heiteid Kaspia merre. Auramine ületab sademete hulga. Elustik ning majandustegevus Kaspia meri on tähtis kalapüügimeri, sest seal elab 133 erinevat liiki kalu. Eriti oluline on veekogu tuurlaste püügikohana. Sealt püütakse ka koha, vobla, tülka ning hülgeid. Kaspia mere põhjast ammutatakse ja töödeldakse naftat ning maagaasi. Kaspia meri on hea koht kaluritele. Kaspia mere rannikul toodetakse keedusoola, lubjakivi, savi ja liiva. Samuti püütakse sealt ohtralt kalamarja. Praami- ning laevaliiklus Olemas on laevaliiklus. Sealhulgas ühendus jõgede ja kanalite kaudu olemas ka Musta, Valge, Aasovi ja Läänemerega. Raudtee-praamiliiklus on olemas, aga seda kasutatakse vähe. Suurimad sadamad: Bakuu, Astrahan, Aktau ning Atõrau. Kasutatud allikad http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kaspia_meri2 https://et.wikipedia
Vööndiaeg- ühes ajavööndis kehtiv kellaaeg. Tuum- kõrge temperatuuri ja suure rõhu all olev Maa keskosa, südamik. Geiser- periooditi kuuma vett purskav allikas. Laam- liikuv litosfääriplokk 1. Mitmeks ajavööndiks on Maa jaotatud? Maa on jaotatud 24 ajavööndiks. 2. Mis laamal asub Eesti? Eesti asub Euraasia laama siseosas. 3. Kivimid jaotatakse tekke alusel 3 liiki. Nimeta need. Tekke alusel jaotatakse kivimid kolme rühma: tard-, sette- ja moondekivimid. 4. Moondekivimid (10 lauset)- Moondekivimid on üks kolmest suurest kivimite rühmast. Moondekivim tekib maapõues. Kivimid võivad mattumise või laamade sukeldumise käigus uuesti maa sügavusse sattuda. Seejärel muutuvad magmaks ja paiknevad kõrge rõhu ning temperatuuri toimel ümber. See omandab kihilise või vöödilise välimuse st muutub moondekivimiks. Näiteks lubjakivi muutub kõrgel temperatuuril ja rõhul marmoriks. Moondekivimite teket võib võrrelda savinõu kuumutamisega. See võib tekkida ...
1. Kirjeldage ja joonistage süsinikuringet . Orgaaniline C on maapõues fossiilkütuste CxH2x ja kerogeenina. Anorgaaniline C -lubjakivi CaCO3; CaCO3*MgCO3 kujul. Vees lahustunud CO2 toimel muutub lubjakivi osalt lahustuvaks HCO3- iooniks, mis võib keemiliste reaktsioonide tulemusel tagastuda atmosfääri CO2-na või muunduda lahustumatuks anorgaaniliseks aineks. Naftakeemiatööstus toodab sünteetilisi C-ühendeid, ksenobioote, mis lagunevad biogeokeemilistes protsessides vaid osaliselt. Atmosfääri CO2 muundub fotosünteesis orgaaniliseks {CH2O}-ks. 2. Kirjeldage ja joonistage lämmastikuringet. Lämmastik kulgeb keskkonna kõigis sfäärides
(teralisteks). Kivimid klassifitseeritakse geoloogilise päritolu järgi: tard-, sette- ja moondekivimiteks. Graniit on kristalliline kivim, kristallide läbimõõduga 1...30 mm. Ta on peamine Eestis esinev tardkivim. On levinud kivimitüüp mandrilise maakoore ülaosas. Kõvaduse ja külmakindluse tõttu valmistatud killustik eriti hinnatud Sillutuskivid: klombitud, kiviparketina või munakividena. Valmistatakse graniidist. Müürikivid :tootmiseks kasutatakse lubjakivi. Lubjakivi on kõige levinum ja ka kõige enam kasutatav looduslik kivim Eestis. Tema erimass on 2,6... 2,8g/cm3. Peale kaltsiidi sisaldavad lubjakivid tavaliselt veel savi. . Lubjakivi lõheneb erineva paksusega kihtideks. Kihtide paksus 40..240mm Liigitatakse: Tehnoloogiline, Ehituslubjakivi, täitelubjakivi. Killustiku Killustiku tootmiseks kasutatakse ehituslubjakivi. Paetuhk saadakse tehnoloogilisest lubjakivist. Dolomiidid: Leidub Lääne-Eestis ja eriti saartel
Leidumine looduses Süsinikku leidub looduses nii lihtaine kui ka paljude ühendite koostises. Ta kuulub kõikide orgaaniliste ühendite seega ka taim- ja loomorgnanismide koostisesse. Süsinik on kivisöes ja naftas esinevate ühendite peamine koostisosa. Lubjakivi, marmori ja kriidi põhiosaks on kaltsiumkarbonaat. Õhus ja looduslikes vetes esineb süsinik süsinikdioksiidina. Lihtaine leidub süsinikku teemandi ja grafiidina. Allotroopsed teisendid Teemant Läbipaistev, värvuseta kristalliline aine. Ta on kõige kõvem looduslik mineraal. Teemandi kristallivõres on süsiniku aatomid üksteisest võrdsel kaugusel ja iga aatom on seotud nelja kovalentse sidemega. Niisugune struktuur põhjustabki teemanti erandliku kõvaduse
Koksi toodetakse kivisöest ja oma koostiselt koosneb ta peamiselt süsinikust. Koks on nii soojusallikaks koksi põlemisel eraldub pürometallurgilisteks protsessideks vajalik soojus kui ka raua redutseerijaks (taandajaks) maagist. Räbusti peamised ülesanded metallurgilistes protsessides on maagis sisalduva aheraine (enamasti ränioksiidi SiO2) ning kütuses koksis oleva tuha eemaldamine. Räbustina kasutatakse peamiselt lubjakivi (CaCO3). Spetsiaalselt töödeldud ahjutäidis maak, koks, räbusti viiakse kõrgahju ülevalt. Kütuse põlemiseks kõrgahju koldes antakse ahju ettekuumutatud põlemisõhku. Koksi põlemise peamine gaasiline produkt vingugaas CO, aga samuti tahke koks taandavad raua skeemi järgi: Fe2O3 Fe3O4 FeO Fe Moodustunud käsnraud rikastub kokkupuutes koksi ja vingugaasiga ning tekib suure süsiniku- sisaldusega (3,7...4%) rauasulam malm, mis tilkadena kõrgahju koldesse valgub
