Kiriku ees olev eeskoda ja väljak koos sammaskäikudega ehitati 17. sajandil, barokkstiilis. Peetri kirikut peetakse kauneimaks kuppelehitiseks. · palazzo`d itaalia rikaste elamud. See elamutüüp on ruudukujulise põhiplaaniga, siseõuega keskel. Fassaadid on kaetud jämedalt tahutud kiviplokkidega (selline müüritis, kus kivide esikülg on jäetud tahumata, on rustika). · Prantsusmaal on palju renessanss-stiilis losse, eriti palju on neid Loire`i jõe orus. Need on tõelised muinasjutulossid, rikkalikult kaunistatud, tornide ja katuseakendega. Üks tuntumaid on kuningas François` I Chambord`i /samboori/ jahiloss. (364 ruumi, katus nii rikkalikult kujundatud, et näeb välja kui omaette linn). · Louvre`i /luuvri/ lossi vanimad osad Pariisis on samuti renessansiajast (lõpetati 19. sajandil). II Maalikunst ja skulptuur Selgelt ilmneb eri rahvaste eripära
Keda ta maalis, milline oli ta pintslitöö ja koloriit, milline pildil valitsev meeleolu? Ta oli vahetum, spontaansem ja rokokoolikum. Maalis peamiselt provintsiaadlikke ja keskklassi esindajaid. Pintslitöö õrn ja õhuline, meeleolu unistuslik. Kunst Rootsis, Venemaal ja Eestis 17-18 saj 1.Kes olid need arhitektid (isa ja poeg), kellele langes au ehitada 17 saj II poolel Rootsi kuningale uusi losse? Nikodemus Tessin vanem ja noorem 2. Millise linna rajas Neeva jõe suudmesse Vene tsaar Peeter I? Kui vana see linn on? Peterburi, vanust üle 3 sajandi. 3. Loetle sealseid ehitusmälestisi, mis pärinevad Peeter I ajast. Mis rahvusest oli tollal linnas töötanud tähtsaim arhitekt? Peetri maja Suveaias, Peeter-Pauli katedraal, kolleegiumide hoone, Kunstikamber, Peterhofi loss jne. Arhitekt oli sveitslane Domenico Trezzini 4
Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega. Viimaste juures taotleti petlikku ruumimõju. Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi: seinu nagu jätkanuksid ülal maalitud sammaskäigud. Lagedele maaliti rünkpilved, mille vahel hõljusid imelikes poosides kas inglid ja pühakud või tegelased antiikmüütidest. Nii tekkis mulje taevani ulatuvast. Barokiajastul ehitati Euroopas palju suurejoonelisi losse, rajati pöetud puude ja sirgete alleedega parke, kujundati avaraid väljakuid mälestussammastega, planeeriti esinduslikke linnaosi Jõudnud üle Itaalia piiride, omandas barokkarhitektuur igal maal erinäolise ilme. Saksa alade küllusliku ja toretseva laadi parimad näited on Belvedere loss Viinis ning nn. Zwinger Dresdenis - see on võluvalt koketsete galeriide, tornikeste ja nurgapaviljonidega ümbritsetud peoplats
Ajaloo KT Pt. 7-13 Pt. 7. Valgustusajastu Prantsusmaa kolm olulisemat valgustajat ja nende seisukohad. Voltaire - ideaalne riigikord valgustatud absolutism. valitseb piiramatu võimuga haritud monarh, eelkõige peab silmas üldsuse kasu. Montesquieu - ideaalne riigikord parlamentaalne monarhia. seadusandlik võim parlamendile, täidesaatev võim kuningale, kohtuvõim kohtule. Rousseau - ideaalne riigikord rahvavõim. võim koondatud ühele isikule, et ellu viia rahva tahet ning takistada teisitimõtlejaid. Võimude lahususe põhimõte Montesquieu , 1748 Igas riigis on olemas kolme liiki võimud , seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim, kui ühele inimesele kuuluksid kõik need kolm võimu, oleks kaos. Türgis, kus on kõik kolm võimu koondatud sultanile, valitseb kohutav despotism. Mis on valgustatud absolutism ? valgustatud absolutism on monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike refo...
See oli ei ulatanud üle kümne kerkinud massiivsed juba muistsetest tuhande. Linnad tuhandeni. muldkindlustused. aegadest peale olid ennekõike Enamik inimesi Valitsesid kuningad, Araabia kõige poliitilised ja tegeles kes rajasid endale arenenum usulised põlluharimisega. suurejoonelisi losse. piirkond. keskused. Jeemenist kulges Toiduks Esimene keiser 221- Kirja olmeegid ei kaubatee kasvatati 210 eKr. Tema ajal Vahemere tundnud. peamiselt nisu, hakati rajama ka rannikult üle Teadlased otra ja datleid
1 varustus, mille sümboolseid tähendusi värskele rüütlile selgitati. Pärast auringi linnas, läks rüütel lossi, kus tema auks oli korraldatud pidusöömaaeg. Rüütlid olid väga kokkuhoidev koorekiht, kes kaitsesid oma võimu ja klassi. Enda võimu kindlustamiseks ehitasid aristokraadid kõrgeid losse, kust saaks enda maal silma peal hoida. Loss oli aristokraatia võimu sümbol! Rüütellikkus tähendas eestkätt rüütellikkust teiste rüütlite vastu, mitte lihtrahva vastu. Inglismaa kuulus rüütliideaal Walesi prints Edward, tuntuma nimega Must Prints, sai ilmselt oma hüüdnime mitte tumeda turvise, vaid enda musta südametunnistuse eest. Kui Prantsusmaal asuv linn Limoges, mis oli vandund truudust Inglismaale, otsustas liituda Prantsusmaaga, sattus prints Edward tohutusse raevu ja
a eKr u. 1600.a eKr toimus Thera saarel vulkaanipurse, mille tuhk muuti Kreeta põllud kõlbmatuks ning Kreeta käis alla Hiline ajastu keskused mandril: Mükeene, Trooja; u. 1600-1100.a eKr · Hilise ajastu kõrgkultuuri hävitavad sissetungijad doorlased · Kreeka paisatakse tagasi kõrgtsivilisatsiooni-eelsele tasemele · Kreeka kultuuri loomisel on osalenud kreeklased-ahhaialased, kuid ka teised tundmatud rahvad · Egeuse kultuuri ajal on rajatud palju suuri losse · Suurim neist on Knossose palee Kreetal · Selle lossi mõõtmed ja maht ületavad kõik teadaolevad vanaaja lossid · Loss on korrapäratu põhiplaaniga, ehitatud labürindina ja 2-3 korruseline · Lossi keskel asus suur siseõu · Knossose palee oli kindlustamata, puudus kaitsemüür · Kreeta saare laevastik oli järelikult nii tugev, et välisvaenlasi ei kardetud · Lossid olid ehitatud kiviplokkidest kuivmüürina
