(spiraalikujuline teokarpi meenutav motiiv). Fassaadi detailid põhiliselt samad, mis renessansis(poolsambad, pilastrid, viilud), kuid neil puudub konstruktiivne ülesanne; ainult kaunistuseks. Alates 16 saj lõpust algab Roomas hoogne ehitustegevus. Tegeletakse Püha Peetri kiriku ümberehitamisega. Selle käigus ehitati uus pikihoone, omandas suure läänefassaadi ja maalilised sambad. Fassaad katab ära kupli. Juurdeehituse autor oli Carlo MADERNA. Peetri ovaalse väljaku rajas Lorenzo BERNINI. Väljakult paistab kirik ja ka tema kuppel, ümbritseb koloniaad. Samuti tegi ta ka paavstitrooni. Arhitektuuris oli tähtis ansambel, mitte üksikehitis. MAALIKUNST Paljud kunstnikud tegelesid ka sisekujundusega ja väga suur osa oli laemaalidel: arhitektuur jätkus laemaalides, mis tekitas ruumis avaruse. Keskuses Roomas kujuneb välja 2 maalisuunda: · Naturalistlik suun juhiks CARAVAGGIO · Akadeemiline suund - juhiks CARRACI koos oma venna ja nõoga
nt. Francesco Laurana. Ippolita Sforza portree; Desiderio da Settignano. Väikese poisi büst: Mino da Fiesole. Astorgio Manfredi II portree; madonnareljeefid- ilmaliku emaarmastuse ülistamine. Valmistati pronksist, marmorist, majoolikatehnikas(põletatud savireljeef on kaetud värvilise glasuuriga). Meistriteks nt. LUCA della ROBBIA (1400-1482) ja tema vennapog ANDREA (1435-1525) medalikunst – medalid tähtsate sündmuste v isikute auks. nt. medal Lorenzo de’ Medici portreega hauamonumentides- ühinenud kristlikud ja antiigile viitavad detailid, nt. sarkofaagid, väikeste tiivulised lapsukesed- putod ja antiigi ornamentika. nt. A. della ROBBIA. Madonna lapsega. majoolika. Gooti arhitektuuri üldiseloomustus varagootika- 1200 kõrggootika 1200-1400 hilisgootika- kuni16 saj II pool Prantsusmaal 2 torniga ehitised, Saksamaal /Skandinaavias 1 torniga, Saksamaal oli 2 torni kuni 13. sajandini
Katedraal - piiskoplik peakirik, sõnast kateeder Raad magistraat. keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. koosnes bürgermeistritest ja raehärradest, kelleks olid mõjukamad linnakodanikud. Bürgermeister - vanema liikme või linnapea ametinimetus. Linnakodanik keskajal jõukas meessoost isik, kes omas linnas kinnisvara Tsunft moodustus mingi kindla käsitööalaga tegelejatest Pidi olema 3 sama eriala meistrit. Skraa tsunfti põhimäärus Õpipoiss seaduslikust abielust sündinud poiss, õpiaeg kestis 6-10aastat ja elas meistri perekonnas. Paar esimest aastat andis poisi isa talle elamisraha. Õpipoiss palka ei saanud. Õpiaastad lõppesid selli eksamiga. Töö materjali andis meister. Sell väljaõppinud käsitööline. Sai korralikku palka, enamik neist elas üürikorterites. Paljud ehitasid endale edaspidi maja. Enamus selle jäi selliks elulõpuni. Vandersell rändav sell. Kohustuslikud rännuaastad 2-4. töö...
"sõnulseletamatut" sodoomiat. Kiriku seisukoht oli, et anaalseks on "looduse vastu", kuna selline akt ei tooda järglasi. Itaaliast oli saanud "Soodama Ema" ja Firenzest tema "poeg, järeltulija". Homoseksuaalsus oli Firenzes ühenduses meeste sotsiaalse suhtlemisega. On fakt, et sodoomial oli suur osa ka meeste sotsiaalses kultuuris. Renessansiaegset Firenze vabariiki valitses Medici perekond. Homode jaoks oli Medici valitsus valdavalt tolerantne ja isegi soosiv. Lorenzo Medici lähedane sõprusring koosneski enamuses homodest ja kogu tema õukond oli selles ringkonnas homoerootiline. Ka ajastu vaim nõudis kunstilt alasti mehi. Nagu Leonardo da Vinci ja Michelangelo, polnud ka Raffael kunagi abielus. Raffael töötas ja elas Firenzes 1504-1508 - samal ajal kui kaks teistki suurt gaykunstnikku (Botticelli ja Leonardo). 4
Koolis õppis Leonardo da Vinci kirjutama, lugema ja arvutama, geomeetriat ja ladina keelt. Leonardo da Vinci elas Vincis 1466. aastani. 14- aastaselt kolis ta Firenzesse ja alustas õppimist Andrea del Verocchio ateljees. Andrea del Verocchio oli tol ajal üks andekamaid Firenze kunstnikke. Ta oli skulptor, kunstnik ja juveliir. Verocchio avaldas suurt mõju da Vinci arengule. Ateljees töötasid ka teised kuulsad kunstnikud, näiteks Botticelli, Perugino ja Lorenzo di Credi. Noor õpilane alustas oma tööd värvide segamise ja lihtsate piltide joonistamisega. Hiljem õppis Leonardo ka õlivärvidega maalima. 1472. aasta juunis kanti Leonardo nimi Firenze kunstnike punasesse raamatusse ning sellega lõppes ka õppimine Verrocchio juures, kuid da Vinci ei lahkunud ateljeest. Leonardo esimene kuulus töö on sulejoonistus, mis valmis 5.augustil 1473. aastal. See joonistus näitas kunstniku leidlikku mõtteviisi, ta joonistas maastikku nii nagu keegi polnud
Kõige ülemine aga tundus kõige kergem, kuna sellel ei olnud mingit kandvat ülesannet. Ka aknad muutusid alt üles suuremaks. Aja pikku muutus palazzo elamuks inimestele kes just ei tahtnudki oma rikkust varjata. Pika peale muutusid aknad suuremaks ja need nagu avanesid tänava poole ega püüdnud end enam maailmast eraldada. Leon Battista Alberti lõi uue palazzotüübi. Ta asetas pilastrid iga korruse akende vahele, et see tasakaalustaks üldmuljet. 7. Skulptuuri - Lorenzo Ghiberti (1378-1455) Skulptuurikunstis avaldusid renessanssi ideaalid varem kui arhitektuurisi. Inimeste figuurid realistlikumad kui gootikas. Firenze toomkiriku idapoolne kahe poolega uks 10 suuremat reljeefi, lõi seal veenva sügavusillusiooni. -,,Paradiisi värav" Donatello (1386-2466) Tema stiil ühendab antiigi traditsioonid uusaegse realismiga. 1417a. Püha Jüri (Georgios) kujutav 2m marmorkuju. 1430a. ,,Taavet". Donatello Taavet oli kujutatud võitjana, esimene vabalt seisev
