seadmiseks peab ta alustama iseendast. Niisiis võtab ta ennast kokku ja hakkab varasemast rohkem pingutama nii kodus kui ka koolis. Filmivõtted toimusid peamiselt Tallinnas, sealhulgas Lasnamäel, vanalinnas, Tallinna 21. Koolis, teatris NO99 ja Laulasmaal. Võrreldes raamatuga jätab film üsna pealiskaudse kokkuvõtte mulje, kuid raamatul põhineva filmi puhul on see tavaline. Eks see ole ka seetõttu, et kirjanduses on autoril võimalik mõjutada lugejat sõnadega. Lahti annab kirjutada kõik - tegelaste mõtted, tunded, põhjalik tegevuspaik ning emotsioon. Filmikunstis aga see nii lihtne pole. Näitlejad peavad suutma edasi anda kõik selle, mida autor raamatus. Usun, et poleks ma varasemalt lugenud läbi raamatud, oleks see film jätnud mulle üsna kustumatu mulje. Ülesehituselt on tegu meisterklassiga. Film tundub sujuvalt voolavat - kaob ajataju ning mõtted koonduvadki vaid vaadatavale.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Automaatjuhtimise ja süsteemianalüüsi õppetool Stefani Kask 134461IASB-11 ISS0110 Väljendusoskus R3: SÕNA JÕUD Retsensioon Juhendaja: dotsent Rein Paluoja Tallinn 2013 SÕNA JÕUD Kirjatöö eesmärgid: Eesmärgiks on lugejat panna mõtlema, mida ta iga öeldud sõna teha võib.Sõnade mõjud võivad olla kas head või halvad, olenevalt, kuidas neid kasutatakse, ja alati omavad kindlat tagajärge. Seda kasutatakse ära reklaamides ja poliitikas inimestega manipuleerimiseks. Enne millegi välja ütlemist tuleks kaaluda, kuidas ja milliste sõnadega seda teha, et peale millegi lausumist ei tekiks probleeme Põhisõnum: Retsentseeritava kirjatöö põhisõnumiks on, et tuleb hoolikalt mõelda ,mida ütled, enne kui
Moliere. Ladina keele oskus, õigusteaduse alased teadmised, hispaania kirjandus, teater ja tants, ajalugu ja filosoofia. Ise on ta ütelnud, et kõige rohkem on teatri kohta õppinud tänavatelt. (veiderdajad, mustkunstnikud) Tegutses 13 aastat Prantsusmaal provintsides ja kui repertuaar otsa lõppes hakkas kirjutama näidendeid millega saavutas kuulsuse. Tortueffe, Misantroop, Don Juan. Eesmärgid: Kasvatada lugejat ja muuta lugejat paremaks läbi meelelahutuse. Kritiseerida oma ajastu pahesid. Silmakirjalikkus ja kahepalgelisus on 17. saj kõige suuremad pahed Moliere arvates. OLLA VÕI NÄIDA? Inglise teater Inglise publik oli nõudlik, tema tahtis laval näha keeruka sisu ja huvitavaid etendusi. Olid tekkinud teatrimajad ja hooned, mis võimaldasid etendusi mängida ka halva ilmaga ja talvel. Etenduses oli õpetlik ühendatud mängulisusega. Väga palju esitati tragikomöödiaid, see on kerge sisuline etendus,
Eriti vähe on tegijad välja toodud neis asjus, mis puudutavad majandust ja keskkonna olukorda. Kui toimub midagi meeldivad, siis on tegija olemas: valitsus on see, kes tõstab õpetajate palka. Kui aga asjad nii meeldivad pole, puudub ka tegija (Kasik 2001: 15). Teksti ülesanne pole ainult sisu edasi anda. Lausete keelelised valikud näitavad, kelle poolt või vastu autor antud tekstis on või millisesse rühma eeldab ta kuuluvat oma lugejat. Modaalverbidega peab, tuleb, on tarvis ei tohi jne võtab autor endale õpetaja rolli, kes juhib 4 lugejat tegutsema teatud viisil. Kui autor kasutab aga tingiva kõneviisi vorme: peaks, tuleks ei tohiks, võtab ta endale kritiseerija rolli (Kasik 2002b: 462). 3. Keele uurimismeetodid Keele uurimismeetodid võivad olla analüütilised või sünteetilised. Analüüsigrammatika uurib,
ja vanu kellasid, mis näitasid tunde, päevi ja kuid, maa- ja taevakaarte.“ Samuti esineb tekstis ellips, mis varjab lugeja eest loo mõistmise suhtes olulist informatsiooni ja kruvib pinget üles. Ehk teoses varjatakse, kuhu ja miks lahkus Isand ning mis temast sai, kas ta üldse tuleb tagasi. Lugu lõpeb ootamatu puändiga, kus toimus plahvatus ja Huhuu lendas vastu üht ja Popi vastu teist seina ning maja vajus mürinal pooleks. Tundub, et autori eesmärgiks ongi lugejat panna sündmuste üle mõtlema. Autor ei kirjelda Isanda mõtteid, nendest pole lugejal aimugi. Autor jätab lugejale fantaasia ruumi, lugeja saab ainult oletada ja mõelda, miks ja kuhu läks Isand. Üldiselt valdab selles osas lugejat siiski teadmatus ja uudishimu. Autor paneb lugeja mõtlema ning loetu üle arutlema. Lugejale on jäetud suur mõttevabadus. Teose taotluseks on küsimine, mitte vastamine. Miks oli Isand viimasel ajal imelikult käitunud? Miks ta lahkus? Miks ta tagasi ei tulnud
võimalik mõista vaid läbi kultuurilooliste objektiveeringute. Ma mõistan väikest last üksnes tänu teatud sõnadele ja zestidele. Ma mõistan kunstnikku üksnes läbi ta loomingu. Ka iseennast ja oma sisemist rikkust me mõistame üksnes selle objektiveeritud väljenduste kaudu. Me õpime ennast tundma läbi töövõime, käitumise, musikaalsete võimete. Niisiis on subjektiivne elu täielikult sõltuv selle objektiivsetest väljendustest. Hermeneutika peab lugejat juhatama märgist märgini. Kirjanduslik hermeneutika on õpetus märkidest, mõistmine, märkide kaudu sõnumi mõistmine. Seega saame me kirjanduslikku hermeneutikat Diltheyle toetudes vaadelda kui semioloogiat, s.t. õpetusena, mis lugejat kirjalikult fikseeritud märgiseostes juhib ja teel hoiab. Meie tähelepanu on suunatud meeltega tajutavatele märkidele, mis on meie suhtes välised, objektiviseeritud. Nad on meie jaoks meeleliselt tajutav
Kirjanude raamatuarvustuste analüüsid mitme nais- ja meesautori teost on analüüsitud;mida on esiletõstetud mees- ja mida naisautorite teostes; kas ja kuidas on arvustuses vihjatud autori soole;kas puudutatakse ka lugejat ja tema sugu; kas analüüsitava teose probleemid on rohkem naisi või mehi puudutavad,millised need on; kas arvustatava teose tegelased on mehed või naised jne;milliseid erinevusi märkate mees-ja naiskriitikute arvustuste stiilis,ülesehituses ja analüüsitavate aspektide valikus. Koostage eelneva põhjal kokkuvõte. Kadri Pius Analüüsitud on Imbi Paju raamatut ,,Soome lahe õed. Vaadates teiste valu". Arvustus on ilmunud lehes Lääne Elu ning kirjutajaks oli Tarmo Õuemaa. Õuemaa kirjutab, et teos on kirjutatud heas ajakirjanduslikus stiilis. Ta väitis, et pettus selles raamatus, kuna algus oli paljulubav. Lubatud oli inimlikke lugusid, kuid neid oli vähe. Pigem oli jutustatud eestlaste jalugu ning siit tekkis ka Õuemaal küs...
