Raamatut peab lugema mõttega ning mõnda kohta isegi kaks korda, et saada aru kellest või millest on juttu. ARVAMUS TEOSEST Antud raamat on väga huvitav ja mõtlema panev. See raamat suutis mind endasse tõmmata, see tähendab, et raamat lõppes huvitava koha peal ning mind jääb painama, mis juhtus edasi. Autor on suutnud väga hästi kirjeldada maastikku ning ümbruskonda, kuid seda oli kohati liiga palju. See raamat harib lugejat mitmes mõttes, saame teada teiste autorite teoseid ja natukene ka nende sisust, maalid ja kuntsnikud ning nende maalide tähendused. Muidugi ka inimesetega manipuleerimise oskuse on võimalik seda raamatut lugedes saada. Minu arvates ei tohiks inimestega niimoodi mängida ning isegi mitte sellise eesmärgiga, mis oli Conchisel. Enne teose lugemist olin veendunud, et see raamat ei ole kaasahaarav ning need 720
Seejärel tutvustatakse juhtkonda. Kui ettevõttes on ka olulisi võtmeisikuid, kes juhtkonda ei kuulu, tuuakse ära ka nende nimed ja selgitatakse, mil moel nende haridus või kogemus toetab äriplaani realiseerimist. Kõigi juhtkonna liikmete kohta peaks olema ära toodud järgmine inforamtsioon: nimi, sünniaeg, ametikoht, kohustused, haridus, töökogemus, loetelu olemasolevatest vajalikest oskustest. Personali ja juhtkonna peatüki eesmärk on veenda lugejat, et ettevõte on suuteline nende inimestega edu saavutama, seetõttu tuleb kirjeldada: · tööjaotust; · töötajate põhiülesandeid; · juhtimisstruktuuri (organisatsiooni struktuur); · juhatuse kohustusi ja vastutust; · tööjõuvajadust; · töötajatele esitatavaid nõudeid; · palgakorraldust, movatsioonisüsteemi; · koolituse planeerimist; · palgatõusu planeerimist. 26. Tegevusplaan lühiajaline plaan konkreetsete eesmärkide saavutamiseks. Tegevusplaani mõte on
" päris Kalle. 3) otsekõne + saatelause + otsekõne: "Kui te oleksite seda minuga arutanud," pahandas isa, "poleks teil nii kevasti läinud!" NB! Lauselõpumärk on jutumärkide sees. Otsekõne võib koosneda mitmest lausest. Siis haaravad jutumärgid kogu lausutud teksti. PUNKT Punkt pannakse 1) väitlause lõppu: Me ei teadnud, millal ta tuleb. 2) araabia numbriga kirjutatud järgarvsõna järele: 20. märtsil, 1995. aastal, 5. avenüül 3)lühenditesse, mis võivad lugejat eksitada: See toimus 5. saj e.m.a. KOMA Koma pannakse 1) aga, kuid, vaid, ent ette koond- ja rindlauses vastandatud lauseliikmete või osalausete eraldamiseks: Ilm oli kaunis, aga/kuid/ent väga külm. 2) ja, ning, nii...kui ka ette, kui neile eelneb üte, järellisand, kõrvallause, verbita lauselühend: Tulge siia, kulla poisid, ja näidake, kuidas te seda tegite. Külla tuli Ants, see vana naljahammas, ja/ning temaga koos kaks sõpra.
Sõltuvalt teksti eesmärgist, saab eristada stiile: a) Argistiil igapäevane mitteametlik suhtlus. Slängid. Pigem suuline tekst. b) Ametlik stiil kasutatakse asjaajamises, seadusandluses, tundeid pole. Avaldused, CV, elulookirjeldused, seletuskiri, volikiri. c) Teadusstiil kasutatakse teaduslikes ja populaarteaduslikes tekstides. Faktid (numbrid, tabelid, joonised), konkreetsus, asjalikkus. Kuiv tekst. d) Ajakirjandusstiil eesmärk lugejat informeerida ja mõjutada. Kompaktne. e) Ilukirjandusstiil eesmärgiks lugejat esteetiliselt mõjutada, pakub lihtsalt lugemismõnu. Kasutatakse kujundlikku ja ülevoolavat keelt. SÕNARAAMATUD: Eesti keele sõnaraamat e ÕS (vt ka www.keeleveeb.ee) Võõrsõnade leksikon. Sünonüümisõnastik. Väike murdesõnastik. 9 KIRJANDI ÜLESEHITUS:
- Ootushorisonid komponendid: 1) zanri eelmõistmine tuttavad reeglid ja normid, 2) eelnev kirjanduskogemus, tuttavad teemad ja võtted, 3) poeetilise ja argikeele eristamise pädevus. 66. Meenutage viimati loetud kirjandusteost. Millised olid Teie ootused lugema asudes ja kuidas ootushorisont muutus lugemise käigus? Teost loetakse varasemate teoste taustal. Ootushorisonti saab rekonstrueerida teosest lähtudes. Teos suunab lugejat ilmsete ja peidetud signaalide, tuttavate joonte ja vihjete abil end teatud viisil vastu võtma. Ootushorisont võib muutuda, teos võib seda avardada, algseid ootusi lõhkuda jne 67. Tooge näiteid teostest, mille esteetiline distants valitsevast ootushorisondist (Jaussi mõistes) on väga väike või päris suur. Esteetiline distants: vahemaa väljakujunenud ootushorisondi ja uue teose vahel. Väike
Gailiti kuulsus põhineb tema romaanidel "Toomas Nipernaadi" (1928) ja "Ekke Moor" (1941), mis tõid eesti keelde ja kirjandusse "nipernaadi", romantilise hulkuri kujundi. Tema viimaseks teoseks jäi ''Kas mäletad, mu arm ? '' ja aasta pärast seda ta suri. Gailiti novellides ja romaanides on tavaliselt ebaharilikud tegelased ja sündmused, eksootilised tegevuskohad. Tema stiil äratab tähelepanu sest see on värvikas, dünaamiline ja kus on palju võrdlusi. Lugejat köidab keele eripärane rütm, eriti hästi selgub see kõvasti lugedes. August Gailit pärineb Sangaste lähistelt ja oli seotud Lätimaaga Päritolu : Tõenäoliselt oli Gailiti vanaisa pool liivlane. Mõnes tema teoses on aimata Liivi päritolu. Näiteks novellis "Kas mäletad, mu arm?" Gailit oli oma juurte tõttu tihedalt seotud Lätiga. Gailit jälgis Läti kirjandust ning tundis elavat huvi selle vastu. Paljud Gailiti teosed on
Tagasiteel oli jalgratturi kiirus 4 km/h võrra väiksem kui linna sõites. Arvuta linnade vaheline kaugus. 73. Matkajad läbisid matka esimese poole 2 tunniga ja matka teise poole 4 tunniga. Matka teisel poolele läbisid matkajad ühe tunniga 2 km vähem, kui matka esimesel poolel. Kui suur oli matkajate kiirus esimemsel poolel ja teisel poolel, kui mataka kogu pikkus oli 22 km? 74. Murru nimetaja on murru lugejast kahe võrra suurem. Kui murru lugejat suurendada kolme võrra ja nimetajat suurendada 2 korda, siis saadud murdude summa on 1. 75. Mootorpaat sõitis jõel 24 km vastuvoolu ja pöördus siis kohe tagasi, kulutades edasi-tagasi sõiduks aega 5 tundi. Arvuta mootorpaadi kiirus seisvas vees, kui jõe voolu kiirus on 2 km/h. 76. Kahe sadama vaheline kaugus mööda jõge on 60 km. Laeval kulub edasi-tagasi sõiduks aega 8 tundi. Arvuta laeva kiirus seisvas vees, kui jõe voolu kiirus on 4 km/h. 77
