Vene võimu mõju eestlaste haridusele Rääkides hariduselust ja selle edendamisest, siis esimesena meenub koheselt Rootsi aeg, millega seostuvad näiteks Tartu Ülikooli ja Forseliuse Seminari rajamine. 1710-1918 kestnud Vene ajal ei kobatud aga ka päris pimeduses. Tuli ette nii tõuse kui ka langusi, kuid kas üldpildis oli selle perioodi mõju haridusele positiivne või hoopis negatiivne? Just Vene aja alguses, peale Põhjasõda, said alguse mitmed luterlikud usuliikumised. Hakkasid levima pietism, teoloogiline ratsionalism ja hernhuutlaste liikumine. Usk oli tol ajal hariduse alus ning rahva teadmisi kasvatasid eelkõige just kaks viimast eespool mainitut. Hernhuutlaste ehk vennasteliikumine oli talurahva seas äärmiselt levinud just oma sotsiaalse võrdsuse ja vendluse propageerimise tõttu. Kiire levik tähendas aga omakorda paljusid järgijaid, kes innukalt omaks võtsid kõik, mida jutlustaja rääkis. Haritust nõudis aga...
omatarbeks oli hästi. Suurema saagi korral leiti kindalasti mõni seadus, et talupojalt rohkem saaki saada. HARIDUS JA USK Tänu Rootsi ajale paranesid siinsed haridus- ja kirikuolud. Reduktsiooni läbiviimisest ja mõisate rendile andmisest sai Rootsi raha, mis läks haridus- ja kirikuolude parandamiseks. + Leeris õpetati lugemist ja kirjutamist (sunniviisiliselt), et inimesed täitsa lollid ei oleks. Tänu kiriku poolt lugema õpetamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Leerist ei saanud läbi kui puudus lugemis ja kirjutus oskus. + Esimesed eesti keelsed grammatikad. H.Stahl koostas esimese eesti keele grammatika 1637. aastal, mis oli saksa keele reeglitele kohandatud. J.Hornung avaldas piiblikonverentside alusel 1693. aastal ladinakeelse eesti keele grammatika (vana kirjaviis). Tänu grammatikaraamatutele ühtlustus eesti keel, mis tõi lihtsuse keele õppimiseks ja arusaamiseks. Arvan, et isegi ilma Rootsi ajata oleks loodud
ning et ka teistel kasvaks tahtmine midagi ise korda saata. Nii areneme kõik. Igal endast lugupidaval maakonnal, või miks mitte ka vallal, on oma kohalik ajaleht. See on justkui mingi kogukonna "nokia", tunnusmärk lipu kõrval, miski, mis eristab meid kaasmaalastest. See sisaldab kohaliku kogukonna erilisi tunnuseid, nagu näiteks meie maakonna ajalehe "Vooremaa" nimigi kõneleb juba enda eest, asume ju voorte vahel - ehk siis Vooremaal. Ehk võiks lugemisoskus ja tekstist arusaaminegi saada alguse kohalikust ajalehest, mida õhtul kõik pereliikmed loeksid ja seejärel ühiselt loetu üle arutleksid. Lõõgastusvõimalusi pakub laupäevase ristsõnamõistatuse lahendamine ja kohalikule lehele kaastöö tegemine võiks ka kodunt alata. Nii hea on ju omanimelist artiklit ajalehest lugeda, see kasvataks esinemisjulgust ja pealehakkamistahet ja lähikondsete tunnustus või õpetussõnad annavad sageli edasiseks tiivad.
Tartu ülikool. Kuid see ei olnud eesti talupoegadele nii oluline muutus, sest seal õppisid peamiselt Rootsi ja Soome päritolu tudengid. Suurimaid negatiivseid aspekte tõi kaasa luteri usk, mis ilmnes nõidade põletamises. Nõidadeks hakati pidama just targemaid inimese ja selle tõttu tapeti süütuid, osavaid ning tarku inimesi. Minu arvates, on ütlusel ,, Vana hea Rootsiaeg" alust. Just Rootsiajal arenes talupoegade haridustase märgatavalt, juba Rootsi aja lõpuks oli eestlaste lugemisoskus märgatavalt kõrge. Rajati Tartu ülikool, mis sel ajal ei mänginud talupoegadele suurt rolli, kuid nüüdseks on sellest kujunenud üks vanemaid ülikoole maailmas. Samuti oli väga oluliseks talupoegade seotus maaga, ilma milleta ei saanud talupoega müüa. Kuid samas ei tohi unustada ka negatiivseid külgi , seepärast päris ,,vana hea " ei ole ennast täiel määral õigustanud. Seda võib vast nimetada rootlaste kohta, kes siin elasid, sest neil oli vabadus ja rohkem raha.
lihtsuse ja süsteemsuse tõttu kasutusele. Kui oli ilmunud uus testament, otsustas pastorkond oma jõud ühendada ja välja anda ka eestikeelse piibli. Selle eeltööga tegelesid A.T.Helle, H.Gutseleff, J.N.Wilcken, H.C.Wrede, A.A.Vierorth jt. 1939. aasta oli ajalooline, sest siis ilmus trükist esimene eestikeelne täispiibel kirjaga „Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna“. Kokku trükiti piiblit 6015 eksemplari. Tänu sellele levis lugemisoskus. 18. sajandil hakati tegelema ka juba raamatukeelega. Seda jätkasid jutukirjanikud F.G.Arvelius, F.Wilhelm von Willmann, O.Reinhold von Holtz ja J.W.Ludwig von Luce. Nende teosed said kalendri kõrval eestlaste oluliseks lugemisvaraks. Nende raamatute sisud olid õpetlikud, tuues näiteks Arveliuse raamatu, mis räägib majapidamis- ja tervishoiualastest õpetuslugudest. Läbimurdeks võibki lugeda siinkohal seda, et raamatuid hakkasid lugema ka talupojad. 19
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Kava teemal "Hariduse andmine ei ole ämbri täitmine, see on tule süütamine" (W. B. Yeats) Koostaja: Tallinn 2011 "Hariduse andmine ei ole ämbri täitmine, see on tule süütamine" (W. B. Yeats) Eesmärk: Selle essee eesmärk on arutleda hariduse eesmärkide ja kasutusel olevate hariduse andmise viiside üle ning panna inimesi mõtlema, et kuidas muuta tänapäevane haridussüsteem moodsamaks ja efektiivsemaks. Põhisõnum: Hariduse andmise eesmärk peaks olema inimeste talentide esiletoomine/stimuleerimine, mitte inimeste nö. "täitmine" teadmistega. Praegune süsteem ei soosi seda. 1. Sissejuhatus 1) Elame 21. sajandis ja ennast elatada on võimalik väga paljude erinevate tegevustega (rohkematega kui kunagi varem) 2) Haridussüsteem on ühiskonna arengust maha jäänud ja vajab kiiremas korras ...
