Pigem oleks minu arvates siiski tegemist meestele suunatud reklaamiga. Kingi võlujõudu...kingi Braun on lööklause reklaami ülaosas, koheselt märgataval kohal. Tegemist on kui ideaalse pealkirjaga, mis samas annab nõu sellisele inimesele, kes tahab oma lähedasele inimesele ehk midagi kvaliteetset ning intiimset kinkida. See lause äratab kohe tähelepanu lugejas, sest jääb mulje, et sõnaga Braun võrdubki võlujõud. Ühest küljest on Brauni tooted siis võlujõulised. Lugejat pannakse usukma, et selle toote soetamisel teevad nad väga hea tehingu, saades midagi müstilist endale. Teisest küljest võiks sellise kingi tegemine tuua kaasa häid tagajärgi romantilise poole pealt, kui kingitakse näiteks kallimale seesugune kvaliteetne toode. Igal juhul üritatakse tõestatoote paremust oma kaubagrupis. Lugeja ja reklaamteksti vahele on loodud lähedane suhe, kus antakse pigem head nõu, et mida tasuks osta heaks kingiks.
HP kaugjuhtimispult muusika kuulamiseks ja filmide vaatamiseks- kuna arvutit kasutatakse ka filmide ja muusika allalaadimiseks ning nende vaatamiseks/kuulamiseks, siis on äärmiselt mugav puldist lugusid vahetada või filmi vaadates pausi peale panna DELL ID kaardi lugeja, kasutades internetipanka on väga meeldiv torgata kaart arvutis olevasse pessa, pole vaja otsida eraldi ID-kaardi lugejat (väikese asjana tükib ta tihti kadunud olema). 6) Mida peaks iga toote juures täiendama, parandama, et see toode eristuks võimalikult palju konkureerivatest toodetest? HP pöörama suuremat rõhku kvaliteedile/töökindlusele, et paari nädala tagust ostu ei peaks remonti viima, et selle emaplaati vahetada. Muutma disaini, et oleks mugavam kasutada IBM - tõstma veelgi koostekvaliteeti, disain võiks olla atraktiivsem
tihti autori ja tegelaste vaatepunktide vaheldumist, tihti ei saa päris täpselt aru, kas tegemist on tegelase või hoopis autori jutustajapositsiooniga, ja mina tõmbasin minategelase ja autri vahele võrdusmärgi (minategelane-autor). Ning isegi kui jutustaja ise osaline ei ole, tuletab ta ennast märkuste kaudu alatimeelde või hüppab ootamatult kusagilt välja. Jutustaja pöördub tihti lugeja poole, kas siis loo alguses, kus ta justkui valmistab lugejat ette teatades, et ta kavatseb rääkida nüüd ühe loo ja lugeja olgu valmis seda lugema. Või siis teine kord pöördub lugeja poole, et vabandada oma ropu keekasutuse pärast või mainib lugejale, et tegelikult ei ju oluline, mis on kirjeldatud tegelaste nimed, et loo võib ju jutustada ka teiste nimedega. Samuti leidub jutustaja iroonilisi kommenaatre ja hinnanguid kirjutatu kohta. Tihtsi kutsub jutustaja ennast korrale ja manitseb ennast teemast mitte kõrvale kalduma.
[] Ometi oli ta pisut nagu pettunud. [] Oleks Krõõt sõnagi lausunud, siis oleks ta vististi kohe ise oma rukkisse läinud sigu taga ajama, aga Krõõt ei tahtnud Pearult midagi. [] Milleks ta selle tembu teinud oli, ei teadnud keegi. Mõtles ta üleaedset kiusata või olid tal omad plaanid, ainult naabri perenaine, kes tuli, laps süles, ja kutsus sigu heleda häälega, ainult see ehk ajas ta kavatsused luhta." 5. Analüüsi ennast kui selle teose lugejat põhjenda, kas sa olid hea lugeja. Vastus: Ma arvan, et alati saaks paremini. Kuid usun, et ma sain selle teise lugemisega hästi hakkama. Seda just selle pärast, et olgugi, et mind häiris kohati Andres, mõistsin ma tema tegude tagamaid. Tabasin tema tõe ja õiguse probleemi . Kohtus käies Pearuga, võitis pidevalt nendevahelised protsessid Pearu, sest tema ei ajanud oma õigust taga tõe põhjal. Andres tahtis oma õigust kohtus kätte saada tõde rääkides, aga ajapikku ta
· Aktiivne Siurulane; Vanemuise direktor 1932-1934 · Põgenes 1944 perega Rootsi- jätkas kirjanduslikku tegevust · Viimne romantik- novellid romantiliste sugemetega · Räägib üldinimlikel teemadel, fantaasia põimub reaalsusega, sümbolid · Visnapuuga head sõbrad · Looming jaguneb III-e perioodi I periood: Põhiliselt novellid, tol ajal valitseb uus-romantism, Gailit on selle suur trotsija, tema novellid on sünged, püüab lugejat sokeerida, tegelaskujuks on tihti saatan. ,,August Gailiti surm" ,,Muinasmaa",,,Purpurne surm" ; Kogumikus ,,Klounid ja faunid" kirjanduslikud följetonid. II periood: Rahunemine, taltumine, inetuse kultus kaob, optimistlik meeleolu on oluline. Alustab novellidega. ,,Viimne romantik" ;,,Libahunt" ;,,Punased hobused";,,Toomas Nipernaadi" romaan koosneb seitsmest novellist. ,,Isade maa" romaan vabadussõjast.,,Karge meri" juurte ja
kooli- või noorusajal kiusati, nii leiavad nad aga võimaluse parandada see, et nad ise ei astunud enda eest välja ja lasid oma piinajatel elada vabalt ja ilma karistusteta. Camus leiab oma essees ,,Mässav inimene", et vaatamata maailma ja eksistentsi mõttetusele on võimalik ja on mõtet käituda vabalt, on põhjust tunda rõõmu loomiskirest ja saada rahuldust mässust. Camus ei esita loogilist argumenti, vaid üritab lugejat absurdirõõmuga mässule õhutada: "See mäss annab elule hinna. Jätkudes läbi kogu eksistentsi, taastab mäss selle suuruse. Silmaklappideta inimese jaoks pole kaunimat vaatepilti kui aru heitlus realiteediga, mis temast üle käib. Mäss sünnib maailma mõistusevastasuse äratundmisest, silmitsiolekust ebaõiglase ja mõistetamatu olukorraga." Ka Eesti ühiskonnas süeneb sotsiaalne rahulolematus, kuna riigi vastutus oma elanikkonna sotsiaalse turvalisuse eest praktiliselt puudub
