4) Mesopotaamias mehel piiramatu võim 5) Mesopotaamias oli ühiskonnaelu vähem reguleeritud kui Egiptuses ( kirjutajad ) 6) --------,,------------ surmajärgsele elule ei pööratud nii palju tähelepanu 7) Mesopotaamias said inimesed jälgida loomade ohverdamist 8) Mesopotaamias kiilkiri, egiptuses hieroglüüfid 9) Mesopotaamias oli kirjaoskajate hulk suurem 10) ---------..--------- ehitati losse, müüre, tsirkuraate 11) Egiptuse kunstis kujutati põhiliselt vaaraoga seotud asju, mesopotaamia kunstis ka rahvast 12) Skulptuuride tegemine Mesopotaamias oli vähem arenenud kivi puudumise tõttu
1. Millal kujunes välja India kultuur ja kuhu ta levis? India kultuur hakkas välja kujunema III at. eKr . Levis naaberriikidesse (Nepaal, Indoneesia, Malaisia, Tai, Hiina). 2. Mis on stuupa? Stuupa, mongoli suburgan, tiibeti tsörten, Buddha õpetust sümboolselt kujutav rajatis. Koosneb harilikult nelinurksest alusest ning kera ja koonusekujulisest ülaosast, mis sümboliseerivad vastavalt ürgelemente maad, vett, tuld, õhku ja eetrit. Stuupa teisendvorm on pagood. 3. Millised olid India templid ja kuidas kaunistatud? India templid on peamised vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad rohkem monumente kui ehitisi. India templi kõige püham paik, kus asub jumala kuju, on tavaliselt väike, tempel sel...
Arhitektuur Hiina arhitektuur on põhiliselt puitarhitektuur. Puitu kasutades saab võrreldamatu paindlikuse, kohandatavuse ja mitmekülgsuse. Üheks iseloomulikumaks ehitiste elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega maalitud palk. Kiviehitisi on vähe kuna see on kunstnike jaoks liiga raske töö ja seda teevad tavaliselt lihttöölised. Kiviehitistes on üle võetud puuarhitektuuri konstruktsioon ja vormikõne. Enamasti tehti kivist müüre. Müüridega sai kaitsta losse, templeid, kloostreid, linna jagusid ja linnu. Skulptuur Skulptuur ei olnud muistes Hiinas kõrgete kunstide ulgas nagu olid maalikunst ja kalligraafia. Sellest hoolimata on skulptuure tehtud üsna palju. Materjali valik oli üsna laialdane: keraamika, kivi, pronks, puu, elevandiluu, bambus, jne. Tarbekunst Tarbekunst on Hiinas väga kõrgetasemeline. Põhilised alad olid metallehitistöö, nikerdused, tikandid, email- ja lakktööd ning eriti portselan. Hiina kunsti omapärasused
Mõisted: Hellen kreeka hõimude doorlaste, aioollaste, joonlaste ja ahhailaste esivanemad. Lineaarkiri A-kreetalaste kasutatud savitahvlitele vajutatav silpkiri, mida ei osata siiamaani lugeda. Lineaarkiri B-varaseim kreekakeelne kiri mille lugemise saladuse on teadlased lahendanud. Kükloopilised müürid-massiivsed kiviplokkidest losse ümbritsevad müürid. Aristokraatia-rikas ja mõjukas ülemkiht. Barbar-kõik mittehellenid, st need kes räägivad arusaamatut keelt. Trireem- kreeklaste sõjalaevad Ahhailased-kreeka hõim, kes rajasid Mükeene kultuuri. Doorlased-kreeka hõimud, kes tungisid Kesk- ja Lõuna-Kreekasse u 1200 eKr. Joonlased-ahhailased, kes põgenesid doorlaste eest Väike-Aasiasse ja Egeuse saartele. Polis-Kreeka üsnagi väike linnriik. Koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest.
templeid Kultuurisaavu kiilkiri võeti üle Hammur Kunstnike Rippaiad, tused sumeri keel ja api kõrge tase, Paabeli torn kultuur seaduko rajasid gu raiuti suuri losse kivisse 2. Muistse Mesopotaamia ühiskondlikke olusid aitab kõige paremini mõista Vana- Babüloonia valitseja Hammurapi seaduste lugemine. 1) Kui keegi mees süüdistab teist, ja kahtlustades teda tapmises ei suuda seda tõestada, siis peab see, kes süüdistab, surema.1 2) Kui keegi kahtlustab teist nõiduses, ei tõesta aga seda, peab see, keda nõiduses
21 aastaselt löödi nad rüütliks. Rüütli reeglid: au ja õiglus Kuuletumine vanematele rüütlitele ja vennalik sõprus omasugustega Mitte minna mitmekesi ühe vastu ega rünnata maas lamajat. Truudus ja ustavus Ei tohi valetada ja petta Pidid täitma kohustusi (vangilangenu pidi tasuma õigeaegselt lunamaksu) Umbes 12. sajandil muutus aadli tiitel päritavaks sõjameeste ja maavalitsejate seisuseks. Rüütlid rikastusid, ehitasid losse, kus seltskond veetis kommetekohast peent jõudeelu, ning neil kujunes välja oma elulaad ja kombed. Arenes seltskondlik suhtlemine ja avardus silmaring. Algsest Maarja-kultusest kasvas rüütliseisuse ilmalikumaks muutudes daamikultus ja rüütel arenes robustsest sõjamehest seltskondlikuks, peenekombeliseks kavaleriks. Igal rüütlil oli oma südamedaam kellele pühendas ta oma vägiteod. Lihtsakoelised kangelaslaulud ei suutnud enam rahuldada maitset ja kajastada maailmavaadet
Vanglaülem tapeti kohapeal ning tema pea aeti teiba otsa, rahvahulk marssis sellega aga mööda Pariisi tänavaid. Oli alanud stiihilise rahvaterrori ajastu, ühtlasi aga ka Prantsuse revolutsioon. Bastille lammutati ning selle asemele tekkinud tühi plats muudeti tantsimiskohaks. Kindluse jäänused veeti Prantsusmaa erinevatesse kohtadesse ja despootia kukutamise sümboliteks. Bastille'st alguse ja hoo saanud rahvavägivald levis üle maa, kõikjal põletati losse, lõhuti maju ja kauplusi ning tapeti ka inimesi. See vägivald avas aga ka tee reformidele, sest ärahirmutatud kuningavõim andis end nüüd Asutava Kogu ja selle vastmoodustatud relvajõu, Rahvuskaardi voli alla. Edaspidi hakati läbi viima mitmeid reforme ning koostama põhiseadust, mis pidi kuninga võimu oluliselt piirama. Bastille Päev, mida tähistatakse iga aasta 14. juulil, valiti Prantsusmaa riigipühaks 1880. aastal.
