TRÜ professorkond koosnes valdavas osas veel 1960. aastatelgi Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolis hariduse saanutest, kes kindlustasid õppe- ja teadustegevuses ning traditsioonides järjepidevuse. TRÜ erilisus seisnes kitsa erialaga akadeemiliste spetsialistide unikaalsuses ning globaalse tähendusega koolkondade rajamises: keeleteadlane Johannes Voldemar Veski, strukturaalse semiootika ja Tartu semiootikakoolkonna rajaja Juri Lotman , keeleteadlane, eesti foneetikateaduse algataja, fennougristikakoolkonna rajaja Paul Ariste, orientalist ja polüglott Pent Nurmekund, kunstiajaloolane Voldemar Vaga, botaanik ja biogeograaf Viktor Masing, arstiteadlane-kirurg Artur Linkberg, füsioloog Elise Käer-Kingisepp jpt. Üliõpilaskonna ja õppejõudude, teadurite jt suhtumine ning hoiakud eestikeelse ja -meelse ülikooli säilitamisel võimaldasid taastada Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli. Aastad...
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad...
(Berliin, unter den linden. Humboldti ülikooli ees kahe venna kujud, vennad Humboldtid, loodusteadlane Aleksander ja Wilhelm. Kahe peale katsid kõik alad ära. Seadus ja õpetamine peavad koos käima ütles Aleksander.) *Eesti ajalugu on, toimus teatud teritooriumil, mis ei pruugi tänaste piiridega kokku käia täielikult, aga kattub. *Hans Kruus kirjutas mitmeosalist Eesti ajalugu, kus juristidest oli ka Jüri Uluots kaasatud. Eesti rahva ajalugu hakkasid teised kirjutama ja tundus et need kaks seltskonda ei saa kokku leppida omavahel, aga ka nemad kaasasid Jüri Uluotsa ja ta arendas sama konseptsiooni nendes raamatutes. Jüri Uluots- Temast sai 38. aastal K.Pätsi poolt moodustatud Eesti teaduste akadeemia kooseisu esimene akadeemik, esimene jurist kes sai. Teaduste akadeemias pidi aga ka eesti ajalugu uurima. Kirjutas Eesti õiguse ajaloo uurimise...
Leksikograafia on õp sõnaraamatutest, erinevaid sõnaraamatuid: • ÕS, seletussr, võõrsõnade leksikon, etümoloogia sr, võõrkeele sr, murde sr, slängisr, sünonüümide sr, sagedussr ja oskussõnaraamat. Veel paar mõistet: Semantika - tähendus (semasioloogia - tähendusõpetus). Semiootika - märgiteadus, silmapaistvam esindaja Juri Lotman . Keele sõnavara koosseis • põhisõnavara - omane kõigile (lapsed, muulased), u paartuhat sõna, millega tuleb toime. • üldsõnavara: 1. professionalismid - ameti sõnavara ( 2. arhaismid (susla e kitsarööpmeline rong, kriska e siiber, kilter e parim töötegija). 3. neologismid - uudissõnad e välja mõeldud sõnad (kõige kiiremini - kuukulgur). 4. võõrsõnad (ambivalentne - ühte asja vähemalt kahesugune suhtumine)....
kultuuri ja tehnoloogia arenedes on võimalik taasluua ka teatud tasakaal inimese ja kultuuri vahel Kultuur kui looduse jäljendus kultuuris olevad tekstid kirjandus, kunst, film jne representeerivad loodust või annavad selle kohta infot; oluline antiikkultuuris; mimeesi mõiste; kultuur omandab midagi mis on loodusest pärit ning tema erinevad artefaktid on loodusele sarnased; ka TMKis mimeediline lähenemine (suur osa sellest, mida Lotman kirjeldab modelleerivate süsteemide nime all põhineb analoogiatel) Loodus kui kultuuri looming loodus kui inimese keelelise aktiivsuse ja kultuuri tegevuse tagajärg; inimene on oma keelevõime ja mõtlemise poolt loodusest eraldatud; modernism, postmodernism, kultuuriline relativism; Loodus kui tekst strukturalism, poststrukturalism, Euroopa semitoloogia; metafooriline käsitlusviis; loodus kui inimese enda projektsioon väliskeskkonnale...