Joseph L. Badaracco jun on ärieetika professor Harvardi Ülikoolis. Ta on viinud läbi strateegia, üldjuhtimise, äriühingute ja valitsuse suhete ning ärieetika kursusi ärijuhtimise magistriõppe tudengitele. Badaracco on lõpetanud St. Louise'i Ülikooli, Oxfordi Ülikooli ning Harvardi Ülikooli. Badaracco on imetlusväärselt tähelepanelik psühholoog ning ühtlasi laia silmaringiga filosoof ja analüütik, kes ei seo lugejat nõuannete ega manitsustega käituda igal juhul mingite etteantud juhiste järgi. Antud raamatust leidsin materjali sotsioloogilisteks üldistusteks ja argumente indiviidi psüühika mõistmiseks. Autor on saavutanud harva esineva sümbioosi nii teooria ja praktika, konkreetsete sündmuste ja üldiste seaduste ning nende avaldumise seaduspärasuste kui ka empiiriliste kogemuste ja filosoofilise üldistuse vahel.
ARVUSTUS · pigem esseistlikku laadi kui kirjanditaoline esikohal kirjutaja subjektiivne hoiak · algab efektselt kas sissejuhatus või juba pealkiri; eesmärk on lugejat lugema meelitada · esimese pooles antakse tavaliselt ülevaade teosest, vajadusel tutvustatakse autorit · teises pooles asutakse analüüsi kallale analüüsis esikohal analüüsija isik ning tema subjektiivne nägemus; subjektiivsusele seab piirid autori enda eneseuhkus mil määral ta endale huupi lahmimist lubab või piirab ta ennast ka mõne põhjendusega, mis ei ole ainult tema nägemus; loomulikult võib
seda, mida mina öelda tahan, siis võin neid ainult õnnitleda.»7 Tolstoile kuulub erakordselt selgesti väljendatud mõte, et kunstiline idee realiseerub «haakumiste» -- struktuuri -- kaudu ega eksisteeri sellest väljaspool; kunstniku idee realiseerub tema tegelikkusemudelis. Tolstoi kirjutab: «Kunstikriitikuiks on vaja inimesi, kes näitaksid, kui mõttetu on otsida kunstiteosest eraldi ideid, ning pidevalt suunaksid lugejat selles lugematute põimingute labürindis, milles seisnebki kunsti olemus, ning viiksid ta seaduste juurde, mis on nende põimingute aluseks.»8 Filosoofiliselt õige määratlus «vorm vastab sisule» ei peegelda kaugeltki adekvaatselt idee suhet struktuuriga. Omal ajal juhtis J. Tõnjanov tähelepanu selle määratluse tülikale metafoorsusele, kui teda rakendada seoses kunstiloominguga: «Vorm + sisu = klaas + vein
Rea- ja leheküljepiirid → Leheküljepiir enne). Pealkirjad nummerdada nummerdusnupust (Avaleht → Mitmetasemeline loend→ ). Ei nummerdata järgmisi pealkirju: sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud allikad, lisad ja kokkuvõte (summary). Ingliskeelne kokkuvõte Summary lisatakse ainult lõputöödele. 1.2 Sisukorra loomine Sisukord annab ülevaate töö ülesehitusest ja aitab leida lugejat huvitavat osa. Sisukorras tuleb esitada kõik töö pealkirjad leheküljenumbritega (vt Lisa 1). Sisukord asub tiitellehe järel ja on programmi poolt tekitatav (Viited → Sisukord → Kohandatud sisukord). Määrata fondiks Calibri, suurusega 12 p ja reasammuga 1,5. Lõiguvahe enne ja pärast lõiku on 0 p. 4
vääramatult põhja poole Raamatule oli iseloomulik autori ettekujutav kirjeldus. Kuna raamatu kirjutamise ajal polnud veel põhjapoolus avastatud ning ei teatud seal olevast olukorrast, siis autor mõtles ise välja .sinna kliima ja tingimused 7 Kokkuvõte Kapten Hatterase seiklused" on väärt lugemist. See on samal ajal nii arendav kui ka huvitav. ,, Raamatu algus juba köidab lugejat oma salapärasusega. Raamat küll oli teatud kohtades ehk veidi üksluine ning liigselt kirjeldav, kuid ma leidsin, et see oligi hea vaheldus. Kõige rohkem meeldis mulle lõpp ning lõpulause, mis tundus omapärase ja ootamatuna. Väga hästi kirjeldati kapten Hatterase aina süvenevat kinnisideed jõuda põhjapooluseni ning sellega vaikselt kaasnevat hullust. Kokkuvõttes mulle väga meeldis see raamat ning ma soovitaksin seda ka
Metafoor - tähenduse ülekanne sarnasuse alusel. Sisult on see peidetud võrdlus, milles võrreldav nähtus on asendatud kujutluspildiga. Miljöö - teose aeg-ruum. Miljööd kirjeldatakse peamiselt selleks, et iseloomustada tegelasi, põhjendada nende käitumist ning väljendada autori mõtteid. Pikki miljöökirjeldusi kasut. kindlatel kunstilistel eesmärkidel: nii on võimalik ruum ja aeg elama panna, anda neile tegelastega võrdne asend, valmistada lugejat ette mingite sündmuste vastuvõtuks. Miniatuur - eepika väikevorm, mida iseloomustavad lühidus, napp sündmustik, detailne sõnastus, lüüriline meeleolu ja poeetilisus. [Lydia Koidula "Talvine metsasõit" või Tammsaare "Poiss ja liblik" Monoloog - kirjandusteose tegelase minavormis üksikkõne kas juuresolijale või omaette; tegelase pikem omaette arutlus, milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Sisemonoloog on
6.Ideoloogiline sula e kuldsed kuuekümnendad Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Artur Alliksaar Ühiskonna vabanemine diktatuurist algas tasapisi pärast Stalini surma (1953), kuid selgemad muutused hakkasid ilmnema pärast 1956. aastat, kui Stalini kuriteod ning isikukultus mõisteti hukka. Kurss võeti keskusest (Moskva) vabamale ja vähem dikteeritud poliitikale, mistõttu kasvas tööstustoodang ja paranes olukord põllumajanduses. Kultuuripildis said muutused nähtavaks 1960. aastail, kus aktiivsesse ellu astus põlvkond, kes uskus vabaduse võimalikkusesse ka selles riigis. Uuenev kirjandus oli rahvusliku identiteedi peamine väljendaja ning puuduvate meelelahutusvõimaluste asendaja ning see tingis ka raa...