pinnavorm või nende kogum). Karstivormid on kas maaalused koopad, kanalid või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid. Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Karstivormide liitudes tekivad järsuveeruslised karstinõod. Karstialadel esineb pinnavee neeldumist, ajutisi järvi ja maa-aluseid nn salajõgesid. Eestis peamiselt põhjaosas. Põhja-ja pinnavee keemilisest, osalt mehaanilsest toimest tingitud nähtus lubjakivi, dolomiidi, kipsi ja kivisoola esinemisaladel. Karsti peamine eeldus on voolava vee, lahustuva kivimi ja lõhelisuse olemasolu. Nende koosmõjul kujunevad karrid, karstilohud ja –lehtrid, avalõhed. 4. Pinnaste liigitus insener(ehitus)geoloogias? Kaljupinnas: iseloomulik tugev osakeste vaheline side, mis annab pinnasele monoliitsuse, jäikuse ja kandevõime. (Jäme purdpinnas on nõrkade osakeste vaheliste seostega ja sisaldavad üle 50% jämepurdu)
Maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved) Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid Kuum vesi on kasutatav energiaallikana Mitmed vulkaanilised piirkonnad on kaasajal turismiobjektiks 8. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja oskab selgitada kivimiteringet; tunneb ära lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi; Kivimiteringe litosfääris TARDKIVIM -Murenemine, erosioon, settimine-> SETTEKIVIM -moone > MOONDEKIVIM -maa siseenergia->MAGMA -kristallisatsioon-> UUS TARDKIVIM Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard(magma)-, moonde- ja settekivimid. Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel
purunevad. Kui suurel hulgal siis võivad terved sõidutee osad alla vajuda. KARST Karsti on nii reljeefivormide moodustumine, kui ka vett läbilaskvate kivimite purustamine ja lahustumine pinna- ning põhjavee poolt. (maaalused ojad, koopad) Karst on looduses laialt levinud, esineb seal kus kivimid on vees lahustuvad. Karsti eelduseks on karstuvate kivimite olemasolu ja piisavalt sademeid (vett). Karstuvad kivimid on kivisool, kips, lubjakivi, dolomiit. Oluline on just Ca ja Mg suhe. Karstid jagatakse sügavuse järgi: Pindmised karstid ja süvakarstid Pinnakatte paksuse järgi: Avatud karstid ja suletud karstid Stalagmiidid (põrandalt üless) ja stalaktiidid (laest alla) tilkekivi. Karstis levinud põhja- eestis Eestis enimlevinud karstivorm on kurisuud mitme meetri laiused lehtrid/lohud mis neelavad pinnavett. Suurim läbimõõt üle 100m ning kuni 7 m sügavust. Teada 11 karstikoobast 24 karstialal.
klindiorgu. 97 km pikkusel ja 82- meetrise langusega Jägala jõel on laialdane (1570 km²) tagamaa Kõrvemaa soode ja metsade näol. Eesti mõistes on jõgi, mille keskmine vooluhulk on 10 m³/s, küllaltki suur. Suurvee aegu on Jägala jõe vooluhulk tõusnud kohati isegi enam kui 200 m³/s. Klassikalise Põhja-Eesti klindi joana on ka Jägala juga moodustunud pae- ja liivakivilasundi piirimail. Joaastangu läbilõikes paljanduvad (ülalt alla): kesk-ordoviitsiumi Kunda lademe hall lubjakivi, mis sisaldab rohkesti peajalgsete kivistisi (2,2 m); kesk- ordoviitsiumi Volhovi lademe hall lubjakivi, mis sisaldab glaukoniidi (tumeroheline mineraal) teri (2,5 m) ja Billingeni lademe kirjuvärviline lubjakivi, milles on samuti rohkesti glaukoniidi teri (0,7 m); alam-ordoviitsiumi Hunnebergi lademe roheline ja pude glaukoniitliivakivi (1,2 m) ja Varangu lademe glaukoniitliiva sisaldav savi (0,2 m) ning Pakerordi lademe tumepruun diktüoneemakilt (1,2 m)
j) VOOR leivapätsi kujuline, mis koosneb lubjakivist ning tekkis jää poolt maapinna voolimisel k) SALAJÕGI karsti vorm, mis kaovad maa alla ning ilmuvad taas maapinnale karstiallikatena 4. Oskad nimetada Eesti maavarasid! 5. Nimeta maavarade kasutus alasid! a) SAVI - ehitus, nõud b) FOSFORIIT - väetis c) PÕLEVKIVI küte, elekter d) LIIV teedeehitus, tsement, klaas e) TURVAS küte (brikett) f) LUBJAKIVI majad, nõudmeened, teesillutis g) MINERAALVESI - joogiks h) RAVIMUDA liigeste raviks 6. Kuidas on tekkinud järgmised maavarad: a) SAVI - imepisikeste kivimiosakeste settimisel vees b) MUDA taimsetest ja loomsetest jäänustest, nende settimisel veekogudes c) TURVAS taimejäänustest niiskes keskkonnas d) PÕLEVKIVI - veekogudes vetikatest väga ammusel ajal 7. Oskad selgitada erinevate jõeorgudega seotud nähtusi:
Geograafia töö konspekt 1. Eesti piirid ja suurus, äärmuspunktid ja naaberriigid 2. Platvorm, kilp, aluskord, pealiskate, pinnakate 3. Pinnakate ( moreen, rändrahnud, kivikülvid) 4. Pinnamood ja pinnavormid: kõrgustikud, lavamaad, madalikud, nõod ja orundid, koos näitega. 5. Kõrgja madaleesti erinevus. 6. Mandrijää tekkelised pinnavormid. 7. Muud pinnavormid. 8. Maavarad SELETUSED 1. Atlas kaartide kogu 2. Platvorm suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning kurrutamata kivimitega pealiskorrast. Kilp aluskorra paljand Aluskord on tard ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha Pealiskord on setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral. Pinnakate pealiskorra pindime osa mis koosneb pudedatest setetest. 3. Moreen erineva suurusega kivimiosakestega segu, mille on kokku kuhjanud mandriliustikud Rändrahnud kõige suuremad kivid moreenis Kivikülvid rändrahnud moodustavad k...