palju. Jagas aadlitiitleid lihtsat päritolu meestele ja valis neid ka oma kaastöölisteks, kuna ei usaldanud kõrgaadlikke. Rootsi Erik XIV ajal Loodi nn kuninga komisjon. Kõrgaadlilt nõuti kindlalt ratsaväeteenistuskohustuse täitmist. Rootsi Erik XIV ajal 1561. a. tunnistab Tallinn ja balti aadel Erik XIV ülemvõimu. 1562. a. abiellub Johan Poola kuninga tütre Katarina Jagellonicaga ja saab endale kingiks Liivimaa Poola osas losse. ERIK XIV see abielu ei meeldi vallutatakse Turu loss ja Johan viiakse koos abikaasaga vangi. 1567. a. sünnib poeg Sigismund, hilisem Poola ja ka Rootsi kuningas. Rootsi Erik XIV ajal 1563. a. algatas Taani kuningas Frederik II sõja Rootsiga taastamaks Kalmari uniooni. Erik XIV umbusk kõrgaadli suhtes süveneb. 1567. a. hukatakse mõned kõrgaadli esindajad. ERIK XIV lööb välja vaimuhaigus. Rootsi Erik XIV ajal
Barokk-kunst omandas igal maal pisut omanäolise ilme. Itaalias sündis barokkarhitektuur. Barokset ehituskunsti iseloomustavad rohked detailid, sirgete joonte vältimine, hoonete keerulised põhiplaanid. Valguse ja varju mäng eenduvatel ja taanduvatel hooneosadel ning rikkalikel skulptuursetel kaunistustel jätsid ehitistest maalilise rahutu mulje. Armastatud detailid barokkarhitektuuris olid spiraaltaolised kaunistused- voluudid, keeridsambad, ovaalsed aknad. Baroki ajal ehitati palju losse ja kirikuid. Kirikud. Mindi üle ladina ristile. Kirikud muutusid pikkadeks. Nelitise kohal kuppel, mille alla jäid aknad. Lõuna- ja põhjatiivas kabelid. Tähelepanu maalidel ja skulptuuridel. Skulptuurid muutusid võimsateks ja tunnetasid enda ümber ruumi ning vabadust. Nende eesmärgiks muuta kirik suursugusemaks. Välisvaatel tohutult dekoratsioone. Lopsakas fassaad. Kirik kahekordne ja fassaad varjas kupli, jättes suursuguse mulje. Voluut seob korruseid
1 vangla juba ammu oma tähtsuse minetanud. Rahvamass suutis vangla värava avada ning peagi pidi kindlus alistuma. Oli alanud rahvaterrori ajastu, ühtlasi aga tähistab see sündmus ka Prantsuse revolutsiooni algust. Bastille lammutati ning selle asemele tekkinud tühi plats muudeti tantsimiskohaks. Bastille'st alguse ja hoo saanud rahvavägivald levis üle maa: kõikjal põletati losse, lõhuti maju ja kauplusi ning tapeti ka inimesi. See vägivald avas aga ka tee reformidele, sest ärahirmutatud kuningavõim andis end nüüd Asutava Kogu ja selle vastmoodustatud relvastatud kodanikukaitse, Rahvuskaardi, voli alla. Järgnevalt hakati läbi viima mitmeid reforme ning koostama põhiseadust, mis pidi kuninga võimu oluliselt piirama. Bastille' kindluse vallutamine Prantsusmaa kuni 1791. aasta suveni 4
Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi: seinu nagu jätkanuksid ülal maalitud sammaskäigud. Lagedele maaliti rünkpilved, mille vahel hõljusid imelikes poosides kas inglid ja pühakud või tegelased antiikmüütidest. Nii tekkis mulje taevani ulatuvast ruumist. Baroki ajajärgul plaanipärastati ka linnaehitust. Eelistati tugevaid värvusi, ehitati mitut värvi kivist ja kaunistati kullatud pronksiga. Barokiajastul ehitati Euroopas palju suurejoonelisi losse, rajati pöetud puude ja sirgete alleedega parke, kujundati avaraid väljakuid mälestussammastega, planeeriti esinduslikke linnaosi Arhitektuur Itaalias Kirikutes mindi üle ladina ristile ning kirikud muutusid pikkadeks. Põhja- ja lõunatiibadesse ehitati kabelid. Väga suurt tähelepanu osutati maalidele ja skulptuuridele. Nende eesmärgiks oli muuta kirik suursugusemaks. Välisvaatel tohutult dekoratsioone. Lopsakas fassaad
Mausolose enda juhitud nelikrakendist. Selle ehitise järgi on ka hilisematel aegadel hakatud hauakambreid nimetama mausoleumideks. 4 Hellenistlikul ajastul ei pööratud enam nii suurt tähelepanu templiehitusele, vaid rajati palju sammaskäikudega jalutusväljakuid, poolkaares tõusvate pingiridadega vabaõhuteatreid, raamatukogusid, igasuguseid avalikke hooneid, losse ja spordiplatse. Täiustusid elumajad, neile lisati korruseid, nende juurde istutati aedu. Toredus sai omaette eesmärgiks, nüüd hakati segama eri stiile, tekkis ka ümmarguse põhiplaaniga hooneid. Skulptuur Vanimad meile tuntud skulptuurid pärinevad arhailisest ajastust. Need on veel küllalt algelised; nende jäiga sirge asendi, külgedele surutud käed ja otsevaate määras ära püstine kiviplokk, millest kuju välja raiuti. Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul
Paraku on see 48% istutatud täis tööstuslikku seedrit (Jaapani krüptomeeria), mis kasvab kiiresti, kuid mille kasutusala on väga kitsas. Säilinud Jaapani metsad paistavad samas silma suure liigirikkusega - Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi. Kõige levinumate puude hulka kuuluvad bambus, seedrid, küpressid, männid, kastanid, pöögid ja kampripuud. Jaapani metsanduse ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Juba 8. sajandil ehitati Kyotos ja teistes linnades suuri puidust losse ja templeid. Tänapäeval on nõudmine puidu järgi väga suur, sest seda vajatakse mitte ainult söögipulkade ja ehitusmaterjali, vaid ka paberi,, mööbli ja mitmesuguste tarbekaupade tootmiseks. Seepärast on on Jaapan sunnitud importima 76,4% oma puiduvajadusest. EESTI MAJANDUS- JA KAUBANDUSSUHTED JAAPANIGA Eesti ja Jaapani vahelised majandussuhted on seni tagasihoidlikud, kuid arenevad stabiilselt. Seni lepinguline baas Jaapani ja Eesti majandussuhete reguleerimiseks puudub.