Piirid muudavad teksti omaette maailmaks, kuid ei vähenda teksti seesmist semiootilist paljusust, kuna seal võivad olla erinevad keeled ja koodid. Kommunikatsioon kultuuritraditsiooni ja publiku vahel. Klassikalise ja paljutõlgendatud teksti on salvestatud paljud tähendused ja assotsiatsioonid. Tekstikriitika muudab lugeja enda suhet teiste lugejatega. Erineval ajal lugemine annab uut kogemust, muutunud on elukogemus ja kultuuriline kogemus. Kirjandusteos ei ole seega passiivne, ent vajab lugejat aktualiseerumiseks. Sub kultuurid võivad teksti erinevalt vastu võtta, tõlgendada. Kariibidel asuvad inimesed loevad Jane Airi teistmoodi kui Inglased. R. Bart alustab oma arutelu Balzac ,,Sarasine" analüüsiga, ei tea mida Balzac oma arutelus mõtleb. Autor on surnud, tekstis räägivad igasugused muud hääled, koodid ja märgisüsteemid. R. Bart ,,S/Z" uurimus. Saussure: ,,keeles ei ole positiivseid elemente, keeles on ainult erinevused". Sõnade
vanglas, kuni viiakse läbi juurdlust. Kaptenkomandör põgeneb koos ühe alluva ohvitseriga vanglast, et ise uurimise käiku selgust tuua – et see ei õnnestu, naaseb ta pärast rohkeid kannatusi tagasi vanglasse. Peale 22 aastat kestnud eeluurimisvangipõlve mõistetakse kaptenkomandör süüdi ja viiakse ellu tema surmaotsus. See lugu – Nikolai Baturini seni viimane romaan „Sõnajalg kivis“ – rabab lugejat oma kahetisuses. Ennekõike on see romaan peategelase lõppematust kannatuste jadast, ent samal ajal pole tegemist sünge tekstiga, vastupidi, seal on omalaadset helgust ja optimismi. Romaan on otsast otsani kannatusi täis, ja sealjuures mastaapseid, suuremõõtmelisi kannatusi. Autor oleks nagu endalt küsinud, mis on kõige valusamad asjad elus. Ja siis püüdnud vastuseid leida võimalikult mitmel tasandil: isiklikus elus on suurimaks õnnetuseks perekonna lagunemine ja armastatu kaotus;
üleilmastumine (kaovad erinevused eri kultuurides loodu vahel), orienteeritus suurlinnale, tehnoloogilisus (tekivad ka uued tehnoloogilised subkultuurid), võõrandumine, absurd, keha täielik vabastamine piiranguist, eksperimentaalsus, kõigelubatavus. Postmodernismi tehnika on seotud tsiteerimise, viitamise, iroonia, paroodiaga, popkultuuri võtetega. Tavaliselt pole postmodernistlik kirjandusteos üheselt mõistetav, vaid avatud tekst, mis kutsub lugejat otsima kujunditele uusi tähendusi ja seoseid, looma ,,oma teost". Postmodernism laiemas tähenduses hõlmab kogu tänapäevast elustiili, arvuti- ja mobiiliajastu inimeste argielu, kõiki inimtegevuse valdkondi. Eesti kirjandusse ilmusid postmodernistlikud tekstid 1960ndatel, domineerivaks sai postmodernism 1990.aastail. 20.sajandi keskpaigast äratas tähelepanu omanäoline ladinaameerika kirjandus, mille poeetikast hoovad ürgset loodus- ja maalähedust
Ukse taga oli jälle keegi, see oli prouga Berlingoti tütar, ta oli terve, ta jooksis ja tantsid. Lindu nähes oli ta hakanud kohe hüppama nagu väitis Berlingot. Lapsed naersid ja plaksutasid Mytyl ja Tytyl vaatasid tüdrukut ja ütlesid, et ta on nagu Valgus, ainult natuke väiksem. Nii olid kõik õnnelikud ja rõõmsad. Lugu oli väga huvitav lugeda, mis siis, et lapsed nägid vaid und, aga see avas nende südame ja õpetas ka mind kui lugejat, et alati ei pruugi õnne otsida vaid ta võib seista otse sinu kõrval koguaeg, tuleb vaid avada silmad, mitte käija ringi nagu hobune silmaklappidega, kes näeb vaid otse ette.