Iseseisev töö geograafias: Põllumajandus Minu valitud riik:Taani 1.1.) 2.), Taani on ääretult madal maa, pinnamood on valdavalt tasane või laugjas,mis annab eeldused põllumajandusele. Kõrgeim punkt (Yding Skovhoj) on vaid 173 meetrit üle merepinna. Aluspõhja moodustab peamiselt lubjakivi. Paljandub ka kriidikaljusid. Leidub ka fjordrannikuid. 3.) Kliima on pehme, nagu merelise kliimaga aladel tavaliselt ongi. Kõige külmema kuu temperatuur ulatub harva alla nulli. Väinad on alati jäävabad.Keskmine temp. on 17C. Keskmine sademete hulk on 570 mm aastas. Vegetatsiooniperiood 8-9 kuud. Üks saak aastas. Asub parasvöötmes. 4.) Taanil on viljakad mullad. 5.)Taanis ei ole vaialik teostada maaparandustöid kuna kliima on hea mis annab piisavalt niiskust kuid mitte ka ülearu. 6
Alpid Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik, mis moodustab Kesk-euroopa lõunaosas 1200 km pikkuse ja 135-260 km laiuse kaare. Alpid on maailma paremini uuritud kõrgmäestik. Kuulsaimad uurijad on A. Penck ja E. Brückner. Alpid on noor mäestik. Mäestiku teljeosas on kristalsed, servaaladel settekivimid (pms. lubjakivi ja dolomiit). Bodeni järvest lõunasse Como järveni ulatuv sügav org jaotab mäestiku kaheks: Lääne- ja Ida Alpideks. Ida-Alpid on madalamad ja moodustavad mäestiku laiema osa (Dolomiidid, Salzburgi ja Karni Alpid). Lääne-Alpid on kitsamad ja kõrgemad. Prantsusmaa ja Itaalia piiril asub ka mäestiku kõrgeim punkt Mont Blanc, mille kõrgus merepinnast on 4807 meetrit. Esimesena tõusid Mont Blanci tippu prantslased M.Paccard ja J.Balmat aastal 1786.
maavara- maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada. litosfäär- Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast; on liigendatud laamadeks astenosfäär- Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev plastiline kiht laam- litosfääri liigendused; mitmesuguse suurusega Kivimite liigitus: Settekivimid- tekkinud setete kivistumisel; lubjakivi, liivakivi, põlevkivi, kivisüsi Tardkivimid: tekkinud magma või laava tardumisel maa sees või maapinnal; graniit, basalt Moondekivimid: sette- või tardkivimite moondumisel kõrgel temp. ja rõhul; gneiss, marmor Kivimringe: Ainte liikumine litasfääri ja Ma sügavamate kihtide vahel, mis toimub järgmiste protsesside kaudu: * Magma tardnumine tardkivimiks * Murenemine ja settimine veekogudesse * Setete tihenemine settekivimiks
Tänu riiki läbivale laevateele on riigi majanduslik areng väga kiire. Taani asub Põhja-Euroopas ning on ümbritsetud ida poolt Läänemere lääne poolt Põhjamere ning lõuna poolt Saksamaaga. Kuulub arenenud riikide hulka. Suuremad jõed on Gudenå, Kongeåen, Odense jõgi. Suurimad järved on Arresø, Egå Engsø ja Furesø. Asub parasvöötmelises kliimas. Riigi reljeef on tasane lauskmaa. Tähtsaimad loodusvarad on magaas, petrooleum, kala, sool, kriit, killustik, liiv ja lubjakivi. Taani naaberriigid on Saksamaa, Rootsi ja Norra. Kõigi nende riikidega toimub Taanil import ja eksport. Tähtsaimad transporditeed on laevateed, mis riiki läbivad. Rahvusvahelise tähtsusega lennujaamad on Kopenhaageni lennujaam ja Billundi lennujaam. Tähtsaimad reisisadamad on Helsingør, Rødbyhavn. Tähtsaimad kaubasadamad on Fredericia, Aarhus ja Copenhagen. 3. Kasutatud kirjandus 1. CIA - The world factbook. Loetud: https://www.cia.gov/library/publications/the-
Peale nende allikate, mis avanevad maapinnale, leidub rohkesti allikaid veekogude põhjas - enamasti jõgedes, järvedes ja kõige harvem meres (Allikalaht Hiiumaal). Mõnede nõlvade jalamil asuvate allikate vesi voolab välja surveta. Teistes allikates voolab ja keeb põhjavesi maapinnale altpoolt tuleva vee surve mõjul.Soostunud tasandikel väljuvad allikad võivad moodustada allikasoid.Kevadeti, kui põhjavee tase on kõrge, tegutseb hulk ajutisi allikaid. Lubjakivi kihtide vahel leidub hulgaliselt lõhesid ja pragusid, kus kevadeti vesi välja voolab. Eesti sügavaim allikas on Sopa allikas. Mineraalvesi on vesi, mis sisaldab mineraal- või teisi lahustunud aineid, mis annavad veele maitse või terapeutilise omaduse. Soolad,väävliühendid ja gaasid on kõige tavalisemad ühendid, mis võivad olla lahustunud vees.
SOOLAD Soolad koosnevad metallioonist ja happejääkioonist Soolade liigitus lahustuvuse järgi · Vees lahustuvad soolad: Kõik K, Na- soolad, kõik nitraadid ( vt. lahustuvuse tabelit) · Vees lahustumatud soolad: BaSO4; AgCl jt.(vt. lahustuvuse tabelit) Soolade liigitus koostise järgi · Lihtsoolad: NaCl; Na2SO4 Na3PO4 = 3Na+ + PO4-3 · Vesiniksoolad NaHPO4 = 2Na+ + HPO4-2 NaH2PO4 = Na+ + H2PO4- Anna nimetus sooladele: · LiCl Al2(SO4)3 · Na2SO3 BaCl2 · FeSO4 Na2SiO3 · KBr Fe2(SO4)3 · Na3PO4 AgNO3 · CuSO4 CrCl3 · NaF Na2S · AlI3 CaCO3 · Ba(NO3)2 Mg3(PO4)2 · Ca(H2PO4)2 CaHPO4 Soolade keemilised omadused 1)sool+METALL =uus sool + vähemaktiivne metall (reageeriv sool peab olema vees lahustuv) CuSO4 + Fe = FeSO4 + Cu (vt.pin...