Palladio töödest võtsid eeskuju väga paljud ehitusmeistrid. Jõukamad inimesed hakkasid suuremat rõhku panema elumajade mugavusele ja ilule. Linnamajade eeskujuks sai Palazzo Medici. Välisküljel on lihtsad korrapärased aknad. Hoone on nelinurkne, tavaliselt kolmekordne keskel siseõuega. Hiljem muutusid majad suursugusemaks, pidulikumaks ning kaunistuste rohkemaks. Esimene uut tüüpi arhitekt oli Filippo Brunellesci (1377-1443). 1418 a konstrueerisid tema ja skulptor Lorenzo Ghiberti ühiselt mudeli Firenze katedraali kupli ehitamiseks tehniliselt leidlikus süsteemis, mis loobus tellingutest. Enne kui töö katedraali kallal käima läks, tehti Brunnelleschile ülesandeks 1419 a projekteerida Firenze leidlaste kodu, mida harilikult nimetatakse esimese renessanssehitisena. Kaasaegsed tunnustasid Brunneleschit lineaarperspektiivi leiutamise eest. Ta töötas välja süsteemi, mille abil saab kaugust edasi anda teaduslikult mõõdetaval viisil
El. tahtis mantli krahvile pulmadeks kinkida, kuid too ei võtnud seda vastu. Algul ei tahtnud mantlit ka Konrad vastu võtta, sest Triooli krahv on selle ära põlanud. El. kurvastab, et ka krahv Meinhard Konradiga kaasa läheb. Lõpuks palub Konrad emalt andeks ja võtab vastu mantli, mida ta nii suure armastusega Konradi isa vastu kudus. El andis Konradile oma õnnistuse ja pani poja õlgadele helesinise mantli. V Roos Bolognaselas lp suguvõsa Tordini. Oma isa surma järel võttis Lorenzo Tordini üle oma isa ameti. L. abiellus kauni naise Catarinaga. Abielu ei olnud õnnelik ainult selles osas, et ei tulnud last. See kurvastas eelkõige naist. 7 a pärast pulmi saadi siiski laps, Benvenuto. B. ei olnud siiski isasse, lugemise õppis ta vaevu ära alles 15-aastaselt. Tordinid jäid vaeseks, sest Lorenzo oli segatud kuningas Enzio põgenemisplaanidesse. B. oli vaesuse üle õnnelik, sest pääses õppimiskohustusest. Tordinid said jälle seisusekohaselt elada, kui L
tingimusel, et kunstnik jätkab tööd Medicite hauamonumendi juures. Michelangelo töö Medicite perekonna tellimuste (hauakabeli ja -monumentide) täitmisel kulges aeglaselt. Üheks põhjuseks oli korduv projektide muutmine. Esialgse kavandi järgi pidi Michelangelo looma ühise monumendi neljale, hiljem kuuele Medicite perekonnaliikmele. Lõpuks otsustati asetada kabelisse kaks eraldi seisvat hauamonumenti: üks oli hertsog Giuliano monument, teine hertsog Lorenzo monument. Mõlemad on seinahauad. Monumendid asetsevad vastastikku ja on kompositsioonilt ühesugused, seepärast on nende eristamine raske. Võib meelde jätta, et Lorenzot kui tuntud poeeti iseloomustab mõtisklev poos. Monumendi keskel olevas niis on surnu figuur. Giuliano de` Medici figuuri all on sarkofaag "Öö"(naine) ja "Päeva" (mees) allegooriliste figuuridega, Lorenzo sarkofaagil "Hommik"(naine) ja "Õhtu"(mees). Need tööd räägivad lõtvunud musklite pingest: väsinud Õhtu'l
omapäi tegutsema hakkas. Ta oli siis umbes 25. Kindlasti nõudis palju julgust, et lahkuda tööandja turvalisest kodust, mis andis talle tööd, süüa ja peavarju. Alguses pidi Leonardo kõvasti vaeva nägema, et omale elatist teenida. Firenze oli kunstnike linn, kus kõik üksteisega võistlesid, et tööd saada. Leonardo avastas, et patrooni polnud sugugi kerge leida, kuid see oli ülitähtis, kui ta soovis kunstnikuna ellu jääda. Ta lootis saada linna kõige võimasama perekonna pea Lorenzo de´ Medici teenistusse, kuid Lorenzo andis kõik tellimused teistele kunstnikele. Leonardo pidi ise hakkama saama, sest ta võis ilma jääda isa pärandusest, isa abiellus kolmanda naisega ja nad said poja, kes võis pärida kogu Ser Piero varanduse. 10. Jaanuar 1478 oli Leonardo jaoks suur päev. Tema töökoda sai oma esimese maalitellimuse. Tal paluti teha Firenzes asuva San Bernaedo kabeli jaoks Kristuse sünni teemaline altarimaal. Ta võttis endal õpipoisi nimega Paolo
Mitmed kunstnikud/raidurid olid varemalt katset teinud kuid üsna varsti kivi sinnapaika jätnud. Põhjuseks marmorkamakas olev suur sügav lõhe, mis takistas kivist igasuguse kuju loomist. Kivi kuulus Firenze linnale, seega oli linnavõimu otsustada, kellele nad selle töö annavad. Valida oli lõpuks kahe kunstniku vahel - Da Vince ja Michelangelo, mõlemad suurmeistrid. Firenze valitsus langetas otsuse Puukooli vilistlase ja Lorenzo Medici poolehoidu omava noormehe kasuks. Leonardo ei olnud Firenze valitsuse heas nimekirjas ja Medicide poolehoid puudus. Michelangelo näitas, et on töö vääriline, raiudes marmorist skulptuuri, mis oli füüsikalises mõttes väga hästi tasakaalu aetud ja täiuseni viimistletud töö. Vaatamata asjaolule, et algselt oli seda marmorkivi väga raske töödelda. Haridust said endale põhiliselt lubada vaimulikud, aadlikud ja rikkamad linlased. Teaduse
1. Mis olid suurte maadeavastuste põjused?(3) *vajadus väärismetalli järele *kulla ja hõbeda vajadus *tarvitati üha enam idamaiseid kaupu. 2. Nimeta 15-16.sajandi peamised mereriigid?(2) 3. Mille avastas Kolumbus oma esimesel retkel?(3) Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja haiti. 4. Mis aastal sõlmiti Tordesillase leping, mida kujutas? 1494. 5. Mis oli Suurte maadeavastuste tulemused?(3) *kaubandus- ja rahandustegevuse nähtused-kauba-ja fondibörs. *leidis aset oluline hinnatõus-nn hindade revolutsioon. *avardusid teadmised ümbritseva maailma kohta. 6. Kirjelda lühidalt Talurahvasõda (millal, miks, kelle vahel, tulemus) 7. Augsburgi lahingu sisu-(3) 8. Mis aastal sõlmiti Augsburgi usurahu? 1555.aastal 9. Kes oli Philipp Melanchton ja mida ta tegi? Saksa reformatsiooni teine tähtsam ideoloog. Aitas lutherit reformatsiooni põhidokumentide koostamisel ning ka piibli tõlkimisel. 10. Miks tekkis...