Stalini hirmuvalitsusaega, kus kogu vaimuelu oli rohkem või vähem ideoloogilise surve all ning mille tugevus sõltus eri aegade poliitilistest oludest. Kõige masendavam oli vaimne surutis J. Stalini viimastel valitsemisaastatel. Infosulg ja sundiorienteeritus vene kultuurile oli eriti tugev 1940. aastate lõpul ja 1950. aastate esimesel poolel. See paradoksaalne aeg teatriajaloos on vaadeldav ainult komplekselt, kus käivitava mehhanismina tuleb uurida poliitilisi otsuseid, nende mõju teatrielule laiemalt ning seejärel mõju teatriinimestele. Teatril on võimalus mõjutada publikut, kujundada mentaliteeti läbi kollektiivse kunstilise elamuse. Seetõttu pidi teater totalitaarses ühiskonnas muutuma rahva vaimseks (ideoloogiliseks) teejuhiks ja täitma religiooni hääbumisest järelejäänud tühimikku. Teater pidi olema publiku kasvata...
Selline tähendus on aga paraku kaunis sisutühi – esiteks jäävad ebaselgeks «kaasaegse» ajalised piirid, teiseks on aga üsna keeruline koondada kogu viimaste kümnendite kirev kunstitegevus ühe nimetuse alla. Viimase sajandi võimsam relv on meedia – nii nn peavooluväljaanded, raadio- ja telekanalid kui ka sotsiaalmeedia. Meediat tervikuna saaks ja tuleks palju paremini rakendada kaasagse kunsti mõistmise jaoks. Nagu on väitnud semiootikaguru Juri Lotman (Lotman, 2000 (1969) ): „Meid ei üllata asjaolu, et me ei mõista raamatut, kui see on kirjutatud keeles, mida me ei valda. Küll oleme vägagi hämmastunud (ja isegi pahased), kui me ei saa aru kunstiteosest, mis on kas liiga uudne või liiga vana.“ Mõistmine põhineb iseenda ja teise inimese erinevuste õigustamiseks rahuldavate selgituste kättesaadavusel, kinnitab kommunikatsiooniteooriaga, sh mitteverbaalse kommunikatsiooniga...
Leksikograafia on õp sõnaraamatutest, erinevaid sõnaraamatuid: · ÕS, seletussr, võõrsõnade leksikon, etümoloogia sr, võõrkeele sr, murde sr, slängisr, sünonüümide sr, sagedussr ja oskussõnaraamat. Veel paar mõistet: Semantika tähendus (semasioloogia tähendusõpetus). Semiootika märgiteadus, silmapaistvam esindaja Juri Lotman . Keele sõnavara koosseis · põhisõnavara omane kõigile (lapsed, muulased), u paartuhat sõna, millega tuleb toime. · üldsõnavara: 1. professionalismid ameti sõnavara ( 2. arhaismid (susla e kitsarööpmeline rong, kriska e siiber, kilter e parim töötegija). 3. neologismid uudissõnad e välja mõeldud sõnad (kõige kiiremini kuukulgur). 4. võõrsõnad (ambivalentne ühte asja vähemalt kahesugune suhtumine)....
Fakte autoritest otseselt teadma ei pea, kuid peab teadma põhilisi vaateid vms. Kultuuriline pööre ,,Cultural turn" 1980's - Uus arusaam: kultuur on tähendusloome keskkond, mis puudutab kõiki eluvaldkondi ja seega kõiki teadusalasid, mis tegelevad inimeste ja inimühiskonnaga. Vanade distsipliinide ümberorienteerumine: kirjandusajaloo asemel kirjakultuuri ajalugu, teadusajaloo asemel teaduskultuuri ajalugu, kunstiajaloo asemel visuaalkultuuri ajalugu jne. Kultuuriajaloo lähenemisviisid: Objekti-keskne: minevik jaguneb valdkondadeks, mida saab eraldi uurida: nt majandusajalugu, sotsiaalajalugu, kultuuriajalugu, poliitiline ajalugu. ,,Vana kultuuriajalugu" on enamasti kaunid kunstid ja teaduste ajalugu. Meetodi-keskne: Minevikunähtuseid saab uurida kindla metodoloogilise nurga alt, kultuuriajalugu vaatab minevikunähtustele tähendusloome vaatenurgast:nt m...
Jakob Westholmi Gümnaasium Gonorröa Referaat Nicolas Lotman 7a klass Juhendaja: õp. Marge Ensling Tallinn 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1) Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2) Mis on gonorröa?...
Nicolas Lotman Lühijutt Erik seiskus ja vaatas ringi. Tema ümber oli imeilus loodus linnud säutsusid, kauguses siristasid rohutirtsud, nende kõrval vulises oja ning lehtede vahel krabistas orav. Erik mõtles, kas ta naise mälu kunagi taastub, sest kolmandik matka oli läbi, kuid edusamme polnud veel tekkinud. Sel hetkel jõudis tema imeilus Adrienne koos Spenceriga talle järele. Spencer vudis Eriku juurde ja haugatas sõbralikult just nagu tervitaks...