· tekstiilid (19%) · mineraalsed kütused (19%) · keemiatooted (9%) · toidukaubad (6%) Eesti tähtsaimad impordipartnerid on Soome 14,52%, Leedu 10,84%, Läti 10,47%, Saksamaa 10,33%, Venemaa 8,59%, Rootsi 8,34%, Poola 5,63% (2009). · Maavarad I. Põlevad maavarad ehk energeetilised maavarad · Põlevkivi (kukersiit) - kütus ja õlitoore · Graptoliitargilliit - ei kasutata · Turvas - kütteturvas II. Ehitusmaterjalid · Lubjakivi - tsemendi-, ehitus- ja põletuslubjakivi · Dolomiit - viimistlus, ehituskivi, klaasidolomiit · Graniit - viimistlus- ja ehituskivi · Liiv - ehitus-, klaasi- ja vormiliiv · Kruus - ehituskruus · Savi - tsemendi, rasksulav, keraamiline ja keramsiidisavi III. Maagid · Rauamaak - ei kasutata IV. Keemiatoore · Fosforiit - ei kasutata · Lubjakivi - tehnoloogiline (toore toiduaine-, klaasi-, paberi- jm tööstuses) V. Muud maavarad
mineraalid kokku kivistuvad, tekivad settekivimid. 4. Nimeta üks piirkond Eestimaal, kus võib näha liivakivipaljandeid? Miks Sa selle koha valisid? Lõuna-Eesti, valisin selle, sest olen ise näinud. Lõuna-Eestis on liivakivipaljandeid rohkem, sest see osa Eestis tõusis manrijääst hiljem välja ehk ta jõudis kauem settida. 5. Mis ajast (eoonist, aegkonnast) pärineb Eesti esinev lubjakivi? Millised looduslikud tingimused valitsesid sel ajal meie alal? Lubjakivi pärineb fanrosoikumi vanaaegkonnast (ordoviitsium). Eesti oli siis mere põhi. 6. Miks Eestis (leidub/ ei leidu) naftat? Vali sulgudest ja põhjenda. Eestis ei leidu naftat, sest meil ei ole selle tootmiseks õigeid maavarasid. Nimelt koguneb nafta nn naftapüünistesse (nt murrangutesse), mis takistavad magma edasist liikumist
plastifitseerivate täitematerjalidega”. [2] Portlandtsementi nimetatakse lihtsalt tsemendiks.Tsement sisaldab kaltsiumoksiidi, ränioksiidi, alumiiniumoksiidi ja raudoksiid Tsemendile annab ka kõik vajalikud koostisosad looduses leiduv lubimergel. Üldiselt valmistatakse tsement kahest toorainest, milleks on kaltsiitkivim 75-78% (lubjakivi, kriit, marmor) ja harilikult savi, mis moodustab koostisest 22-25%. Kunda tsemenditehases on tooraineks lubjakivi ja savi [3, p. 49]. 5 3. TOODETE HINNAD Tabel 1 Ehitusmaterjalide hindade tabel Toode K- Ehitu Bauh Espa Bau- Ehituskaup24 Soodsaim Tootegrup Raut se of k hau .ee kauplus p a ABC s Puitkiudplaat, 3.24 3.24
kõigepealt halliks ja seejärel valgeks. Karbonatiitne laava on ka tunduvalt madalatemperatuurilisem silikaatsest, kui karbonatiitse laava temperatuur on ligi 510 C siis teised laavad üle 1100 C, samuti on karbonatiitne laava kõige vedelam maailmas. Natrokarbonatiitne laava helendab öösiti oranzilt, kuid mitte nii heledalt kui teised. Karbonaadid on mineraalid, mis valdavalt settivad mereveest. Neist on moodustunud karbonaatkivimid, näiteks lubjakivi. Võiks eeldada, et karbonatiit on moodustunud ülessulanud karbonaatkivimeist, kuid nii see siiski ei ole. Tegelikult on karbonatiit eraldunud silikaatsest magmast. See protsess on detailides ebaselge, kuid juhtub see tavaliselt siis kui vana kontinentaalne maakoor on hakanud riftistuma, mis Ida-Aafrikas parajasti toimubki. Karbonatiidi moodustumiseks peavad olema ka sobivad füüsikalised ja keemilised tingimused. Maailmas on üle 300 karbonatiidi leiukoha.
FOSFORIIT JA DIKTÜONEEMAKILT ...on suure fosforisisaldusega (5-35% P?O?), enamasti merelise, harva mandrilise tekkega settekivim, mille fosfaatne aine koosneb peeneteralistest apatiidirühma mineraalidest (hrl. fluorkarbonaatapatiidist) ning sisaldab lisandeina kvartsi, kaltsiiti, dolomiiti, glaukoniiti, limoniiti, püriiti, savi- jt. mineraale ning orgaanilist ainet. ... Fosforiiti sisaldavad kivimid paljanduvad vaid Põhja-Eesti paekaldas. Paekaldast veidi lõuna pool on nad mõne või mõneteistkümne meetri sügavusel, kust fosforiidi veel lihtsalt kätte saab. Selles piirkonnas ongi mitmed maardlad: Maardu, Toolse, Aseri, Saka, Narva. Kahjuks takistab siin kaevandamist peallasuvas lademes leiduv diktüoneemakilt, mis kihi purustamisel kipub süttima ja põledes mürgiseid gaase eritama. Väga suured fosforiidimaardlad on Rakverest idas ja lõunas. Seal on fosforiidikihid juba 5-6 m paksused, kuid nad lasuvad peaaegu 100 m sügavuses ja kaevandus...
Oksiidid: Oksiidid koosnavad kahest elemendist, millest üks on hapnik. CaO- põletatud lubi, kustutamata lubi; CO2- süsihappegaas, CO- vingugaas 2 KNO3= 2 KNO2 + O2 2 Zn(NO3)2 = 2 ZnO+ 4 NO2 + O2 Alused: Alused koosnevad metallioonist ja hüdroksiidioonist. Alused on ained, mis liidavad prootoni (H +). Vees lahustuvad alused e. LEELISED: NaOH, KOH, Ba(OH)2 Amfoteersed alused: Al(OH)3, Zn(OH)2, Fe(OH)3, Cr(OH)3 Vees lahustumatud alused tabelis NaOH- seebikivi, sööbenaatrium; Ca(OH)2- kustutatud lubi Happed: Happed on ained, mis loovutavad prootoni (H+). Tugevad HNO3, H2SO4, HCl, HBr, HI Nõrgad H2S, H2CO3 2HCl + Mg(OH)2 = MgCl2 + 2H2O 2HCl + MgO = MgCl2 + H2O 2HCl + Mg = MgCl2 + H2 2HCl + Na2S = 2NaCl + H2S Soolad: Soolad koosnevad metallioonist ja happejääkioonist Vees lahustuvad: kõik N, Na- soola. Kõik nitraadid Vees lahustumatud tabelis 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 2NaOH + ZnCL2 = Zn(OH)2 + 2NaCl NaCl keedusool;CaCO3 lubjakivi, marmor...
