oom (takistus) volt (elektriline potentsiaal) vatt (võimsus) 8 MAGNETVÄLI Magnetväli on tihedalt seotud elektriväljaga ja need kaks välja moodustavad elektromagnetvälja. Magnetväli on matemaatiline kirjeldus sellest, kuidas see mõjutab elektrivoolu ja magnetilisi materjale. Magnetvälja igas konkreetses punktis on määratud nii tema suund kui ka suurus (tugevus), seega on tegemist vektorväljaga [nb 1]. Kõige tavalisemalt on magnetväli defineeritud Lorentzi jõu kaudu, mis rakendub liikuvatele elektriliselt laetud kehadele. Magnetväli võib viidata kahe erineva, kuid omavahel tihedalt seotud väljale, mis on tähistatud sümbolitega B ja H. Kuna elektriväli E ümbritseb elektrilaengut, siis on mõistlik eeldada, et magnetväli B ümbritseb magnetlaengut. Ometigi magnetlaengute eksistentsi ei ole suudetud tõestada, kuigi osa teooriatest seda ennustab. Magnetvälja tekitamiseks on olemas aga kaks teist viisi
Enamik elektrimootoreid töötab tänu elektromagnetisminähtusele. Kuid on ka mootoreid millede töö baseerub teistel elektromehaanilistel nähtustel nagu näiteks piesoelektrilisel efektil ja elektrostaatilistel jõududel. Elektromagnetisminähtusel põhinevate mootorite tööpõhimõtteks on pöörleva magnetvälja energia muutmine rootori pöörlemise mehaaniliseks energiaks. Selliste mootorite töö on kirjeldatav Lorentzi seadusega. Kuid eksisteerivad ka lineaarsed elektrimootorid. 2.3 Jadaühendus Jadaühendus ehk järjestikühendus on voolutarvitite selline ühendusviis, mille korral kõiki tarviteid läbib sama tugevusega elektrivool. Jadaühenduses olevate tarvitite või takistite kogutakistus võrdub üksikute takistuste summaga. Jadaühenduses olevatel takistitel olev kogupinge on võrdne takistitel olevate pingelangude summaga. Jadaühenduses olevatel takistitel on koguvool alati konstantne. Joonis 1
tööks.Enamik elektrimootoreid töötab tänu elektromagnetisminähtusele. Kuid on ka mootoreid millede töö baseerub teistel elektromehaanilistel nähtustel nagu näiteks piesoelektrilisel efektil ja elektrostaatilistel jõududel. Elektromagnetisminähtusel põhinevate mootorite tööpõhimõtteks on pöörleva magnetvälja energia muutmine rootori pöörlemise mehaaniliseks energiaks. Selliste mootorite töö on kirjeldatav Lorentzi seadusega. Kuid eksisteerivad ka lineaarsed elektrimootorid. Vooluliigi järgi jagatakse elektrimasinaid: · alalisvoolumasinad · vahelduvvoolumasinad, o mis omakorda jagunevad: o asünkroonmasinad o sünkroonmasinad 1.1. Asünkroonmootor on vahelduvvoolu jõul töötav elektrimootor, mille pöörlemissagedus ei ole sünkroonne elektrivoolu sagedusega. Asünkroonmootori leiutas 1885 itaalia füüsik ja elektriinsener Galileo Ferraris. 1888
Päriparalleelsed voolud tõmbuvad, magnetilise induktsiooni vektori suunaga, siis vastuparalleelsed voolud tõukuvad. Voolude kruvi ise liigub voolu kulgemise suunas. vastastikmõju on võimalik seletada voolu magnetvälja mõjuga vooluelemendile. Olgu Elektriväli ja magnetväli on mõlemad tingitud laengust. Üks paigalsesvast ja teine liikuvast. Seepärst räägitakse elektromagnetilisest jõust- Lorentzi jõust. F = q E + q v ×B Ringvool Magnetjõu korral on tähtis asjaolu, et jõud on risti kiirusvektoriga ja seetõttu magnetjõud ei tee tööd laengu energia muutmiseks. Kineetiline energia ei muutu. Kulgliikumise kineetiline energia muutub ainult pöördliikumise kineetiliseks energiaks Lorentzi jõud ei sõltu taustsüsteemi valikust mitterelativistlikul juhul. Muutub magnetjõud ja seetõttu ka elektriline
