SILINDRI INERTSIMOMENT PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA (I) Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev: 19.11.2014 Tallinn 2014 1 Tööülesanne Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2 Töövahendid Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja 3 Töö teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga m v2 I v2 Wk= + (1) , kus 2 2 m – silindri mass(kg) v – masskeskme kulgeva liikumise kiirus(m/s) I – inertsimoment (kg m2 ) ω – nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes(rad/s) Lugedes hõõrdejõudude töö tühi...
hakata. Ikkagi peaks heitma põgusa pilgu, kuhu ja mis suunas ta oma luuletustes aastate jooksul liikunud on. „Hingring” algab arusaamisega inimesest kui universiumi keelest, kui keelpilli keelest, mis kuidagi helisema pannakse: „Kõik me oleme keeled, universiumi unes”. (lk 3) Luuletaja kirjutab armastusest nii tundepuhtalt, mida ta mõtestab suurima inimliku lähedusena: „Iga ta suudlus on elukeelne”. (lk 56) Doris Kareva luulet lugedes tabab mind alatihti ülev kurbus, kuid „Hingringis” mõjub see rahulikumalt ning eemalolevamalt. Raskustest tuleb luuletaja välja üsna tugevana, tõdedes ikka ja jälle: „Valgus, millest me võetud, ei hävi”. (lk 50) Tema luules vastanduvad aina päev ja pimedus, hetk ja igavik, tõde ja vale, valgus ja vari. Esile tõusevad ka põlised küsimused – elu ja surm, ajaline ja igavikune. Ühel toel sai esile tõsta teist.
minev loom. Bali saarel on inimestel alati üks nimi neljast võimalusest. Nimedel on kindel järjekord ning kui neli nime saab otsa, algab nimedepanemine otsast peale. Näiteks on peres vanaema nimega Wajan ning samuti temaga koos elav lapselaps (poiss) Wajan. Reisida saab ka kodust lahkumata. Tuleb istuda mugavalt, võtta kätte raamat ning reisimine võib alata. Raamatute kaudu saab reisida nii tulevikku kui ka minevikku. Näiteks, lugedes raamatut „Sisyphone müüt“, saab reisida teise maailmasõja aegsesse perioodi, kus enamus asju on absurdsed ning kus inimesel ei ole hea elada. Reisimine ei ole ainult rannaliival peesitamine, see on pigem kultuuride ning rahvuste tundmaõppimine. Alustama peaks alati kodumaalt ning aegamööda liikuma kaugemale. Silmaringi arendamist saab rändamisega arendada kõige enam, sest praktikas on kõik teist moodi, kui on raamatus ning seetõttu on elus sisukaim tegevus reisimine.
otsustusvõimelisteks inimesteks. Antud teovõimega lapsed tohivad seaduse järgi omada väikest rahasummat, mille suurust ei ole aga seadusega sätestatud. Väike raha on suhteline mõiste ja iga inimene näeb seda summat erinevalt. Arvan, et see, kui väike on väike raha, mida laps võib omada, peaks jääma vanemate otsustada. Teisest küljest aga tohivad alaealised käia ka tööl teatud aegadel[1]. Kui laps ise teenib endale raha, siis jääb seadust lugedes mulje, et kui teenitud summa ei ole „väike raha“, siis ei tohigi laps seda omada. Samas on võimalus ka lapsel teovõimet läbi kohtu laiendada lapse seadusliku esindaja nõusolekul[2]. Raha pole ainus, millega seadus piiratud teovõimega lapsi „karistab“. Tundes ennast juba piisavalt suurena, ei arva lapsed, et koolis on vaja käia või õhtul ei tohiks kaua õues olla. Ma arvan, et siinkohal võib seadusele viltu vaadata, sest selle vanusegrupi juures kerkib esile veel üks õigus
Karin Valt 11.b Käisin Tallinna Kunstihoones vaatamas näitust kaasaegsest kunstist näitust ,,Eksootika". Sealt võis leida väga palju mitmekesiseid ning huvitavaid töid. Kaasaegne kunst on mind alati huvitanud, sest see on midagi erilist ja midagi teistsugust. Selles stiilis on lubatud kunsti edasiandmiseks kõiksugused meetodid. Näitusele sisenedes esimeseks pilgupüüdjaks oli näituse sissejuhatus, mis oli paigutatud erkoranzi seinale. Seda lugedes, pani mind mõtlema, et näitusele kuhu olen sattunud on müstiline ja erakordne, sest eelnevalt olen elus vaid korra käinud mittekaasaaegse kunsti näitusel. Esimene teos, mis mind enim kõnetas oli Kennard Philipsi tehtud ,,Photo Op". Antud teos pani mõtlema, et kas see on päriselt nii juhtunud või on tegemist photoshopiga? Mehe ilme vastab kõigele välja arvatud sellele, mis tema taga toimub. Tavaolukorras inimesed satukisd
Miks ei õnnestunud Andresel alustada koostööd maaparandamisel ka teiste naabritega? Kuna Andres sai ka ise aru, et asi pole vaeva väärt ja inimesed ei näe tema plaanides mingit tulu. Osaliselt ei taheta Andresega ka koostööd teha, kuna Andres on Pearuga vaenus. Too näiteid tänapäevaelust, kus esineb andreselikku ja pearulikku käitumist. Minu arvates näeb sellist käitumist tänpäeval igalpool. Seda raamatut lugedes tekkiski tunne, nagu see raamat kirjeldaks eestlasi. Eestlased on ka samasugused, et koguaeg peab naabrist parem olema ja selle nimel tehakse kõikvõimalikke asju. Mitte just naabritega seoses, aga mulle tuleb meelde siin sidefirmade reklaamid. Üks reklaamib, et meil on nii kiire Internet. Järgmine päev on telekas teise sidefirma reklaam, kus reklaamitakse, et aga meil on veel kiirem. Ja niimoodi käibki koguaeg üks üle löömine ja teistele käru keeramine
Koostöö aitab tööandjale ja töötajale lahendada erinevaid probleeme või küsimusi, mille tõttu nad kaitsevad teine teist ohutegurite eest. Töötaja on kohustatud osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust, läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale jne. Lugedes „töötervishoiu ja tööohutuse seadusi“, sain aru, kui vajalikud need protseduurid on. Tõepoolest, kõik sõltub ka meiest ehk töötajatest, aga mitte ainult tööandjast. Tarbijad alati saadavad kaebused tööandjale. Kindlasti, tööandja võtab enda peale vastutuse, aga, minu meelest, see pole väga õige. Vastutuse peaksid võtma ka töötajad ja aitama tööandjale lahendada probleemi.
