Liikumine ehk mehaaniline liikumine on füüsikas (mehaanikas) kehade või osakeste asukoha pidev muutumine ajas (aja jooksul). Lokaalselt iseloomustab liikumist kiirus ja globaalselt saab seda kirjeldada trajektoori abil. Masspunkti liikumine piirdub asukoha muutumisega. Jäiga keha või kehade süsteemi puhul lisandub massikeskme asukoha muutumisele (kulgliikumine) keha või kehade osade vastastikuse asendi muutus (pöördliikumine). Liikumine võib seisneda ka keha mõõtmete ja kuju alalises muutumises. Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes. Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks kasutatakse mitmeid mõisteid: 1. Trajektoor. 2. Teepikkus. 3. Ajavahemik ehk aeg. 4. Kiirus. Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda liigub keha punkt. Trajektoori kuju järgi saab liikumist liigitada sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks. Punktmassi sirgjoonelisel liikumisel võivad muutuda kiirusvektori mo...
m.v. mõjuv jõud (1N), I- voolutugevus juhis (1A), l- juhi pikkus (1m), a- nurk juhi ja jõujoone vahel, B- magnet(iline) ind.,
iseloomustab m.v. mõju, suurust (1T), vasakukäe reegel.) Vooluraam m.v. Jõumoment= jõud* jõu õlg M=2F*r Moment
on max, kui jõujooned paiknevad raami tasandil. M=0, kui jõujooned on risti raamiga. Mmax=
2Fr=2IBlsin90*r=IBl*2r=IBS Mmax=IBSnMoment on seda suurem, mida 1)tugevam vool läbib raami, 2)suurem on
raamipindala 3)suurem on ind. Lorentzi jõud elektromagnetiline jõud nim. m.v liikuvale laetud osakesele mõjuvat jõudu.
Leitakse valemiga Fl= qvBsina + laengule mõjuva Fl suuna võib leida vasakukäe reegli järgi. Osakeste trajektorida)
vaakumis, a=90, kujuneb trajektooriks ringjoon r. Fl muutub kesktõmbejõuks seega Fl=ma=mv(ruut)/r= qvB sina=
r=mv/qB sinab) gaasis või vedelikus c)vaakumis, kui 0
tulemusi. Selle asemel kasutatakse Albert Einsteini relatiivsusteooriat. Väikeste kiiruste puhul jääb relatiivsusteooria ja klassikalise füüsika vaheline erinevus mõõtmisvea piiresse, mistõttu kasutatakse Newtoni mehhaanikat, mille arvutused on lihtsamad. Valguse kiirusest palju väiksemate kiiruste korral võib liikuva keha massi ja pikkust lugeda konstantseks. Valguse kiiruse lähedaste kehade (näiteks elektronide) liikumist kirjeldab erirelatiivsusteooria. Mass ja pikkus muutuvad Lorentzi teisenduste järgi. Liikumise põhjused Liikumise iseloomu muutumise põhjustena vaadeldakse füüsikas jõude. Liikumise põhjustega tegelev mehhaanika haru on dünaamika. Kinemaatika uurib liikumist põhjustele tähelepanu pööramata. Liikumise tüüpe Kulgliikumine Sirgjooneline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine Ühtlaselt kiirenev sirgjooneline liikumine Mitteühtlane liikumine Mitteühtlane sirgjooneline liikumine Lihtne harmooniline liikumine Kõverjooneline liikumine
Kuidas leida Ampere jõu suunda? ( Tee joonis Amperi jõu suuna selgitamiseks ) on jõud, millega magnetväli mõjutab voolujuhti. jõu suund sõltub magnetvälja suunast. jõu suuna määrab vasaku käe reegel. s Fa Kirjuta Ampere seaduse vaalem koos tähtede selgitustega. Magnetväli-B, juhtmelõigule mõjuv jõud- F, voolutugevus- I, juhtmelõigu pikkus- l, siinusega nurgas- α, võrdetegur-k F=kIBsin α Millise jõu määrab kindlaks Lorentzi jõud,kuidas leida tema suunda. Mis on induktsioonivool.Mis on eneseinduktsioonivool. Mis põhjustab nende voolude tekke? Induktsioonivool on elektrivool, mis tekib suletud juhtmekeerus magnetvälja muutumisel. See nähtus proovib magnetvoo abil induktsioonivoolu esilekutsuvat magnetvoo muutumist peatada. Muutuva vooluga juhtme ümber on muutuv magnetväli ehk magnetväli ja juhe liiguvad teineteise suhtes ja selle tulemusena tekib eneseinduktsioonivool. See nähtus
Vastus: 1 T 3.Kui suure jõuga mõjub magnetväli, mille magnetiline induktsioon on 10 mT, juhtmele, kui magnetväljas asuva juhtmeosa pikkus on 0,1 m ja voolutugevus juhtmes on 50 A? Vool ja väli on omavahel risti. Vastus: 50 mN Elektromagnetiline induktsioon Elektromagnetiline induktsioon- elektrivoolu tekkimine juhtivas kontuuris, kui muutub selle kontuuri pinda läbiv magnetvoog Lorentzi jõud Loentzi jõud- elektromagnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuv jõud. Liikuvale osakesele mõjub nii elektriväljast põhjustatud jõud kui ka magnetväljast oõhjustatud jõud. Kontrollküsimused: 1.Kineskoopteleris lastakse ekraani pihta elektrone, et see helendama hakkaks. Et tekkiks pilt, on vaja iga kaadri jooksul pihta saada igale ekraani punktile. Elektronid alustavad oma teekonda suunaga ekraani keskele ja edasi muudetakse nende liikumissuunda magnetvälja abil. Kuhu peab
Magnetväli liikuva laetud keha poolt tekitatav väli Elekromagnetväli elektri- ja magnetväli koos Paigalseisev laeng tekitab elektrivälja, liikuv laeng tekitab nii elektri- kui magnetvälja Püsimagnet keha, mida alati ümbritseb magnetväli (nt rauasulam, rauaühend). Tal on kaks poolust N ja S Spinn füüsikaline suurus, mis näitab algosakese olemuslikku impulsimomenti. Tema olemasoluga kaasneb magnetväli. Määrab kaudselt ära magneti kaks poolust. Magnetvälja iseloomustab B-vektor. Magneetumine nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena tekitab aine ka ise magnetvälja. Magnetväli on seotud osakeste spinnidega ja on summaarne väli. Magnetpooluste vahel mõjuv jõud on pöördvõrdeline poolustevahelise kauguse ruuduga. Ampere 1. Seaduspärasus : kui kaks juhtmelõiku paiknevad erinevates tasandites, kuid samal keskristsirgel, siis juhtmelõikude vahel mõjuv jõud sõltub nurgast nende vahel.. Ampere 2. Seaduspärasus : Kui parall...