1. Nobeli kirjanduspreemia Alfred Nobel, esimene anti välja 1901. Iga aasta 10. Detsember 2. Goncourt'i auhind Vennad Edmond ja Jules 3. Bookeri kirjanduspreemia Briti olulisim, Brooker Prize asutas Kirjandus laiemas ja kitsamas tähenduses: · Laiemas tähenduses on kirjandus kõik kirja-sõna. Kitsamas tähenduses nimetatakse kirjanduseks üksnes ilukirjandust ehk sõnakunsti kirjanduse seda osa, mis kujutab tegelikkust piltlikult ja mõjutab lugejat esteetiliselt. Ilukirjanduse põhiliigid ning zanrid: 1. Eepika (romaan, jutustus, novell, kunstmuinasjutt, kunstmuistend) 2. Lüürika (hümn, ood, sonett, luuletus) 3. Lüroeepika (eepos, poeem, ballaad, valm) 4. Dramaatika (komöödia, tragöödia, draama) Mis on müüt? Müüt on jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Mis on antiikmütoloogia?
tõeline sõber. Lisaks Eliisile tuleb Johanna ellu trennikaaslane Andres, kellega tal tekivad ka tõsisemad tunded. Lisaks räägitakse teistest trennikaaslastest, treeneritest ja Johanna emast-isast. Loomulikult ei maksa unustada hobuseid! Ka hobustega juhtub palju põnevat ja naljakat, rääkimata sellest, kui põhjalikult ja nauditavalt suudab raamatu autor kirjutada treeningutest, võistlustest ja sellest, mis on hobuspordis oluline. Kooliteema saadab lugejat pidevalt tublist õppijast Johannast saab sündmuste tõttu üsnagi halb õpilane, kes püüab põgeneda tavaelust varjule treeningute maailma. Tänu iseendale, lähedastele ja sõpradele suudab ta ennast kokku võtta ning taas kord särada. Johanna suudab üle olla ka populaarsete tüdrukute ebameeldivast käitumisest ja nende ninameest isegi aidata, mistõttu kaob ka kiusamine ning raamat lõppeb positiivsetes nootides. Autor on oma noorsooromaani sisse toonud ka põnevust, mis seotud
tegevuse üle. Artikli lõigust ,,Ajakirjandus on poliitika sanitar ega saagi tänapäeva Eestis suurt midagi muud olla" on selgesti näha, et Ahto Lobjakas vahendab ajakirjanduse põhifunktsiooni. Teiseks ülesandeks on avalikkuse loomine. Sellele ülesandele on viidatud lõigus ,,Karmid küsimused on õigustatud ja selgus ühiskonna jaoks vajalik kui arstirohi.". Sellega tahab artikli autor lugejateni tuua pildi ühiskonnast ning seega informeeritaksegi lugejat olukorrast, mis hetkel poliitikas valitseb ning kujundatakse avalikku arvamust sisepoliitika olukorrast Eestist. (87 sõna) 2. 5 probleemi, mis tuleb lahendada Eesti poliitikutel, et meie poliitika oleks jätkusuutlik. Selgita üht probleemi lähedalt. Probleemideks, mis tuleb lahendada, on valimissüsteem, erakondade sisedemokraatia, poliitikas liikuva raha kontroll avalikkuse poolt, võimu suhtlus kodanikega valimiste vahepeal ja avaliku sektori ametikohtade seotus parteiga.
,,Gulliveri Reisid" Jonathan Swift Petteri Schultz 10a Johnathan Swift Jonathan Swift (1667-1745) sündis Dublinis. 1682.a sai Swift bakalaureuse teaduskraadi. Kui Swift õppis magistriks, tuli tal Iirimaad segavate poliitiliste probleemide tõttu minna Inglismaale. Oma suurima teose, Gulliveri Reisid, kirjutamisel oli tal eeskujuks Defoe, kes kirjutas Robinson Crusoe. Raamatu eesmärk oli panna lugejat ümber mõtlema seni aktsepteeritud maailmapildi üle. Raamatus on ka Swifti teravad tähelepanekud inimeste korruptiivsuse ja kehtivate seaduste kohta, mis kehtivad ka tänapäeva ühiskonnas. ,,Gulliveri Reisid" sissejuhatus Gulliveri reisid" on kuulsaim näide Jonathan Swifti satiirilistest töödest. Enamik tema töödest olid ohtlikult poliitilised, avaldatud anonüümselt erinevate varjunimede all.
sügavad sisemised kriisid ja muudatused, mille tulemus viimaks avaldus tema suurepärases ja erilises loomingus. Abiellumisega seoses kolis Tammsaare 1919. aastal jälle Tallinnasse. Kirjaniku esimene korter asus Õuna tänaval, peale seda elas ta ToomKuninga tänaval ning pere (abikaasa Käthe ja nende kaks last, tütar Riita ja poeg Eerik) viimaseks elukohaks sai Koidula 12A maja Kadriorus. Tammsaare romaanid, esseistika ja lühem proosa vapustavad tänapäevagi lugejat oma sügava elutunnetusega. Tammsaare on ennast lugejate südamesse kirjutanud omapärase keelekasutuse, paradokse täis mõttekäikude ning ebatavaliste tegelaskujudega, kes elavad korraga nii omas ajas kui ka igavikus, olles erilised ja köitvad iga ajastu lugejate jaoks. Tema tõlketöid avaldatakse tänapäevalgi, näiteks E.T.Lawrenci "Seitse tarkusesammast", Oscar Wilde'i või Dostojevskit. Tammsaare suri südamerabandusse 62 aastaselt, 1.märtsil 1940
Tennessee Williams (1911-1983) Sündis Columbuse linnas Mississippi osariigis. Viieaastaselt diagnoositi tal halvatus, mis jättis ta kaheks aastaks liikumisvõimetuks. Sel ajal tekkis tal esmakordselt huvi lugemise ja juttude kirjutamise vastu. Isa töötas müügimehena, ema kirikuõpetaja tütar. Peres kasvas kolm last. Tennessee Williamsil oli head suhted oma õe Rosiga, kes oli väha häbelik ja hingeline. Tülisi esines nende peres palju , sest vanemad olid täiestin erineva ellu suhtumisega. 1927. aastal T.W elu muutus täielikult sai novelli võistlustel kolmanda koha ( Ta sai raha, tunnustuse) tema lugu avaldati ja see innustas teda jätkma õppimist ülikoolis. Kui isa otsustas paikseks jääda , sundis ta T.W tööle kingavabrikusse ja ta pidi loobuma ülikoolist. Kodus oli nii palju probleeme, et 1937. aastal saadeti õde Rose hullumajja. Samal aastal otsustas T.W ülikooli lõpuni käija. 1938. aastal sai bakalaureusekraadi. Algas ka menu periood, ...