SILINDRI INERTSMOMENT PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA I Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja Esitamiskuupäev: Õppejõu allkiri: …………… Tallinn 2016 1. Tööülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2. Töövahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3. Töö teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt alla veeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga: 2 2 mv I ❑ W k= 2 + 2 (1) m - silindri mass (kg) v - masskesk...
tänu rahulepingutele, kuid see ei saanud olla igavene. Kerkis esile küsimus kellele kuulub ülemvõim Läänemerel? Tartu maksu nõudev Venemaa jõudis lõpuks otsusele alustada Liivimaa vallutamisega, sest see tooks nendele rohkem kasu. 1558. aastal Eestit rünnanud venelased olevat käitunud viisakalt ja distsiplineeritult, lootes kohalikke elanikke enda poole võita. Pärast esimeste linnade vallutamist olid Vene väed riistanud peaaegu kogu Liivimaad. Lugedes õpikut jäi minule arusaamatuks läänerahvaste rumalus. Kuidas ei suutnud nad ennetada seda sündmuste käiku? Nad nimetasid ennast tsiviliseeritud rahvusteks, kuid ei tajunud maailmas toimuvat. Kuidas võis peeta venelasi harimata barbariteks, teades olukorda maailmas? Põhja-Eesti oli peaaegu iseseisvalt alistanud ennast Rootsile, kuid sellega halvenesid viimase suhted Poola-Leeduga. Tallinna saamiseks pidid Rootsi väed
KÄITUMISE KUJUNDAMINE Lugedes organisatsioonide missioone ja väärtusi, siis leiab sealt selliseid lauseid nagu “Meie konkurentsieeliseks on meie inimesed”, “Inimesed on meie suurim vara” või “Inimesed on meie kriitiline ressurss”. Tippjuhtide kõnedest kuuleme, et kaasaegses majanduses on tegelik võimukandja professionaalne töötaja. Meie juhid on üha parema haridusega. Suurem osa neist on kursis kõige kaasaegsema juhtimiskirjandusega, milles toonitatakse, et tähtsal kohal on inimene. Kas ja kuidas meie ettevõtete juhid kujundavad oma töötajate käitumist? Töötajate käitumise kujundamisel saame pakkuda kindlust, karistust või hoopis mõlemat. Käitumise kujundamiseks on kolm võimalust. Positiivne tunnustamine, negatiivne tunnustamine või hoopis eiramine. Alustame algusest POSITIIVNE TUNNUSTAMINE on tunnustamine, boonuse andmine, preemia – ühesõnaga kõik see mõjutab inimest positiivselt käituma. NEGATIIVNE TUNNUSTAMINE millegi hea äravõtmin...
Liina Murd Huvijuht 1.kursus 2015 Omada või olla? Erich Frommi teose "Omada või olla?" põhjal Frommi teksti lugedes pidin tõdema, et olen tema väidetega pigem nõus kui vastu. Nummerdan Frommi näited ning oma mõtted. 1. ÕPPIMINE “Selle asemel, et võtta passiivselt vastu lektori sõnu ja mõtteid, kuulavad nad, kuulevad ning ennekõike võtavad vastu ja reageerivad aktiivselt, loovalt ”. Ma nõustun antud lausega, sest kui õpilane on juba eelnevalt ennast kurssi viinud antud teemaga ning tõmmanud paralleele ka enda kogemustega, siis on tal palju lihtsam lektoriga
mitte etüüde harjutades. Hiljem, erinevates orkestrites ja ansamblites, mängis Raimond Valgre peale klaveri ka akordionit, kitarri ja trumme. Ning muidugi laulis. Suurema osa lauludest kirjutas Raimond Valgre omaenese tekstidele. “Kuigi tavaliselt voolas tekst koos muusikaga paberile ilma detailse lihvimiseta, ning võib julgesti väita, et luuleandelt ületas ta mõnegi kolmekümnendate aastate värsisepa. Võibolla pole tema tekstid niisama lugedes omaette luulepärlid, kuid laulus hakkab iga rida elama, iga tundevarjund ja inimkõne intonatsioon leiab muusikalise väljenduse, mis puudutab kuulaja südant. “ 1926. aasta sügisel astus Raimond Valgre Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi, kus hakkas ehitustehnikat õppima. Riigi Ühistehnikagümnaasiumi lõpetas mr. Valgre 1931. aasta juunis. Gümnaasiumi lõputunnistusel olid tal ülekaalus rahuldavad hinded. Heaks hinnati tema teadmisi
Kirjanduse kodutöö Arvamus ,,Kui palju õnne saab raha eest osta." Claudia Dreifusi intervjuu sotsiaalpsühholoogi Daniel Gilbertiga (New Yor Times 2008) Vastused küsimustele. 1. Kas pealkiri vastab tekstile? Claudia Dreifusi intervjuu pealkiri on ,,Kui palju õnne saab raha eest osta?" Pealkiri vastab tekstile osaliselt. Artikli algust lugedes sügavalt sisukat vastust sellel küsimusele ei saa. Ajakirjanduslikus mõttes on see aga huvitekitav ja lugejaid ligitõmbav. Põhiliselt räägitakse inimese loomusest, reageerimisest edule ja ebaedule ning viidatakse, et inimese käitumine tulevikus ei pruugi olla ootuspärane. Raha või materiaalse heaolu ja õnnelikkuse võrdlus tuuakse sujuvalt sisse eelviimases küsimuses ,,... rahaga ei saa õnne osta?" ja siis on vastus
Üksiti halvustatakse inimesi, kes ei julge oma arvamust avaldada ega kaitse abivajajaid. Moraal aga seisneb selles, et inimene ei tohi olla meelekindluseta, vaid peab suutma vastu võtta tähtsaid otsuseid, kuna nii mõnedki otsused on elulised. ,,Dekameron" on üsna huvitav teos ning on tänini maailmakirjanduses hinnatud, sest on üpris tänapäevane, olenemata faktist, et teos kirjutati mitu sajandit tagasi. Minu arvates on ,,Dekameron" hea raamat, kuna seda lugedes saab väljendusrikka kujutluspildi tolle aja elust ja kommetest ning seda pole igav lugeda. Erootilised tekstid annavad raamatule värvikust ning mõningad momendid on üsna humoorikad. Ka nüüdsel ajal käitutakse ebaeetiliselt, mis viitab tõsiasjale, et alati on neid, kes reeglitest kinni ei pea. Ilmselt on see inimloomuse üks pahesid. Eiratakse reegleid, sest ilmselgelt muudab nendest mitte kinni pidamine elu pisut huvitavamaks ning samuti kaasnevad riskid