hõivatute isiklikule ja vaba aja tegevusele kulutatud aeg, rahulolu ajajaotusega, kooliealiste laste emade tööhõive määr. Eesti Soome Venemaa 6,5 7,6 7,8 Haridus · Näitajad on: vähemalt keskharidusega inimeste osatähtsus 2564-aastaste hulgas, 2564-aastaste elukestvas õppes osalemise määr, 15-aastaste oodatav õpiaeg, 15- aastaste lugemisoskus ja noorte teadmised kodanikuõpetusest. Eesti Soome Venemaa 7,9 9,4 6,1 Kogukond · Näitajad on: tunnetus toetusvõrgustiku olemasolust, sotsiaalsete kontaktide sagedus, vabatahtlikule tegevusele kulutatud aeg ning usaldus teiste inimeste vastu. Eesti Soome Venemaa 7,5 8,6 6,7 Turvalisus
1632. aastal kirjutas Gustav Adolf II alla Tartu likooli asutamisrikule, millega muudeti Tartu gmnaasium likooliks. Kahjuks nendes koolides eestlastel ppida polnud vimalik. Luterluse levikuga tekkis vajadus ka eesti kirjakeele normeerimiseks, et tlkida Uut Testamenti. Piibli tlkimine oli oluline kultuurisndmus Eesti kirjakeele seisukohalt. Tnu sellele paranesid siinsed haridus- ja kirikuolud ning kiriku poolt lugema petamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lpuks eestlaste lugemisoskus mrkimisvrselt krge. Tnu grammatikaraamatutele htlustus eesti keel, mis ti lihtsuse keele ppimiseks ja arusaamiseks. Arvan, et isegi ilma Rootsi ajata oleks loodud grammatikaraamatuid, kuid hoopis hiljem. Samuti oli piibli tlkimine oluline usuelu seisukohalt, kuna sel viisil toimus jumalasna levimine ning usust saadi paremini aru. Veti kasutusele ka uued grammatikad (niteks Johann Hornungi ladinakeelne eesti keele grammatika, mis ilmus 1693.aastal ning
Rahvaarv 28,2 milj Rahvaarv 2050.aastaks 51,2 milj Keskmine rahvaarvu kasv 2005- 2010 1,9 % Rahvastiku tihedus 188 in/km² Linnarahvastiku osatähtsus 17 % Alla 5-aastaste laste suremus (1000 elussünni kohta)- 74 Emade suremus (100 000 elussünni kohta)- 830 Nepalis on üle 40ne erineva inimrassi · Nepali rahvastikupüramiid aastal 2005 · Nepali oletatav rahvastiku püramiid aastal 2050 Täiskasvanute lugemisoskus (üle 15aastaste hulgas) 48,6% Koolis käimine (kooliealistest) 79% 5.klassis jätkavad (kooli alustanutest) 61% Interneti kasutajaid (1000 elaniku kohta) 4 (Lapsed ühes Nepali koolis) Ennustatav eluiga 62,6 Vaesuses elavate inimeste arv kogu elanikkonnast (alla dollari päevas) 24,1% kogu rahvastikust. Ilma puhta veeta elanikkond 10% Nepal on üks maailma kümnest vaesemast riigist Majandus
1.slaid: • 18.sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism • Jutlused muutusid nüüd õpetlikuks • Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust 2.Slaid: Johann Georg Eisen • kavandas vabade saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi, • propageeris talurahva hulgas puuviljakasvatust • tegeles juurviljade kuivatamisega. • rõugete vastu kaitsepookimise alustamine Eestis. 3.Slaid: August Wilhelm Hupel • „Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast“ • „Põhjamaa kirjutisi“ • andis välja esimest eestikeelset ajakirja Lühike Õpetus. 4.slaid: • 18.sajandi baltisaksa kultuuri keskpunktiks kujunes Riia • Riia toomkool, • Johann Gottfried Herder-eesti rahvaluule esmatutvustamine Euroopas saksa keele vahendusel. 5.slaid:August von Kotzebue • rajas Tallinna esimese teatritrupi Eestis; • mängiti peamiselt Kotzebue enda kirjutatud näidendeid...
VARASEM EESTI KIRJASÕNA · esialgu oli Eestis kaks kirjakeelt: põhja- ja lõunaeesti murdes · 1686. aastal ,,Wastne Testament" · piibel tervikuna läks 1739. aastal rahva kätte põhjaeestikeelsena · piibli toimetas Jüri kihelkonna pastor Anton Thor Helle · usulised eesmärgid, lugemisoskus · põhjaeesti keskmurre kujunes eesti kirjakeele aluseks · süsteemipärane kirjaviisi töötasid XVII sajandi lõpul välja Bengt Gottfried Forselius ja Johann Hornung = vana kirjaviis (mudda, wanna) (muda = muuda, laned = laaned) · vana kirjaviis kestis poolteist sajandit · 18. saj. hakkas levima ka eestikeelne ilmalik kirjandus. Koduõpetust aitas elavdada praktilis- õpetliku sisuga kalendri väljaandmine. · 18. sajandil hakkas pidevalt ilmuma kalender
Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika. Kirjasõna arengule aitas kaasa ka Forseliuse aabitsa ilmumine 1685 a. Hakati tegema ettevalmistusi Piibli tõlkimiseks. 1686. aastal Andreas Virginius ja tema poeg andsid välja lõunaeestikeelse Uue Testamendi. Piibli tõlkimine oli oluline kultuurisündmus kirjakeele seisukohalt. Tänu sellele paranesid siinsed haridus- ja kirikuolud ning kiriku poolt lugema õpetamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Tänu grammatikaraamatutele ühtlustus eesti keel, mis tõi lihtsuse keele õppimiseks ja arusaamiseks. Rootsi ajal jõudis Eesti aladele barokkistiil, mis tõi uuendusi kunsti ja tänavapilti. Paljud kirikud said endale ka uue välisilme. Tänapäeval võib selliseid barokkstiilis ehitisi näha Tallinnas, näiteks Niguliste kirik ja Tallinna reakoda. Kõrgemad ehitised said endale rõdude
*puudus kirjandus, mille lugemist õppida Forseliuse seminar- rajati Bengt Gottfriend Forseliuse poolt, mille eesmärgiks oli talurahvakoolide õpetajate ja köstrite ettevalmistamine. Seminar: *asus Piiskopmõisas, Tartu külje all, *õppeaeg 2 aastat, tasuta *õpiti lugemist, usuõpetust, arvutamist, saksa keelt, kirikulaulu Pärast kooli kinni panemist hakati keskenduma koduõpetamisele ja levima hakkas lugemisoskus. Eestikeelne kirjasõna: Eestikeele kõrjasõna väljaandmisel oli palju probleeme: *Heinrich Stahl-1637 esimene eesti keele grammatika koostamine *Johan Hornung-1693 ladinakeelse eesti keele grammatika *Andreas ja Andrian Virginius-1686 lõunaeestikeelne Uus Testament anti välja Gümnaasiumid ja Tartu ülikool: Johan Skytte eestvedamisel renograveeriti Tatu ülikool 1632, mis tolle Rootsi kuninga Gustav II Adolfi järgi nimetati Academia Gustavianaks.
