Säilinud Jaapani metsad paistavad samas silma suure liigirikkusega - Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi. Kõige levinumate puude hulka kuuluvad bambus, seedrid, küpressid, männid, kastanid, pöögid ja kampripuud. Jaapani metsanduse ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Juba 8. sajandil ehitati Kyotos ja teistes linnades suuri puidust losse ja templeid. Tänapäeval on nõudmine puidu järgi väga suur, sest seda vajatakse mitte ainult söögipulkade ja ehitusmaterjali, vaid ka paberi,, mööbli ja mitmesuguste tarbekaupade tootmiseks. Seepärast on on Jaapan sunnitud importima 76,4% oma puiduvajadusest. EESTI MAJANDUS- JA KAUBANDUSSUHTED JAAPANIGA Eesti ja Jaapani vahelised majandussuhted on seni tagasihoidlikud, kuid arenevad stabiilselt. Seni lepinguline baas Jaapani ja Eesti majandussuhete reguleerimiseks puudub....
Vallutati Kreeta, tänu selle kohandati kreeklaste kiri kreeka keelel e. Lineaarkiri B, mida suudetakse lugeda. Minoiline kultuur levis nüüd mandrile, edasikanjaks said kreeklased. Majandus- ja kultuurikeskusteks lossid, tuntuim Mükeene. Losside ümber puudusid suured linnad, kuid luksusliku sisustuse ja eredavärviliste freskodega + tarbeesemed. Kõik oli kohandatud sõjalisele vaimule, losse ümbritsesid massiivsed kükloopilised müürid. Loss kujundas majapidamise keskust, kus valitsejale alluvad ametnikud ja kirjutajad kontrollisid ja kujundasid rahva majandustegevust. 3) Miks ühte ajajärku nimetatakse tumedaks ajajärguks? Lk.101 Kultuur hävines, purustatud losse ei ehitatud uuesti üles, kiri unustati ja rahvaarv kahanes, Kreeka langes sisuliselt tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. 4) Arhailise ajajärgu saavutused. Lk.101-103...
Cordoba Suure mosee palvesaal. Koopataolises palvesaalis on 850 graniit-, jaspis- ja marmorsammast, mis toetavad punavalgeid tellistest ja kividest triipudega kaari, need omakorda tunduvad jätkuvat igas suunas. Cordoba mosee kullast ja marmorist mihrab, mida kaunistavad mosaiigid. Cordoba mosee Muhameedlikud valitsejad ehitasid ka losse . Eriti kuulus on Alhambra kindlusloss Granada lähedal Hispaanias (1238-1358). Loss koosnes kolmest eraldi osast, mida ühendasid koridorid: 1) Mexuaris (1-6) tegeles emiir avalike asjadega; 2) Mürtide õues (7-10) asus Saadikute saal ning seal asus ka troon; 3) Emiiri ja tema perekonna privaatsed eluruumid (15-21). Alhambra, muqarnas´ed. Nendest kividest koosnevad keerulise geomeetriaga stalaktiitvõlvid ja kärgkuplid. Alhambra Lõvide õu, mis on...
väljapeetud ja liialdatud/ebamugav, tuli uus aukoodeks (mehele anti andeks kui tal oli mitu armukest, aga lauas toorutsemist ei antud), vastavad karistused (hundipass ei tohtinud olla üheski paigas rohkem kui 24 tundi), neid määrati aadlike ja rüütlite vahel, vajalik oli ka buduaar (intiimne vastuvõturuum), õukond oli väga lõbujanuline, mis viis Prmaa lõpuks revolutsioonini. Hakatakse ehitama väga suuri losse , samade eesmärkidega, algul levib Itaalias, pärast muutub Prmaa domineerivaks. Bernini skulptuur "Pühade ekstaas"; suurim barokiaegne ehitis on Versaillles'i loss, lossi põhiplaan muutus (varem oli 4-kandiline): tekkisid hoonete tiivad, vahele jäi siseõu, välisfassaad kaunistati, sisekujundus samuti väga paljude ornamentidega, palju peegleid, kulda-karda, välditi sirgjoont, laed maalitud, et tekiks avatud lae tunne ja...
