Pikk tänav 32 ehitati 1809. aastal Rakvere elementaarkool, kus said hariduse Eesti rahvuseepose Kalevipoeg kavandaja F.R. Faehlmann ja looja F.R. Kreutzwald. Samas koolis oli hiljem õpetajaks Eesti rahvusliku liikumise üks juhte, kirjanik ja seltsitegelane Juhan Kunder. Pikk 40 alustas 1807 tööd kreisikool, seal jätkasid ka Kalevipoja autorid oma õpinguid. Kreisikoolis õppisid kunstnikud Carl Timoleon Neff, Karl Ludvig Maibach. Faehlmanni ja Kreutzwaldi sõber Jakob Johan Nocks töötas kreisikoolis õpetajana. Hiljem on siin koolis õppinud riigivanem Otto Strandmann, teadlased Villem Alttoa, Julius Mark, kunstnikud Paul ja Kristjan Raud, kirjanikud Jüri Parijõgi ja Evald Tammlaan jt Rakvere linna Pika tänava üheks pärliks kindlasti on Rakvere Linnakodaniku Majamuuseumi hoone, mis asub Pikk 50 ning see Ajalooliline hoone ehitati pikale tänavale 18.saj. teisel poolel
Meloodiad enamasti rahulikus tempos. Tavaliselt lauldi mitmehäälselt, kuhu improviseerit juurde lisahääli. Alates 16. sajandist hakkas polulaarsemaks muutuma tantsu- ja pillimuusika. Tantsude saateks mängiti lõõtspilli ja suupilli. 19. sajand tõi muusikasse uuema rahvalaulu ja tantsudest said populaarsemaks lendler, valss ja polka. Austriaga piirneval Baierimaal levis joodeldamine. Tuntumad Saksa heliloojad on Johann Sebastian Bach, Georg Friedrich Händel, Ludvig van Beethoven, Robert Schumann, Johannes Brahms, Richard Wagner jpt. Maailma tipporkestirite hulka kuulub Berliini Filharmoonikud. Maailmas hästi tuntud ansambel on Rammstein. SUURBRITANNIA Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi koosseisu kuuluvad Inglismaa, Wales, Sotimaa ja Põhja-Iirimaa, mille pealinnaks on London. Kogu piirkonna ajalugu ja kultuur on paljuski sarnane. Rahvalaulude hulgas on oluline osa ballaadidel, mis räägivad kangelaste vapratest võitlustest
Pika jala väravatorn Allikas: vikipeedia Pika jala väravatorn on rajatud 17. saj. lõpul. See väravatorn on kõige kauem säilinud vanalinnas. Pika jala tornil on olnud "kunstitorni" maine. Seal on töötanud kunstnikud Ludvig Oskar, Juhan Raudsepp, Edgar Valter, Ernst Hallop. Pika jala väravatorni ajaloost : Aastal 1380 andis ordumeister van Vriemersheim loa rajada kivist väravaehitis. Põhiplaan oli trapetsikujuline (küljed 6,2x6,8 m), torni kõrgus umbes 11 m. Tõenäoliselt 1450 torni rekonstrueeriti, seda laiendati kahest küljest ning kõrgendati vähemalt kahe kaitsekorrusega, lisati ka trepikäik. Võimalik, et ehitati ka üks lahtine kaitsekorrus, sel juhul oleks torni kiviosa ulatunud 20 meetrini.
Näiteks siis kui ütles, et võib isa abita Piibelehega edasi elada. Teistesse suhtus Laura hästi, kuna ei osanud halba karta. Teistega sai ta hästi läbi, tundus heasüdamlik ja optimistlik tüdruk. Teised suhtusid temasse positiivselt, eriti Piibeleht. Välimus oli kena, tänu isa rikkusele sai endale ilusaid riideid lubada ja hoolitses enda enda eest. Vaimselt tasemelt oli normaalselt arenenud. Luule huvitas teda. Ludvig Sander on Insener, kirjanik. Kaval mees, kes üritab petta oma abikaasat raamatu kirjutamisel. Käitumisele ei saa midagi halva ette heita, kuna käitus teistega hästi. Sama, kui ta vihastas, siis muutus agressiivseks. Kõnelaadilt sarnanes kõige rohkem Vestmanile. Oskas valida õiget kõnemaneeri. Näiteks, kui palus Piibelehelt, et see talle kirjutaks, siis valis ta sellise pehme kõnelaadi, kus ülistas teda ja lubas talle kõike mida teadis. Suhtus teistesse heatahtlikult
· Anton Hansen Tammsaare-kirjanik · Mait Metsanurk-kirjanik · Gustav Suits-luuletaja · Hugo Raudsepp- kirjanik · Bernard Kangro-luuletaja · Evald Aava-muusik · Artur Kapp-muusik · Konrad Mägi-kunstnik · Nikolai Triik-kunstnik · Ado Vabbe-kunstnik · Eric Adamson-kunstnik · Aino Bach-kunstnik · Eduard Ole-kunstnik · Jaan Vahtra-kunstnik · Eduard Viiralt-graafik · Jaan Koort-skulptor · Anton Starkopf-skulptor · Oskar Öpik-astronoomia · Ludvig Puusepp-arstiteadus · Paul Kogerman-keemia · Johannes Voldemar Veski-keeleteadlane · Andrus Saareste- (soome-ugri) luuleteadlane · Julius Mägiste (soome-ugri) luuleteadlane · Hans Kruus-toimetaja KUTSELIIDUD · Eesti Kirjanikkude Liit · Eesti kujutavate kunstnike keskühing · Eesti Näitlejate Liit · Eesti Õpetajate Liit KÕRGKOOLID JA RAHVUSTEADUSED · Tartu Ülikool (teaduskeskus) · Tartu Kõrgem Kunstikool · Tartu Kõrgem Muusikakool
riigi poolt omatud firmast Statoil. Majanduskasv oli 0,8% aastal 1999, aastal 2000 2,7% ning 1,3% 2001 aastal. Peale vähest majanduskasvu aastatel 2002 ja 2003, hakkas majandus 2004. aastal taas kiiremini arenema. Viimased uuringud on leidnud, et Norra naftareservide all peitub suuri koguseid sütt. Sütt on hetkel võimatu kaevandada, aga sellega võidetakse hakata tegelema tulevikus. Norrast on pärit mitmeid tuntuid näitekirjanikke ja novelliste, nende hulgas Ludvig Holberg, Henrik Ibsen, Bjornstjerne Bjornson ja hiljuti ka Jon Fosse ning Georg Johannesen. Knut Hamsun ning Sigrid Undset on mõlemad võitnud Nobeli kirjanduspreemia, aastatel 1920 ja 1928. Norrast on pärit ekspressionistlik kunstnik Edvard Munch ja skulptor Gustav Vigeland, ka helilooja Edvard Grieg. Mitmed norralased on uurinud maailma kaugemaid nurki, nende hulgas Roald Amudsen, Fridtjof Nansen ja Thor Heyerdahl. Norralased tähistavad 17. mail rahvuspäeva, Norra põhiseaduspäeva