oma halvenes, kuid elementaarharidus talurahva seas kasvas. Ma usun, et väga oluline tähtsus hariduse kujunemisel oli pietism, hernhuutlus ja muud uued usuvoolud. Pietism levis eelkõige kirikuõpetajate seas, kuid tänu sellele elavnes usulise kirjanduse väljaandmine eelkõige 1739. aastal ilmunud Anton Thor Helle täielikult tõlgitud eestikeelse piibli näol. Piibel osutus rahva seas äärmiselt populaarseks ning seetõttu arenes ka inimeste lugemisoskus. Hernhuutlased aga olid populaarsed pigem talurahva seas ning nende abil levisid eestikeelsed raamatud, kalendrid 18.-19. sajandil, kuigi 18. sajandi keskel liikumine keelati ja 19. sajandi teisel poolel tekkisid juba uued usuvoolud. Samuti pean ma eriti tähtsaks 19. sajandi omakeelse kirjanduse arengut ja eestikeelsete ajalehtede ilmumist, sest need soodustasid ühtse kirjakeele võidulepääsu sajandi teisel poolel, mil Eduard Ahrens koostas uue eesti keele grammatika. Kui eesti
mis on minu jaoks täielik absurdsus. Üks väga tähtis põhimõte luteri usus on see, et usk peab olema kättesaadav oma rahvuslikus keeles. Selle jaoks hakkas Rootsi aina rohkem panema rõhku kirjaoskuse levitamisele rahva seal. Eriti pöörati tähelepanu koolmeistrite välja õpetamisele, millega hakkas tegelema ka Bengt Gottfried Forselius. Ta asutas Tartu lähedale Piiskopimõisa seminari, kus hakati rahvast õpetama. Rootsi aja lõpuks oli eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Lisaks 1637. aastal koostas Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika ja 1686. aastal tõlkisid Andreas Virginius ja tema poeg Adrian lõunaeestikeelde ka Uue Testamendi. Lisaks kõigele soovis Rootsi kuningas rajada Eestisse ka muid haridusasutusi. Näiteks 1631. aastal avati Tallinnas gümnaasium ja 1632. aastal Tartu ülikool. Minu arust oli kogu selline protsess hea Eesti rahvale, kuna haridustase ja kirjaoskus tõusis märgatavalt.
piirangutest. Linnad, kus ei olnud sadamat, kaotasid võimaluse kaubanduses osalemiseks. Talupojad said ka nende reformide tagajärjel kannatada neil kadus võimalus linna põgemisega vabaks saada. Reduktsiooni läbiviimisest ja mõisate rendile andmisest sai Rootsi raha, mis läks haridus- ja kirikuolude parandamiseks. Leeris õpetati lugemist ja kirjutamist. Tänu kiriku poolt lugema õpetamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. 1637. aastal koostas Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika, mis oli saksa keele reeglitele kohandatud. Johan Hornung avaldas piiblikonverentside alusel 1693. aastal ladinakeelse eesti keele grammatika. Tänu grammatikaraamatutele ühtlustus eesti keel. 1630. aastal loodi Tartus Akadeemiline gümnaasium, mis muudeti ümber Tartu ülikooliks. Rootsi ajal arenes haridus küll
Keskseks kirikutegelaseks kujunes sel perioodil Liivimaa kindralsuperintendent Johann Fischer. Arusaam, et inimene saab õndsaks tänu usule, seadis eesmärgiks õpetada iga pärisorjast talupoeg piiblit lugema. 1684. aastal kutsuti kokku õpetajate seminar, mille tööd korraldas B.G. Forselius. Tänu seal saavutatud headele tulemustele rajati 1687. aastal igasse kihelkonda talurahvakool ning ametisse seati ka koolmeister. Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning lugemisoskus tähelepandavamalt kõrge. Põhja-Eestis ja Saaremaal oli koole vähem. 1632. aastal asutati ka Tartu Ülikool, mille tänu kuulub Johan Skyttele. Mõningatele asjaoludele ajendatult on Tartu Ülikool viidud ka teistesse linnadesse üle, ent tänapäeval asub kool siiski Tartus. Ülikooli esimeseks rektoriks sai Skytte poeg Jacob Skytte ning õpetusviise oli seal 2: loeng ja dispuut(väitlemine). Kui teha enda ees dilemma ja mõelda küsimusele, kas Rootsi aeg oli meie jaoks
pühendatud teaduslikku väljaannet. Tema arvates oli eestikeele oskus vajalik kõigile sakslastele ning ta pidas vajalikuks gümnaasiumides eesti keele õpetamist. Tema alustas esimesena eestikeelsete ja eesti keelt puudutavate käsikirjade kogumist. Heinrich Stahl tõi usukirjanduse, Saksa vaimulik, Eesti kirikukirjanduse rajaja. ''Käsi- ja koduraamat'', mis on kokkuvõtlik teos kirikuõpetajatele. Forselius Oli Eestis rahvakooli algataja, tänu tema pingutustele hakkas levima lugemisoskus. Ta organiseeris 1684.a Tartus Piiskopi mõisas rahvakoolmeistrite seminari, kus koolitati eesti maarahva jaoks köstreid ja koolmeistreid. Toetust sai ta Rootsi kuningalt, kellele ta käis demonstreerimas õppeasutuse tulemusi. Forselius andis välja ka aabitsa, kuid see pole säilinud. Feaehlmann Õpetatud Eesti Seltsi üks loojatest, see oli 1. ühing, mis loodi eesti keele, rahvaluule ja eestlaste ajaloo uurimiseks. Ta oli pigem kirjamees, sest tema looming oli kirjutatud praktilisest