võimsus maksimaalne. P= ( R+r )2 Sisetakistus r on etteantud suurus. Välistakistuse R võime aga valida. Selleks dP leiame =0 dR 2 2 dP E ∗( R+r ) −2 R∗( R+r ) = =0 dR ( R+ r )4 2 E =0 – ei sobi, kuna emj allikas on olemas. ( R+r )2−2 R∗( R +r )=0 R2 +2 Rr +r 2 +2 R2−2 Rr=0 r=R Andke Lorentzi jõu täielik valem ja joonistage laengule rakendatavad kõik vektorid koos valemis esinevate nurkadega. ⃗ F =q∗⃗ E +q∗⃗v × ⃗ B Tuletage Viot’-Savart’-Laplace’i seadus lähtudes punktlaengu magnetinduktsiooni avaldisest. μ0 ∗q∗⃗v × ⃗r ⃗ 4π B= 3 r
t divD = D rotH = j + t divB =0 9 Materjalivõrrandid D = 0 E B = µµ0 H j = ( E + E*) Maxwelli võrrandid on lineaarsed võrrandid, millest tuleneb superpositsiooni printsiip; sisaldavad pidevuse võrrandeid; võrrandid on invariantsed Lorentzi teisenduste suhtes ehk valguse lähedastel kiirustel ei muutu Maxwelli võrrandid üleminekul inertsiaalsetes taustsüsteemides; võrrandid on mittesümmeetrilised elektri- ja magnetväljade suhtes; nendest võrranditest järeldub elektromagnetlainete olemasolu 4.3. Elektromagnetlained, nende levimiskiirus ja omadused Elektromagnetväli on võimeline iseseisvalt eksisteerima ja levima ruumis elektromagnetlainete kujul. Omadused:
Mis oli Michelsoni katse tulemus?
Valguse kiirus osutus ühesuguseks igas suunas.
252. Mis järelduse tegi Einstein Michelsoni katsest?
Valguse kiirus vaakumis on ühesugune kõigis inertsiaalsüsteemides
(erirelatiivsusteooria esimene postulaat)
253. Mis on Galilei teisendused?
Kahes eri inertsiaalsüsteemis vaadeldava sündmuse ruumi- ja ajakoordinaatide
vahelised seosed (kehtivad ainult väikeste kiiruste korral, st v<
jõujooned risti ekvipotentsiaalpinnaga. Superpositsiooniprintsiip on kõikides lineaarsetes süsteemides kehtiv printsiip, mille järgi süsteemi reaktsioon mitmele mõjurile on sama, mis üksikute mõjurite poolt tekitatud reaktsioonide summa. 7. Ampère'i seaduse järgi on magnetväljas B vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud F võrdeline voolutugevusega I juhtmes, juhtmelõigu pikkusega l ning siinusega nurgast α voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel (k on võrdetegur). Lorentzi jõud- magnetväljas liikuvale laengule mõjuv jõud on võrdne laengu, laengukiiruse, magnetinduktsiooni ja laengu liikumise kiiruse ning magnetinduktsiooni vahelise nurga vahelise siinuse korrutisega.. . F=q(E=v*B), kus F on osakestele mõjub jõud, E on elektrivälja tugevus, B on magnetiline indukstioon, q on osakeste laeng, v on osakese kiirus. Kui osake liigub magnetväljas (st E=0), siis saab Lorentzi jõu suunda määrata vasaku käe reegli abil. 8
Pinge on füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis näitab elektrivälja poolt tehtava töö hulka, mõõdetuna voltides (V). Elektrimahtuvus Mahtuvus ehk elektrimahtuvus on elektrotehnikas ja elektroonikas kasutatav füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha võimet säilitada elektrilaengut. Tähis: C (ingl capacitance). Ühik: 1 F (farad). Arvutamise valem: C = q/U. Mahtuvus on võrdne laengu ja pinge jagatisega. *Plaatkondensaator F Lorentzi jõud, B magnetinduktsioon, I voolutugevus, nurk vooluga juhtme ja magnetinduktsiooni vektori vahel, l juhtmelõigu pikkus, v laengu liikumise kiirus Elektrodünaamika Elektromagnetiline induktsiooni nähtus Voolu, mis tekkis ringjuhtmes nim. indutseeritud vooluks ja nähtust, kui ringjuhtmes tekib ringjuhet läbiva magnetvälja muutuse tõttu vool, nimetatakse elektromagnetiliseks induktsiooniks.