Aastail 1895-98 elas läbi sügava depressiooni, kannatas tagakiusamismaania all ja sattus mõneks ajaks haiglasse. Seda perioodi on kujutanud hiljem oma autobiograafilistes teostes "Inferno"(1897) ja "Legendid"(1898). Oma lapsepõlvemälestusi on ta kujutanud romaanis "Teenijatüdruku poeg"(1897). Kuigi S on perekonna majanduslikku olukorda kirjeldanud raskena, on tema autobiograafilised teosed alati siiski ilukirjanduslikud teosed, ja sageli viis Strindberg lugejat teadlikult valele teele - perekond oli tegelikult majanduslikult heal järel. 1899-1903 valmis 22 näidendit. Ta kirjutas ajaloodraamasid ("Folkungide saaga", "Gustav Vaasa", "Erik XIV" jt), milles on palju tegelasi. S. püüdis minevikukangelaste saatuses oma saatusega paralleele leida, ajaloolisest tõest eriti kinni ei pidanud. 1900.a. valmis abieludraama "Surmatants", milles kirjeldas tõenäoliselt oma õe abielupõrgut, aga ka isiklikke kogemusi (Kurt). 20
mis kajastuvad mitmete tegevustega. Palju probleeme oli töös, suhtlemises ning selles, et neil puudus isegi vähim haridus. Kivi kunstnikuanne ja tema teose peamine võlu seisneb seitsme vennakese kujudes. Nagu pealkirigi osutab, moodustavad vennad peategelaskonna. Nad elavad ühist elu, mured ja hädad on neid tugevasti ühte kõitnud, palju kokkulangevat on nende tunde- ja mõttelaadiski. Ent ühtaegu paeluvad lugejat seitse isikupärast karakterit. Aleksis Kivi tahab teosega tuua inimestele Soome talupoegade eluolu ja tegemisi läbi mitmete aastate. Vennad sattusid pärast vanemate surma külaga vastuollu ning põgenevad paljudeks aastateks metsa, kus nad kütivad ja hiljem ka põldu harivad. Kuid kõige lõpuks leiavad nad tee isa tallu ja küla ühiskonda tagasi, sest nende tahtejõud on niivõrd suur, et nad peavad inimestega suhtlema ja muud elu nägema. 5. Tegelaskonna iseloomustus
Kel tarkus peas, sel ohjad peos. Virgad vanemad, laisad lapsed, laisad vanemad, virgad lapsed. Miljöö teose aeg-ruum. Miljööl puudub teoses enamasti iseseisev tähendus ja mõte. Seda kirjeldatakse peamiselt selleks, et iseloomustada tegelasi, põhjendada nende käitumist ning väljendada autori mõtteid. Pikki arendatud miljöökirjeldusi kasutatakse kindlatel kunstilistel eesmärkidel: nii on võimalik ruum ja aeg elama panna, anda neile tegelastega võrdne asend, valmistada lugejat ette mingite sündmuste vastuvõtuks. Motiiv teose kõige väiksem terviklik osa, mis kujutab tavaliselt mingit sündmust. Motiivid jagunevad pea- ja kõrvalmotiivideks. Peamotiivid kannavad teose sündmustikku. Karakter kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused. Kirjandusliku karakteri loomisel on olulised tegelaskuju tüüpilisus ja eripära: päritolu, tegevus, huvid, välimus, käitumine, vaimne pale jmt. Tegelasi liigitatakse püsivateks ja arenevateks
Sündmuse kujutamine samal väärtus ja ajatasandil iseenda ja oma kaasaegsetega (tuginemine järelikult isiklikule kogemusele ja väljamõeldisele) tähendab aga radikaalset pööret üleminekut eeposemaailmast romaanimaailma. Eepost iseloomustab prohvetlikkus, romaani ennetuslikkus. Eepiline prohvetimissioon realiseerub täielikult absoluutse mineviku raames (kui see ei realiseeru ühes antud eeposes, siis realiseerub see teda hõlmava pärimuse raames), see ei puuduta lugejat ega tema reaalset olevikku. Romaan tahab aga ette näha fakte, ennustada ja ka mõjutada reaalset tulevikku autori ja lugejate tulevikku. Romaanil on uus, spetsiifiline probleemsus; teda iseloomustab elu igavene ümbermõtestamine ja ümberhindamine. (Eepos on formaalse alguse suhtes ükskõikne ning ta ei pruugi olla täielik (st. Ta lõpp võib olla peaaegu suvalises kohas). Jutustamist võib alustada peaeagu igast kohast ja lõpetada peaaegu igal hetkel
· Lisaks värsivormile esineb muidki kõrvalekalded igapäevasest keelest. Kasutatakse riimi ja meetrikat, ent esinevad ka kõlalised iseärasused (onomatopöa), muutused sõnakujus, sõnade järjekord võib erineda tavakeelest (inversioon). · Tekst on suhteliselt lühike ja kokkusurutud. · Tekst reflekteerib iseennast ja temas kasutatud keelelisi märke. Luule tematiseerib iseennast. · Vahetu, lihtne kõnesituatsioon, kõneleja lähedus autorile. · Lugejat kõnetatakse vahetult, toimub otsene kirjanduslik kommunikatsioon. Sellest tulenevalt esineb rohkesti isikulisi asesõnu (eriti ainsuse 1. ja 2. isik ). · Eriti tihe, leitmotiivide (korduste) ja sihipäraste variatsioonidega keelekasutus, keelelised pildid on väga tähtsad. · Tekst on lauldav, muusikalähedane (vrd nt Burdorf, Dieter: Einführung in die Gedichtanalyse Stuttgart: Metzler 1997. lk 21) · Luuletused on võrreldes jutustavate tekstidega sageli lühikesed.
saadakse meile tuntud kaneeli - tseiloni kaneeli, hiina kaneelipuu (Cinnamomum aromaticum), millest saadakse kassiat ning jaava kaneelipuu. Tseiloni kaneel on värvuselt kahvatupruun ja maheda maitsega, kassia värvus on tumepruun ning ta on tugeva mõrkjama lõhna ning maitsega. Töö eesmärk on anda ülevaade kaneeli kui maitseaine ajaloost, kuidas kaneeli saadakse, kaneeli omadustest, selle ostmisest ja säilitamisest. Samuti soovitakse lugejat informeerida kaneeli toiteväärtusest ja biokeemilisest koostisest, mis tuuakse välja tabelitena ning ka kaneeli raviomadustest ja kasutamisvõimalustest. Käesoleva töö koostamisel on võetud aluseks eelkõige internetiallikas vikipeedia, mis äratoodud töö lõpus kasutatud allikate nimekirjas. 1. Ajalugu Kaneel on üks vanemaid vürtse, mis on tuntud iidsest ajast. Kaneeli mainitakse keiser Shennongi vürtside raamatus ning seda olevat vürtsina kasutatud juba umbes 2800 eKr.