Johann Friedrich Struensee. Reformid 1770. aasta sügisel algasidki reformid. Kaotati tsensuur ja kehtestati trükivabadus. Kuulutati välja kõigi inimeste võrdsus seaduste ees, keelati salajased arreteerimised, piinamine ülekuulamisel ning nõiaprotsessid. Kohtuistungid muutusid avalikeks. Kaotati surmanuhtlus mitmete süütegude eest. Majanduselus kehtestati vabakaubandus, mis ei meeldinud paljudele käsitöömeistritele. Vähendati õukondlaste arvu ja ehitati vähem losse. Sõjaväereformi aluseks oli seisukoht, et Taani sõdida ei kavatse ja seetõttu ei tohi ka armee ülalpidamine olla kulukas. Eri väeliikide ohvitseride palgad võrdsustati. Talupoegade jaoks oli oluline pärisorjuse piiramine ja teotöö suuruse kindlaksmääramine. Kõik see tõi Struenseele kaasa palju vaenlasi. Reformide käigus kuulutati välja usuvabadus, kuid kaotati paljud pühad ja tähtpäevad - näiteks jõulud ja lihavõtted
tiik enda aeda. Väga tihti on aias esindatud ka väike saareke ning veel olulisem on majast eraldiseisev teemajake. Jaapani aeda ümbritseb tänapäeval aed, vanemal ajal kas müür või hekk, selleks, et oma aias saaksid sa olla rahulik ning nautida maailma, mis sa enda ümber loonud oled. Jaapani lossid on läbi aja vaikselt unustusse vajunud, kuid omal ajal oli ka nendel suur roll Jaapani arhitektuuris. Nagu Euroopas, rajati ka Jaapanis losse selleks, et kaitsta strateegilisi piirkondi, näiteks teede ristumiskohti, sadamaid jms. Kuigi losside mõte oli vastu pidada kauem, kui teised ehitised, tehti nad siiski enamjaolt puust. Losside juures kasutati ka kive, kuid nende osakaal, võrreldes lossi puust osaga, jäi tagasihoidlikuks. Peaaegu alati peeti losside rajamise juures silmas looduslikke kaitsetegureid. Eriti laialt levinud olid mägilossid, mis rajati kas looduslikule või isetehtud künkale
o. klassitsistlikule eeskujule (antiik Kreeka/Rooma) toetuv stiil. Kuningas Gustav III oli väga huvitatud antiik-kunstist ja ostis palju skulptuure oma reisil Itaaliasse 18.sajandi II poolel. 1794.aastal, pärast Gustav III surma otsustati enam kui 200 skulptuurist koosnev kogu paigutada näitusele. Taani renessanss, barokk, rokokoo Hilisrenessanss (16.sajandi lõpp 17.sajand) Rajati mitmeid hollandi stiilis losse NT. Kronoborgi loss, Fredriksborgi loss Barokk ja rokokoo (17.-18.sajand) Arhitektuuris baroklik klassitsism N.M.Eigtved 8-kandiline amalienborgi väljak Kopenhagenis, mida ümbritseb 4 sarnast lossi. Skulptuur J.F.Saly (prantsusmaa) Frederik V ratsamonument (1768) Maalikunst K.G.Pilo (rootsi) 1742-1772 Taani kuninga õuekunstnik, portreedes rokokoolik koloriit. ,,Kuninganna Louise portree" N.A
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Alushariduse õppekava NUKKUDE AJALUGU Referaat Koostaja: Laura Nõu, KAALB-2 Õppejõud: Aino Ugaste Tallinn, 2015 1 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 ESIMESED TEADAOLEVAD NUKUD...................................................................................4 UUEMA AJA NUKUD...............................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................11 ...
See on igatsus, mida kõige lühemalt ja täpsemini väljendab sõna ,,ära!". Praeguse sajandi inimese kodu on igal pool, kus ta parajasti ise on. Kuid sellele, et kodu, kus põlvkondade kaupa on elatud, oleks kadunud, sellele ma vaidlen vastu. Selline kodu on tõepoolest kadunud meil siin, teatavatel ajaloolistel põhjustel muidugi, kuid selliseid kodusid olen oma silmaga näinud nii Itaalias kui ka Sveitsis ja isegi Saksamaal. Sveitsis on küllalt nii losse kui ka talusid, kus üks ja sama suguvõsa on elanud viis-kuussada aastat järjest. Itaalias on põlde ja majapidamisi, mis on kuulunud ühele ja samale suguvõsale tuhat aastat järjest. Seal on see enesestmõistetav, et inimese teavad, kust nad pärit on ja kes on nende esivanemad. -- Pärast teie esimeste tekstide ilmumist tõusite kohe kriitikute huvi keskmesse, imelapse staatusse. Kuidas see kõik tagantjärele vaadates teile on mõjunud? -- Mitte kuidagi
tema kui vihatud vägivallavõimu esindaja vastu. Rahvamass suutis vangla värava avada ning peagi pidi kindlus alistuma. Vanglaülem tapeti kohapeal ning tema pea aeti teiba otsa, rahvahulk marssis sellega aga mööda Pariisi tänavaid. Oli alanud stiihilise rahvaterrori ajastu, ühtlasi aga ka Prantsuse revolutsioon. Bastille lammutati ning selle asemele tekkinud tühi plats muudeti tantsimiskohaks. Bastille'st alguse ja hoo saanud rahvavägivald levis üle maa, kõikjal põletati losse, lõhuti maju ja kauplusi ning tapeti ka inimesi. See vägivald avas aga ka tee reformidele, sest ärahirmutatud kuningavõim andis end nüüd Asutava Kogu ja selle vastmoodustatud relvajõu, Rahvuskaardi voli alla. Rahvuskaardi juhiks sai markii La Fayette. Järgnevalt hakati läbi viima mitmeid reforme ning koostama põhiseadust, mis pidi kuninga võimu oluliselt piirama. Monarhiavastased ideed hakkasid levima üle Prantsusmaa ning kuningat sunniti kinnitama
Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega. Viimaste juures taotleti petlikku ruumimõju. Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi: seinu nagu jätkanuksid ülal maalitud sammaskäigud. Lagedele maaliti rünkpilved, mille vahel hõljusid imelikes poosides kas inglid ja pühakud või tegelased antiikmüütidest. Nii tekkis mulje taevani ulatuvast. Barokiajastul ehitati Euroopas palju suurejoonelisi losse, rajati pöetud puude ja sirgete alleedega parke, kujundati avaraid väljakuid mälestussammastega, planeeriti esinduslikke linnaosi Jõudnud üle Itaalia piiride, omandas barokkarhitektuur igal maal erinäolise ilme. Saksa alade küllusliku ja toretseva laadi parimad näited on Belvedere loss Viinis ning nn. Zwinger Dresdenis - see on võluvalt koketsete galeriide, tornikeste ja nurgapaviljonidega ümbritsetud peoplats
Kunstivaldkonnad Arhitektuur Jaguneb: 1) profaanarhitektuur ilmalik 2) sakraalarhitektuur kõik usuga seotud (kirik, kabel, tempel) 3) kindlustusarhitektuur müüritornid, väravad Skulptuur Ristiusu tekkimise aegu skulptuure ei ole, sest ristiusk keelas neid. Skulptuur jaguneb: 1) plastika voolitakse 2) raidkunst marmor põhiline (karara, nn. suhkrumarmor) 3) reljeef seina küljes kinni ühest otsast Maalikunst 1) monumentaalmaal seinamaalid 2) tahvelmaal enamus maalid (alates ikoonidest) 3) miniatuurmaal köidetud käsitsikirjutatud raamatute vahele Lõuend tuleb 14. 15. sajandil. Vanim värv on guassvärv. Temperavärv sarnaneb guassvärviga, aga läbipaistev nagu akvarell. Segatakse munavalgega. Graafika Trükitud töö, reljeefsed. (joonia vihikus) Monotüüpia pildilt paberile trükkimine. Graafilisi töid eksponeeritakse klaasi all. Number 27/100 tähendab, et 27. töö 100 st. Mesopotaamia ku...