“Moll Flanders”(1722) – ühe kurjategija elulugu - vähe psühholoogilist analüüsi, teosed peegeldavad ajastu konflikte, tegelased elurõõmsad optimistid Samuel Richardson (1689-1761) – moraliseeriva psühholoogilis-olustikulise perekonnaromaani rajaja, sentimentalismi eelkäija; kirjavorm – sobiv psühholoogiliseks vaatluseks, vähe seikluslikku elementi; sündmuste keskpunktis perekonnaelu ja alamasse keskklassi kuuluva lihtsa inimese tunded; eesmärk panna lugejat kaasa tundma vaeste ja alandatud inimeste saatusele. “Pamela”(1740) – kiriromaan, Pamela Andrewsi lugu. Pamela armastab oma peremest, kuid ei taha saada tema armukeseks, tema vooruslikkus muudab ka meest “Pamela abielus”(1741) “Clarissa” (1748) – traagilise lõpuga kiriromaan, Clarissa sureb üleelatu tõttu, tema võrgutajale makstakse kätte. “Sir Charles Grandisoni lugu”(1754)
Kroonikale hoiatuse, milles lubas ajakirja kohtusse kaevata. 17. Mullu renoveeriti Tallinnas Tehnika tänav, kus autodele mõeldud sõidurada muutus ahtramaks värske jalgrattatee arvelt. Mullu Tallinnas renoveeritud Tehnika tänaval muutus sõidurada ahtamaks värske jalgrattatee arvelt. 18. Kui avaldatud fakt audientsis resoneerib ja ajakirjanduse jaoks peamist reklaamiraha (ehk ajakirjanduse peamist sissetulekut) teenivat lugejat juurde toob, siis seda ka avaldatakse. Avaldatakse faktid, mis auditooriumis kõlapinda tekitavad ning ajakirjanikele olulisimat reklaamiraha (ehk ajakirjanike peamist elatusallikat) sisse toovaid lugejaid juurde meelitab. Õige järjekord ja õiged seosed, nii et laused oleksid paremini mõistetavad. Kaaluge varianti ühest (nt esimesest) keerulisest lausest mitu lihtsamat teha. Sõnade järjekorra kõrval (öeldise
Süüdi ühiskond ise Raamatu tegelik sisu ja mõte algabki sellest. Huvitav on mainida, et Ameerika väljaandel puudub viimane peatükk, mis on kogu loo mõistmise seisukohalt küllaltki oluline vaimset ümbersündi ei toimu ja Alexile on taas avatud tee tagasi kuritegusid sooritama. Kas ameeriklastele oli liiga keeruline, et autor ei rakenda mingeid kirjanduslik-moraliseerivaid võtteid või deus ex machina't? Tegelikult polegi ju oluline korralikult ja soravalt kirjapandud sündmustik, mis lugejat hetkekski lahti ei lase jah, see on nauditav, kuid vaidlused ja arvamused algavad suhtumisest sellesse mitmekihilisse hoiatusromaani, kus iga järgmine lahend juhatab suuremasse ummikusse. Kus on siis tehtud viga, et sünnivad sellised nagu Alex? Mis on nii pööraselt valesti, et nad tegutseda saavad? Raamatu vastused on ridade vahel olemas kogu ühiskond on selline, võõrandunud ja moraalitu, vegeteerides päevast päeva ilma kõrgemate sihtide ja sügavama eesmärgita.
nende seiklusi meelde, vaid neile otsa vaadates. Ukse taga oli jälle keegi, see oli prouaga Berlingoti tütar, ta oli terve, ta jooksis ja tantsid. Lindu nähes oli ta hakanud kohe hüppama nagu väitis Berlingot. Lapsed naersid ja plaksutasid Mytyl ja Tytyl vaatasid tüdrukut ja ütlesid, et ta on nagu Valgus, ainult natuke väiksem. Nii olid kõik õnnelikud ja rõõmsad. Lugu oli väga huvitav lugeda, mis siis, et lapsed nägid vaid und, aga see avas nende südame ja õpetas ka mind kui lugejat, et alati ei pruugi õnne otsida vaid ta võib seista otse sinu kõrval koguaeg, tuleb vaid avada silmad, mitte käija ringi nagu hobune silmaklappidega, kes näeb vaid otse ette.
kirjandusteksti poeetilisi võtteid ja peamisi kujundeid; 5) mõistab sõnakunsti väljendusvahendite mitmekesisust ning nende erinevusi ja sarnasusi võrreldes teiste kunstiliikudega (teater, film, kunst, muusika); 6) tajub kirjandusteksti mitmeti tõlgendavust, erinevate kultuurikontekstide tausta teose mõistmisel, näeb kirjanduses inimese ja maailma mõistmise mudelit; 7) kujundab endast teadlikku lugejat, kes kirjanduse toel arendab oma eetilisi ja esteetilisi väärtushinnanguid ning maailmavaadet; 8) analüüsib kriitiliselt erinevad kirjandusteoseid ja infoallikaid, arendab nii suulist kui ka kirjalikku väljendus- ja aruteluoskust ning loovust. (Merlecons Toimetised 2010: 24). Selline ettekirjutatud eesmärk on kasulik selleks, et õpetajad teaksid, mille järgi õppetööd läbi viia ning oleks kindel siht, kuhu välja peab jõudma. Õpilastel on kergem aru saada ja lihtsam õppida, kui
energiavarustamise vorm vesi lagundatakse valgusenergia toimel ja saadakse Co2-st orgaaniline aine ja jäägiks on hapnik (orgaanilise aine süsinikskeleti ülesehitamiseks, ATP sünteesiks). Fotosüntees toimub kloroplastides ja fotosünteesi pigmendid on Klorofüllid, karotinoidid ja fükobiliinid. 14. Taimede võimalikud energiavarustuse viisid - Fotosüntees ja kemosüntees 15. Kromosoomid - (teavet saab kasutada vaid teabe lugeja olemasolul, kromosoomis pole teabe lugejat, on karüoplasmas/tsütoplasmas). Milleks:Teabe talletamiseks kogu elu reguleerimise teave. Ehitus: DNA+histoonid(valgud, mis hoiavad DNA struktuuri ja kaitsevad välismõjude eest, ning reguleerivad DNA kasutamist) nukleosoom on kromosoomi morfoloogiline ühik. Tervikuna: rõngaskromosoomid on nt: bakteritel. Mitokondrites ka rõngaskromosoomid. On ainult üks ja paikneb vabalt tsütoplasmas. Pulkjad kromosoomid päristuumsetel. Paiknevad rakutuumas ja on palju. Operon
"Juudit". Sel perioodil ilmusid ka romaanid "Kõrboja peremees", "Tõde ja õigus", "Elu ja armastus" ja "Ma armastasin sakslast" ning näidend "Kuningal on külm". Kirjaniku viimane romaan "Põrgupõhja uus vanapagan" ilmus aasta enne tema surma. Tammsaare romaanid, esseistika ja lühem proosa vapustavad tänapäevagi lugejat oma sügava elutunnetusega. Tammsaare on ennast lugejate südamesse kirjutanud omapärase keelekasutuse, paradokse täis mõttekäikude ning ebatavaliste tegelaskujudega, kes elavad korraga nii omas ajas kui ka igavikus, olles erilised ja köitvad iga ajastu lugejate jaoks. Tema tõlketöid avaldatakse tänapäevalgi. 11 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Kaevats, Ü. 1996. Eesti Entsüklopeedia 9. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 2. Puhvel, H. 2000
olulisemalegi, mis otsesõnu kirjas. Kodu sisendas Ennosse usulisi veendumisi. Ema ja eriti pimeda vanaema laulud ja jutuheietused juhatasid ta rahvaluule fantaasiamaailma. Luuletus ,,Kojuigatsus", mis on ta üks tuntumaid luuletusi tekitab igatsuse tunnet. See luuletus paneb mõtlema lapsepõlvele ja ilusale suveilmale. Luuletuses on tundelised ja intensiivsed looduspildid, mis vihjavad üksiku märksõnaga looja hingeseisundit. Enno luule paneb lugejat aktiivselt ette kujutama põhikujundeid. Kojuigatsus Nüüd õitsvad kodus valged ristikheinad, tuul mängib lillelõhnaga mu ümber tasa laulavad vaiksed leinad. Ja sääl, kus tee nii pikk ja tolmune viib sinimetsa poole kaugele, sääl kasekõne loob kui pilvi teele,
sajandialguse eesti noore kunstirahva sealset eluolu ja Pariisi ennasr kui maailma kunstimetropoli oma hiilgeajastul Kõik piirizanrilised teosed on Tuglas kirjutanud niisama valitud stiilis nagu novellidki. Tema ja Johannes Semper rajasid eesti kunstipärase reisikirjelduse. Dekoratiivsetest loodusmotiividest kubiseb kogu Tuglase ilukirjanduslik proosa ja neid jätkub külluses ka reisikirjeldustesse. Tuglase stiliseeritud ideaalmaastikud ei tarvitse köita seda lugejat, kelle suhe loodusega on vahetu. Siiski tuleb au anda tema oskusele tuua sõnadega maalimise teel esile teatud paiga eripära. Tuglas on ka leidlik kujutlusmaastike looja. Näiteks superfantastiline mets hiiglaste saarte novellist "Maailma lõpus" on modelleeritud kapsa järgi. Kirjanik muutis parasvöötmes üldtuntud peakapsa tundmatuks eksootiliseks puuks kahe võttega: suurendas seda umber 20 korda ja irjeldas siis selle "puu" otsa roniva tavalist kasvu inimese vaatepunktist.