valitseja ja sõjapealik, ülemkihi moodustasid sõjaline kaaskond, otstarve majanduskeskus, usukeskus, valiseja võimukeskus, kindlustamata; usk võeti üle Kreetalt, sarnanes hilisemale panteonile; lõpp vapustused põhjustatud rahvaste rändest. · Tume ehk Homerose ajajärk 1100-800 e.m.a; võeti kasutusele raud, väljaränne Väike- Aasiasse; seal oli tsivilisatsioonieelne arengutase, rahvaarv vähenes, kiri unustati, losse ei taastatud, lõppesid välissuhted, kolooniate rajamine; lõpp tsivilisatsiooni uus algus. · Tsivilisatsiooni uus tõus ehk Arhailine ajajärk 8-6 saj. e.m.a; tegeleti põlluharimise ja karjakasvatusega; ühiskonna kihistumine(aristokraatia), seaduste üleskirjutamine, välissidemete taastamine, raua ja maa puudus > kolonisatsioon > kaubavahetus > müntimine 7. saj e.m.a, aristokraatia, lihtkogukondlastel osaline sõnaõigus; tähestikkiri Foiniika...
Nende nn oraakliluude ja muude arheoloogiliste andmete põhjal ilmneb ,et paljud kogukonnad olid ühendatud tugeva valitseja , tõenäoliselt preesterkunininga ülemvõimu alla. Viimast nõustasid ja tema korraldusi täitsid arvukad ennustuspreestrid ja muud aristokraatlikud võimukandjad. Valitsejate võim tugines ka sõjaväele , mille moodustasid kaarikutel võitlevad üliku ja jalaväelastest lihtsõdurid. Kuningad rajasid endale suurejoonelisi losse ja lasid end matta sama suurejoonelistesse hauakambritesse. Nagu arheoloogilised andmed osutavad, ohverdati matuserituaalidel mitte ainult hulgaliselt loomi, vaid valitsejatele järgnesid hauda ka tema teenijad ja naised. Haua panuste seas paistavad silma kunstipäraselt töödeldus pronksnõud. Umbes viiesaja aasta pärast ühtne riik lagunes, hilisema pärimuse järgi võib väita, et viimaste valitsejate ülekohtu ja vägivalla tagajärjel....
Kreeta kultuuri eripäraks on sõjakate joonte puudumine. Kunstis domineerisid naised. Oletatakse, et ühiskonda võisid juhtida naised. Mükeene kultuur Põhja poolt tungisid Kreekasse tänapäeva kreeklaste esivanemad. Nende arengu tase oli kreetalaste omast madalam. Osa kreeklasi tungis üle mere Kreetale, kus vallutati Knossos. Võeti üle kreetalaste kombed ja kiri. Ka Kreekas said keskusteks lossid, milledest tuntuim on Mükeene. Losside ümber linnu ei olnud. Losse ümbritsesid kivimüürid. Mükeene kunstis esineb sõjatemaatikat. Lossi eesotsas olid arvatavasti valitseja ja sõjapealik. Tõenäoliselt olid lossid sõltumatute riikide keskused, mis omavahel pidevalt sõdisid. Umbes 1200 e.Kr. paljud lossid purustati. Tsivilisatsioon kadus lõplikult 1100 e.Kr. alanud sissetungi tagajärjel Religioon Kreetalased austasid eelkõige jumalannasid, kellele ohverdati loomi ja korraldati tantsudega pidustusi. Peamine ohvriloom oli härg...
Maalis peamiselt provintsiaadlikke ja keskklassi esindajaid. Pintslitöö õrn ja õhuline, meeleolu unistuslik. Kunst Rootsis, Venemaal ja Eestis 17-18 saj 1.Kes olid need arhitektid (isa ja poeg), kellele langes au ehitada 17 saj II poolel Rootsi kuningale uusi losse ? Nikodemus Tessin vanem ja noorem 2. Millise linna rajas Neeva jõe suudmesse Vene tsaar Peeter I? Kui vana see linn on? Peterburi, vanust üle 3 sajandi. 3. Loetle sealseid ehitusmälestisi, mis pärinevad Peeter I ajast. Mis rahvusest oli tollal linnas töötanud tähtsaim arhitekt? Peetri maja Suveaias, Peeter-Pauli katedraal, kolleegiumide hoone, Kunstikamber, Peterhofi loss jne. Arhitekt oli sveitslane Domenico Trezzini 4...