Kokkuvõte. Raamatut ,,Juurdepääsupiirangud arhivaalidele Euroopas ja Venemaal" võib käsitleda kui valdkonna käsiraamatut. Autorid on toonud ülevaate ja võrdlused juurdepääsupiirangute ajaloolisest arengust ja mõjuteguritest ning võrrelnud andmeid erinevate Euroopa riikide vahel. Arhiivindusega tegelevatele ja huvitatud inimestele on välja toodud märkimisväärne kogus lisamaterjali, kust ammutada fakte ja teadmisi. Autorid püüavad lugejat panna mõtlema tulevikuprobleemidele ning arhiivinduses tekkivatele küsimustele ja lahenduste otsimisele.
Just isa töökojast sai paik, kus nooruk hakkas unistama ääretutest kaugustest, lootes, et need unelmad ükskord ka täide lähevad. Kolumbusel oli teadaolevalt veel 3 venda ning 1 õde – Pellegrino, Bartolomeo, Giacomo ja Bianchinetta. Noor Kolumbus õppis parajasti niipalju, kui läks vaja kosmograafide kirjutiste mõistmiseks. Ta tegeles nii astroloogia kui geomeetriaga. Kuna juba Ptolemaios kinnitas, et sellest, kes ei oska hästi joonistada, pole head tähtede lugejat oodata, hakkas Kolumbus joonistamiskunsti harjutama – ikka selleks, et saaks maid ja taevakehasid kaartidel lamedana kujutada. Kes oli Genuas üles kasvanud, pidi olema erksa mõtlemisega, õpihimuline ja pisut auahne. Ja paratamatult varem või hiljem meresõidu lummusesse langema. See polnud Kolumbuse jaoks probleem, kuna teda võis sadamas alatasa kohata. Ta lobises pikkadelt sõitudelt tulnud meremeestega ning kuulas jutte Genuast
KÄIBEVARA LÜHIAJALISED KOHUSTUSED Rusikareegel: v.h, kui üle 1,6 Raamatupidamisaruandluse analüüs B Maksevõime kordaja e happetest e likviidsuskordaja e Quick ratio (QR) (B 1) KÄIBEVARAD TOOTMISVARUD LÜHIAJALISED KOHUSTUSED RR : hea, kui üle 0,9 See näitaja täidab eelmise (CR) puuduse, e näitab kõrgema likviidsusega varade suhet lühiajalistesse kohustustesse. kui näitaja on 2 või enam, siis viitab see........................? (B2) Lugejat on vähendatud varude ja ettemaksete võrra. Raamatupidamisaruandluse analüüs II lähenemisviis analüüsib ettevõtte võimet muuta laekumata arved rahaks. Seab küsimuse: Kui kaua kulub firma debitoorse võla laekumisele. Raha laekumise välde e ostjate võla käibevälde (päeva) NÕUDED OSTJATELE KREDIITMÜÜK/365 S.t nii mitu päeva jääb keskmiselt müügi ja laekumise vahele. Raamatupidamisaruandluse analüüs Rentaablussuhtarvud e tootlusnäitajad
võimalik kujutada meeleolusid, tundeid ja elamusi. Eriti kriitiliselt kirjutab ta lapstööjõust ja laste ära kasutamisest. Teoses "Suured lootused" tematiseerib Dickens 19. sajandi Inglismaa paksu atmosfääri. Ta joonistab detailse pildi tolleaegsest ühiskonnast ja selle arusaamistest. Kritiseerib tugevalt arusaamist dzentelmeni ideest. Selle kõige juures kasutab kirjanikk uskumatut jutustamis viisi. Kõik Dickensi romaanid on võrdlemisi dramaatilised ja kurvad, kuid haaravad lugejat ekstreemselt kaasa. Ta käsitles enamuses oma töödes tolleaegses ühiskonnas eksisteerivaid probleeme ja tahtis sellega lugejat mitte ainult mõtlema panna vaid ka midagi ette võtma. Praeguse aja inimesele võivad need probleemid väga kauged tunduda, kuid külmaks ei jäta need meist kedagi. Oma teostele sai Dickens inspiratsiooni oma enda elust ja ka lapsepõlves läbiloetud raamatutest. Kasutatud kirjandus 1. http://incompetech.com/authors/dickens/ 2. http://www.bbc.co
tõlgenduskogukonnast (kooslus, keda ühendab sarnane ellusuhtumine), põlvkonna ootushorisondist (teatud vanusegrupi ootused ja eeldused, millest lähtuvalt teost hinnatakse) Retseptsiooniteooria tekkis 1960-1970ndatel vastukaaluks uuskriitikale, uurib teose vastuvõttu (kõigis kunstivaldkondades). Alusideed: kirjanduslikus kommunikatsioonis on oluline koht vastuvõtjal, tähenduse tekke protsessist ei ole võimalik lugejat eemaldada, lugemine on tähenduse tekke hädavajalik dimensioon. Teos saab teoseks alles siis, kui keegi seda loeb. Lünk, lõhe tekstikohad, mille lugeja peab ise täitma Lugejate kogukond individuaalne lugemine on suunatud lugemisharjumuste ja konventsioonide poolt, võib olla negatiivne anname hinnangud sõltuvalt oma kultuuritaustast Lugemist mõjutavad tegurid: võim, vastuhakk universaalsele lugejale 19
Põhjuseks on taimsete ja loomsete rakkude diferentseerumise eripärasus. Loomorganismis puuduvad rakud, mis rakud võivad regenereerida tervikliku organismi. Käesolev referaat annab ülevaate kloonimise olemusest ning kirjeldab selle protsessi etappe. Samuti kajastab erinevaid nüansse kloonimise iseärasustest ning probleemidest. Välja on toodud ka kronoloogia tähtsamatest saavutusest selles valdkonnas ning lühiülevaade esimesest kloonitud imetajast. Referaadi eesmärk on teavitada lugejat kloonimise olemusest, selle kasutamisest ja tagajärgedest inimkonnale. Isikliku varasema kokkupuute puudumise tõttu, tundus antud teema valik suhteliselt aktuaalne. 2 1. KLOONIMINE (1) Kloon on ühe raku või hulkrakse organismi mittesugulisel paljunemisel arenev geneetiliselt identne järglaskond. Kui järglased on saadud sugulise sigimise teel, ei ole tegemist kloonimisega.