- Fakte? (iga järgneva hüüatusega paberhunnik õhku) Fakte! Fakte! Fakte! Kogu maailm koosneb faktidest vaadake, kui palju neid on! - (külmalt) Kas tõesti? Mis aastal see ajakiri asutati? Tutvustage mulle ajalugu. (rõhutatud monotoonnsus) - Kui te lubate... (tõmbab varrukast välja ajakirja magic time) See siin on tõde... - (ironiseerivalt, raamatult pilku tõstmata) Või nii? Jah, just nii! TMil on viimase TNS Emori Eesti Meediauuringu andmetel 55 000 lugejat ning selle näitajaga edestab TM kaugelt kõiki oma konkurente, pakkudes tõsist konkurentsi mitte ainult ajakirjadele vaid ka mitmele suurele päevalehele. Tehnikamaailma väljaandja on AS Ühinenud Ajakirjad, mis kuulub Soome kirjastusele Otavamedia, kes annab enam kui 40 ajakirja seas välja alates 1953. aastast ilmuvat ajakirja Tekniikan Maailma, millele osaliselt toetub ka Tehnikamaailm. - Ja mis aastast on Tehnikamaailm ise? - 1998
tulemus viimaks avaldus tema suurepärases ja erilises loomingus. Abiellumisega seoses kolis Tammsaare 1919. aastal jälle Tallinnasse. Kirjaniku esimene korter asus Õuna tänaval, peale seda elas ta Toom-Kuninga tänaval ning pere (abikaasa Käthe ja nende kaks last, tütar Riita ja poeg Eerik) viimaseks elukohaks sai Koidula 12A maja Kadriorus. Tammsaare romaanid, esseistika ja lühem proosa vapustavad tänapäevagi lugejat oma sügava elutunnetusega. Tammsaare on ennast lugejate südamesse kirjutanud omapärase keelekasutuse, paradokse täis mõttekäikude ning ebatavaliste tegelaskujudega, kes elavad korraga nii omas ajas kui ka igavikus, olles erilised ja köitvad iga ajastu lugejate jaoks. Tema tõlketöid avaldatakse tänapäevalgi, näiteks E.T.Lawrenci "Seitse tarkusesammast", Oscar Wilde'i või Dostojevskit. Tammsaare suri südamerabandusse 62 aastaselt, 1.märtsil 1940.
· Peale lahutust tahavad sageli emad laste läbi mehele kätte maksta, rõhudes majanduslikele aspektidele. Sellise käitumise tulemus aktiviseerib isa distantseerumise oma lapsest/lastest. · Eeldatakse, et lapsele parim vanem on ema, kuid tegelikkuses seda ainult soole tuginedes hinnata ei saa. Ülalnimetatud argumente võib pidada üldiselt asjakohasteks. Nad kannavad endas peamiselt psühholoogilist eesmärki, veenmaks lugejat, et tihtipeale ei ole isa see, kes on ühe või teise, ennekõike lapsele, ebasoodsa olukorra algataja. Vaatamata sellele, et antud artikkel ei too konkreetselt välja, mille alusel on tekkinud väide, et emad soovivad peale lahutust oma meestele kätte maksta, eeldasin lugejana, et psühholoog on teinud üldistuse tuginedes oma erialase praktikale. Seega eeldan, et tegemist on oma ala spetsialisti väidetega. Artiklis esitatud teesi argumenteerimisel on tegemist otsese argumentatsiooniga.
mida me siin maailmas teame ja teadma peame. Sa pole surmaks loodud, surematu Lind! Ei nälginud sugupõlved hambu haara sind. Pimesi kuulan, nii mõnigi kord armumas sinusse, muretu Surm. Igat liiki kunsti teeb täiuslikuks ilu ja tõe valgus, mille paistel kõik ebameeldiv muutub olematuks. Tsitaate On põline seadus: Kes ilu poolest rikkam, see väelt vägevam. Luule ei peaks üllatama ebatavalisuse, vaid elegantse liialdusega; rabama lugejat tema enda salamõtete sõnastamisega ning ülenduma mälestuseks. http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/john_keats Tänan tähelepanu eest!
murru nimetajas. 13 x 2 + 2x Näide 8. Leiame lim . x 3 - x 2 Kui kasutame piirväärtuse omadusi, siis jõuame määramatuseni . Et sellest vabaneda, jagame murru lugejat ja nimetajat argumendi x kõrgeima astmega, s.o. avaldisega x2. Selline jagamine on lubatud, sest x 0 , kuna ta kasvab tõkestamatult. x 2 2x 2 + 2 1+ x + 2x 2 x 2 x = lim x = 1 + 0 = 1 = -1
Andmekandjad Aivar Luist Andmekandja · Andmekandja ehk teabekandja ehk infokandja on vahend andmete ehk informatsiooni salvestamiseks, säilitamiseks ja taaskasutamiseks Andmekandjate liigid · Molekulaarsed andmekandjaid · Füsioloogilised andmekandjaid · Mineraalsed andmekandjaid · Orgaanilised andmekandjaid Infotehnoloogias kasutatakse · Mehhaanilised andmekandjaidPõhiliselt kolme liiki · Keemilised andmekandjaid · Perforatsioonilised andmekandjaid · Magnetilised andmekandjaid · Optilised andmekandjaid · Elektroonilised andmekandjaid Magnetilised andmekandjaid · Magnetketas Kõvaketas e. HDD Disk e. FDD · Magnetlint Optilised andmekandjaid · CD plaadid CD-R CD-RW · DVD plaadid DVD-R DVD-RW DVD+R DVD+RW · HD DVD · Blu-ray Disc · Minidisc Elektroonilised andmekandjaid · USB mälupulgad (välkmälu e. flashme...