MULD Muld on maakore pealmine kobe kiht. Mullatekketegurid: · lähtekivim => lubjakivi, liivakivi, moreen · reljeef · organismid(taimed, loomad, lagundajad) · kliima(temperatuur, sademed) · aeg · inimtegevus(tuhamäed) · vesi Mulla koostis: · elus osa: bakterid, seened, vihmaussid, mutid · eluta osa: orgaaniline(kõdu-lehed; huumus) mineraalne(kruus, liiv, savi) · vedel: vesi · gaasiline: õhk Eesti muldkatet iseloomustab: · muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest
(tollipiirangud, piirivaldused) · Eesti kuulub Euroopa liitu, NATOsse. · Jaheda kliima tõttu on põllumehel konkureerida · Kliima võimaldab kasvatada parasvöötme kultuurses ja lõunapoolsete riikidega, kelle toodang tuleb odavam, soodsas metsas. suured küttekulud, eritingimused ehitamistel. · Maavaradest leidub põlevkivi, turvast, lubjakivi, savi, · Puuduvad tähtsamad maavarad. (nafta, gaas, liiva, puitu. metallimaagid) 10. Arengu taseme näitajad. · Sisemajanduse kogutoodang e. SKT 1el kohta. ($) mõõdetakse selle riigi territooriumile aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste koguväärtust. · Töötajate hõive erimajanduse sektorites. · Elektrienergia tarbimine 1 inimese kohta.
Na2CO3 naatriumkarbonaat sooda klaasitehas NaHCO3 naatriumvesinikkarbonaat söögisooda toiduainetetööstus kergitusaine KCl, KNO3 kaaliumhüdroksiid väetis . CaSO4 2H2O kaltsiumsulfaat 2vesi kips ehitus, meditsiinis CaCO3 kaltsiumkarbonaat paekivi, kriit, ehitus marmor, lubjakivi CaCO3.MgCO3 kaltsiumkarbonaat dolomiit ehitus magneesiumkarbonaat Ca3(PO4)2 kaltsiumfosfaat annab luudele kõvaduse Kas aine lahustub vees ja milline keskkond nende lahustumisel tekib? Koosta elektsonskeemi, -valem aatomile või ioonile. Muundumiste rea ül. Kristallhüdraadül
Jäätmekäitlus Jäätmekäitlus on tegevus, mis hõlmab jäätmete kogumist, vedu taaskasutamist ja kõrvaldamist. Riiklikult on paika pandud jäätmete liigid, nende käitlemise nõuded ning jäätmekäitluse osapoolte üldised kohustused. Prügi liigid! Prügi võib jagada mitmeti. Üldlevinuim viis prügi liigitada on vastavalt selle sorteerimisele: paber ja papp, plastiktaara, metall, klaas, orgaanika, ohtlik prügi, olmeprügi. Papp & Paber Paberi valmistamiseks kasutatakse puitu-raiutakse maha metsa, mille pindala niigi pidevalt väheneb. Paberi valmistamine on ka palju nõudev protsess. Paberi säästlik kasutamine ja vanapaberi ümbertöötlemine aitavad säilitada metsa ja säästa energiat. Plastiktaara Erineva struktuuriga plastikuid kasutatakse enamasti toodete pakendamiseks. Plastiktaaral on enamasti täh...
Kenya Keity Eres Üldandmed Pindala : 582 650 km2 Rahvaarv : 38 610 097 (2009) Pealinn: Nairobi Pealinna elanike a1 503 000 Keel : Suahiili ja inglise keel Rahaühik: silling(KES) õpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Geograafiline asend Aafrika idaosas. Piirneb Etioopia, Somaalia, Sudaani, Tansaania, Uganda ja India ookeaniga. Pinnamood Reljeef on vahelduv. Riigi kesk ja lääneosa on mägine, see on jagatud kaheks osaks, mida lahutab Ida Aafrika alang (Great Rift Valley). Kenya idaosa võtab enda alla kõrgem platoo. Ülejäänud alad on tasased madalikud. Kõrgeim mägi on Mount Kenya (Kirinyaga) 5199 m üle merepinna. See on kõrguselt teine mägi Aafrikas. Riigi äärealad on tasased. Kliima Kliima on palavvöötme troopiline kliima. Riigi sisealad jäävad kuiva ja kuuma kõrb...
Metsakaitset rakendatakse arenenud maades, arengumaades hävitatakse metsa piiramatult. Loodusvarad Eestis Põhjavett kasutatakse raiskavalt, vett on siiski piisavalt. Metsade kasutamine pole kuigi säästlik, kuid piirangud on siiski abiks. Taastumatute varade poolest on Eesti vaene. Tähtsaim on põlevkivi, millest toodetakse elektri ja soojusenergiat. Ulatuslikult on turbavälju, kõige laialdasemalt ehitusmaavarasid (liiva, kruusa, lubjakivi jms). Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Loodusvara http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/loodusvarad_ri sto.htm www.vk.edu.ee/uliopilastele/Materials/Other/Keskkonnakaitse/Ma it%20Sepa%20loengud/3B2005.ppt http://et.wikipedia.org/wiki/Mineraal http://www.keskkonnainfo.ee/failid/ky/loodusvarad.pdf
Leelis- ja leelismuldmetallid. Leelis- ja leelismuldmetallid: Lühiiseloomustus Lihtaine omadused Leidumine Tuntum ühend ja selle iseloomustus Leidumine organismis Kasutamine Leelismetallid IA rühma metallid Li, Na, K, Rb, Cs, Fr IA rühm => väliskihil 1e => o.a +I Väliskihi elektronvalem ns1 s-metallid Kõige aktiivsemad metallid Rühmas suureneb aktiivsus ülevalt alla Mida suurem aatomiraadius, seda aktiivsem, sest kergem elektrone loovutada Leelismuldmetallid IIA rühma metallid alates kaltsiumist: Ca, Sr, Ba, Ra IIA rühm => väliskihil 2e => o.a +II Väliskihi elektronvalem ns2 s-metallid Aktiivsed metallid Rühmas suureneb aktiivsus ülevalt alla Lihtaine omadused: (leelismetallid) Füüsikalised omadused. Kerged, pehmed, noaga lõigatavad, madal sulamistemperatuur. Hõbevalged. Keemilised omadused. Liikudes rühmas ülalt alla suureneb aatomiraadius, järjest kergemini loovutatakse väliskihi elektron ja metallilised omadused tugevne...