· "Jobu" - jutuke · "Teravad nooled" - jutuke · "Krimmi ja Kaukaasia eestlastel külalisteks" - reisikirjad (1904- 1905) 10 Kokkuvõte Eduard Vilde töötas loova kirjanikuna üle viiekümne aasta. Juba oma nooruses kirjutas ta teoseid vastavalt oma tahtele, ilma et teda oleks kõigutanud keegi teine. Tema teosed räägivad elust enesest, kuid ometi suudavad need üllatada lugejat oma temaatikaga. Mõne aastaga kujunes Vildest meie populaarseim kirjanik, kelle sotsiaalseid põnevus- ja naljajutte loeti suure õhinaga laiades rahvakihtides. Elus aitas teda edasi oskuslik huumor ja tahtejõud. Tal oli palju tuttavaid ja sõpru, kes kõik teda toetasid. Küllap oleks olnud tema elutee pikemgi, kui tol ajal oleks meditsiin kõrgemalt arenenud. ,,Ma olen realist vaimulaadi ja ilmavaate pärast. Mind huvitab elu, sellepärast püüan teda
K. püüdis olla võimalikult aus, kuid võttes protsessi endiselt huumoriga, suhtus ta tobedasse süsteemi üleolevalt ja irooniliselt. Igatahes lahkus K. kohtust teadmisega, et ta on oma parima võimaluse käest lasknud. Kolmandas peatükis on kätte jõudnud järgmine pühapäev, mil K. otsustab uuesti kohtusse minna. Tuleb aga välja, et seekord istungit ei toimugi. Esiteks on kummaline asjaolu, et kohtuistungid toimuvad pühapäeviti. Sellega püüab autor ehk lugejat normaalsest reaalsusest veelgi võõrandada. Fakt, et istungit ei toimu (K-le pole selle toimumise või ära jäämise kohta ka eelnevalt teadet tulnud) on märk sellest, et inimest hoitakse bürokraatlikus süsteemis teadmatuses ja jooksutatakse asjatult. Et K. aga oma tulemisele mingigi mõtte leiaks, püüab ta vaadata laual asetsevaid kohturaamatuid, kuid seda ei lubata tal teha. Selle sümboli idee võtab kokku K. lause kohtus viibivale naisterahvale: ,,... need on vist seaduseraamatud, ja
2.3 Kasutusala, kasutusmugavus, hinnaklass Hinnaklassis on mälukaardid odavamad kui spetsiaalsed mälupulgad, sest nende kasutusvaldkond on laiem (digifotokad, mp3 mängijad, pihuarvutid, mobiiltelefonid). Samas on kasutusmugavuse poolest mälupulk parem, sest tema USB pistiku tõttu saab teda ühendada pea iga arvutiga, mälukaartide jaoks aga on vaja spetsiaalset kaardilugejat. Mugavam on kaasas kanda ühte pisikest mälupulka kui mälukaarti ja välist lugejat. Inimesele, kes peab transportima suuremaid faile ja/või juba omab seadmeid, mis neid kaarte kasutavad (kaamerad, diktofonid jms), on otstarbekam osta eraldi kaardilugeja ja võib-olla ka (lisa)mälukaart. Viimasel ajal on hakatud tootma ka multifunktsionaalseid seadmeid, kus on mälupulgaga ühendatud näiteks MP3-mängija või käekell või pisike digikaamera. Mõnel mälupulgal on lisaks ka diktofon ja/või FM-raadio. Hinna poolest
selle asemel torkavad silma kummastamapanevad liitsõnad nagu mammutiluuaritmeetika paradigma (lk 35), mentaaltehnoloogia (lk 89 dateerimismeetodina), visiirsuundade tehnoloogia (lk 109) või megaliitplaneeringute funktsionaalne diagnostika (lk 204 taas dateerimismeetodina). Lisaks eespool nimetatud probleemidele, mis muudavad kirjutatu juba eos kuidagi kummaliseks ja küsitavaks, häirib M. Remmeli raamatus siin-seal sõnastus, milles lugejat sunnitakse ilma igasuguse argumentatsioonita omaks võtma autori esitatud seisukohti. Leheküljel 63 leiab sellised konstruktsioonid nagu ,,pikemalt tõestamata[...]" ja ,,ükskõik, kas need viimased oletused on valed või õiged, faktiks jääb, et [...]" või leheküljel 87 ilmnev üleskutse ,,Ärge uskuge ENEt [...]" (Remmel 2007). Kui eelnevalt nimetatud sisulised probleemid uurimistöö konkreetse probleemistiku ja
- 4.4.3. Tootmis/teenindusprotsessi kirjeldus ja tehnoloogiline skeem (soovitatav lisada jooniseid, skeeme) Klient ostab NFC kaardi ning edastab meile enda andmed, telefoni kaudu laeb kaardile raha. Toidu tellimiseks sisestab ta enda tellimust puutetundliku ekraani kasutamisel (tahvelarvuti) ning valideerib end NFC kaardiga, tahvelarvuti näitab tellimuse nubrit. Letini jõudes ütleb klient oma tellimusnumbri ning saab toitu. Maksab NFC kaardiga kasutades teist NFC lugejat. 4.4.4. Tootmise/teenuste osutamise mõju väliskeskkonnale (jäätmete hulk, käitlemine, puhastusseadmed) Otseseid jääke ei teki, mõju väliskeskkonnale ei esine 4.4.5. Masinad ja seadmed Masina(seadme Ühikute arv Ühe ühiku Kokku (EUR) Amortisatsioon (EUR nimetus soetusmaksumus aastas) (EUR)