Gerli Tõnumaa Raamatu 8.1. Teised teosest Endla publiku naerureaktsioonid andsid aimu, et Vilde komöödia ei aegu. Pigem vastupidi: edukultusliku Vestmanite vahmiili ja boheemlasest Piibelehe maailmade põrkumine võiks just tänapäeval puudutavalt mõjuda. Igatseks sekka intelligentsemaid finesse, mis ka täiskasvanut kõnetavad. Teravusest, terasusest, selgusest jäi puudu kogu «Pisuhänna» esietendusel. Lavastus mõjus kui Ludvig Sanderi käsikiri. Lavale heideti patsahkam mõtteta ja sidemeta lauseid, kuhu Tiit Piibeleht kiiruga paar andekat vinjetti leheküljeservadele kritseldas. Enne aga, kui jõuti «Pisuhända» Piibelehe vääriliseks viimistleda, olig tolksti! käes Matilde ultimaatumi tähtaeg. http://www.postimees.ee/ 8.2. Minu nägemus teosest Ma ei nõustu, kuna mind ei ajanud see naerma, ma ei saandu naljalegi pihta. Seal peaks olema midagi mida ajaks ka noored naerma
,,Reini kuld", ,,Valküürid" valmimine + ,,Siegfried", ,,Jumalate hukk" -> tetroloogia ,,Nibelungide sõrmus" 1864-1883 Tagasi kodus. Kuningas kinkis Wagnerile villa Münhenis, maksis ta võlad. Wagner lahkus- >Sveitsi->1867 lõpetas ooperi ,,Nürnbergi meistrilauljad" Wagneri elulõpp möödus Bairotis->sai legendaarseks Ehitas ooperimaja, 1872 nurgakivi, 1876 avati ->esietendus tetroloogia ,,Nibelungide sõrmus" 4õhtut. Tegelased jumalad, kääbused, hiiglased. Teatri ees Ludvig II kuju. Mitmes riigis Wagneri ühingud. Elu lõpul rändas dirigendina ringi. 1882 lõpetas oma viimase ooperi ,,Parsifal" Wagneri loomingu võib jaoatada 3 perioodi: I varased teosed-eeskujud Itaalia ja Prantsuse, ,,Haldjad" II Reformiaegsed-,,Lendav Hollandlane", ,,Tannhäuser" III Reformistlikud teosed- ,, Nibelungide sõrmus", ,,Tristen ja Isolde", meisterlauljad"
Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Musik & Kultur In Wien waren im Laufe der Jahrhunderte Komponisten von Weltrang tätig. Wiener Klassik Joseph Haydn, Ludvig van Beethoven und Wolfgang Amadeus Mozart Johann Strauss, Franz Schubert, Gustav Mahler, Franz Liszt Gustav Klimt Sigmund Freud Mozart und Beethoven Schubert und Strauss Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level
ja raha · Rahvusliku liitumise kandjaks olid tudengud · 1817. aastal otsustasid Jena üliõpilased tähistada luterliku reformatsiooni 300. ja Leipzigi Rahvastelahingu neljandat aastapäeva. · Oktoobris 1818 Janas ülesaksamaaliste õpilaspäevade ajal asutati Ülesaksamaaline Üliõpilasliit. · Liidu värvidest, must-punane-kuldne, kujunesid välja Saksa värvid Seltsiliikumine · Rahvusliku liikumise järgmine etapp oli seltsiliikumine · Friedrich Ludvig Jahn rajas turni- ehk võimlemisseltside tegevuse · Karlsbadi Liidupäev keelustas turniseltsid · Pärast keelamist rajati meestelaulu seltse · 1845. aastal peeti Würzburgis esimene saksa laulupidu · 1848. aasta revolutsiooni eel oli 1100 seltsil umbes 100 000 lauljat Rahvuslik poliitiline liikumine · Poliitiline liikumine tärkas seoses majandusliku arenguga 19.sajandil · 1830. aastatel kujunesid välja tööstusregioonid, kus mindi üle vabrikutootmisele · 1834
Pisuhänd Esimakordselt etendati Eduard Vilde naljamängu ,,Pisuhänd" Estonias 25.veebruaril 1914, kus näitejuhiks oli Theodor Altermann. Osatäitjad: vana Vestmann Paul Pinna/Aleksander Trilljärv Mathilda Netty Pinna, Milly Jürgenshon(Altermann) Laura Erna Villmer Luvig Sander Karl Jugholz Tiit Piibeleht Theodor Altermann Liina, Sandrite toatüdruk Salme Peetson Hiljem tihti Eesti parimaks salongikomöödiaks tituleeritud näidendi esiettekanne, keda tüüris vilunud näitejuht Altermann. Piibelehest sai aga tema üks kõige paremini õnnestunud kujusid. Paul Pinnagi pidas ärimees Vestmanni, seda kasina haridusega, kuid nupukat ja bravuurset edasirühkijat oma parimaks osaks. Altermanni(piibeleht) ja Pinna(Vestmann) dialoogid olid särtsakad, rafineeritud vaimuduellid, mille ootamatud pöörded pakkusid publikule suurt naudingut. Hella huumoriga köitsid tähelepanu Piibelehe ja Laura stseenid. Se...
Muusika konspekt Klassitsism: 18. sajandi II pool – 19. Sajandi esimene veerand Klassitsism oli kunstisuund, mis levis 18. sajandi teisel poolel Vastandus tugevalt barokile Klassitsismiajastu on saanud nime ladinakeelse sõna classicus järgi, mis tähendab esmaklassilist või parimat. Sellel perioodil püüti kunstis jäljendada antiikkultuuride põhimõtteid (vormi lihtsus, tasakaal ja harmoonia). Klassitsism teistes valdkondades peale muusika: Prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau) – kritiseerisid kuningavõimu „Vabadus, võrdsus, vendlus“ ; „Inimese ja kodanike õiguste deklaratsioon“ Suur Prantsuse revolutsioon, Napoleoni sõda, Viini kongress Klassitsismi perioodid: 1) Üleminekuaeg 1720- 1760 1730. aastatel hakkas välja kujunema klassitsism Tekkisid uued muusikavormid ja žanrid 2) Varaklassitsism 1750-1780 Sündisid uued vormid ...