Mägine ning geograafiliselt väga liigendatud maa. Peamine ühendustee on meri. Sügav sisemine killustatus, avatus muu maailma suhtes. Maakonnad kaitsesid oma iseseisvust, püüdes aga samal ajal välissuhetest kasu lõigata. Kreeka täitis pideva kultuurivahendaja rolli Euroopa ja Lähis-Ida vahel. · Tume ajajärk(1100-800 eKr) Kreeta-Mükeene kultuuri häving oli täielik. Losse ei ehitatud üles. Kiri unustati rahvaarv kahanes. Kreeka langes tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. Osa Kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. Raua kasutuselevõtt, mis lükkas vase ja pronksi järk-järgult kõrvale. · Kreeka kolonisatsioon. 8. saj alguses sai alguse Kreeklaste kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. Tuhanded Kreeklased lahkusid oma kodumaalt ja rajasid...
Lahingutes kasutasid nad hobukaarikuid. 15. saj eKr tungis osa kreeklasi üle mere Kreeta saarele ja hakkasid seal valitsema. Kreetalaste kiri kohandati enda vajadustega ja see kannab nimetust lineaarkiri B ning seda osatakse lugeda. Ka mandril olid majandus- ja kultuurikeskusteks lossid, kuid nende ümber puudusid suured linnad. Sarnaselt Kreeta lossidega, olid ka Kreeka lossides laod, töökojad ja kultusepaigad. Losse ümbritsesid massiivsetest kiviplokkidest nn kükloopsed müürid. Losside eesotsas seisis kaks kõrget tegelast: valitseja ja sõjapealik. Tähtsat osa etendasid ka sõjalised kaaskondlased. Lossid seisid omavahel vaenujalal. ÜLEVAADE KLASSIKALISE KREEKA TSIVILISATSIOONI AJALOOST Tume ajajärk (u 1100-800 eKr). Sellest perioodist on vähe teada, sest kiri unustati. Osa kreeklasi läks üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule ja nii laienes Kreeka asustus...
Kreeka mkeene ehk minoiline kunst pèrineb Egeuse mere saartelt. K¢ige rohkem teatakse arhitektuurist, leidus palju losse ja linnuseid-materjaliks oli kivi, varasemal ajajèrgul olid lossid kindlustamata, suurim ja tuntum loss oli Knossose loss, silmapaistvam ehitis oli mkeene vèrav. Sel ajal oli levinud tarbekunst: kullast ehted, savist vaasid ja n¢ud. Vana-Kreeka kunst jaguneb kolmeks ajaliseks perioodiks: 1. Arhailine e. Vana aeg 2. Klassikaline e. itseaeg 3. Hiline e. Hellenistlik aeg. K¢ige levinumaks arhitektuurilisteks ehitiseks olid jumalatele phendatud templid-Partheoni tempel kreeka akropolis...
Kreeta lossides paiknesid eriotstarbelised ruumid korrapäratult ning need ruumid paiknesid ümber ristküliku kujulise keskõue. Need lossid polnud valmistatud sõjaks. Kreetlasedel oli losside ümber kujunenud suured linnad. Mükeene lossid erinesid Kreeta omadest küllaltki. Mükeenes olid kindlustatud lossid, sest nendel tuli ette ka rünnakuid mille eest nad ennast kaitsma pidid. Üks parimaid ja hästi kindlustatud losse oli Mükeene. Mükeene kultuuris polnud ka losside ümber suuri linnu nagu seda oli Kreetal ning võib arvata, et Mükeenes oli iga loss nagu omaette riik, kus lossi eesotsas oli kuningas ja sõjapealik, kellele allusid sõjalised kaaskondlased, kes arvatavasti moodustasid eliitkaarikuväe. Kreeta ja Mükeene kultuurides mõlemas kujutasid linnad tsivilisatsiooni näo, kuid nende linnad olid erinevalt asetatud. Kreeta kultuuris olid suured linnad ümber lossi ning loss ja linn oli...