ja Hertsegoviina 12,7 %, Saksamaa 10,4 %, Sloveenia 8,3 %, Austria 6,1 % (2006). 8 Vaatamisväärsused Üks kuulsamaid vaatamisväärsusi on Dubrovniku vanalinn ja kindlusemüür ( mis on nagu Euroopa Hiina müür ) . Krki saare omapärane sild 9 Zagrebi kirik Varazdini kindlus 10 Varia Horvaatia Eesti Täiskasvanute lugemisoskus 98 99,8 (% üle 15-aastaste hulgas) (2005) Ennustatav eluiga 75,3 71,2 (2005) Koolis käimine (% 87 95,0 kooliealistest) (2005) Tüdrukud/poisid koolis (2005) 0,99 1,00 5.klassis jätkavad (% kooli ... 99 alustanutest) (2004) HIV-nakatunud (% vanuses15- <0,1 [<0,2] 1,3 [0,6-4,3] 49 a.) (2005)
HARIDUS JA USK Tänu Rootsi ajale paranesid siinsed haridus- ja kirikuolud. Reduktsiooni läbiviimisest ja mõisate rendile andmisest sai Rootsi raha, mis läks haridus- ja kirikuolude parandamiseks. + Leeris õpetati lugemist ja kirjutamist (sunniviisiliselt), et inimesed täitsa lollid ei oleks. Tänu kiriku poolt lugema õpetamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Leerist ei saanud läbi kui puudus lugemis ja kirjutus oskus. + Esimesed eesti keelsed grammatikad. H.Stahl koostas esimese eesti keele grammatika 1637. aastal, mis oli saksa keele reeglitele kohandatud. J.Hornung avaldas piiblikonverentside alusel 1693. aastal ladinakeelse eesti keele grammatika (vana kirjaviis). Tänu grammatikaraamatutele ühtlustus eesti
Testament - Uus Testament Tartu murdes. See on kirjutatud pärast Vana Testamenti, moodustab koos Vana Testamendiga kristlaste pühakirja Piibli, olles selle teiseks osaks. Academia Gustaviana – Tartu Ülikool, mis asustati aastal 1631. Ülikoolis oli 4 teaduskonda: usu-, õigus-, arsti –ja filosoofiateaduskond. 6) Bengt Gottfried Forselius – Kirjamees ja rahva valgustaja, Eesti esimese aabitsa autor ja omapärase häälikumeetodi looja. Rahvakooli algataja, tänu temale hakkas taas levima lugemisoskus. Gustav II Adolf – Rootsi kuningas, kolmekümneaastases sõjas väejuht Johan Skytte – Rootsi ühiskonna ja riigitegelane, Gustav II Adolfi õpetaja ja nõunik, Liivimaa kindralkuberner. Karl XI – Rootsi kuningas. Algatas reduktsiooni.
Mis oli venestamise sisuks? Kuidas viidi ellu? Millised olid tagajärjed? · Muuta kultuur, kohtusüsteem, sotsiaalne süsteem ning haridus vene keelseks · Õppetöö hakkas järk-järgult vene keelele üle minema, samuti ka asjaajamiskeel. Kohtusüsteem ühtlustati Venemaa omaga ning sooviti levitada õigeusku eestlaste, lätlaste ning baltisakside seas. · Kui haridus muutus venekeelseks langes ka kirja-kui ka lugemisoskus. 1886.a, kui tehti vene keel ametlikult asjaajamiskeeleks valdades ning linnavalitsuses, siis kaotasid paljud tööd ning valdade arv langes. Tartut nimetati ümber Jurjeviks ning Tartu Ülikooli Jurjevi Ülikool. Välja vahetades baltisaksa ning külalis- professorid hakkas langema kooli tase Linnaseadus Valida said rikkad ja vene keelt kõnelevad. Majandus 20. sajandil · 20. sajandi algul oli Eesti Vene Tsaaririigi kõige arenenum osa nii majanduse, põllumajanduse
türgi, vene (1999) Usundid budism lamaism 50 %, mitte ükski 40 %, samanism ja kristlus 6 %, islam 4 % (2004) Vaesuses elavate inimeste arv 10,8 kogu elanikkonnast (alla dollari päevas) (1990-2005) Täiskasvanute lugemisoskus 97,8 (% üle 15-aastaste hulgas) (2005) Ennustatav eluiga 65,9 (2005) Koolis käimine (% 84 kooliealistest) (2005) Tüdrukud/poisid koolis (2005) 1,03 HIV-nakatunud (% vanuses15- <0,1[<0,2] 49 a.) (2005) Mongoolia on halduslikult jaotatud aimakkideks (kokku 21) ja keskalluvusega linnaks. Aimakkide ja keskalluvusega linnade nimestikus on toodud sulgudes halduskeskuste
kannatlikust, austust ja ka hirmu. Katoliiklike koolide põhieesmärgiks oli õpetada välja vaimulike, aga luterlike koolide eesmärk oli kõikidele luterlastele selgeks õpetada usu põhitõed ja lugemisoskus, et inimesed ise saaksid ennast arendada piiblit lugedes. Tänu sellele pöörati ka rohkem tähelepanu eesti keelsete trükiste väljaandmisele. Valitsemine Muinasaja algul ei ole mingit konkreetset Mitmeid erinevad valitsejad, kus
Vana hea Rootsi aeg? Rootsi aeg on periood, mille alguseks peetakse Liivi sõja sündmusi ja lõpuks Põhjasõda, pärast mida algas Vene aeg. Rootsi aja arvestuslik kestus oli 1629-1699. Rahvasuus on levinud selle perioodi kohta ütlus "vana hea Rootsi aeg", kuid kas see ka tõesti nii oli? Rootsi ajaga kaasnes palju pöördeid - üks neist oli usuelu ja selle üldise tähtsuse muutumine. Rootsi riik hakkas siiani katoliku usku olnud inimesi pöörama luteri usku ning tutvustama luterluse põhitõdesid. Kirikutes hakati ka pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Mina leian, et inimeste pööramine teise usku vastu nende otsest soovi ei ole õiglane ega paslik - kui tollel ajal poleks rahvale sobinud katoliku usk, oleksid nad ise otsinud vajalikke alternatiive. Rahva pööramine oli küll üsna pealesurutud, kuid siiski mitte nii türanlik, kui tegutsemisviisid Vene ajal. Sellest tuleneb ilmselt ka inimeste arvam...