1. Siinuskõveraid iseloomustavad suurused on, voolu hetkväärtus i = Imsin(t+0) kus Im on voolu ampliduut vääryus ja on ringsagedus antud hetkel, 0 algfaas ehk algfaasinurk on elektriline nurk (psi), mis on möödunud perioodi algusest vaatluse alghetkeni, mida tähistab teljestiku nullpunkt. 2. Siinusvoolu hetkväärtus, efektiivsus ja ampliduutväärtus. Siinusvoolu hetkväärtus - i = Imsin(t+0), kus Im on voolu ampliduut vääryus ja on ringsagedus antud hetkel, 0 algfaas ja t on aeg. Muuruva suuruse väärtus mingil hetkel nim. hetkväärtuseks ja seda tähistatakse tähistatakse väiketähega. Siinusvoolu efektiivsus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulge. Efektiivväärtus kujutab siinussuuruse korral ruutkeskmist väärtust amplituudväärtusest : Siinusvoolu amplituudväärtus Perioodiliselt muutuva suuruse suurimat hetkväärtust nimetataks...
Kõik pinda läbivad voolud võtavad osa magnetvälja tekitamisest pinna piirjoonel. Lorentzi jõud FL , mis mõjub laengut q omavale ja kiirusega v liikuvale osakesele magnetväljas indukt- siooniga B, avaldub kujul FL = q v B sin , kus on nurk osakese liikumissuuna ja magnetvälja suuna vahel. Juhtmelõigule mõjuv magnetjõud, mis on määratud Ampère'i seadusega F = B I l sin , summeerub liikuvatele laengukandjatele mõjuvatest Lorentzi magnetjõududest. Elektromotoorjõud näitab kõrvaljõudude tööd positiivse ühiklaengu ühekordsel läbiviimisel kogu vooluringist. Elektromotoorjõud on suurim pinge, mida antud vooluallikas on üldse suuteline tekitama (allikapinge) ehk siis kõigi vooluringis esinevate pingete summa. Elektromagnetism käsitleb laetud osakeste mitteühtlast liikumist ning elektri- ja magnetnähtuste oma- vahelisi seoseid.
Kõik pinda läbivad voolud võtavad osa magnetvälja tekitamisest pinna piirjoonel. Lorentzi jõud FL , mis mõjub laengut q omavale ja kiirusega v liikuvale osakesele magnetväljas indukt- siooniga B, avaldub kujul FL = q v B sin , kus on nurk osakese liikumissuuna ja magnetvälja suuna vahel. Juhtmelõigule mõjuv magnetjõud, mis on määratud Ampère'i seadusega F = B I l sin , summeerub liikuvatele laengukandjatele mõjuvatest Lorentzi magnetjõududest. Elektromotoorjõud näitab kõrvaljõudude tööd positiivse ühiklaengu ühekordsel läbiviimisel kogu vooluringist. Elektromotoorjõud on suurim pinge, mida antud vooluallikas on üldse suuteline tekitama (allikapinge) ehk siis kõigi vooluringis esinevate pingete summa. Elektromagnetism käsitleb laetud osakeste mitteühtlast liikumist ning elektri- ja magnetnähtuste oma- vahelisi seoseid.