Seda peeti despootia sümboliks, ehkki reaalselt oli vangla juba ammu oma tähtsuse minetanud ning seal hoiti selle vallutmise ajal vaid seitset vangi. Oli alanud stiihilise rahvaterrori ajastu, ühtlasi aga ka Prantsuse revolutsioon. Bastille lammutati ning selle asemele tekkinud tühi plats muudeti tantsimiskohaks. Bastille'st alguse ja hoo saanud rahvavägivald levis üle maa, kõikjal põletati losse , lõhuti maju ja kauplusi ning tapeti ka inimesi. See vägivald avas aga ka tee reformidele, sest ärahirmutatud kuningavõim andis end nüüd Asutava Kogu ja selle vastmoodustatud relvajõu, Rahvuskaardi voli alla. Rahvuskaardi juhiks sai markii La Fayette. Järgnevalt hakati läbi viima mitmeid reforme ning koostama põhiseadust, mis pidi kuninga võimu oluliselt piirama. Otsesemateks ajenditeks revolutsiooni puhkemisele olid kahtlemata Louis XVI ajal...
Nägu on paremini modelleeritud, kuid emotsioonid tulevad alles 4. sajandil. Liikumine. · Türannitapjad skulptuurigrupp, profaanne, tugev pööre, nimelt kujud ,,liiguvad" 9. Kreeka hellenistlik periood (3.-1. sajand eKr): ARHITEKTUUR: Hakkab mõjule pääsema püüd kolossaalsusele, toreduse ja rafineerituse poole. Hakatakse hulgaliselt ehitama losse , teatreid (Epidauros; orkestra ümber hakati ehitama aste-astmelt kerkivat lava vaatajate jaoks, hiljem asetati orkestra taha skeene), raekodasid ja igasugu avalikke hooneid, ka eluhoonete ilule pannakse rohkem rõhku. Dooria stiil käib alla. Domineerima hakkab joonia stiil, selle kõrval ka korintose stiil. Armastatud ka stiilide segu. Ümar põhiplaan läheb moodi. Priene varemed annavad hellenistlikust linnast parima ülevaate reeglipärase kavatisegatäisnurga...
1. Barokk kunstis kasvas välja renessansist, sai alguse 17-18 saj. Iseloomulikud jooned arhitektuuris: kuld, kõrged tornid, Versaille loss, (prantsusmaa), Talvepalee (venemaa), ovaalsed aknad, keeridsambad. Ehitati palju losse ja kirkuid. Iseloomulikud jooned maalikunstis: hoogne liikumine, rahutud poosid, tugevad ja erksad värvid kuulsamad kunstnikud: Michelangelo, Ruben Van Dyek 2. Barokk muusikas homofoonia, Jackob Peri, Monteverdi, Händel, Bach, ilmalik muusika vokaal, tanstusüit. Vokaalmuusika suur tähtsus, kuid üha enam tõusis selle varjust instrumentaalmuusika.Pärit itaaliast. Ilmaliku muusika esiletõus. 3...
Läbipaistev kolorist, iseloomulik kuldne üldtoon. Manerism kujunes välja itaalias ja hakati matkima suurmeistrite, eriti raffaeli ja michaelangelo teoseid. Prantsuse kunst 16saj: tänu francois esimesele, kes käis vallutusretkedel itaalias, jõudis renessansskunst ka prantsusmaale. Kuninga kutsel läks sinna elama ka leonardo da vinci. Parimad renessanssnäited on peamiselt 16.saj Loire'i jõe äärde oondunud arvukad lossid. Losse iseloomustavad katuse osas metsana tõusvad tornid ja tornikesed, katuseaknad. Nt Chambordi loss. Pariisis alustati aastal 1546 Louvre lossi ehitust, mis sai valmis alles sajand hiljem. Tänu Jean Clouet'ile teame milline Francois esimene välja nägi. Renessanss saksamaal: 15.saj valitses saksamaal kunstis keskkaja mõju. Saksamaa olulisim uuendus kunstikultuuris on trükigraafika leiutamine. 15.saj võeti seal kasutusele puulõiketehnika ja leiutati vanim sügavtrükitehnika-vasegravüür....