Barokk 1. Millal levis barokk-kunst? 1600-1750 2. Missugusest keelest tuleb sõna barokk ja mida see tähendab? Sõna "barokk" tuleneb portugali keelest ja tähendab tõlkes lopergust pärlit 3. Mis iseloomustab barokki üldiselt? Barokk on vastandite kunst: ilus võib põimuda inetuga, väline näotus sisemise õilsusega, pateetika pilaga. Barokk on mitmemõtteline ja mänguline.Tavaliselt iseloomustab barokk- teost metafoorsus või ka allegooria ja sümbolite rohkus. Iseloomulik on valguse ja varjude kontrastsus, dekoratiivne toredus, ornamentaalsus. 4. Mis iseloomustab barokkarhitektuuri? Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad 5. Võrdle renessansiarhitektuuri ja barokkarhitektuuri sammaste asetust Renessansiajal seisid sambad rahulikult reas, barokkarhitektuuris ühinevad sambad paarideks, kusjuures üks sammastest sageli eendub. 6. Missugune motiiv on barokko...
Lk:34-35uus mõtteviis. taassünd. antiikkunsti taassündi, täpsemalt selle identset jäljendamist antud olukorras. 13-14.saj. eelrenessanss (trecento) 15.saj vararenessanss (quattrocento) 16.saj kõrgrenessanss (cinquecento) Milline ajastu oli eeskujuks renessansile ja miks? Lk:32-36 Nimeta kuulsaid Itaalia vararenessansi(15. sajandil oli renessansskunsti tähtsamaks keskuseks Firenze, kus rikastunud perekonnad lasksid endale püstitada paleesid e. palazzo ´sid)skupltuur LORENZO GHIBERTI(Firenze toomkiriku baptisteeriumi pronksuksed) Kasutas vanematel ustel gootipäraseid neliksiire, reljeefidel kujutatud piiblistseenid olid aga juba uutmoodi ruumilised ja maalilised. DONATELLO(Gattamelata ratsamonument Padovas) Monumendis on väga meisterlikult ühendatud realistlik loomutruudus monumentaalse suurejoonelisusega arhitektuur- Palazzod,Firenze aadlike kolmekorruselised neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega Filippo Brunelleschi(1377-1446)võttis
dramaatilisus, valgus suundub tavaliselt tähtsatesse sõlmpunktidesse ülalt. Idealistlik-naturalistlik: vastandus manerismile, vaatas elu poole, kõrgerenessansi pärand eriti idealiseerimine, inimeste idealiseerimine, laemaalidel kasutati vaataja ja illusionistliku ruumi ühendamist, valgus kehadele altpoolt, maaliti usulise sisuga paljufiguurilisi altarimaale ja freskosid, mütoloogilised stseenid kujutati maastiku foonil maastik olulisem kui figuurid. NIMEKAIM BAROKKSKULPTOR ITAALIAS LORENZO BERNINI skulptuurid väljendavad baroki erinevaust renessansist, maalilised. Barokkskulptuuri iseloomustab: dünaamilisus, rahutus, kujud vaadeldavad igast küljest, kujud sulanduvad ruumiga üheks, efektsed-ilmekad poosid, võitlus ja röövimisstseenide kujutamine, oskus kujutada hästi erinevaid näoilmeid. Bernini tähtsaim teos on "PÜHA TERESA EKSTAAS" poos barokile iseloomulik. "APOLLON JA DAPHNE" marmoris suudetud edasi anda hoogne liikumine ja õrna inimkeha
Renessanss(taassünd) on antiikkultuuri taasväärtustamine, levis Lääne-Europas. Humanism (inimlik) on iksuse vabadust taotlev maailmavaade renessanssiaja. Renessanssi kujunemise eeldused: · Linnad olid väga kiiresti hakanud arenema. · Ameerika avastamine, mis arendas väga palju silmaringi. · Trükikunsti areng,mis arendas inimeste haridust. Dante Alighieri ,,Jumalik komöödia". Oli Itaalia kirjanik. Giovanni Boccaccio ,,Decameron". Oli samuti Itaalia kirjanik. Lorenzo Valla Oli Itaalia humanistlik õpetlane, kellel oli kriitiline suhtumine muistesse autoriteetidesse.Ta paljastas Constantinuse kinkeüriku võltsdokumendi. Niccolo Machiavelli Teoses ,,Valitseja" esitas ta on vaateid riigivalitsemise kohta. Ideaaliks oli ühtne Itaalia riik. Johann Gutenberg Aastal 1440, leiutas ta üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi. Erasmus Rotterdamist Silmapasitev mõtleja,rääkis mitmes keeles.Tõlkis Uue Testamendi ladina...
teaduslikele alustele toetuvat nõrgamõistuslike laste kooli. Umbes samal ajal alsutas ta ka õpinguid Rooma ülikooli filosoofia- ja psühholoogiateaduskonnas. Nüüd hakkas Maria uurima erinevate teadlaste töid puuetega lastest ja närvihaigetest lastest. ... Aastal 1904 sai ta Rooma ülikooli professoriks ning avaldas oma esimese suure töö "Pedagoogiline antropoloogia". 6. jaanuaril 1907 avas ta Rooma San Lorenzo linnaosas laste maja Casa dei Bambini. ... 1919. aastal külastas ta esmakordselt ametlikult Londonit, kus talle korraldati kuninglik vastuvõtt Savoy hotellis. ... Hispaania kodusõja (1936–1939) ajal pages Maria Amsterdami. Teise maailmasõja ajal elas Indias. Seal elatud aastate jooksul juhendas ta mitmeid õpetajate kursusi. Pärast sõda tuli ta tagasi Inglismaale ning 1946. aastal
sissepääs ja hoonel oli siseõu. Kolme kordsed ja koosnesid neljast tiivast. Katus oli madal. Esimene korrus oli massiivsem ja raskepärasem, kuna see pidi kandma kahte ülemist. Teine korrus oli kergema ilmega kui esimene. Kõige ülemine aga tundus kõige kergem, kuna sellel ei olnud mingit kandvat ülesannet. Ka aknad muutusid alt üles suuremaks. 5. Milline arhidekt veel peale F. Brunelleschi on ehitanudk auneid palazzosid?- Lorenzo Ghiberti 6. Kes oli kuulsaim vararenessanss skulptor? –Leon Battista Alberti 7. Kes oli renessanssksulptorite lemmikkangelane,miks?-Taaveti, temas nähti nutikuse ja inimliku võimekuse võrdkuju 8. Keda nimetati Itaalia renessansskunstiisaks? Arhitekt Brunelleschi 9. Kes töötas l5 sajandil Antovas, millele ta pööras inimese kujutamise juures tähelepanu?-Andrea Mantegna, tõhutas inimkuju õiget kujutamist 10.Kes oli tuntuim vararenessanss kunstnik, nimeta tema töid?-Masaccio
10.2011 Giorgio Vasari: eesmärgiks on antiigist lähtumine, mitte selle kopeerimine Konkreetsed eeskujud antiikarhitektuurist 15. sajandi itaalia arhitektuuris ·Rooma Colosseum ·Rooma triumfikaared, eriti Constantinuse triumfikaar 7 17.10.2011 Uue arhitektuuri eeskujud Santa Maria del Fiore San Lorenzo Palazzo Palazzo Ruccellai Palazzo Strozzi 8 17.10.2011 Andrea Palladio (16. saj) Villa Bodoeri Villa Almerico e. La Rotonda Sakraalarhitektuur Püha Peetri basiilika 16. sajandi suurehitis ja -ehitus
1. Mida tähendab sõna renessanss?-Taassünd 2. Kuidas hindad renessanss moraali?- Renessanssi inimene saavutas eesmärgi vahendeid valimata 3. Kuidas periodiseeritakse Itaalia renessanssi?-13-14saj eelrenessanss;15saj vararenessanss;16saj kõrgrenessanss 4. Milline linn oli vararenssanssajastul Euroopa kultuurikeskus?-Firenze 5. Nimeta tuntud vararenessanssi Firenze arhitekt ja tema ehitisi.- Brunelleschi- sammaskäik,Firenze toomkirik; 6. Kirjelda Paradiisiväravaid ja kes on nende autor?- LorenzoGhiberti. Üleval Joosepi elu, all Iisak saadab Eesavijahile. Päikse peale paistes näeb välja nagu kuld, kuid tegelikult o pronksist. 7. Mille püstitas Donatello esimesena peale antiikaega Padovas?-Celleoni ratsamonumendi 8. Milliseid maalitehnikaid kasutati Itaalias vararenessanss ajal?-Võeti kasutusele perspektiiv 9. Kes vararenessanss kunstnikest tundis huvi perspektiivi vastu?- Brunellechi 10. Mille poolest erineva...