mida romaan vahendab ei ole eristatav viisist, kuidas seda vahendatakse. ● Mis tüüpi tegelasega on tegu ? Tüüp – tüübiks nimetatakse tegelast, kelles avalduvad teatava inimrühma iseloomulikud jooned. Tüüp on ilma eriomaste iseloomujoonteta, ent ta aitab ilmekalt avada ajastule eriomast. Sügav tegelane – on arenev ja keeruline, detailselt kujutatud, sisevaade tema sisemaailma. Sügav tegelane on võimeline lugejat üllatama, lame mitte. Lame tegelane – muutumatu, lihtsakoeline, lugejale ei anta tema kohta palju informatsiooni, esindab üht ideed või iseloomujoont. ● Kelle nimel räägib kirjandus ? Jutustaja positsioon tekstis: ● Heterodiegeetiline jutustaja – asub väljaspool lugu, seisab hierarhia tipus (nagu Jumal), omab juurdepääsu kõikidele sündmustele ja tegevuskohtadele, omab loost enam infot kui tegelased on ka nn. kõiketeadev jutustaja. Liigub
Kokkuvõte Kasutatud allikate ja kirjanduse loetelu Lisad Resümee TIITELLEHT Õppeasutuse täielik nimetus Autori ees-ja perekonnanimi TÖÖ PEALKIRI (suurtähtedega) Töö liik (uurimistöö, referaat vm) Juhendaja ees- ja perekonnanimi Töö valmimise koht ja aasta Kääpa Põhikool Õpilase ees-ja perekonnanimi UURIMISTÖÖ PEALKIRI Uurimistöö Juhendaja nimi Kääpa 2007 SISUKORD Sisukord tutvustab lugejat töö ülesehitusega ja annab teada, milliselt leheküljelt mida leida Sisukord paigutatakse töö ette, tiitellehe järele Sisukorra näidis SISSEJUHATUS ..................................................................................... ..........4 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega)................... .......
Põhjused Põhimõiste Eesmärgid Ajasuhted Kaasnähtused Hinnangud 9. Põhiidee leidmine. Adressaadi leidmine. a) Põhiidee leidmine põhiideeks tuleb võtta alati midagi intrigeerivat, mille jaoks sul mõtteid on ja millest sa ise huvi tunned. Võib ka alustada igava põhiideega ja loota et kirjutamise käigus tekib paremaid mõtteid. b) Adressaadi leidmine sõnum tuleb kujundada lugejat arvestades. Kirjand tuleks kirjutada nagu eksamikirjutis oleks arvamuskirjutis ajalehes, mille lugejaks on haritud kaasmaalane. 10. 11. 12. Põhiidee on kogu kirjutise selgroog, väide, mille edasiandmise ja põhjendamise teenistuses on kogu tekst. Kui kirjutisel on selge põhiidee, on autoril parem saavutada oma eesmärki ja samas lugejal seda kirjutist lugeda.Põhiideed ei tohi segamini ajada teema või pealkirjaga
Miks poksib või maadleb väike mees suurega? Miks pole mingeid kaalukategooriaid? Eelkõige aga kõlab meie kõrvadele võõralt see, et reeglite rikkumist spordivõistlustel karistatakse piitsutamisega. Niisugused viiteid atleetikale leidub Kreeka kirjanduses sadu ja peaaegu kõik need jätavad meile samasuguse vastuolulise mulje. Tegemist on maailmaga, kus organiseeritud spordi positsioon oli ligikaudu võrdne selle tänase seisundiga, kuid paljud üksikasjad hämmastavad nüüdisaegset lugejat. Kui ta püüab nende suhtes oma uudishimu rahuldada ja saada täielikku pilti sellest, mis toimuskreeka staadionil atleetikavõistluste ajal, siis leiab ta varsti, et tema ees seisab väga raske probleem ja pildil on palju tühje kohti, kuna pole piisavalt materjale. Niisugune teadmiste puudus võib paista veider, kui võtta arvesse atleetika (kerge- ja raskejõustiku) suurt osatähtsust kreeka maailma elus. Tänapäeval tuleb atleetilistel spordialadel nii pealtvaatajate kui
Osadel juhtudel on arvutisõnastikus vrd lühendiga omavahel seotud tõepoolest vastandid (vt tabelist näiteks background, foreground, accept, reject), kuid osadel juhtudel ei saa vrd abil seotud termineid küll vastandlikeks pidada: blink vrd flicker (vt joonis 1). Samas ei ole antud selgitust ega silmnähtavat süsteemi ka selles suhtes, miks ühtedel juhtudel vrd kasutatakse ja teistel mitte. Näiteks ei ole vrd ’ga seotud input data ja output data. Eeldatavasti ingliskeelset lugejat silmas pidades on nende ingliskeelsete sõnade puhul, mis on kasutusel nimi-, omadus- või tegusõnana, näidatud ära ka sõnaliik ((a)omadussõna, (v) tegusõna, (n) nimisõna). Eestikeelsed lugejad saavad eestikeelsest vastest niigi aru, mis sõnaliigiga on tegemist. Sõnastikus on termineid võrreldes eelmise väljaandega sadades juurde tulnud. Näiteks mõned põhimõisted sõnatüve cyber- juurde: kui 1996 olid olemas cybernetics ja cyberspace, siis 2008. aastal ka
kirjas lood, kõvasti abiks on. Tudengitembud ehk jutustused toovad lugejani üliõpilase lõbusa, samas kohati kehva elu ja annavad edasi kujutelma, kuidas varem aega veeti. Tahes-tahtmata tekitavad lood võrdlusmomendi tänapäevaga ning ehk kõige paremini suudaks tegelastega samastuda praeguse aja studioosus. Kolmas jagu jutustab loo rüütelüliõpilasest, kes oli teise jao tudengi vastand. Dr. Bertram peab vajalikuks lugejat harida ning on kirja pannud tollase ajaloo. Hilisemgi tudengite kahte gruppi jaotamine on toimunud ajaloo näitel. Tallinnas oli kaks gümnaasiumi, üks toomkool ja teine rüütlikool ning sellest tulenesid ka erinevad tudengid. Raamatu alguses on lisaks teistsuguste tudengite näiteid, kuid domineervaks jäävad siiski need kaks tüüpi. Autor toob välja, et 19. sajandi alguse üliõpilane oli viisakalt riides, kandis mundrit ja uhke
Jällegi loeksin ma luuletuse meeleolu kurvaks just seetõttu, et see reaalsus, mis luuletuses väljendub on kurb. Meeleolu on saavutatud kõigi sõnade ja fraasidega („ööudus selja taga vangimajad“, „ta süütab suitsu väriseval käel“). Väga tabavalt on välja toodud ka tänavate nimed (Noa, Köie, Võrgu), mis tekitavad samuti kergelt kõhedust ning seega pigem sellist nii-öelda musta meeleolu. Leian, et luuletuse teema või millises suunas üritab luuletaja lugejat mõtlema panna on see, et elu ei ole must ja valge. Armastusel ei ole asu, sest nagu luuletuses on välja toodud võib see tulla ka armukese juurest agulist. Siinkohal saab jällegi mõelda antud luuletuse pealkirjale „Vari“ ehk teisisõnu kõigel ning kõigil võib olla vari, inimesel on küll keegi, kellega ta koos elab ja abielus on, kuid armastuse leiab ta ikkagi kusagilt armukese juurest agulist. Armuke on ta mustaks varjuks. Luuletuses ei ole palju epiteete, kuid neid leidub
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Ärijuhtimine Klienditeekonna analüüs Tallinn 2011 Oma veebileheküljel kirjeldab elektroonikapood KLICK EESTI AS end järgmiselt: Digikaupade jaekett Klick tegutseb eesti turul juba aastast 1996. Kuni septembrini 2008 oli meie kaubamärgiks K-Arvutisalong. Digikaupade jaekaubanduses oleme täna Eestis üks suuremaid ja sülearvutite turul on Klick'il turuliidri positsioon. Meie tootevalikus on esindatud vaid parimad digikaupade brändid: HP, Sony, Dell, Samsung, LG, Olympus, Canon, Nikon jt. Põhjuseks nende toodete parem sobivus klientide ootustega ning laitmatu kvaliteet. Klick on esindatud kokku 19 poega peaaegu kõikides Eestimaa suuremates linnades parimates kaubanduskeskustes. Meie missiooniks on olla parim digikaupade ostukoht jaekaubanduses ja internetis! KLICK jaeketi reputatsioon ei ole rahva seas just kõige parem ja selle põhjuste ning allikatega me käeso...