IDEE: ma arvan, et teose põhiidee on analüüsida Eesti ühiskonda. Kuna tänapäeval on tehnoloogia areng ja ka uute traditsioonide pealekasv väga kiire, siis kiputakse unustama vanasid tavasid. Ma arvan, et Leemetit ongi kujutatud, kui vanade tavade armastajat, kes ei lase end teiste ideedel ja väärtustel pimestada ja jääb alati iseendaks, samal ajal, kui muu ühiskond areneb ees ära ning vanasid traditsioone kiputakse unustama. Kuid samas üht artiklit antud teose kohta lugedes jõudsin ka järeldusele, et teoses olev Põhja-Konn on keegi selline, keda aeg ajalt oli appi vaja oma rahvale ja kes igal rahval on olemas. Tundub, nagu autor vihkab, et vana unustatakse ja uut imetletakse. TEOSE ÜLESEHITUS JA STIIL: Tegemist on romaaniga. Stiili kohalt veel kohati humoorikas tekst, kasutatud sümboleid (nagu nt haldjad, ussikuningas). Ülesehituses võib välja tuua selle, et on kasutatud palju otsekõnet. Teos on üles ehitatud kolmekümne kaheksale peatükile
Üksinda inimeste seas. Interaktiivsus, kommunikatsioon ja urbaniseerumine need on praeguse aja märksõnad, mis peaksid võimaldama tõsta tööefektiivsust ja tooma inimesi üksteisele lähemale ühesõnaga tegema elu lihtsamaks. Kuid siiski on ühiskond sallimatum, enesekesksem ja hoolimatum kui kunagi varem. Seda vaatamata silmakirjalikele ning pealiskaudsetele väidetele, et valitseb demokraatia ja võrdõiguslikkus. Lihtinimene on oma muredega üksi jäetud, kaasinimesest hoolimise on asendanud raha- ja võimuahnus. Miks on see nii? Suur osa on selles infoühiskonna võidukäigul. See, mis algul oli mõeldud inimese elu kergendamiseks, on nüüd muutunud otsekui narkootikumiks, orjastades miljoneid. Digitaalmaailm kisub meid lahti reaalsusest, sõpradest, perekonnast. Suurel osal nooremast generatsioonist on keegi (või hoopis miski ?), keda nad nimetavad oma sõbraks, kuigi see "sõber" on nende jaoks de...
Internetis löövad laineid näiteks elu24, delfi jms. Elu24-st rääkides, siis see on puhas kõmu. Seal kirjutatakse, kes kellega magab ja selliseid tühiseid asju, kuid paraku tuleb tunnistada, et inimesi selline asi huvitab ja köidab. Üldjuhul ongi nii, et rohkem loetakse ja kõneainet pakuvad just halvad uudised ja sündmused. Head ning rõõmustavad teadaanded jäetakse tahaplaanile. Portaalides käies ning seal olevaid kommentaare lugedes saab jahmatavaid asju teada. Igaüks võtab asja oma tahkupidi ja vaatenurgast ning üritatakse oma arvamust teistele peale suruda, et temal just ongi õigus. Mida see inimestele annab, et nad saavad teisi kommentaarides halvustada ning laimata?! Need inimesed on lihtsalt arad, et peavad tundmatutena ennast teisi halvustades esile tooma. Sellist asja võiks keelama hakata, kuid meil on ju siiski sõnavabadus. Meedia kasulikest ja kahjulikest mõjudest võibki spekuleerima jääda. See on pidev
Teaduslik maailmavaade Esimest teksti lugedes täienesid minu teadmised sellest, et mis on empiiriline teadus ja mis on aprioorne. Empiirilises teaduses on teadlase ülesanne kirjeldada, seletada ning ette näha. Aprioorne teadus põhineb faktidel. Teadusliku teadmise otsingut reguleerivad teatud kriteeriumid. Nendeks kriteeriumiteks on: kontrollitavus, usaldusväärsus, selgus ja täpsus, süsteemsus ning ulatus. Intersubjektiivne kontrollitavus on täpsem sõnastus sellele, mida
Lugupeetud Sir Thomas More Kirjutan Teile, et anda veidikene tagasisidet raamatu ,,Utoopia" põhimõttete kohta. Teie raamatut lugedes tekkis väga palju positiivseid, kui ka negatiivseid emotsioone. Leidsin ka mitmeid argumente mis mulle ei meeldinud, ning ma tahaks nendest lähemalt rääkida ning teada saada miks just sellised põhimõtted, ning mõnele põhimõttele soobiks ka teiepoolset kommentaar. Alustaks siis kõigepealt sellest mis mulle meeldis, ning mille kohapealt mul ei ole mitte midagi vastu väita. Rõõmu valmistas see, et sealsel rahval puudub himu oma piire laiendada
,,Kuidas elad, Ann?" Aidi Vallik Valisin selle raamatu sellepärast, et see raamat on seitsmendate klasside kohustuslikus kirjanduses ning mulle soovitati seda raamatut. See raamat räägib 14-aastase Anni elust. Ann leidis juhuslikult keldrist oma ema vana päeviku, mis oli kirjutatud kaheksakümnendatel aastatel. Päevikut lugedes avastas Ann, et tema ema tarvitas noorena palju alkoholi, laameldas ja palju muud. Veel sai Ann teada, et isa, kellega ta sünnist saati oli koos elanud, ei olnudki tema päris isa. Ann ei mõistnud, miks tema ema ei lubanud tal pidudel käia, miks tal olid paika pandud kellajad, millal ta pidi kodus olema ja miks ema kontrollis tema õppimist, kuigi ta ema käitus nooremana palju hullemini. Ann tahtis eemale pääseda oma vanematest, ta ei tahtnud enam ema käpa all elada. Ta
Lapsed käitusid väga täiskasvanikult ja enda vanuse väärikalt. Mingit sellist lapselikku käitumist ei olnud. Lapsed tegelesid väga tõsiste asjadega. Raamatut on väga tore lugeda, seal ei ole võõraid sõnu. Raamtut on väga mõnus lugeda , kuna alati toimub mingi tegevus ja kunagi ei ole igavaid kohti. Raamatus oli ka õpetlikke asju. Raamatut soovitan lugeda kõigil, ükskõik, kuia vanad te olete. Raamat räägib sellest, kui kolm noort last hakkavad päästma maailma. Lugedes tekib selline isu peale, et kohe ei tahagi lõpetada.