· Skulptoritel, maalijatel ja arhitektidel oli sajandi alguse võidu tõttu palju tööd · Filippo Brunelleschi oli esimeseks renessansi suurmeistriks. Oli mitmekülgne looja. Suurt menu saavutas ehitajana ja kunstiteoreetikuna. 1419.aastal hakati tema uuendusliku ja julge kava järgi ehitama Firenze toomkiriku kaheksatahulist kuplit. Elu ajal jõudis kavandada esimese tõelise renessansliku hoone- Leidlaste Kodu. 1421.aastal hakkas ehitama San Lorenzo kirikut. Teda peeti üheks tsentraalperspektiivi leiutajaks. Ta oli tõenäoliselt esimene, kes käsitles pildi pinda aknana, mis asetseb vaataja ja pildil kujutatud esemete vahel. · Palazzod olid Firenze patriitsiperekonnad, kes lasksid endale püstitada paleesid, mis koosnesid neljast tiivast nelinurkse siseõuga. Katus oli paleedel madal. Laotud olid need tellistest ja kaetud suurte, jämedalt tahutud kiviplokkidega.
Chiswick House: meenutav väliselt La Rotondat, tiheda ruuduga termaken, aia pool veneetsia aknad. Väravas valvavad sfinksid, obeliskilaadsed korstnapiibud, exedra vormis sisekujundus. Uhke aed W. Kenti poolt Robert Adam: põlgas Palladio ja Burlingtoni töid, ent siiski oli mõjutatud antiikarhitektuurist. Võttis kasutusele liikuvuse arhitektuuris. Kedleston Hall 3. Itaalia baroki üldiseloomustus ja barokse ehitise tunnused. Baroki esindajate: Gian Lorenzo Bernini, Francesco Borromini loomingu näited ja lühitutvustus. Arhitektuuri iseloomustavad teatraalne efektsus, diagonaalne valgus, illustreerivad stseenid, detailide kordus, ekspressiivsus. Hoonetel: paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus, kõverad/ lainetavad jooned, valguse/varjude mäng, paarisambad, risaliit, tiheda ruuduga aknad. Esines eelkõige sakraalehitistel
inimene - vaimne ja füüsiline anatoomiline õigsus, maalidel taust üksikasjade täieslik kooskõla ilmekus, hingeelu ja tundeelu tervik hele, lage, selged jooned tervikuga, intensiivne väljendus väline tinglikkus kaob freskod, looduslähedus üllas hingestatus õhuperspektiiv Kunstnikud ja LORENZO GHIBERTI - GIOTTO di BONDONE - Capella LEONARDO da VINCI - Mona Lisa, JAN van EYCK - Abielupaar teosed Firenze toomkiriku dell' Arena, Ristilöömine, viimne Madonna kaljukoopas, Püha Arnolfini portree, Kantsler Rolini baptisteeriumi pronksuksed, kohtuotsus õhtusöömaaeg madonna, Paele altar
ovaalid... palju ebasümmeetriat ja kontraste. Siseruumides kasutati palju maale, peegleid, laemaale, mööbel oli kumerate raskete vormidega, kohati oli vihjeid eksootilikale. Rooma Peetri kirikut kujundati ümber: põhiplaan koosnes ovaalidest, saades ladina risti kuju, kõrge fassaadi planeeris arhitekt Carlo Maderna. Linnaplaneerimisel püüti kõike suurema ja illusoorsemana näidata. Ovaalse Peetri kiriku esise väljaku sammaskaaristu ja selle peal olevate kõigi pühakute kujudega loob Lorenzo Bernini. Prantsuse arhhitektuur ei ole just barokilik, vaid pigem vanaklassitsistlik. Claude Perrault kujundatud kuningalossi, Louvre`i idafassaadil tekkis paarissammaste ilus rütm ja korrapära. Versailles`i lossi põhipl sai kogu Euroopale eeskujuks pikerguse hoone ja kahe eenduva tiivaga, millel oli vahel avar õu. Park oli loomuliku looduse parandus: allutamine, sümmeetria, kujud, purskaevud, reeglipärane teedevõrk ja geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud, põõsad ja hekid
kuninga Felipe II. Tizian jäädvustas lisaks ka teisi Euroopa ajalugu mõjutanud isikuid. Pilt ülal suure tõenäosusega Tiziani enese portree, kompositsioon laenatud Rembrandtilt. Elukäik Tiziano Vecellio sündis ~1485 aastal Pieve di Cadore's, Belluno lähedal Veneetsias. Maaliõpinguid alustas ta juba 9-aastasena. Kümneaastasena alustas õpinguid Veneetsias Sebastian Zuccato juures. Viis aastat hiljem õppis ta Giovanni Bellini juures. Tema kaasõpilaste seas olid Lorenzo Lotto, Sebastiano Luciani ja Giorgione. Ta esimestes teostes avaldub Giorgione rahuliku unistava laadi mõju. Erinevalt Firenze koolkonnast, kus toonitati vormi ja joonistuslikkust, on Tiziani teoseile iseloomulik värvuste ja pehmes heleda-tumeda modelleeringust tulenev maalilisus. Aastal 1516, peale Giovanni Bellini surma, määras Veneetsia valitsus ta ametlikuks riigikunstnikuks. Selles ametis tuli tal jäädvustada riigielu sündmusi ja juhtida kohalikku kunstielu.