Luteri usk. Eestimaal tegi suure töö luteri kiriku organisatsioonilisel ülesehitamisel piiskop Joachim Jhering, kes andis välja ka esimese eesti keelse aabitsa. Sel ajal hakati korraldama nõiaprotsesse. Avaldati juhend, kuidas nõida ära tunda ning levinuimaks karistuseks nõidumise eest oli põlemine tuleriidal. Rootsi ajaga algas ka rahvaharidus. Toimusid õpetajate seminarid, et koolmeistreid koolitada. Lõuna-Eesti oli Rootsi aja lõpuks rahvakoolidega kaetud. Tänu sellele oli lugemisoskus tähelepandavalt kõrge. 1632. aastal avas Tartus uksed Tartu Ülikool. Rootsi ajal koostati esimene eesti keele grammatika. Ilmus ka esimene lõunaeestikeelne Uus Testament. Rootsi aeg pani suuresti aluse haridusele Eestimaal. Rootsi ajal oli Eestimaal 12 linna: Tartu, Tallinn, Viljandi, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere, Narva, Valga, Kuressaare, Paldiski ja Võru. Eesti ala suurimaks linnaks oli Rootsi ajal Tallinn. Eestimaa linnades elas 17. sajandil hinnanguliselt umbes 6% rahvastikust
ja jalad tööd täis. Väga suured muudatused toimusid ka usuelus, mis ei meeldinud eestlastele just väga palju. Rootsi riik asus väga aktiivselt talupoegadele luterluse põhitõdesid tutvustama. Jumalateenistusi hakati pidama nüüdsest eesti keeles, mis oli väga hea võrreldes varasemaga kui neid peeti ainult ladina keeles ja talupojad ei saanudki aru, millest seal kõneldi. Lisaks õpetasid köstrid talupoegadele kirikulaulu ja katekismust. Levima hakkas lugemisoskus, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nendegi haridus oli puudulik. Koolihariduse edendamise, rahvakirjanduse väljaandmise ja kiriku organisatsioonilise kindlustamisega hakati vaeva nägema. Lisaks hakati tähelepanu pöörama ka koolide asutamisele. See tähendab seda, et Eestis hakkas haridus muutuma väga tähtsaks. Eesti keelde tõlgiti nüüd ka vaimulikku kirjandust, mis andis võimaluse nendest aru saada eestlastel, kes oskasid lugeda. Rahva seas kõneldava
Juhtumikirjeldus Nimi: Vanus: 5aastane 9kuune sugu: N Nägemine, kuulmine- Nägemine ja kuulmine on heas korras, kuna hiljuti käis vanemaga kontrollis. Häälikud, Hääliku- ja silbistruktuur- Ei ütle r tähte ja ajab aegajalt segamine k ja t. Näiteks sõna, kus ta ei ütle r-i ja vahetab ära k tähe t-ks on kartul. Tema ütleb taltul. Sõnavara (nimisõnad ja üldmõisted)- Sõnavara on rahuldav. Tunneb üldiselt kõik asjad ära, kui pildil näitada, kuid on asi, mida laps ei tunne. Tüdruk ei tunne värve, teab vaid värvinimetust punane. Näiteks, kui panen kaks värvi kõrvuti ja ütlen, et see on sinine ja see on punane. Ta kordab ilusti järgi, kuid kuiküsin sinisele osutades, et mis värv see on, siis see on tema jaoks punane. Grammatiliste vormide kasutamine- Grammatika vormid on õiged. –ma, -me, -d ja ülejäänud lõpud on olemas. Lauseehitus, sõnade järjekord lauses- S...
g i a taastuv alternatiivne Biomassi Saastaineid ei teki, tasub rajada ka väikese Saadav energiahulk küllaltki väike. energia energiatarbimise korral 2 taastuv alternatiivne 71. analüüsib joonise abil muutusi maailma energiamajanduses; (diagrammi või graafiku lugemisoskus, analüüsi- ja arutlusoskus) · Analüüsi graafiku põhjal söe / nafta / puidu osatähtsuse muutusi maailma energiamajanduses. Energiaallikate osatähtsuse muutumine aja jooksul osatähtsus % 90 80 70 puit 60 süsi
Kas hea või halb Rootsi aeg ? Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Rootsi aja alguseks loetakse Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, teise järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Rootsi aeg kestis Eestis peaagu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680. aasta suure näljani. Rootsi ajal jagunes Eesti kaheks kubermanguks,Eesti- ja Liivimaaks. Põhja-Eesti (koos Hiiumaaga) neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestima...
Välismaale veetavate kaupade hulgas oli esikohal kõrgelt hinnatud rehtedes kuivatatud teravili.Peamine käsitöö keskus oli Tallinn.Üksikud käsitööharud jagunesid alaliikidesse, millest igaüks moodustas omaette tsunfti. 9. Haridus ja kirjasõna Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Kirikutes ja kabelites hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama. Lugemisoskus hakkas levima. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa. Alustati piibli tõlkimist, kuid täismahus ilmus see alles 1739. aastal. Ilmus ladinakeelne eesti keele grammatika.1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool. Talupoegade jaoks otsustas Rootsi riik sisse seada rahvakoolide süsteemi. 11. Võrrelge Eesti linnade arengut Rootsi ajal (3 muutust).