· 1.TEEMA · 2.KORRALDUS · 3.KOHT, PAIK · 4.EELISED · 5.RAKENDUSED · 6.DETAILID · 7.ALLIKAS (Allikas: Jefkins, F. (1998) Public Relations. London: Pitman) Need viitavad loo võtmeelementidele: · 1.MILLEST lugu räägib · 2.KES selles tegutsevad · 3.KUS see juhtub, juhtus või on alles aset leidmas · 4.MIKS sellest uudis kirjutati - mis selle huvitavaks teeb · 5.KUIDAS see puudutab lugejat, tarbijat · 6.MILLAL see toimus või toimub, muu teave · 7.Viiteallikad ja KONTAKT Kui vähegi võimalik, kinnitage oma väiteid faktidega, tsiteerige uurimust (detailid ja allika võib lisada põhiteksti lõppu: "Märkused toimetajale"). Väited peaksid olema tsitaatidena teie organisatsiooni esindajalt või kelleltki, keda küsimus puudutab. Ajakirjanikud ei kasuta väiteid või arvamusi, mida
jutustamata Juhani igapäevaelust, sellest, kes siiski oli Juhan Viiding. Ja minu jaoks jääb see uks igaveseks suletuks, sest surnuid ellu äratada pole kahjuks võimalik. Kuid ma ei kurvasta, ei, pigem isegi tunnen rõõmu, et minule jääb minu enda Viiding, minu enda Juhan, see salapärane raamatukangelane, kes ealeski sealt raamatust välja ei pääse ning end muuta ei saa. Elo Viiding on ühes oma artiklis toonud välja 9 stereotüüpset Juhan Viidingu lugejat, üheksa Juhan Viidingut ja ma usun, et seda loetelu on võimalik väga palju veel täiendada, alustades näiteks minu omast. LUULE Ma usun, et Juhan Viidingu luulet on võimalik tõlgendada ja näha väga eri moodi ja seepärast esitan siinkohal vaid oma nägemuse Viidingu luulest ja selle olemusest. Tema luule on kuidagi raske, sügav. Salme ja ridu valdaks justkui mingisugune rõske surutis, valdab tunne, et need sõnad ja tähed on kirjutatud väga vaevaliselt ja piinarikkalt
o Tegelase areng- kas tegelane on muutuv või muutumatu o Tegelase kujutamies määr- kui lähedalt ja ükskasjalikult on tegelaskuju teostes välja joonistatud? SÜGAV TEGELANE on keeruline ja arenev, autor on teda kujutanud detailselt. LAME TEGELANE on lihtsakoeline ja muutumatu, teda pole lähedalt kujutatud. Lame tegelane on sageli taandatav ühele ideele või loomujoonele, sageli on lamedad tegelased antud tüüpidena, Sügav tegelane on võimeline lugejat üllatama, lame mitte. Tegelase sügavuse analüüsil võib kasutada tabelit. LAME TEGELANE SÜGAV TEGELANE + Lihtsakoeline Keeruline + Muutumatu + Muutuv Esitatud skemaatiliselt Esitatud sügavuti + Märgi plussiga tegelases leiduvad omadused. Kaks või rohkem plussi tabeli ühes pooles
Ruusmäe küla ja Luutsniku küla. Haanja vallas domineerib traditsiooniline hajaasustus. Tiheasustusalad on määratud Haanja, Ruusmäe ja Luutsniku külas. Ruusmäe ja Haanja külas pakutavad teenused võimaldavad määratleda neid II astme keskustena (haridusteenus, arsti vastuvõtt, raamatukogu, kauplus, postkontor). Nii Haanjas kui Ruusmäel on rahvamaja, kus toimuvad üritused ja tegutsevad ka ringid.Vallas on kolm rahvaraamatukogu: Haanja raamatukogu, lugejate arvuga ca 300 lugejat, Ruusmäe 268 lugejat, ja Luutsniku, kus on veidi üle 100 lugeja. Haanja ja Ruusmäe raamatukogus tegutsevad ka avalikud internetipunktid. https://www.riigiteataja.ee/akt/810542.txt 1.2 Haljastus ja heakord Haanja vald on rikas haljasalade poolest. Parkidest asuvad siin näiteks Rogosi mõisa park, kus asub ka RMK puhkeplats ning Haanja looduspark, Väike-Palkna maastikukaitseala ja osaliselt ka Luhasoo maastikukaitseala. Haanja külas asub ka Haanja spordi- ja puhkekeskus. Haanja
Tema konfliks iseendaga jõudis haripunkti siis, kui Aino ära sõitis. Kompositsiooniliselt on olulised teose algus ja lõpp. See teos algab in medias res (asjade keskel): ,,Ometi kord tulid sa, ootasin sind tükk aega", ütles Karl. Lugedes tundsin suurt huvi selle vastu, millega kulmineerub kogu lugu nende noortega, ent lõpp jäi nagu poolikuks. Peakangelane sõitis ära, tema armastatu kasvas justkui suureks sellest mängust, mida ta oli alati mänginud. Aga lugejat huvitab, et mis saab edasi. Kas Aino tuleb tagasi? Kas Karl Raismik tuleb tagasi? Või äkki leiavad mõlemad seal võõral maal endale armastatud? Mis saab Kulnost? Muhemist? Need on ühed paljudest küsimustest mis jäävad pähe kummitama raamatu viimaseid ridu lugedes. Mida tahab autor selle teosega öelda? Tammsaare huviorbiiti teoste kirjutamisel on alati kuulunud inimesed, mõistus, tunded, nende siseelu. Ka see teos pole selle koha pealt erand, ta
Millised on lüürilise teksti tunnused? · Lisaks värsivormile esineb muidki kõrvalekalded igapäevasest keelest. Kasutatakse riimi ja meetrikat, ent esinevad ka kõlalised iseärasused (onomatopöa), muutused sõnakujus, sõnade järjekord võib erineda tavakeelest (inversioon). · Tekst on suhteliselt lühike ja kokkusurutud. · Tekst reflekteerib iseennast ja temas kasutatud keelelisi märke. Luule tematiseerib iseennast. · Vahetu, lihtne kõnesituatsioon, kõneleja lähedus autorile. · Lugejat kõnetatakse vahetult, toimub otsene kirjanduslik kommunikatsioon. Sellest tulenevalt esineb rohkesti isikulisi asesõnu (eriti ainsuse 1. ja 2. isik ). · Eriti tihe, leitmotiivide (korduste) ja sihipäraste variatsioonidega keelekasutus, keelelised pildid on väga tähtsad. · Tekst on lauldav, muusikalähedane · Luuletused on võrreldes jutustavate tekstidega sageli lühikesed. · Reeglina traditsioonilises luules esinevad pigem mitte-narratiivset tüüpi vormid.