Võrkpall sai alguse 1895. aastal USAs võimlemisõpetaja William G. Morgani algatusel. Esimest korda oli võrkpall olümpiamängudel 1964. aastal Tokyos. Tallinnas toims esimene ametlik turniir 1919.aastal 1923. aasta sügisel võeti esmakordselt osa rahvusvahelisest kohtumisest. 1925. aasta jaanuaris toimusid esimesed Eesti meistrivõistlused, millest võttis osa 21 meeskonda ja 3 naiskonda. Kuulsaimad võrkpallurid maailmas: Regla Torres, Charles Kiraly, Lorenzo Bernardi, Hugo Conte, Inna Ryskal Kuulsaimad võrkpallurid Eestis: Avo Keel, Viljar Loor, Margo Meresaar, Anna Kaljalina. Meeskonnad Võistkonnal on õigus registeerida koos 12 mängijaga üks kaitsemängija ehk libero. Libero ei tohi olla võistkonna kapten, ta ei tohi teha ründelööke, pallida ega sulustada. Libero võib mängida vaid tagaliinil ning tema riietus peab erinema võistkonnakaaslaste riietusest.
IdaHispaanias) Teine tase Metsmesinduse areng Kolmas tase Neljas tase inimeste rajatud mesipuud Viies tase Tarumesinduse teke (u 2000 e Kr valmistati mesitarusid savist ja vitstest) 1792.a konstrueeriti raamattaru Sveitsi mesinik Francois Huber 1851.a avastati seaduspärasus mesilaste kärjeehituses Ameerika mesinik Lorenzo Langstroth (kui raami ja otsaliistu vahe on üle 9mm, mesilane ehitab kärje kui vahe väiksem kui 5mm, täidavad mesilased selle taruvaiguga) 1850.a kunstkärje valmistamise tehnoloogia leiutamine Saksa mesinik Johannes Mehring 1865.a esimese meevurri demonstratsioon Brnos AustriaUngari armee major Francesco de Hruschka (mee eraldamine raamist tsentrifugaaljõu toimel) Mesindus meie aladel Eesti aladel kasutati mett juba üle 3000 aasta tagasi 16
Caraccid teosed: palazzo farenese laemaalid roomas 9.) barokk skulptuuri väljenduseks said rahutud, liikuvad massid. barokk on maaliline. tema kujud ei ole endassesuletud, vaid lasevad tunda ümbrust ja ruumi. nad on määratud vaatlemiseks igast küljest. poosid on väga ilmekad ja efektsed. eelistasid sääraseid motiive , mis juba iseenesest eeldavad dünaamikat, nagu igasugused võitlus- ja röövimistseenid. kunstnik: Lorenzo Bernini- Taaveti figuur, püha teresa ekstaasis 10.) Hispaania kuulsaim kunstnik: Diego velazguez- Vulcanuse sepikoda, õuedaamid, breda alistamine 11.) Flandria suurim kunstnik: Peter Paul Rubens, armastas maalida teemadel Piibel, antiik mütoloogia, allegoorilisi- ja dekoratiivseid teoseid, portreesid ja maastiku pilte. Tema maalid oli elulähedased, idealiseeritud ja värvi toredad. 12.) Iseloomulik Hollandi maalikunstile: Tagasihoidlikus ja realistlikus
karniiside jne) kasutamisest. Selle asemel kaeti seinad pannoodega, mida üksteisest eraldasid liistud või raamid. Barokk-ruum oli sümmeetrilisem ja rokokoos tuli moodi ornamentika motiividena taimevarred, lehed ja orvand(merekarp). Rokokoo seinad olid väga pastelsed ja ruumid luksuslikud. 3. Kes oli see Itaalia skulptor ja arhitekt, kelle tööd on Peetri kiriku esine kolonnaad ja ,,Püha Teresa ekstaaz"? Lorenzo Bernini 4. Mille lasi Louis XIV rajada väikese jahilossi kohale? Versailles lossi, mida ümbritses prantsuse park. 5. Milline barokk palee sai üle Euroopa eeskujuks, kirjelda seda. Versailles loss on pikergune hoone kahe eenduva tiivaga, mille vahel on avar õu. Parki iseloomustab reeglipärane teedevõrk, sümmeetriliselt paigutatud skulptuurid, geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud ja põõsad. 6. Mis vahe on inglise ja prantsuse pargil?
Luugi valgus oligi hele valguskiir, mis justkui läbi luugiava oli suunatud ühte kohta. Barokkarhitektuuri juurde kuulus peale maalikunsti kindlasti ka. Skulptuuridel oli, aga sootuks teine ülesanne, mis oli keskaja kirikutes olevate kujude ülesanneteks. Kui ennist kujud jutustasid lugusid, siis nüüd olid nad lihtsalt hoonete sisemuse ja fassaadide kaunistamiseks. Barokkskulptuurid olid mõeldud peamiselt dekoratsioonideks. Gian Lorenzo Bernini oli barokiajastu üks silmapaistvamaid Itaalia skulptor ja arhitekt. Väga tuntud on tema skulptuur teos ,,Püha Theresa ekstaas", see kaunistas üht Rooma kiriku alatarit. Barokiajastu arhitektuur avaldus esmalt kirikuehitistes oli samuti äärmiselt oluline barokk kunsti väljendamise koht. Barokk arhitektuuri sünnilinnaks on paavstilinn Rooma. Selle ajastu arhitektuuri stiil tõi palju muutusi hoonete põhiplaanidesse, nagu näiteks hakkas levima
üles tõugata. Alles ülekuulamised ja piinamised tõid päevavalgele Medicite ettekavatsetud tapmise sepitsejad. Nendeks olid Pazzide suguvõsa, kellelt Medicid olid röövinud tohutu seadusliku päranduse, paavst Sixtus IV ja eeskätt tema poeg Girolamo Riario. Plaan taheti teostada söömingul, kuid see ei õnnestunud. Varsti saabus Firenze väravate juurde heerold, kes kandis Napoli kuninga lippu ja teatas, et kui Lorenzo Medicit ei kukutata, tuleb sõda. Ja tuligi. Leonardo saab Medicitelt kaks korda suure tellimused ettemaksuga, mida aga mitte kunagi ei lõpeta. 1478. aastal maalis ta "Madonna Benois" ehk "Madonna lillega" (1478, Ermitaaz, Leningrad), kus on kujutatud naine, laps ja lill, milleks on arvatavasti jasmiin. "Madonna Litta" (1485-90, Ermitaaz, Leningrad) kujutab endast ema lapsega, kes ta rinda imeb, valitseb täielik rahulolu. Lorenzo viidi lõvikoopasse ja sõlmiti rahu Napoli ja Toskaana vahel
