ta võtnud oma isiklikust elust. Ajapikku omandas Tammsaare looming suure psühholoogilise sügavuse ja ühiskonnakriitilise teravuse, rikastus kunstiliselt ja mitmekesistus elukujutuse poolest. Ta kirjeldab elu , ilma et illustreeriks seda. Tema teosed lummavad inimesi. Autor üritab selgeks teha lugejale, et kui elu tundub õnnetu, ei tähenda seda,et pole võimalik olla õnnelik. Ei taskuks loobuda kõigest elus. Tuleb leida õnn ka praegusest maailmast. Pealkiri ütleb ära,mis lugejat ees ootab. Näited parema aja otsingutest ja oma inimeste süüdistamisest, sõdadest ja vaenlastest ning inimese mõistusest. Tundub, et essees kritiseeritakse inimesi, leidub ka skeptilisust. Tsiteeritakse Nietzsched:"Kes tahab olla loojaks heas ja kurjas, see peab olema hävitaja ja peab purustama väärtusi." See tsitaat on pandud toetuseks inimestele,kes ootavad sõdu ja uusi hävinguid,inimestele , kes ei katsu ainult rebast tantsitada, vaid elada nagu rebane
justkui polekski. Niina Zaretsnaja näidendist ,,Kajakas" unistas samuti näitleja elukutsest. Ta kadestas Trigorinit, kes teenis leiba kirjanikuna, tema kuulsuse pärast. Niina jaoks tundus ahvatlev tuntus, kuid ta ei mõistnud, et populaarse inimese elu pole meelakkumine, nagu esmapilgul tunduda võib. Niina arvas, et Trigorinile meeldib kirjutada, kuid tegelikkuses kirjanik ei nautinud seda, ta ei sallinud ennast kui kirjanikku. Ta tundis, et petab lugejat, on halvem kui teised ja kujutas endale pidevalt ette lauseid, mis peaks olema ta hauaplaadil: ,,Siin puhkab Trigorin. Oli hea kirjanik, kuid kirjutas halvemini kui Turgenev." Tundus, et Niinale ei läinud korda teiste inimeste arvamus, algaja näitlejana leidus temas julgust pöörata selg oma perekonnale, minna ära kodukohast, et alustada oma elu lavalaudadel. Esialgu oli ta kehv näitleja, kuid ta ei andnud alla ka siis, kui mees ta hülgas ja laps suri ta pingutas oma tuleviku nimel
"Luigeluulinn" neljakümne kaheksa leheküljeline. See on maht, milles on hea esitada mõni kontseptuaalne kogumik luuletusi ja mis ühtlasi ei muutu lugejale koormavaks ka kogu raamatu järjest läbilugemisel. "Luigeluulinn", nagu pealkiri lausa eeldab, kannabki endas üsna selget kontseptuaalsust. Samas on enamjaolt tegu sundimatute värssidega, millel lugeja saab lasta vabalt voolata ning mis saavad mõjuda nii mõtlemapanevalt kui ka inspireerivalt, kummalgil juhul lugejat väsitamata. "Luigeluulinnas" on eelkõige kaks keskset ja läbivat teemat, mida Kristiina vaatleb. Esimene neist on naise roll ja tunded, mida ta arutleb võrreldes minevikku ja olevikku. Ehkki luigeluulinna kontseptsioon hõlmab iseenesest ka ebareaalsuse, millegi teostamatu hõngu, näib selle kujundi suurem rõhk asetuvat siiski rääkimisele naise igatsusest keskkonna järele, mis hoiaks koos "elavaid, vaime ja unistusi". nagu autor tagakaanel vestab
kuidas määratleda üliinimest? (Samas ülima ja idiootsuse vahel on õrnõhuke piir.) Elu on näidanud , et alati on olemas/genereeritakse ülimast veel ülimat (Forrest Gump'ist Kim Peek(RainMan); Batmanist Superman jne)- ehk tekib lõpmatult piiritlematu jada . Sellest lähtuvalt ei ole ükski inimene geniaalne. m.o.t.t. Ilukirjanduses saab kasutada ainult neid asju, mida on lakatud kasutamast tegelikkuses (lk.65)- mõte seisneb selles, et ilukirjandus peab lugejat huvitama, intrigeerima, et püsiks huvi edasilugemiseks (postmodernistlik lähenemine). Kehtib ka filmimaailmas- kui võtta Mehhiko seriaalidest ära ülepaisutatud lähenemine süzeele, jääks alles ainult kodumaine argisari "Kodu keset linna", mis ei hiilga just oma suure vaatajaskonnaga. Truudus mõjub tundeelule samamoodi, nagu mõjub järjekindlus intellektuaalsele elule- see on nurjumise tunnistamine (lk.42)- Vaidlen vastu, kui ei oleks enam tundeelus kübetki
1) Võta arvesse uudise osi ning leia internetis olevatest online-väljaannetest üks uudis, millest leiad uudisele iseloomulikud lõigud Juhtlõik Oluline lisainfo Muud faktid Taust 2) Vormista töö arvutis, lisa juurde ka uudise link ning eralda uudise osad, võttes arvesse slaidil esitatud püramiid. ARVAMUSLUGU Paneb lugeja kaasa mõtlema Aitab kujundada seisukohta Kajastab väljaande seisukohti Selgitab sündmustega kaasnevaid muutusi ja muudatuste mõju Veenavad lugejat midagi tegema või muutma Kritiseerivad või vastavad kriitikale Prognoosivad, annavad juhtnööre või soovitusi (sissejuhatus, teemaarendus, lõppsõna) Juhtkiri sageli anonüümne, väljendab toimetuse üldist seiskohta Repliik autor on teada, lühem ja terav kriitika Kommentaar autor väljendab oma isiklikku seisukohta mõnel lehes ilmunud teemal Kolumn pikem arvamuslugu Arvustus näituse-, filmi- või muu sündmuse kohta.
