Liblika efekt- põhimõtteliselt on võimalik, et liblika tiivaläägid ühel pool Vaikset Ookeani võivad põhjustada orkaani teisel pool Bifurkatsioon- hetk mil süsteem võib võrdse tõenäosusega areneda kahes erinevas suunas; millise suuna süsteem valib sõltub juhusest Valik ei pruugi olla juhuslik mõne teise süsteemi seisukohast (näiteks inimloomuse seisukohast) Kaoseteooria Juri Lotman Kultuuri arengus kahte sorti perioode Stabiilne areng, etteennustav Plahvatus, selle tulemusi pole võimalik varasema ajaloo baasil ennustada Plahvatuse tagajörje otsustab juhus Ühiskonnas on kahte moodi arenevaid süsteeme Aeglane, ühtlane, etteennustatav areng (majandus, keel) Hüppeline, ettearvamatu areng (kunst, poliitika) Uue ajastu teooriad...
Luule jaotatud värsiridadeks, proosa peatükkideks. Küsimus: Kuidas luule erineb proosast eeldaks, et me peame proosat ,,normaalseks" ja luulele omistame mingi ,,nõksu", ajalooliselt oli see suhe teistsugune (J. Lotman), luule on märksa vanem kunstiline vorm kui proosa. Varasema aja kõne (luulelisem). Luulekeel erineb loomulikust keelest. Loomuliku keele all mõtleb Lotman igapäevast keelekasutust või laiemalt grammatilisi süsteeme nagu keeled (Vene, Saksa, Prantsuse jne). Tekivad sekundaarsed modelleerivad süsteemid. Luule, proosa, kujutav kunst on sekundaarsed modelleeringud. Värsskõne on esmane kunstiliik, mis tekib loomuliku kõne baasil. Foto- ja filmikunst. Fotot ei mõeldud esialgu kunstiks, see oli nö. Tarbeese. Uute võimaluste tekkimisel (filmikunst, montaaz) andsid uusi võimalusi seda modifitseerida. Luule oli esimene aktsepteeritud kunstivorm...
Ehk inimesele ongi loomuomane mõtestada lahti kõik see, mida ta tajub ning võttes omaks alateadlikult kultuuris ringlevad koodid tema enda lähedasest elust ja ümbritsevast, siis ongi üsna tõenäoliseks koodide tõlgendamiste tulemuseks etenduse seostamine ühiskonnas valitsevate sündmustega, oludega (kui on tegemist lavastusega, mis sisaldab rohkelt sümboleid, peidetud sõnumeid jms). Ka Juri Lotman ütleb oma lavasemiootika käsitluses, et väljaspool lava kulgeb elu, mis on teatrimaailma aineseks. Ta lisab, et see ei ole veel teatrimaailma aluseks, juures peab olema kunsti puudutus. Oma arutluse käigus olen jõudnud pigem arusaamale, et teatri ja ühiskonna suhe on üsna ühesuunaline, mitte otseselt toetav vastastiksuhe. Kultuurikeskonnas toimuvad ühiskondlikud protsessid siiski loovad teatrimaailma, aga teater tõlgib need...
ülemeelelisest maailmast? Meil on sellised teadmised, * Ülemeeleline kogemus põhineb meelelisel. Pole aga meeli nende jaoks ei ole. Probleem on üldisem: teadusteooriat, mida ei saaks siduda meelelise kuidas põhimõtteliselt saab uudset infot? maailmaga, nt. aparaadi näidud. Meie probleemi lahendab Juri Lotman (1922-1993), * Ülemeeleline kogemus sünnib tegevuses, s.t. kelle tööde keskseks teemaks oli küsimus, kuidas tehiskeskkonna loomise kaudu. Seda ei saa näidata, aga tekivad tähendused. Tuleb teha vahet tekkinud sellest saab rääkida. Teadvus on ainult keeleline võimalusel ja uudsel nähtusel. Keskkonnas korduvad proovige! Keel ja kõne, s.t. rääkimine, mitte ainult ei...
eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad 2. keel ja maailmavaade Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost Kaasaegne inimene Homo sap...