kinnitame juba seadusena isiklikult ja Kuningliku pitsati lisamisega". Norra on mägise pinnamoega. Rannajoon on 83 000 kilomeetrit pikk ning seda iseloomustavad järsud sisselasud - fjordid, aga ka suur hulk saari ning saarestikke. Maa põhjapoolne piirkond asub põhjapolaarjoone taga.Norra kõrgeim tipp on 2469 meetrit kõrge Galdhøpiggen. 514 meetri sügavune Hornindalsvatnet on Norra ja Euroopa sügavaim järv. Norrast on pärit mitmeid tuntuid näitekirjanikke ja novelliste, nende hulgas Ludvig Holberg, Henrik Ibsen, Bjørnstjerne Bjørnson ja hiljuti ka Jon Fosse ning Georg Johannesen. Knut Hamsun ja Sigrid Undset on mõlemad võitnud Nobeli kirjanduspreemia, aastatel 1920 ja 1928. Norrast on pärit ekspressionistlik kunstnik Edvard Munch ja skulptor Gustav Vigeland, ka helilooja Edvard Grieg. Mitmed norralased on uurinud maailma kaugemaid nurki, nende hulgas Roald Amundsen, Fridtjof Nansen ja Thor Heyerdahl. Norralased tähistavad 17. mail rahvuspäeva, Norra põhiseaduspäeva
Majanduskasv oli 0,8% aastal 1999, 2,7% aastal 2000 ning 1,3% aastal 2001. Peale vähest majanduskasvu aastatel 2002 ja 2003, hakkas 2004. aastal majandus taas kiiremini arenema. Viimased uuringud on leidnud, et Norra naftareservide all peitub suuri koguseid sütt. Sütt on hetkel võimatu kaevandada, aga sellega võidakse hakata tegelema tulevikus. 7. Kultuur 7.1 Tuntud norralased Norrast on pärit mitmeid tuntuid näitekirjanikke ja novelliste, nende hulgas Ludvig Holberg, Henrik Ibsen, Bjørnstjerne Bjørnson ja hiljuti ka Jon Fosse ning Georg Johannesen. Knut Hamsun ja Sigrid Undset on mõlemad võitnud Nobeli kirjanduspreemia, aastatel 1920 ja 1928. Norrast on pärit ekspressionistlik kunstnik Edvard Munch ja skulptor Gustav Vigeland, ka helilooja Edvard Grieg. Mitmed norralased on uurinud maailma kaugemaid nurki, nende hulgas Roald Amundsen, Fridtjof Nansen ja Thor Heyerdahl. Üks Oslo peatanävaid rahvuspühal 17. mail - vaade Kuningalossi poolt
Johann Sebastian Bach (1685-1750) * Bach tähendab saksa keeles ,,oja". * Ludvig van Beethoven: ,,Mitte ojaks, vaid mereks peaks teda nimetama". * Suguvõsatraditsioonid on üks Bachi loomingu põhialuseid. Muusikud olid ta vanaisa ja isa, muusikud olid ta vennad, mitmest tema pojast said muusikud ning see suguvõsa ulatub välja meie aega. Bach sündis Saksamaal Eisenachis muusikute perekonnas. Pärast varajast vanemate kaotust kasvatas teda organistist vend, kes andis talle olulise osa muusikaharidusest ja õpetas teda orelit mängima. Bachil oli oma
Uuele elule äratati teadusseltsid: Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate Selts, Eesti Arstide Selts. Loodi Akadeemiline Emakeele Selts, Akadeemiline Ajaloo Selts, Akadeemiline Põllumajanduslik Selts. · 1938. a. asutati Eesti Teaduste Akadeemia, mille ülesanne oli teaduste edendamine ja teadusuuringute kooskõlastamine. · Eesti Vabariigis tegutsenud teadlastest omandasid maailmamaine astronoom Ernst Öpik, põlevkivikeemik Paul Kogerman, neurokirurg Ludvig Puusepp, botaanik Teodor Lippmaa, majandusgeograaf Edgar Kant. · Pöörati suurt tähelepanu rahvusteadustele nagu eesti keel, ajalugu, geograafia ja botaanika. · Eesti keele uuendajana tegi suure töö ära Johannes Aavik, õigekeelsuse korrastamisel Johannes- Voldemar Veski, eesti murrete uurimisel Andrus Saareste. Soome-ugri võrdleva keeleteaduse alal paistsid silma Julius Mark ja Julius Mägiste, rahvusluule uurijana Oskar Loorits.
Füüsika harud Mehaanika Liikumine Soojusõpetus Soojusnähtused Akustika Heli Elektrodünaamika Elektrivool Optika Valgus Aatomi ja tuumafüüsika Kosmoloogia Soojusõpetus Soojusõpetus tegeleb: 1) Mateeria liikumise soojusliku vormiga. See on: Soojuse üleminek ühelt kehalt teisele,soojuspaisumine ja muud makroskoopilised nähtused Molekulide kaootiline ehk soojusliikumine 1) Molekulide liikumise iseloomu ja molekulidevahelise vastastikmõjuga SOOJUSÕPETUS TERMODÜNAAMIKA MOLEKULAARFÜÜSIKA ·Soojusülekanne ·Soojuspaisumine GAASIDE AINE EHITUS MOLEKULAARKINEETILINE TEOORIA ·Molekulidevaheline ·Molekulide soojusliikumine vastastikmõju "Atomistid" Demokritos ja Leukippos V saj e.Kr. Epikuros (341 270 e.Kr.) Lucretios (I saj. e. Kr) Tõ...
(Jõelähtme, Ruunavere). Enne 1944. aasta pommitamisi oli täielikult klassitsistlik Tartu kesklinn. See hoonestus tekkis pärast 1775.a. tulekahju ja ülikooli taasavamist 1802. aastal. Osa ehitisi on siiski ka säilinud. Neist kuulsaim ja ehk ilusaimgi on Johann Wilhelm Krause poolt aastail 1805-1809 ehitatud Tartu ülikooli peahoone. Samuti on selles stiilis maju Tallinnas Kõigist klassitsismiajastul Eestis töötanud arhitektidest on maailmas kõige kuulsam ilmselt eespool nimetatud Carl Ludvig Engel. Ta oli 1809- 1814 Tallinna linnaarhitekt. Eelkõige sai Engel tuntuks aga Helsingi Senati väljaku kujundamisega, millest kujunes üks stiilsemaid klassitsistlikke linnakeskusi. Maalikunst ja graafika Eestimaa kunstielu oli 18.-19. sajandi vahetuseni üsna loid. Teatud elavnemine toimus alles siis, kui siia saabusid sakslased Karl August Senff (1770-1838) ning Gerhard Franz ja Karl Ferdinand von Kügelgen. Senff tuli 1803 Tartu ülikooli joonistusõpetajaks. Teda ehk ei olegi õige