magnetvälja suuna vahel. , või F=BILsin Vooluga juhtmele mõjuv magnetjõud on suunatud alati risti nii voolu kui ka magnetvälja suunaga. Jõu suund on määratav vasaku käe reegliga: kui jõujooned suubuvad peopessa ja väljasirutatud sõrmed näitavad voolu suunda, siis näitab väljasirutatud pöial juhile mõjuva jõu suunda. Ampere'i jõud Ampère'i jõud on jõud, millega magnetväli mõjutab voolujuhti. Lorentzi seadus magnetväli mõjutab liikuvaid laenguga osakesi jõuga FL, mis on võrdeline laengu suurusega q, osakese kiirusega v ning siinusega nurgast v-vektori ja B-vektori vahel. Lorentzi jõuks nimetatakse elektromagnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvat jõudu. F = qvBsin Lorentzi jõud on suunatud alati risti nii liikumise suuna kui ka magnetvälja suunaga. Positiivse laenguga osakesele mõjuva jõu suund on määratav vasaku käe reegliga.
magnetvälja suuna vahel. F = B I l sin . Ampere'i jõud on vooluga juhtmele magnetväljas mõjuv jõud, mis on määratud Ampere'i seadusega. Lorentzi seadus: magnetväli mõjutab liikuvaid laenguga osakesi jõuga FL, mis on võrdeline laengu suurusega q, osakese kiirusega v ning siinusega nurgast v-vektori ja B-vektori vahel. FL = B q v sin . Lorentzi jõud väljendab magnetvälja mõju liikuvatele laenguga osakestele ning on määratud Lorentzi seadusega. Nii Ampere'i jõud kui ka Lorentzi jõud on määratavad vasaku käe reegliga, mis näitab, et tegemist on analoogiliste jõududega. Erinevus on selles, et Ampere'i seadus ja jõud on avastatud 1820, kui ei olnud teada, mis voolab (elektron avastati alles 1897). Lorentzi seadus ja jõud selgus aga metallide klassikalise elektronteooria loomisel 1880...1909. Ampere'i jõud paneb vooluga juhtme liikuma magnetväljas ja sellele põhineb elektrimootori töö, st see jõud teeb tööd. Lorentzi jõud aga tööd ei
magnetvälja suuna vahel. F = B I l sin . Ampere'i jõud on vooluga juhtmele magnetväljas mõjuv jõud, mis on määratud Ampere'i seadusega. Lorentzi seadus: magnetväli mõjutab liikuvaid laenguga osakesi jõuga FL, mis on võrdeline laengu suurusega q, osakese kiirusega v ning siinusega nurgast v-vektori ja B-vektori vahel. FL = B q v sin . Lorentzi jõud väljendab magnetvälja mõju liikuvatele laenguga osakestele ning on määratud Lorentzi seadusega. Nii Ampere'i jõud kui ka Lorentzi jõud on määratavad vasaku käe reegliga, mis näitab, et tegemist on analoogiliste jõududega. Erinevus on selles, et Ampere'i seadus ja jõud on avastatud 1820, kui ei olnud teada, mis voolab (elektron avastati alles 1897). Lorentzi seadus ja jõud selgus aga metallide klassikalise elektronteooria loomisel 1880...1909. Ampere'i jõud paneb vooluga juhtme liikuma magnetväljas ja sellele põhineb elektrimootori töö, st see jõud teeb tööd. Lorentzi jõud aga tööd ei
· Ampere´i seadus: magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud sõltub 1. voolutugevusest juhtme(J) 2. magnetväljas oleva juhtme pikkusest (l) 3. magnetvälja omadustest 4. millises asendis on juhe magnetvälja suhtes · Magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv Ampeari jõud on võrdeline magnetiduktsiooniga, juhtmes oleva voolutugevusega ja juhtme pikkusega ning sõltub nurgast juhtme ja magnetinduktsiooni vahel. FA= BJLsin · Lorentzi jõud on võrdeline laengusuuruse, laengu liikumis kiiruse ja magnetvälja induktsiooni korrutisega ja sõltub nurgast laengu liikumissuuna ja magnetinduktsiooni vahel. FL= qvBsin · Lorentzi jõud on magnetväljas liikuvale laengu mõju. ELEKTRODÜNAAMIKA · Elektromagnetiliseks induktsiooniks nim nähtust, milles juhtme ümber magnetilise induktsiooni muutus tekitab juhtmes elektrivoolu.