-tähendus-objektide tüüp, millede suhtes interpretaator on valmis teatud kinlal viisil reageerima -kontekst SEMIOOSI KOLM MÕÕDET(Chares Morris) Semantika: Märk -ese ( e suhe välismaailma , maailma märgistamine, tähenduse andmine) Süntaktika: Märk-märk. Keelesisesed reeglis märkide moodustamise ja kasutamise kohta. Pragmaatika: Märk-subjekt. Kuidas inimene kasutab märke. Kirjutav ja rääkiv subjekt, tema erinevad „Minad“. KEELE HIERARHILINE STRUKTUUR Juri Lotman : Keel on hierarhiline struktuur, Ta jaguneb eri tasandi elementideks. iga tasand on omastatud vaid talle omaste reeglite süsteemi järgi. ROMAN JAKOBSON Jakobsoni algseks uurimusalaks oli, nagu Praha ringile kohane , eelkõige foneetika Fonoloogia arenemine ajas. Jakobson toob ära keele organiseerituse kaks aspekti. -Tähistatava ja tähistaja seost nimetab ta külgnevuseks ning see baseerub välisel faktoril. -Seos sarnasusepõhjal on tingitud keele sisemisest faktorist....
Mis on kirjandus? - Eristada võib mitmeid tasandeid, üks võimalus kirjandust määratleda on lähtuda eristusest fiktsionaalne (kirjandus) mittefiktsionaalne (muu), ent paraku ei ole kirjanduse defineerimine nii hõlbus. - Fiktsionaalne väljamõeldisel põhinev (romaanid, luuletused, draamad...) - Mittefiktsionaalne teksti mõju põhineb seosel reaalsusega (autentsusel, dokumentaarsusel) (nt kasutusjuhend, aga ka dokumentaarteater) 2. Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste? - Väljenduslikkus. Tekst on fikseeritud teatud märkidega ning vastandub selles mõttes tekstivälistele struktuuridele. - Piiritletus. Tekstile on omane piiritletus - Struktuursus. Tekstile on omane seesmine organiseeritus, mis muudab ta süntagmaatilisel tasandil struktuurseks tervikuks. - Kunstipärane keelekasutus - Fiktsionaalsus - Fikseeritus (littera ´'täht' Literatur; kirjandus kui midagi kirjutatut) - Suh...
Tekstile on omane seesmine organiseeritus, mis romaan, novell, jutustus. Positivistlik kirjandusteadus. muudab ta süntagmaatilisel tasandil struktuurseks tervikuks.” Hermeneutika. Kirjanduse psühholoogilise analüüsimise (Juri Lotman : Kunstilise teksti struktuur, 2006, lk 93jj) võimalused. Kirjanduse käsitlemine sotsioloogilisest aspektist. Strukturalism. Semiootika. Uuemad kirjandusteaduslikud suunad: „Inimkonda ajaloolist olemasolu on saatnud kunst. Elatist poststrukturalism, dekonstruktsioon, feministlik kirjandusteadus hankides, võideldes oma elu eest [...
Uut tüüpi subjekti esiletõus (sekulaarsus, vastuolulisus, mitmetasandilisus); Võimaldab ideede dialektilist esitamist vastuolulise struktuuri tõttu; Kujunes välja spetsiifilise, ihaleva armasluule vormina. “Petrakism on poeetiline traditsioon, kus luulesubjekt, kelleks on primaarselt mees, loob enda iha kaudu armastatu. Iha on aga alati kättesaamatu. Selle kannatuse ja igatsuse tagajärjel leiab subjekt lunastuse” (Rebekka Lotman , 2015,389) Mõlema kinnisvormi puhul on vaja teada seda, mis on kinnisvormi põhitunnused (on need värsimõõdulised, riimilised, stroofilised?). Kas ballaadil ja sonetil on iseloomulikke tunnuseid ka temaatiliselt, millised need on? Kas tegemist on luule lüürika või lüroeepika alažanritega? Eksamiks valmistudes otsige välja vähemalt üks ballaad ja sonett (võib kasutada ka neid, mida käsitlesin loengus) ja määrake neis kinnisvormi iseloomulikud jooned...