mõjutatud, soojem ja kodusem. Eriliselt särava jälje on jätnud Madalmaade maalikunst, seevastu sealne renessanssarhitektuur ja -skulptuur praktiliselt puuduvad. Eestisse jõudis renessanss väga segasel ajal, 16. sajandil, mil oli käimas laastav ja pikaajaline Liivi sõda. Sellegipoolest leidub meilgi kauneid teoseid, mis enamasti on suguluses Rootsi väga omapärase renessanss-kunstiga. Skulptuur Renessanss-skulptuuri ajalugu alustatakse aastaga 1402, mil nooruke kullassepp Lorenzo Ghiberti (1378--1455) võitis Firenzes kujurite võistluse. Renessansiajastul vabanes skulptuur ehituskunsti teenistusest; kujusid paigutati ruumide keskele, õuedesse ja väljakutele, kus neid sai igast küljest vaadata. Eelistati kujutada tublisid ja julgeid inimesi, ka piiblist valiti selliseid tegelasi, kes oleksid meenutanud enesekindlaid, hakkajaid renessansiinimesi. Selline oli näiteks Püha Georg (Püha Jüri), kes võitis lohe. Kõik kuulsamad skulptorid kujutasid
· Kloun, kes hüppas ja dekoratsioone. laulis. · Vaheajad · Teatrilavadel ka · Pileteid ei olnud. naised ja lapsed. W.Shakespeare ,,Romeo ja Julia" Tegelased : Capuletti(Julia perekond) ja Montecchi(Romeo perekond). Mercutio ja Benvolio Romeo sõbrad Tybalt vennapoeg(Capuletti). Vennad Giovanni ja Lorenzo. Süsee : Tegevus toimub Veronas. Capuletti soovib, et Julia abielluks Parisega. Romeo ja Julia armuvad maskiballil. Tybalt tahab Romeoga võidelda. Abiellumisplaanid. Romeo tapab Tybalti selle eest, et too tappis Mercutio. Julia kavatseb teha enesetapi enne kui abiellub Parisega. Romeo ja Julia on tegelikult juba abielus. Julia teeskleb, et sureb. Toimuvad Julia matused, tuleb ka Romeo. Romeol kaasas mürk, joob selle ära ja sureb Julia kõrval. Julia näeb seda ja tapab ka enda.
mõnikord liialdamine detailidega (arhitektuuris) 3) 16.saj. - cinqueceento e. Kõrgrenessanss - arhitektide püüdluseks sai suurejooneline tervik, suurenes veelgi antiikarhitektuuri eeskujuandev osa ITAALIA Arhitektuur 15.sajandil Firenze- tähtsaim kunstikeskus Telliti palju töid, et linna avalikke kohti ilmestada Brunelleschi- esimene renessanssi suurmeister arhitektuuris Tema tööd: - Firenze toomkiriku kuppel (selle tööga sai arhitektina kuulsaks) - Leidlaste Kodu -San Lorenzo kirik -Pazzi kabel Tsentraalperspektiivi leiutaja -hea arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone -pildi pind on aken, mis asetseb vaataja ja pildil kujutatud esemete vahel; tuumpunkti koonduvad jooned ja nende abil saab luua ruumilisust Palazzod- paleed, kolmekorruselised, koosnevad neljast tiivast, nelinurkne siseõu, madal katus -vanemad palazzod on raskepärased, sest olid kaetud suurte kiviplokkidega
Renessanssi maalikunst Vara-renessanss Itaalias Risto Paalonen Madis Klein Sissejuhatus Renessanssi maalikunsti See haarab peamiselt 15-16 saj. Selle perioodi maalikunsti iseloomustab loodustunde tugevnemine ja realistliku looduslähedase käsitlusviisi lõplik võidulepääs. Maalikunstis rakendatakse kõiki perspektiivi ja anatoomia seadusi ning tähtsale kohale tõuseb portree ja skulptuur on jälle eraldi kunstiharu. Püüd reaalsuse poole valitseb eelkõige Itaalias ning sealt edasi teistesse Lääne-E maadesse. Kohe alguses ilmneb antiikkunsti mõju ja siit ka kunstiajastu nimi renaissance (taassünd). Vararenessansi maalikunst 15. sajandil jätkus freskomaali õitseng. Masaccio (1410-1428) püüdis maalida elavaid inimesi. Ta kujutab Aadamat ja Eevat erinevatel tasapindadel, mis tekitab ruumilisuse ...
ning nissidega. 3. Firenze baptisteerium - on pühendatud Ristija Johannesele, oktagonaalne, arvatakse, et on endine sõjajumal Marsi tempel Rooma impeeriumi ajast, praeguse kuju sai 11.-13. sajandil, seal on ristitud Dante ja Michelangelo. 4. Firenze baptisteeriumi 3 portaali - pronksuksed, lõuna(1330.a.)-, põhja(1401.a.)- ja idaportaal(1452.a.); lõunaportaali valmistajaks Andrea Pisano; põhjaportaali konkurss - teemaks "Iisaku ohverdamine", parimateks osutusid F. Brunelleschi ja Lorenzo Ghiberti (1378-1455), võitjaks valiti Ghiberti; uksel on 28 gooti raamistusega paneeli; idaportaal - kuldne kujundus 10 tahvlit (1425-52. a., gooti raamistuseta), valmistajaks Ghiberti; 5. Palazzo Vecchio e. Palazzo della Signoria, ehitamist alustati 1294, lõpetati 1341 ja oli mõeldud kindlustusehitisena, omaaegne valitsushoone ja suurhertsogi residents. Torn on 94 m kõrge. Eksterjöör gooti, interjöör renessanss. Aastast 1537 oli Cosimo I residents. Galerii
Õpetajad olid imestunud väikese poisi küsimuste ja vastuvaidlemiste üle. Koolis õppis Leonardo da Vinci kirjutama, lugema ja arvutama, geomeetriat ja ladina keelt. Leonardo elas Vincis 1466. aastani. 14-aastaselt sõitis ta Firenzesse ja alustas õppimist Andrea del Verrocchio ateljees. Verrocchio oli sel ajal üks andekamaid Firenze kunstnikke. Ta avaldas suurt mõju Leonardole. Ateljees töötasid ka teised kuulsad kunstnikud, näiteks Sandro Botticelli, Pietro Perugino ja Lorenzo di Credi. Noor õpilane alustas oma tööd värvide segamise ja lihtsate piltide joonistamisega. Hiljem õppis Leonardo ka õlivärvidega maalima. 1472. aasta juunis kanti Leonardo nimi Firenze kunstnike punasesse raamatusse ning sellega lõppes ka õppimine Andrea del Verrocchio juures, kuid Leonardo ei lahkunud ateljeest. Oma kunstnikukarjääri alustas Leonardo 1469 Firenzes Andrea del Verrocchio töökojas õpipoisina. Leonardo varajasim dateeritud töö on sulejoonistus 5. augustist 1473
· Kiriku fassaad pidi mõjuma maaliliselt ja lopsakalt nagu siseruumgi. · Hoone esikülg võis lainetada, olla astmeline, või muul moel liikumist edasi andev. Rooma Ehitati edasi Püha Peetri kirikut. · Loobuti tsentraalehitise tüübist ja ehitati üks ristiharu pikihooneks. · Selle kõrge ja uhkete kaunistustega fassaad varjab ära kiriku kupli. · Algselt ehitas Michaelangelo. Hiljem autoriks Carlo Maderna. · Kiriku ette rajas suure ovaalse väljaku Lorenzo Bernini. Väljak on külgedelt ümbritsetud kaarjate sammasteridadega (nim. kolonaad). + tööleht.