pedagoogilisele kontrollile, nende ettevalmistamine tööks ja igapäevaeluks ning esteetiline ja õiguslik kasvatus. Kõige paremini suutsid erikoolid täita kontrolli funktsiooni, kuna erikoolis pöörati tähelepanu eelkõige rangele reziimile ja kontrollile, mitte aga arengut soodustavale kasvatustööle ja keskkonna loomisele. Siinesitatuga saab nõustuda, kui on selgelt kirjas, mis liiki erikoolidest on jutt. Kuna praegune esitus on üldistus KÕIGI ERIKOOLIDE kohta, on see väär ja lugejat eksitav. Vist on mõeldud selle erikooli all konkreetset asutust - eritingimusi vajavate õpilaste kool, õpivad need, kes on sellesse kooli suunatud oma käitumise tõttu? Lisaks et praegu peaks Eestis kaks sellist kooli tegutsema (Kaagvere ja Tapa erikool). Kui varasemalt suunati erikoolidesse nii õigusrikkujaid kui ka hooletussejäetud lapsi, siis alates 90ndate aastate lõpust alates jõudsid erikooli vaid kuritegelikud noored. Erikoolide
internetipiraatlust tarkvarapiraatluseks, muusikapiraatluseks, filmipiraatluseks jms. Internetipiraatlus on sundinud erinevate riikide valitsusi kehtestama mitmeid autorikaitseseaduseid. Piraatlus levitab toodete kohta infot, heade muljete korral suurendab populaarsust ja seeläbi ka müüki. Kirjatöö eesmärgid Uurida internetipiraatluse tagamaid ning tekkimise põhjuseid. Tuua välja internetipiraatluse head ja halvad küljed ning analüüsida selle olulisust infoajastu ühiskonnas. Veenda lugejat, et tegelikult pole netipiraatlus nii halb, kui enamik inimestest arvab. Kirjatöö põhisõnum Vaatamata negatiivsetele külgedele on internetipiraatlus siiski väga oluline osa inimeste elust tänapäeval, tehes elu lihtsamaks ning vaba aega nauditavamaks miljonitel, kui mitte sadadel miljonitel inimestel. Lisaks on see ka mitmes mõttes majandusele kasulik, mitte kahjulik, nagu enamik seda arvab. Gregor Johannson 134303IAPB
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Sõna jõud Retsensioon Tallinn 2013 Sõna jõud Eesmärgiks on lugejat panna mõtlema, mida ta iga öeldud sõna teha võib.Sõnade mõjud võivad olla kas head või halvad, olenevalt, kuidas neid kasutatakse, ja alati omavad kindlat tagajärge. Seda kasutatakse ära reklaamides ja poliitikas inimestega manipuleerimiseks. Enne millegi välja ütlemist tuleks kaaluda, kuidas ja milliste sõnadega seda teha, et peale millegi lausumist ei tekiks probleeme. Teiste inimestega suhtlemine on vajalik osa meie igapäevaelust ning eneseväljendamine on kõige aluseks
antiigi vastu. Trubaduuride luule ja muusika ning luulemuusika järgimine. · 1829 Les Orientales. Võimaldas veelgi laiendada süz'ee- ja väljendusvahendite valikut. Sõnalised tasakaalutrikid (Djinns).Eksootiline nagu ballaadid, aga tegemist on "ruumilise" (idamaise), mitte "ajalise" (keskaegse) eksootikaga. Hugo "tegelikud" idamaad oli Hispaania. Sealt pärinevad detailid, muu on kujutlus. See on Hugo kunstile tunnuslik, ta veenab lugejat üksikute detailidega, ka oma ajaloolistes romaanides. · 1856 Les contemplations (Autrefois ja Aujourd'hui). Hugo lüürilise luule tipp. Poeesia uus tähendus: inimese horisont avardub inimkonna omaks, luuletaja väljendab üldist tunnet, mõtet. · 1859 La légende des siècles (II osa 1877, III osa 1883). Eepiline tipp. Eepika ei ole koondunud ühe kangelase ümber, vaid ta rändab sajandist teise ja koondub inimeste ümber. Keskaeg. Piibel.
täiuslikkust, pidades tema vigu selle täiuslikkuse osaks kergemini ära tunda armastust või muid erilisi tundeid. Kui Ruth päriselt eksisteeriks, siis vaevalt temaga suhtlemine suudaks kellelegi midagi pakkuda, võib-olla üksnes tema loojale. Kuid ohutult distantsilt võiksin selle enesekeskse müürilillekese tegemisi jälgida küll. Minu jaoks jääb arusaamatuks, kas autor lõi Ruthi üksnes enda tarvis või tahtis ta oma kirjatükiga ka lugejat kuidagi puudutada. Või tahtis ta koguni midagi naeruvääristada?! Sulgedes muigega raamatukaasi mõtlesin: Kas naerda autoriga kaasa või tema üle..
Saatana ball meie keskel Bulgakovi „Meistrit ja Margaritat“ peetake üheks maailmakirjanduse klassikuks, mis köidab lugejat oma maagiliste tegelaskujude ja sümbolistliku süžeega. Tuntud teosele kohaselt seda kas armastatakse või vihatakse. Tundes Bulgakovi elulugu ning tõmmates paralleele raamatuga, ei saagi kindlalt väita, kus algab hullumeelsus ning kus geniaalsus. Kui jätta hetkeks kõrvale tõsiasi, et minust ei saanud selle raamatu suurt fännitari, siis Bulgakovi looming on ideaalne raamat tõmbamaks jooni meie tänapäeva ühiskonnaga. Saatana ball ei olnud esmakordselt toimuv üritus. Ühendades "Fausti" ning "Meister ja Margarita" lugudest pärit Saatana tegelaskuju olemused, näeme, et tema olemise eesmärk ongi liikuda inimeste keskel ja võtta ette nii-öelda inimprojekte, püüdes seeläbi muuta nende ja teiste iskikute arusaamu ning käitumist. Veel toodi välja Wolandi ning võimu seost. Tema, kelle käsutu...
Artikkel õpetab Loetakse vajadusest, sest elu sundus on saanud meile vajalikuks. Loetakse sellepärast, et näha, kuulda ja teada saada. Me oleme täitmatud, meile pole iialgi millestki küll. Me ei taha ainult seda, mis on, vaid ka seda, mida veel pole. Mida me eelkõige otsime ajakirjandusest ja mis meid enim paelub? Millised emotsioonid tekivad ajakirjanduse kaudu maailmaga ühenduses olles? Millist rolli mängib artikli pealkiri ajalehes? Artikkel mitte ainult ei jaga meile infot maailmas toimuva kohta, vaid iga kirjutis annab juurde meile uusi teadmisi ja suunab meie mõtlemist. Sageli on kirjutiste pealkirjad sõnastatud väga intrigeerivalt, aga hakates kirjatööd süvenenult lugema, ei suuda me leida pealkirja seotust kirja pandud tekstiga. Poes ajaleheriiulist möödudes naelutab meie tähelepanu kõige enam see kirjutis, millel on sokeeriv kaanelugu. Nädal tagasi vapustas kogu ühiskonda...