Tema elu tundus kohati raske ja keeruline, ta oli erak ning kirjutas detailipõhiselt. Ta on kindlasti üks Ameerika menukamaid kirjanikke. Tema raamat ,,Hälin ja raev" on väga mitmekülgne ning huvitava sisuga, kuid arusaadav alles pärast ,,saateks" osa läbi lugemist. Paneb see ka mõtlema meie endi elu üle, et kuidas üritatakse puuetega inimestest eemale hoiduda, et nende üle ei taha keegi hoolt kanda ning tänud neile, kes seda teevad. Raamat suudab lugejat ka vihastada või endast mingil määral välja ajada, sest tekib olukordi mil ei saa aru kelle vaatenurgast on kirjutatud. Soovitan sellele vaatamata siiski seda raamatut lugeda, kuid soovitan ka enne seda ettevõtmist lugeda internetist iga osa tutvustus- raamat muutub hetkega arusaadavaks ning samuti soovitan tutvuda teiste Faulkneri teostega. 13 Kasutatud allikad http://images.google.ee/images?hl=et&lr=&client=firefox- a&rls=org
Löö käed kokku! jah, tõesti, seda on vaja teha! Kas pahemat ja viletsamat asja veel maailmas on: Ühes linnas, kus ammugi kolm veerandilt elanikku Eestlased on, ei ole Eesti raamatupoodi olemas! Hurjoh, kuhu oleme siis õieti jõudnud? Muiste oli seal ometi veel Blumberg, kes vähegi Eesti kirjavara eest hoolt kandis, nüüd ei ole kedagi. Alles 1896. a. jõuti Haapsalus ka esimese eestikeelse raamatukogu asutamiseni. 1930. a. oli linna kahes raamatukogus kokku 1400 raamatut, 70 lugejat ja 1000 laenutust. Raamatukogu oli karsklusseltsi 'Kungla' ettevõtmine. Haapsaluga on seotud suhteliselt palju endiseid ja praeguseid tuntuid kirjanikke. Loodame et Haapsalu kui kirjanikega seotud linn jääb selleks ka edaspidi.Kuurortlinn Haapsalu on oma rahu ja vaikusega heaks inspiratsiooni ja mõtete kogumise allikaks tulevastele kirjanikele. Minu arvates võiks Haapsalus olla ka päris oma kirjanik, kes on Haapsalus sündinud ja terve elu linnaga seotud. Kirjanikud
endale hingesugulane. Eriti meeldi teoses oleviku lihtsakoeline jutustus, mis aitas paremini aru saada tegelaste tumedast mõttemaailmast. Kuid igal teosel on ka omad puudulikud küljed. Ühe näitena võib esile tuua mineviku ja oleviku udused piirid, mis kohati raskendasid terviku mõistmist. Ühe häriva punktina tuleb mainida tegelaste endassesulgunud olekut. Nad olid väga salalikud ning neile ei meeldinud süüvida oma isikliku elu detailidesse. Autor pani lugejat mõtlema Teise Maailmasõja ajal aset leidnud sõjakoledustele ning nii füüsiliselt kui ka hingeliselt hävitatud eludele. Lisaks pakkus mõtteainet loo traagiliste tagajärgedega keelatud armastus ning kuidas isegi tõeline hingeline side pole alati loodud kestma. Üllatavalt mõjus tegelaste erinevate vaatepunktide põimitus. Teos, mis tutvustas meile Teise maailmasõja järgset olustikku, mängides läbi nii mineviku kui ka oleviku, tõi lugejani vaheldusrikka süžee
,,Risitideta hauad" Juuni, 2012 Kuressaare TG Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad" Referaaat Page 1 ,,Risitideta hauad" Juuni, 2012 Sisukord Sissejuhatus................................................................3 Autorist........................................................................4 Teos............................................................................5 Arvamus....................................................................11 Kasutatud kirjandus,lingid.........................................12 Page 2 ,,Risitideta hauad" Juuni, 2012 Sissejuhatus Raamat ,,Ristdeta hauad" on A...
meie loomastiku kui taimestiku kohta. Nõupidamisel juhiti tähelepanu meie filmide eriomastele puudujääkidele. Ostsime kingituse mälestusesemete kauplusest. Luuletus on neljasalmiline. M. Cervantese ,,Don Quijote" kuulub maailmakirjanduse meistriteoste hulka. Pole enam kaugel aeg, kus inimese reis Marsile muutub teostumatust unistusest tegelikkuseks. Tänapäeval suudab inimene edukalt võidelda looduse taltsutamatute jõududega. Koguteos tutvustab lugejat õpilaste omaloominguga. Kõik keeleõpetuse reeglid on üldistatud konkreetsest keelelisest materjalist. Kõrge külalise auks korraldati pidulik lõunasöök. Täna õhtul on meie kontserdikülastajatel võimalus tutvuda noore andeka prantsuse klaverikunstnikuga.
sügavad sisemised kriisid ja muudatused, mille tulemus viimaks avaldus tema suurepärases ja erilises loomingus. Abiellumisega seoses kolis Tammsaare 1919. aastal jälle Tallinnasse. Kirjaniku esimene korter asus Õuna tänaval, peale seda elas ta Toom-Kuninga tänaval ning pere (abikaasa Käthe ja nende kaks last, tütar Riita ja poeg Eerik) viimaseks elukohaks sai Koidula 12A maja Kadriorus. Tammsaare romaanid, esseistika ja lühem proosa vapustavad tänapäevagi lugejat oma sügava elutunnetusega. Tammsaare on ennast lugejate südamesse kirjutanud omapärase keelekasutuse, paradokse täis mõttekäikude ning ebatavaliste tegelaskujudega, kes elavad korraga nii omas ajas kui ka igavikus, olles erilised ja köitvad iga ajastu lugejate jaoks. Tema tõlketöid avaldatakse tänapäevalgi, näiteks E.T.Lawrenci "Seitse tarkusesammast", Oscar Wilde'i või Dostojevskit. Tammsaare suri südamerabandusse 62 aastaselt, 1.märtsil 1940. 1.