lähtudes voolutiheduse definitsioonidest: Pannes selle Ampere'i jõu valemisse, saame Et juhtme ruumala on , siis on temas liikuvat laetud osakest. Kui soovime leida ühele osakesele mõjuvat jõudu, tuleb juhtmele mõjuv jõud F jagada laetud osakeste arvuga N. ehk vektorkujul mis ongi Lorentz'i jõud. 77 Lorentzi jõud ja osakese trajektoor noolereegliga antud väljas. Nagu vektorkorrutisest järeldub, on temagi risti kiirusega. Seega ei muuda ta osakese liikumise kiirust, vaid ainult liikumise suunda. Küsimus: Milline on magnetväljas liikuva laetud osakese trajektoor? Nagu näeme, mõjub magnetväli ainult laetud osakestele. Et sama kehtib ka elektrivälja kohta, peab elektri- ja magnetnähtuste vahel olema seos. Tänapäeva füüsika on seisukohal, et
Kõik pinda läbivad voolud võtavad osa magnetvälja tekitamisest pinna piirjoonel. Lorentzi jõud FL , mis mõjub laengut q omavale ja kiirusega v liikuvale osakesele magnetväljas indukt- siooniga B, avaldub kujul FL = q v B sin , kus on nurk osakese liikumissuuna ja magnetvälja suuna vahel. Juhtmelõigule mõjuv magnetjõud, mis on määratud Ampère'i seadusega F = B I l sin , summeerub liikuvatele laengukandjatele mõjuvatest Lorentzi magnetjõududest. Elektromotoorjõud näitab kõrvaljõudude tööd positiivse ühiklaengu ühekordsel läbiviimisel kogu vooluringist. Elektromotoorjõud on suurim pinge, mida antud vooluallikas on üldse suuteline tekitama (allikapinge) ehk siis kõigi vooluringis esinevate pingete summa. 17 Elektromagnetism käsitleb laetud osakeste mitteühtlast liikumist ning elektri- ja magnetnähtuste oma- vahelisi seoseid.
Kinemaatika 1 rad on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. 1Hz on selline sagedus, mille korral keha sooritab ühes sekundis ühe pöörde (täisvõnke). Amplituud maksimaalne hälve. Hälve kaugus tasakaaluasendist ajahetkel t. Hetkkiirus e kiirus antud trajektoori lõigus võrdub seda punkti sisaldava (küllalt väikesele) trajektoori lõigule vastava nihke ja selleks nihkeks kulunud ajavahemiku suhtega. Joonkiirus v on võrdne nurkkiiruse ja pöörlemisraadiuse korrutisega. Keha kiiruseks nim vektoriaalset suurust, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega. Kehade vabalangemiseks nim kehade langemist vaakumis. Keskmine kiirus näitab, millise nihke sooritab keha keskmiselt ühes ajaühikus. Keskmiseks kiirenduseks nim kiiruse muutu ajaühikus. Ühikuks on 1m/s 2, st ühes sekundis muutub keha kiirus 1m/s võrra. Kiirendus näitab keha kiiruse muutumist ajaühikus. Koordinaat on arv, mis näitab keha kaugu...
Avaldame saadud võrrandist võrdeteguri : * + ( ) ( ) Lorentzi koordinaatide teisendused: 81. Lähtudes koordinaatide teisendustest, tuletada erirelatiivsusteooria aegade teisendusvalemid. Asendame koordinaadi valemis koordinaadi vastava võrrandiga, saame:
Lorentzi koordinaatide teisendused: gaasi universaalkonstant. 8,31 . Kõrvutame seda võrrandit ideaalse gaasi olekuvõrrandiga.