ornamentikas,esineb joonia samba kapiteelidel,barokkfassaadidel.Mustpeade maja katuse kolmnurksel viilul. Kartušš- Kaunistus arhitektuuris,mis koosneb ovaalsest kilbist ning seda ümbritsevast rullis otstega raamistusest. Balustraad- Balustritest (keskosas paisustatud profiiliga sambakestest) moodustatud trepi- või rõdukäsipuu. Nimeta barokse plaanilahendusega linnu Euroopas. 1) Rooma 2) Peterburg 3) Narva 4) Riia Nimeta barokkstiilis kuulsaid losse Euroopas (6-10) 1) Belvedere loss 2) Austrias Skoklosteri loss 3) Rootsis Zizzle 4) Mafra National Palace 5) Portugalis Ludwigsburg Palace 6) Saksamaal Neuschwanstein loss 7) Versailles loss Kes, millal ja kuhu rajas Peterburi? 1703 a asutas tsaar Peeter 1 soistele Narva jõe suudmealale ja peaaegu inimtühjadele saartele Sankt-Peterburi(eesti k Peterburi).Üldlevinud legendi kohaselt olevat Peeter 1 läinud
1. Jaapan 16. sajandil väepealikute Oda Nobunaga ja Toyotomi Hideyoshi juhtimisel ühendati riik. Jaapanis oli 4 seisust: samuraid, talupojad, käsitöölised ja kaupmehed. Kõrgaadli ja buda vaimulike positsioonid nõrgenesid. Talupoegade olukord halvenes-piirati liikumisvabadust, reglementeeriti elukorraldust ja tõsteti makse. Riigi arengut mõjutas kontaktide teke Euroopaga-kaupmehed ja meremehed tõid Jaapanisse Euroopa tarbekaupu ja tulirelvi. Kultuuris hakati püstitama losse, uhkeid kaupmeheelamuid, paviljone jne. Lugupeetavust rõhutavad elemendid ühendati oskuslikult lihtrahva traditsioonilise ehituskunstiga. Maalikunstis tekkis 16. Sajandi lõpul Kano koolkond. Sajad kunstnikud andsid hinnatava panuse jaapani maalikunsti.Linnakultuuris oli tähtsalt kohal teater. Nukuteatri etendusi anti 1- 1,5 m nukkudega. Rahvateater oli kaduki, kus mängisid vaid meesnäitlejad,kelle amet oli pärandav.
Prantsusmaal)jätkas Louvre'i ehitamist, teinud kuulsa kellapaviljoni Mansart 1598-1666 – kõige prantsusepärasem arhitekt, katusearhitektuur oli eriti iseloomulik, väga prantsusepärane Louis le Vau 1612-1670 – pani aluse uuele lossiehituse põhiplaanile Vaux-le-Vicounte lossil, kahe eenduva külgtiivaga, uus hoonetüüp hotell(mugav, avar rikkama elukihi elumaja, pearõhk põhiplaani otstarbekusel), ehitas ka prantsuse instituudi hoone, on teinud terve rea väiksemaid losse, Perrault 1613-1688 – väljus kuskilt konkursilt võitjana, kuulsa nn Louvre'i kolonnaadi, alumine korrus äärmiselt lihtne, teist ja kolmandat korrust läbivad sambad, Hardouin-Mansart 1646-1708 – on seotud Versailles'i losse ehitamisega, oli eeskujuks paljudele Euroopa õukondadele KLASSITSISM 18.saj teine pool, 19.saj esimene kolmandik ajastu iseloomustus – valgustussajand, Voltaire (kirjanikud), Mozart (helilooja) USA loomine, 4
maastikupildi seeriana 2) Aias liikumist kogetakse nagu pärgamendi rulli lahti kerides üks pilt korraga igal aia osal on oma nimi veemaastik, mägimaastik jne · Kujunduselemendid: 1) Vesi, veekogud, sillad, kivid, kaljud,paviljonid, haljastus. 2) Puit- ja kivi arhitektuur katus oli kaugele veenduv , kõver ja mitmekordne. Kivimüüridega ümbritseti maju, aedu, losse ja templeid 10. Jaapani traditsioonilised aiad · Mõjutused: Hiina aiakunst Budistlik arhitektuur · Kujunduselemendid: Vesi, sillad, miniatuursed liivast ja kivist sümbolid, teerajad, kivid ja skulptuurid ja paviljonid. · Sümbol: Aiarada sümboliseerib inimese spirituaalset rännakud läbi elu · Tüübid: 1) Tiigiaed 2) Kuiv maastikuaed mediteerimiseks 3) Teeaed puhastavaks teejoomiseks 11
Ta oli üpris pirtsakas ja isekas tütarlaps ja nii ei sobinud talle kõik ette juhtuv. Elisabethikesele otsiti välja elamud, kuid üksgi nendest ei sobinud tema nõuetega. Lossi ümbruskond pidi olema vaikne, ümberringi mets ning tiigikesed ja mis kõige tähtsam tema toas pidi särama päike, et tal oleks igapäev hea tõusta, teha oma rõduaken lahti ja tunda rõõmu ilusast hommikust. Printsess kappas juba mitmendaid nädalaid mööda losse aga mõtetult. Nii tõi tema ema lagedale viimase varjandi, mis temale kõige paremini istus. Loss, kus on ilus veranda ning lillerikas aed, uksed aknad avatud iga päev. Kuna merineitsi oli pirtsakas ning ka see temale ei sobinud tuli tal ema tahtmist mööda siiski sinna kolida, sest üks väärikas õukond ei saa ju ometi mitu aastat ühes ja samas residentsis elada. Printsessil tuligi kolida teise lossi elama.