seinale!" Siska on poistest kõige ratsionaalsem ning rahulikum ja nii mõnigi kord otsustab Peetri hullude kavatsustega mitte kaasa minna. Kõige tähelepanuväärsem on see, et Siska on setu ning kogu ta kõne on raamatus setu keeles kirjutatud. Kuigi see oli enamjaolt arusaadav, jäid mõned kohad pisut arusaamatuks. Omanäoline huumor on raamatus läbivaks teemaks. Autori sõnakasutus tabab alati naelapea pihta ning ükski nali ei lähe kaotsi. Äärmiselt meeldiv ja nauditav raamat, mida lugedes naerupahvakutest puudust ei tule. Samas ka üsna kerge lugemine, tagamõtet võib vähe leida, kõik on nii, nagu öeldud. Huvitav on see, et kuigi raamat käsitleb ka suurel hulgav vägivalda, on ka see suudetud huumoriga läbi põimida ning kas või mõnegi tumedama varju tekkides, on garanteeritud, et järgnevalt saab see naljaga kompenseeritud.
ESIMENE SLAID 1.1 Op-kunst arenes välja abstraktsest kunstist ja muutus eriti populaarseks 1960.aastatel peamiselt Lääne-Euroopas ning USA's 1.2 Esmakordelt mainiti op kunsti Time Magazine'is, kus kirjeldati Julian Stanck'i shows "Optilised maalid Martha Jackobsoni galeriis" teemaga seoses abstraktset kunsti, mis kasutas optilisi illusioone. 1.3 1965 Bridget Riley alustas optilistesse maalidesse värvi toomist ning õpetas seda ka 50ndatel Yale'I koolis 1.4 Opkunst on tugevalt mõjutanud tänapäeva moe-, tarbe- ja eriti reklaamikunst. Moodi on op kunsti mõjutanud just 60ndate aastate ringis, mil olid põhiliselt kasutusel värvikirevaid kangad TEINE SLAID 1.5 Op kunst ehk optiline kunst on visuaalne kunst , mis Põhineb optilistel efektidel, mis tuleneb inimese taju eripärast. 1.6 Lihtsate kujundite ja värvuste kordusel maalipinnal on inimese silmale kas rahustav või ärritav mõju, mistõttu maalipind tundub ole...
Laulusõnade tõlgendamine Koit Toome „Mälestused“ Mina valisin loo „Mälestused“, mille sõnade autor on Vahur Valgmaa ja esitaja Koit Toome. Vaadates laulu pealkirja tekivad mul kurvad emotsioonid ja lugedes laulu sõnu on samuti nukker meeleolu. Luuletuse pealkiri võtab hästi kokku kogu laulu mõtte ja see mõte püsib lõpuni. Väga silmatorkav sõna on „atmosfäär“, kuna seda sõna kasutatakse laulus väga palju terve loo vältel, samuti pole see igapäeva toimingutes eriti tihti kasutatud sõna. Ütleksin ka, et „atmosfäär“ on ka kõige huvitavam sõna loos, kuna laulus on kasutatud väga lihtsaid sõnu.
SILINDRI INERTSMOMENT LABORATOORSE TÖÖ ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA Ehitusinstituut Õpperühm: HE 11/21 Juhendaja: Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 5. SILINDRI INERTSMOMENT Tööülesanne Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. Töövahendid Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. Töö teoreetilised alused Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga 2 2 W k = mv + I , ...
Sellest tulenevalt kõrgem klass oli seisukohal, et nälg tuleb teha töölisklassis alatiseks nähtuseks ja selle eest hoolitseb Townsendi arvates rahvastikuprintsiip, mis vaeste hulgas oli eriti mõjuv. Seaduslik töösundus oli seotud paljude raskustega. Peatükist sai välja lugeda miks, kuidas ja väga üksikasjalikult millistes tingimustes töötati ja elati. Töölistelt võeti maksimaalsest energiast veel rohkem, maksimaalsest energiast rohkem küll võtta ei saa, aga lugedes kujutasin ette, kuidas tööline ei tee ühtegi liigutust niisama, iga liigutus peab olema kasulik ja teenima raha. Just selliselt töölisi hoitigi, maksti võimalikult vähe, et alati puudu tuleks ja töölistel oleks sund veel rohkem pingutada, muidu nad olekisd tööd teinud täpselt nii palju, et neil oleks võimalus magada ja süüa. Iga tööline saab iga päev toota palju rohkem, kui ta oma tarbeks vajab. Aga kuigi töölise töö seda rikkust toodab, teeks see rikkus teda õige vähe
Kuressaare Gümnaasium Sagedasemad põlvetraumad ja Osgood Shlatteri haigus Uurimistöö Koostaja: Riina Suu 12.b Juhendaja: Riina Keel 2013 1 Sisukord: Sissejuhatus 3 Põlvetraumad 5 Sporditraumade põhjused 6 Osgood Schlatter 7 Harjutuskava 9 Kasutatud kirjandus 10 Sissejuhatus 2 Trauma on igasugune kogemus, mis kujutab ohtu inimese tervisele ja heaolule. Trauma viitab inimese ellujäämise põhireeglite rikkumisele: Neid reegleid rikuvad sageli mitmed sündmused, mis viitavad sellele, et maailm on kontrollitamatu ja ennustamatu (nt. raske haigus, puue, füüsiline või seksuaalne vägiv...
