtede arvu (1857 üks ajaleht, 1883 oli 10 ajalehte). Suurenes raamatute ja trükikodade arv. Suur ajakirjanduse kasv pidurdas raamatute levikut, kuna seal oli ilukirjanduslik lisa. Peamiselt levisid madalatasemega tõlkekirjandus, omamaist kirjandust ilmus suhteliselt vähe (rändkaupmehed ei pakkunud väärtkirjandust- röövlijutud, krimiromaanid, armastusjutud). Raamatud olid välisilmelt hallid ja ilmetud.
argumenteeri! Miks laieneb globaliseerumisvastane liikumine? Nimeta kaks näitajat, mille abil on võimalik iseloomustada riigi globaliseerumist. Eestisse on mitmed rahvusvahelised firmad rajanud oma tütarettevõtteid. Nimeta kaks võimalikku positiivset ja kaks võimalikku negatiivset tagajärge sellega seoses. RAHVASTIK JA ASUSTUS 44. analüüsib maailma rahvaarvu kasvu põhjusi ja selle tagajärgi; (graafikute, tabelite lugemisoskus, analüüsioskus) Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123. aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal.
Märgi Maa siseehituse skeemile õigesse kohta (litosfäär, astenosfäär, mandriline maakoor, vahevöö jne.) basalt Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort vähemalt kolme näitaja põhjal. 6. iseloomustab laamade liikumist ning laamade servaaladel toimuvaid geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke ia moone; (teadmised, skeemide lugemisoskus, kaart) oskab selgitada kivimite ringet; kivistumine Setted Settekivimid murenemine, murenemine, erosioon, erosioon, kuhjumine kuhjumine Tardkivimid Moondekivimid
eestvedamisel käisid näitamas oma oskuseid Rootsi kuningale. - õpiti lugemist, usuõpetust, kirikulaulu, saksa keelt ja arvutamist. - 1688, pärast Forseliuse surma kool suleti, kuna tema oli olnud kooli ainus õpetaja ja eestvedaja. Forseliuse seminari tähtsus oli vaatamata lühikesel eksistentsile siiski suur: - vähehaaval hakkas välja kujunema talurahvakoolide võrk. - talupoegade hulgas hakkas levima lugemisoskus. Võrreldes luterlike Soome ja Rootsiga, olid eesti talupojad oma lugemisoskuselt samal tasemel; katoliiklikest ja õigeusu aladest oli olukord kordades parem. 3. Eestikeelne kirjasõna: Luterlus ja hariduse areng nõudis eestikeelse kirjasõna väljaandmist. Samas oli eeswtikeelse kirjasõna väljaandmisel suuri takistusi / raskuseid: - vähe oli haritud inimesi, kes valdaksid head eesti keelt ning oleksid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