PRANTSUSE RENESSANSSKUNST: Renessanss algas alles 16 saj keskpaigast, püsivad gooti mõjud. · Pr.maale tulid renessansi ideed sõjakäikudelt Itaaliasse. Prantsusmaale hakati kutsuma itaallastest kunstnikke ja arhitekte, th. ka Leonardo. Siiski ei toimunud tavaline kunsti matkimine, vaid prantsuse kunstnikud lõid oma, kauni, selge ja peene renessansskunsti, mis aga algusest peale teenis ainult valitsejaid. · Tähtsaim oli arhitektuur. Loire jõe orgu kerkis ridamisi losse: Francois I jahiloss Chambord (tänapäeval presidendi suveloss); Chenonceaux' loss, ehitatud sillana üle jõe, kaaristu; Amboise; Blois; AzayleRideau. · Lossid erinesid Itaalia palazzodest * Olid veel gootipärase põhiplaani & masside jaotusega, kuid reness. detailide & dekooriga: katus oli kolmnurkne ning sageli olid katusel tornikesed
Barokk 17.saj 18.saj I pool Sõna ,,barokk" on pärit portugali keelest (barocco ,,lopergune pärl"). Barokk kasvas välja renessansist, oli rohkem kokkuvõttev kui uunendav ajastu. Renessansiaegne harmoonilisus asendus rahutu liikumise, teatraalsuse, liialdusega kõkides kunstiliikides. Ehitati suurejoonelisi kirikuid ja losse, mis olid kaunistatud ornamentide, reljeefide, kujude ja sammastega. Rajati uhked pargid kunstipäraselt pügatud põõsaste ja lillepeenardest mustridega. Muusikas arenesid erinevad stiilid nii maade kui muusikaliikide kaupa. Heliloojad pidid oskama kirjutada erinevat muusikat (teatri-, kiriku-, kodumuusika jm). Uued jooned muusikas: · Heakõlalise renessanss-muusika asemel eelistati pingelist, kontrastset muusikat
katuseservades olid kaotanud oma mõtte, tsemendist valatud kaunistused ei suutnud võistelda keskaegsete kiviraidurite hingestatud loominguga. Hakati ära kasutama ka teiste ajastute ehituspärandit, kuid seda tehti süsteemitult, haarates natuke ühest stiilist, natuke teisest ning tihtipeale ei tarvitsenud need omavahel üldse sobida. Kerkisid keerulised, gootikast innustatud või siis renessansi ja barokiaegseid losse jäljendavad hooned. Isegi tööstushoonetele lisati keskaegsete kirikute või muude hoopis teisel eesmärgil loodud ehitiste detaile. Sellist mitme stiili kokkusobitamise põhimõtet nimetatakse eklektikaks ning vastavalt tekkinud arhitektuurilaadi eklektitsismiks. Seoses tööstuse tormilise arenguga 19. sajandil kasvasid linnad tohutu kiirusega ning täitusid just selliste loominguliselt vaeste eklektiliste ehitistega, millel siiski ei puudunud mõnikord ka oma võlu või põnevus
ümaravormilistele naisfiguuridele. Traagilisi elamusi ja nukrat järelemõtlikkust Rubensi töödes ei esine. Hollandi maalikunst Hollandi kunst saavutas iseseisvuse nii nagu Holland ise. Hollandi laevastik oli võimas, võrreldav inglise laevastikuga. Sõideti eksootilistesse maadesse, toodi eksootilist kaupa kaugelt. Hollandlased püüdsid olla sõltumatud õukonnast, kuigi elamud olid elanikel barokilikud. Neil ei ole losse ja ballidetraditsioone. Õukonnakultuure pole, aga elulähedane barokk. Tubade seintele taheti maale. Taheti oma seintel näha maastikku, olustikumaale, lähedaste portreid ning natüürmorti (tehtud esemetest). Barokk on aeg, kui hollandlastest saavad tulbikasvatajad. Maalikunstis armastavad hollandlased sooje toone (pruunid, kollased), mis loovad õdusa, koduse meeleolu.
Kaifeng, ehitatud 1049. aastal. Shanixi pagood Yingxianis. Ehitatud 1058. aastal. Lossid ja templikavatised koosnevad üksikutest madalatest hoonetest, mis on sümmeetriliselt paigutatud avara õue ümber. Rõhk pandi hoonete kooskõlastamisele ümbritseva loodusega. Levinud on ka auväravad ehk pailou'd Pailou Xidis Pailou Shenyangis Kivist ehituskunst Iseloomulik element kivist ehituskunstis on müür. Müüridega ümbritseti losse, templeid, kloostreid, linnajagusid ja linnu. Tuntuim on Suur Hiina müür. Suur Hiina müür Kaitserajatis, mida on ehitatud 3. sajandist eKr kuni 17. sajandi alguseni, eesmärgiga kaitsta valitsevaid dünastiaid võõrvõimude sissetungi eest. Müüri kogupikkus on 8851,8 km. Müür on 9 meetrit kõrge, ülaosas 5,5 meetrit lai ning varustatud müüripealse tee, vahitornide, väravate ja kantsidega, millest vahitorne on kokku
vormikõnest. Hiina arhitektuuri uskumuse kohaselt ei saa pahad vaimud end kõverate servade peale istutada ning seepärast ongi sealkandis komme üles keeratud nurkadega katuseid ehitada. Et asi veel kindlam oleks, pannakse katuse nurkadesse mingid elukad istuma; mida rohkem elukaid, seda kõvem kaitse kurjade vaimude eest. Iseloomulik element kivist ehituskunstis on müür. Igaüks on kuulnud ja mõnigi ise näinud Suurt Hiina müüri. Kuid müüridega ümbritseti ka losse, templeid, kloostreid, linnajagusid ja linnu. Hiina skulptuur Skulptuuri ei loetud muistses Hiinas kõrgete kunstide hulka nagu maali ja kalligraafiat. Sellest hoolimata on skulptuuri viljeldud üsna ohtralt. Materjal on kõikvõimalik keraamika, kivi, pronks, puu, elevandiluu, bambus jne. Mõningatel ajajärkudel on loodud väga suuremõõtmelisi skulptuuriteoseid, teistel jälle miniatuurseid. Eriti tuleb märkida hiinlaste oskust materjali omapära kasutamisel.
Trooja oli üks egeuse kultuuri keskuseid. Kõige vanemad egeuse kultuuri keskused leidis Evans Kreeta saarelt EGEUSE KULTUURIST Egeuse kultuur jaotatakse kolme ajastusse: Varane ajastu kõrgkultuuri ette valmistav,u. 3.-2. a. tuh eKr Keskmine ajastu tekib kõrgkultuur, keskuseks Kreeta, u. 2000-1600.a eKr Hiline ajastu keskused mandril: Mükeene,Trooja; u. 1600-1100.a eKr EGEUSE KULTUUR Rajatud palju suuri losse Suurim neist on Knossose palee Kreetal Kiviplokkidest kuivmüürina Sambad katuse ja talastiku toestamiseks KNOSSOS EGEUSE KULTUURIST Kreeta sambad. Lisaks Knossosele on Kreetalt leitud veel 5-6 väiksemat lossi (Phaistos) Kreeta sammas Knossoses http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf PHAISTOSE LOSSI VAREMED EGEUSE KULTUURIST Temaatika on üllatavalt rahumeelne, sõda ei kujutata üldse. Kujutati loodust, mänge ja õukondlikke pidustusi.