mereäärse väikelinna laste tegemistest. Hilisemast loomingust tuleb kindlasti esile tõsta Presidendilugusid (2008) väikeriigi eakast, kohustustega koormatud, kuid ikka asjalikust ja sõbralikust riigipeast, kel ei puudu ka omad inimlikud nõrkused. Meistrisulega kirja pandud vahvalt absurdsed pisipalad inimelu veidrustest raamatus Ühes väikses veidras linnas (2009) kõnetavad samavõrd edukalt nii algklassilast kui ka kogemustega lugejat. Luulekogu analüüs Valisin Aino Perviku luulekogu "Puusseastuja". See sisaldab luuletusi mille on ta kirjutanud luuletsükklil aastail 1981-1987. Luuletused on keerulise sisuga mida on raske mõista. Luulekogu "Puusseastujal" on 2 osa "Ikka seal üksteisest" ja "Siin ongi piir". Luuletused mõlemas osas on peamiselt loodusluuletused, lüürilised luuletused ja vabavärsilised luuletused
Mundat otsima minnes, peatusid rändur ja tema teejuht mäestikus, kus nad tutvusid Josega. Teejuht pidas teda röövliks, mida rändur üldse uskuda ei tahtnud, ja otsustas mehe üles anda, kuid rändur päästis Jose naha. Kõige rõõmustavam oligi ränduri eelarvamuste vabadus ja kuulujuttude mitte uskumine, kuna Jose oli tegelikult ju hea mees ning tegi kõike oma armastatu nimel nagu õigele mehele kohane. 5. Analüüsi ennast kui selle teose lugejat põhjenda, kas sa olid hea lugeja. Vastus: Usun, et olin hea lugeja, kuna teos pakkus mulle palju pinget ja ka meelelahutust. Raamat oli kaasakiskuv ja andis palju uut mõtlemisainet. Samuti oli teose põhimoraal selgesti väljaloetav. Kokkuvõttes arvan, et olin hea lugeja, kuna üks halb lugeja ei suudaks ju raamatu põhimoraalist ja teosest endast aru saada. 6. Millise hinde sa peaksid saama teose lugemise ja analüüsi eest? Miks?
Õnnelikud ja Õnnetud inimesed 2013. aasta 12. jaanuari Postimehes kirjutas Jelena Skulskaja ümbritsevate elu väärtustamisest. Artikli eesmärk oli lugejat veenda, et õnnelike inimeste jaoks on tähtsamat, kui nende omaenda elu, ning just selle tõttu ei lähe õnnelikud inimesed teiste elude kallale, nagu seda teevad õnnetud inimesed, vaid lasevad teistel rahus olla ja on ise rõõmsameelsed. Põhiline ühiskonnaprobleem, millele autor igas lõigus rõhutab, on seotud inimestevaheliste konfliktidega. Ta on veendunud, et senikaua, kuni inimestel on olemas kõik, et õnnelikud olla, ei lähe nad teiste heaolu kallale. Vägivalla esinemist
(Kui jah, siis mis?) Miks? Vastus: Rõõmu pani tundma raamatu lõpp, kus Dorian lõpuks taipab kui jubeda teo ta tegi kui Basil Hallwardi tappis arvates, et ta maalitud portree oli see mis Doriani elu ära rikkus ning oma jõledast elust meeleheitele viiduna oma kõiki patte peegeldavat portreed pussitab ning selle käigus ennast tapab. Minu arvates oli Dorian oma saatuse ära teeninud ning just see oligi rõõmustav. 5. Analüüsi ennast kui selle teose lugejat põhjenda, kas sa olid hea lugeja. Vastus: Lugesin teost üpriski kiiruga ning seega väga tugevalt teose psühholoogiasse ei süvenenud.Teos oli alguses liiga Doriani keskne ning tundus kohati äärmiselt tüütu ning igav, kuigi oli ka huvitavaid momente, kus oli inimese psüühikat äärmiselt täpselt tabatud ning lõpp kujunes üpriski huvitavaks, eriti huvitav oli veel lõpplahendus. Arvan, et olin selle raamatu puhul veidi laisk lugeja, kuna mõne koha peal ei viitsinud eriti
Aastal 1945 taheti seda hoonet arhitektide majaks, kuid valiti teised majad (Lai 29, Lai 31). Majal on ilmselged funktsionalismi tunnused- arkitektuurilise kaunistuste puudumine, tähtsamal kohal on faktuur. Samuti laiad aknad. 5. Rahvusraamatukogu, Tallinn Raamatukoguhoone ehitati aastatel 19851993. Maja arhitekt on Raine Karp. Sisekujundaja Sulev Vahtra. Majal on kaheksa korrust, millest kaks asuvad maa all. See on tänaseni Baltimaade suurim raamatukogu, mis mahutab 600 lugejat, konverentsikeskuse, teatrisaali ja mitmed näitusepinnad. Arvan, et tegemist on postmodernistliku hoonega. Paekivi kasutus. Postmodernistlikud omadused selle hoones juures on nt. triviaalsed, kitsilikud elemendid. Võrdleksin seda hoonet Sakala keskusega, mille on samuti projekteerinud Raine Karp. Mõlemad hooned on arhitektuurilt sarnased. Mõlemad on suurehitised. Keskuse modernism oli maskeeritud kontseptuaalseks ja loominguliseks. 6. Kawe Plaza, Pärnu mnt 15, Tallinn Hoone valmis 30
Teine tüüp on üksik ratsionaalse, kuid veidi sadistliku mõtlemisega sandist kogenud kurjategija, kes on igati ustav oma ülemusele (esimesele tüüpile) ja kes teeb kogu musta töö tema eest ära. Kuigi esimest näidet võib lugeda kui autori iskliku stiili, siis ülejäänud lihtsalt torkavad silma. Vaatamata suurele kriitikale nii tegelaste, süzee, teemaarenduse kui ka tõlge kohta kriitikute poolt, minule see romaan meeldis. Dan Brown oskab väga hästi lugejat kaasa haarata, hoida pinget üleval ja pakkuda ka väga ootamatut ja lausa üllatavat lõpplahendust, millest lugejal õrna aimugi polnud. Samuti ,,Digitaalses kindluses'' on palju informatsiooni, mis on huvitav nii asjatundjale kui ka valdkonna võhikule. Lõpuks igasugused mõistatused, koodid ja algoritmid, mida tavaliselt illustreeritakse, annavad Dan Browni romaanidele viimase ja lõpliku lihvi.
naisi, s�ndinud Michel Thomas on prantsuse autor,kes kirjeldab jap�ndinud Michel Thomas on prantsuse autor,kes kirjeldab genikke ja sealhulgas eriti moslemite ja seksuaalv�ndinud Michel Thomas on prantsuse autor,kes kirjeldab hemuste �ndinud Michel Thomas on prantsuse autor,kes kirjeldab igusi ja vabadusi. Nagu see l�ndinud Michel Thomas on prantsuse autor,kes kirjeldab hikokkuv�ndinud Michel Thomas on prantsuse autor,kes kirjeldab te osutab, soovib Houellebecq teadlikult lugejat provotseerida, raamatu peategelane on kujutatud �ndinud Michel Thomas on prantsuse autor,kes kirjeldab �ndinud Michel Thomas on prantsuse autor,kes kirjeldab rmiselt ebameeldivana,tal puuduvad eetilised ja religioossed t�ndinud Michel Thomas on prantsuse autor,kes kirjeldab ekspidamised ja ta kasutab religiooni ainult omakasu eesm�ndinud Michel Thomas on prantsuse autor,kes kirjeldab rgil.