Hercule Poirot' jõulud Agatha Christie Raamat ,,Hercule Poirot' jõulud" on kriminaalromaan, mis räägib mõrvast perekonnas Lee, mis toimus täpselt jõuluõhtul. Raamatu tegevustik toimub ühes väikeses Inglise külas nimega Addlesfield. Perepea Simeon Lee ei ole suhelnud juba aastaid oma perekonnaga. Ta on väga rikas, kuid türanlik miljonär, kes elab oma suures majas koos oma truu pojaga Alfredi ja tema naisega ning nende teenritega. Jõulueelseks õhtuks ongi kõik pereliikmed üle pika aja majas kokku saanud ning suhtuvad sellesse eelarvamustega. Majja on tulnud ka tema tütretütar Pilar, sest tema ema on surnud ning tal pole kuskil elada ja ka raha puudub, seega kolis ta vanaisa juurde eesmärgiga saada osa tema pärandusest. Samal õhtul kutsub härra Simeon oma pereliikmed kokku ja hakkab nendega arutama raha asjadest. Nimelt soovib ta hakata kõigile pereliikmetele vähem ...
Me tunneme tihti raamatutes ära mõne tegelase, kelle saab samastada ka meile tuttava inimesega, samamoodi tunneme me ära ka iseend. Kirjanduse puhul ei olegi alati nii oluline see, mis on kirjapandud, vaid see, kuidas see jõuab lugejani. Kas kirjutaja suudab edasi anda oma sõnumi nii nagu ta seda algupäraselt soovis või jääb asi pigem segaseks. Samuti tuleb mõelda sellele, et raamatut kirjutades ei pressitaks lugejale midagi peale, vaid tehes kõike õigel määral. Kirjandus ei tohi lugejat solvata. Sõnum on see, mida peab kirjandus endaga kandma. Kui ma loen läbi raamatu, novelli, lühiteksti või midagi muud, tahan ma, et see peidaks endas mingisugust sõnumit. Ei peagi olema nii, et see oleks kindel sõnum, mis peaks igaüheni jõudma, vaid, et igaüks leiaks endale midagi sellest kirjatükist, sest kui ma loen ja see loetu ei pane mind kuidagi mõtlema ega anna mulle mingisuguseid uusi teadmisi, siis ma leian, et see polnud just kõige parem lugemine
ning alles jääv materjal on kõik iseloomustatav egalitarismiga, kus kõik on võrdne ja samaväärne.Sellega soovitakse luua uut kaheastmelist hierarhiat, mis väidab, et meie nägemus on õige ja kõik teine on vale. Samas ei ole kindlat selgekäelist tõde ning lõpuks jõutakse arusaamale, et kõik on halb ja kallutatud. Samas on Eesti alternatiivmeediana ennast reklaamiv Telegram siiski mingitele seiskohtadele kindel, ning pigem suunab lugejat individuaalselt leidma õiget tõde. Alternatiivmeediast võime aga leida palju vastuolulist eristuvaid sõnavõtte, mis satuvad aga vastuollu ühiskondlike normide ning lausa riigiseadustega. Eesti alternatiivmeedia väljaanne Telegram on viimase aasta jooksul võtnud sõna mitmetel kordadel kanepi ning ravikanepi legaliseerimise teemadel. Telegram toob välja äärmiselt täpselt ning argumenteeritult kanepi positiivseid omadusi, kuid vaikib kahjulikkuse ning heaoluühiskonnale omase
"Läänerindel muutuseta" (Im Westen nichts Neues") 1929 "Tagasitee" ("Der Weg zurück") 1931. See romaan on raamatu "Läänerindel muutuseta" järg. Romaan "Taeval ei ole soosikuid" (1961, e.k 1991) "Varjud paradiisis" 1971. See oli tema viimane romaan. Loomingule iseloomulikud jooned Remarque´i mõjutas sõda ning ei suutnud unustada neid õudusi, mida ta oli kogenud I maailmasõjas. Remarque on öelnud, et ei taha lugejat ei veenda ega kasvatada, vaid ta kirjeldab seda, mis teda liigutab. Tema romaanid, mida traditsiooniliselt on vaadeldud realistlikena, koosnevad seostatud episoodidest, tegelaste mõtisklustest olukorra üle ja reaktsioonidest ümbritsevale. Tema loomingut läbib tõdemus, et inimese tõeliseks vaenlaseks ei ole teine inimene, vaid surm. Tema kangelased jõuavad sellele arusaamale sageli lähedase inimese kaotuse kaudu, kuid surma
Ei ole lihtne lahutada autorit oma tekstist. Soovitav on suhtuda analüütiliselt. Üldiselt TEKST sisaldab teatud MORAALI( kas avalikult või peidetumalt), hea ja kuri. Tekstid sisaldavad kultuuris levinud privilegeeritud hoiakuid. Vastandused: ilus-inetu;mees-naine. 5.Lugeja kirjandusliku kommunikatsiooni mudelis 1970-ndatel tekkis retseptsioon ehk vastuvõttu uuriv teooria. Aluspõhimõte : kirjandusliku teksti vastuvõtu protsessist pole võimalik lugejat välistada ja teos saab teoseks pärast seda, kui on jõudnud lugeja kätte. ,,Lugeja sünni" hinnaks on ,,autori surm". Lugemine on mõjutatud:1) psühholoogiline seisund 2) teadmistest 3) soost sotsiaalne mõju ( reklaam), kogukonnad ( sõprukonnad), generatsiooni erinevused. Lugemine on sõltuv väga paljudest asjadest, lugemine on seotud võimuga (,,Kes ei oska lugeda, see saab tukast sugeda!", ´+ kohustuslik lugemisvara koolis
2) loetakse tunnetuslikust huvist. Esimesel juhul on valdav info siirdeprotsess. TEKST LUGEJA Sel juhul: 1) on tähendus tekstis; 2) siirdub lugedes tähendus tekstilt lugejale; 3) on protsessi võti lugemisoskus; 4) on lugemise mõõdupuu lugeja vastuvõetud info hulk; 5) saavad head lugejad tekstist rohkem infot kui halvad lugejad. Teisel juhul on lugedes esikohal tõlgendusprotsess. TEKST TÕLGENDUS LUGEJA Sel juhul: 1) muutub tähendus, kui võrrelda mitut lugejat või üht lugejat eri ajal ja oludes; 2) tõlgendavad lugejad teksti erinevalt, kuid sarnase mõtlemistüübiga lugejad mõistavad seda lähedaselt; 3) kasutab lugeja tõlgendusprotsessi võtmena kultuuri- ja kogemustausta ning ajaloolis- ühiskondlikku konteksti. Lugemisstiilid Inimesed kasutavad iga päev erinevaid lugemisstiile. Neid saab liigitada neljaks. 1. Kommunikatiivne lugemine Selle eesmärk on täita kommunikatsiooni tühimikku