Vaade siseõuest on ilus.Villa d'Este. Hakati rajama parke, aedu, salaaedu. Purskaevud kuulusid aedade juurde. Kaunistatud pügatud puude ja mustade küpressidega, head vaated. 11.Millal ja millest sai alguse renesanss-stiil Prantsusmaal? Hakab levima 16.sajand. Seda stiili aitasid kujundada Prantsusmaa sõjakäigud Itaaliasse.Itaaliast toodi kunstiesemeid ja kutsuti kuntsnike kujundama moodsat elukeskkonda prantsuse ülemkihile. 12.Arhitektuur Prantsusmaal? Hakatakse ehtiama losse.Lossidel säilib gooti pärane põhiplaan.Hoonetel on kõrge viilkatus, säilivad gooti pärased kõrged katusetornid.Ehitatakse aknaid üle katuse joone.Piiratud veega või ehitati üle jõgede, järvede keskele.Esimese korrusel suured aknad. Fassade kaunistati pilastritega ja poolsammastega.Hakkasid ehitama keerdtreppe.Trepikäigud väljaspool. Kasutati reljeefe.Arhidektuur lähtub manerismist. Kõrvalhooned on tihedalt seotud ja kaob gooti põhiplaan, õue plaan vabamalt paigutatud
Märgatavad oli bütsantsi ja pärsia,kagu-aasia malai kultuuri mõjud. Õitseng kestis 8-12.saj. ISLAMI KUNST · Tähtsal kohal oli arhitektuur. Kõikjal, kus muamedlus oli kerkisid moseed(pühakojad),medresed(islamiusuliste noormeeste koolid),hauakambrid,rajati kaubatänavaid,karavandide peatuspaiku. · Kuppelkatused olid,võlvitud sissekäigud,galriid,rikkalik ornamentika. Püstitati losse,paviljone. · Esimesed moseed Mekas ja Mediinas olid tagasihoidlikumad,hakkas kerkima suuremaid nagu Omari mosee Jeruusalemmas, Al-Aksa mosee ja Omaijaadide mosee Damakuses. Al-Azhari mosee Kairos. Mida suurem oli nende võim, seda uhkemaid ehitisi lasksid nad püstitada. · Probleeme tekitas Muhamedi keeld kujtada Allahi loodud elusolendeid-inimesi ja loomi. Sellep puudusid islami kunstist skulptuur ja tahvelmaalid. Hooneid ilustati vaid
ja jaamade ehitamisel. Varsti aga selgus, et metallkonstruktsioonid ja raudbetoon võimaldavad ehitada hooneid sajanditeks. Hakati ära kasutama ka teiste ajastute ehituspärandit, kuid seda tehti süsteemitult, haarates natuke ühest stiilist, natuke teisest ning tihtipeale ei tarvitsenud need omavahel üldse sobida. Kerkisid keerulised, gootikast innustatud või siis renessansi- ja barokiaegseid losse jäljendavad hooned. Isegi tööstushoonetele lisati keskaegsete kirikute või muude hoopis teisel eesmärgil loodud ehitiste detaile. Sellist mitme stiili kokkusobitamise põhimõtet nimetatakse eklektikaks ning vastavalt tekkinud arhitektuurilaadi eklektitsismiks. Seoses tööstuse tormilise arenguga 19. sajandil kasvasid linnad tohutu kiirusega ning täitusid just selliste loominguliselt vaeste eklektiliste ehitistega, millel siiski ei puudunud mõnikord ka oma võlu või põnevus
Trooja oli üks egeuse kultuuri keskuseid. Kõige vanemad egeuse kultuuri keskused leidis Evans Kreeta saarelt EGEUSE KULTUURIST Egeuse kultuur jaotatakse kolme ajastusse: Varane ajastu kõrgkultuuri ette valmistav,u. 3.-2. a. tuh eKr Keskmine ajastu tekib kõrgkultuur, keskuseks Kreeta, u. 2000-1600.a eKr Hiline ajastu keskused mandril: Mükeene,Trooja; u. 1600-1100.a eKr EGEUSE KULTUUR Rajatud palju suuri losse Suurim neist on Knossose palee Kreetal Kiviplokkidest kuivmüürina Sambad katuse ja talastiku toestamiseks KNOSSOS EGEUSE KULTUURIST Kreeta sambad. Lisaks Knossosele on Kreetalt leitud veel 5-6 väiksemat lossi (Phaistos) Kreeta sammas Knossoses http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf PHAISTOSE LOSSI VAREMED EGEUSE KULTUURIST Temaatika on üllatavalt rahumeelne, sõda ei kujutata üldse. Kujutati loodust, mänge ja õukondlikke pidustusi.
Skulptuuris ei loodud kuigi palju kõrgetasemelisi romantilisi teoseid. Ainsa skulptorina olgu siin mainitud prantslane Francois Rude (1784- 1855). Tema sõdalastega reljeef Pariisi Tähe võidukaarel kannab sama nime prantsuse revolutsioonilaulu "Marseljeesiga". Inglismaalt sai alguse gootika jäljendamine. See suund ehituses, mis on küll peen, kuid samas siiski veidi hingetu ja kuiv. Kerkisid keerulised, gootikast innustatud või siis renessansi- ja barokiaegseid losse jäljendavad hooned. Toimus mitme stiili kokkusobitamine, seda põhimõtet nimetatakse eklektikaks ning vastavalt tekkinud arhitektuurilaadi eklektitsismiks. Seoses tööstuse tormilise arenguga 19. sajandil kasvasid linnad tohutu kiirusega ning täitusid just selliste loominguliselt vaeste eklektiliste ehitistega, millel siiski ei puudunud õnikord ka oma võlu või põnevus. Küllalt palju leidub neid ka Eestis. Klassitsism 18. sajandi teisel poolel Klassitsism. Eeskuju antiigist
Olla nagu kõik või jääda iseendaks? Nii tihti olen istunud siin kõval koolipingil, hoidnud kätega oma mõtliku pead ja kuulanud tarkust siit, sealt kui ka ukse tagant. Vahest on tunne, et kõike seda on korraga liiga palju, nii palju ja suures koguses, et unustan lõpuks iseendagi. Sammun iga päev kooli seda sama teed pidi nagu esimesel koolipäevalgi, kui ema mul autoteest kaugele käskis hoida ning metsaraja ohutusest jahus. Kannan koolis alati kaasas neid samu õpikuid nagu minu sõbradki ja loen sama innukalt sekundeid, et ikka kontrollida ega tund pikemaks ei veni. Kuid kas nii saan ma targaks, leian õige tee ja astun ellu sirge seljaga? Tulen ma toime selles hallis udus, mis iga päevaga vaid tihedamaks muutub ja meie vaateid maailmale hägusemaks muudab? Varsti me ei oska isegi enda elu üle otsustada ja teeme selliseid valikuid, vigu ja tegemisi, mis lõikavad nagu katk meilt jalad julmalt otsast. Ma ei ...