Strukturaal-tüpoloogilise kultuuriajaloo ülesehituse hädavajalikuks tingimuseks tuleb lugeda kultuuritekstide sisu eristamist nende „keele“ struktuurist. Seejuures tuleb kultuuriajaloolase käsutuses olevate faktide kogusummas eristada teoreetiliselt rekonstrueeritavat süsteemi (antud kultuuri keel) ja antud kultuuri realisatsiooni süsteemivälise materjali massis (tema kõne). Niisiis, kogu kultuuri ajaloo materjali võib vaadelda teatud sisulise informatsiooni vaatepunktist ja seda informatsiooni teatud märkides väljendada võimaldavate ja inimkollektiivide käsutusse andvate sotsiaalsete koodide vaatepunktist. (Kultuuritüpoloogia probleemist. 1967) KULTUUR II erilisel viisil organiseeritud märgisüsteem. Kultuuri määratlevaks tunnuseks on just nimelt organiseerituse momen...
Salajõe jõgi läbib maa-alust karstiala. Kuna Kekkilä turbakaevanduse kuivendusvett juhitakse jõkke (miljonid kuupmeetrid rauarohket rabavett mis paekivi lahustab), on kohalikud juba aastaid võidelnud turbakaevanduse uue laiendamise vastu, kuna arvavad, et just eelmise turbakaevanduse laienduse tõttu satub turbaheljum põhjavee kaudu ka nende kaevudesse. Ometi kinnitas keskkonnaameti Lääne-Eesti regiooni juht Kaja Lotman aprilli alguses oma allkirjaga Kekkilä Niibi kaevanduse laiendamise keskkonnamõjude aruande. Nüüd peab Soome kontsern Kekkilä veel hankima vee erikasutusloa ja seejärel võib hakata kaevandama. Hüdrogeoloog Pille Sedman: ,,Turbarabade kuivendusvesi voolab kõik Salajõkke. Kuna Salajõgi neeldub täies ulatuses kurisus vesi mitte kuhugi kõrvale ei lähe , siis kõik, mis jõkke juhitakse, läheb otseselt põhjavette. Põhjavette tulebki täpselt...
Semioos (semioosis): M-D-I-T-K M (märk), D (tähendus), I (interpretaator), T (tõlgendus), K (kontekst). Semiosfäär on semiootilisi süsteeme haarav semioosiline ruum, tähendusruum ehk kommunikatiivne ruum, millest väljaspool semiootilisi protsesse ei ole või ei saagi olla. Semiosfääri mõiste võttis kasutusele Juri Lotman aastal 1982 Vladimir Vernadski biosfääri mõiste mõjul. 16. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed ja suhted. Keel kui süsteem; keelereeglid · süntagmaatilised · pragmaatilised · (hierarhilised) Saussure eristas kahte tüüpi keelereegleid: * süntagmaatilised reeglid determineerivad selle, kuidas elemendid on reastatud (laused, sõnad). Süntagma on loogiliselt järjestatud märkide jada....
Alles antiigiaja lõpus muutus see paremaks, enne oli vaskplaat ja daamid ei saanud seal soengut sättida. Silm ja nägemine silm on keeruline semiootiline protsess, mis interpeteerib väliseid märke. John Deely "Semiootika alused" 2005 (2009) Winfried Nöth "Handbook of semiotics" 1990 pigem teatmik, mitte õpik Umberto Eco "A theory of semiotics" 1990 ei soovita õpikuna, väike puudus, kuna õppejõud ei nõustu selle teooriaga Mihhail Lotman "Struktuur ja vabadus I. Semiootika vaatevinklist" 2012 Ch. Morris "Foundations of the Theory of Signs" 1938 Paul Cobley, Litza Jansz "Juhatus semiootikasse" 2002 Kohustuslik kirjandus John Deely. Basics of Semiotics. Semiootika alused. Tartu: Tartu Ülikool, 2005 Thomas A. Sebeok, Signs: An Introduction to Semiotics Asenduskirjandus Daniel Chandler. Semiotics the Basics. London, 2002 Mihhail Lotman. Struktuur ja vabadus I...
Nüüdiskirjanduse tunnused ja üldised teemad Poliitiline, majanduslik ja kultuuriline ebastabiilsus on muidugi vaid üks sajandialguse märksõna. Nüüdiskirjanduses käsitletakse kogu muutuvat maailma, kus oluliseks teemaridadeks on nt ,,kultuuride kohtumine", majanduskriis, rassi- ja sooproblemaatika, tarbimisühiskond. Millenniumi mõjud kirjanduses - Läänelikus kultuuriteadvuses millenniumi vahetusega (aga ka sajandivahetusega) kaasaskäiv lõpumeel sisaldab kristlikust piiblinarratiivist pärit pessimistlikke ennustusi ja hävingulugusid. Aastatuhande vahetus aktiveerib kaugesse minevikku ulatuvad visioonid aja ja maailma lõppemisest. Võimenduvad eksistentsiaalsed hirmud ja ühiskondliku ebastabiilsuse tunne. Lõpumeel: Tõnu Õnnepalu ,,Lõpetuse ingel" lõpumeele sõnastamise katsed dialoogis kunsti, religiooni ja loodusega, sõjamotiiv, pre-apokalüptiline kirjandus. See jätkub ka viimases...