Kuidas kindlaks teha, kas teie kaaslane räägib tõtt? Kuidas teha teisest inimesest mõttekaaslane? Kuidas säilitada vestluses juhtpositsiooni? Kuidas vältida trahvi kiiruse ületamise eest? Need on vaid vähesed küsimused teemadel, kuidas mõjutab kehakeel meid ja meie ümbrust. Kehakeele abil on inimesel võimalik näidata enda emotsioone, mõtteid, tundeid jne. Kahjuks ei tea suurem osa inimesi, et on olemas kehakeel, mis nende elus nii tähtsat rolli mängib. Raamat ,,Kehakeel" õpetab lugejat tundma tema enese sõnatuid signaale ning näidata kuidas inimesed omavahel nende abil suhtlevad. Selles raamatus vaadeldakse kehakeele iga koostisosa, iga zesti eraldiseisvana. Raamatu autor ise ütleb, et algselt oli teos mõeldud kaubaagentidele, mänedzeridele ja tootmisjuhtidele, kuid raamatu temaatika on niivõrd avardunud, et iga inimene võib raamatut kasutada oma teadmiste rikastamiseks nii tähtsal ja keerukal alal. Zestide tähendusi: 1
välistamine. Pseudouudiste peamised tekkepõhjused: omanike survel, persoonidele, kes kord juba lehes olnud, keerulised sündmused. Uudislugu: sündmuse värskus, sündmuse mõju lugejatele, sündmuse geograafiline lähedus. Uudise pealkiri: uudis algab pealkirjast. Head pealkirjad on lühikesed ja löövad. Pealkirjas ei kasutata üldsusele tundmatuid isikunimesid ega lühendeid. Arvamusloode funktsioonid: selgitada sündmusega kaasnevaid muutusi ja edaspidist mõju, veenda lugejat, andes juhtnööre, kritiseerida. Uudise komponendid: juhtlõik, teema arendus ja lisamaterjalid. Mõjutamine: suures osas hinnangu andmise kaudu, reklaamisõnumi edastamine, manipuleerimine. Keeleline mõjutamine: tõene ja veenev teabeedastus, tahtmatu või tahtlik. Kui kõneleja või kirjutaja surub teisele peale endale kasulikku arvamust hämamise, tõe moonutamise või pettusega, siis on tegemist demagoogiaga.
(Kui jah, siis mis?) Miks? Vastus: Rõõmu eriti ei pannud miski tundma, kui võibolla see, et Basil suutis jääda selliseks nagu ta oli. Henryl oli komme neid inimesi muuta, kellega ta suhtleb, kuid Basil oli üks nendest vähestest, keda ta muuta ei suutnud. Basil jäi ikkagi iseendaks saladuslikkuse armastajaks ja kunstile väga pühendunud isikuks. (,,Nad (naised) on võluvalt kunstipärased, aga neil pole mingit kunstitaju.") 5. Analüüsi ennast kui selle teose lugejat põhjenda, kas sa olid hea lugeja. Vastus: Usun, et olin üpriski hea lugeja, kuna siiamaani loetud teostest sain sellest kõige paremini ja selgemalt aru. ,,Dorian Gray portree" lugemine toimus mul ka kõige kiiremini, mis tähendab, et see on väga haarav raamat ning põnevad raamatud muudavad lugemise ja ka lugejad heaks. 6. Millise hinde sa peaksid saama teose lugemise ja analüüsi eest? Miks?
See oli tolleks ajaks juba pool sajandit kestnud proosa- ja luulevormis kirjutamist hõlmav üldistus. Raamtus ,,Põhjatähe pojad" on autor vaatluse alla võtnud oma soomepoisi-aastad. Seda teemat on ilukirjanduses ka varem käsitletud aga Viirlaiul on ütelda mõndagi, mis varasemad ütlejad on ütlemata jätnud või mida nad ütelda ei teadnud. Raamtu lähtekohaks on vägivald, mis eesti rahvale Teises maailmasõjas osaks sai. Väga omal kohal on, eriti minuealist lugejat meeles pidades, raamatut alustav ,,Eellugu" -- konkreetne meenutus sündmustest ja olukordadest, millest Soome-minek välja kasvas. Mõjuvalt on raamatus edasi antud Eesti aja sündmuste dramatism ja kuhjumine. Minu jaoks olid viimased poolteistsada lehekülge raamatust kõige köitvamad. Raamatu põhiväärtuseks on minu arvates rikas mälu ja eestlaste ajaloo meeldetuletamine.
Väiksena tahtis ta kunstnikuks saada, kuid kui täiskasvanud ei taibanud, et tema joonistuse näol on tegemist boaga, kes elevanti seedib, röövis see temalt julguse sel alal karjääri teha. Väike prints on esimene, kes näeb asju avarama pilguga: ta näeb elavanti boa kõhus. Kuni väikese printsiga kohtumiseni on jutustaja olnud üksildane. Kui väike prints on imeline tegelane mingist parallelsest maailmast, siis piloot on lihtne inimene, kes aja jooksul areneb. Teos suunab lugejat taasavastama oma lapselikku, süütut hinge ning nägema asju avarama pilguga. See meenutab, et need täiskasvanute "tähtsad asjad", millega me nii tihti tegeleme, ei pruugi tegelikult sugugi nii tähtsad olla. Raamatute lugemine mulle tavaliselt eriti suurt rõõmu ei tekita, kuid see teos haaras mind. Juba raamatu alguses hakkab huvitav kuidas raamat lõpeb ja mis siis ikkagi juhtub. Lõpp oli raamatul ootamatu ja natuke kurb, kuid lugu üldiselt on väga hästi läbi mõeldud.
Olgu :mitte juttu ajada, suitsetada, kaduda, lehte lugeda, magada, ja jumala pärast, tehke märkmeid." Õpetamine oli Nabokovile enne ,,Lolita" skandaalset menu eluline vajadus ja ta sukeldus sellesse nagu kõigesse muussegi ennergia ja andumusega, hoolimata naeruväärsest tasust tehtud töö eest, sest tal puudus ametlik teaduskraad Looming Nabokovi loomingut on raske mõista. Kirjanik intrigeerib sageli juba teose alguses ( nt ,,Luzini kaitse") ja köidab sellega lugejat, lõpp aga on ebatavaline ja ei tulene teose sisemisest loogikast (nt (Masenka", ,,Kuningas, emand, soldat"). Tihti ei leia lugeja Nabokovi teostest seda, milles oleks meeldiv ära tunda ennast. Lugeja aga ei huvitanudki Nabokovit eriti. ,, Miks ma kirjutan?- Et saada rahuldust, et ületada raskusi. Mul pole selle juures mingeid sotsiaalsed eesmärke, ma ei loe kellelegi mingit moraali. Mulle lihtsalt meeldib mõistatusi koostada ja neid siis elegantselt lahendada."