19.saj toimus linnaarhitektuuris edasine klassitsismi levik ja areng.Tallinna üldpildis annab klassitsism vähem kaalu, kuid ka seal, eeskätt Toompeal, ehitati selles stiilis rida suuri hooneid ning ehitati ümber vanu. Seoses tulirelvade arenguga kaotasid 19 saj. keskel oma otstarbe linnu piiravad muldkindlused. Tasandatud vallikraavidele ja mäekülgedele rajati pargid. 6. Mida tead C.L.Engeli tegevusest Tallinnas ja Helsinkis? Carl Ludvig Engeli sündis 3. juulil 1778 Berliinis ehitusmeistri peres. Ta õppis sealses Ehitusakadeemias. 1800 sai ta maamõõtja, 1804 arhitekti kutse.1806 Napoleon okupeeris Preisimaa. Ehitustegevus praktiliselt lakkas ja Engelilgi ei olnud tööd. Seetõttu ta taotles Tallinna linnaarhitekti kohta ja saigi selle. Alates 1809. aastast tegutses ta Tallinnas. 1814 Engel lahkus Eestimaalt (ilmselt oli taas vähe tellimusi) ja reisis läbi Sankt Peterburgi Soome
Kui rääkida kellegagi ja siis tuleb kolmas isik, kes hakkab vigu parandama, on see väga ebamugav. Võib-olla polegi see ebamugav parandajale, kuid kindlasti on see seda algsetele vestlejatele. Esiteks muidugi sellepärast, et kolmandal isikul ei olnud vestlusega mingit pistmist ja teiseks seepärast, et teiste jutuajamisse sekkumine on ebaviisakas. „Ludvig Napoleon Bonabarte oli Prantsusmaal keisriks saanud.“ („Dina raamat“ lk 211) Rohkem on Ludvig Napoleon Bonabarte tuntud kui Napoleon III. Napoleon III sai keisriks 1852. aastal (ema Kareni ja Dinani jõudis teade alles 1853. aastal). Temast sai Prantsusmaa viimane keiser. Keisriks saades lõi Napoleon III ka teise keisririigi. Tema monarhia kaotati peale 1870. aasta sõjakaotust. Oma viimased eluaastad veetis Napoleon III Inglismaal eksiilis ehk maapaos. „„Ei, Oline, Benjamin on pagan!““ („Dina raamat“ lk 218) Benjamin käis kaks korda tormi ajal
kultuuriorientatsioon), rahvakultuuri arengu uus tase, negatiivsed nähtused "vaikival ajastul" · hariduselu ühtluskooli põhimõte (koolisüsteemi üksikasju ja reforme pole vaja), kutsehariduse arendamine, Tartu ülikooli muutumine rahvusülikooliks, teised kõrgkoolid (osata nimetada veel mõnda!) · teadus Teaduste Akadeemia loomine, rahvusteaduste areng, "Eesti Entsüklopeedia" väljaandmine", maailmanimega teadlased (Ernst Öpik, Ludvig Puusepp, Edgar Kant), keeleteadlased (Johannes Aavik, Johannes-Voldemar Veski, Oskar Loorits), ajaloolased (Harri Moora, Hans Kruus) · kirjandus · kunst · muusika · teater · kehakultuur ja sport Viiest viimasest punktist tuleb teada arengu üldjooni ja igast vallast paar nime näiteks.
Elulugu Johann Sebastian Bach oli baroki ajastu helilooja. Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest.(1) Johann Sebastian Bach sündis 31.märtsil 1685 Eisenach`is ja suri 28.juulil 1750 Leipzig´is. Johann Sebastian Bach sündis muusikute perekonnas. Ta õppis kodus lalumist ja viiuli mängu. 10 aastaselt jäi ta orvuks ja teda kasvatas vanem vend, kes oli nõudlik ja vanamoeline. Vend kuulas Sebastiani teoseid, väljaarvatud traditsionaalsed teosed. Johann Sebastian Bach kirjutas oma teosed kuuvalgel ümber aga vend põletas need tal ära. Vend õpetas Bachile klavikordimängu ning tutvustas talle Lõuna-Saksamaa heliloojate muusikat. Bach hakkas juba 15 aastaselt omale ülalpidamist teenima. Esialgu ta oli lauljaks Püha Michaeli kiriku poistekooris. Sealt sai ta ülalpidamise, t...
lauldi, hakkas at paluma, et ema paneks at Kanepi kihelkonnakooli. Ta oli kuulnud, et see on kõrgem kool, kus peale lugemise ja laulmise operates ka kirjutamist ja arvutamist. Esialgu tundus see võimatu, sest emal polnud raha, et pojale osta koolitarbeid ja riideid. Ema läks ometi L. Treffnerilt pojale kooliminekuks luba nõutama. Kihelkonna kooli oli Augustil minna paar versta. Kooli juhatas August ristiisa, köster Ludvig Treffner, Hugo ja Kornelius Treffneri isa. August oli koolis väga tubli. Kirjutamises edenes ta hästi, eriti ilukirjanduses. Kuid päheõppimine ja ükskordüks valmistasid talle peavalu. Koolikursus kestis kolm talve ja selle at ka lõpetas. Poisipõlv möödus ema abistades. Ühe suve kais at võõraste juures karjas. Kui August sai 16 kerkis küsimus elukutse vaikust. Tal soovitati õppida käsitööd- minna pottsepa või rätsepa juurde õpipoisiks. See ei läiud tal paraku korda
Hilisem looming religioosne. Raoul Dufy maalib visandlikumalt ja rõõmsalt, veidi magusalt. Eestis Karl Pärsimägi. 6.Ekspressionism. Expression- väljendus. Kasutatakse enamasti Saksa väljenduskunsti kohta. 1905. aastal moodustus Saksamaal, D resdenis rühmitus ,,Die Brücke"(sild), kus liikmed tegutsesid enamasti puulõike ja litograafiaga. Töödes oli sageli jõhkrust, värvide porist või toorest koloriiti. Kõik oli väljakutsuv. Saksamaal. Ernst Ludvig Kirchner stiililt nurgeline ja kujutas kunstlikku ning tühja keskkonda. Karl Schmidt-Rottluff vaimustus Aafrika kunstist, iseloomulik väljenduste süntees. Teine rühmitus ,,Der blaue Reiter" (sinine ratsanik) kogunes Münchenis. Ühtse stiili asemel sidus rühmituse liikmeid eesmärkide ühtsus. Vassili Kandinsky , kes oli vene päritolu, väljendas oma sisemisi ja vaimseid probleeme. Tema maalidel sagedaseim objekt, ratsanik, sai rühmituse sümboliks. Hiljem arenes
Paljud kuulsad tenorid on alustanud baritonina (Lauritz Melchior, Plácido Domingo). Bass Bass (itaalia keeles basso "madal") on kõige madalam meeshääl, ulatusega umbes Ef 1. Bassihääl kujutab ooperis tavaliselt isa, vanemat riigimeest või kõige süngemat kaabakat. Varased ooperid kirjutati kindlale lauljale, sest võimekaid bassilauljaid oli vähe.Mozart kirjutas kergemale bassi häälele.Osmini rolli looja (laulja) on Ludvig Fischer, keda võib pidada ka tigekoomilise bassi traditsiooni rajajaks. 19. sajandi itaalia ooperis omas bass suuremat tähtsust.Vene ooperi Elu tsaari eest (Glinka) peaosa oli kirjutatud bassile. Pärast seda hakati süngekõlalist vene bassihäält eriti kõrgelt hindama. Suur edu oli Mussorgski ooperil Boriss Godunov. Fjodor Saljapin (1873-1938) pani selle ja teiste vene ning prantsuse ooperi bassirollidega aluse uuele stiilile. Seda stiili järgisid Boris Hristov, Nikolai