kogutakistusega. E I= r+ R E r R E 1) I = r+ R 2) I=6/0,2+1,8= 3 A 3) I = U/R U=I*R U= 3*1,8 = 5,4 V 13. Joonisel on kujutatud kiirusega v liikuv prooton ja magnetväli magnetilise induktsiooniga B . Näidake joonisel Lorentzi jõu vektor koos vastava tähisega. Kirjutage Lorentzi jõu valem ja selgitage valemis esinevad tähised. ( 3 p.) (Vasaku käe reegel) : Kui sõrmed näitavad laengu kiiruse suunda, peopessa langeb magnetiline induktsioon, siis pöial näitab jõu suunda. NB! Kehtib positiivse laengu korral, negatiivse korral vastupidine. I FL Kui ring ja X, siis minust eemale. Kui punkt ja ring, siis minu I poole. I FL = q * B * v *sinx v
taustsüsteemid liiguvad antud taustsüsteemi suhtes. Sellest järeldub ka pikkuse suhtelisus. Antud taustsüsteemis erineb liikumatu varda pikkus sama varda pikkusest liikuvas taustsüsteemis. Keha on kõige pikem selles taustsüsteemis, milles ta on paigal. Kui sündmused toimuvad ühes ja samas punktis, sisi nende samaaegsus ei olene taustsüsteemi valikust. Samaaegsete sündmuste asukohaline kokkulangevus ei olene taustsüsteemi valikust. 26. Lorentzi teisendused. mis asendavad galilei. Lorentzi teisendus on aegruumi teisendus erirelatiivsusteoorias, millega seotakse kahe erineva inertsiaalses taustsüsteemis paikneva vaatleja mõõtmistulemused. Fundamentaalne erinevus Galilei ja Lorentzi teisenduste vahel seisneb selles, kuidas viimastes teineteise suhtes erineva kiirusega liikuvaid vaatlejaid kirjeldatakse: relatiivsusteoorias on ajaühikud, ruumilised pikkused ning sündmuste ajaline järjestuski erinevate kiirustega
l=l 0 1− v2 C 2 l- keha pikkus liikuvas süsteemis, l0 -seisvas süsteemis. 25.Lorentzi teisendused. Lorentzi teisendus on aegruumi teisendus erirelatiivsusteoorias, millega seotakse kahe erineva inertsiaalses taustsüsteemis paikneva vaatleja mõõtmistulemused. Fundamentaalne erinevus Galilei ja Lorentzi teisenduste vahel seisneb selles, kuidas Lorentz teineteise suhtes erineva kiirusega liikuvaid vaatlejaid kirjeldab: relatiivsusteoorias on ajaühikud, ruumilised pikkused ning sündmuste ajaline järjestus erinevate kiirustega liikuvate vaatlejate jaoks erinevad
ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia. tähis - (fii) fii=E/q fii=E*d 16. Elektriline pinge - elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet nimetatakse pingeks. Pinge näitab kui palju tööd peab tegema ühikulise laengu liigutamiseks potentsiaalide vahe 1V U=A/q ja saab tuletada töö valemi - A=Uq (ühik eV) 17. Elektromagnetiline induktsioon- on nähtus, kus magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja. 18. Lorentzi jõud - magnetväljas liikuvale laetud kehale mõjuv jõud. Fl= q*v*B*sin(alpha) laetud osake võib olla prooton või elektron 19. Induktsioonivool. - nimetakse voolu, mida tekitab vooluallikas juhtmes vastupidise suunaga. 20. Pööriselektriväli. - tekib induktsioonivoolu tõttu, mille jooned on kinnised kontuurid. 21. Magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstel tekkiv pinge. U=v*l*B*sin(alpha) U-induktsioonivool l- juhtmelõigu pikkus
4. Eneseinduktsioon - Elektromagnetilist induktsiooni juhtmes põhjustab voolu muutumine juhtmes endas. 5. Mahtuvus näitab keha võimet salvestada energiat, laenguid. C=q/U C mahtuvus, Q laeng, U pinge 6. Induktiivsus näitab kui suur endainduktsiooni motoorjõud tekib selles juhis voolutugevuse muutusest ajaühiku jooksul. L = e / dI/dt L induktiivsus, (delta) I voolutugevus, (delta) t aeg, delta tähistab muutumist 7. F=qvBsin Lorentzi jõud laetud osakestele magnetväljas mõjub jõud. F- jõud, q-laeng, v-kiirus, B-magnetiline induktsioon. U=Bvlsin magnetväljas olev juhe liigub, temas tekib pinge ja pingest tekib vool. U pinge, B-magnetiline induktsioon, v-kiirus, l-juhtme(traadi) pikkus. C=q/u mahtuvuse valem. C-mahtuvus, q-laeng, U-pinge. Elektrivool vastused 1. Vooluallikas (aku), juht (metall), laengukandjad (metallides); kinnises vooluringis:
paikneb risti magnetvälja jõujoontega, parajasti üks jõujoon. Siis võib öelda, et üldjuhul võrdub magnetiline induktsioon jõujoontega risti olevat ühikulist pinda läbivate jõujoonte arvuga. Magnetvooks läbi mingi pinna S nimetatakse homogeenses magnetväljas korrutist B=BScos= B*nS ((((B ja n on vektoris peale viimast võrdusmärki))) Gaussi teoreem magnetvälja kohta. Magnetilise induktsiooni summaarne voog läbi mistahes kinnise pinna võrdub nulliga. 52. Lorentzi jõud. Selle praktilised rakendused. Lorentzi jõud on jõud, mis mõjub magnetväljas liikuvale elektrilaengule, arvutatakse järgmise valemiga: FL=qvBsin . Siin v on laengu q liikumiskiirus ja B magnetiline induktsioon liikuva laengu asukohas, on nurk magnetilise induktsiooni ja laengu liikumissuuna vahel. Lorentzi jõu suund määratakse samuti vasaku käe reegli abil. Voolu suunaks võetakse positiivse laengu korral tema liikumissuund, negatiivse laengu korral sellele vastupidine suund
Füüsika eksami kordamine 1)Liikumise kirjeldamine: Taustsüsteem: koordinaadistik + käik (on võimalik aja mõõtmine) Kohavektor Trajektoor: joon, mida mööda keha liigub Kiirus: asukoha muutus jagatud aja muutusega, kohavektori tuletis aja järgi Kiirendus: kiiruse muutus jagatud vastava ajaga, kiiruse tuletis aja järgi 2)Sirgjooneline ühtlaselt muutuv liikumine: Keha liigub sirgjoonelisel trajektooril, kusjuures tema kiirendus on nii suunalt kui suuruselt muutumatu ning samasihilise kiirusega. Realiseerub olukorras, kus keha liigub muutumatu jõu toimel (näiteks vabalangemine raskusjõu väljas. , kus akiirendus, vkiirus, taeg. Peale integreerimist saame , kus v0keha algkiirus ajahetkel t=0 Vastavalt kiiruse definitsioonile , seda uuesti integreerides saadakse teada koordinaadi sõltuvus ajast , kus x koordinaat 3)Kõverjoonelise liikumise kiirendus: Kõverjoone lõikusid saab aproksimeerida ringjoone lõig...
Lisades nendele seostele klassikalises mehaanikas tunnustatud eelduse, et aeg kulgeb mõlemas süsteemis ühtemoodi(t=t') saame x = x'+ v0 t y = y' süsteemi: , mida nimetatakse Galilei teisendusteks. Esimene ja viimane võrrand z = z' t = t ' selles süsteemis kehtivad ainult siis kui v0 on palju väiksem valgusekiirusest, kui aga v0 on võrreldav valguskiirusega, tuleb kasutada üldisemaid Lorentzi teisendusi. Väide, et kõik mehaanikanähtused kulgevad erinevates inertsiaalsetes taustsüsteemides ühtemoodi, mistõttu mehaanikakatsete abil pole võimalik kindlaks teha, kas antud taustsüsteem on paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, kannab Galileri relatiivsusprintsiibi nimetust. Lorentzi teisendused Galilei teisendustest järeldub klassikalise mehaanika kiiruste liitmise seadus- ux=u'x+v;uy=u'y;uz=u'z
III kursus. Elektromagnetism Elektriväli Elektrilaeng- füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilistes vastastikmõjudes. Laengu jäävuse seadus- elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv. Punktlaeng-ideaalne objekt, elektriliselt laetud keha, millel puuduvad mõõtmed. Coulomb'i seadus-2 punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga, määrab ära arvväärtuse mitte suuruse. Elektrivälja tugevus- füüsikaline suurus, selleks nim. elektriväljas pos. laengule mõjuva jõu ja laengu suuruse suhet. Elektrivälja töö- elektrivälja võime teha tööd, laengute vastastikmõjutõttu on tal olemas energia. Töö on ärakulutatud energia. Pinge- potentsiaalide vahe Elektrivälja mahtuvus- füüsikaline suurus, mis näitab, kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge. Mahtuvus 10 F näitab. Et peame juhi üh...