Teemaks valisin hinnang Eesti majandusgeograafiliseasendile, sellel teemal tahaksin käsitleda Eesti majandusliku hakkama saamist tänu geograafiliseleasendile ning tema geograafilise asendi positiivseid ja negatiivseid külgi. Eesti Vabariik asub Euroopa põhjaosas Läänemere idarannikul. Balti riikidest on Eesti põhjapoolseim ja pindalalt väikseim. Sellisele geograafiliseleasendile leidub Eestis mitmed maavarsi ( näiteks : Põlevkivi , Lubjakivi ,Dolomiit , Graniit , Liiv , Kruus ,Savi , Turvas , Fosforiit ). Tänu sellistele maa varadele suudab eesti ise omale elektrit ja soojust toota ning me ei sõltu nii palju teistest riikides. Eesti töö hõive on ~60 % lääne euroopas aga ~70% . Eestis on viimastel aastatel olnud ka suur töö puudus. Tööpuuduse põhjusteks Eestis võib pidada ümberkorraldused majanduses+ töökohtade arvu vähenemine põllumajanduses Oma geograafilisele asendile on Eestis mitmeid positiivseid külgi. Üks
Füüsikaline murenemine Keemiline purunemine * Kivisse tekkinud praod, * Kivim tahastatakse, muutub purunenud tükkideks. tema keemiline koostis. * Temp. suured muutused, * Veis, CO2. Organismide jäätumine. jäägid. * Erineva koostisega kivimid * Lubjakivi, kivisool. * Kuiv, jahe kliima, ka kõrbes, * Niiske ja soe kliima. kõrgmägedes. 7. VOOLAV VESI * Kulutab (jõesängid, kärestikud, joad, uhtorud); * Kannab materjali edasi; * Kuhjab materjali (lammid, deltad). erosioon - pinnase ärakanne tuule või vooluvee poolt. uhtorg - voolava vee poolt tekitatud järskade nõlvadega lõhe maapinnas. LAINETE TUGEVUS * Lained kulutavad - tekivad järsakud ja pangad;
basaldikiht Tardkivimid moodustuvad magma aeglasel jahtumisel ja tardumisel maakoores või laava kiirel tardumisel maapinnal. Settekivimid tekivad setete kivistumisel. Aja jooksul tugevnevad erinevad pudedad setted pealmiste kihtide raskuse all ning ka vee abil. Moondekivimid tekivad kõrge temperatuuri ja suure rõhu abil sügaval maakoores eelnevalt ekisteerinud kivimitest. Välimuselt vöödilised. paekivi - valge/kollakas/rohekas karbonaatne kivim, nt lubjakivi ja dolomiit liivakivi - valge/punakas ja kihiline settekivim tsementeerunud liivast põlevkivi - must/pruun ja peenkihiline settekivim graniit - hall/roosakas/punakas ja jämedateraline tardkivim või moondekivim Laamad on maakoore lõhenenud osad. Nende liikumist tekitab vahevöös sulanud magma, mis kuumenedes maakoore suunas tõuseb. Laamade servades võib toimuda põrkumine või lahknemine. Kahe mandrilise laama lahknemisel moodustub tühimik, mis omakorda
Eliisabet Merete Leppoja MAGNEESIUM Magneesiumi tähis on Mg ning paikneb perioodilisustabelis IIA rühmas ja 3. perioodis. Selle aatomnumber on 12 ning aatommass 24,31. Magneesiumi nimi pärineb kreeka keelsest sõnast magnesia, mis tähendab metalli. Avastamine Magneesiumi avastas sotlane Joseph Black aastal 1755. Ta võrdles lubjakivi muundumist põletatud lubjaks ja siis edasi kustutatud lubjaks ning jälle tagasi lubjakiviks magneesiumi ühendite vastavate reaktsioonidega, selle käigus avastas ta element magneesiumi. Aastal 1808 eraldas esimest korda inglise keemik Sir Humphry Davy elektrolüüsi teel magneesiumi ühenditest. Hiljem avastas prantsuse keemik Antoine A. Bussy kuidas magneesiumi eraldada suurtes kogustes. Leiduvus Magneesiumi ei leidu looduses puhtalt, ainult ühenditena. Magneesium on vahevöös levikult
kasutavad kohalikku tööjõudu, tuuakse ikkagi riiki sisse tööjõudu nii Kagu-Aasiast kui ka Aafrikast. Sisse toodud võõrtöölisi kasutatakse siiski peamiselt raskematel lihtsatel töödel. Ajalugu · Tõendeid varasest inimasustusest Liibanonis on leitud Byblosest, mida peetakse üheks vanimaks pidevalt asustatud linnaks maailmas, ja need pärinevad ajast enne 5000 aastat eKr. Arheoloogid leidsid seal lubjakivi killustikust põrandatega eelajalooliste hüttide jäänuseid, primitiivseid relvi ja matmisanumaid, mis on meile jäänud noorema kiviaja ja vaseaja kalurite kogukondadelt, kes elasid Vahemere rannikul enam kui 7000 aastat tagasi. · Liibanon oli osa Põhja-Kaananimaast ning hiljem sai sellest kaananlaste järeltulijate foiniiklaste kodumaa. Viimased olid meresõitja rahvas, kes levis enne Cyrus Suure tõusu üle terve Vahemere piirkonna. Nende kõige
Kilbi ehitus on sarnane Eesti aluskorra kivimitega. Seal on levinud on mitmesugused moondekivimid. 3. Kuidas liigitatakse kivimeid tekke järgi? Too näiteid. Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tardkivimid, moondekivimid ja settekivimid. Tardkivimid on tekkinud magma jahtumisel ja kristalliseerumisel. Settekivimid tekivad murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisel ja kivistumisel. Tekivad liivakivi, lubjakivi, savikilt, kivisüsi, põlevkivi. Moondekivimid tekivad maakoores varasemalt olemasolnud kivimite ülessulamisel ja uuesti tardumisel. Levinumad moondekivimid on marmor, gneiss, sarvkivi, kristalne kilt, kilt jne. 4. Millises aegkonnas ja millistel ajastutel on kujunenud peamised settekivimid Eesti alal? Peamised settekivimid kujunesid Eesti alal Devoni ja Siluri ajastutel, vanaaegkonnas. Miks avanevad Põhja-Eestis ja Lõuna-Eestis maapinnale
erinevate omadustega. Näiteks Lääne-Eestis sisaldab põhjavesi lubatust rohkem fluoriide (kuni 6 mg/l), nende toimel inimese hambad pruunistuvad. Tartust lõuna pool sisaldab põhjavesi üsna palju rauda, mangaani ja kohati väävelvesinikku. Rakvere kandis on leitud põhjaveest liigselt boori ja baariumit. Mõnes paigas esineb ülemäära mineraalsooli, kloriide ja sulfaate. Põhjavesi Eestis, ka Ülemiste järve vesi, on üldiselt kare. Seda põhjustab lubjakivi. Eesti põhjavee mahuks on hinnatud 2000 km3. Joogivett tehakse Eestis pinnaveest vaid Tallinnas (Ülemiste järv) ja Narvas (Narva jõgi). Mujal saadakse seda põhjaveest. Protsentuaalne jagunemine on 15% ja 85%. Kuna põhjavesi on väga aeglaselt taastuv loodusvara, siis on oluline, et õpiksime seda vastustustundlikult tarbima, et ka tulevased põlvkonnad saaksid sellest osa. Allikad: https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hjavesi https://www.envir
Olemasolev paljandusmasinate park võimaldab majanduslikult efektiivselt kaevandada põlevkivi kuni 30 m sügavuselt. Paljandustööd Katend teisaldatakse ekskavaatoriga kaevandatud alale 30-40 m laiuse ribana, sellega valmistatakse põlevkivi varud ette väljamiseks e koristustöödeks. Katendi ülemine osa, kvaternaarsetted, on lihtsalt ekskaveeritavad. Katendi alumine, tunduvalt paksem osa, mille moodustavad mergel ja lubjakivi, vajab eelnevat kobestamist lõhketöödega. Lõhkamine toimub kaeveribade laiuste plokkidena. Selleks puuritakse sadakond puurauku, mis laetakse emulsioonlõhkeainega. Pumbatav lõhkeaine tuuakse spetsiaalsete autotega kohale otse tehasest komponentinena, nende segamine toimub auto peal ja lõhkeaine valmib lõplikult alles puuraugus. Selline käitlemine on täiesti ohutu ja võimaldab moodustada laengu ka veega täidetud puuraugus.