Jah- et hiljem neistki mööda minna." Teiseks, Nietzsche eetika on enesetäiustamise eetika, mille järgi moraalsed väärtused peavad soodustama isiksuse eneseteostust. See ongi üks põhjus, miks Nietzsche ei sallinud kristlust. Tõenäoliselt on ristiusuvaenulikkus üks nendest allikatest, millest lähtub tema moraalifilosoofia. Kolmandaks, alati ei saa Nietzsche öeldut võtta puhta tõena ja tõsiselt. Mõnikord lähtuvad tema väited lihtsalt vaidlemishimust ja soovist lugejat sokeerida, vastandada oma seisukoht tavaarvamusele. Jumal on surnud Nietzsche kuulutas, et Jumal on surnud: ,,Ons see küll võimalik! See vana pühak oma metsas polegi veel kuulnud, et J u m a l o n s u r n u d !" (,,Nõnda kõneles Zarathustra") Teoses ,,Rõõmus teadus" räägib filosoof mõistuloo hullumeelsest inimesest. ,,Kas te olete kuulnud hullumeelsest, kes päise päeva ajal süütas laterna ja kõndis mööda turgi, karjudes: ,,Ma otsin jumalat! Ma otsin jumalat
oma kaasahaarava sisu ja süzee keerdkäikudega ei jää alla kuulsamatele kriminaalroomanidele ja seiklusjuttudele. Kuigi üsna liialdatud kujul toob ,,Risteta hauad" meieni eesti rahva valu ja hingepiina. Samuti täheldasin, et suurema põhjalikkusega vaatleb Viirlaid inimhinge. Viies inimsuhted ja inimpsüühika piirialadesse, testides nende tugevust ja analüüsides nõrkusi. Hoolimata oma äärmulikust suhutumisest ei taha Viirlaid lugejat venelasi kommunismiga võrdstustada. Ja kuigi teose alguses tekitavad ,,punased" viha, vastikust ja põlgust, siis raamatu arenedes suureneb ka nende vastu kaastunne. Inimest ei saa hinnata tema nahavärvi või rahvuse järgi, vaid tuleb mõelda selle peale, mis on tema südames ja hinges. 10 Kasutatud allikad: 1. Viirlaid, A. "Ristideta hauad" Eesti Päevaleht 2009 2. Kronberg, J
leidsin teosest kokku 11. Ülejäänud mälestusi, mida oli raske ise rühmadesse jaotada, leidsin kokku 11. Teoses võib leida rohkesti kohti, kus autor mõtiskleb olnu üle ja annab edasi seda mälestuste mälestusena. Samas see alguses muutus häirivaks, kuid mida lehekülg edasi seda loomulikumaks see kujunes. Töö kirjutajale meeldib romaani autori mälestuste käsitlus, sest pärast lugemist tekkis mõnus härdumus mälestuste suhtes. Lisaks pani see teos töö kirjutajat, kui lugejat muutma oma seisukohta aja metafüüsika kohta. 4.KASUTATUD KIRJANDUS Raamatud: Karl Ristikivi. 2009. ,,Kõik, mis kunagi oli Eesti Päevalehe AS Võõrsõnade leksikon 1983 Internet: http://portaal.eki.ee/ http://www.google.ee/#hl=et&source=hp&q=karl+ristikivi&oq=karl+ristikivi&aq=f&aqi =&aql=&gs_sm=e&gs_upl=5975l10672l0l14l10l0l0l0l0l0l0l&fp=cfbf3231e5abd6cf&bi w=1280&bih=685
arendust, ulatust aeg-ruumis, igavikulisust. Ent tavatasandi katte all tahab ta siiski universaalset taastekitada, üldkehtivat struktuuri tabada ning sõnastada. Sügisballi ehk stseene linnaelust võib pidada üheks tema modernistlikumaks teoseks, see kujutab endast pildikeste jada ühe linnaosa elanike elust, mille taotluseks on kirjeldada kaasaegset urbanistlikku kultuuri ning lasta lugejal koostada etteantud fragmentidest oma arusaam. Ta kutsub lugejat justkui teose struktuuri loomisel osalema. Kuue peategelase näol teeb autor läbilõike ühiskonnast, kasutades vastandlike elualade ning hoiakutega inimesi - poeet ja tehnik, moodne Maurer ning konservatiivne Theo jne. Romaan on tegelaskeskne, kuid nende ilmumine on näiliselt juhuslik, isegi maagiline ning seletamatu. Sellises süzheearenduses on Unt nähtavasti saanud inspiratsiooni Bulgakovi teostest. Sügisball
Kõrvaltegelased on peategelas(t)e teenistuses ning jäävad tähtsuselt nende varju. Episoodilised tegelased esinevad teoses vaid põgusalt. Sügav tegelane – keeruline ja arenev, autor kujutanud teda detailselt. Lame tegelane – lihtsakoeline ja muutumatu, teda pole lähedalt kujutatud. Lame tegelane on sageli taandatav ühele ideele või iseloomujoonele, sageli on lamedad tegelased antud tüüpidena. Sügav tegelane on võimeline lugejat üllatama, lame mitte. Romaan – kaasaegse maailma eepos, seades eepika põhižanriks, üleminek luulelt proosale. Romaan sai alguse 17.sa. Hispaanias. Romaani peetakse kodanluse häälekandjaks. 18.saj.edasi tõusis romaan kirjanduse põhižanriks ja on seda ka tänapäeval. Realistlik romaan – keskseks on inimene ühiskonnas, sotsaalsete probleemide keskel, omab selget struktuuri, kus on kujutatud maailma sisemist loogikat. Elu kujutamine toimub võimalikult