Ta finantseeris isegi teisi ekspeditsioone kuid ise enam Veneetsiast ei lahkunud. Aastal 1300 abiellus ta tuntud kaupmehe Vitale Badoer'i tütre Donataga. Nad said kolm tütart, Fantina, Bellela ja Moreta. 1923. aastal oli Marco Polo jäänud juba nii haigeks, et ei lahkunud voodist. Järgmise aasta 8. jaanuaril, vaatamata püüdlustest teda ravida, Marco suri. Tema testamenti tuli kinnitama preester Giovanni Giustiniani San Procolost. Polo maeti San Lorenzo kirikusse Veneetsias. Tegelikuses ei saa kinnitada Marco täpset surmakuupäeva, kuid see on kindel, et see toimus 8. ja 9. jaanuari päikeseloojangute vahepeal. Kokkuvõtteks Marco Polo elu on kas olnud ülimalt seiklusrikas või ülimalt seiklusvaene. Las lugeja otsustab ise, mida ta Marcost ja tema suurepärasest Siiditee reisist arvab. Ega me arvatavasti päris täpselt teada ei saagi, mis tegelikult kõik juhtus. Sellegipoolest
Palju püstitati antiikainelisi gruppe parkidesse, valitsejate mälestusmärke väljakutele, loodi kujudega kaunistatud purskkaeve ja trepistikke. Barokkskulptuurid on hoogsad, rahutud, maalilised. Tugevaid, otsitud poosides inimesi kujutatakse lehvivates rüüdes või hoopis ilma rõivasteta. Voogavad draperiid, ülekuhjatus, ebatavalised zestid muudavad skulptuuride piirjooned sopiliseks, ebamääraselt laialivalguvaks. N. Lorenzo Bernini ,,Püha Theresa ekstaas", Étienne-Maurice Falconet´i "Vaskratsanik" ,,Püha Theresa ekstaas" 6. Mille poolest sai kuulsaks Michelangelo Caravaggio? Caravaggio oli realistliku suuna levitaja, oskas lõuendil jäädvustada inimnaha pehmet ilu ja näidata vastandite abil elu sügavamaid mõtteseoseid. Kuna Caravaggiole ei meeldinud klassikalised eeskujud ja ta ei tundnud mingit
Barokk on tundeküllane, jõuline ja liikuv. Iseloomulikud on emotsionaalsus dünaamiline energia, lopsakas dekoratiivne külluslikkus. Barokk arhitektuur Peamiseks kunstiliigiks arenes barokiajastul arhitektuur. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadilikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus. Selle sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Üleeuroopalise kuulsuse saavutas Lorenzo Bernini (1598-1680), kelle käe all sai lõpliku lihvi Rooma Püha Peetri kirik. Tema kujundas kirikuesise väljaku, muutis tunduvalt renessanssmeistrite kavandatud hoonet ja teostas sisekujunduse. Barokk tõi muutusi ka hoonete põhiplaanidesse. Tekkis ehitisi, mille põhiplaan moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest. Ümarad ruumiosad, kaarjad ja vonklevad jooned sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Niisugusel taustal said uudse ilme isegi vanad, varemgi tarvitatud detailid
Tekkisid kauba- ja fondibörs. +hindade revolutsioon. Humanism ja renessanss Eeldused uue kultuuri ja maailmavaate tekkimiseks kujunesid kõigepealt Itaalias: linnriikide majanduslikule tõusule pani eelkõige aluse kaubandus, selle kõrval aga ka pangandus ja liigkasuvõtmine. Kujunesid varakapitalistlikud suhted, noor kodanlus. Linnriikide vabariiklik valitsemisviis asendumas monarhistlikuga. Medicite perekond Firenzes. Lorenzo Tore. Renessanss antiikkultuuri juurde naasmine, antiikkultuuri taassündi. Seda vastandati valitsevalt kiriklik-skolastilisele teadusele. Humanism mõiste tuli kasutusele 15.-16. sajandil. Sellega hakati tähistama ilmalikku haritust ja ilmalikke teadusi vastandina kiriklikule maailmakäsitlusele ja teoloogiale. Keskpunktiks oli inimene, mitte Jumal. Astuti vastu asketismi ideaalile, mis nõudis inimesele loobumist kõikidest maapealsetest rõõmudest hauataguse õndsuse nimel
1. Renessanss Renessanss antiikkultuuri taassünd, mis vastandus keskaegsele kultuurile. Ajaliselt määratud 14- 16 saj. (Itaalia) Eeldused: 1. jõukad Itaalia linnriigid, kuhu kogunes rikkud ja arenes pangandus 2. kaubandusele tugineva majanduse kasv 3. varakapitalistlike kujunemine Iseloomulikud jooned: 1. ilmalikkus 2. humanism 3. antiikkultuuri taassünd 2. Humanism Humanism 14-16. saj. Hakati humanismi mõistma inimese ja inimlikuse väärtustamist. Rahvuskeelte esile tõus. Seotud rahvusriikide kujunemisega. Ideaaliks kujunes universaalinimene. Poliitilise mõtte areng saab alguse tegelikus praktiseeruva poliitika uurimine. Täiuslik valitseja pidi tundma rahva hingeelu ja kirge. Võime nimel võis valitseja kasutada vägivalda, petta ja uskuda jõupoliitikasse. Analüüsis poliitilist võimu. Loodusteadus jumal on looduse kehastus. Oluliseks peeti looduse uurimist. Kujunes uus külg loodusteaduses teaduslik meetod. Astronoomia Nikolai ...