Vasesulamist kontaktliinid -ei kulu eriti Väga Väga levinud Sulamid alumiiniumiga on kerged ja Mg 650 1103 1,74 ? levinud kõvad Väga Ca 850 1490 1,50 Tumepunane Väga levinud, lubjakivi, kips... levinud Sr 770 1357 2,60 Punane Levinud Eriti ei kasutata. Punased raketid. Strontsiumkollane Ba 710 1634 3,50 roheline Levinud Sulfaati kas. Röntgenkontrastainena. Valge värv Väga Ra 690 1536 5 ? kiirgusallikas
koostamiseks ning märkida GPS koordinaadid ning koostada plaan (joonis 4). Seal me võtsime paljandist viis punkt(kõrgus, kaugus ja nurk). Kasutatavad mõõtevahendid olid GPS, laserkaugus- ja nurgamõõtja, mõõdulint, foto ja videoaparaat, pliiats. Kuna keelatud oli viibida ohtliku nõlva all, siis pidime mõõtmisi teostama distantsilt. Teiseks ülesandeks oli vaja määrata kivimeid nende välitunnuste järgi. Abivahenditeks olid: Lahjendatud soolhape. Meil oli 2 kivi lubjakivi ja dolokivi. Lubjakivi peal hakkas soolhape vahutama. Dolokivil ei kihisenud soolhape. Sellest saab järeldada, et dolokivi on palju kõvem, kui lubjakivi. Peale seda katset hindasime ka silma järgi erinevaid kihte. Lubjakivi kiht oli paks ja näis väga kihiline. Seal oli erinevat värvi lupja. Rohekat, pruunikat kui ka hallikat. See kõik sõltub kivimi keemilisest koostisest. Kolmandaks ülesandeks oli visandada objekti skeem (joonis 5). Tüüpilisemad elemendid on astang, lagi,
3) langatusvärin 4) tehnogeensed Eesti 1976 osmussaare maavärin 4,7 magnituudi Gi.ee/geomoodulid MINERAALID - Looduslik - Tahke - Anorgaaniline aine - Kindla keemilise koostisega - Korrastatud sisestruktuuriga - Iseloomulike füüsikaliste ja keemiliste omadustega Kivim looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum Kivimid jaotatakse tekkeviisi järgi: tardkivimid, settekivimid, moondekivimid Ehe mineraal nt kuld, hõbe Levinumad eestis: lubjakivi, dolomiit Kristalliseerumine- kristallide moodustumine ja kasvu protsess Mohsi skaala mineraalide kõvaduse määramise skaala kivimite tekstuur kirjeldab kivimi makroskoopilisi tunnuseid, mineraalide paigutus ja nn ruumitäitmisviisi Põhja-Eestis: dolomiit, lubjakivi L-Eestis: liivakivi, savi Tardkivimid tekkinud magma tardumisel Magma mineraalse ja keemilise koostisega kõrge temperatuuriga vedelik Süvakivimid: graniit, dioriit Purskekivimid: obsidiaan, basalt, tefra
Sideaineid võib jaotada kivistamistingimuste järgi näiteks: 1. normaaltingimustes (betoonil näiteks suhtelisel niiskusel 100% ja to20o) kivinevad sideained 2. hüdrotermiliselt so. aurutamisega (Kõrgendatud temperatuuril ja tavarõhul) kivistatavad sideained 3. autoklaavselt (kõrgendatud temperatuuril ja normaalsest õhurõhust kõrgemal rõhul hüdrotermiliselt) kivistatavad sideained. 4.2.Toorained Põhiliseks tooraineteks on looduslikud kivimid. Näiteks settekivimid nagu savid ja lubjakivi. Järjest rohkem kasutatakse toorainena ka tööstusjääke. Näiteks alumiiniumitööstuse jms. jäägid. Portlandtsemendi põhikoostisosaks on portlandtsemendi klinker. Portlandtsemendi klinkri tooraineteks on: -75....78% lubjakivi -22...25% savi Portlandtsemendi kui sideaine tardumisaegasid reguleerivaks lisandiks on sissejahvatatud looduslik kips, mis kuulub seega portlandtsemendi toorainete hulka. 4.3.Sideainete tootmine
V loeng BIOKEEMILISED AINERINGED ÖKOSÜSTEEMIDES Aineringe mõiste · Aineringe, ainete ringkäik, ainete pidevalt korduv ringlemine looduses: maakeral tervikuna või eri geosfääride (atmo-, lito-, hüdro- ja biosfääri) vahel. Aineringe põhilised energiaallikad on Päikese kiirgus ja Maa sisejõud. Geoloogiline aineringe · Väike geoloogiline aineringe (kivimite murenemisest settekivimite moodustumiseni) · Suur geoloogiline aineringe (settekivimid satuvad maakoore liikuvais osades sügavale ja neist tekivad moondekivimid, mis maapinnale sattudes uuesti murenevad) Bioloogiline aineringe · Biogeokeemiline tsükkel on biosfääris nii looduslike kui ka inimtekkeliste süsteemide vahel toimuv aine- ja energiaringe. Liikumapanev jõud Päikese energia ning sellel põhinev elusaine tegevus (kõik osalevad, kuid mikroorganismidel põhiosa) Bioloogiline aineringe (olulisemad C-, N-, P- ja S-ringe) Elusaine komp...