Seal kunsti tellijaks peamiselt kuninglik õukond. Baroklik realism kujunes kapitalistliku ja protestantliku Hollandi piirkonnas. Levib Põhja- Saksamaal, Skandinaavias, ka Eestis. Nendes riikides kunst praktilisem, linlaste elukultuuri arvestav. Barokk-kunsti iseloomustavad järgmised märksõnad: rahutus, liikumine, lopsakus (küllus), liialdused, toretsevus, ülirohke dekoor. Sel ajal ehitatakse palju suurejoonelisi linnalähedasi losse, skulptuuride ja purskkaevudega parke, väljakuid. Vaux-le-Vicomte´ loss ja tema põhiplaan (eenduvad, taanduvad hooneosad nn. risaliidid). Barokk-kiriku läänefassaadi iseloomulikud tunnused: Kahekorruseline, korruseid ühendavad voluudid Palju üle võetud renessansist antiiksed sambad, viilud. Iseloomulik on dekoori kuhjamine, detailide kahekordistamine; eenduvad, taanduvad hooneosad. Vahel kogu fassaad laineline või astmeline; üldmulje dünaamiline, rahutu.
suhkruroo- ja kohviistandusi. Suhkrukriisi tõttu hakkasid kaupmehed juba esimeste teadete peale hindu tõstma. Jaanuaris toimusid suhkrurahutused rahvas, kelle seas eriti ägedalt naised, ründas ladusid ja vürtsipoode, kus müüdi suhkurt ja sundisid seda müüma endiste hindadega. Veebruaris tekkisid mitmel pool rahutused leiva pärast. Mitmel pool toimusid tõsised rahva ülestõusud, mille käigus põletati aadlike losse. Teravas sise- ja välisolukorras vajas kuningas tõhusamat tuge märtsis asendas ta oma senised teovõimetud ministrid zirodiinidega. Zirodiinid said endale sise-, välis-, finants-, justiits-, sõja- ja mereministri ametid. 1. augustil 1792 sai Pariisis teatavaks Preisi kuninga ja Austria keisri nimel avaldatud manifest, milles ähvardati Pariis täielikult hävitada, kui selle elanikud solvavad kuningat või tema perekonda
juhtpositsioonidel, · kreeklaste enda elukorralduse muutumine ning idamaiste mõjude suurenemine. Riigi- ja ühiskonnakorraldus Kreeklaste tavapärane riigikorraldus polis kaotas hellenismiperioodil oma tähtsuse. Suurriike hakkasid valitsema kreekamakedoonia päritoluga ainuvalitsejad monarhid. Nende võim oli praktiliselt piiramatu, ainult Makedoonias pidid nad arvestama kohalike aristokraatide soove ja nõudmisi. Monarhid rajasid endale suurejoonelisi ja luksuslikke losse, mille juurde kuulusid toretsevad õukonnad. Monarhid hakkasid alluvatelt nõudma jumalikku austust ning lähtusid vanadest idamaistest tavatest riigivalitsemist puudutavates üksikasjades. Seetõttu säilis riiklik järelvalve talupoegade igapäevase töö üle ning see aitas täita riigikassat maksudega. Hoopis vähem toimusid muutused linnaelus, kus säilisid kreeklaste vanad kombed ja harjumused. Hellenismiperioodi linnad olid tähtsad käsitöö ja kaubanduse keskused, kus oli
skulptor Pheidas. Seoses Aleksander suure vallutustega tekkisid väljaspool Kreekat suured linnad nagu Aleksandria Egiptuses ja Pergamon Väike Aasias. Pergamonis ehitati hiiglaslik haud kunigas Mausolosele. Hoone kõrgus oli 46 m ja hoone ise oli ristkülikukujulise põhiplaaniga, rikkalikult skulptuuridega kaunistatud. See kuulub ka tänapäeval seitsme maailmaime hulka. Hellenistlikul perioodil hakati rohkem ehitama ilmalikke hooneid: teatreid, saunu, raamatukogusi, turuplatse, losse, spordiplatse. Hakati ehitama mitmekorruseliseid elumaju koos aedadega. Segati erinevaid stiile ning tekkis ka ümmarguse põhiplaaniga hooneid. Akropol Parthedon Nike tempel Dooria Joonia ja Korintose sambad. Kasutatud allikad: http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/kreeka/arhitektuur.ht http://www.slideshare.net/Kunstiajalugu/5kreeka-kunst http://www.slideshare
) Borobuduri tempel- Java saarel(8-9saj.) 6. Hiina arhitektuur on põhiliselt puuarhitektuur. Puitu kasutades saadi paindlikus, kohandatavus ja mitmekülgsus. Üheks iseloomulikumaks ehitiste elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega maalitud palk. Kiviehitisi on suhteliselt vähem ja neiski on palju üle võetud puuehitiste konstruktsioonist ja vormikõnest. Iseloomulik element kivist ehituskunstis on müür. Müüridega ümbritseti losse, templeid, kloostreid, linna jagusid ja linnu. Nt: Suur Hiina müür-on Hiina kaitserajatis, mida on ehitatud alates 3. sajandist eKr kuni 17. sajandi alguseni, eesmärgiga kaitsta valitsevaid dünastiaid võõrvõimude sissetungi eest. Mitmeid müürilõike ehitati alates 3. sajandist eKr, kuid Suur Hiina müür sai alguse ajavahemikus 220200 eKr, kui esimene Hiina keiser Qin Shi Huangdi lasi erinevad müürilõigud omavahel ühendada
budistlik tempel. 6. Hiina arhitektuur on põhiliselt puitarhitektuur. Puit võimaldab võrreldamatut paindlikkust, kohandatavust ja mitmekülgsust. Üheks iseloomulikumaks hooneelemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega kaunistatud palk. Kiviehitisi on suhteliselt vähem ja neiski on palju üle võetud puuehitiste konstruktsioonist ja vormikõnest. Kivist ehituskunsti iseloomulikeim esindaja on müür (näiteks Suur Hiina müür ). Müüridega ümbritseti losse, templeid, kloostreid, linnajagusid ja linnu. Kaifeng, raudne pagood Pailou Xidis 7. Pagoo on mitmekorruseline, ülespoole kaarduvate katuseservadega tornikujuline tempel.Pagood pärineb Indiast, kuid levis ulatuslikust ka Hiinas ja teistes Ida- ning Kagu-Aasia maades. Sümboolne austusavaldus Buddhale. Tavaliselt püstitati pühakusäilmete matmiskohale. Mitmetahuline tornitaoline ehitis, mille korruste vahel on
Nendega liitus ka osa vaimulike ning aadlike esindajaid ning Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks Koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ja panema sellega aluse uuele riigikorrale. Kui kuningas vallandas riigi majandusjuhi Neckeri ning püüdis moodustada uut valitsust, pidas rahvas seda kuninga püüdeks luua diktatuur ning Pariisis lahvatas mäss. Näljane, rahulolematu ning relvastatud rahvahulk vallutas ning lammutas Bastille vangla, põletati aadlike losse ning maju, rüüstati kirikuid, raamatukogusid, kõike, mis sümboliseeris vana korda. Rahvahulgast ärahirmutatud kuningavõim andis end nüüd Asutava Kogu ja selle vastmoodustatud relvajõu Rahvuskaardi voli alla. Järgnevalt hakati läbi viima mitmeid reforme ning koostama põhiseadust, mis pidi kuninga võimu oluliselt piirama. 1789. aastal kaotati aadlike ning talupoegade ühise otsusena feodaalide seisuslikud eesõigused, võrdsustati kõigi seisuste
kaheks:*aristrokraatlik e keisrikoja ja * kloosterlik ehk munkade tehtus teoloogiline.