Ühendas seltse ja organisatsioone üle Eesti. Laulupidude põhikorraldaja. 1924 asutati Muusikaleht. Korraldati palju võistlusi uute koorilaulude saamiseks. Kasvas peale uus põlvkond dirignete ja muusikuid, kes olid hariduse saanud Eestis. Olav Roots- dirigent, orkestrijuht Raimund Kull- dirigent,orkestrijuht Eduard Tubin- dirigent, orkestrijuht Alfred Karindi- koorijuht Tuudur Vettik- koorijuht Pianist Artur Lemba Kontrabassist Ludvig Juht 1934 loodi Raadio Ringhäälingu Orkester. Tänase ERSO eelkäia Muusikateatritena jätkasid Estonia ja Vanemuine Kiiresti kasvas kirjastustegevus ja ilmus 4 muusikaajakirja. 1934 asutati Muusika Muuseum Kordamine Lk 87- tallinna ja tartu muusikaelu 20saj algus (võrdlus) Tartu 1906 Vanemuise uus hoone, orkestri etteotsa astus Juhan Aavik Tartu muusikapäev 1909 Aleksander Läte Tallinnas August Topman 1906 kutseline teater Tallinnas
Vaimuliku luule alal lõi sotlane Thomas Kingo (1634-1703) Taanis esimesena kirikulauludena püsima jäänud värsse. Kingo püüdis oma 2-köitelise ,,Vaimuliku laulukoori" (1673-81) ja nn. ,,Kingo lauluraamatu" (1699) viisideks kasutada ka kergemaid ja elavamaid rahvaviise ja ilmalikke meloodiaid. Need olid aga siiski ainsad rõõmustavad erandid üldises halluses. Valgustusaeg, klassitsism ja esiromantika 18. saj., võõrkeeled olid au sees. Ludvig Holberg taani üks suuremaid ja edasiviivamaid vaimsusi, kes sai nii vana mahakiskujaks kui ka uue ehitajaks. Ludvig Holberg (1684- 1754) oli norralane, sündinud Bergenis keskmiselt jõuka ohvitseri perekonnas. Sel ajal oli aga Norra Taani provints. Juba varakult ilmnes tal rännukihk. Kaotanud noorelt vanemad , tegi Holberg 20-aastasena teoloogiakandidaadi eksami Kopenhaagenis ja viibis seejärel välismaal: Hollandis, Inglismaal, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias
minevikuvõlu . Ajaloolised andmed. Varasemad teated Pikva m õisast pärinevad 19. sajandi algusest. Mõisast vanem on samanimeline k üla. Veel päris 18. saj lõpul kubermangu maamõõtja S. Dobermanni poolt koostatud topograafilistes teadetes ei ole Pikvat m õisana märgitud. Alavere kõrvalmõisana kuuleme sellest esmakordselt 1816. aastal. Tollal moodustasid Alavere, Pikva ja J äneda ühe suurema Hermann Ludvig v. Löwensternile kuulunud m õisatekompleksi. Säilinud arhiividokumentide valgusel v õib saada ühtteist teada omaniku majanduslikult küllalt raske seisukorra kohta. Nii on ta v õtnud mitmeid kordi ning k üllalt suurte summadena v õlgu Eestimaa Aadli Krediitkassalt (1803a 700 rubla h õbedas, 6000 rubla pangatähtedes; 1805.a koguni 10 000 rubla). Ilmselt n ägi ta oma majandusliku olukorra parandamisel üht võimalust võsa ja
ROMANTISM ROMANTISM Tunnete kunst ROMANTISM ON VASTUREKTSIOON VALGUSTUSAJASTU FILOSOOFIALE, mis valitses 18. saj. lõpupoole Võrdlev tabel VALGUSTAJATE filosoofia ROMANTIKUD Inimmõistus on ülim ja valitseb kõike Looduse ettearvamatud jõud Ülistasid tsivilisatsiooni Elustasid RAHVATRDITSIOONE (ballaadid, keskaegsed saagad jms.) Tegid lihtsast maamehest ,,kangelase" Ei liialdustele! Emotsionaalsed äärmused (nagu oopiumisõltlased!) Olid üldiselt positiivse ellusuhtumisega ja Surm kui ,,teine kunigriik" vältisid üleloomulikku Uskusid vürstide heatahtlikku valitsemisse Uskusid demokraatiasse (Prantsuse revolutsioo...
tõid eestlased koju 19 medalit. Tekkis rohkesti uusi koore ja orkestreid. Haridus: loodi 6 – klassiline koolikohustus, haridustaseme tõstmiseks, pandi alus kutseharidusele. 1.detsembril 1919 avas uksed Eesti Vabariigi Tartu Ülikool. Teadus: 1938. aastal asutatu Eesti Teaduste Akadeemia, mitmed Eesti teadlased saavutasid ülemaailmse kuulsuse ( Ernst Öpik – astronoom, Paul Kogerman – keemik, Ludvig Puusepp – neurokirurg) Kirjasõna: Koostati Eesti Entsüklopeedia. Marie Under - luuletaja/kirjanik Hendrik Visnapuu – luuletaja/kirjanik Kunst: 1918 aastal loodi Tartus ühing nimega Pallas. 1934.aastal valmis Kunstihoone, Eesti Kunstimuuseum. Teatri – ja filmikunst: Teatrielus keskuseks kujunes Tallinn rahvusteater Estonia, Teatri alal tegelevaid inimesi koondas Eesti Näitlejate Liit. Esimene täispikk film esilinastus 1924
.............................. Põhendus:...................................................................................................................... ......................... 10. Fotodel on toodud vaikiva ajastu juhtivad poliitikud. Märgi, keda on fotodel kujutatud. 1. ...................................... 2. ............................. 3....................................... 11. Ühenda õiged paarid. Kirjuta nime ees olev number sobivasse ruutu. 1 Ludvig Puusepp maadleja 2 August Mälk neurokirurg 3 Betti Alver skulptor 4 Hugo Raudsepp helilooja 5 Kristjan Palusalu kirjanik
tüüpprojektid,sarnane välja nägemine ja sisustus.Suurt tähelepanu hakati pöörama reisija mugavusele.Et oleks olemas korralik öömaja,söök ja jook.Postiliiklus tihenes ja paranes,vähem kõrtside kasutamist kaugreisijate poolt. Reisikirjelduste autorid: Prantslane Aubry de La mottraye,tema kirjeldus on kõige vanem ,mees,kes reisis ringi väga pikalt mööda Euroopat, 1726 reisis Inglismaalt mööda maaismaad Peterburi Sakslane Johann Ludvig Orlich 1770 saabus laevaga Paldiskisse,tegutses siin aasta poolteist koduõpetajana,reisis maismaad mööda Tallinnasse Sakslane Johann Joachim Bellerman,tegutses eestimaal1778-1781koduõpetajana,1781 reisis Peterburi,hiljem siirdus tagasi Saksamaale Nikolai Karamzin 1789 reisis Peterburist üle Riia Euroopasse Christain Hieronymus Justus Schlegel ,Eestimaal 1780-1783 koduõpetajana,seejärel Mogiljovis vaimulik ja Peterburis riigiametnik,korduvad reisid Peterburist Tallinna. On