1.FÜÜSIKALISED SUURUSED JA NENDE ETALONID 1.Füüsikalised suurused ja nende etalonid – SI süsteemi 7 põhiühikut ja nende definitsioonid (+etalonid) Suurus Mõõtühik Tähis Hetkel kehtiv etalon Pikkus meeter 1 m tee pikkus, mille valgus läbib vaakumis 1/299 792 458 sekundi jooksul 133 Aeg sekund 1s Cs aatomi (tseesium-133) põhiseisundi kahe ülipeen(struktuuri)-nivoo vahelisele üleminekule vastava kiirguse ca 9 miljardi võnkeperioodi kestusega Mass kilogramm 1 kg massiühik, mis on võrdne rahvusvahelise kilogrammi prototüübi massiga 1 Temperatuur ...
Laengule q0 mõjuv jõud kui laeng liigub magnetväljas kiirusega v. Kui positiivne laeng liigub jõujoontega risti, siis on talle mõjuva Lorenzi jõu suund samuti määratav vasaku käe reegliga. Kui osake lendab magnetvälja risti jõujoontega, hakkab ta liikuma piki ringjoont, sest jõud on konstantne ja alati risti kiirusega. ). Kui liikuv laeng satub magnetvälja jõujoonte suhtes mingi suvalise nurga all, siis hakkab ta üldjuhul liikuma piki kruvijoont. Lorentzi jõud on risti liikumise suunaga ja tema töö laengu liikumisel magnetväljas on 0. Seetõttu magnetväli ei muuda liikuva laengu energiat, vaid ainult muudab laengu liikumise suunda. Massispektomeeter Võimaldab määrata väikeste osakeste massi. Laetud osakesi kiirendatakse vooluallika poolt elektriväljas, sattudes magnetvälja, liiguvad erineva massiga osakesed erineva raadiusega ringjoone kaart mööda ning tabavad fotoplaati erinevates kohtades. Tsükliline kiirendi
Riigi majanduslikud funktsioonid (66-70) Igal riigil on teatud funktsioonid. Üks riigi ülesannetest on vähendada inimeste sissetulekute ebavõrdsust. Eesmärk on kaitsta minimaalse sissetulekutasemega ühiskonnaliikmeid. Ühiskonnas eksisteerib vaesus, kui inimeste tulud ei ole piisavad, et osta esmavajalikke hüviseid. (mõnikord def. seda kui spetsiivilist taset, ehk sellest allapoole teenivad inimesed on vaesed) Vaesuse kajastamiseks kasutatakse Lorentzi kõverat. Jaotuse ebavõrdust näitab see, kui palju tegelikku sissetuleku jaotust kajastav kõver erineb 45o joonest. Vaesusvastased poliitikad: · Sümptomeid leevendav (toetab inimesi, kes on vaesed) · Vaesuse vähendamine (kui võitleb vaesuse põhjustega) Tõhusamaks peetakse teist varianti, mis sisaldab näiteks: töötuse vähendamist, inimkapitali investeerimisse subsideerimine (haridusekulutuste katmine, kvalifikatsiooni tõstmine)
ja erinevates riikides erinevalt, on neil ometi mitmeid olulisi ühistunnuseid? Tõene Kas majanduse langusfaasi iseloomustab see, et pika perioodi korral vallandatakse osa töölisi (palgad oluliselt ei lange) ja selle tagajärjeks on tööpuuduse kasv? Tõene Kas majandustsüklit iseloomustab asjaolu, et need tsüklid on korduvad, kuid mitte kindlalt fikseeritud perioodi jooksul? Tõene Tulujaotuse kvantitatiivseks iseloomustamiseks kasutatakse: jaotusmeetodeid, Lorentzi kõver, Gini koefitsient Kas majanduskasvu üheks soodustavaks teguriks võib olla asjaolu, et toimub tootmisressursside koguse ja/või kvaliteedi kasv? Tõene Majandusnäitajad võib jaotada kolme gruppi sõltuvalt sellest, kuidas nad reageerivad majandustsüklitele. Sobita alltoodud suundumused sobivate majandusnäitajatega!: samas suunas muutuvad (tugev seos tsükliga) kogutoodang, samas suunas muutuvad (nõrk seos tsükliga) mittekestvuskaupade toodang,
Tartu Ülikool Semiootika osakond Meelis Kaldalu Plahvatus ja semiootika sünd Uurimus kaasaegse semiootika tekke-eeldustest läbi kõrvalteaduste vaatluse ja analüüsi Seminaritöö Juhendaja: Silvi Salupere Tartu 2006 1 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................3 Auru jõul.................................................................................................................................... 5 19. sajandi I poole filosoofia......................................................................................................7 Sõnadelt tegudele..................................................