Kontserdi esitus jagunes kaheks pooleks: esimene pool kestis 40 minutit ja teine pool kestis 30 minutit. Vaheaeg oli 20 minutit. Kokku kestis kontsert veidi üle tunni ja poole. Esimeseks teoseks oli Wolfgang Amadeus Mozarti Avamäng ooperile "Figaro pulm". Selle esitas ainult sümfooniaorkester. "Figaro pulm " on väga kuulus Mozarti teos ja selle avamäng on väga tuntud. Ma olin seda samuti korduvalt enne kuulnud. Mozart kirjutas ooperi "Figaro pulm " aastal 1786 Viinis koos Lorenzo Da Pontega. See koosneb neljast osast. Kuigi nimetatud ooperit oli Viinis alguses keelatud esitada, sest tegi nalja aristokraatlikuse üle, muutus see hiljem Mozarti üheks kõige õnnestunumaks teoseks. Kõige tuntum ongi ooperi avamäng. "Figaro pulma " avamäng on minu meelest väga gratsiiline, mänglev ning on täis rahulikkust kuid samas ka hoogsust ja vallatust. Läbi terve teose toimus mezzoforte ja fortissimo vaheldumine, mis muutis selle väga
leeri vahel ,,Romeo ja Julia"-s Capuletti ja Montecchi perekondade vahel ja ,,Hamleti"-s kuningas Claudius koos oma pooldajatega ja Hamlet. 2. Probleemid Probleemid teoses ,,Romeo ja Julia": Salajane ning keelatud armastus Romeo ja Julia vahel. Vaen kahe perekonna vahel, millepõhjust keegi enam ei mäletanud. Juliale peale sunnitud abielu Parisega tema isa poolt. Julia ei saanudki abielluda Parisega, sest ta oli juba abielus. Vend Lorenzo tahe perekondi lepitada, kuid pihiisana ei tohtinud ta midagi öelda. Probleemid teoses ,,Hamlet": Kes ning mis põhjusel tappis kuninga? Hamleti kättemaks. Hamlet mängib hullu ning hiljem Ophelia hullub päriselt. Ophelia armastus Hamleti vastu ning tema naiivsus, tema kuulekus isale ( ta näitab isale Hamleti kirja, ta laseb isal pealt kuulata oma vestlust Hamletiga ). Hamleti kõhklused kas tappa Claudiust või mitte. Hamleti kahtlused oma ema suhtes
Albertiga on seotud uus palazzo tüüp, kus iga korruse akende vahele paigutati pilastrid. See elustas fassaadi ja lõi taakaalu kandvate osade vahel. Nii muutusid palazzod järjest rohkem lossitaolisteks. Skulptuur Skulptuur hakkas kohta tagasi võitma taas eradi kunstiharuna. Hakati tegema monumentaalskulptuuri. Kujutati usutegelasi vägagi tõelistena. Kunstnikke huvitas looduslähedus ja kujud olid toretsevad ja rõõmsameelsed. Püüti kujutada vaimset ja hingelist tervikut. Lorenzo Ghiberti (1378-1455)- ta tegi paarikümne aasta jooksul 28 kullatud pronksist reljeefi, mis kujutasid Vanas Testamendis kujutatud sündmusi. Inimeste figuurid olid realistlikumad, kui gootikas (nt:"Paradiisi värav"). Tema tööks on Firenze toomkiriku juures asuva baptisteeriumi pronksuksed. Töö jaguneb vanemaks ja uuemaks uksepaariks. Uuemat uksepaari nimetatakse paradiisi väravateks. Donatello (1386-1466)- kasutas kontraposti ehk nõiajalga. 1430
ooperireformide toimumise ajaga need teda eriti ei mõjutanud tema ooperites oli esiplaanil muusika, libreto pidi seda vaid toetama. Mozarti kõik tähtsamad ooperid sündisid tema elu lõpupoole Viinis. Mozarti esimene Viini ooper oli "Haaremirööv" (1782) mis oli ühtlasi esimene tuntuim singspiel. Libreto oli saksakeelne ja sisuks armastus. Järgmine suurooper "Figaro pulm" oli tähtsaim teos OB stiilis, libreto kirjutas sellele klassikalise ajastu kuulsaim libretist Lorenzo da Ponte kirjanik Beaumarchais'e samanimelise komöödia järgi. "Figaro pulm" on vaimukas lugu Sevilla habemeajajas Figaro ja toatüdruk Suzanni armuloost. Tegevus toimub ühe päeva jooksul. Pidevalt toimub kummalisi sündmusi, kokkulangevusi ja ootamatusi, millest Fiagro ja Suzanni võitjatena välja tulevad. 1787.a. lavastus ooper "Don Giovanni" samuti da Ponte süzeega, mille aluseks on 2
Suured maadeavastused Suured maadeavastused Eurooplastepoolt tehtud geograafilised avastused väljaspool Euroopat 15.-17. sajandini. Põhjused: Vajadus idamaiste vürtside järele India kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid Uudishimu ja seiklusjanu Kullajanu – Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele Müüdid pururikastest riikidest, mida mindi otsima Ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga Eeldused: Karavellide ilmumine Uute navigatsioonivahendite kasutusele võtmine: kompassi täiustumine ja astrolaabi leiutamine (tähekõrgusmõõtja) Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgosid), kes olid valmis minema kaugetele merereisidele Ristisõjad avardasi...
Ta sai tavapärase hariduse, kuid juba lapsena ilmnes tema suur kunstianne. Koolis õppis Leonardo da Vinci kirjutama, lugema ja arvutama, geomeetriat ja ladina keelt. Leonardo elas 1466. aastani Vincis. 14-aastaselt sõitis ta Firenzesse ja asus õppima Andrea del Verrocchio ateljeesse. Verrocchio, kes oli sel ajal üks andekamaid Firenze kuntsnikke, avaldas Leonardole suurt mõju. Ateljees, kus töötasid ka teised kuulsad kunstnikud, näiteks Sandro Botticelli, Pietro Perugino ja Lorenzo di Credi, alustas noor õpilane oma tööd värvide segamise ja lihtsate piltide joonistamisega. Hiljem õppis Leonardo ka õlivärvidega maalima. 1472. aasta juunis kanti Leonardo nimi Firenze kunstnike punasesse raamatusse ja temast sai Püha Luuka gildi liige. Sellega lõppes ka õppimine Andrea del Verrocchio juures, kuid Leonardo ei lahkunud ateljeest. Suurimad on tema saavutused maalikunstis. Ta kujutas esimesena täiuslikult kauneid ja
muudavad fassaadi veelgi rahutumaks. Ka linnakujundamine tõusis erilisse ausse. Siin torkab silma samuti baroklik fassaadikujundus. Kõike püüti näidata suuremana ja võimsamana kui see tegelikult oli. Ruumiliste efektide ja illusioonide loomine oli barokiaja kunstnike üks lemmikvõtteid. Peetri kiriku ette rajati väljak (kolonnaad), mille põhiplaan laseb väljakul avaramana mõjuda ja kiriku fassaad tundub kõrgem. Selle väljaku autoriks oli barokk-kunsti peaesindaja LORENZO BERNINI (1598-1680). Teise kuulsusena arhitektuuri alal võiks mainida CARLO MADERNAT. Tema projekteeritud on Santa Susanna kiriku fassaad Roomas. See on tüüpiline barokkfassaad- rahutu ja maaliline. Rütmiliselt asetatud sambapaarides eendub üks sammas tugevasti. Korruseid ühendavad tervikuks voluudid. Kõige fantaasiarikkam ja uuendusi püüdlevam itaalia arhitektide hulgas oli FRANCESCO BORROMINI. Tema ehitatud San Carlo alle Quattro Fontane kirikus Roomas näib kõik liikuvat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