Merkuur on oma läbimõõdult väiksem Jupiteri kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titaanist, aga massilt suurem. Rääkides Merkuurist, tuleks kindlasti rääkida tema temperatuurist. Nimelt on selle kõikumised Merkuuril kõige suuremad Päikesesüsteemis. Teistel planeetidel on temperatuur stabiilsem. Temperatuur võib olla 90 K-st 700 K-ni 2. Veenus Veenus on Maale lähim (minimaalne kaugus 42 milj. km), Päikesest lugedes teine planeet. Mõõtmetelt Maale väga sarnane, kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga. Atmosfäär, mis Veenust ümbritseb, koosneb põhiliselt süsihappegaasist (96,5%), leidub ka lämmastikku (3,4%) ning vähesel määral vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru. Põhjalikemaid analüüse tehes selgub, et seal leidub ka hapnikku, vesinikku, mitmesuguseid vesiniku- ja väävliühendeid ning intergaase 6 3. Maa
Kui Stradlater aga kogemata Holdeni vana armastuse Jane kohtama kutsub, muutub Holden väga närviliseks teades kuhu see lõpuks välja viib. Holden kisub eluvennaga tülli ja vere paneb veel rohkem keema asjaolu, et Sradlater palub tungivalt Holdenil tema eest kirjeldava kirjandi ära teha(Holden teeb seda, nimelt kirjutab ta oma kadunud venna Allie luuletusi täis pesapallikindast ja paneb tööse sisse tükikese endast) ja hiljem nuriseb veel teost läbi lugedes selle kvaliteedi üle. Selle peale tõmbab niigi armukade Holden pettunult kirjandi ribadeks ja kukub Stradlaterit solvama, elumees paneb talle tou ära ja Holden alistatult(nii vaimselt kui füüsiliselt) pakib oma asjad ja lahkub koolist juba öösel. Edasine tegevus kulgeb tänavatel, baarides ja vanade tuttavate, suvaliste tüdrukute, õe, õpetajate, taksojuhtide ja paljude teiste
Lisaks on kasutatud välisfirmade terminibaase, mille kohta on märgitud, et need on kinnised ega kuulu viitamisele. Sõnastikus kasutatud tähised ja lühendid on toodud eraldi peatükis loeteluna koos seletusega. Näiteks O tähistab seletuse või määratluse algust. Näide: Desktop töölaud O kirjutuslaua elektronvaste kasutajaliideses Sümbol O ja nii mõnigi teine esmatrükis kasutust leidnud tähis tundub mulle harjumatu ning aeglustab lugemist. Esimest väljaannet lugedes tekib probleeme eestikeelsetest arvutiterminitest arusaamisel. Kuna sõnastik on inglise-eesti suunaline, siis sageli jääb arusaamatuks, mida tähendab eestikeelne termin, mis asub näiteks ingliskeelse termini järel olevas seletuses. Kuna sõnastik on inglise-eesti suunaline ja terminite seletused on ingliskeelsete terminite taga, siis ei ole võimalik eestikeelse sõna järgi otsida täiendavat infot sellest sõnastikust selle eestikeelse termini kohta.
• võib olla vaikne, endassetõmbunud ja ärevil • ei armasta muutusi • esinevad jonnihood • tähelepanu hajub kergesti • ei kannata lärmi • tundub, nagu ei kuuleks • võivad olla kõnehäired • koordinatsioon võib olla halb, pillab asju maha ja ajab neid ümber • võib olla allergiline • laps võib olla koolis täiesti teistsugune kui ta oli lasteaias Lugemine • ei õpi ladusalt lugema või teeb seda väga hilja • suudab lugeda omaette, aga ette lugedes teeb palju vigu • oskab lugeda ilukirjandust, aga eksamiküsimuste või tehnilisemate tekstidega on probleeme • loeb ladusalt, aga ei saa loetu sisust aru • peab mitu korda lugema, et sisust aru saada • jätab ridu vahele • ei suuda järge pidada • ei armasta lugeda ja üritab seda vältida ‒ alustab hästi, aga järk-järgult lugemine halveneb • vahetab silpe ja sõnu • jätab lühikesed sõnad (nt oli, nad) lugemata või asendab need teistega 65
puuduvad riimid, see eest on luuletus aga rütmiliselt üsna korrapärane. Minu enda lugemismuljed luuletuste kohapealt on väga minimaalsed. Luuletusi olen lugenud ning õppinud vaid nii palju, kui koolis on vaja olnud. Kuid antud luulekogu meeldis mulle väga, luuletused olid väga mõjuvad ja reaalsust puudutavad. Kuna raamatus oli üle 240ne lehekülje, siis päris kõiki luuletusi ma läbi ei lugenud, kuid ülevaatlikult heitsin pilgu enamustele peale. Mulle jäi neid luuletusi lugedes pigem kurvem ja süngem meeleolu, sest nagu ka juba eelnevalt oli välja toodud, olid luuletused enamasti reaalsest maailmast või armastusest/armastatust, kes on kaugel või kellega sooviks koos olla, kuid ei saa. Luuletustes märkasingi pigem nende sisu, kui stiili, sest lugedes ei pööra kohe tähelepanu sellele, kas ja kui palju võrdlusi või metafoore vms seal leidub, neid vaatasin alles hiljem analüüsides. See- eest puudutasid sõnad aga koheselt ning panid mõtlema.