Alexandre Dumas kirjutab oma romaanides tähtsatest ajaloolistest sündmustest. Kuigi ta kasutab oma romaanides väga palju fakte, on need ikkagi huvitavad. Ta lisab oma romaanidesse väga palju fantaasiat ja kangelasi. Dumas' romaanide populaarsuse põhjuseks on oskus kirjutada mineviku sündmusi huvitavalt, luua kirevaid pilte võitlustest ja seiklustest, mis lasid lugejatel puhata igapäevaelust. Tema romaanid viivad lugeja vapruse ja suuremeelsuse maailma. Dumas'l oli väga hea anne köita lugejat. Tema teoste ligejate seas oli sellised inimesed nagu Marx, Lenin, Tolstoi, Dostojevski, Tsehhov, Gorki ja Mendelejev. Prantsusmaal hindasid tema oskusi George Sand, Balzac, Hugo. Kuulus ajaloolane Michellet kirjutas ükskord Dumasel'le: ,,Ma armastan teid, ma jumaldan teid, sest teie olete loodus ise." Dumas' teostes ei pea otsima ajaloolise tegelikkuse tõepärast kujutamist. Oma parimates teostes, vaatamata nende pinnapealsusele, kodanlikule piiratusele, jääb Dumas suurepäraseks
sotsialiseerimise käigus. Sageli määratletakse kirjandust seoses fiktsionaalne (kirjandus) -mittefiktsionaalne (muu). Kirjandus on süsteem, ühelt poolt on olemas keeleline struktuur, teisalt on see midagi rohkemat kui lihtsalt keel. On kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus kui kommunikatsiooniprotsess eeldab autorit, lugejat ning neile mõlemale mõistetavat kirja ja keelt. Kirjandusel on oma struktuur ja muud tunnused (nt me teame autorit), aga me ei teadvusta neid alati. Igaüks meist teeb vahet kirjandusel ja mittekirjandusel - luuletust ei aeta segamini kasutusjuhendiga juba seepärast, kuidas see välja näeb; romaani ei võrrelda telekavaga. Millegi kirjanduseks pidamine sõltub ka harjumusest/ajast (nt mõni meie praegustest populaarsetest noorteromaanidest oleks mõned
A = kas 100% A . (5.22) Kasutegur näitab, mitu protsenti seadme poolt tehtud tööst kulub kasulikuks otstarbeks. Üldjuhul läheb osa tööd hõõrdejõudude ületamiseks või seadme enda liigutamiseks, enamike seadmete puhul tunduvalt üle viiekümne protsendi. Seetõttu jääb enamike seadmete kasutegur alla viiekümne protsendi. Jagades viimases valemis murru lugejat ja nimetajat töötegemise ajaga, saame kasuteguri alternatiivse valemi N = kas 100% N (5.23) kui kasuliku võimsuse suhte koguvõimsusse protsentides.
William Faulkner(1897 1962 ) William Guthbert Falkner Keskkool jäi pooleli. Elatist teenis juhutöödega. Harimatuse korvas lugemisega. Elas Mississippis. Töötas postkontoris, oli stenarist. Oma kuulsaima romaani ,,Kui ma olin suremas" kirjutas elektrijaamas kütjana töötades öövahetuses kuue nädalaga. Õppis 1918 Kanada Briti lennukoolis. 1925 reisis Euroopas. 20 sajandi üks kõige raskemini loetavamaid kirjanike. Teades seda, püüdis lugejat aidata. Sassis olid tal minevik ja olevik (minekvik kursiivis). Tegi sisu lühikokkuvõtteid. Auhinnad: Nobeli preemia 1949 Pulizer 1955, 1963 Looming: ,,Hälin ja raev" ,,Kui ma olin suremas" ,,Augusti valgus" ,,Mine tagasi, Mooses" ,,Linn" ,,Põuane september" ,,Yoknapatawpha vana aeg" ,,Yoknapatawpha uus aeg"- mõtles selle maa ise välja. Albert Camus ( 1913-1960 ) Sündis 7 nov 1913 4 jaanuar 1960
Vormistuse kohta võib öelda, et artikli pealkiri on paksemas kirjas, mis vastab reeglitele, on nähtav ja väga hästi väljendab teksti üldist teemat. Tekst ise on ilusti jagatud lõikudeks, mille eraldamiseks kasutatakse tühja rida, see aitab teksti vastuvõtmisele. Artiklil on olemas ka alapeatükkid, mille pealkirjad on ilusti eraldatud paksema kirjaga. Teksti vormistust häirib vaid see, et see pole joondatud paremalt poolt. Artikli alguses paikneb Kadri Kasaku naeratav foto, mis paneb lugejat positiivselt mõtlema. Foto kontekst võiks olla: „probleem on päris tõsine, kuid lootust ikka on.“ Kokkuvõte Kokkuvõttes võib öelda, et Kadri Kasaki arvamuslugu oli keeleliselt hästi üles ehitatud, soravas, ilusas ja arusaadavas keeles kirjutatud. Seal oli häid mõtteid, kuid samas vähe uusi ja originaalseid ideid, paljudest asjadest oli varem juba räägitud. Kahvatuks jäi ka sügavama analüüsi ja argumentatsiooni pool, kuigi nagu ma ise ennist väitsin ei olegi see alati
1. Pealkiri, autor, žanr Roman Frister boigraafiline põnevusromaan „Müts“ 2. Kirjuta süžee, intriigi visand – mis, millal, kus, kellega, kuidas ja miks juhtus (tegelased, aeg, koht). Teos räägib läbisegi autori jõukast lapsepõlvest, varjamisest natside eest, koonduslaagrist ja tema hilisemast elust. Kuna laagrikogemus on teose motiiviks, siis ma võtan selle intriigi aluseks. Roman, juudist laps, kes elas perega Poolas, põhiliselt Krakowi linnas. Poolas oli võimul saksa okupandid, kes jahtisid juute. Romanil ja tema perel olid võltsitud dokumendid, mille kohaselt olid nad sakslased. Kui nende käest küsiti dokumenti, lasti neid alati lahti. Nende paberitega said nad käia ka tööl. Alati hiilisid nad surma- ja sunnilaagritest eemale, ent ühel päeval kõik muutus. Roman oli parasjagu raamatukogust koju kõndimas, kui kaks politseinikku temalt dokumenti nõudsid. Politseinikud olid kahevahel ning lükkasid ta kõrval ...