köstritele, kuid neid oli vähe ja neil puudu haridus. Bengt Gottfried Forselius hakkas seejärel välja õpetama koolmeistreid. Tartu lähedale asutati seminar eesti koolmeistrite ja köstrite väljaõpetamiseks. Seal õpetati lugemist, kirikulaul, usuõpetust, raamatuköitmist, saksa keelt ja arvutamist. Mõisnikud ei olnud huvitatud maarahva haridusest ja hakkasid nõudma koolide ehitamist igasse kihelkonda ja koolmeistritele palga maksmist. Rootsi aja lõpuks oli eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Alguse sai ka vaimuliku kirjanduse eesti keelde tõlkimine. Esimese eestikeelse piibliväljaandena ilmus 1686. aastal lõunaeestikeelne Uus Testament, mille tõlkijateks olid Kambja pastor ning tema poeg. Eesti hariduselu edendas Johann Skytte, kelle ettevõttel loodi aastal 1630 Tartus Akadeemiline gümnaasium, mille õppekorraldus oli lähedane kõrgkoolide omale. Gustav II Adolfi nõusolekul muudeti gümnaasium Tartu Ülikooliks (1632)
Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu põhiseisukohtadest. Arusaam, et inimene saab õndsaks tänu usule, seadis eesmärgiks õpetada iga pärisorjast talupoega piiblit lugema. Andmeid esimeste talurahvakoolide kohta on olemas juba 17. Sajandi keskpaigast, kuid nende tegevus jäi enamasti lühiajalisteks. Sunniviisiliselt õpetati leeris lugemist ja kirjutamist, et inimesed täitsa lollid ei oleks. Tänu kiriku poolt lugema õpetamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Leerist ei saanud läbi kui aga puudus lugemis ja kirjutus oskus. Suurimaks probleemiks osutus, aga sobiliku väljaõppega koolmeistrite puudumine. Selle lahendamiseks rajati 1648. Aastal õpetajate seminar. Kooli eestvedajaks oli B.G. Forselius. Seminaari võeti enamasti vastu Tartumaalt pärit talupoisse. Forselius suutis 3 kuuga kasvandikele lugemise selgeks õpetada. Koolis õpiti ka usuõpetust, kirikulaulu, rehkendamist, saksa keelt ja raamatukõitmist
Liivimaal oli kirikujuht superindentent, keda toetas konsistoorium. Saaremaa kirikukorraldus sarnandes Liivimaa omaga. 6) Haridus ja kirjasõna- talurahva haridus, kõrgem haridus, Eestikeelne kirjasõna Korraldati Forseliuse seminar, kus õpiti usuõpetust, kirikulaulu, saksa keelt ja arvutamist. Eesmärgiks oli talurahvakoolide õpetajate ja köstrite ettevalmistamine. Vaikselt hakkas välja kujunema talurahvakoolide võrk. Hakkas levima talupoegade hulgas lugemisoskus, oluline osa oli koduõpetusel. 1630 rajati Tartus gümnaasium, 1631 Tallinnas. 1632 sai Tartu gümnist Ülikool. Luterliku õpetuse üks põhieesmärkidest oli see, et iga kristlane võis oma emakeeles ise jumalasõna lugeda. Hakati avaldama usutalituse käsiraamatuid, anti välja esimesed grammatikad, sõnastikud ja aabitsad. Esialgu lähtuti ladina ja saksa keele õigekirjast, need erinesid kõnekeelest. 17. saj lõpul kujunes välja vana kirjaviis. püsis kasutusel 19 saj lõpuni.
kui need kehtestatud seadusi rikkusid, ning nad võisid kaevata kasvõi kuningale endale. Koormise üle hakati arvestust pidama vakuraamatutes, kuhu kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Nende täpne näitamine piiras talupoegade kuritarvitamist mõisavalitsejate poolt. Veel võib üheks oluliseks positiivseks tulemuseks lugeda seda, et tänu kiriku poolt lugema ja kirjutama õpetamisele oli Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Negatiivseks küljeks reduktsiooni juures oli näiteks see, et talupojad olid endistviisi oma maa külge seotud. Kui nad põgenesid, võisid mõisnikud neid tagasi nõuda. Talupojad vabastati küll mõisniku kohtumõistmise alt, kuid viimasele jäi siiski väiksemate eksimuste korral kodukariõigus. Seda õigust tarvitasid mõisnikud tihti kurjasti ära. Kindlaks määratud maksud olid kõrged ja teopäevade arv küllaltki suur.
KESKAEG · Arhidektuur - mõneks ajaks kadusid kiviehitised, põhiline oli sakraalarhidektuur · Maalikunst - allakäik, vähe kujutava kunsti näiteid, miniatuurmaalid, tarbekunst · Kirjandus - põhilised kirjaoskaja dolid vaimulikud, kes kirjutasid tekste ümber · Skulptuur - on säilinud vaid üksikuid madalreljeefe Keskaja inimese maailmavaade - Haridus oli alla käinud, kirja-ja lugemisoskus oli madal. Vaimulikel oli suur müju inimeste maailmavaate kujunemise üle. Inimesed olid sügavalt usklikud Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano peapiiskop Ambrosiusega. Esimeseks muusikat käsitlenud kristlikuks filosoofiks võib pidada püha Augustiniust.Kristlus legaliseeriti aastal 313. aastal. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid, nt. Tours, St. Gallen, Metz.