ümbritsetud koaksiaalse anoodiga, ja mis asetseb välises aksiaalses (teljesuunalises) magnetväljas. Magnetväli tekitatakse lampi ümbritseva solenoidi abil. Magnetvälja puudumisel liiguvad kõik katoodist K väljuvad elektronid elektrivälja mõjul radiaalselt anoodile A ja anoodi vooluringi läbib vool, mille tugevus Ia oleneb anood- ja küttepingest. Kui solenoidi abil tekitada magnetväli, siis lisaks elektrilisele jõule mõjub elektronile magnetiline Lorentzi jõud, mis on risti nii kiiruse kui ka magnetväljaga. Mida suurem on magneetiline induktsioon B seda suurem on trajektooride kõrvalekaldumine. Kui nõrga magnetvälja korral jõuavad kõik elektronid anoodile ja anoodvool püsib konstantsena, siis induktsiooni suurendamisel tekib moment, kus elektronide trajektoorid ei ulatu anoodini ja elektronid jõuavad katoodini tagasi. Anoodivool väheneb järsult nullini. Vastavalt induktsiooni
ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia. tähis - (fii) fii=E/q fii=E*d (homogeenses väljas) 16. Elektriline pinge - elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet nimetatakse pingeks. Pinge näitab kui palju tööd peab tegema ühikulise laengu liigutamiseks potentsiaalide vahe 1V saab tuletada töö valemi - A=Uq (ühik eV) 17. Elektromagnetiline induktsioon- on nähtus, kus magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja. 18. Lorentzi jõud - magnetväljas liikuvale laetud kehale mõjuv jõud. Fl= q*v*B*sin(alpha) laetud osake võib olla prooton või elektron 19. Induktsioonivool. - nimetakse voolu, mida tekitab vooluallikas juhtmes vastupidise suunaga. 20. Pööriselektriväli. - tekib induktsioonivoolu tõttu, mille jooned on kinnised kontuurid. 21. Magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstel tekkiv pinge. U=v*l*B*sin(alpha) U-induktsioonivool l- juhtmelõigu pikkus
magneti pooli sisse. Mida enam on keerde poolil, seda paremini saab voolu muutust mõõta. Parema käe rusikareegli abil võib veenduda selles, et induktsioonivoolu magnetväli on vastupidine juhtmekeerus tugevnevale püsimagneti väljale. Induktsioonivool takistab sellesama magnetvälja kasvu, mis voolu esile kutsus. Vool poolis kestab seni kuni magnetväli magnetväli muutub. Kui lõpeb liikumine/magnetvälja muutumine, siis saab laengukandjatele mõjuv Lorentzi jõud nulliks, sest v=0. ● Kehtib Lenzi reegel, mille kohaselt induktsioonivool soodustab alati olemasoleva olukorra säilimist ning toimib vastupidiselt voolu esile kutsuvale põhjusele. 6.1 Mis on trafo, kuidas see töötab ja milleks seda kasutatakse? ● Trafo on elektriseadis vahelduvpinge muutmiseks ja see töötab elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. ● Primaarmähist (vooluallikaga ühendatud mähist) läbiv vahelduvvool tekitab muutuva
lähim täisarv, mis on võrdne tuuma prootonite ja neutronite koguarvuga. Tuuma massi mõõtmiseks konstrueeris Francis Aston Cambridges 1919.a. massspektrograafi, mille tööpõhimõte on järgmine: Vaakumkambrisse, milles on homogeenne magnetväli, suunatakse ioonid, mille kiirus on teada. Olgu magnetilise induktsiooni vektor B risti joonise tasapinnaga ja suunatud meie poole. Magnetväljas liikuvale ioonile mõjub Lorentzi jõud F L = Bqov. Lorentzi jõud on jääv ja kiirusega risti. Seetõttu liigub ioon ringjoonel kesktõmbekiirendusega a = v 2 / r ja langeb vaakumkambris olevale fotoplaadile. Newtoni v2 Brq 0 teise seaduse kohasest F = ma .Siit B qo v = m ja m = .Kui B, qo ja v on r v konstandid, on iooni mass võrdeline ringjoone raadiusega. Seepärast satuvad erineva massiga
B= = voolutugevusega juhile mõjub jõud 1N. I * l * sin A * m * sin 90 F = B * I * l * sin Millised on magnetvälja jõujoone? Magnetvälja jõujooned on kinnised kõverad. Kuidas leida magnetinduktsiooni vektori suunda? Vasakukäe reegli abil- magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed näitavad juhi suunda ja põial näitab juhile mõjuvat jõudu. Mis on Lorentzi jõud? Nimetatakse elektromagnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvat jõudu. Liikuvel osakesele mõjub nii elektriväliselt põhjustatud jõud qE, kui ka magnetväljast põhjustatud jõud qv*B. Kogu osakesel mõjuv jõud on siis eelolevate valemit suuma. Kuidas liiguvad laetud osakesed magnetväljas? Liiguvad konstantse kiirusega suurusega mööda spiraalset trajektoori. Homogeenses magnetväljas, kaob ära vaba liikumine. Mida näitab aine suhteline magnetiline läbitavus?
välisahela takistuse R korral on võimsus maksimaalne. Sisetakistus r on etteantud suurus. Välistakistuse R võime aga valida. Millise välistakistuse R korral on välistakistusel eralduv võimsus maksimaalne? 38. Lähtudes Newtoni II seadusest, tuletage Ohm'i seadus diferentsiaalkujul. 39. Lähtudes elekytroni kineetilise energia avaldisest ja keskmise suunatud liikumise kiiruse valemist, tuletage Joule-Lenz'i seadus diferentsiaalkujul. 40. Andke Lorentzi jõu täielik valem ja joonistage laengule rakendatavad kõik vektorid koos valemis esinevate nurkadega. Kogu jõud võrdub elektriväljajõu ja magnetväljajõu summaga. 41. Tuletage Biot'-Savart'-Laplace'i seadus lähtudes punktlaengu magnetinduktsiooni avaldisest. BSL seadus: 42. Tuletage sirgvoolu magnetinduktsiooni valem.Tehke vastav joonis koos tähistega. Kasutage B.S.L. seadust. 43. Tuletage koguvooluseadus
välisahela takistuse R korral on võimsus maksimaalne. Sisetakistus r on etteantud suurus. Välistakistuse R võime aga valida. Millise välistakistuse R korral on välistakistusel eralduv võimsus maksimaalne? 38. Lähtudes Newtoni II seadusest, tuletage Ohm'i seadus diferentsiaalkujul. 39. Lähtudes elekytroni kineetilise energia avaldisest ja keskmise suunatud liikumise kiiruse valemist, tuletage Joule-Lenz'i seadus diferentsiaalkujul. 40. Andke Lorentzi jõu täielik valem ja joonistage laengule rakendatavad kõik vektorid koos valemis esinevate nurkadega. Kogu jõud võrdub elektriväljajõu ja magnetväljajõu summaga. 41. Tuletage Biot'-Savart'-Laplace'i seadus lähtudes punktlaengu magnetinduktsiooni avaldisest. BSL seadus: 42. Tuletage sirgvoolu magnetinduktsiooni valem.Tehke vastav joonis koos tähistega. Kasutage B.S.L. seadust. 43. Tuletage koguvooluseadus
FÜÜSIKA EKSAMI KONSPEKT 1. Elektrivälja olemus ja omadused. Elektriväli ümbritseb laetud kehi. Elektriväli on vektorväli, elektrivälja tugevus on vektoriaalne suurus. Elektrivälja tugevust määratakse positiivse proovilaenguga. 2. Elementaarlaeng. Elektromagnetiline vastasmõju on seotud elektrilaenguga, mida on kahte liiki (+ ja -), mille algebraline summa elektriliselt isoleeritud süsteemis ei muutu ja mis saab olla vaid elementaarlaengu täisarvkordne. 1C (1 kulon) on laeng, mis läbib juhi ristlõiget sekundis, kui voolutugevus on 1 A (amper). 3. Laengute jäävuse seadus. Elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehadevahelise vastasmõju korral kõigi elektrilaengute algebraline summa jääv. Laengud tekkivad ja kaovad alati paarikaupa s.t. samasuured positiivne ja negatiivne laeng korraga. 4. Coulomb´i seadus. Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mill...