Nõnda ennustab klassikaline üld- relatiivsusteooria oma langemist ette nagu klassikaline mehaanika ennustas oma langemist, kui ta lubas aatomeil variseda lõpmatusse tihedusse. kinemeetiline tegur kinemaatiline tegur Seisva keha massi tähistatakse m0ga ja nullike tuleb lisada Einsteini valemis ka energiale, mis on siis seisva keha energia. Kiirusega liikuva keha mass avaldub seisumassi kaudu kinemaatilise ehk Lorentzi teguri abiga (3). Hollandi füüsik Antoon Lorentz (18531928) on klassikalise elektrodünaamika üks loojatest, kelle nime see tegur siis kannabki. Seisumassi ja kinemaatilise kordaja abil võib Einsteini kuulsa valemi nüüd anda uues kujus (4). Kinemaatiline tegur määrab massi käitumise kiiruse suurenemisel. Mass kasvab kiiruse kasvades ja muutub kiirusel c lõpmatuks. "Lohutuseks" massi
1. Teoreetilised alused Mõtlemisviiside liigitus: teaduslik, mütoloogiline, pragmaatiline. Meie nimetame teaduslikuks mõtlemisviisi, mille korral info töötlemine tugineb teaduse meetodile eesmärgiga luua põhjuslike seoste süsteem. Seda süsteemi rakendatakse loodusnähtuste seletamisel ja uute teadmiste saamisel. Teaduse meetodi olulisteks tunnusteks on: eelnevast kogemusest lähtuv küsimuse püstitus (probleem), võimalik vastusevariant (hüpotees), hüpoteesi eksperimentaalne, vaatluslik, vms. kontroll ja järelduse tegemine hüpoteesi õigsuse kohta. Teaduslik mõtlemisviis eeldab looduse kirjeldamise, seletamise ja ennustamise võimalikkust teatava piirini ja katsetele tugineva põhjendatud usu tekkimist loodusseaduste vääramatusse. Teaduslikule mõtlemisviisile on omane teadmine, et loodusnähtusi pole põhimõtteliselt võimalik lõpuni mõista. Mütoloogilise mõtlemisviisi korral tugineb info töötlemine eksperimentaalselt (teaduslikult) põh...
Kordamisküsimused 1. Avaliku sektori ökonoomika aine ja põhimõisted Avaliku sektori ökonoomika (public economics) uurib avaliku sektori kulude, maksustamise ja majandusagentide (kodumajapidamiste, firmade ja valitsuse) vahelisi suhteid. Avalik haldus (public administration) keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Riigi rahandus (public finance) on orienteeritud maksudele ja riigi rahavoo (eelarve laekumiste ja kulutuste) juhtimisele. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse ülekannetega (transactions). Valitsus saab tulu põhiliselt maksudena ja mõjutab majandust oma jooksvate kulude ja investeeringutega. Samuti mõjutab valitsus majandust kontrolli funktsiooni kaudu. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar- ja fiskaalpoliitikaga. Avaliku sektori institutsionaalne aspekt. Avalik sektor niisuguses tähenduses on see osa majandusest, ku...