saartelt mandrile, 17.saj Akadeemiline jumalateenistusi pidama lõpuks u 350 000 Gümnaasium, 1632- eesti keeles, hakati inimest, 1695-1697 suur avati Tartu Ülikool, seati talupoegadele nälg, suri 20% sisse rahvakoolide katekismust ja kirikulaulu inimestest. süsteem, 1686- õpetama, hakkas levima kooliharidust hakati lugemisoskus, igas andma ka lihtrahvale, 41 kihelkonnas tuli palgata talurahvakooli, 1684- köster, kes tegeles rajati õpetajate seminar. talupoegadele katekismuse õpetamisega, alustati Piibli tõlkimist(täismahus
Preestrid vastutavad ainukestena kättesaadavad kirikulalude eest Riik, kihelkonnad võtavad vastutuse Kirik vastutab vaeste, vanade ja vaeste, vanade ja haigete eest haigete eest Lugemisoskajate osa suurenes, nõudlus Lugemisoskus ainult jõukatel, raamatute järgi raamatunõudus väike Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Martin_Luther http://www.biography.com/people/martin-luther-9389283 http://www.greatsite.com/timeline-english-bible-history/martin-luther.html http://www.history.com/topics/martin-luther-and-the-95-theses http://wol.jw.org/et/wol/d/r37/lp-st/1101990045 Imeline Ajalugu Nr12/2012 lk18-37 Pildid:
19. sajandi I pool Eesti hariduselu: sätestati neljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool ja kreisikool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. Talurahva arengutee algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonnakool. Tekkis kindel koolikorraldus. Mindi üle koolisundusele. Tartusse rajati seminar elementaarkooliõpetajatele. Sajandi keskel oli juba 5 seminari õpetajate õpetamiseks. Tänu koolide arengule saavutati maarahva seas peaaegu täielik lugemisoskus ja30-40%-ne kirjutamisoskus. Tartu ülikoolis oli neli teaduskonda: usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond. Viimane jagati kaheks: ajaloo-keele- ja matemaatika- loodusteaduskonnaks. Tartust kujunes üks Euroopa tuntumaid õppe- ja teaduskeskusi. 19. saj alguseks õppis ülikoolis u 1800 eestlast. Ülikoolile ehitati peahoone, tähetorn, anatoomikum, raamatukogu ja kliinik. A. T. Helle tõlkis piibli lõplikult eesti keelde. A. W. Hupel tegi
Sajandi keskpaigaks kaotati luterluse priviligeeritud seisund, kehtestati kreeka-katoliku õigeusk, toimus vennasteliikumine, ulatuslikud palvetunnis eri paigus, mis ühines keskpaigaks väljarändamisliikumisega; 1843.a loodi uus eesti keele grammatika; Kultuurikeskuseks oli Tartu, toimus seltsiliikumine, arhitektuuris oli valdavaks stiiliks klassitsism, toimus estofiilide liikumine, Õpetatud Eesti Selts loodi Faehlmanni poolt, samuti suurenes lugemisoskus pea 100 %-ni, rajati elementaarkooliõpetajate seminar. Karl Ernst von Baer oli embrüoloogia rajaks. Samuti loodi Eestimaa Kirjanduslik Ühing ja tehti ,,Kalevipoeg''.
J.Hastfer, et koolid tuleb rajada igasse maanurka. Samal aastal võttis Liivimaa maapäev vastu otsuse rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda taluragvakool ning seada ametisse koolmeister. 1688. aastal oli Eestis juba 50 kooli üle Eesti, edaspidi kasvas koolide arv peamiselt koolmeistrite seminari kasvandike poolt väljaõpetatud võimekate õpilaste arvel. Lõhidalt võib öelda, et Forselius oli Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. Aabits ja Forseliuse elutee lõpp Praktikuna märkas Forselius, missuguseid raskusi on eestlastel Stahli-pärase kirjavara omandamisel. Nii esitab ta rea ettepanekuid kirjaviisi lihtsustamiseks, soovitades: välja heita kõik umbmäärase sisuga tähed (võõrtähed): c, f, q, v, x, y, z; pärisnimed eestipärastada nagu näiteks Kristus (ennem Christus), Jaan (ennem Johannes); jätta ära h pikendusmärgina, nagu
· Tähelepanu katse (täpsus, kiirus) (mis on ühel pildil teisti kui teisel; mis puudub esemel; mida ma ütlesin valesti jms.) · Mälu katse. Lugeda õpitud luuletust, laulda laulu. 10 pildi test -- mitu pilti meelde jäi (oleks tore, kui see arv oleks 7) · Kõne mõistmise katse. Kas saab aru tekstist, ülekantud tähenduse mõistmine, tekstülesannetest. · Mitteverbaalse loogilise mõtlemise katse (nt. grupeerida kujundid ühiste tunnuste alusel.) · Lugemisoskus. · Õpivõime, ülesande selgitamine ja õppimine. Vahepeal tehakse midagi muud, siis küsitakse sama ülesannet. Kui ülaltoodud ülesannete lahendamisel saavutatakse eakaaslastega võrreldes oluliselt nõrgemaid tulemusi, viitab see kognitiivse arengu mahajäämusele. Tuleks kaaluda individuaalset õppekava, parandusõpet, tasanduskooli või lihtsustatud õppekava. Eriti tähtsal kohal on ka vanemad, kellega tuleb suhelda. Esmalt tuleks lasta neil ennast tühjaks rääkida
Seal õpetati lugemist, kirikulaule, usuõpetust, raamatuköitmist, saksa keelt ja arvutamist. Foreselius suutis näidata koos kahe eesti poisiga kuningas Karl XI, et eesti maarahvas on võimeline väga hästi õppima. See kõik aga pahandas mõisnikke, kes ei olnud sugugi huvitatud maarahva haridusest. Peagi hakati mõisnikelt nõudma koolide ehitamist igasse kihelkonda ja koolmeistritele palga maksmist. Rootsi aja lõpuks oli eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. 1630. aastal loodi Johan Skytte eestvõttel Tartus Akadeemiline gümnaasium, mille õppekorraldus oli lähedane kõrgkoolide omale. 1631. aastal palus Skytte kuningal muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. Selle palve Gustav II Adolf järgmine aasta ka täitis. Ülikool avati 1632. aaastal 15. oktoobril. Eesti liitmine Venemaaga ei muutnud siinset kultuuriorientatsiooni. Kuna Venemaa oli