Kreeklased uskusid et Kreetal valitses kuningas Minos. Kreetalased olid head meresõitjad. Nad vahetasid egiptlaste, foiniiklaste ja babüloonlastega kaupu. Pilt Knossose palee seinalt. Mükeene kultuur. Kreeklased õppisid kreetalastelt niimõndagi ja seega nimetatakse kreeta ja kreeklaste kultuuri Kreeta-Mükeene preioodiks. Hiljem nimetasid kreeklased oma esivanemaid ahhailasteks. Nende losse ümbritsesid kivimüürid. Hilisemad kreeklased nimetaisd neid kükloopilisteks müürideks. Mükeene kindlusesse viis kuulus Lõvivärav. Kindlustes olid ammuste valitsejate hauad. Neis haudades oli kalleid nõusid, ehteid ja relvi. Ka ahhailased tuntsid kirja ja seda suudavad ka tänapäeva teadlased ka lugeda. Ahhailased vallutasid kreeta ja teisedki Egeuse mere saared. Mükeene lõvivärav. Tume ajajärk Aega pärast Mükeene kultuuri hiigelaega nimetatakse tumedaks ajajärguks...
St oli Kreeka tugevalt killustunud ja väiksemateks sõltumatuteks riikideks jagunenud. Meritsi suheldi omavahel ja oldi suhtes ka naabermaadega. Maakonnad kaitsesid oma iseseisvust, püüdes aga samal ajal välissuhetest kasu lõigata. Kreeka täitis pideva kultuurivahendaja rolli Euroopa ja Lähis-Ida vahel. 3) Vana Kreeka ajalooperioodid · Tume ajajärk(1100-800 eKr) Kreeta-Mükeene kultuuri häving oli täielik. Losse ei ehitatud üles. Kiri unustati, rahvaarv kahanes. Kreeka langes tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. Osa Kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. Raua kasutuselevõtt, mis lükkas vase ja pronksi järk-järgult kõrvale. · Arhailine ehk vana aeg - umbes 600 - 480 e.m.a., mil kreeklased lõid tagasi suure pärslaste kallaletungi ning välisvallutajatest vabanenuna said edaspidiseks soodsamad...
Kunstiajalugu Kreeta-Mükeene 2000-1000 a e.Kr Kreeta-Mükeene sambad ahenevad allapoole ning on toonilt tumedamad. Fresco(fresko)-maalimine märjale krohvile. Kunst kujutab väga palju MEREELU, loodust, mänge, õukondlasi. Ei oska võlvida. Egeuse kultuuri ajal on rajatud palju losse , millest suurim on Knossose palee Kreetal. Lossid koosnesid paljudest enam-vähem ühesugustest ruumidest, mis asusid korrapäratult ümber suure neljanurkse keskõue. Kreeta mehed kandsid lühikest niudepõlle, naistel olid aga sügava dekoltee ja volangidega pikad rüüd....
Põhimõtteliselt säilis Lõuna-Prantsusmaal hugenottide riiklik erikorraldus. Nad said koguni loa korralda kokkutulekuid, is olid analoogilised kuningriigi generaalstaatide istungitega. Edikt tagatisena jäid hugenottidele oma väeosad ning hulk kindlusi. Henri 4 troonileasumine ja Nantes'i edikt tähendasid üle kolmekümne aasta kestnud ususõdade lõppu. Need sõjad olid põhjustanud suuri laastamisi ja vähendanud ka rahvastikku. Hävitatud oli mõnigi linn, palju külasid, losse ja kirikuid. Loodetud rahu ei jätkunud siiski kauaks. Uued usuvõitlused puhkesid järgmisel sajandil....