Samuti oli La Rochelle'i piiramise põhjuseks Dumas' järgi kardinali armukadedus, mitte soov hävitada hugenottide iseseisvus. Prantsusmaad kujutatakse romaanis maana, kus rahvas usub kuningasse ja kuningannasse.Valitsejad aga pühendavad kogu oma aja ja energia seiklustele. Kaugeltki niisugune polnud ajastu, mida kujutab Dumas romaanis «Kolm musketäri», ja samuti polnud niisugused tolle aja kangelased, nagu tema neid kujutab. Dumas'l oli väga hea anne köita lugejat. Tema teoste ligejate seas oli sellised inimesed nagu Marx, Lenin, Tolstoi, Dostojevski, Tsehhov, Gorki ja Mendelejev.Prantsusmaal hindasid tema oskusi George Sand, Balzac, Hugo.Kuulus ajaloolane Michellet kirjutas ükskord Dumasel'le ´´Ma armastan teid, ma jumaldan teid, sest teie olete loodus ise.``. Dumas' teostes ei pea otsima ajaloolise tegelikkuse tõepärast kujutamist. Oma parimates teostes, vaatamata nende pinnapealsusele, kodanlikule piiratusele, jääb
päevaraamatu. Samuti näitab ta, mis juhtub nendega, kes mõtlevad keisrile vastupidiselt ning julgevad seda ka välja öelda. Ma arvan, et raamatu põhiideeks oligi näidata, et kuigi olles ühiskonnas tunnustatud positsioonil on üksikisiku arvamuse kuulda võtmine väga ebatõenäoline, kui kõrgemal olev võim vaid enda nägemust riigist ainuvõimalikuks peab. Seetõttu võib ausus ja otsekohesus ka inimesele kahju tuua. Autori eesmärk mõjutab lugejat, ent jätab ruumi ka teistele arvamustele. 2. Aeg, ruum, miljöö Tegevus toimub Eestis, Põltsamaal, Võisiku mõisas aastatel 1827-1859. Sündmuseid on kirjeldatud realistlikult ja usutavalt. Samuti mõjub teos vabadusele õhutavalt. 3. Tegelaskond Timoga heades suhetes on tegelastest : Timotheus von Bock/ Timo- aadlikust teisitimõtleja, kellel olid tutvused keisriga Alekander Esimesega Jakob Mätlik päevaraamatu kirjutaja, Eeva vend
Mõeldes nüüd aga teose sisu peale, siis oli olemas seal nendest kolmest ainult viimane. Ma arvan, et vaesed inimesed on kõige paremad, neil ei pruugi küll raha olla, et toitu ning riideid muretseda, kuid neil on olemas hoolivus teineteise vastu ja ka armastus, mida jagada. Olgugi, et vaesus ajab varastama ning valetama, kuid mina seda ette ei heida. See on nende meeleheide, mis ajab neid niimoodi tegema. Arvan, et peategelase elu ja käekäik ei saa küll mitte ühtegi lugejat külmaks jätta. Pealtnäha oli Jaan väga vaene, kuid seda ainult materiaalselt, kuna tähtsaim asi, millel nimeks perekond, oli tal ju olemas. See raamat läheb korda ning paneb mõtlema, et miks küll nii ausal ja õiglasel inimesel, nagu seda oli Väljaotsa Jaan, on nii vähe antud. Inimene, kes on hingelt ja südamelt nii puhas, on karistanud elu nii raskel moel, et tekib tung aidata sellise elujärjega osaliseks saanud inimesi
Ta suri 25. septembril aastal 1970 Locarnos Sveitsis Looming Remarque'i loomingut l äbib tõdemus, et inimese tõeliseks vaenlaseks ei ole teine inimene, vaid surm. Tema kangelased jõuavad sellele arusaamale sageli lähedase inimese kaotuse kaudu. Tuleb võidelda surma vastu ja inimlikkuse eest. Just sellisest läh enemisest on teda peetud abstraktseks humanistiks. R emarque ise on end määratlenud " sõjaka patsifistina". Remarque on öelnud, et ta ei taha lugejat ei veenda ega kasvatada, vaid ta kirjeldab seda, mis teda liigutab. Tema romaanid, mida traditsiooniliselt on vaadeldud realistlikena, koosnevad seostatud episoodidest, tegelaste mõtisklustest olukorra üle ja reaktsioonidest ümbritsevale . Remarque loomingut võib iselomustada kui individualistlikku, sest see keskendub üksikisikule. ideoloogiaskeptilist, kuna kindlaid hindamiskriteeriume ja lahendusi ei pea kirjanik võimalikuks. Pilt lupe velez
Õppida nägema ümbritsevateasjade ilu. Poiss tegi läbi katsumusi, mis muutsid teda julgemaks, otsides sinilindu, kes pidi haldja väiksele tütrele õnne tooma, oli muutunud ta heldekäelisemaks ja nii heatahtlikuks, et juba soov teistele rõõümu teha ka tema enda südame rõõmuga täitis. Ta vaim oli elule avatud. 5. Oma arvamus raamatust. Lugu oli väga huvitaqv lugeda, mis siis, et lapsed nägid vaid und, aga see avas nende südamed ja õpetas ka mind kui lugejat, et alati ei pruugi õnne otsida vaid ta võib seista otse sinu kõrval koguaeg, tuleb vaid avada silmad, näha ümbritsevat maailma.