Remarque´i sõjavastase hoiaku kandja. Juba raamatu pealkiri on meeldesööbiv, näidates kogu sõja küünilisust. "Läänerindel muutuseta" see on kõik, mida ajalehe sõjasõnumist lugeda võib, kuigi ka sellel päeval sai surma üks noor inimene, romaani kangelane. Romaan ei vasta reaktsioonilisele ettekujutusele sõjast ja sõduriks olemisest, kuigi teoses pole ka meeleheitlikku mässulisust. Remarque ei ole võitleja, vaid vaatleja, kes kirjutab sellest, mis teda erutab, püüdmata lugejat keelitada või õpetada. Ta alustab oma romaani selgitusega, rõhutades, et raamat ei ole "ülestunnistus ega süüdistus vaid üksnes katse jutustada ühest põlvkonnast, kelle sõda hukutas isegi siis, kui ta pääses tema granaatide käest". Paul Bäumeri kujuga loob Remarque pildi selliselt hukatud inimestest. Romaan "Läänerindel muutuseta" kujutab kadunud põlvkonna tekkimist Saksamaal. Esimese maailmasõja ajaloolisest taustast
A. Nahkur, M. Sokk, Sõna võlu 7.klassile. Tallinn: Koolibri, 2001, lk 3. 5 1.1. Teksti ülesehitus Pealkiri - see on reklaam. Selle põhjal teeb lugeja otsuse, kas lugeda või mitte. Sageli võib olla paljulubava pealkirja taga täielik tühjus. Pealkirjal on täita mitu ülesannet. Pealkiri võib osutada sellele, mida kasulikku, uut või olulist lugeja tekstist leiab; informeerida lugejat teksti teemast, põhiideest, probleemist, tegelastest; äratada tähelepanu, uudishimu, huvi. Pikemate tekstide kirjutamisel kasutatakse ala-ja vahepealkirju. Need vajavad tähelepanu nagu teksti pealkirigi, sest nad muudavad lugemise lihtsamaks ning aitavad iga osa tuuma ära tunda ja meelde jätta. Sissejuhatus - sellega algab tekst. See puudub vaid harvadel juhtudel. Sissejuhatuse ülesanded: annab lugejale vastuse, miks ta võib/ peab seda teksti lugema,
Sündmus, mis on kirjeldatud artiklis, on päevakajaline. Ise intervjuu ei ole päevakajaline, aga see, millest räägib ungarlane(eesti keele omandamine), on Narvas ja Ida-Virumaal koguaeg aktuaalne. Koolide lugu on päevakajaline, kuna see ei ole veel lõppenud praegu veel keegi ei tea täpselt, mis nende koolidega saab, kas neid ühendatakse või nad hakkavad edasi tegeleda nagu praegusel hetkel. Kuna need tekstid on meediatekstid, ei saa unustada sellest, et nad nii kui nii mõjuvad lugejat ja maa proovin analüüsida, kuidas need tekstid seda teevad. Tekstis ,,Piirilinnas aitab keelt propageerida ungarlane" ungarlanee väljendas oma arvamust keele õppimise kohta. Me ei saa täpselt öelda, kas see, mida ta ütles on tema isiklik arvamus või ta ütles seda, mida temalt tahti, aga ma arvan, et see on väga sarnane Narva ja Ida-Virumaa avaliku arvamusega. See arvamus on selline: "Jah, keelt on vaja õpida, aga meil on halbad tingimused selle
Isa oli mitmekülgne (kirjandus, muusika), kuid samas ka range. Pere lapsed pidid aitama isal poodi pidada. Isa pankrotistus ja põgenes Moskvasse. Pere läks sinna järgi. Anton lõpetas gümnaasiumi ja läks siis ka Moskvasse, asus Moskva ülikooli arstiteadust õppima. Esimene teos oli · Jutustus "Kiri õpetatud naabrile". Kasutas antonüümi Antosa Tsehhonte. Alguse looming oli peamiselt humoristlik. Kirjutamine oli tema jaoks mõnu, tuli väga kergelt. Esialgu oli peamine eesmärk lugejat naerutada, talle lõbu pakkuda. Ülikooli kõrvalt tegeles Anton enesekasvatuse, ja -arendamisega. Eesmärk oli saada targemaks ja oma võimeid arendada. Kritiseeris teisi, kel polnud kõrgemaid eesmärke ja ei suutnud end arendada. Periood 1880-1888. Kirjutas humoristlikke ja satiirilisi novelle. Rõhuasetus aga kaldus meelelahutuselt elu ja inimeste (tõsimeelsele) kujutamisele ning mõistmisele. Tsehhov oli esimesi vene kirjanikke, kes mõistis, et
mingi aja pärast hakkab ikkagi otsima sisemist last. Luule-mina on meeleheitlik ja rahulolematu. Teda segab tema sisemine laps, kes keeldub ta juurest lahkumast ning seab kahtluse alla kõik tema saavutused. Ühest küljest on luule-mina väga veenev ja kindlameelne, teisest küljest näib ta olevat aga tasakaalutu ja umbusaldust tekitav. Vastakaid tundeid kõneleja suhtes tekitab see, kuidas ta püüab lugejat veenda selles, et ta tõesti tahab oma sisemisest lapsest lahti saada. Autor on kasutanud mitmeid sõna- ja mõttekordusi, millega luule-mina justkui tahab lisaks lugejale ka iseennast panna uskuma seda, mida ta räägib: / ... / nii et ma tõepoolest / - tõepoolest - / täiesti ise / palusin tal ära minna / mind maha jätta / endale uus elupaik leida / ... / ja kas see kõik, mis mul on, / ja see kõik, mida olen saavutanud / teeb mind tõesti õnnelikuks / õn-ne-li-kuks / kas see ongi see,
oskab anda kasulikku nõu ning kelle seltsis on alati huvitav. Eesti Naises kajastuvad järgmised rubriigid: kaanelugu, elamise kunst ja suhted, mees, õnnevalaja, sajandi armastuslugu, maailm, ilu, mood, tervis, köök, naine ja raha, sinu laps, käsitöö, sisustus, paar, ristsõna, horoskoop.. (Eesti Naine 2010) Pere ja Kodu - on mõeldud kõigile, kellel on üks või mitu last. Väljaandes kirjutatakse lastest beebieast teismeliseni. Ajakirjast saab teada, mis lugejat lapsega koos kasvades ees ootab ja kuidas tulevad toime teised emad -isad. Lugeda saab sellest, kuidas oma järeltulija arengut toetada ja tema tervise eest hoolt kanda. Meie Pere - ajakiri, mille viimane number ilmus 2010. aasta detsembris. Ajakirja tootmine lõpetati majanduslikel põhjustel. Ajakiri tõi lugejani erinevaid teemasid: Rasedus, lapsed, pere, tervis, suhted jms. 9 kuud Väljaanne on suunatud tulevastele emadele ja isadele, kuid ka vanaemadele- vanaisadele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