tuleb külla vanaisa ja milline näeb välja vihmaladina Ladina-Ameerika tants? Kes on tööpõlgur ja kuukulgur, millised on muinasjutud ühe lausega, mida küsida kilpkonnalt ja mida teeb kissell pükstel? Sellest raamatust leiad kõigile nendele küsimustele vastused. 4. Wimbergi keeleuuendustest Wimbergi raamatud on grammatiliselt tavapäratud. Selleks on aga kindlasti õpetajad, kes juhivad laste tähelepanu õigekirjale. Loodan, et lapsed saavad Wimbergi raamatuid lugedes aru, et kirjanik teeb natuke vigurit. Samas on see keel nõks lähemale loomulikule kõnepruugile. Wimberg ei lõhu grammatikat, kus juhtub, vaid kindla põhimõtte järgi. Ta kirjutab k, p, t kolmandavältelistes sõnades topelt, kui need asetsevad kaashäälikuühendis. Näiteks: rõukku, karppi ja mõni erand, nagu kärppsed. Loomingut tuleb kooskõlastada elutõega, mitte tingimata õigekeelsus-sõnaraamatuga. Igal kirjanikul on oma keel. 5
uskuma panna. Filmis oli Nipernaadi aga selline tagasihoidlikum ja vaoshoitud, ta ajas küll inimestele kärbseid pähe, aga siiski mitte nii palju kui kirjateoses. Üldiselt arvan, et A. Gailit lõi eesti kirjandusse väga huvitava ja omapärase karakteri. Mulle tundus, et filmis on Nipernaadi vaiksem, koledam, tagasihoidlikum ja igavam, aga raamatus kena, äärmuslik (kord väga sõbralik, kord ülbe), tark ja kaval. Kuid kõiki neid teoseid jälgides ja lugedes jäi mulle Nipernaadist mulje kui väga veidrast inimesest, aga kui mõtlema hakkan, siis äkki tahaksime me kõik nii ilmas ringi rännata ja uusi asju kogeda, olla sama vallatud kui oli Nipernaadi.
Ta leiab, et kui inimesed mõtlevad kogu aeg, et raha on vähe ja ei jätku millekski, siis sellega seavad nad endale ise piirangud. ,,Inimese tegelik rikkus on tema võimalused", sellega tahab ta ütelda seda, et kõik oleneb sellest kuidas keegi oskab oma võimalusi ära kasutada. Sellest suurepärasest raamatust võiks näiteid tuua veel väga palju, aga ikkagi ei suudaks ma anda sellist kirjeldust mis vastaks täielikult sellele raamatule. Lugedes seda raamatut leiab igaüks endale sobiva tõlgenduse A. Nekrassovi sõnadest. Mis tähendab ju seda, et see raamat on kõigile kes vähegi viitsivad süveneda ja lugeda see raamat läbi. Mina leidsin sealt palju häid nõuandeid ja ka meelelahutust. Soovitan seda raamatut kindlasti kõigile!
kokkuvõtteid. Postimees: ,,Kummaline on mõeldagi, et selline iidamast aadamast asi nagu raamat, peab arvestama muutunud maailmaga ja sobituma elektroonilise meedia võrgulise maailmaga. Külastades iga päevaselt Jõhvi Keskraamatukogu võin väita, et noori inimesi jääb raamatukogueds aina vähemaks, rohkem käivad nad seal Interneti kasutamise eesmärgil. Lugemine annab inimestele palju uusi teadmisi ja tarkus, ning häi õpetussõnu. Mulle meeldib raamatuid lugedes välja noppida kõige huvitavamaid tsitaate, et neid hiljem kasutada oma kirjandites. Muinasjutuvestja H. Andersen on öelnud: ,, Raamatud on meie võlusilmad. Nad annavad teadmisi ja teavet, ning juhivad meid keerulisel ja konarlikul eluteel." Nendes sõnades on tõesti tõetera , kuna koolides surutakse õpilastele aina rohkem kohustuslikku kirjandust peale. See kõik on selleks , et arendada ja täiustada end. Aegade jooksul raamatud aina huvitavamaks muutunud , väga palju on juurde
all`` (Kg 3:1) ning ka seal jätkuvad Kg 3:2-15 õpetused oleks siinkohal paslikud mainida. Koguja näeb aega, kui kindlaks määratud nähtust, millele tuleb nii piitsa kui ka asu anda, kuid elu ebavõrdsusest tingituna pole sel tegelikult üldse tähtsust mida sa oma ajaga teed, sest ühesugune saatus on nii õigel ja õelal, heal ja kurjal, puhtal ja roojasel, ohverdajal ja sellel, kes ei ohverda; nagu heal nõnda patusel, nagu vandeandjal, nõnda vandekartjal (Kg 9:2). Koguja raamatut lugedes kohtasin õppimisele pühendunud südant, kes ei suuda mõista päikese all sündivat ega suuda ka seletada siin ilmas juhtuva seost Jumala tegudega, üleüldse on selles raamatus palju eraisikulise fakte ja sündmusi, kuid vähe tähelepanu jumalal. Kui siis ainult niipalju et Jumal on kõigevägevam ja t Et aga kõiges selgust saada esitab Koguja lõpuks küsimuse: Kas on üldse võimalik leida elumõtet sellest füüsilisest maailmast? Kas elul on üldse mõte
Koostas:Brigitta Pärni ,,Punane ja must" Stendhal Raamat ,,Punane ja must" on kirjutatud kirjaniku Stendhali poolt. Stendhali kirjutatud romaan räägib noorest puusepapojast nimega Julien Soreli, kes oli 19-aastane. Tema eesmärk oli saada kõrgeimasse seisusse, kus ta saab välja näidata omandatud tarkust, lugedes palju erinevaid raamatuid. Julien oli andekas noormees, kes tahtis saavutada suurt kuulsust. Tema perekond temast ei hoolinud. Isa pidas Julieni laisaks ja kasutuks. Tema vennad ei tahtnud, et Julien oleks neist targem ja osavam. Jumal vastas Julieni palvele ja linnapea, härra Renal kutsus ta raha eest oma laste koduõpetajaks. Linnapea naine proua Renal arvas, et Julien võidab tema laste usalduse ning et lapsed on rohkem Julieniga koos kui nende emaga
Naises on kõik saladus... Piibli järgi lõi Jumal naise mehe küljeluust, järelikult peaksid naised olema nagu mehe üks osa või siis ainult natukene teisiti arenenud.Kuid tegelikult arvab enamik või vähemalt naisterahvad ise enda kohta, et nad on meessoost targemad, paremad ja osavamad. Seda meie, mehed, ei mõista, kuna naised on nagu lõpmatu universum, kus on avastada veel väga palju. Naised on saladuslikud, kavalad ja erinevad üksteisest. Naised oskavad manipuleerida.Nad teevad seda nii, et teised sellest aru ei saagi. Kui naine palub mehel lambipirni ära vahetada, öeldes, et ta ise ei oska ja kui mees hakkab seda tegema, siis naine on just see isik, kes seisab mehe kõrval ja õpetab, kuhu poole ja kuidas peab keerama. Mehed on rohkem sallivamad. Neile isegi meeldib, kui saavad kasulikud olla. ,,Inimesed on loodud üksteise jaoks. Kas õpetama või taluma." (Marcus Aurelius) Naised arvavad, et kuigi nad ei oska...