päevaraamatu. Samuti näitab ta, mis juhtub nendega, kes mõtlevad keisrile vastupidiselt ning julgevad seda ka välja öelda. Ma arvan, et raamatu põhiideeks oligi näidata, et kuigi olles ühiskonnas tunnustatud positsioonil on üksikisiku arvamuse kuulda võtmine väga ebatõenäoline, kui kõrgemal olev võim vaid enda nägemust riigist ainuvõimalikuks peab. Seetõttu võib ausus ja otsekohesus ka inimesele kahju tuua. Autori eesmärk mõjutab lugejat, ent jätab ruumi ka teistele arvamustele. 2. Aeg, ruum, miljöö Tegevus toimub Eestis, Põltsamaal, Võisiku mõisas aastatel 1827-1859. Sündmuseid on kirjeldatud realistlikult ja usutavalt. Samuti mõjub teos vabadusele õhutavalt. 3. Tegelaskond Timoga heades suhetes on tegelastest : Timotheus von Bock/ Timo- aadlikust teisitimõtleja, kellel olid tutvused keisriga Alekander Esimesega Jakob Mätlik päevaraamatu kirjutaja, Eeva vend
1972 ilmus turule HP35. Esimene taskuarvuti 1975 esimene arvuti ühe põhiplaadiga. 19761980 1976 a. Cray esimene multimeedia CPU arvuti 1977 Apple 2. Esimene prinditud emaplaadi ühendus 1977 TRS80 esimene Desktop tüüpi arvuti 1981 MSDOS op. süsteem IBM tõi turule esimese PC Esimene kaasaskantav arvuti Osborne 1 1983 Apple Lisa Esimene graafiline liides arvutil Hiire liikumine ekraanil jälgitav IBM PC XT 4,77 Mhz 2 floppy disk lugejat MS DOS v. 3.3 HDD 1020 MB Arvutid Eestis 1958 a. NSVL Penza arvutitehases loodud URAL Kasutati lahendamaks rahvamajanduslikke ülesandeid (nt külvipindade optimiseeriseks) Kiirus 100 operatsiooni sekundis (44,5KB sisemälu) JUKU Eesti esimene arvuti, loodud TTÜ poolt. 19871992 Loomiskoht Baltijets Factory Kasutas 1975 a. Inteli poolt loodud 8080 analoogi KPp580 protsessorit. TARTU Tartu Ülikoolis konstrueeritud arvuti
See oleks võinud küll juhtuda mõni aasta varem, kuid olen siiski äärmiselt õnnelik, et ma olen rõõmuga lugenud palju huvitavaid raamatuid ning saanud osa erinevate kirjanike loodud maailmadest, mis on omakorda avardanud minu mõttemaailma ja andnud palju mõtteainet. Eesti klassikud ja ,,suurkujud" kirjanduses on kirjutanud huvitavaid raamatuid, mis tunduvad alguses veidi keerulise ülesehitusega ning rasked aru saada, kuid pikkamööda muutub lugemine nauditavaks ja haarab mind, lugejat, täielikult oma lummusesse. Lugedes Jaan Krossi ajaloolist raamatut ,,Keisri hull" oli minu esimene mõte, et see on liiga keeruline minu jaoks. Asjad tundusid juhtuvad imelikult, autor kirjutas ju mitmekümne aastase nihkega päevikuvormis ja lugeja pidi äärmiselt tähelepanelikult lugema ja palju kaasa mõtlema, et saada aru, millisel aastal tegevus toimub. Kui ma lugedes hakkasin lõpuks järjepeale saama oli tunne hoopis teistsugune
verinoor sõber, kes teda alati aitas heameelega. Rõõmu tegi veel, see et haid Santiagot ise ära ei söönud ning, et Santiago jõudis ilusti enda kodusadamasse ja ei eksinud ära. Imekspandav oli ka see, et Santiago võitles viimse piirini, mis ta suutis, et oma saaki päästa. Santiago kindlasti teadis, et tema kala söödakse ära kuid Santiago võitles lõpuni. 5. Analüüsi ennast kui selle teose lugejat põhjenda, kas sa olid hea lugeja. Vastus: Raamat oli lühike, kiri oli üpris suur, leheküljed väiksed väga mõnus oli lugeda. Polnud mingit pinget peal, et ei jõua õigeksajaks raamatut läbi. Teos oli vägagi loetav, palju huvitavaid tsitaate. Selle raamatu peab iga inimene vähemalt korra elus läbi lugema. Lõpuks võib öelda, et tõesti olin hea lugeja. Raamatus ei pettunud kordagi. 6. Millise hinde sa peaksid saama teose lugemise ja analüüsi eest? Miks?
Keisri hull Jaan Kross I - Inimene Jaan Kross oli eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Peategelaseks on Võisiku mõisnik Timotheus von Bock. Tal oli ühiskonnas hea positsioon. Ta kuulus keiser Alekrander I lähikonda. Ta oli lubanud keisrile alati tõtt rääkida. Ta kirjutas manifesti, mida ta tahtis Maapäeval ette lugeda. Ta lasi seda lugeda enne ka keisril. Seal olid kirjas kõige avameelsemad mõtted keisri enda kui ka valitseva riigikorra kohta. Need mõtted aga keisrile ei meeldinud, sest need oleks andnud rahvale rohkem õigusi ning sellega oleks keisri enda võim vähenenud. Aleksander I lasti Timo üheksaks aastaks vangi saata. Timol oli valida, et kas ta vabandab keisri ees või läheb vangi. Tema otsustas aga oma põhimõtetele kindlaks jääda ning läks vanglasse. Timotheus von ...
mida see maailm meile annab. Vaikus ja hämarus, päevase vilka elu tardumine loob eeldused rahulikuks mõtiskluseks, võimaluse märgata ümbritsevas seda, mida argitoimetuste tuhinas on pea võimatu tähele panna: kuidas „lõhnab lehti juues toom” ja maine on nii rõõm kui valu; kuidas surelik võib tunnetada ennast osana tervikust ja hetkega mõista selle terviku – ja seega iseenda – igavikulisust. Tuhat aastat on siinjuures kõigest abivahend, inimmõistusele hoomatavam ajaühik, et lugejat mitte liiga laiale teele eksitada; nii nagu loodusnähtused on rahvausundis tõlgendatud inimkujulisteks, lihtsustamaks suure maailma mõistmist ja lubades toetuda rituaalidele, mida on võimalik suunata ühele konkreetsele jumalusele. Siin me näeme mütoloogilist maailmavaadet, maa-taeva ja inimliku-jumaliku eristamist, inimese püüdu ja unistust jõuda täiuslikkuseni. Esimese kahe stroofiga juhatatakse lugeja järkjärgult luuletuse maailma, tutvustatakse talle olukorda;
XX saj kirjandus- 12. klass 1. kursus ,,Orüks ja Ruik" ,,Uputuse aasta" 1. W. S. Maugham ,,Kuu ja ,,Pime palgamõrvar" 38.G. Orwell ,,1984" kuuepenniline 39.A. Huxley ,,Hea uus ilm" ,,Kirev loor" 40.G. G. Marquez ,,100 aastat üksildust" 2. E. M. Remarque ,,Triumfikaar" 41.V. Jerofejev ,,Moskva- Petuski" 3. E. Hemingway ,,Ja päike tõuseb" 42.B. Pasternak ,,Doktor Zivago" ,,Kellele lüüakse hingekella?" 43.F. Kafka ,,Protsess" 4. J. Steinbeck ,,Me tusameele talv" 44.G. Grass ,,Plekktrumm" ,,Tortilla Flati agul" 45.T. Pratchett ,,Mort" 5. H. Hesse ,,Stepihunt" 46.M. Kunder ,,Olemise talumatu 6. I. Murdoch ,,Must prints" 7. J. Fowles...
Arvuti ehitus Arvuti on elektrooniline masin, mis töötleb informatsiooni vastavalt etteantud reeglitele. Läbi aastate on sõna arvuti tähendanud erinevaid asju. Arvutiks nimetati näiteks mehhaanilisi või elektrilisi masinaid, mille abil oli võimalik teha arvutusi. Elektroonilisi klkulaatoreid on samuti nimetatud arvutiteks. Seda, mida praegu enamasti arvutiks nimetatakse, tähistatakse ka sõnadega raal ja kompuuter. Tänapäeva arvuti võimaldab laias skaalas informatsiooni töötlemist, muuhulgas ka arvutamist. Arvuti, selle sõna tänapäevases mõistes, koosneb protsessorist, töömälust, vahemälust ning välisseadmetest, mille ülesannete hulka kuuluvad inimese ja arvuti suhtlemise vahendamine, arvutile andmete etteandmine ning tulemuste salvestamine. Välisseadmed võivad asuda arvutiga samas korpuses. Inimese suhtluseks arvutiga kasutatakse sisend- ja väljundseadmed, mille hulka kuuluvad näiteks klaviatuur, hiir, skanner, kuvar ja printer. Ar...