Varakeskaja kunst
jagunes kaheks: *merovingid 5-8 saj. Kunst oli looduslähedane aga peadselt muutus
moonutatuks. Sküüdid olid põlluharijad kellest saame teada ülikute haudade kaudu.
Kreeta saarel(2000-1400 e.Kr.) Kreeka mandril(1600-1100e.Kr.) Mõlemad olid lossikultuurid, kuna lossid olid majandus-, usu- ja pooliitilise võimu keskused. Kultuuri kandjaks. Teadmata etnilise päritoluga rahvas Kreeklaste esvanemad:indoeurooplased Nimetus Kreeta kuninga Minose järgi Tuntuima lossi:Mükeene järgi Lossid Kindlustamata,nende ümber paiknesid Losse ümritsesid kiviplokkidest Rahvarohked linnad "kükloopsed" müürid Mõlemad kultuurid olid mõjutatud Egiptuse ja Ees-Aasia kõrgkultuuridest. Ilmselt ei kujunenud välja ühtset riiki ja lossid olid sõltumatute riikide keskusteks. Mõlemat kultuuri tuntakse paremini arheoloogiliste allikate põhjal, kuigi mõlemas kultuuris kasutati kirja. Lineaarkiri A- ei osatud lugeda B-osatakse lugeda Kultuuri eripära
hiiglaslik katedraal. Cordoba Suure mosee palvesaal. Koopataolises palvesaalis on 850 graniit-, jaspis- ja marmorsammast, mis toetavad punavalgeid tellistest ja kividest triipudega kaari, need omakorda tunduvad jätkuvat igas suunas. Cordoba mosee kullast ja marmorist mihrab, mida kaunistavad mosaiigid. Cordoba mosee Muhameedlikud valitsejad ehitasid ka losse. Eriti kuulus on Alhambra kindlusloss Granada lähedal Hispaanias (1238-1358). Loss koosnes kolmest eraldi osast, mida ühendasid koridorid: 1) Mexuaris (1-6) tegeles emiir avalike asjadega; 2) Mürtide õues (7-10) asus Saadikute saal ning seal asus ka troon; 3) Emiiri ja tema perekonna privaatsed eluruumid (15-21). Alhambra, muqarnas´ed. Nendest kividest koosnevad keerulise geomeetriaga stalaktiitvõlvid ja kärgkuplid. Alhambra Lõvide õu, mis on
nagu ka ringhäälingu ettevõte SAT 1. TURISM Rheinland-Pfalz on Baieri ja Baden-Württemberg kõrvalt üks kuulsamaid Saksa riigi turismipiirkond. Ka ameeriklaste seas, kes elavad Saksamaal, on Rheinland-Pfalz populaarne. Nad armastavad koguneda piirkonna mitmete festivalide ajal. Iga linn sellel liidumaal tähistavad erinevaid tähtpäevi festivalidega, kõige rohkem toimub aga festivale septembris, kui on veinihooaeg. Rhein Valley, üks suurimaid ja olulisemaid losse Rheinland-Pfalz'is tähistab Rhein in Flammen ning siis dekoreeritakse see üks lossidest erkoranzilt ja ilutulestik on vapustav. Pfalzäi piirkonnal on omad toidud, nagu näiteks Saumagen ja Bologna, sealiha ja kartulitega, mis on lõigatud ja grillitud. Inimesed armastavad sealkandis rohkem veini kui õlut. Rheinland-Pfalz palub hulgaliselt palju võimalusi teha põnevaid asju linnas, jõgedel ja maal kepikõnnid pargis, giidiga jalgrattatuurid, lakkamatu valik suusaradu
Lõpptulemuseks on rahutus ja teatraalne efektsus, kusjuures mitte ainult ekterjööris, vaid ka interjööris, kus pannakse rõhku ruumide otstarbekale planeerimisele ja mugavusele. [3] Barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega. Viimaste juures taotleti petlikku ruumimõju. Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi: seinu nagu jätkanuksid ülal maalitud sammaskäigud. Barokiajastul ehitati Euroopas palju suurejoonelisi losse, rajati pügatud puude ja sirgete alleedega parke, kujundati avaraid väljakuid mälestussammastega ning planeeriti esinduslikke linnaosi. [1] 2 LAUPA MÕIS 2.1 Ajalugu Eesti üks kauneimaid ja esinduslikemaid mõisahooneid neobarokne Laupa mõis asub Pärnu jõe ülemjooksul Türi külje all Laupa külas. Mõisa asutajaks peetakse Rootsi ratsaväeohvitseri Claus Trällot, kes ostis Laupa küla 1614. aastal kuningas Gustav II Adolfi käest. 1630
kõrgus on 3m. Cordoba Suure mosee ehitamist alustati Süüria printsi Abd ar- Rahmani käsul 8.sajandil Hispaanias. Ehitust on jätkatud ning muudetud järgneva 200 aasta jooksul. 16.sajandil ehitati kompleksi keskele hiiglaslik katedraal. Cordoba Suure mosee koopataolises palvesaalis on 850 graniit-, jaspis- ja marmorsammast, mis toetavad punavalgeid tellistest ja kividest triipudega kaari, need omakorda tunduvad jätkuvat igas suunas. Muhameedlikud valitsejad ehitasid ka losse. Eriti kuulus on Alhambra kindlusloss Granada lähedal Hispaanias. Loss koosnes kolmest eraldi osast, mida ühendasid koridorid: Mexuaris tegeleti avalike asjadega; Mürtide õues asus Saadikute saal ja troon; perekonna privaatsed eluruumid. Islami keraamika Islami keraamika on ajavahemikus 7.17. sajandil islamimaailmas loodud keraamika. Kunsti suhtus islam valdavalt neutraalselt. Kehtisid mõned piirangud:
Barokk 1600-1750 Barokk Itaalias ja Saksamaal Euroopa jagunemine baroki ajal kunsti alusel. 17. saj. peeti valitsejate võimu absoluutseks ja seepärast nimetati sellist poliitilist süsteemi absolutismiks. Euroopa jagunemine kunsti alusel: Esiteks need maad, kus absolutism tegutses tihedas seoses katoliikliku vastureformatsiooniga. Nende maade kunstis ja arhitektuuris olid esikohal kiriku huvid. (Itaalia, Hispaania, Austria jne) Teiseks absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundasid peamiselt õukonna tellimused. (Prantsusmaa, Lõuna-Saksamaa) Kolmandaks piirkond, kus keskuseks oli kapitalistlik ja protestantlik Holland, kus ei hoolitud absolutismist ning põlati rikkalikku, paraadlikku ja tundeküllast kunsti. (Holland, Flandria, Skandinaavia, Eesti) Barokkkunsti üldiseloomustus. Sünnimaa Itaalia. Baroki nimetus tuleneb portugali k. sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapäras...