3 Magnetväli: Püsimagnet, püsimagnetite vastastikmõju, magnetpoolused. Magnetväli. Püsimagneti ja vooluga juhtme magnetväli. Magnetvälja jõujooned. Vooluelement. Voolude vastastikmõju. Ampere'i seadus. Voolutugevuse ühik amper. Magnetinduktsioon. Ampere'i jõud. Elektromagnet. Vooluraam magnetväljas. Elektrimootor. Magnetvälja mõju liikuvale laetud osakesele. Lorentzi jõud. Laetud osakeste liikumine magnetväljas. Elektronkiire kallutamine magnetvälja mõjul. Tsüklotron. Mass-spektromeeter. Magnethüdrodünaamiline generaator. Ainete suhteline magnetiline läbitavus. Dia-, para- ja ferromagneetikud. Ferromagnetism ning selle kasutamine. Elektromagnetiline induktsioon Elektromagnetiline induktsioon. Pööriselektriväli. Faraday katsed. Magnetvoog. Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. Induktsiooni elektromotoorjõud poolis. Lenzi reegel.
V: mõttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat. 15.Selgita parema käe rusikareeglit. V: kui parema käe kõverdatud sõrmed näitavad voolusuunda, siis väljasirutatud pöial näitab jõujoone suunda 16.Millist välja nimetatakse pöörisväljaks? V: nimetatakse elektrivälja, mille jõujooned on kinnised jooned ehk pöörised. Selline elektriväli tekib magnetvälja muutumisel 17.Millisele osakesele mõjub magnetväljas Lorentzi jõud? V: magnetväljas liikuvale laengule mõjuv jõud on võrdne laengu, laengukiiruse, magnetinduktsiooni ja laengu liikumise kiiruse ning magnetinduktsiooni vahelise nurga vahelise siinuse korrutisega. 18.Kuidas määrata vasaku käe reegli alusel Lorentzi jõu suunda? V: vasak käsi tuleb asetada nii, et magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed näitavad positiivse laengu liikumise suunda (negatiivse laengu liikumise
madalam pinge. Vaatame, milline jõud saab laengukandjaile magnetväljas liikuvas juhis mõjuda. Ampere'i seadus andis meile vooluga juhtmele mõjuva jõu väärtuse: F = IBl (vaatleme juhtu, kui voolu suund on risti magnetvälja suunaga. Kuid voolutugevus I = q/t ja laengute poolt magnetväljas läbitud teepikkus l = vt, kus v on laengukandja suunatud liikumise kiirus. Eeltoodut arvestades saame, et magnetväljas liikuvale laengule mõjub jõud F = qvB. Seda jõudu nimetatakse Lorentzi jõuks. Jõu suuna saab kindlaks teha vasaku käe reegli abil: Kui Magnetvälja jõujooned on suunatud peopessa ja väljasirutatud 15 sõrmed näitavad positiivse laengu liikumise suunda, siis väljasirutatud pöial näitab Lorentzi jõu suunda. Nüüd oskame kirjeldada seda, mis juhtub siis, kui näiteks horisontaalses magnetväljas asetsevat juhet liigutada üles? Juhtmes olevad elektronid liiguvad koos
põhjuse ja tagajärje vahelisi üks-üheseid seoseid. · Maailmas ei ole kohta juhusel, kõik on täielikult determineeritud. · Loodusseadusi on võimalik eksperimentaalselt avastada, kui oskame looduselt õigesti küsida. 1.2. Elektromagnetiline maailmapilt Elektromagnetiline maailmapilt kujunes välja 19. sajandi lõpuks ja kestis 20. sajandi kolmekümnendate aastateni. Elektromagnetilise maailmapildi aluseks on Maxwelli, Lorentzi ja Einsteini loodud 6 Gunnar Karu, Nüüdisaegne füüsikaline maailmapilt, Tallinn 2000, lk 18 4 Albert Einstein Albert Einstein teooriad koos Rutherfordi aatomi planetaarmudeliga. Selle maailmapildi kohaselt esineb mateeria kahes vormis: ainena ja väljana.7 1.2.1
Väikeste kiiruste puhul jääb relatiivsusteooria ja klassikalise füüsika vaheline erinevus mõõtmisvea piiresse, mistõttu kasutatakse Newtoni mehhaanikat, mille arvutused on lihtsamad. Valguse kiirusest palju väiksemate kiiruste korral võib liikuva keha massi ja pikkust lugeda konstantseks. Valguse kiiruse lähedaste kehade (näiteks elektronide) liikumist kirjeldab erirelatiivsusteooria. Mass ja pikkus muutuvad Lorentzi teisenduste järgi. Liikumise põhjused Liikumise iseloomu muutumise põhjustena vaadeldakse füüsikas jõude. Liikumise põhjustega tegelev mehhaanika haru on dünaamika. Kinemaatika uurib liikumist põhjustele tähelepanu pööramata. Sirg- ja kõverjooneline liikumine Punktmassi sirgjoonelisel liikumisel võivad muutuda kiirusvektori moodul ja suund, kuna siht jääb