Ta andis välja ´´Pühhapäwa Wahhe-luggemissed`` ja ´´Marahwa Näddala-Lehte``. Tema võttis esimesena kasutusele õ-tähe. Masing kirjutas mitu aabitsat, aritmeetikaõpikut jt kooliraamatuid. 5.Peter August Friedrich von Mannteuffel oli Ravila jmt Põhja-Eesti mõisa krahv. Tema kirjutas raamatu ´´Aiawite Peergo walgusel``, mis oli mõeldud talurahva õpetlikuks ajaviiteks. Tema lood olid õpetlikud ning halvustasid inimeste pahesid, manitsedes lugejat olla korralik. 6. Esimene eestikeelne kalender ilmus 1718. a. Kalendrid olid odavad ja seetõttu väga popu- laarsed. Kalendri vahel olid kalendrilisad. 1766.-1767. a andis August Wilhelm Hupel Põltsa-maal välja esimest eestikeelset ajakirja ´´Lühhike öppetus...``. See sisaldas peamiselt arstlik-ke nõuandeid. Masingu kirjutatud ´´Pühhapäwa Wahhe-Lugemissed`` arvatakse olevat eesti aimekirjanduse algus.
"Keisri hull" - Jaan Kross Millal? 1827-1859 Kus? Eestis, Põltsamaal, Võisiku mõisas (Põltsamaal) Kes? Timoga heades suhetes: Timotheus von Bock/ Timo- aadlikust teisitimõtleja, kellel olid tutvused keisriga Alekander Esimesega Jakob Mätlik päevaraamatu kirjutaja, Eeva vend Eeva Mätlik/ Katharina von Bock/ Kitty alamklassist pärit Timo naine, suur armastus ja mõistmine Timoga doktor Robst hoolitses mõisarahva tervise eest Käsper Bockide teener Elizabeth/ Elsy Timo õde Jette- Lamingu tütar, kes võttis Jaokobilt eratunde Georg - Timo vend, kes kontakteerus kindral Plutaloviga, et kohtuda oma vennaga Anna Maali Vahterija Lamingu tütar, Jakobi naine härra La Trobe/ Jean Frederic/ John Frederick/ Johann Friedrich Võisiku rentnik, kes pidi keisrile Timo kohta ettekandeid kirjutama, ent ollles väga aus ja heasüdamlik loobus sellest Jüri Timo poeg, ustav keisrile Eeva Jakobi ja Anna tütar, päris...
Näiteks kui uus ravim peaks vähendama kolesteroolitaset ja sellega seoses ka südameatakke, siis mõõdetakse mitte südameatakkide, vaid kolesteroolitaseme vähenemist. Viimast on palju lihtsam saavutada kui südameatakkide vähenemist ja ka katse tuleb odavam ja kiirem. Kui tulemused on negatiivsed, siis ei avaldata neid üldse või avaldatakse alles pika viivitusega. Samuti on välja toodud see kuidas teaduslugudes lause uuringud on näidanud mõjutab lugejat ja mida paljud lugejad võttavad puhta kullana kuid, mis sageli ei sisalda mitte mingeid teaduslike tõendeid. Peatükis ,,Halb statistika", kus räägitakse sellest, kuidas on võimalik sattuda väga suure ebaõnne ohvriks. Näiteks mõisteti üks medõde süüdi seitsmes mõrvas ja kolmes mõrvakatses. Tema töövahetuse ajal suri haiglas ebatavaliselt suur hulk inimesi ja see oligi põhimõtteliselt kogu süüdistus, mis tema vastu esitati, pluss mõned väga nõrgad kaudsed tõendid
Igal juhul tuleb säilitada oma nägu, st valida üks eelpool nimetatutest. 5. Värvikas keelekasutus ei lase lugeja huvil raugeda. Ka teksti graafika (sõrendused, rõhutused, lõikudeks liigendatus) ja kõlapilt (kordused, häälikute valik jne) mängivad oma osa teksti nauditavaks tegemisel. 6. Esseist ei saa endale lubada mõtte nürinemist loo lõpul, vaid koondab sinna jõupingutuse, mis kutsub lugejat essees esitatud tõdemuse toel ise edasi arutlema. Selleks võib tagasi pöörduda pealkirja juurde, näidates, kuivõrd on teisenenud arusaam kõnealusest probleemist just essee kirjutamise käigus. Loo lõpul võib teha ka uue väljakutsuva avalduse, mis suunab lugeja juba järgmise tõeotsingu radadele. Võimalusi esseed lõpetada on palju, kuid lubada ei tohi seda, et lugeja paneb essee kergendusohkega käest.
Kui kaugel me oleme kultuurilisest enesetapust? ,,Kultuurilise enesetapu" mõistest võib leida mitut erinevat mõttekäiku, mis selle lahti seletaks ja annaks põhjust mõelda välja lahendusi säärase olukorra tekke ärahoidmiseks. Kõige süngem idee on eestikeelse ilukirjandusliku keele unustamine ja igapäevaelus tarvitava keele liigne lihtsustamine, võõrkeele terminite sissetoomine. Kurvalõpuline saatus tabab ka rahapuuduses vaevlevat teatrit ja kunsti, millel on suur osatähtsus kultuuri säilitamisel tulevastele põlvedele. Kui jätkata sama hooletut kultuuri käsitlemist, kui seda tehakse praegu, ootab eesti kultuuri ees kindel hukk. Arvutikasutus juurib raamatud igapäevaelust välja, kuna mõlemale pühendumiseks pole puhtfüüsiliselt aega. Keel, mida kasutatakse elektroonilistes seadmetes, on valdavalt inglise keel, mõne puhul vene keel, ent väga vähestes juhtumites kohtab arvutit või e-lugejat, mille sea...