suhtkapital. Nendest asutusetest tulid ridamisi noori harituid professionaalseid interpreete. Nemad kujundasid eesti muusikaelu näo. Tolleagsest üks koorijuht oli Olav Roots. Need asutused tegelesid ka heliteoste otsimist, kirjastamist ja ettekandmist, loovkunstnike materiaalset abistamist. Eesti interpreete: orkestridirigendid ja koorijuhid: R. Kull, J. Aavik, A. Lätte, Juhan Simm; lauljad: Arno Tamm, Paula Brechm, Karl Ots, A. Arder; insrumentalistid: Ludvig Juht, Eduard Sõrmus, L. Juht, Artur Kapp. 13. Peeter Süda loominguzanrid: oreliteosed, soololaul,koorilaul,klaveriteosed. Ainus koorilaul on ,, Linakatkuja" . Tema tõi oreliteosed eesti muusiaksse. 14. M Lüdigu õppeasutused; tallinna kõrge muusikakool 1919. loominguzanrid: orkestriteosed, kandaadid, klaveri-, tsello- ja viiulipalu,koorilaulud. Tähtsaim koorilaul ,,Koit" 15
Majandussiedemed erinevate riigiosade vahel puudusid ehk toimis naturaalmajandus, mistõttu hoiti erinevaid piirkondi koos põhimõtteliselt relvajõul. Chlodowech I juhtimise ajal võtsid frangid vastu ristiusu katoliku kujul ja pandi kirja frankide õigus ehk "saali õigus". Chlodowech I ei olnud ainus Frangi riigi kuningas, vaid seda valitsesid veel ka team poeg Karl Martell, pojapoeg Pippin Lühike, pojapojapoeg Karl Suur ning Karl Suure poeg Ludvig Vaga. Sel ajal valitses tüüpiline barbarite riik ehk isa pärandas oma võimu oma poegadele, millepärast tekksid suured tülid poegade vahel. Peamiseks tülide põhjuseks oli see, kes saab endale suurema võimu. Kõik need kuningad oli seotud peale tülide ka kristliku kirikuga. Chlodowech I Chlodowech I oli Frangi kuningriigi rajaja, kes oli pärit Merovingide dünastiast ning oli Frangi riigi kuningas aastatel 481- 511. Ta oli Childerich I poeg. Tema valitsusajal
*1345.a. rajati Tallinnas Taani kuninga käsul 4 km pikkusega kanal Härjapea jõe kohta Ülemiste järvest Harju tänavani (s.o. 2 aastat pärast Jüriöö ülestõusu); mäel oli veehulga reguleerimiseks lüüsimaja. Sel ajal oli jõel mitu jahuveskit. *1402.a. Tallinna raekoda *1407.a. Brigitta klooster Pirital, mille 1577.a. hävitas Ivan Julm *1422.a. Tallinna raeapteek (s.o. enne Ameerika avastamist) 6. Mida tead C.L.Engeli tegevusest Tallinnas ja Helsinkis? Carl Ludvig Engel(1778-1840)oli pärit Saksamaalt ja oli Tallinna linna arhitektik. 1808 taotles ta Tallinna linnaehitusmeistri kohta, mille ta saigi. 1809 alustas ta tööd, kuid mõne aasta pärast pidi ta tööülesannete vähenemise tõttu finantsilistel põhjustel jälle sunnitud uut kohta otsima. 18141815 töötas ta Turus ühe töösturi teenistuses. Aastatel 18191820, kui Engeli esimesed hooned Helsingis olid valmimas, oli ta omandanud Soome juhtiva arhitekti maine. Ta sai palju nii
kõikehaarav tunne, mille objektiks võis olla nii inimene, loodus kui ka isamaa. Romantikud olid sageli hardalt usklikud. Nende arvates oli Jumala käes nii armastuse kui ka vabaduse võti. Kirjanduse põhiliikidest eelistasid romantikud luulet, kuid kirjutati ka proosat, eelkõige romaane. Romantilise luule viljelejatena on tuntud inglane George Gordon Noel Byron, prantslane Alfred de Musset, venelane Mihhail Lermontov, ungarlane Sändor Petöfi, soomlane Johan Ludvig Runeberg jt. Romantilise proosa meistrid on sakslane Johann Wolfgang Goethe, prantslane Victor Hugo, inglane Walter Scott. Eesti kirjanduses esineb romantism kõige ehedamal kujul Lydia Koidula luules ja Eduard Bornhöhe ajaloolises proosas. 19. sajand - realism, naturalism 18. sajandi lõpul algas Inglismaal tööstusrevolutsioon, mis avas rahvastele ja ühiskondadele uued tulevikuväljavaated. Kiircsti hakkasid arenema aineline kultuur ning tarbimine
Vallutuste tulemusena suurenes riik 1,2 miljoni ruutkilomeetri-ni.(18 miljonmit elaniku)riiki hoiti koos relva ja tugeva valitseja abil. Majandus süsteem oli maha jäätud, kuid kultuuriline panus oli suur(karolingide renessans.) 1)eesmärgiks antiikajaga samaväärsete teadmiste saamine 2)soositi filosoofide, luuletajate ja kunstnike tegevust. 3) rajati ilmalike õppeasutusi. 4)kloostrid täitsid kultuurikeskuste rolli(raamatukogud, käskkirjade ümber kirjutamine ja tõlkimine) V) Ludvig I Vaga päris võimu 814. juba 817 jagas riigi oma poegade vahel ära . 843 sõlmiti Verduni leping, millega Frangi riik lõplikult kolmeks jagati: 1)Ida-Frangi riik(Saksamaa) 2) Lääne-Frangi riik (Prantsusmaa) 3)Lõuna- Frangi riik(Itaalia) Feaodaal suhted Keskaja Euroopas pideva konflikti ühiskond. Selle tulemusel vabad mehed andsid end tugevamate kaitse alla. Ellujäämise nimel osutasid teeneid ja jäid vabaks. Feodaalne hierarhia(lääni kord)
Plautus, Terentius, Seneca, Marcus Porcius Cato, Marcus Tullius Cicero, Julius Caesar, Vergilius, Quintus Horatius Flaccus ning Pulius Ovidius Naso. Plautus Titus Maccius Plautus oli Vana-Rooma komöödiakirjanik. Plautuse kohta puuduvad peaaegu igasugused eluloolised andmed. Ta kasutas oma komöödiate algmaterjalina põhiliselt Vana-Kreeka uuema komöödia tüpoloogiat ja tegevustikke. Plautuse komöödiad on mõjutanud paljusid hilisemaid komöödiakirjanikke - William Shakespeare, Ludvig Holberg, Gotthold Ephraim Lessing, Carlo Goldoni, Aleksandr Ostrovski. Marcus Tullius Cicero Marcus Tullius Cicero oli Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks rooma oraatoriks ja kirjanikuks. Cicero tegevusega seondub samuti vägagi lähedalt 17.18. sajandi mõtlejate Locke'i, Voltaire'i ja Hume'iteooriad ja vaimne tegevus. Cicero kõnedest on säilinud 58 kõnet. Kõned on peetud kohtus, senatis ja rahvakoosolekul.