Dolmen koosneb kõrvuti asuvaist püstistest kividest, mida katab kiviplaat ning on enamasti kalmehitis. Menhir vertikaalne maasse püstitatud hiigelkivi ja neid esineb sageli alleedena Kromlehh suuremad ansamblid, mille elementideks on menhirid ja dolmenid. Need kõik pärinevad pronksiajast ja kuulsaimaks näiteks on Stonehenge(kromlehh) Inglismaal 4. Mesopotaamia kultuuri rajajateks peetakse sumereid, kes rajasid templeid, losse ja kindlusi, leitasid kiilkirja ning ümmarguse ratta. 5. Mesopotaamia tähtsaimaks hooneks on tsikuraat, mis astangutega ülsepoole ahenes. Astangute külgedel olid trepid ja mitmesugused väljaehitised. Torni ülemisel korrusel paiknes pikk ja kitsas tempel jumala kujuga. Tuntuim neist on Paabeli torn. Tsikuraadi peal usuti olema jumala puhke ase. 6. Egiptlaste kolm haudehitise tüüpi: 1) mastabad maa-alused kividega vooderdatud
kuningapaari skulptuurpead. Ümarkaarse portaali kohal on vennaskonna vapitahvel ning kahel pool varasema etiku juurde kuulunud etikukivid. Mitu korda esineb portaali piirkonnas kivisse raiutuna Püha Mauritiuse- vennaskonna mustanahalise kaitsepühaku pea. Ja selle autor on Arent Passer kes oli pärit Hollandist. Prantsuse kunst 16. sajandil 1.Loire`i oru lossid- 16. sajandil ehitati mitmeid losse Pariisist lõuna pool, Loire`i orus. Kuningas ja kõrgaadel vajasid residentse, kus saaks olla eemal lihtrahvast ja mille lähedal leiduk jahipidamiseks sobivat maastikku. Francois oli mitme lossi ehitaja või täiendaja. Blois`lossi õue ehitatud keerdtrepp kannabki tema nime. Uutest lossidest oli kõige tähtsam Chambord, mis esindab 16. saj algupoolele omast segastiili, milles ühinevad keskaegsete linnuste ja renessanslike palazzode jooned
Iseloomulik on ka hiina ehitiste eriline katusevorm ja armastus mitmekorruseliste katuste vastu, mille materjaliks on kasutatud glasuuritud savist katusekive. Ehitisi kaunistatakse ohtralt värvilise keraamika ja puunikerdustega. Kiviehitisi on vähem ja neiski on palju üle võetud puitehitiste konstruksioonist ja vormikõnest. Kõige olulisemad kiviehitised olid müürid. Üldtuntud on Suur Hiina müür. Kuid müüridega ümbritseti ka losse, templeid, kloostreid, linnajagusid ja linnu. Suur Hiina müür ei suutnud siiski tõrjuda kõiki vaenlasi. Mongolid eesotsas Tsingis-kahaaniga vallutasid Hiina 1210. Aastal ja nende võim püsis 1368. Aastani. Järgnes Mingi dünastia valitsemisaeg, mil hakati taastama hiinalikke traditsioone. 15. Sajandil ehtiati kivist keiserlik loss Pekingis Skulptuur. Muistses Hiinas ei loetud skulptuuri kõrgete kunstide hulka nagu maali ja kalligraafiat
4. "Laul Igori sõjaretkest."Tähtsal kohal on rüütliau, patriotsmi ülistamine, kangelaste idealiseerimine.See on lugu unistusest ühtsest Venemaast.Teos esindab hääbuvat suulist malevaeepost.Teoses esinevad vanavene jumalad, tavakehadesse puutuvad sümbolid, hingestatud loodus.Venelastel bõliinad. 3.Rüütlikirjanduse 12-13.saj. iseloomustus 12.sajandil muutus aadlitiitel päritavaks..Rüütlid rikastusid, ehitasid uhkeid losse, neil kujunes välja oma elulaad ja kombed.Tekkisid rikkad rüütlilossid, kus kehtisid oma normid ja kombestik.Kui varem pidid rüütlid silma paistma eeskätt sõjaväljal siis nüüd oodati temalt o laitmatut käitumist o tähelepanelikkust ja viisakust o kõrgeid kõlbelisi põhimõtteid o oskust umber käia daamidega o olla peenetundeline ja hell armastaja Lihtsakoelised kangelaslaulud ei suutnud enam rahuldada maitset ja kajastada maailmavaadet.