ALATI JA IGAL POOL: i - x-telje suunaline ühikvektor j - y-telje suunaline ühikvektor k - z-telje suunaline ühikvektor Sirgliikumine x asukoha koordinaat v kiirus (märgiga suurus) vav keskmine kiirus a kiirendus (märgiga suurus) aav keskmine kiirendus x0 liikumise alguspunkt v0 algkiirus Liikumine ruumis r punkti kohavektor r nihkevektor v kiiruse suurus s tee pikkus t aeg v kiirusvektor vav keskmine kiirus vektorina a kiirendusvektor a k keskmine kiirendus vektorina at kiirenduse tangentsiaalkomponent at kiirenduse tangentsiaalkomponendi suurus a n kiirenduse normaalkomponent an kiirenduse normaalkomponendi suurus R kõverusraadius Ühtlane ringliikumine r ringjoone raadius 0 algfaas (algnurk) pöördenurk t ajavahemik nurkkiirus s kaare pikkus (tee pikkus) v (joon)kiiruse suurus t ajavahemik juhul, kui ...
Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool Füüsika Kelly Saar ELEMENTAAROSAKESTE JÄLGIMISE JA REGISTREERIMISE MEETODID Referaat Juhendaja: L. Pogorelova Alatskivi 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS Aatom koosneb tuumast ja elektronidest. Aatomituum ise koosneb elementaarosakestest. Füüsika haru, milles uuritakse aatomituumade ehitust ja muundumist, nimetatakse tuumafüüsikaks. Algselt ei eraldatud tuumafüüsikat ja elementaarosakeste füüsikat. Elementaarosakeste maailma mitmekesisusega puutus füüsika kokku tuumaprotsesside uurimisel. Elementaarosakeste füüsika eraldamine iseseisvaks uurimispiirkonnaks toimus suhteliselt hiljuti, umbkaudu 1950. aastal. Praegu kaks iseseisvat füüsika h...
ning määrab ära kui palju tööd tuleb teha laengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise. U=A/q ühik 1V. 22. Mida näitab potentsiaal? Elektrivälja potentsiaal ehk potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. tähis gamma. gamma=W(pot. energ)/q(laengu suurus). 23. Mida näitab Lorentzi jõud? Millest sõltub magnetväljas liikuva juhtmeotstel tekkiva pinge suurus? Magnetväljas liikuvale laengule mõjuv jõud on võrdne laengu, laengukiiruse, magnetinduktsiooni ja laengu liikumise kiiruse ning magnetinduktsiooni vahelise nurga vahelise siinuse korrutisega. 24. Mis on elektromotoorjõud,mida see näitab? Induktsiooni elektromotoorjõud on pinge magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstel, kui juhtmes puudub vool. Millest sõltub pinge juhtme otstel, mis tekib magnetväljas
Punktlangu elektivälja tugevus, valem? Elektriväljatugevus elektiväljas positiivsele laengule mõjuva jõu ja laengu suuruse suhe. E= F/q E - väljatugevus antud punktis ( N/C või V/m ); F laengule mõjuv jõud (N); q laengu suurus (C) E=kQ/r² 12. Mis on Lorenz'i jõud ja kuidas määratakse selle suunda? Reegel? Lorenz'i jõud - magnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuv jõud. Lorentzi jõu suunda saab määrata vasaku käe reegliga. Vasakukäereegel- Kui asetwda vasak käsi nii, et magnetvälja jõujooned on peopessa ja väljasirutatud sõrmed näitavad voolu suunda, siis põial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda. 13. Ampére'i seadus, Lorenz'i jõud, valemid ja ühik? Ampére'i seadus magnetväljas asuvale vooluga juhtmele mõjub alati jõud. Selle
Vooluraam M 0 = BIS M0 vooluraamile magnetväljas mõjuv maksimaalne jõumoment magnetväljas B magnetiline induktsioon, I voolutugevus raamis, S raami pindala Lorentzi jõud F = qvB sin q magnetväljas liikuva osakese laeng, v osakese kiirus, nurk osakese liikumissuuna ja magnetvälja suuna vahel Lorentzi jõud on suunatud alati risti nii liikumise suuna kui ka magnetvälja suunaga. Positiivse laenguga osakesele mõjuva jõu suund on määratav vasaku käe reegliga. IV. Elektrodünaamika Magnetvoog = BS cos (1Wb) S pindala, mida magnetvoog läbib nurk pinna normaali ja magnetilise induktsiooni vektori vahel