Struktuuri peetakse seejuures süsteemi enda suhete poolt looduks. Strukturalismis käsitletakse uuritavaid objekte lõplike süsteemsete tervikutena. Strukturalism kujunes välja 1920.1930. aastail, toetudes paljus Ferdinand de Saussure'i lähenemisele üldises lingvistikas. Strukturalismi nimetuse võttis kasutusele Roman Jakobson. 38. Semiootika ja strukturalism (Juri Lotman jt). 39. Postrukturalistliku kirjandusteaduse erinevusi võrreldes klassikalise strukturalismiga (Roland Barthes, Michel Foucault jt). 40. Dekonstruktsioon ja kirjandusteadus. 41. Feministlik teooria kirjandusteaduses (Julia Kristeva jt). a. Feministlik teooria - kerkib esile dekonstruktsiooniga samal ajal; räägime teooriast (mõtteajalooline taust + sotspraktika taust), st naisuurimus / feminism; patriarhaalse süsteemi kriitika; sugupoolte sotsiaalne...
04.125) kordamisküsimused eksamiks [sügissemester 2015] 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest,sündmused toimuvad algaegades. Mütoloogia on müütide kogum, müüditeadus, on seotud inimeste uskumustega ja religiooniga ning selles avaldub maailmapilt. Korduvad tunnused:müüdid seletavad algupära,väljendavad uskumusi. 2. Ava müüdi mõiste tähendusi eri ajastutel, erinevate autorite käsitlustes ja uurimissuundumuste kontekstis. Tautegooriline müüdikäsitlus:Friedrich Schelling(1775-1854)-müüdi autonoomia. Loodusallegooriline:Friedrich Max Müller(1823-1900)- solaarmütoloogia,solarism. Evolutsionalistlik:Anndrew Lang(1844-1912)-animism Ritualistlik:Lord Raglan(1885-1964)-kangelaskuju tüpoloogia Psühhoanalüütiline:Sigmund Freud(1856-1939)-müütide unenägude seos. Sotsioloogiline:Emile Durkheim(1858-1917)-müüt kui ü...
Polünoomidega interpoleerimine. 6. Harilikud diferentsiaalvõrrandid, osatuletistega diferentsiaalvõrrandid, nende ligikaudse lahendamise meetodid. 7. Numbrilised meetodid. Simulatsioonid ja numbrilised eksperimendid. 8. Optimaalse juhtimise teooria elemendid. 9. Dünaamiliste protsesside modelleerimine. MUDEL on (tunnetatava) objekti analoog, mis tunnetusprotsessis seda objekti asendab. [J. Lotman . Kultuurisemiootika http://www.ut.ee/lotman/ee/teosed/kultuurisemiootika/kunstmod.htm] Mudel on meie arusaam sellest, kuidas miski toimub (kuidas mingid protsessid toimuvad). Mudelid võimaldavad mõista reaalelu probleeme imiteerides tegelikke protsesse lihtsustatult. Tegelikult tuleb ülesannete lahendamisel alati eelistada täpseid lahendeid, kuid kahjuks see enamasti ei õnnestu, seda eriti loodusteaduslike ja üldse rakenduslike protsesside uurimisel. MATEMAATILINE MUDEL...
arvestada, et vastuvõtjad peavad selle sõnumi ära tundma (neil peab olema vastav kogemus, kuidas üht või teist sõnumit mõista); teiselt poolt ka teate edasiandja mõtleb talle tuttavates vormides ja kasutab talle tuttavaid väljendusvahendeid. Nii üks kui teine asjaolu tingib teksti võime säilitada teatav põhikuju. (Vt suulise ja kirjakultuuri erinevust lähemalt näiteks Juri Lotmani artiklist "Mõned mõtted kultuuritüpoloogiast". Rmt. Juri Lotman. Semiosfäärist. Tallinn 1999, lk. 76-90.) Tagasi põhimõistete loendi juurde 3.5. Tüüp ja variant Mõisted "tüüp" ja "variant" on ennekõike tüpoloogilise koolkonna mõisted. Neid mõisteid vajatakse, et kirjeldada tekstide omavahelisi genuiinseid seoseid. Selline tekstide omavaheline seotus tuleneb rahvaluule kui iseseisva kultuurivaldkonna eripärast - tekstide võimest püsida vaid paindlikult muutudes. Kuuldes mõnd...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