2. Klassikaline retoorika ja uus retoorika 3. Mille poolest erinevad kaks mõjutamise põhitüüpi (teoreetiline ja ateoreetiline argumentatsioon)? Tooge näiteid (muu hulgas tekstiliikide kohta). 4. Mis on argumentatsiooni lähtekohad ja argumenteerimisvõtted? 5. Leksikaalsed valikud otsese mõjutamisvõttena. Tooge näiteid. 6. Mida tähendab varjatud mõjutamine? Tooge näiteid. 7. Mis määravad teksti autori ja lugeja suhtlusolukorra? 8. Kuidas saab teksti autor lugejat mõjutada? 9. Adressaadi relevantsuse põhimõtte kaks võimalikku rakendamisviisi 10. Mille järgi teksti koostaja fakte valib? 11. Kirjeldage hinnangulisi omadussõnu, mis tekitavad semantilist müra. 12. Mida tähendavad tembeldavad üldistused? Tooge näiteid. 13. Milles seisneb saatja usaldusväärsuse põhimõte suhtlusanalüüsis? 14. Millega püüab teksti autor veenda lugejat oma usaldusväärsuses? Kirjeldage lähemalt viit võimalust.
Ajakirjaniku roll ja vastutus ühiskonnas. Kui Montesquieu 18.sajandil võimude lahususe printsiibiga/põhimõttega välja tuli, ei osanud vist keegi veel aimata et kaks sajandit hiljem räägitakse juba neljast, mitte kolmest võimude lahususest. Montesquieu võimude lahususe printsiip nägi nimelt ette, et riigis valitsevad kolm võimu - seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim , mis peavad olema üksteisest lahus ja täiesti sõltumatud. Tänapäeval räägitakse juba ka neljandast võimust : ajakirjandusest ning otseloomulikult ka selle eraldatusest ülejäänud võimudest. Põhimõte ,,ajakirjandus on neljas võim" kannabki endas üht olulisemat ajakirjanduse rolli üldse. Nimelt loetakse neljanda võimu ülesandeks tuua rahvani kõik see, mis ülejäänud võimud teevad : sealjuures ka kõik valgustkartev, mahamaetud ja salatsev. Sõltumatu ja vaba ajakirjandus peaks oma lugejani, kuulajani ja vaatajani tooma kõik selle, mida lugeja väärib te...
Kirjanik on võimalikult objektiivselt edasi andnud seda, mis tegelikult juhtus, näidanud tegelaste käitumist ja sündmusi erapooletuna. Selle lihtsuse taga võib näha komplitseeritust. Olulisem on see, mida kirjanik ütlemata jätab, kui see, mida ta ütleb. 6. Remarque leiab, et surma põhjuseid on mitmeid, kuid järeldus on üks: elu on habras ja seda tuleb hoida. Tuleb võidelda surma vastu ja inimlikkuse eest. Ta ei ütle, kuidas see võitlus toimuma peaks. Ta ei taha lugejat veenda ega kasvatada, ta kirjeldab seda, mis teda liigutab. Hemingway vihkab sõda. Ta on paradoksaalselt valmis tapmise ärahoidmiseks relva kasutama. Talle on tähtis humanism, ent seda tuleb kehtestada ja kaitsta relvaga, mis tähendab tapmise ja sõja vastu, relv käes, võitlemist. 7. "Ja päike tõuseb" dokumenteerib nn kadunud põlvkõnna elu Pariisis ja tegelaste reisi Hispaaniasse. See räägib tüdimusest, elupõletamisest, kalapüügist ja härjavõitlusest.
kuid Janosch arvab, et «Braveheart» on rohkem crazy. Nõnda saabki aimatavaks teose teksti pealispinna all varjul olev alltasand, mis tundub olevat nähtavast tekstist koguni tähtsam, väljendades loo tegelikku mõtet ja sõnumit, milleks on noorukieas niivõrd keeruline tõelise «mina» otsimine - selle ähmase, kaduva ja alatiseks tabamatuks jääva püüdmine. Kompositsiooniliselt ei saa Lebertile midagi ette heita. Haarav, sädelevalt lihtsa keelega tekst ei lase lugejat kauaks ühe koha peale mõtisklema jääda. Ei teki ka ebausutavusi keskkonna kirjeldamises või keelekasutuses, mis on vägagi tõetruu. Eks leiaks Leberti kohta ka üht-teist kriitilist. Autor oleks võinud valgustada natuke rohkem popkultuuri olemust Saksamaal ning võrrelda seda maailma vallutanud angloameerika fenomeniga. Kuid üldiselt on tegemist väikese raamatukesega, mis lubab uskuda selle noore kirjaniku helgesse tulevikku ja samas tuletab
inimese hingeeluga. Kogud ,,Hääl varjust" ja ,,Rõõm ühest ilusast päevast" (1923 1927) pidid poetessi kavatsuste kohaselt ilmuma ühiste kaante vahel kui tervik. Siin jõuab Marie Underkõige lähemale elu paratamatule antiteesile valgus ja piemdus ning mure ja rõõm. Juba kahe nende paralleelselt kirjutatud pealkirjad viitavad sisude erinevusele - elu varjupoolele ja rõõmule. ,,Hääl varjust" kutsub lugejat tumepoole juurde, sinna mahub sõjajärgne koledus, surma traagika, sotsiaalne viletsus, üksindus, kodutus, kontvõõra mured ja inimese hinge vaevavad probleemid. Hääled ei kisenda enam, nad vaid halitsevad tasakesti oma valutavat südant. ,,Agulis" poetessi puudutab valusalt kannatav maailm. Momentvõtted osutavad tsivilisatsiooni pahedele, mille ohvriks ja tegelikult ka tekitajaks on inimene. Läbi sõnade joonistab Under täpse pildi tolleaegsest
Väike prints jõudis järgmisele planeedile, kus elas laternasüütaja. Väike prints rõõmustas väga kui nägi üht inimest kes tegi kasulikku tööd. Nimelt tema süütas laternaid. Viimane planeet kuhu prints jõudis oli planeet maa. Nii väike prints siis tuligi üle mägede ja jõgede siia kõrbesse, kust lugu algas. Teoses on et mina tegelane kukub lennukiga Sahara kõrbe. Võib aimata, et tegu on sama ajaga mil Saint-Exupery Sahara kõrbes alla kukkus. Teos inspireerib lugejat taasavastama süütut hinge, lapselikkust ja nägema asju avaramalt. Teos räägib ka sellest kuidas suured inimesed näevad seda mida pilt näitab mitte seda mis võiks seal pildil olla teisiti. Suured inimesed ei näe kastis lammast ega poamadu kes on elevandi alla neelanud, nemad näevad ainult kasti ja kübarat.