mustade orjade inimlikku üleolekut ja neid kättemaksuhimust alandavad, piinavad või koguni tapavad. Kui "Onu Tomi onnike" moest läks, hinnati alla ka selle kirjanduslik väärtus. See olevat kits. Kuigi teos sisaldab sentimentaalseid lõike, annab see ka tunnistust särtsakast jutustajatemperamendist, kindlast käest loo ülesehitamisel ja dramaatilise ja poliitiliselt vastuolulise sündmustiku tundliku psühholoogia heast tunnetuses. Juba esimene stseen väitab, et Stowe oskab lugejat köita. Kaks härrat istuvad veiniklaasi taga... Tehakse kaupa ja vaieldakse Tomi ja Eliza viieaastase poja hinna üle. Veel enne, kui loo kangelasi tundma õpitakse, võib aimata, mis nendega juhtub. Pinge on tekkinud ja see püsib kuni lõpuni. Nii on Onu Tomi onnike eelkõige religioosne raamat, see vaatleb orjapidamist evangeeliumi valguses, aga astub välja ka iseseisvusdeklaratsiooni põhimõtete eest. Orjapidamise koledusi, millest maailmal olid siiani ainult üldised ja abstraktsed
ulatust aeg-ruumis, igavikulisust. Ent tavatasandi katte all tahab ta siiski universaalset taastekitada, üldkehtivat struktuuri tabada ning sõnastada. Sügisballi ehk stseene linnaelust võib pidada üheks tema modernistlikumaks teoseks, see kujutab endast pildikeste jada ühe linnaosa elanike elust, mille taotluseks on kirjeldada kaasaegset urbanistlikku kultuuri ning lasta lugejal koostada etteantud fragmentidest oma arusaam. Ta kutsub lugejat justkui teose struktuuri loomisel osalema. Kuue peategelase näol teeb autor läbilõike ühiskonnast, kasutades vastandlike elualade ning hoiakutega inimesi - poeet ja tehnik, moodne Maurer ning konservatiivne Theo jne. Romaan on tegelaskeskne, kuid nende ilmumine on näiliselt juhuslik, isegi maagiline ning seletamatu. Sellises süzheearenduses on Unt nähtavasti saanud inspiratsiooni Bulgakovi teostest. Sügisball lahkab eelkõige alateadvust, August Kase
armastuse suhtes, kuid usun, et abikaasa surma järgne õhkkond tõestab Andrese armastust naise vastu, mis omakorda tõestab meile, et tegu on abieluga vabast tahtest, ergo Andrese enesekesksus on üks suur liialdus. Samuti, mis mind tohutult häirib on fakt, et Tammsaare suunab lugejale sümpatiseerima teatud isikuid (antud juhul Jussi), millele tal, pehmelt öeldes, ei ole annet. Üldine õhkkond kahe peremehe kodumajandustes on vahelduv rahulik ning tormine. See intrigeerib lugejat. Kui aga Jussi puhul on tegemist teistsuguse mehega, siis rikub see üldise pildi Vargamäe meestest. Nagu ma aru saan on autori idee olnud meile ,,näidata", milline oli elu sellel ajal; millised olid suhted. Minu nõuanne autorile oleks, et jäägu parem ühe vaatenurga juurde või lasku lugejal ise otsustada, kellele südames ,,kaasa elada". Ma ei väida, et Tammsaare on oma teoses vaid vigu teinud. Andres Paasi kujutamine despoodina tuli alles hiljem
jubedaid sõjakirjeldusi, samuti pikad olukorrakirjeldused kippusid olema üpriski väsitavad. Kuid siiski pani mind kasvõi natukest rõõmu tundma see, et sõdurid suudavad ka kõige jubedamas olukorras mingitki positiivsust ja rõõmsust säilitada nalja tegemise läbi, suudavad nautida ning rõõmu tunda väikeste asjade üle, mis võib sõjas väga palju aidata. 5. Analüüsi ennast kui selle teose lugejat põhjenda, kas sa olid hea lugeja. Vastus: Ma arvan, et selle teose puhul olin ma keskmine lugeja, mõndade kohtade peal, kus olid väga pikad ning detailsed olukorrakirjeldused, ei viitsinud ma väga süveneda kõikidesse detailidesse. Mõningaid pikaks veninud sõjakirjeldusi oli väsitav lugeda, mistõttu üritasin ma nendega nii ruttu kui võimalik ühele poole saada. Pikkade kirjelduste lugemine muutus automaatseks, enam ei süvenenud teksti sisusse vaid vuristasin sellest
,,Tapamaja, korpus viis ehk Laste Ristisõda: sunnitud tants surmaga" Rabavalt mitmetahuline romaan sõja mõttetusest, inimlikust surmahirmust ja elu mõtte otsimisest on endiselt iga lugejat isiklikult kõnetamas. Kes raamatu kätte võtab, võib kogeda magus-pineva iroonia kõditust, sest kuigi autor osaleb küll ka ise pealtnäha kuulekalt sõjas, argielus ja surmas, paljastab ta samas visa järjekindlusega vahendeid, millega valitsus on inimesi sugereerinud sõda, argielu ja surma tõsiselt võtma, kartma ja pühaks pidama. Ta on lugeja ja propagandamasina vaheline agent, kes pöörab kaarte ja avab silmi. See USA-vastane iroonia on ka põhjus, miks sai
traagilise lõpuga lugusid. Iga loo puhul leiame, et seda lugedes unustame reaalse maailma ning kaome hetkeks tegelaste kehadesse. Tunnetame tegelaste hirme, kurbust, õnne ning armastust samastades neid olukordi ja tundeid enda elus toimuvaga. Enamustes raamatutes täituvad tegelaste unistused vaatamata neid alguses ähvardanud hädadele ning nad siiski elavad õnnelikult elu lõpuni. Üks hea muinasjutt „ Kaunitar ja koletis“ rahustab lugejat kes on kunagi kellegi vastu halb ja ülekohtune olnud. See muinasjutt räägib mehest kes ei anna paluvale vaesele mehele abi, ning seejärel muudab too ta koletiseks. Mees ei julge enda kodust enam välja tulla, ning kui ta ükspäev ühe tüdruku enda aiast leiab, võtab ta selle vangi, et tal oleks seltsi. Tüdruk ei saa põgeneda, sest ta kardab, et siis juhtub tema isaga midagi hirmsat. Koletis aga laseb tüdrukul lossis jalutada ja vabalt aias käiia
Mariin Virolainen, RIRIB12 Uurimisplaan "Milline on Eesti enimloetuima online-meediaväljaande Postimees.ee nägemus Ukraina ja Venemaa vahelistest suhetest ning nendevahelisest sõltumisest kriisi ajal ja selle järgselt?" Minu töö uurimiseesmärgiks saab olema analüüsida, milline on Eesti peavoolumeedia lipulaeva, Postimees.ee, nägemus Ukraina ja Venemaa vahelise kriisi ajal ja selle järgselt kahe riigi omavahelistest suhetest ning teineteisest sõltumisest. Töö uurimiseesmärki toetav uurimisprobleem seisneb selles, et vastastikuse sõltuvuse liberalismi teooria ütleb - moderniseerumisega kaasneb paratamatult ka riikide suurem sõltumine üksteisest. Ukraina ja Venemaa vahelised suhted on kogu maailma meedias pideva jälgimise all. Mismoodi aga Eesti peavoolumeedia oma riigi kodanikele kahe riigi vahelisi suhteid, Venemaa seisukohast va...