kuivhõõre märghõõrdega ehk sisehõõrdega. Mis on hõõrdejõu põhjuseks? Asi pole lõplikult selge. Lihtne mudel on kehade konarustega seletuv. Need haakuvad üksteise taha nagu hammasratta rattad, vedelik viib need konarused üksteisest kaugemale. Väga siledate pindade korral hakkavad mängima aga oma osa adhesioonijõud ( jõud erinevate ainete molekulide vahel). Näiteks hõõre kahe väga sileda pinna vahel. 5.3.4. Lorentzi jõud Laenguga osakesele mõjub magnetväljas liikudes jõud, mida nimetatakse selle avastaja järgi Lorentzi jõuks: FL = qvBsin, kus q on elektrilaengu suurus, v - laengu liikumise kiirus, B magnetvälja induktsioon, - nurk osakese liikumissuuna ja magnetvälja suuna vahel. Lorentzi jõud on suunatud risti nii laengu liikumissuunaga kui ka magnetvälja suunaga. Jõu suunda aitab määrata vasaku käe reegel: Asetame vasaku käe magnetvälja suhtes
vajutavad sisemistele. Konkreetne näide. Kui painduvas juhtmes tekib lühis, siis tagasilülitamise järel on see tavaliselt kadunud, sest oli tõukejõud. Samamoodi tõukuvad läbipaindunud õhuliinijuhtmed kui tuul on nad kokku lükanud. 3.6 Magnetvälja mõju liikuvale elektronile Magnetväli püüab muuta sinna sattunud liikuva elektroni liikumisteed. Elektronile avalduv jõud on suunatud magnetvälja jõujoontega risti. Seda jõudu nimetatakse ka Lorentzi jõuks selle avastanud hollandi füüsiku Hendrik Antoon Lorentzi (1853-- 1928) auks. Liikuvale elektronile mõjuva jõu suund on vastupidine jõu suunaga, mis mõjub vooluga juhtmele, sest voolu suunaks loetakse positiivselt laetud osakeste liikumise suunda. Elektron kaldub oma esialgsest liikumissuunast kõrvale ja hakkab liikuma ringjoont mööda. Liikumissuuna võib määrata kruvireegliga: kui kruvi liikumissuund ühtib magnetvälja jõujoonte suunaga,
kaalumise meetod? Ühiskonnagruppidele erinevate kaalude andmise idee tuleneb asjaolust, et madala sissetulekuga indiviidide heaolu suureneb täiendava hüvise saamisel rohkem, kui rikka inimese heaolu (piirkasulikkus on langev) (enamasti selgitatud eelmises punktis) 213. Kuidas kasutada projekti heaoluefektide hindamisel heaolu jaotumise näitajaid? Üks võimalus on hinnata, kuida Gini koefitsent muutus tänu projektile. Teine võimalus on vaadata Lorentzi kõverat, kuid see võtab kokku Gini koefitsenfi. 214. Miks on erineva sissetuleku tasemega indiviididel piirkasulikkuse elastsus erinev? Kuna indiviidid asuvad sissetulekute aspektist vaadatuna sama kasulikkusfunktsiooni erinevas piirkonnas ning seega nende piirkasulikkuse languse kiirus on erinev. ---------------------------- 29 215. Avaliku halduse, riigikaitse ja kohustusliku pensionikindlustuse töötajate
tõttu läheneb keha pikkus nullile. ( Ainsaar 2001, 12 ). 1.3.1.7 Aja ja ruumi koos-teisenemine Need on teisendusvalemid ja siin on näha seda, et aeg ja koordinaat võivad ühekorraga muutuda. Aeg t ja koordinaat x on meie süsteemis, kuid aeg t` ja koordinaat x` on aga süsteemis, mis meie suhtes liigub. Nii aja kui ka koordnaadi teisendusvalemid sõltuvad üksteisest. Neid valemeid nimetatakse Lorentzi teisendusvalemiteks. Nendest valemitest on võimalik tuletada aja aeglenemise ja pikkuse lühenemise valemeid. Kui lähtuda üldistest teisendusvalemitest aegruumi koordinaatide vahel, siis on võimalik tuletada relatiivsusteoorias esinevad efektid. Teades seda, et kiirus on koordinaadi tuletis vastava aja järgi, on kiiruste liitumise relativistlik valem tuletatav Lorentzi teisendusvalemitest. Lorentzi teisendus näitab aja ja ruumi koos-teisenemist. Lorentzi teisendusi on