iseloomulik joon, mis näitab, et nad esindavad konkreetset romaani alažanri. Mis on romaani ja novelli põhinerinevused? Mis on novelli iseloomulikud jooned? Lugege eksamiks valmistudes läbi vähemalt üks novell (võite valida nende novellides seast, mis on II iseseisva töö valikute seas) ja määrake neis paar novellile iseloomulikku joont. Romaan. Romaan on kaasaegse maailma eepos. Romaan on eeposest maisem, tegelased on vooruste ja vigadega. Romaan kõnetab lugejat, võimaldab tegelastega samastuda ja on kõrvutavav reaalse eluga. Tegelased on eeposest keerulisemad, mitmekihilised ja konfliktsed. Romaan võib olla mitmehäälne (ideede põrkumine jms), kujutab elu kui probleemi. Romaani laadi määrab dominant (mis laadil on enam kõlajõudu). Romaani alaliigid: seiklusromaan, rüütliromaan, pastoraalromaan, kriminaalromaan, ajalooline romaan, ulmeromaan, fantastiline romaan,
vooruste ülistamisel teisi laulikuid ületada. Rüütliluulele oli omane teadlik püüe luuletehnilise täiuslikkuse poole. Võeti kasutusele riim. Trubaduurid lihvisid hoolikalt oma luuletuste stiili ja mitmekesistasid luulevorme. LINNALÜÜRIKA Linnakirjandust iseloomustavad kaine mõistuse ja arukuse võidulepääs ning püüd kujutada argielu, ka selle labaseid ja inetuid külgi. Teosed piitsutavad kohtunike ostetavust, kirikumeeste patuelu ja rikaste ahnust, püüdes juhtida lugejat õigele teele. Prantsusmaal oli pupulaarne fablioo, rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse sunnitulusega lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. ROOSIROMAANID mahukas prantsuse kirjandusteos, mille keskne teema on mehe ja naise suhted. Abieliideaaliks seatakse abikaasade võrdus ja sõprus. Romaan kireljdab ka õrna ja õilsat armastust. REBASE ROMAANID "Reinuvader Rebase seiklused" kogutud lood. Tegemist on prantsuse linnakirjanduse suurteosega
klassikalisi strukturalistliku või semiootilise lähenemisviisi selgitusi ja mitmeid kasulikke tutvustusi ja kommentaare. Märk on keeles põhiline füüsiline tähenduse kandja. Me kasutame omavahelises kommunikatsioonis märke, et anda edasi tähendusi oma kogemustemaailma objektide kohta teistele , kes interpreteerivad meie kasutatud märke ühese keele abil või teadmiste põhjal meie kasutatud märgisüsteemi kohta. Avatud tekst on Eco järgi selline, mille diskursus ei piira lugejat ühe kindla tähenduse või tõlgendusega. Avatud ja suletud teksti eristamisel on potentsiaalne ideoloogiline tähendus. Eco uudised on tunduvalt suletumad ja piiritletumad oma informatiivse eesmärgi tõttu. Angi kritiseeris üldist auditooriumiuuringute traditsiooni institutsioonilise vaatenurga tõttu, mille tagamõtteks on toota kommertslikke ja institutsioonilisi teadmisi abstraktsest auditooriumist konrolli ja manipuleerimise eesmärgil. Moles eristas kultuuri kaks
töölehegasisestatud eelnevalt arvutisse KIRJANDUSE alamkataloogi , kust õpilased need hõlpsasti üles leiavad.) "Laps olla muretuna veel" "Hüvastijätt" "Muusikale" 2. Täida tööleht 1) "Laps olla muretuna veel" a) Millest kirjutab autor selles luuletuses? b) Millist elu autor taunib, millist väärtustab? c) Milline tunne valdab lugejat? d) Too välja luuletuse romantilised jooned. 2) "Hüvastijätt" a) Millest luuletus räägib? b) Kirjelda luuletuse meeleolu 3) "Muusikale" a) Milline on Byroni suhtumine muusikasse? b) Millega võrdleb autor muusikat? c) Leia luuletusest metafoore ja võrdlusi. 4) Shelley on kirjutanud luuletuses "Byronile" Oo, Võimas Vaim, kui maru pilliroost
Informaatika ja biomeetria teooria eksam 1.LOENG Informaatika - info struktuuri, hankimist, töötlemist ja esitamist käsitlev teaduse ning tehnika haru. Arvutiõpetus - sama asi aga kitsam Infotehnoloogia - sama asi aga laiem Informatsioon ehk teave - andmeid ja teateid ● Informatsioon eristub teadmetest selle poolest, et andmed võivad olla töötlemata kujul faktid, millest üldistamise või muu töötlemise järel saab informatsioon. Vahetu info - kogud/ õpid midagi sinule uut (isegi kui ühiskonnale on vana info) Vahendatud info - teatud, räägid informatsioon ● Suurem osa meie infost on vahendatud Bait on kõige levinum infohulga mõõtühik, tähis B. Infoühiskonna ajalooline areng Kirjakeele ja tähestiku leiutamine võimaldas edastada inimkonna talletatud kogemusi ja infot, ilma et oleks vajalik vahetu kontakt info koguja ja selle hilisema o...