Tulemuseks on haruldane arhitektuuriansambel. Samavõrd, kui võime hinnata Ohtut unikaalse, ainukordsena, on ta ühtlasi oma ajastu ehituskunsti tüüpiline näide. Mitmel pool üle vabariigi leidub rida mõisaid, milliseid Ohtuga seob lähedane üldlahendus ja detailikõne. Teatavasti olid 18. sajandi 60.70. aastad siinse mõisaarhitektuuri arengus üldse murranguajaks ajaks, mil seniste üsna tagasihoidlike härrashäärberite asemel hakkas laialdlaselt kerkima tõelisi losse. Kaasaegsete hinnangul olevat tollaseid mõisaomanikke haaranud justnagu mingi moehaigus kõikjal algas pingeline ehitustegevus. Tulemusena võimegi perioodi lugeda mõisaehituses üheks viljakamaks ja ka kunstiliselt küllaltki tulemusrikkaks. Tollase mõisaarhitektuuri arengut määrasid veel baroklikud traditsioonid, põhimõtteliselt samad hoonetüübid, mis olid alguse saanud juba 17 sajandil. Muidugi võime me siinjuures eristada mitmeid liine, märgatav on ka teatud rühmitumine
valitsejad võtsid omaks saarerahva eluviisi ning nende kirja kohandati kreekakeelele (lineaarkiri B). Seda osatakse tänapäeval ka lugeda. Minoiline kultuur kolis ka mandrile. Majandus- ja kultuuri- keskusteks said lossid, neist tuntuim, Mükeene, on andnud nime kogu perioodile. Losside ümbert puudusid suuremad linnad, kuid kunstis matkiti Kreetat. Samuti paiknesid lossides peale muude ruumide ka laod ja töökojad, kuid kõik oli kohandatud kreeklaste sõjakale vaimule. Losse ümbritsesid suured kivimüürid; kunstis kasutati sõjatemaatikat. Lossi eesotsas seisid kaks kõrget võimukandjat valitseja ja sõjapealik. Lisaks sõjalised kaaskondlased. Kogu rahva majandustegevust kontrolliti kirjalikud st kujutas loss endast suure majapidamise keskust. Tõenäoliselt olid lossid üksteisest sõltumatute riikide keskused, kes olid pidevalt sõjajajal. Suurt ühtset riiki Mükeene perioodil ei tekkinud.
arvatavasti Kreetalt palju asju üle. Kreetalased austasid eelkõige jumalannasid. Mükeene kultuur- 1400-1100 eKr teame, rohkem kuna seal oli kasutusel lineaarkiri B, mida oskavad teadlased lugeda. Kreeklased kasut. hobukaarikuid, mis tagasid neile sõjalise üleoleku Egeuse piirk-s. Majandus-ja kultuurikeskusteks lossid. Neist tuntuim, Mükeene, kuid losside ümbert puudusid linnad, kuid matkiti Kreetat luksuslike freskodega. Kõik oli kohandatud kreeklaste sõjakale vaimule. Losse ümbritsesid massiivsetest kiviplokkidest nn. kükloopilised müürid. Kunstis esines sõjatemaatikat. Lossi eesotsas seisid kaks kõrget võimukandjat- valitseja ja sõjapealik. Olid sõjalised kaaskondlased, kes arvatavasti relvajõud. Loss kujutas endast suurt majapidamise keskust. 1100 eKr hävis Kreeka doorlaste sissetungi tõttu. Mükeene per. pärineb lin.kirja B tahvlitel jumalannade ja jumalate nimesid, nt Zeus, Hera, Athena jne. Tume ajajärk u
Propüleede. Akropolile kerkis Partheon ( pühendatud jumalanna Ateenale), mis on täiuslikem dooria stiili näide. 3. Hellenistlik aeg - 323 e.Kr - 30 e.Kr ( sureb Kleopatra ) Hellenistlikul ajastul ei pööratud enam nii suurt tähelepanu templiehitusele, vaid rajati palju sammaskäikudega jalutusväljakuid, poolkaares tõusvate pingiridadega vabaõhuteatreid, raamatukogusid, igasuguseid avalikke hooneid, losse ja spordiplatse. Täiustusid elumajad, neile lisati korruseid, nende juurde istutati aedu. Toredus sai omaette eesmärgiks, nüüd hakati segama eri stiile, tekkis ka ümmarguse põhiplaaniga hooneid. · Kunst Vana-Kreekas: skulptuur, vaasimaal Skulptuur Vanimad skulptuurid pärinevad arhailisest ajastust. Need on veel küllalt algelised; nende jäiga sirge asendi, külgedele surutud käed ja otsevaate määras ära püstine kiviplokk, millest kuju välja raiuti. Tasakaalu
Paulo Coelho Posi nimi oli Santiago. Tema elu mõte oli ringi rännata. Vanemad tahtsid, et poisist saaks preester, et vanemad saaks tema üle uhkust tunda. Aga lapsest saadik oli tema unistuseks olnud tundma õppida maailma ja see näis palju olulisem, kui tunda Jumalat ja inimeste patte. Ühel õhtul ütles ta isale, et tahab ringi rännata. Isa ütles pojale ,, Nad tulevad, et leida midagi uut, ja lahkudes on ikka samasugused. Nad ronivad üles mägedele, et vaadata losse, ja leiavad, et minevik oli parem kui see, mis praegu. Olgu neil heledad juuksed või tume nahk, ikka on nad samasugused inimesed kui meie omad." Poisist sai karjus, isa andis talle raha, et ta saaks omale lambad osta. Isa ütles pojale, ,, rända niikaua mööda maad, kuni saad aru, et meie maa on kõige parem ja meie naised kõige ilusamad." Kui päevast päeva ühtesid ja samu inimesi näha, muutuvad nad varsti osakeseks meie elust.
fotosafarisid näiteks põdra-, muskusveise-, vaala-, kopra- ja kotkasafarisid. Rikka linnustiku tõttu on Norra ka suurepärane koht linnuvaatlusteks. Norras on palju kohti, mis pakuvad võimalust heita pilku hoopis teise ajastu kultuurile ja elustiilile. Norras on palju suurepäraseid kirikuid, suur osa neist ehitatud kivist. Kõige kuulsamad kirikud on loomulikult püstpalkkirikud. Samuti on seal hulgaliselt kindlusi, eriti suuremates linnades. Norras on vähe losse selle sõna traditsioonilises mõttes, seevastu leidub aga palju kauneid mõisahooneid. Norra ühiskond on üldiselt hästi korraldatud ja asjad toimivad tavaliselt nii kuis nad peavadki toimima. See tähendab, et rongide, busside ja laevade graafikud on usaldusväärsed, lennud väljuvad õigeaegselt, poed, muuseumid ja vaatamisväärsused on avatud täpselt nii kaua kui lubatud, ja avalik teavegi on tavaliselt täpne ja kaasajastatud.