primitiivsed kultuurid. *ritualistlik müüdikäsitlus: Frazer. *psühhoanalüütiline müüdikäsitlus: Rank, Freud, Jung. psühholoogia, unenäod, tänapäeva müüdid, kollektiivne alateadvus. *sotsioloogiline müüdikäsitlus: Durkheim. religioon. *funktsionalistlik müüdikäsitlus: Malinowski. maagia-teadus-religioon funktsioonid. *strukturalistlik müüdikäsitlus: Propp, Strauss. müüt ja mõtlemine. *semiootiline müüdikäsitlus: Lotman , Uspenski, Ivanov. müüdi tõlgendus. *fenomenoloogiline müüdikäsitlus: Eliade. kosmos, ajalugu, müüt ja reaalsus, sakraalne ja profaanne, religiooni olemus, religioosne sümbolism ja nüüdisinimese ebakindlus. *ajaloolis-filoloogiline ja ajaloolis-sotsioloogiline müüdikäsitlus: Dumezil, Puhvel. indoeurooplaste müüdid ja jumalad. võrdlev mütoloogia. ---------------------------- Müüt on mitmeti käsitletav nähtus. Müüti saab käsitleda vormi, sisu, funktsiooni ja...
Ja kuigi välieesti kirjanduses sünnib 1950. aastatel tugev modernistlik suundumus, jääb kirjandusuurimises hüpe modernismi poole toimumata. Vene nõukogude kirjandusuurimises algab 1950. aastate lõpus oluline murrang. Paradigmapöörajaks saab strukturalism. Ka Tartu ülikoolist saab 1960. aastate keskpaigast oluline strukturalismikeskus, kus Juri Lotman kirjutab oma raamatuid, peab loenguid ja korraldab konverentse. Ka muus osas jäi strukturalism eesti kirjandusuurimisse toomata. Strukturalistide tekste tõlgiti Nõukogude perioodil ülivähe ja semiootiline terminoloogia jäi süstemaatiliselt eesti keelde ja käibesse üle toomata. Akadeemiline uurimine Tartu ülikoolis rõhutas põhimõtteliselt positivimi ja tekstikeskset luuleanalüüsi. Nii võime öelda, et hüpe strukturalismi jäi eesti kirjandusuurimise jaoks kõrvaliseks asjaks...
Suurem sekkumine ei leiaks valijate toetust ning ka tulemused poleks ette kindlad. Seega peame tegelema tagajärgedega, silmi olukorra ees kinni pigistamata. http://arvamus.postimees.ee/3317455/juhtkiripagulaskriissilmadesulgemisepealeeikao Allikas. Mihhail Lotman . "Pagulaskriis": Pagulastest, võrdõiguslastest, rassistidest ja muudest toredastest inimestest (Postimees 07.09.2015) ...südantlõhestavad pildid kolmeaastase Aylan Kurdi surnukehast... 71 lämbunud migranti Austriast leitud veokis... Vao pagulaskeskuse süütamine... võiks tuua veel kümneid ja kümneid näiteid, mis illustreerivad praeguse pagulaskriisi dramaatikat. Igal tragöödial on mitu mõõdet, nende hulgas inimlik ja statistiline...
Arst ja professor - Uuris psüühikahäirete all kannatavaid patsiente => inimese psüühikas on väljatõrjumismehhanism (alateadvus) Charles Darwin (1809-1882) - «Emotsioonide väljendumine inimesel ja loomadel» (1872) - Arvamus: kujunes evolutsioonis välja seos psüühika teatud seisundite ja harjumuspäraseks muutunud liigutuste vahel. Juri Lotman (1922-1993) - Arvamus: kultuur on kõik see, mis ühiskonnas ühest põlvkonnast teise mittepärilikul viisil edasi kantakse. Gordon Gallup Loomapsühholoog - Leiutas lihtsa ja teravmeelse viisi, kuidas kontrollida, kas katsealused on eneseteadvused või mitte - peeglitest (orangutan ja šimpans). Wolfgang Köhler (1887-1967)...