palveid ning selle töö eest on õpetajale ette nähtud palk. Esimesed koolid avati Tartule lähemates kihelkondades: Laiusel, Pilistveres, Sangastes ja Kambjas. (Andresen: 1981, 20.) Forselius mõistis, et ühest koolist kihelkonnas ei piisa selle piirkonna laste õpetamiseks. Ta soovitas lugemisoskuse kiiremaks levitamiseks asutada lisaks küla- ning mõisakoole. Tema kaugemaks eesmärgiks oli lugemisoskuse levitamine ettevalmistuse saanud koduõpetajate kaudu. Sel viisil hakkas lugemisoskus levima ka tütarlaste hulgas. „Forseliuse eluajal õpetati koolides lugemine selgeks umbes tuhandele lapsele“ (Andresen: 1981, 22). Rahvakoolide rajamisega kaasnes vajadus õppekirjanduse järele. Seni puudusid ka lastepärased kooliraamatud. Kuna Forseliuse õppemeetod eeldas, et kõigil lastel oleks ühesugune õpik, otsustas ta kirjutada aabitsa. „Aabitsast sõltus lugemaõpetamise edukus, aabitsast kui kõige arvukamast ja odavamast rahvaraamatust olenes ka parandatud kirjaviisi
Pärnumal oli 13 kihelkonnakooli ja 2 külakooli, Tartumaal oli aga 16 kihelkonnakooli ja 5 külakooli. Saaremaal algas rahvakoolide rajamine hiljem, kuna Forceliuse mõju saartele ei ulatunud. Koolmeister oma teadmistega, kuid ka õigustega tõusis tavalisest talupojast kõrgemale. Liikumisvabaduse tõttu ei olnud ta enam seotud maaga. Koolmeistri töö eraldus niivõrd põllumehe omast, et käibele tuli ametinimetus koolmeister. Koduõpetuse kaudu hakkas lugemisoskus levima ka tütarlaste hulgas ja mitmekordistus lugemisoskus. Forceliuse surm ja aabitsa keelustamine lükkasid edasi parandatud kirjaviisi kasutuselevõtmise. Põhja-Eesti jäi koolide arvu ja lugemisoskuse tasemelt Lõuna-Eestist maha. Lõuna-Eesti koolivõrk püsis ka pärast Forceliuse hukkumist. Tavaks sai kevadiste ja sügiseste leerikoolide pidamine. Väljakujunenud koolivõrk jäi püsima lühikeseks ajaks. Puhkenud Põhjasõda, nälg
lühikeseks või juhuslikuks. Selle põhjuseks oli ilmselt sobivate koolmeistrite puudumine. Johann Fischeri algatusel avati 1684.aastal Tartu lähedal Forseliuse seminar, kus koolitati õpetajaid rahvakoolidele. Forseliuse tegevuse tähtsus: 1) Avas seminari, kus hakati ette valmistama kooliõpetajaid talurahvakoolidele. 2) Õpetajate olemasolu võimaldas avada uusi koole ning rahva lugemisoskus tõusis. 3) Lõi uue lugemaõpetamise meetodi ja andis välja oma meetodile vastava aabitsa. 4) Arendas eesti keelt. Forselius õpetas kasvandikele kolme kuuga selgeks lugemise. Õpiti ka kirikulaule, usuõpetust, rehkendamist, saksa keelt ja raamatuköitmist. Õpilasi oli umbes paarsada, millest poolsada võid töötada koolis. 1686.aasta detsembris külastas Forselius kahe õpilasega (Ingantsi Jaak ja
Esimesed katsed siduda talupoegi lugemisoskuse nõudega on teada 1720. aastaist. Nimelt teatas Märjamaa pastor 1728. aastal, et ta on suutnud talupoegi sundida oma lapsi varem kooli panema vaid ähvadustega, et ta lugemisoskusteta noorte abielusid ei laulata. Esimene nõue, et lapsed peavad 7. Ja 12. eluaasta vahel käima koolis või õppima lugemist kodus pärineb 1739. aastast. Sajandi keskpaiku juurdlus kord, et lugemisoskusteta isikuid ei tohi armulauale võtta, mis tähendas, et lugemisoskus muutus kohustluslikuks juba kõigile leerilastele, mitte ainult abiellujatele (Vahtre 2000). 18. sajandi teine pool kujunes rahvaharidusele küllalt viljakaks. Selles etendas peaosa Georg von Browne, kes 1762-1792 oli Liivimaa ja 1775-1792 ühtlasi ka Eestimaa kindralkuberner. 1765. aastal avaldas ta koolipatendi, millega hariduselu sai senisest 6 kindlama korralduse. Põhirõhk langes koduõpetusele, ent sellegi korraldamine oli tarvis
veel uimastisõltuvused, väärtusetuse ja süütunded, enesevigastamine ja surmasoov. 12. Milliseid depressiooni ravi võimalusi on olemas? 1) Eneseabi, 2) psühhoteraapia, mille käigus siis proovitakse läbi erinevate võimaluste käitumist ja mõtteid kujundada, muuta või analüüsida, 3) tablettide võtmine. Düsleksia 13. Mis on düsleksia? Lugemishäire, mille puhul lugemisoskus on madalam kui tavalastel ja mille põhjuseks ei ole õpetamatus, intellekti probleemid või sotsiokultuuriline olukord. 14. Missugused on eesti lastel enamlevinud lugemisraskusi kajastavad tunnused (Karlep 1985 järgi)? Veerimine, kohatud pausid, kordamine ja vältevaed. 15. Milliseid mõisteid kasutatakse düsleksia sünonüümidena? Spetsiifiline lugemishäire, lugemispuue, primaarne lugemisvõimetus, spetsiifiline arengudüsleksia, sõnapimebus 16
6. Missugust infot salvestatakse primaarsesse mällu? – Sõnaliselt kodeeritud informatsioon. Info salvestatakse kordamisel, tekib sensoorse mälu sõnastamise tagajärjel. 7. Missugune info salvestatakse tertsiaarsesse mällu? – Päevast päeva rakendatavad vilumused, mida aastatepikkuse kasutamise tõttu ei unusta peaaegu mitte kunagi, ka siis kui aju ülejäänud osade sisu kaduma läheb, jäävad sellised oskused alles. Nt oma nimi, sünnikuupäev, kirjutamis- ja lugemisoskus. Sekundaarsest mälust liigub info tertsiaalsesse mällu, kus asjad ei unune. 8. Mis juhtub ajutegevusega vananedes? – Tervel vanal inimesel säilib normaalne aju verevarustus, kui inimene põeb veresoonte lupjumist, siis aju verevarustus häirub ja tekib ajurabanduse oht. Mediaatorit hulk sünapsis muutub, kuigi DNA sisaldus jääb samaks. DNA kahjustused kuhjuvad, mille põhjuseks võib olla nende parandamise aktiivsuse vähenemine
1637.aastal loodi esimene grammatika H. Stahli poolt. See oli saksa keele reeglitele kohandatud. 1693.aastal avaldas J. Hornung piiblikonverentsil esimese ladinakeelse eesti grammatika. Tänu grammatikaraamatutele ühtlustus eesti keel, mis tõi lihtsuse selle õppimiseks ja arusaamiseks. Leeris hakati lugemist ja kirjutamist õpetama, ilma selleta ei saanud leerist läbigi. Rootsi aja lõpuks oli tänu lugemis- ja kirjutamisoskusele eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Haridusega kaasnes ka negatiivseid külgi. Talupoegadel takistati edasi õppimist ülikoolis, sest talupoeg ei tohtinud olla targem, kui mõisnikule vajalik. Samuti jõudis Rootsi ajal Liivimaale ka nõiajaht, mis tähendas, et targemaid inimesi peeti nõidadeks ja seetõttu hukati paljud arukamad ja osavamad. 16. sajandi lõpp ja 17. sajand tõid olulisi muutusi Eesti linnade ellu. Senini olid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