piirangute kaotamist ja aadli ja vaimulike peamiste maaomanike maksustamist. Esialgsed ebaõnnestumised viisid generaalstaatide kokkuviimiseni, mis viis omakorda Asutava Rahvuskogu tekkeni, mille eesmärgiks oli kehtestada konstitutsioon ja mille eestvedajateks olid Sieyes ja Mirabeau. 1789 vallutati Pariisis Bastille'i kindlus ja revolutsioon oli alanud. Bastille'i vallutamisega kaasnes erakordselt palju vägivalda ja taplusi, põletati losse, lõhuti maju ja tapeti inimesi. Prantsuse revolutsiooni tagajärgedeks on aga rohkem asju, kui esialgu arvata oskaks. Esiteks, peale revolutsiooni lõppu algasid üsna vahetult Napoleoni sõjad, seega on ka see mingil moel revolutsiooni tagajärg. Sõdade eestvedaja oli Napoleon Bonaparte- konsul (hiljem ka imperaator), kelle kätte koondus võim ja kes hakkas teostama ulatuslikke ümberkorraldusi, mis tugevdasid riiki ning parandasid selle majanduslikku olukorda
VARARENESSANSS 15. sajandi alguse arhitektuuris toimus üsna järsk murrang, mis oli seotud eelkõige arhitekti ja skulptori PILIPPO BRUNELLESCHI (1377-1446) nimega. Tema kavandatud kuppel Firenze toomkiriku nelitise kohal sai eeskujuks teistele itaalia arhitektidele. Juba puht tehnilises mõttes oli see hiilgav ja originaalne saavutus. Veel enne oli Brunelleschi kavandanud esimese tõeliselt renessanssliku hoone, Firenze Leidlaste kodu, mille fassaadi ilmestab peenetele korintose stiilis sammastele toetuv kaaristu. 15. sajandil oli renessansskunsti tähtsamaks keskuseks Firenze. Rikastunud patriitsideperekonnad lasid endale püstitada paleesid (itaalia k. palazzo), mille põhjal võibki kõige paremini jälgida itaalia vararenessansi arhitektuuri arengut. Palazzod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus oli neil madal, nii et seda peaaegu tänavale ei paistnudki. Vanimad palazzod on raskepäras...
Vaatamata Saksamaa rahutule ajaloole ja paljude sõdade, eriti Teise maailmasõja purustustele, on riigis säilinud palju mälestusmärke, mis annavad pildi Saksa linnade kuulsusrikkast minevikust. 11.1 Lossid ja linnused Mitmel pool ehivad Saksamaa maastikku keskaegsed linnused, mis on ka turismimagnetiks. Paljud neist on varemetes, teised hoolikalt ennistatud, olles tänaseni selle omal ajal rajanud aadliperekonna käsutuses. Enamik losse asub Moseli ja Reini keskjooksu kallastel, kuid ka Münsteri piirkonnas on säilinud palju Põhja- Saksamaale tüüpilisi vallikraaviga ümbritsetud kindluslosse. Mitmed nendest on muudetud luksushotellideks. Marburgi loss on paremini sälinud kindluslosse Hessenis. See rajati 12. sajandil, kuid omandas praeguse kuju alles ümberehituse käigus 15.- 16. sajandil. Heidelbergi lossist on järel üksnes võimsad varemed. Kunagise hilisgooti ja renessansi stiilis
riik Hiina ajaloos. Samal ajal võeti kasutusele ka kiri. Loomaluudele vajutatud pltkirjatekste, mida kasutati ennustamisel, on säilinud. Kogukonnad olid ühendatud tugeva valitseja, preesterkuninga ülemvõimu alla. Võim tugines ennustuspreestrite ja muudele võimukandjatele, samuti ka sõjaväele kaarikutel võitlevad ülikud ja jalavägi (lihtsõdurid). Kuningad rajasid suurejoonelisi losse ja lasid end matta hauakambritesse. Matuserituaalidel ohverdati hulgaliselt loomi ja ka valitseja teenijad ja naised. U 1000 eKr riik lagunes, tekkisid kodusõjad ja maa killunemine mitmeks vaenutsevaks osaks. Keisririigi teke : Osastisriikide vahelised sõjad lõppesid 221 eKr võitja ühendas oma võimu alla kogu Hiina ja võttis endale nime Shi Huangdi. Püüdis tõsta enese autoriteeti ja kärpida sõjaväelise aristokraatia mõjuvõimu.
peaehitis ja tüsedate nurgatornidega tiibhooned piiravad siseõue. Müürid lõpevad ülal väikestest postikestest rinnatisega, mille tagant tõusevad fantastilise metsana tornid ja tornikesed, kõrged korstnad ja katuseaknad- kõik tihedalt kaetud kaunistustega. Chambord Selline eriline huvi katuseehitiste, eriti just katuseakende vastu jääbki edaspidi prantsuse arhitektuurile omaseks. Juba üksi nende abil võib prantsuse renessansi losse kergesti eraldada täiesti lameda katusega itaalia palazzo'dest. Äärmiselt huvitav on Chenonceaux' loss, mis oleks just nagu sillale ehitatud. 16. sajandi keskel alustati Pariisis Pierre Lescot' (1510-1578) juhtimisel uue Louvre'i lossi ehitust. Selle selge ülesehitus ning peened kaunistused on mõjutanud ka nende meistrite tööd, kellel hilisematel aegadel on tulnud lossile uusi osi lisada - Louvre'i ehitus kestis nimelt aastasadu. Valmis sai loss alles 19
Sammas kaotas järk- järgult oma senise funktsiooni ja muutus rohkem kaunistavaks elemendiks. Tihti oli hoone alus 1/3 terve hoone kõrgusest. Ka katused tehti kas hästi lamedad või hoopis terava viiluga. Hellenistlikul ajastul ei pööratud enam nii suurt tähelepanu templiehitusele, vaid rajati palju sammaskäikudega jalutusväljakuid, poolkaares tõusvate pingiridadega vabaõhuteatreid, raamatukogusid, igasuguseid avalikke hooneid, losse ja spordiplatse. Täiustusid elumajad, neile lisati korruseid, nende juurde istutati aedu. Toredus sai omaette eesmärgiks, nüüd hakati segama eri stiile, tekkis ka ümmarguse põhiplaaniga hooneid. Seitse maailmaimet (täpsemalt vanaaja seitse maailmaimet) olid antiikajal (alates 3. sajandist eKr) väljavalitud seitse maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust. Maailmaimede nimekirju on olnud erinevaid. Esimese seitsme maailmaime nimekirja
vaenlane jalal. Sellel ajal leiutati ka sadul, mis lasi võtta ka kasutusse teisi nagu elevandid, mida kasutati edukalt Rooma armees. Merendus ei olnud veel nii arenenud ja laevad lihtsalt rammisid kokku ja kui üks nendest ära ei uppunud hakkas lahing laevadel. 8 Keskaeg Keskajal hakkavad tekkima tohutud muudatused sõjanduses. Selles ajastus mängid kindlasti suurt rolli hiinlaste püssirohu avastamine. Hakati ka ehitama suuri losse, mis olid omamoodi kaitseks vaenalse eest. Selle tagajärjel tekkisid ka kohe uued relvad nagu näiteks katapuldid ja rammid. Losside ehitajad ka arvestasid sellega ja selle kaitseks ehitati lossi veega ümbritsevaid kraave, alla laskuvaid sildasid, tõusvaid sildasid ja paksud müürid. See ajastu on ka kuulus rüütlite poolest, keda võite juba ette kujutada kandsid raudrüüd, mõõka ja kilpi, mis oli muidugi kohmakas ja raske. Ratsameestele tekkis juurde piik, mis on oda järelkäia