Baieris, Suur Ooper Saksamaal.Neoromaani Pariisis. Eklektiline stiil. stiil. Hakati ära kasutama ka teiste ajastute ehituspärandit, kuid seda tehti süsteemitult, haarates natuke ühest stiilist, natuke teisest ning tihtipeale ei tarvitsenud need omavahel üldse sobida. Kerkisid keerulised, gootikast innustatud või siis renessansi ja barokiaegseid losse jäljendavad hooned. Isegi tööstushoonetele lisati keskaegsete kirikute või muude hoopis teisel eesmärgil loodud ehitiste detaile. Sellist mitme stiili kokkusobitamise põhimõtet nimetatakse eklektikaks ning vastavalt tekkinud arhitektuurilaadi eklektitsismiks. Seoses tööstuse tormilise arenguga 19. sajandil kasvasid linnad tohutu kiirusega ning täitusid just selliste loominguliselt vaeste eklektiliste ehitistega, millel siiski ei puudunud mõnikord ka oma võlu või põnevus
11. Kirjelda egiptuse skulptuuri ja maalikunsti. Teosed mis kujutaisd vaaraod ja jumalusi-need on eriti ranged, suursugused ja üldistatud.Oli omane eriline sünge, üleinimlik toredus. (Sfinks) Skultuurid olid määratud otse vaatamiseks. Valdasid inimkeha looduslähedast kujutamist. Vaaraod olid alati ikka sama näoilme, soenguga ja riietusega. Lihtrahvast ja loomi kujutavad skulptuurid olid hoopis väiksemad, tunduvalt elavamad. Tihti puidust ja värvilised. 12. Kirjelda Kreeta losse ja nim. kuulsam! Lossid koosneisd väga paljudest suhteliselt väikestest ja eriilmelistest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue. Alumisel korrusel olid laoruumid, teisel korrusel suuremad ja esinduslikumad toad. Eritasapinnal olevaid ruume ühendasid trepid. Valgust saadi galeriidest, terrassidelt ja valguskaevudest, osa ruume olid hämarad. Losside seinad olid kivist, laed ja sambad olid puust. Sambad värviti punase, musta ja kollasega
mille kasutusala on väga kitsas. Säilinud Jaapani metsad paistavad samas silma suure liigirikkusega - Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi. Kõige levinumate puude hulka kuuluvad bambus, seedrid,küpressid, männid, kastanid, pöögid ja kampripuud. Jaapani metsanduse ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Juba 8. sajandil ehitati Kyotos ja teistes linnades suuri puidust losse ja templeid. Tänapäeval on nõudmine puidu järgi väga suur, sest seda vajatakse mitte ainult söögipulkade ja ehitusmaterjali, vaid ka paberi, mööbli ja mitmesuguste tarbekaupade tootmiseks. Seepärast on on Jaapan sunnitud importima 76,4% oma puiduvajadusest. Kalandus Kuna kala on jaapanlaste toidulaual riisi järel tähtsuselt teisel kohal, siis on kalandus riigi üks tähtsamaid majadusharusid. Igal aastal püütakse välja 6,7 miljonit tonni mitmesuguseid kalu
Tasandikke on vähe ja neid eraldavad raskesti läbitavad mäeahlikud. St oli Kreeka tugevalt killustunud ja väiksemateks sõltumatuteks riikideks jagunenud. Meritsi suheldi omavahel ja oldi suhtes ka naabermaadega. Maakonnad kaitsesid oma iseseisvust, püüdes aga samal ajal välissuhetest kasu lõigata. Kreeka täitis pideva kultuurivahendaja rolli Euroopa ja Lähis-Ida vahel. 3) Vana Kreeka ajalooperioodid · Tume ajajärk(1100-800 eKr) Kreeta-Mükeene kultuuri häving oli täielik. Losse ei ehitatud üles. Kiri unustati, rahvaarv kahanes. Kreeka langes tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. Osa Kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. Raua kasutuselevõtt, mis lükkas vase ja pronksi järk-järgult kõrvale. · Arhailine ehk vana aeg - umbes 600 - 480 e.m.a., mil kreeklased lõid tagasi suure pärslaste kallaletungi ning välisvallutajatest vabanenuna said edaspidiseks soodsamad
asutused. Üldse oli 4. Sajandil m.a.j. Rooma linnas umbes 1000 sauna. Et oma rahututele alamatele meeldida, püüdsid keisrid üksteise võidu terme ehitada. Tuntuimad termid olid: Nero, Tituse, Traianuse, Caracalla ja Diocletianuse termid. CARACALLA TERMID (211-217 a.) Võimas valitseja Marcus Aurelius Severus Antoninus, hüüdnimega Caracalla tappis oma venna ja sai 212.a. ainuvalitsejaks Sel ajal hakati ehitama terme, mis meenutasid losse. Caracalla puhastas termide ehitamiseks üle 12 hektari, mis on suurem ala kui Rooma vanim kindlustatud südamik Kapitooliumi künkal. Selle kümbluspalee jaheda vee basseinis võis mõne minuti vältel vahetada 1500 m3 vett, veepaakides aga oli varuks 33 000 m3. Teenijaskond ja teenuste nomenklatuur ületas seniolnu, iga päev võis tuua mõne uuenduse. Arhitektuur oli imposantne. Näiteks paiknes sooja vee bassein kuppelsaalis, mille läbimõõt oli 35 meetrit
Madalmaade lõunaosa (ehk Flandria) ja Lõuna-Saksamaa. 2. Millise võimu ja millise usuga on see seotud? Absoluutse monarhia ja katoliku usuga. 3. Mida tähendab sõna barokk? Sõna barokk tuleneb portugali k. sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärase kujuga pärli, ebatavalist, eriskummalist. 4. Iseloomusta barokk arhitektuuri ja too näiteid! Lisa pilt dokumenti! Sel ajal ehitatakse palju suurejoonelisi linnalähedasi losse, skulptuuride ja purskkaevudega parke, väljakuid. Barokk kujunes lossiarhitektuuri hiilgeajaks. Eeskuju andis Prantsuse kuningate esindusloss Versailles oma rohkete purskkaevude, raidkujude, pargiga. Hakati hindama itaalia ehitusmeistreid. Barokk tõi muutusi ka hoonete põhiplaanidesse. Tekkis ehitisi, mille põhiplaan moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest. Ümarad ruumiosad, kaarjad ja vonklevad jooned sulasid kokku omapäraseks tervikuks