enamus neist on ehitatud rahva ühise tahte ja vaevaga, mis nii omakorda liidab siinseid inimesi. Avinurme mõis 1666. aastal rajati Laiuse abimõisana Avinurme riigimõis, mis eksisteeris seal 240 aastat (K. Jalakas 2009). Mõis mängis tollases ühiskonnas väga suurt rolli, kujundades ruumi oma äranaägemist mööda (näiteks mõisa rajamisega hävitati Avinurme küla). Avinurme mõisa asukoha võib ära tunda Wilhelm Ludvig von Küchelbeckeri mälestuskivi järgi, mis on 3 püstitatud mõisa asemele (Avinurme tähtsamad vaatamisväärsused...). Mõisast on säilinud kolm suurt pärna, mis on nüüd põlispuudena kaitse all. Pastoraat Pastoraadi nurgakivi pandi 1902. aastal. Pastoraat (vaata ka Foto 1) pühitseti sisse 18 veebruar 1905. aastal. Samal aastal tühistatakse ka palvemaja ehitamise plaan- saadakse luba kiriku ehitamiseks (R. Alberi ja K. Pärn 2009)
sajandil 1830 maalikunsti kooli asutamine Turus, 1845 muudetakse joonistuskooliks 1846 asutatakse Soome kunstnike ühendus 1848 asutatakse Helsingi joonistuskool. Kuni 1863 ainus õpetaja B.A.Godenhjelm R.W.Ekman, rahvusliku maalikunsti rajaja 1849 asutatakse Ateneum, hoone valmib 1887 R.W.Ekman, Kreeta Haapsalo soittaa kannelta, 1868 Rheodor Höijer, Ateneoun (1887) (neorenessanss) Alates 1824 kõrgklassitsism ehk ampiirstiil Carl Ludvig Engel oli saksa arhitekt, kes töötas alates 1816.aastast Soome Suurvürstiriigis. Oli Soome arhitektuuri suunanäitaja 19.sajandi esimesel poolel enne Soome kolimist töötas Berliinis, Tallinnas ja Peterburis. Engeli peatööks oli Senati väljaku kujundamine Helsingis : Toomkirik, Riiginõukogu hoone, Helisingi Ülikooli peahoone ja Rahvusraamatukogu. Ta on projekteerunud ja ka arvukalt kirikuid ja ühiskondlikke hooneid Soome eri paigus.
Kunstiajalugu Manerism - emotsioon, segadus, usufanatism, pikaks venitatus/ebaloomulik anatoomia, lõhutud kompositsioon 16.saj 17-18saj Barokk - dünaamika, liikumine, 1640 näituste algus, 9 uut zanri: 1. Grupiportree 2. ... Rokokoo 18.saj - õukonna kunst, hiinatsemine Klassitsism - 18.saj lõpp - 19.saj esimene pool Loe õpiust lohh Sünnib Prantsusmaal, Arc de Triompfe 1806-1936 Jean François Thérèse Chalgrin Partheon Pariisis 1757-1800 Souffiot Tarbekunst, ampiirstiil, pmst kopeeritakse antiikaega, näiliselt vastandub pealiskaudsusele, detailid kallistest materjaldest (leopardi nahk, lapis lazuli), luuakse palju koopiaid Seinadele maalitakse illusoorsed garniisid ja maalid Antonio Ganova Maalikunst - vähe säilunud antiigist, peavad midagi uut leiutama Jaques Louis David 1748-1825 Horaatslaste vanne 1784-5 barokilik valgusvihk, kaaristu taustal- renessanss, naturalistlik Marat' surm - langev diagonaal P...
käes on olnud aegade jooksul Loodi, Vardi, Päri, Võisiku, Pahuvere ja Kaubi mõisad. Praegune mõisasüda on ehitatud Krüdeneride ajal. Mõis läks nende valdusesse, kui Christine Gerttude Bock abiellus 1758.a. Pärnumaalt pärit Friedrich von Krüdeneriga. Hilisklassitsistlike joontega härrastemaja valmis Berend Johan v Krüdeneri eestvedamisel aastail 1837-1838. Uhkete kaaristutega maakivist ait ja tall-tõllakuur on ehitatud aastatel 1846-1847. 1851 a. Ostis mõisa 40 000 hõberubla eest Ludvig Ratlef. Ludvig Ratlefi tütar Theophane (Fanny) abiellus 1858. a Heinrich Ludvig Valentin v Bockiga. Nii jõudis mõis jälle sama suguvõsa kätte, kes mitme põlvkonna vältel oli siin elanud. 1885 a kirjutati mõis Bockide nimele ja püsis nende käes kuni maareformini. Lahmuse mõis kanti peale L. Ratlefi surma 1873. a tema lesele Jennyle ja tütrele Fannyle. Lesk, kes elas sageli lahmusel, armastas suurejoonelist ja külalislahket seltskonnaelu. Loodus annab igale paigale oma näo
Norra kuningriik on üks suurimaid riike Euroopas, hõlmates kokku 324 219 km2. Lõunapoolseim punkt, Lindersnes, on umbes samal laiusel kui Aberdeen sotimaal ja riidi põhjapoolseim tipp, Nordkapi lähedal, asub juba peaaegu Arktikas.Norra on üks Põhjamaadest Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool. Norra rannajoon on väga liigestatud, tema rannikul on kuulsad fjordid. Kokku rannajoont üle 20 000 km-i. Peale Rootsi piirneb ta Venemaa ja Soomega. Norrale kuuluvad Svalbard ja Jan Mayen, mida peetakse kuningriigi lahutamatuks osaks. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas ja Peeter I saar Vaikse ookeani lõunaosas on Norrast sõltuvad territooriumid ning neid ei peeta kuningriigi osaks. Samuti pretendeerib Norra Kuninganna Maudi maale Antarktikas. Norra on jaotatud 19 maakonnaks. Maakonnad on jaotatud valdadeks ehk kommuunideks. Neid on 454.Kaalumisel on haldusreform, mis asendab maakonnad suuremate piirkondadega. Riigi ulatuseks on 175...