tõttu läheneb keha pikkus nullile. ( Ainsaar 2001, 12 ). 1.3.1.7 Aja ja ruumi koos-teisenemine Need on teisendusvalemid ja siin on näha seda, et aeg ja koordinaat võivad ühekorraga muutuda. Aeg t ja koordinaat x on meie süsteemis, kuid aeg t` ja koordinaat x` on aga süsteemis, mis meie suhtes liigub. Nii aja kui ka koordnaadi teisendusvalemid sõltuvad üksteisest. Neid valemeid nimetatakse Lorentzi teisendusvalemiteks. Nendest valemitest on võimalik tuletada aja aeglenemise ja pikkuse lühenemise valemeid. Kui lähtuda üldistest teisendusvalemitest aegruumi koordinaatide vahel, siis on võimalik tuletada relatiivsusteoorias esinevad efektid. Teades seda, et kiirus on koordinaadi tuletis vastava aja järgi, on kiiruste liitumise relativistlik valem tule-tatav Lorentzi teisendusvalemitest. Lorentzi teisendus näitab aja ja ruumi koos-teisenemist. ( Ainsaar 2001, 12-13 ).
tõttu läheneb keha pikkus nullile. ( Ainsaar 2001, 12 ). 1.2.1.7 Aja ja ruumi koos-teisenemine Need on teisendusvalemid ja siin on näha seda, et aeg ja koordinaat võivad ühekorraga muutuda. Aeg t ja koordinaat x on meie süsteemis, kuid aeg t` ja koordinaat x` on aga süsteemis, mis meie suhtes liigub. Nii aja kui ka koordnaadi teisendusvalemid sõltuvad üksteisest. Neid valemeid nimetatakse Lorentzi teisendusvalemiteks. Nendest valemitest on võimalik tule- tada aja aeglenemise ja pikkuse lühenemise valemeid. Kui lähtuda üldistest teisendusvalemitest aegruumi koordinaatide vahel, siis on võimalik tuletada relatiivsusteoorias esinevad efektid. Teades seda, et kiirus on koordinaadi tuletis vastava aja järgi, on kiiruste liitumise relativistlik valem tule- tatav Lorentzi teisendusvalemitest. Lorentzi teisendus näitab aja ja ruumi koos-teisenemist. ( Ainsaar 2001, 12-13 ). 1.2.1
keskse asendiga on suurepärane lähtekoht lõunapoolse Marokoga tutvumiseks. 23 38. Ülevaade Aasia looduse iseärasusest ja turismivõimalustest Aasias asuvad riigid : India, Hiina, Tai, Bangladesh, Nepal, Bhutan, Pakistan, Mianmar, Sri Lanka, Jaapan, Lõuna ja PõhjaKorea, Taiwan, Malaisia, Filipiinid Indoneesia : UNESCO maailmapärandisse kuulub Indoneesiast Borobuduari buda pühamu, Komodo RP, Ujung Kuloni RP, Prambanani hinduistlik templistik, Sangirani esiaajalooline leiukoht, Lorentzi RP ning Sumatra vihmametsad. Turism hakkas hoogustuma 1980. aastate keskel tänu turismirajatistesse tehtavatele suurtele investeeringutele. iseseisvusvõitlus. Indoneesia vaatamisväärsusteks on sealne lopsakas troopiline loodus, mäed ja vulkaanilised pinnavormid; budistlikud, hinduistlikud, islamistlikud jt. kultuuride arhitektuurilised saavutused (nt. Jaaval Borobuduri buda pühamu ja Prambanani hinduistlik templistik). Lisaks on huvitava varjuteatrid ning korraldatava kukevõitlused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