mitte täites pole võimalik koos töötada ega ka mitte individuaalselt. Kui indiviidid omandavad asjadest eri arvamusi, siis on arvata, et nende arutamisel kujuneb lõppkokkuvõtteks ka õige otsus. Kodanik mõtleb hääletades eelkõige enda peale ja kõigi kohta käivad direktiivid kehtivad ka inimese enda kohta. Seega hääletades annab igaüks oma hääle arvamusele, mida tema peab õigeks, hääli kokku lugedes annavadki need teada üldisest tahtest ühiskonnas. Kui aga ühishuvi leiab endale vastaseid ning erahuvide eesmärgid hakkavad lahku minema, siis võib ühiskondlik liit ja riik üldiselt nõrgenema hakata. Ei valitse enam üksmeel, üldine tahe ei oma enam ühist keelt ning pinnale tulevad vastuolud ja vaidlused. Kui aga kodaniku arvamused lähevad hääletamise enamusest lahku, siis peaks inimene mõtlema selle peale, kas üldine tahe oli just see mida ta see hetk silmas pidi. Just seda
pidevalt andvat nõu, mida ise kohe üldse järgida ei suutnud. Aga võib-olla tema isa sooviski, et tema poeg kasvaks üles heade kommetega karmis keskonnas, mis vormiks temast väärika mehe. Franzi elu oli jaotatud kui kolme faasi: esimeses oli tema kui ori, kes elas seaduste järgi, teises maailmas elas isa ja kolmandas maailmas elasid vabana teised inimesed. See kõik tekitas poisis muret vaimse eksistentsi tõstmiseks. Lugedes seda kirja isale, leian minagi mõned seosed oma isaga. Nimelt minu isa on kogu elu olnud sõjaväelane. Seega ei ole ka minu lapsepõlves sõjaväeline kord mööda läinud. Alatihti pidid kõik asjad korralikult omal kohal olema ja vastuvaidlemist ei saanud ollagi. Kui miskit viltu läks peeti selle kohta korralik loeng ja karistus toas istumisega. See kõik tekitas vimma. Aja möödudes olen mõistnud, et isal oli kindlasti mingil määral õigus.
Thomas Paine kinnitab, et "vaba olemiseks on inimese jaoks küllalt selle tahtmisest" ( lk. 707 Akadeemia 1991a. nr. 4). Ta üritab sellega õelda, et inimestel on vabaks olemiseks küllalt tahtmist, et seda täide viia. Arendti arvates on meil raske mõista, et eksisteerib vabadus, mis ei ole tahteomadus, vaid kuulub tegemise ja tegutsemise juurde. Kuna inimesed ei oska tahta olla vabad, nemad arvavad et kui nad teevad midagi või tegutsevad oma ette ongi nemad vabad. Hannah Arendti artiklit lugedes, sain aru et nendel aastatel, kui ta selle artikli kirjutas, oli inimestele vabaduse saatuse saamine väga raske, selleks pidi ennast elu esmavajadustest vabastanud olema ja nad pidid leidma samasuguste staatustega inimeste seltskonna ja ühiskondlikku avalikku ruumi, kus nendega saaks suhelda ja kohtuda (lk. 481 Akadeemia 1991a. nr.3). Alles siis kui need tingimused olid täidetud said nad vaba inimese staatuse.
Teoses ,,Madame Bovary" tegelane Emma Bovary on unistaja, ta maailmapilt on hägustatud romaanidest loetud kirglikest suhetest ning jõukatest aadlikest. Proua Bovary tahab elult kõike mida tal ei ole, jättes märkamata selle mis tal olemas. Naisel on armastav abikaasa ning väike tütar, ta on nõus nad kaotama rikkuse ja ,,õnne" nimel. Emma tahtis et tema magamistuba oleks ehitud nagu rikkuril ning seljas kandis viimaseid moode. Ta nägi raamatuid lugedes rikkaid inimesi, kes käisid pidudel, olid õnnelikud ja tahtis seda ka ise kogeda. Charles, tema mees, oli hoops teise temperamendiga inimene. Ta oli realist, nautis lihtsaid asju elus, oli õnnelik mis sest, et ta ei olnud edukas oma arstikarjääris. Ta päevad muutsid helgemaks naine ja tütar, kellest ta väga hoolis. Charlesi ei huvitanud kui palju raha tal on või missugused kardinad akna ees, asjad mis panid Emmat laenu võtma ning viisid ka naise enesetapuni
" Kuskil peab olema õnn" (A.Suuman) Vaatamata sellele, et me ei mõtiskle päevast päeva selle üle, mis on õnn, tahame ometi õnnelikud olla. Seda soovib meist enamik ja peaaegu iga päev. Kuid milles peitub õnn? See küsimus on käinud läbi kindlasti paljude inimeste mõtetest. Arvamused on loomulikult erinevad ja niisamuti ka eesmärgid ja soovide mahukus, mille poole püüeldakse. "Kui mina suureks saan, siis ma tahan olla väga rikas ärimees, kellel on hästi suur maja ja mitu autot!", hüüdis mulle mu 6aastane väikevend küsimuse peale, et kelleks ta suurena saada tahab. Selle unistuse põhjal võib järeldada, et tema õnn peitub ainult rahas. Muidugi enamasti see tänapäeva ühiskonnas ka nii on. Majanduslangusega kaasnevad aina tõusvad hinnad ja langevad palgad teevad paratamatult peaaegu igaühel meele mõruks. Ajalehe Eesti Ekspress andmetel on rahamured põhjustan...
või joogiga. Võib ette tulla, et inimene teeb krimasse ning näoilmest saab välja lugeda, kuidas toit maitseb. Keelel on väga suur mõju inimese igapäevaelus. Selle abil saame infot edastada, suhelda, mõelda, kuuluvust ja oma tundeid väljendada. Kõnepruuk on teistsugune rahvustel, gruppidel kui ka meedias. Alati seostub keelega mingi nähtus, kas olla siis ükskõik, kus tahes. Kohvikus näha keelt aitamas süüa, loengutes suhtlemas , tunnis lugedes, hommikul raadiot kuulates jne. Keel on selline nähtus, mis ei kao kunagi nägemuspildist ära ning keelekasutus peegeldab inimese mõttemaailma.