Lönnrot andis välja esimest soomekeelset ajakirja Mehiläinen (1838-1840) - rahva arendamine, keele arendamine. Lönnrot oli huvitataud taimedest ning lõi palju uusi sõnu, mis olid taimedega seotud. 1851. sai soome keele professoriks. Kuni 1862. kirjutas suurt soome-rootsi sõnaraamatut. Tema päev on 9. aprill (tema sünnipäev, ka Agricola päev ja soome keele päev). Kuulus Laupäevaseltsi. Oli Soome Kirjameeste seltsi esimene sekretär. 1832. läks Turu Ülikooli. 12. Ludvig Runeberg (1804-1877) Soome rahvuskirjanik, rootslane. Soome keelt ei osanud. Ometi on soome rahvusluuletaja. 1838. läks Porvoosse, oli seal ladina ja kreeka keele õpetaja. Elu lõpus oli üle kümne aasta halvatud. Juba tema eluajal peeti Runeberi päeva 5. veebruaril. Kuulus Laupäeva Seltsi. 1832. läks Turu Ülikooli Looming: luuletsükkel "Põdrakütid" (1832). 1846-1860 luuletsükkel ,,Lipnik Stahli lood" Kirjutas Soome hümni "Meie maa laul" ("Maamme laul") sõnad. 13
18081809 sõja järel pidi Rootsi kui kaotaja loovutama Soome Venemaale. Soomest sai küll autonoomne suurvürstiriik, kuid ikkagi Vene võimu all. Algselt oli pealinnaks Turu, kuid 1812 sai selleks Helsingi. Uus pealinn vajas keskust ja nii saigi oma praeguse väljanägemise Senati väljak. Selle ääres asuvad senatihoone (praegu Riiginõukogu hoone), ülikooli peahoone, Suurkirik e. toomkirik. Kõik need ehitised kavandas sakslane Carl Ludvig Engel, kes on ka Eestis tegutsenud. Ta oli 18091814 Tallinna linnaarhitekt. EESTIS esindavad kõrgklassitsistlikku arhitektuuri peamiselt mõisahooned, millest paljud on hetkel küll väga halvas seisukorras. Enne 1944. aasta pommitamisi oli täielikult klassitsistlik Tartu kesklinn. See hoonestus tekkis pärast 1775.a. tulekahju ja ülikooli taasavamist 1802. aastal. Osa ehitisi on siiski ka säilinud. Neist kuulsaim ja ehk ilusaimgi on Johann Wilhelm Krause poolt aastail 18051809
RISTISÕJAD Võitlus ida- ja läänerahvaste vahel on sama vana kui nende ajalugu. XI ja XII sajandil seisid jälle ida ja lääs vastastikku. Seekord tungis lääs ristiusu lipu all peale idale, kus võimutses islam. Järgnev referaat püüabki vastata eelkõige kahele küsimusele - mis olid ristisõdade põhjused ja kas need saavutati. Samuti vaatleb see kirjutis erinevaid ristisõdu ja toob välja tagajärjed, mis on eelneva küsimuse vastamiseks vajalik. RISTISÕDADE PÕHJUSED Keskaegses Lääne-Euroopas olid rüütlite ja aadlike perekonnad väga suured. (Sagedased olid ju epideemiad, mille tõttu surid paljud) 8-12 poega peres oli täiesti tavapärane nähtus. Kuigi mõned neist läksid kloostritesse jäid kojujäänutele maad väikseks. Seepärast läksid paljud pojad laia maailma õnne otsima(ehk sealt pärit muinasjuttude ainestikki). Ühineti ja nii tekkisid suured salgad, mis soetasid endale maa-alasid kaugemal või pidasid end üleval röövimisega. Usklikud normanni...
Elas Soomes · 1909-1913 reis Euroopasse (Pariis, Rooma, Capri, Tuneesia) · 1929 -Tartu ülikooli audoktor · Alates 1932 elas Taeblas, kus oli 1917 aastal alustanud maja ehitamist. Looming. · Esimeseks erakordselt õnnestunuks tööks oli ,,Marie Underi naerev portree". · Teine väga õnnestunud portree eesti kultuuritegelasest on ,,August Kitzberg" . · Veelgi hoogsamalt valmis tal "Vana Aitsam" · "Itaalia poisikese" · "Mia padrona" August Ludvig Weizenberg · 1837 Võrumaal Erastvere vallas 1921 Tallinnas · Külakingsepa poeg. · Kuni 1982 töötas mõisatislerina. · 1862 edasiõppima Berliini mööblitöökodadesse, kuid tutvudes seal kujutava kunstiga, küpseb 26- aastasel noormehel kindel otsus saada kujuriks. · 1973 1890 Roomas. 1978 korraldas Tallinnas provintsiaalmuuseumis oma isikunäituse (esimene näitus, kus eksponeeriti eestlase kunsti). · 1890-1914 Peterburis
Kultuur, haridus 1920-1940 Haridus: Pöörati erilist tähelepanu just haridusele , kehtestati kuue klassiline koolikohustus , eesti keelsete õpikute väljaandmine uued koolimajad , haritumad õpetajad . 1919 detsembris pandi alus eesti keelsele kõrgharidusele, tartu ülikoolis. Uued kõrgkoolid , tallinna tehnika ülikool , kunsti ülikoolid . Teadus: Ülikoolid said teadustööde keskuseks, tuntud on Ernst Öpik astronoom, keemik Paul Kogerman , neurokirurg Ludvig Puusepp arenes arheoloogia ja geograafia .Esimene eesti entsüklopeedia 1930 tel. Kirjandus :Romaani kirjanikud , A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" August Gailit ,,Toomas Nipernaadi" A.Kivikas ,,Nimed marmortahvlil" M.Under Muusika : palju koore , Artur Kapp ,,Hiiob", Heino Heller , Cyrillus Kreek , Raimond Valgre , tantsuorkestrid Kunst: Kunstkool Pallas, Eduard Viiralt, Jaan Koort , Anton Starkopf , Nikolai Triik , Teater ja film: filmi tegijad Theodor Luts , vennad Parikad
maadelt minema. Rahvamasside julm riisumine on W. Scotti romaanides paljastatud suure kunstilise jõuga. W. Scotti parimates romaanides, nende hulgas ka "Rob Roys", peegeldub ajalooliselt õigesti rahvamasside saatus kodanliku ühiskonna tekkimise ajajärgul. W. Scott on inglise kirjanduses esimesena osanud kujutada rahvast otsustava ning tähtsaima jõuna ajaloo arengus. See oli realistliku kunsti tõsine võit. Soome romantism: Runeberg, Lönnrot, ,,Kalevala" Johan Ludvig Runeberg (5. veebruar 1804 6. mai 1877) oli Soome rahvuspoeet. Runeberg sündis Pietarsaaris Lääne-Soome läänis. Ta õppis Turu, Vaasa ja Oulu ülikoolides filosoofiat ja vanu keeli. Ta abiellus 1831. aastal ja kolis Helsingisse. 1838. aastal kolis ta perega Porvoosse, kus ta sai gümnaasiumi rooma kirjanduse lektori koha. 1842. aastast oli kreeka keele lektor. 1863. aastal sai ta halvatuse ja veetis ülejäänud elu voodihaigena.
Need olid juba modernistlikus vaimus. Natsipartei võimule tulekul 1933 siirdus Taut Venemaale, Shweitsi, Jaapanisse ja 1936 Türgisse, kuhu jäi surmani. Grupp G · 20-ndatel aastatel oli Berliinis mitmeid avangardseid kunstirühmitisi ("Novembergruppe", "Zehner Ring", "Arbeitsrat für Kunst", grupp "G". · ajakirja "G" (gestaltung kujundus, disain) ümber koondus maalijate, kineastide ja arhitektide grupp. · Gruppi kuulusid arhitektid Ludvig Mies van der Rohe, Valter Gropius, Adolf Meyer, Bruno Taut, Ludwig Hilbersheimer, siin liikusid ka Theo van Doesburg, El-Lissitzky, ajakirjas avaldasid nad oma novaatorlikke ideid. · Ajakiri tegeles uue arhitektuuri, rakenduskunsti, konstruktivismi tutvustamise, filmiprobleemidega. · Saksa konstruktivismile oli omane suurem sotsiaalne suunitlus ja otstarbekuse nõue. · Konstruktivistide teoreetilised arutlused viisid välja funktsionalismi põhimõtete
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