Aasias Järgnevad Aafrika (4,9), Lõuna-Ameerika (2,4), Euroopa (2,2), Põhja-Ameerika (1,6) ja Okeaania (1,0). Kokku on rikutud üle 10% maakera viljakast mullakihist. Kuna mullatekke protsess on aeglane, siis on mulla hävimine sisuliselt pöördumatu. Keskmiselt kulub 2,5 cm paksuse mullakihi tekkeks 200 1000 aastat Maavarade kasutamine Kasutatavad maavarad Põlevkivi Diktüoneemakilt Turvas Maagaas Nafta Fosforiit Lubjakivi ja savi Liiv ja kruusaliiv Mineraalvesi Kokkuvõte Kõik need probleemid on omavahel seotud.Kõige suurem probleem on maailmale ülerahvastumine.Ülerahvastumisest saavad alguse ka kõik teised globaalsed probleemid:toidupuudus, nakkushaigused, keskonnaprobleemid, linnastumine, vaesu jne. Kasutatud materjal http://www.slideshare.net/guestbb16f2/toidupuudusmaailmas www.miksike.ee/docs/referaadid2009/Toidupuudus_karolinavardja.ppt
Mis on Sinised Augud ja kuidas nad tekivad? Sinised augud on veealused järsud süvendid. Nende tekkeviise on erinevaid. Enamasti võib süvendeid nimetada karstivormideks, kuna need on tekkinud jää-ajast pärit koobaste kokkukukkumisel. Kokkukukkumine ise, on aga põhjustatud keemilisest murenemisest ning aeglasest kivimi lahustumisest. Kõige selle tagajärjeks on sügav ning ideaalselt ringikujuline "Sinine auk". Kõige muljetavaldavamad augud on tekkinud aladele, kus on paks ja ühtlane lubjakivi kiht. Nende teket hõlbustanud kõrge põhjavee vool, mis on sageli tingitud kõrgest sademete hulgast. Lubjakivirikastele aladele tekib rohkelt maa-aluseid jõgesid, mis võivad põhjustada suuri tühimikke maa sees. Millised loomi sealt leida võib? Sinised augud sisaldavad nii soolast kui ka magevett. Kuna veeringlus on üsna kehv ning hapnikku leidub vaid teatud sügavuseni, siis on end sinna elama sättinud vähesed kalaliigid. Baktereid on aga see-eest palju. Miks on augud nii tumedad?
Leelismetallid ja nende ühendid. 14. Leelismuldmetallid, iseloomustus ja nende ühendid. · Leelismuldmetallid on: Mg, Ca, Be. Looduses neid vabalt ei leidu, need esinevad karbonaatide, sulfaatide ja silikaatidena. Need on väga aktiivsed metallid. Mg- hõbevalge, kergesti sulav. Ca-hõbevalge, veest 1, 5 korda raskem. Ühendid: Kaltsiumoksiid CaO ehk kustutamata lubi. Kaltsiumsulfaat CaS04 ehk kips. Ehitusmaterjal, lahaste koostises. Kaltsiumkarbonaat CaCO3 ehk lubjakivi (paas, marmor, kriit) · Leelismetallid on: Na, K, Li. On aktiivsed metallid, esinevad looduses ühenditena. LM on pehmed, kerged, madala sulamistemp. Ühendid: Naatriumkloriid NaCl ehk keedusool. Naatriumhüdroksiid NaOH ehk seebikivi, kasut seepide valmistamisel rasvadest. Naatriumkarbonaat NaCO3 ehk sooda, toiduainetööstuses ja koos liiva ja lubjakiviga klaasi koostises. · Metallide hävimine ümbritseva KK mõjul. Keemiline korrosioon esineb siis, kui
Geograafia III kursus Kontrolltöö I 1. Litosfäär Litosfäär koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Astenosfäär on piiriks litosfäärile. Settekivimid (kivimid, mis tekivad setendite kõvastumisel): Liivakivi, põlevkivi,lubjakivi, fosforiit (pruunikas, tükiline). Moondekivimid (kivimitüüp, mis moodustub juba olemasolevate kivimite moodnel): Marmor, eklogiit, gneiss (sinine, valged triibud), graniit (punane, täpiline), amfiboliit. Magma- ehk tardkivimid (kivimid, mis moodustuvad magma tahknemisel): Graniit, basalt. 1.1 Laamtektoonika Põhilised laamad: Põhja-Ameerika laam, Vaikse ookeani laam, Lõuna-Ameerika laam, Aafrika laam, Euraasia laam, India-Austraalia laam, Antarktika laam. Laamtektoonika - litosfääri laamade liikumisi uuriv teadus Transformatsioon laamade liikumine küljetsi Divergents - ookeaniliste laamade lahknemine. Konvergets - igasuguste laamade põrkumine Kurrutused kur...
madala sagedusega gammakiirgus). Nende eristamisel lähtutakse mitte kiirguse sagedusest, vaid selle tekkimise viisist. Röntgenkiirgus tekib elektronide liikumisel kõrgemalt energeetiliselt tasemelt madalamale, gammakiirgus tekib aga tuumaprotsessides. Gammakiirgus · Radioaktiivne kiirgus · Gammakvantide voog · Suure läbimisvõimega · Põhjustab kiiritustõbe Looduslikud kiirgajad · Päike, · Lubjakivi · Graniidpinnas · Äike · Pulsarid · Kvasarid · Gamma pursked Gamma pursked · Mõistatuslikud nähtused · Avastati üle 30 a tagasi · Pärinevad väljaspoolt meie Galaktikat · Pursete põhjustaja ei ole veel teada · Maale ohtu ei ole Gammakiirguse tekkimine Annihilerumine Vesiniku tuumad põrkuvad Piion Kaks gammakiirt Tagajärjed looduses Gammakiirgus põhjustab ainet läbides, eelkõige
Anorgaaniliste ühendite nomenklatuur. 8. Protsentarvutuse põhitüübid: lahjendamine, kontsentreerimine, tihedus. 9. Elementide keemia: IA rühma elemendid, levik looduses, ühendite füsioloogiline toime, keemilised omadused, tähtsamate ühendite tootmine. 10. IIA rühma keemilised elemendid. Aatomi ehitus. Keemilised omadused, füsioloogiline toime tähtsamatel ühenditel. Lubjakivi, dolomiit, marmor, paas, kips jt. tähtsamad IIA rühma elementide ühendid. Vee karedus ja selle kõrvaldamine. Ioniitmeetod. 11. Alumiinium, tina, plii, elavhõbe jt raskmetallid ning keskkonnaohtlikud elemendid (Cd, Bi, As, U, Zn,Cu) Eesti keskkonnas. Elementide levik, füsioloogiline toime. Sattumine loodusesse (tehnoloogilised protsessid). 12. Mittemetallide keemia: Vesinik ja hapnik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