Meie ühiskonnas on kõige tähtsamaks muutunud töö, sest arvatakse, et mida kõrgem palk, seda parem elu aga ma ei arva nii. Haridus võib olla vahend, mis inimesi ühendab kõige rohkem, sest mitte ükski teine loom ei hari ennast nii paljudest valdkondades kui inimesed. Haridust ei omanda me ainult koolis, vaid ka igapäevaelus. Hariduse tähtsusest sai aru ka Voltaire, kes ütles: ,,Mida rohkem loete järele mõtlemata, seda rohkem usute, et teate palju; mida rohkem mõtlete lugedes, seda selgemini näete, et teate veel väga vähe". Sellega tahtis Voltaire ütelda, et ainult loll peab ennast targaks, aga tark on see, kes teab, et tal on veel palju õppida. Õppimine on noorele tõsine töö, mis nõuab keskendumist ja aega. Õpilased õpivad sellepärast, et neil head hinded oleksid ja pärast head tunnistust kodus vanematele näidata. Õpilane ei tohiks õppida oma vanemate jaoks või kellegi teise käsul, vaid noor
Kirjavahetus Tatjana kiri Oneginile oli tolle aja kohta äärmiselt kohatu, sest sel ajal peitus inimese väärtus vaid kommetes, viisakuses, väärikuses ja aus. Tatjana kiri oli tolle aja kommete kohaselt lausa labane: esiteks ei avaldanud naine kunagi esimesena oma tundeid, eriti veel mehele, keda eriti hästi ei tunnegi, teiseks sinatab Tatjana Oneginit kirja keskosas ja kolmandaks kirjutab Tatjana Oneginile liiga avameelselt. Tatjana aga, et hoiduda häbisse sattumast paneb Oneginile südamele, et viimane kirjast ei räägiks, ning ütleb, et Onegini au ei tohiks seda lubada. Niisiis, kui Onegin räägiks või pilkaks Tatjanat, oleks mees ise kombetu ja rikuks oma au. Onegin ei kirjuta Tatjanale vastu, kuid räägib temaga mõisa aias. Onegin ütleb neiule viisakalt ära ja hoiatab, et iga teine ei pruugiks sugugi nii mõistvalt sellisesse lapselikku kombetusse tunnetepuhangusse suhtuda. Onegin ütleb, et ei taha...
ehitasin. Õnnelik aeg!" Juhan liiv pühendas luulele oma teostes väga suure osa. Kirjanik kohtleb loodust kui võrdset, elab sellesse sisse ning märkab kõiki pisiasju. Juhan Liiv otsekui elas looduses: kurvastas, kui loodusel oli raske, tundis rõõmu, kui valitses päikesepaiste. Loomadel ja lindudel on Juhan Liivi luules oma koht. Loodusluule valikul on autor lähtunud eelkõige isiklikest eelistustest ja arusaamadest. Tema luuletusi lugedes tekib mõnus nostalgia, meenub enda lapsepõlv, kui paljajalu sai maal vanaema juures joostud, rohi varbaid kõditamas ja kevadiselt värske õhk hinges rahutust tekitamas .Paljud kirjaniku loodusluuletused on vabastavad, neist õhkub rõõmu ja soojust. Näitena võiks tuua J. Liivi luuletuse ,,Ilus suvepäev oli". Ruttu astusin ma temaga õue, et ta piina Lühendada, - ja avasin pihu-
Inimesed on ise hakanud tundma huvi oma kultuursuse pärast ja selle arendamiseks on tehtud suuri samme, näiteks on tihedamini külastatud teatriteid, näitusteid, spordiüritusi ning ollakse rohkem huvitatud politiikast . Kes teeb seda juba koolist saadik , mõni aga avastab oma kultuursuse alles hilisemas eluperioodis. Osadele inimestele lihtsalt meeldib veeta oma vaba aega ühte mõnusat teatritükki vaadates, teisele jällegi meeldib oma vabaaega veeta raamatuid lugedes. Kõik me oleme erinevad. Kuigi tänapäeval on meie rahva sekka tekkinud rohkem ka ebakultuurseid inimesi, kes ei hooli meie ühiskonnast vaid pööravad oma enamiku tähelepanu arvutitele ja telekale. Nad ei väärtusta tänapäeva kirjandust või teatrielu. Seettõttu on ka nende silmaring kitsam, sõnavara ei ole nii rikkalik kui osadel ja nad osalevad vähem kultuursetel üritustel. See kõik mõjub ka üldisemas plaanis Eesti kultuurile, mis ükspäev võib viia selle hääbumisele.
Selline on meie ''esimene'' Eesti. Me oleme jõudnud etappi, kus elanikkond ei usalda oma riigijuhte ja suhtub valitsusse isegi ükskõikselt. Meil on arvamus poliitikutest, et nad on pürginud riigi etteotsa vaid selleks, et elada mugavalt muretsemata kunagi, kuidas toime tulla olemasoleva palgaga kuni järgmiseni. Alles jaanuaris 2012 tõusis riigikogu liikme palk 246 euro võrra. Selline summa on väga suurel hulgal Eesti inimestel terve kuupalk! Lugedes selle teema kohta kommetaare internetist, võib leida tohutul hulgal kodanikke, kellel on häbi olla eestlane. Kurb on tõdeda, et olukord on nõnda käest läinud. Rääkides sotsiaalsest kihistatusest, saab öelda, et keskklass on meie riigis domineeriv. Kuid keskklass vajub iga päevaga järjest madalamale. Alamklassi kuuluvaid inimesi on Eestis ka omajagu, kuid jääb siiski alla keskklassile. Erudeeritud kodanikud liiguvad järjest edasi, et jõuda kõrgklassi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