põhiliselt siinseid olusid, siis sentimentaalne kirjandus on vahendanud ainult võõrast ainestikku. Kõnealused haleduslood jõudsid meie mugandajate-tõlkijate kätte saksa rahvaraamatuist, mis omakorda laenasid neid keskaja rüütli- ja legendikirjandusest. Nende juttude liigutav sündmustik pakkus lihtlugejale tugevat meeleerutust. Ehkki lihtsakoelised ja naiivsed, oli ometi tegemist uudse laadiga, mis vähemnõudlikku lugejat köitis. H. Stahl. Trükitud kirjanduse esimene silmapaistev esindaja. Pärines Tallinnast, omandas Saksamaa ülikoolides usuteadusliku hariduse ja töötas kirikuõpetajana. Ameti tõttu leidis ta, et on vaja edendada eesti kirja- ja trükisõna. Pikajalise töö tulemuseks oli saksa- ja eestikeelne käsiraamat pealkirjaga ,,Käsi- ja koduraamat Eesti vürstkonna jaoks Liivimaal" (1632-38). Mõne aasta pärast avaldas ta
arendustegevuses kasutamiseks kemikaali, mille märgistus on mõnes muus saajale arusaadavas keeles ja vastab CLP-määruse nõuetele. Kemikaali nõuetekohasel pakendil peab olema järgmine teave: · tarnija(te) nimi, aadress ja telefoninumber; · aine või segu nimikogus pakendis; · tootetähised (aine või segu identifitseerimist võimaldavad andmed); · ohupiktogrammid; · tunnussõnad (sõna, mis viitab ohu suhtelisele raskusastmele, et hoiatada lugejat võimaliku ohu eest. Eristatakse kahte tasandit: ,,ettevaatust" viitab raskemale ohukategooriale, ,,hoiatus" vähem tõsisele ohukategooriale); · ohulaused; · hoiatuslaused; · lisateave. 3.3 Töötajate ohutuse tagamine Selleks, et tagada töötajate ohutus ja anda suunised tööandjale, on välja antud Vabariigi Valitsuse 20.03.2001. a määrus nr 105 ,,Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded"
kaudu või heliloojate seadetega luuletaja tekstidele, millest paljud ka laulupidude repertuaari kuulunud on ja mis kindlasti ka suure hulga inimeste südameid on puudutanud. Pean tunnistama, et ka mind on Liivi poeetika väga tugevalt mõjutanud ja kuigi tegu on kirjamehega, kelle elu ja loomingut on läbi ja lõhki uuritud, tahtsin oma essees siiski just talle keskenduda, sest pean väga oluliseks tema oskust nii ajatult kirjutada. Paljud tema luuletused kõnetavad lugejat nii nagu oleks need kirja pandud silmas pidades hetke, milles praegu viibime. Liivi luulet iseloomustab lihtsus ja siirus, kuid oluline on, et oma lihtsuse juures jutustavad need siiski väga olulistest ja suurtest teemadest ning just see on põhjus, miks Juhan Liivi luule on eesti kirjanduse tüvitekst. Tõnu Õnnepalu on Liivi luuleloomingut kirjeldanud sõnadega : ,,Need Liivi paremad laulud kasvavad välja otse keelest, mõttest ja hingest, ja lihtsalt on olemas
(võitlus ühikondlike eeliste eest, kapitalistlik kodanlus vs. töölisklass). Inimteadvust määravad ideoloogiad, mille kaudu tajutakse ja seletatakse reaalsust - ideoloogia väljendab juhtiva klassi positsiooni ja huve, mis saavad ise kogu ühiskonna loomulikuks hoiakuks. Marksistliku kirjandusteooria alused *kirjandusteos EI eksisteeri ajatus esteetilises sfääris *teos tugevdab lugejas ideoloogia mõju, mida teos esindab või kutsub lugejat üles valitsevat ideoloogiat kritiseerima - paljud teosed teevad mõlemat. *ideoloogia ei väljendu mitte ainult teose sisus, vaid ka vormis - realistlik väljendus, võimaldab paremini väljendada ajastu majanduslikke ja ühiskondlikke ebavõrdsusi. *nn.eksperimentaalne kirjandus - keskendub üksikisiku teadvusele. Paljud marksistlikud kirjanikud aga ka hindavad sellist vormi, kuna fragmenteeritud esitamine, võõrandumine viitab inimese võõrandumisele kapitalistlikus ühiskonnas.
jutustajaga; suhe iseendaga; suhe teiste tegelastega; suht ümbritseva maailmaga. Nt realistlikus romaanis on individualistlikud tegelased. Järjest enam hajub tegelase mõõde, kuna tänapäeva maailmas pole enam kindlaid väärtusi, vaateid. 25.1.Sügav ja lame tegelane (mille järgi saab lugeja aru, mis tüüpi tegelasega on tegu?) Sügav tegelane on arenev ja keeruline, detailselt kujutatud, sisevaade tema sisemaailma. Sügav tegelane on võimeline lugejat üllatama, lame mitte. Lame tegelane muutumatu, lihtsakoeline, lugejale ei anta tema kohta palju informatsiooni, esindab üht ideed või iseloomujoont. Lugeja võib saada aru, mis tüüpi tegelasega on tegu kõige eelneva põhjal. Siiski tasub lugejal analüüsida tegelase keerukust, kes tegelane on lihtsakoeline või keerulise siseeluga; tegelase arengut, kas tegelane on muutuv või muutumatu ning viimaks tegelase kujutamise
korraldatud romaanivõistlusel esikoha. Eel nimetatud romaanis kasutab ta mahlakat noortepärast kõnepruuki ning sisu kohta ütles zürii, et see oli ääretult terviklik ja huvitavate süzeekäikudega, mis hoiavad lugejat kuni lõpuni põnevuses. Diana Leesalu usub, et noortele kirjutajad ei peaks kartma kasutada sama keelt, mida kasutavad noored ise. Kaanekujundus petab! Tänapäeval on üsna
Kui oleme niiviisi kõik kordsed eemaldanud, jäävad järele parajasti kõik algarvud. Harilik murd näitab, mitmeks võrdseks osaks on tervik jaotatud ja mitu sellist osa on võetud. Harilikku murdu võib vaadata kui jagatist. Murru nimetaja ei saa võrduda nulliga. Harilik murd näitab osa suurust võrreldes tervikuga Hariliku murru põhiomadus seisneb selles, et hariliku murru väärtus ei muutu, kui korrutada või jagada murru lugejat ja nimetajat ühe ja sama nullist erineva arvuga. Hektar on mittesüsteemne pindalaühik. Tähis ha. 1 ha = 0,01 km² = 10000 m² Hulkade A ja B ühendiks nimetatakse hulka, millesse kuuluvad kõik hulga A elemendid ja hulgast B veel need, mis hulka A ei kuulu. Hulkade ühendit tähistatakse märgiga . Näide 1: A = { m;;7}. B = { ; ; 7; b} A B = {m; ; 7; ; b } Hulkade A ja B ühisosa A B on hulk, mille moodustavad parajasti kõik sellised elemendid, mis kuuluvad hulka A ja hulka B.
Tekitatud kahju oli hirmus ja pöördumatu. Mitte ainult ei tapetud valimatult inimkehi vaid kõige enam kannatasid need, kes pidid edasi minema oma eludega ja haavu parandama rahuajal. Erich Maria Remarque'i on põhjusega peetud 20. sajandi üheks tippkirjanikuks. Kõik omal nahal reaalselt läbi elanud Remarque kirjeldab ,,kadunud põlvkonna" läbielamisi ning traagikat äärmiselt tõeliselt läbi oma teoste. Sellest ka tema teoste menu ning põnevus. Teosed lausa sunnivad lugejat sukelduma otse lahinguväljale ning läbi elama autori kirjeldatud seikluseid. Veel enam sellel põhjusel, et suur osa suurkirjaniku teostes on loodud tema enda kogemuste põhjal ja autobiograafilised. Eluloo ja loomingu uurimise tulemusena võib öelda, et nn. ,,kadunud põlvkond" ning selle sugupõlve kannatused on tihedalt põimunud ilmasõdadega. Sellise inimkonna hingelise ja füüsilise purustatuse tagajärjed on tegelikult veel tänaseni tunda. Kasutatud allikad Matvejeva, V. 1971. 20
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