eelnevast elust. Oma elu ning karjääri alustas Isa Goriot edukalt. Töö nuudlikaupmehena tõi talle väga suurel hulgal elatist sisse. Ta oli peaaegu sama rikas nagu mõned aadlikud. Hiljem sai talle saatuslikuks tema liigne armastus ning hoolivus oma kahe tütre vastu. Oma elupäevade lõpul oli ta peaaegu nagu sant. Elas pansioni kõige viletsamas toas, ilma rahata ja kõige muuta. Raamatut lugedes paneb Isa Goriot’i olukord lugejat sügavasti mõtlema. Ta oli erakordselt heasüdamlik, sõbralik ning hooliv mees. Vahetevahel oli ta küll kinnine, kuid oma lähedasi aitas ta igal võimalikul moel. Tema peamiseks puuduseks oli see, et ta ei suutnud varem mõista, et tema tütred temast tegelikult ei hooli. Ta oli oma tütardele ainult rahaallikaks, kust tütred said lõpututes kogustes raha välja pumbata.
Ja ta ütles, et kõige suurem, inimese hinge liigutav ilu tekib kurbusest, sest kurbus on seotud mälestusega kõik mälestused on kurvad. Õnn on hetkeline ja kuulub vähestele, õnne ei saa jagada, aga kurbus on kõikide ühisosa. Poe jaoks oli tähtis iga sõna ja selle kõla, sest sõnal on maagiline jõud, sõna on relv, mis võib isegi tappa ja seepärast viimistles ta oma luuletusi ja novelle eriti hoolekalt, sest ainult nii oli võimalik, et tema novell lugejat kohe köidaks. Tema novellides puudub miljöö ehk ümbritsev keskkond. Teda huvitas inimese sisemuses toimuv. Seepärast on tema tegelased skemaatilised, koondkujud, ettekujutatud maailmast ja tema tegelased muutuvad olude sunnil koletisteks, kes peavad tegema kurja selleks, et tunda end elavatena. Sellega kaasneb lõpuni ütlemata kurbus ja pessimism. Tegelased on tahtejõuetud ning sünged meeleheites piinlevad kujud, keda maailma asjad ei huvita
võimukate karakteritega peremeeste vastu. August Gailit perekonnaga · novelli- ja romaani-kirjanik, följetonist. · ´´ viimne romantik `` · ebaharilikud tegelased, sündmused · eksootilised tegevuskohad · tõi eesti kirjandusse hulkuritüübi. · Gailiti stiil äratab tähelepanu, on dünaamiline, värvikas, kubiseb võrdlustest. · lugejat köidab keele eripärane rütm, eriti selgelt avaldub valjusti lugedes. Uusromantismi põhiteemad · Tundeelu rõhutamine · Stiili poeetilisus · Mõtte- ja tundeelu väljenduse täpsus
peale hirmsasti.Brizzalov kujutab kapriisset vanameest, kes on harjunud ametnike peale karjuma. Ta on koomiline, kuid inimlik. Tservjakov toimib alandlikult igaks juhuks. Ussikest nöökides nõuab kirjanik talt inimeseks saamist. ,,Paks ja peenike"(1883). Tsehhovi novell ,,Paks ja peenike" on ehitatud üles samas laadis nagu ,,Ametniku surm". 19. Sajandi humanistliku kirjanduse tavapärane süzee oleks veennud lugejat peenikese kõrgetes inimomadustes ning paksu mõnes puuduses. Selgub aga, et paks on salanõunik, peenike aga üksnes kolleegiumiassessor. Kui peenike saab teada paksu ametiseisusest, muutub lapsepõlvesõber tema jaoks ,,teie ekstsellentsiks". Tsehhov ei pea ,,paksude" maailma paremaks, vaid tahab näha ka ,,väikest inimest" inimväärsena ning seetõttu naerab välja tema väärituse. ,,Kameeleon"(1884). Politseiniku Otsumelovi hoiak muutub kohe ning sõltuvalt sellest, missuguse sotsiaalse
ta võtnud oma isiklikust elust. Ajapikku omandas Tammsaare looming suure psühholoogilise sügavuse ja ühiskonnakriitilise teravuse, rikastus kunstiliselt ja mitmekesistus elukujutuse poolest. Ta kirjeldab elu , ilma et illustreeriks seda. Tema teosed lummavad inimesi. Autor üritab selgeks teha lugejale, et kui elu tundub õnnetu, ei tähenda seda,et pole võimalik olla õnnelik. Ei taskuks loobuda kõigest elus. Tuleb leida õnn ka praegusest maailmast. Pealkiri ütleb ära,mis lugejat ees ootab. Näited parema aja otsingutest ja oma inimeste süüdistamisest, sõdadest ja vaenlastest ning inimese mõistusest. Tundub, et essees kritiseeritakse inimesi, leidub ka skeptilisust. Tsiteeritakse Nietzsched:"Kes tahab olla loojaks heas ja kurjas, see peab olema hävitaja ja peab purustama väärtusi." See tsitaat on pandud toetuseks inimestele,kes ootavad sõdu ja uusi hävinguid,inimestele , kes ei katsu ainult rebast tantsitada, vaid elada nagu rebane
justkui polekski. Niina Zaretsnaja näidendist ,,Kajakas" unistas samuti näitleja elukutsest. Ta kadestas Trigorinit, kes teenis leiba kirjanikuna, tema kuulsuse pärast. Niina jaoks tundus ahvatlev tuntus, kuid ta ei mõistnud, et populaarse inimese elu pole meelakkumine, nagu esmapilgul tunduda võib. Niina arvas, et Trigorinile meeldib kirjutada, kuid tegelikkuses kirjanik ei nautinud seda, ta ei sallinud ennast kui kirjanikku. Ta tundis, et petab lugejat, on halvem kui teised ja kujutas endale pidevalt ette lauseid, mis peaks olema ta hauaplaadil: ,,Siin puhkab Trigorin. Oli hea kirjanik, kuid kirjutas halvemini kui Turgenev." Tundus, et Niinale ei läinud korda teiste inimeste arvamus, algaja näitlejana leidus temas julgust pöörata selg oma perekonnale, minna ära kodukohast, et alustada oma elu lavalaudadel. Esialgu oli ta kehv näitleja, kuid ta ei andnud alla ka siis, kui mees ta hülgas ja laps suri ta pingutas oma tuleviku nimel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