Nimeta vähemalt kolm sihtrühma! (3p) Artikkel on suunatud kõigile, kes omavad facebooki kasutajat. Inimestele, kes on värskelt kooli lõpetanud ja otsivad endale töökohta ning neile, kes on seotud avaliku eluga. c) Missugune sõnum jääb kõlama? (2p) Endast ei tohiks avaldada isiklikku informatsiooni ning tuleks kindlasti kontrollida oma keelekasutust ning seda, mida postitada facebooki seinale. 2. Autori roll (3 punkti) Teksti autor võib esineda erinevates rollides, et lugejat mõjutada. Loe läbi järgnev ülevaade ja otsusta millises rollis / millistes rollides autor esineb. Kui järgneva kolme rolli hulgas pole sobivat, võid pakkuda oma rollimõiste. Põhjenda oma arvamust vähemalt kolme tekstinäitega. I. Autor võib konstrueerida endale teadja rolli – ta on see, kes ütleb meile, kuidas asjad tegelikult on. Autor räägib enda nimel, viitamata mingitele allikatele, ta kasutab kindla kõneviisi väitlauseid,
Ka teises luuletuses, mis on pühendatud isamaale, on väga kurvad mõtted, nimelt on autor koduta, sest isamaa on nii räsitud, et tal pole enam kuskile minna. Teised kaks luuletust „Küll on lainte hiilgus ilus“ ja „Pääsukese silm“ on rõõmsamad. Esimesega tahab autor anda edasi igatsust oma armsama järgi, kuid teises õelda, et kevad on üks aasta ilusamaid aegu. Luuletuse „Helin“ puhul üritab luuletaja lugejat mõtlema panna, et lapsepõlv on ilus aeg. Isamaalise luuletusega tahab autor õelda, kui raske aeg valitses riigis, selle luuletuse kirjutamise ajal. Armastusluuletuses pani Juhan Liiv mõtlema tema igatsetud kallima peale ja loodusluuletuses imeilusale kevadele. Autobiograafilises- ja loodus luuletuses oli rohkem märgata stiili, sest luuletus läheb astmeliselt aina jõulisemaks ja teises on kasutaud liitriimi. Armastus- ja isamaalises luuletuses
Rüütliluulele oli omane teadlik püüe luuletehnilise täiuslikkuse poole. Võeti kasutusele riim. Trubaduurid lihvisid hoolikalt oma luuletuste stiili ja mitmekesistasid luulevorme. LINNALÜÜRIKA Linnakirjandust iseloomustavad kaine mõistuse ja arukuse võidulepääs ning püüd kujutada argielu, ka selle labaseid ja inetuid külgi. Teosed piitsutavad kohtunike ostetavust, kirikumeeste patuelu ja rikaste ahnust, püüdes juhtida lugejat õigele teele. Prantsusmaal oli pupulaarne fablioo, rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse sunnitulusega lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. ROOSIROMAANID mahukas prantsuse kirjandusteos, mille keskne teema on mehe ja naise suhted. Abieliideaaliks seatakse abikaasade võrdus ja sõprus. Romaan kireljdab ka õrna ja õilsat armastust. REBASE ROMAANID "Reinuvader Rebase seiklused" kogutud lood. Tegemist on prantsuse linnakirjanduse suurteosega
vägede poolt okupeeritud Tallinnas, kodukandis ja põhjarannikul kujutab kirjanik suure kaasaelamisega. Viirlaidu iseloomustab hea sündmustiku arendamise oskus : Taavi suhted oma naise ja noorusarmastusega, ebaõnnestunud põgenemiskatsed välismaale, NKVD eest põgenemine, vangilangemine, vanglakoledused ning metsavendlus on esitatud hoogsa põnevikuna Autor loob üksikasjaliku pildi ajajärgu oludest, ta näitab, kuidas sõda ja uus võim inimesi muudab ning muserdab. Põhjalikult ning lugejat proovilepanevalt kujutab Viirlaid NKVD hirmutegusid. Romaani aateline peategelane Taavi Raudoja, kes lunastab võitluskaaslaste vabaduse oma poja elu hinnaga, on sõtta kistud väikerahva saatuse võrdkuju. On avaldanud 7 luulekogu: "Hulkuri evangeelium" (1948) "Üks suveõhtune naeratus" (1949) "Jäätunud peegel" (1962) "Hõllalaulud" (1967) "Käsikäes" (1978) "Igaviku silmapilgutus" (1982) "Valgus rahnude all" (1990) Romaanid:
Raamat infoühiskonnas – milleks? Maailmas on olemas miljardeid raamatuid, kõiki neid pole elu ajal võimalik lugeda, see on ilmselge. Need, mida loeme, jätavad siiski meisse oma jälje. See jälg võib olla positiivne või negatiivne ja kujuneb igaühes erinevalt välja. Lugemisse suhtumist kujundamaks peab seda ka tegema. Paljud aga ei loe, sest tänapäeva infoühiskonnas on huvitavamaidki aja viitmise võimalusi. Neist populaarseim on Internet. Miks eelistada raamatut teistele info saamise võimalustele? Raamatute lugemist tuleb propageerida, et mitte kaotada usku sajandeid eksisteerinud traditsiooni. Tähistamaks eestikeelse raamatu 475. sünnipäeva, nimetati ajavahemik 23. aprillist 2000 kuni 23. aprillini 2001 Eesti raamatu aastaks. Selle aasta põhieesmärk oli tõsta raamatu väärtust Eesti inimeste silmis, asetada see aukohale. Korraldati oksjoneid, annetusi, konverentse ja soodusmüüke ning tehti ...
inimese headusepüüdluse ja valuleva vajaduse armastuse ning mõistmise järele. "Kuristik rukkis" (1951) ERICH MARIA REMARQUE: Loomingu eemade ringi määras sõda. Keskne teema kannatav inimene, kelle saatusesse on sekkunud süda, mängides tema lootuste ja armastusega. Poliitilises ajakeerises ekslev inimene ihkab iseendaks jääda. Ei too lugejale illusiooni, et ebaõiglases maailmas on võimalik midagi muuta. Tema teosed räägivad palju sõjast, eriti kadunud põlvkonnast. Ei taha lugejat veenda ega kasvatada. Kujutab palju ajaloosündmusi. "Läänerindel muutusteta" (1929) kadunud põlvkonna tekkest. ERNEST HEMINGWAY: on esimesena kasutusele võtnud "kadunud põlvkonna" mõiste. Autorina jätab vihjelissümbolistiku stiili kaudu lugejale mõtlemisruumi. Tähtsustab humanistlikku ellusuhtumist. "vanamees ja meri" (1952) nobeli kirjandusauhind. Hästi palju kirjutas jälle sõjast. Käis ise ka sõjas. James Joyce, Albert Camus, Remaque, Hemingway, Sisemonoloog e sisekõne
Grete tegi seda vabatahtlikult ning heast südamest, kuid see ei kestnud igavesti, mingi hetk sai Gretel mõõt täis ning igasugusel poputamisel oli lõpp peal, ta ei kannatanud enam Gregorit ning tahtis temast lahti saada. ,,Gregor! Kas sa ei tunne end hästi? On sul midagi vaja?" ,,Ma ei taha selle koletise juuresolekul oma venna nime suhu võtta ja ütlen ainult üht: me peame katsuma temast lahti saada." 5. Analüüsi ennast kui selle teose lugejat põhjenda, kas sa olid hea lugeja. Vastus: Enda arvates olin ma selle teose puhul hea lugeja, raamat oli huvitav ning hästi üles ehitatud mistõttu oli seda raamatut ka väga mugav lugeda. Lugemine läks ladusalt ning lihtsalt, samuti ei jätnud ma kuskilt mingit osa vahele ning niiöelda ,,kiirlugemist", kus osa tekstist silme eest lihtsalt mööda lipsab, ma ei teinud. 6. Millise hinde sa peaksid saama teose lugemise ja analüüsi eest? Miks?