Walesis esitatakse muusikad twmpathau ja gwyl werini muusikafestivalidel. Walesi muusika allus kaua Inglise kultuurile, kuid 20.sajandil hakkasid Walesi muusikat traditsioonilist Walesi muusikat taaselustama. Kõige tuntum Walesi instrument on harf. Kolme keelega harf on üks omapärastest pillidest Walesis. Arhitektuur Kõige varasemad arhitektuurinäited Suurbritannias on peamisel nooremast kiviasjast pärit monumendid nagu Stonehenge ja Avebury. Keskajast on säilinud palju losse ja enamustes linnadest ja külades näitab vallakirik koha asustamise aega, sest need on enamasti ehitatud kivist ja seal pole kasutatud krohvi. Peale viikingite vallutust 1066.aastal lasi William I ehitada arvukalt losse, et nende tähtsust ülal hoida. Neid ehitati tihti puidust. Kõige kuulsam ehitis, mille William I ehitada lasi, on Tower. Tower on Londoni üks tähtsamatest vaatamisväärsustest. Seda samastatakse tihti kandilise kindluse White Toweriga
Vorm on suurejooneline, hoogne ja rahutu ning väljendab ekspressiivselt suurt sisepinget ja jõudu. 27.MANERISM:16.saj Itaalia. NT. Parmigianino "Pikakaelaline Madonna", Tintroretto "Jeesus vaigistab tormi Galilea järvel". 28.ALBRECHT DÜRER: 15.saj. Madalmaade ja Itaalia kunsti süntees. Graafika: vase- ja puulõiked. Tähelepanu detalilidel. Kujutas kodumaa ja ajastu vastuolusid. Kahe poole vaheline võitlus. "Püha Hieronymus". 29.PRANTSUSMAA: Kindlustest ehitati ümber losse. Eeskujuks Itaalia. Louvre loss-Pierre Lescot-selge ülesehitus, peened kaunistused. Goujon tegi skulptuurid. 30.EESTI: Mustpeade maja, otsaküljega tänava poole, sujuv viil, skulptuuride kasutamine, etikukivid-Arent Passer. Michel Sittow.
Geograafiline asend, loodus asub Balkani poolsaarel ida poolt piirava Eugeuse mere saartel, mägine ja väga liigendatud maa,Suht väikesi tasandikke eraldavad raskelt läbitavad mäeaehelikus või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed.Peamine ühendustee meri.Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja märksa vähem arenenud Euroopa vahel. Tume ajajärk(1100-800eKr) *kultuuri häving oli põhjalik *purustatud losse ei ehitatud uuesti üles *kiri unustati *rahvaarv kahanes *ühiskond vähe kihistunud, ühesõnaga toimus taandareng. *osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. See piirkond muutus kreeklaste püsivaks asualaks ja Egeuse meri sisuliselt Kreeka sisemereks *raua kasutuselevõtt. Algas Kreekas rauaaeg-raud tõrjus pronksi ja vase järk-järgult kõrvale. *suht vaene ja mahajäänud maa *välissuhted märgatavalt vähenenud. Klassikaline ajajärk(500-338eKr)
kulminatsiooniks kujunes Bastille kindlus- vangla vallutamine kaks päeva hiljem. Seda peeti despootia sümboliks, ehkki reaalselt oli vangla juba ammu oma tähtsuse minetanud ning seal hoiti selle vallutmise ajal vaid seitset vangi. Oli alanud stiihilise rahvaterrori ajastu, ühtlasi aga ka Prantsuse revolutsioon. Bastille lammutati ning selle asemele tekkinud tühi plats muudeti tantsimiskohaks. Bastille'st alguse ja hoo saanud rahvavägivald levis üle maa, kõikjal põletati losse, lõhuti maju ja kauplusi ning tapeti ka inimesi. See vägivald avas aga ka tee reformidele, sest ärahirmutatud kuningavõim andis end nüüd Asutava Kogu ja selle vastmoodustatud relvajõu, Rahvuskaardi voli alla. Rahvuskaardi juhiks sai markii La Fayette. Järgnevalt hakati läbi viima mitmeid reforme ning koostama põhiseadust, mis pidi kuninga võimu oluliselt piirama. Otsesemateks ajenditeks revolutsiooni puhkemisele olid kahtlemata Louis XVI ajal läbi
katedraalis Normandias, kus teda rahvale kirikupühade ajal näidati. Nüüd on vaip rahvale igal ajal vaatamiseks üleval Bayeux' muuseumis. Vaid poole meetri kõrgune kuid 70 m pikkune vaip on keeratud ribana ümber muuseumisaali seina. Vaiba 58 stseeni jutustavad Normandia hertsogi Guillaume'i, hilisema Inglise kuninga William I Vallutaja Inglismaale tehtud vallutusretkest. Põhitähelepanu on 1066 toimunud Hastingsi lahingul. Vaibal on kujutatud umbkaudu 1500 inimest, lisaks hobuseid, losse ja laevu. Vaibaservad on kaunistatud fantastliste olendite, loomade ja lindude kujutistega ning stseenidega igapäevaelust. Legendi kohaselt tikkis vaiba William Vallutaja naine Mathilde. Ehkki poliitiline propaganda ja üksikisikute ületähtsustamine on loo ajaloolist tõepära pisut rikkunud, on Bayeux' vaip unikaalne visuaalne dokument keskaegsete relvade, aparellide ja muude esemete kohta. Sellegipoolest on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