* Turvalisus (41%), * Modernsus (36%), * Head hotellid (35%), * Hea kokakunst / köök (34%) * Hea juurdepääs (30%), * Kosmopoliitsus / hotellindus (27%), * Head ostuvõimalused (21%), * Ööelu (17% ) * Hea hinna / kvaliteedi suhe (10%) Vaatamisväärsused Mitmel pool ehivad Saksamaa maastikku keskaegsed linnused, mis on ka turismimagnetiks. Paljud neist on varemetes, teised hoolikalt ennistatud, olles tänaseni selle omal ajal rajanud aadliperekonna käsutuses. Enamik losse asub Moseli ja Reini keskjooksu kallastel, kuid ka Münsteri piirkonnas on säilinud palju Põhja- Saksamaale tüüpilisi vallikraaviga ümbritsetud kindluslosse. Mitmed nendest on muudetud luksushotellideks . Marburgi loss on paremini sälinud kindluslosse Hessenis. See rajati 12. sajandil, kuid omandas praeguse kuju alles ümberehituse käigus 15.- 16. sajandil. Heidelbergi lossist on järel üksnes võimsad varemed. Kunagise hilisgooti ja renessansi
(joonis) Põhiplaan.(joonis) Tuntumad ehitised.*Itaalia, Veneetsia San Marco * Pisa katedraal * Saksamaa Maria Laach, Wormsi * Prantsusmaa Arles, Poitiers Cluny( Pole enam)* Eesti Valjala. Bayeux`vaip.- on nime saanud oma asukoha järgi. Kõrgus pool meetrit ning pikus 70 meetrit on ta ribana keeratud ümber Bayeux'i muuseumi saali. Seinavaiba 58 stseeni jutustavad Inglismaa vallutamisest kuninga William I Vallutaja poolt. Vaibal on u. 1500 inimfiguuri, lisaks hobuseid, losse, laevu ning vaiba serval kaunistuseks loomi-linde jne. See vaip annab pildi oma ajastu elust. Legendi järgi tikkis vaiba William Vallutaja naine Mathilde. Gooti stiil 12-16saj Tunnus tervakaar, mis läheb ümber altari on koori ümbris käik. Enne seda on koor ja selle lõpus on altar. Neilkurgast läbib põiki. Gootika on linnade kunst, mille sünnimaa on Prantsusmaa. Tallinn on ka gooti stiilis ehitatud. õde'' ( joonised teisele poole) I periood-varagootika 12 saj keskpaigast kuni 13 saj
Chambord on omataolistest mõjukaim. Selle kolmekorruseline peaehitis ja tüsedate nurgatornidega tiibhooned piiravad siseõue. Müürid lõpevad ülal väikestest postikestest rinnatisega, mille tagant tõusevad fantastilise metsana tornid ja tornikesed, kõrged korstnad ja katuseaknad- kõik tihedalt kaetud kaunistustega. Selline eriline huvi katuseehitiste, eriti just katuseakende vastu jääbki edaspidi prantsuse arhitektuurile omaseks. Juba üksi nende abil võib prantsuse renessansi losse kergesti eraldada täiesti lameda katusega itaalia palazzo'dest. Äärmiselt huvitav on Chenonceaux' loss, mis oleks just nagu sillale ehitatud. Blois loss- sinna õue ehitatud keerdtrepp kannab Francois I nime. Fontainebleau loss- seal kujunes välja omaette arhitektide, sisekujundajate, skulptorite ja maalijate koolkond. Kunst 17. sajandil 19. Millist ühtset stiilinimetust kasutatakse 17. sajandi kunsti kohta? Barokk 20. Iseloomusta Flandria 17
4.Araabia ja Muhameedlik kultuur Koraan Koraani nime all tuntud kogumik on nii islami pühakiri kui ka elukorralduse juhis. Koraan ning seda täiendav ja seletav püha raamat sunna kujunesid islami kultuuri põhi allikateks. Islami kunst Domineeriv roll kuulus arhitektuurile. Kõikjal kus muhameedlus kanda kinnitas kerkisid moseed jm. Ehitisi kaunistasid kuppelkatused, võlvitud sissekäigud, galeriid, rikkalik ornamentika. Püstitati ka losse ja paviljone. Muda jõukamaks said muslimi valitsejad, seda uhkemaid ehitisi lasksid nad ehitada. Oli keelatud kujutada loomi ja inimesi. Teadus Islam soosis neid teadmisi, mis ei olnud vastuolus koraaniga. Nn tõelised teadused olid kõik seotud koraaniga. Grammatika uuris koraani sõnavara ja lauseehitust, õigusteadus tegeles koraanis leiduvate juriidiliste probleemidega. Koraani uurijad olid islamimaailmas väga austatud. Ei alahinnatud ka teiste alade teadlasi. Koolid ja haridus
Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi: seinu nagu jätkanuksid ülal maalitud sammaskäigud. Lagedele maaliti rünkpilved, mille vahel hõljusid imelikes poosides kas inglid ja pühakud või tegelased antiikmüütidest. Nii tekkis mulje taevani ulatuvast ruumist. Baroki ajajärgul plaanipärastati ka linnaehitust. Eelistati tugevaid värvusi, ehitati mitut värvi kivist ja kaunistati kullatud pronksiga. Barokiajastul ehitati Euroopas palju suurejoonelisi losse, rajati pöetud puude ja sirgete alleedega parke, kujundati avaraid väljakuid mälestussammastega, planeeriti esinduslikke linnaosi. Arhitektuur Itaalias: Kirikutes mindi üle ladina ristile ning kirikud muutusid pikkadeks. Põhja- ja lõunatiibadesse ehitati kabelid. Väga suurt tähelepanu osutati maalidele ja skulptuuridele. Nende eesmärgiks oli muuta kirik suursugusemaks. Välisvaatel tohutult dekoratsioone. Lopsakas fassaad. Kirik kahekordne ja fassaad varjas kupli, jättes suursuguse
Renessanss Ajastu isel.: 14-16.saj (kõige varem Itaalias); kiriku osatähtus endiselt suur; reform. seotud uued ideed > inimene peab saamaga Jumalaga otse suhelda; piiblit peab lugema (rahva harimise algus, piibli tõlkimine)> kirjaoskus muutus üldiseks (Lääne-Eur.); maadevastused; inimeste maailmapilt muutus, elurõõmsam maailmavaade; oluliseks mõjuteguriks said eri kultuuritaustad; suured sõjad: Pr-It sõjad, Rooside sõjad, Saksa väikeriikidevahelised sõjad; linnakutluur arenes edasi linnakodanik muutus eraldi seisuseks; teaduse ja tehnika kiire areng ARHITEKTUUR: juhtpos. tõusis Itaalia; hooned väiksemad kadus püüd kõrgustesse; sammas ja kuppel; hinnati harmooniat, proportsioone; kaarjad jooned Itaalia: tähtis Firenze; juhtpos. kuulus Medici dünastiale; esimene arhitekt Brunelleschi ja tema töö: Firenze katedraali kuppel;lastekodud Capella Pazzi Firenzes; eriti hoogne palazzode ehitamine (2-3 korrust, alumine rustikaalses stiilis...