Lakoonilised ja lühikesed laused vahelduvad mitmeid lehekülgi hõlmavate lausetega. Näiteks sisaldab üks novell ühte lauset, mis on venitatud seitsme lehekülje pikkuseks, mida alguses on hea ja ladus lugeda, aga mingil hetkel see katkeb ning tekst võtab uue pöörde ning algab vaidlus eelnevalt öelduga. Kujundite paljusus, võõrkeelsed tsitaadid, fraasid, paari novelli pealkiri on inglise keeles. Freudi psühhoanalüüs, Lotman , Richard Ashcroft. Paljudes novellides puuduvad tegelastel nimed (must ja valge, asesõnalisus ta..., daam B, tüdruk E) Novellide üldmulje on siiski postmodernismile omaselt sünge, on valu ja hingepiinu. Igas novellis oli kas otseselt või kaudselt surma lähedust ja surma temaatikat tunda ning enamasti on see esitatud postmodernismile omaselt groteskses võtmes. Esmapilgul jätab see justkui humoorika mulje, aga kui...
Test 1 Test 2: Test 3: Test4: Test 5: Test 6: Test 7: Test 8: Test 9: ...
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila D...
buroohoone-ja-parkimismaja-ehitusse-18- miljonit-eurot Küberruumi kaitse eri tasanditel: Edgar Savisaar: „Mina Logistikaprofessor: Rail Balticu puhul tuleks Aleksei Lotman : sinivetikas vohab, nõrkused ja reageerimine erakonnakaaslastega sõda ei pea.“ lähtuda mitte Buratinost vaid logistikast reostamine Riigi tase Sõda narkootikumidele – millised on...
Ferdinand de Saussure - sveitsi keeleteadlane, seletas tähenduste teket märkide eritlemise kaudu - märk saab tähenduse vaid selle kaudu, et ta eristub millestki muust sarnasest Roland Barthes - "Elementes of Semiology "(1965), "Mythologies" (1957); uuris märkide kujunemist läbi denotatsiooni (otsene tähendus) ja konnotatsiooni (kaudne tähendus) Nn. Tartu koolkond - J. M Lotman , Z. G. Mints, B. F. Jegorov, I. A. Tsernov, P. Torop, Märgi liigid (Peirce): 1. Ikoon taotleb sarnasust objektiga 2. Index taotleb eksistentsiaalset, põhjuslikku seost objektiga 3. Sümbol märk, mille seos objektiga on kujunenud läbi kokkuleppe Kood nö võti märkide lugemiseks · sõnumi vorm, keel, kujund, heli ..., · reeglipärane vastavus tähistaja ja tähistatava vahel...
M on üheaegselt diakrooniline ajalooline minevikus (vajalik lugemiseks) ja sünkrooniline (vajalik mõistmiseks) vahend oleviku ja tuleviku selgitamiseks, müüt muudab inimese elu elamisväärseks (inimkultuur korrastab maailma) Semiootiline müüdikäsitlus: Lotman , Uspenski, Ivanov (evolutsiooniline ja tüpoloogiline lähenemine müüdile Fenomenoloogiline müüdikäsitlus: Eliade (religioosne sümbolism ja nüüdisinimese ebakindlustunne, püha, tsükliline aeg ja "maailma kese" müütides Ajaloolis-filoloogiline ja ajaloolis-sotsioloogiline müüdikäsitlus: Dumezil (Indoeurooplaste müüdid ja jumalad), Puhvel (Võrdlev mütoloogia) 3. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi...
sajandi lõpul ning viimane kaevamine oli 2008-ndal aastal Pirogov Nikolai Pirogov oli vene kirurg, anatoom ja pedagoog. Tema auks on tehtud monument Tartus Pirogovi pargis. Asub Lossi ja Ülikooli tänava nurgal. Toomemäe ohvrikivi On Tartu Toomemäel asuv kahe lohuga kivi, mida sageli on peetud ohvrikiviks. Varaseim teade kivist on 1880. aastatest, mil ta oli paigutatud Vana Anatoomikumi juures limonaadimajakese lähedusse. Juri Lotman Oli juudi päritolu Eesti semiootik ja kirjandusteadlane ning kauaaegne Tartu Ülikooli professor. On maetud Raadi kalmistule Tartus. Juri Lotmani mälestusmärk Tartu Ülikooli raamatukogu ees. Lev tolstoi tänav On tänav Tartus Karlovas. On saanud nime vene kirjaniku Lev Tolstoi järgi. Tänava pikkus on 335 meetrit. Vassilissa Oli abielus Ivan IV-ga 1580-ndal aastal. 2015-dast aastast tegutseb Tartu Raekoja platsi nurgal vene restoraan Valissa Riigikohus...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