kannatas naine selle all kaua, lahkus ta sellest ,,hingelisest võitlusest võitjana.'' Seetõttu koondas ta ka kogu oma energia feminismile ja naisküsimusele. Kõik need argumendid koos seletuste ja võimalike põhjustega aitavad avada teksti tähendust lugejale selgelt ja erakordselt paeluvalt. Tänu Eve Annuki analüüsile mõistan Lilli Suburgi tegude tagamaid ning mõtteid kordades etemini, taoline esitus paneb lugejat kaasa tundma ja mõtlema nimetatud ajastust sootuks uues valguses. Kuigi Suburg ei saanud ise oma töö vilju maitsta, aitas ta suurel määral kaasa naiste õiguste paranemisele ja hoiakute muutmisele.
kutsusid temas esile sügavad sisemised kriisid ja muudatused, mille tulemus viimaks avaldus tema suurepärases ja erilises loomingus. Abiellumisega seoses kolis Tammsaare 1919. aastal jälle Tallinnasse. Kirjaniku esimene korter asus Õuna tänaval, peale seda elas ta Toom-Kuninga tänaval ning pere (abikaasa Käthe ja nende kaks last, tütar Riita ja poeg Eerik) viimaseks elukohaks sai Koidula 12A maja Kadriorus. Tammsaare romaanid, esseistika ja lühem proosa vapustavad tänapäevagi lugejat oma sügava elutunnetusega. Tammsaare on ennast lugejate südamesse kirjutanud omapärase keelekasutuse, paradokse täis mõttekäikude ning ebatavaliste tegelaskujudega, kes elavad korraga nii omas ajas kui ka igavikus, olles erilised ja köitvad iga ajastu lugejate jaoks. Tema tõlketöid avaldatakse tänapäevalgi, näiteks E.T.Lawrenci "Seitse tarkusesammast", Oscar Wilde'i või Dostojevskit. Tammsaare suri südamerabandusse 62 aastaselt, 1.märtsil 1940. Kronoloogia · 30.01
Imekombel kaks korda surmasuust pääsenud kirjanik jäi pärast lõikust mitmeks aastaks Koitjärvele, kus nii isiklikus elus kui ühiskonnas (I Maailmasõda) toimunud murrangud kutsusid temas esile sügavad sisemised kriisid ja muudatused, mille tulemus viimaks avaldus tema suurepärases ja erilises loomingus. Abiellumisega seoses kolis Tammsaare 1919. aastal jälle Tallinnasse. Tammsaare romaanid, esseistika ja lühem proosa vapustavad tänapäevagi lugejat oma sügava elutunnetusega. Tammsaare on ennast lugejate südamesse kirjutanud omapärase keelekasutuse, paradokse täis mõttekäikude ning ebatavaliste tegelaskujudega, kes elavad korraga nii omas ajas kui ka igavikus, olles erilised ja köitvad iga ajastu lugejate jaoks. Tema tõlketöid avaldatakse tänapäevalgi. Esimesed jutukesed ilmusid Tammsaarel juba 1900. aastal "Postimehes". Tähelepanu väärib asjaolu, et Tammsaare ühe esimese jutustuse "Ärakadunud poeg" lõpp
Ma arvan, et üks menukamaid stseene filmis oligi, kui Madonna laulis Casa Rosada rõdul ,,Don't Cry For Me Argentina", sest esimeste sõnade ajal vallandus publiku seas ohjeldamatu aplaus. Suur anne, ambitsioonikus, positiivsus, aastatepikkune raske töö, pühendumus ja järjekindlus on viinud Madonna Louise Veronica Ciccone sinna kus ta praegu on- tippu. Raamat Madonnast oli väga hästi kirjutatud, ei olnud liiga palju aastaarve, mis oleks sundinud lugejat raamatut käest panema. Mõned asjad olid detailsemalt lahti seletatud mõned vähem. Oli toodud välja steene elust enesest, mitte ainult tööst ja karjäärist vaid see valgustas ka kardinate taga olevat maailma. Hea oli lugeda ka sellepärast, et kõik sündmused toimusid järjestikuliselt ja oli kerge järge pidada. Jäin väga rahule.
Medaljon Kui keegi sel hetkel tüdrukute WC-s viibinuks, oleks ta kuulnud ukse lahtiminekut ja tagasihoitud nuuksatust. Nii algab romaan ,,Medaljon", mille kirjutas 17-aastane Ene Sepp, saavutades selle romaaniga 2008.aastal III koha noorsooromaanide võistlusel. 15-aastane Heidi Laas elab hästi toimivas maailmas hetkeni mil tema poiss Reimo ta maha jätab. Tüdruk langeb masendusse ja läheb üksi silla alla jooma. Heidi ei mõtlegi sellele, et alkohol ei tee muret ja masendust olematuks, see võib seda süvendada. Aga tänu sellele halvale ideele, minna oma muresid alkoholipudelisse uputama, leiab Heidi aga hoopis oma uue armastuse Taneli Bismarcki. Tanel kes elab luksuslikku elu, puudust tundmata rahast ja uhkest kodust pakkub talle selleks ööks peavarju oma onnis, kus pole keegi peale Taneli ja tema surnud venna käinud. See onn on Taneli jaoks pelgupaik kõigi murede ja inimeste eest. Onn omab Taneli jaoks suure...
Nabokovil oli kirg male ja liblikate vastu, mis avaldub ka loomingus ("Luzini kaitse", "Jõulud"). Kirjanduskriitiku ja esseistina hindas ta teisi autoreid kohati äärmiselt üleolevalt ja subjektiivselt. Ta põlgas kirjanikke, kes sidusid end poliitikaga, ja uskus, et oli ise suutnud sellest hoiduda. XX sajandi suurimaks kirjanikuks pidas Nabokov ennast. Õppejõuna ei võetud teda kaua omaks. Tema loomingut on rasked mõista ja vahepeal ta isegi ärritab lugejat oma aritrokraatliku keelega. Kirjandus oli Nabokovile omaette maailm, mis puutus reaalsusega kokku vaidi niivõrdm kuivõrd oli vaja käsikirja müüa. Millegi väärtus polnud kirjanduse omast suurem, sellest polnud miskit kõrgemat: selleni ei küündinud ei usk, moraal ega headus. Nabokovi loominguline pärand on aukartust äratavalt mahukas: vene keeles on ilmunud 8 romaani, mitukümmend jutustust, sadu luuletusi, lisaks näidendeid. Alates 1940
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