pilastrid, poolsambad, nisid jms, järgis Vana-Rooma eeskuju. · 16. sajandi 2 poolel hakati hooneid rikkalikumalt kaunistama, mis andis märku uue stiili tekkest. · Suurenes ilmalike ehitiste raamatukogude, raekodade, haiglate, kauba- ja kohtukodade osatähtsus. · Muudatused toimusid rikaste elamuehituses. · Keskaegsete kõverate tänavate ääres üksteise küljes kinni olevate kitsaste majade asemel hakati ehitama avaraid, laiade treppidega ruudukujulisi losse, mille keskel oli sammaskäiguga ümbritsetud siseõu. · Esimesed vararenessansslossid meenutasid pigem oma lihtsuse tõttu kindlusi: kolmekorruselise maja esimene korrus oli tahumata kividest ning selle väikesed aknad asetsesid kõrgel, ülemiste korruste aknad olid ümarakaarelised. · Renessansile kujunes iseloomulikuks ehisviilu ja dekoratiivse raamistikuga neljakandiline aken.
Maalidel puudus rahu. 28. Nimeta Saksa kuulsaim renessansikunstnik, millega tegeles, mis olid tööde teemad, kuidas kujutas? Sajand? Saksa kuulsaim renessansikunstnik-Dürer. Tegeles maalide ja graafikaga. Tööde teemad-Piibli tegelaste kujutamine, Kristuse kannatuslugu, Maarja elu. 29. Mida tead prantsuse 16.sajandi kunstist? Mida ehitati? Mis oli eeskujuks? Millele erilist tähelepanu pöörati? Nimeta kuulsaim ehitis, mis sel perioodil valmis? Prantsusmaa. Ehitati losse, linnuseid, kirikuid. Eeskuju võeti Itaaliast. Tähelepanu pöörati katusele ja akna kaunistustele. Kuulsaim ehitis-Louvre (Euroopa suurim kunstimuuseum). 30. Nimeta Eestis renessansiga seotud ehitis, kirjelda, nimeta ka sel perioodil tegutsenud portreist? Sajand? Ehitis- Mustpeade maja. Kuulsaim portreist-Michel Sittow.
mõne aastaga oma kaks last ja naise. Teose süzee puudutas heliloojat tema isikliku traagilise kogemuse tõttu väga lähedalt ning on andnud ooperile erakordse muusikalise sügavuse. · 1853.a. Trubaduur · 1853.a. Traviata- Esietendus kukkus läbi. Sest ooperis oli midagi niisugust, mida varem polnud laval näha. 1)tõi ooperisse oma kaasaegsed. 2) Sündmustik oli tavaline 3) Laval polnud losse, balleesid, lahinguvälju ega kuningate kambreid /Kõik oli tavaline, nagu omas kodus). Ja see jahmatas vaatajaid. · 1855.a. Sitsiilia verepulm · 1857.a. Simone Boccanegra · 1859.a. Maskiball · 1862.a. Saatuse jõud · 1867.a. Don Carlos · 1871.a. Aida- Kirjutas selle Egiptuse valitsuse ettepanekul. Oli mõeldud Suessi avamiste pidustustele. Aida on tema 26-st ooperist 24-s. Ta ei kirjutanud 16 aastselt peale sedxa mitte ühetgi heliteost
tarvitatud detailid. Eriti armastati voluute; need keerdusid fassaadidel, ümbritsesid ovaalseid aknaid või imelikke sopiliste viiludega portaale. Taas tuli käibele basiilika, kuid uudselt ümberkujundatuna. Pealööv ehitati hästi avar ja valge, külglöövidest moodustati rida kabeleid, altaripoolses osas kerkis kuppel. Kirikutel võis leiduda ka fassaaditorne; neil kõrgusid veidrad paisutustega tornikiivrid. Barokiajastul ehitati Euroopas palju suurejoonelisi losse, rajati pöetud puude ja sirgete alleedega parke, kujundati avaraid väljakuid mälestussammastega, planeeriti esinduslikke linnaosi Jõudnud üle Itaalia piiride, omandas barokkarhitektuur igal maal erinäolise ilme. Saksa alade küllusliku ja toretseva laadi parimad näited on Belvedere loss Viinis ning nn. Zwinger Dresdenis - see on võluvalt koketsete galeriide, tornikeste ja nurgapaviljonidega ümbritsetud peoplats. Saksa barokkehitiste juures torkavad
Astronoomia, hieroglüüfkiri, head matemaatikud(tundis numbrit 0) Püramiidtemplid, observatooriumid, sideaine Hispaanlased vallutasid riigi Inkad Umbes 1200 kuni 1700 keskpaik Peruu aladel Piiramatu võimuga kuningas Kihistumine: jagunes neljaks, valitsejad olid ülikute seast 1) kuningas 2) päris inkad 3) inkade segaverelised järeltulijad 4) alistunud rahvad Tegevusalad: põlluharimine, ehitasid losse, templeid, teid ja korrastasid neid Mitu jumalat, ohverdamine, päikesepidustus Sõlmkiri, õppimine põhines mälul, kutsekoolid Rajasid linnasid kõrgmägedesse, ei kasutanud sideainet, sillutatud teed Hispaanlase vallutasid riigi 20. Iseloomustada muinas-Aafrika kultuure: Aksum 1-7saj pKr Põhja-Etioopia Geesi keel Suured ehitajad: Kivisteelid, teplid, plaeed Etioopia 12-15 saj Ida-Aafrika
Hiina arhitektuur on põhiliselt siiski puitarhitektuur. Puitu kasutades saab võrreldamatu paindlikuse, kohandatavuse ja mitmekülgsuse. Üheks iseloomulikumaks ehitiste elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega maalitud palk. Kiviehitisi on suhteliselt vähem ja neiski on palju üle võetud puuehitiste konstruktsioonist ja vormikõnest. Iseloomulik element kivist ehituskunstis on müür (nt. Suur Hiina müür). Müüridega ümbritseti losse, templeid, kloostreid, linna jagusid ja linnu. Ainult Hiinale unikaalselt eraldavad seinad tubasid samal ajal tervet maja raskust kandmata. Kuulus tsitaat dikteerib samuti, et Hiina majad püsivad isegi siis püsti kui seinad kokku kukuvad. Hiinale väga iseloomulikud elemendid on veel kaarjad värvilised katused, mitmete keerukate nikerdustega aknaraamid ja fassaad ning head õnne soosivad skulptuurid. Kõik see viitab sellele, et Hiinas tegutsesid tõelised suurmeistrid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