Kirchhoffi seadused A) Elektrivool tekkimise tingimused ja karakteristikud B) Metallide elektrijuhtivuse klassikaline teooria C) Klassikalise eketronteooria katseline kontroll D) Üldistatud Ohmi seadus integraalsel kujul. Kirchhoffi seadused 14. Magnetostaatika a. Magnetväli b. Biot’-Savart’i-Laplace’i seadus c. Sirge juhi magnetväli d. Ringvoolu magnetväli e. Koguvooluseadus f. Toroidi ja pika solenoidi magnetväli g. Lorentzi jõud A) Magnetväli B) Biot’-Savart’i-Laplace’i seadus C) Sirge juhi magnetväli D) Ringvoolu magnetväli E) Koguvooluseadus F) Toroidi ja pika solenoidi magnetväli G) Lorentzi jõud
1.*** Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Mis on täiendusprintsiip? Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Uurib aine ja välja omadusi ja liikumise seadusi. Klassikaline füüsika koosneb staatikast, kinemaatikast ja dünaamikast. Niels Henrik David Bohr (1885 1962, Taani, Nobeli preemia 1922): Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatilise tõlgendusega. näiteks: punktmass, ideaalse gaasi mudel, absoluutselt elastne keha, ainepunkt. 2.Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mis on ruum ja aeg? Mida tähendab aja ja ruumi homogeensus? Loetlege vastastikmõjud tugevuse kahanemise järjekorras. ...
Vooluraam M 0 = BIS M0 vooluraamile magnetväljas mõjuv maksimaalne jõumoment magnetväljas B magnetiline induktsioon, I voolutugevus raamis, S raami pindala Lorentzi jõud F = qvB sin q magnetväljas liikuva osakese laeng, v osakese kiirus, nurk osakese liikumissuuna ja magnetvälja suuna vahel Lorentzi jõud on suunatud alati risti nii liikumise suuna kui ka magnetvälja suunaga. Positiivse laenguga osakesele mõjuva jõu suund on määratav vasaku käe reegliga. IV. Elektrodünaamika Magnetvoog = BS cos (1Wb) S pindala, mida magnetvoog läbib nurk pinna normaali ja magnetilise induktsiooni vektori vahel
ik = 0 2) Pingelangude (iR) algebraline summa võrdub elektromotoorjõudude algebralise summaga. i1R1=1+1-2 i2R2= 2+2-3 i3R3=3+3-1 Võrrandite koostamisel peab voolude ja emj-dele omistama märgid vastavalt valitud ringkäigusuunale. 11. Magnetväli, Ampere ja Lorentzi valemid Voolude vastastikune mõju realiseerub magnetväljaks nimetatava välja kaudu. Magnetvälja põhiomadus on, et ta mõjutab välja asetatud liikuvat laengut või elektrivoolu jõuga. Seda jõudu nim magnetiliseks jõuks. Paigalseisvale laengule magnetväli mõju ei avalda. Seega elektrivool on nii magnetvälja tekitaja kui ka selle vastuvõtja. Magnetvälja uurimiseseks kasutame tasapinnalises väga väikeste mõõtmetega kinnises kontuuris kulgevat proovivoolu
siis igal ajahetkel. - Öeldakse, et ahela osa või ahel on lineaarne kui kehtib Ohmi seadus. See on tähtis teave ahela kohta ja esimene küsimus, mida esitatakse kui jutt käib tundmatust ahelast või selle osast. 86. Joonistage antud vooluringi potentsiaali kvalitatiivne diagramm lugedes punkti A potentsiaali nulliks. 87. 88. 89. Lähtudes välisahelas eralduva võimsuse arvutamise valemist, leidke millise välisahela takistuse R korral on võimsus maksimaalne. 90. Andke Lorentzi jõu täielik valem ja joonistage laengule rakendatavad kõik vektorid koos valemis esinevate nurkadega. 91. Tuletage sirgvoolu magnetinduktsiooni valem.Tehke vastav joonis koos tähistega. Kasutage B.S.L. seadust. dl µ I 2 µ I µ0 I µ I B= 0 4R cos d = 40R sin - 2 2
12.3 Ohmi seadus. Joule`i-Lenzi seadus 12.4 Elektrivool metallides 12.6 Elektrivool elektrolüüdilahustes 12.7 Elektrivool pooljuhtides 13. ALALISVOOL 2 13.1 Üldistatud Ohmi seadus 13.2 Kirchhoffi seadused 13.3 Tarbijate jadaühendus 13.4 Tarbijate rööpühendus 13.5 Vooluallika kasutegur 14. MAGNETOSTAATIKA 14.1 Magnetväli 14.2 Ampere’i seadus 14.3 Vooluga raam magnetväljas 14.4 Magnetvoog 14.5 Lorentzi jõud 14.6 Voolude vastastikune mõju. Biot’-Savart’-Laplace’i seadus 14.7 Lõpmata pika ja sirge voolujuhtme magnetiline induktsioon. 14.8 Koguvoolu seadus 14.10 Solenoidi magnetväli 14.11 Magnetväli keskkonnas 15. ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON 15.1 Faraday katsed. Elektromagnetilise induktsiooni mõiste 15.2 Indukstiooni elektromotoorjõud 15.3 Induktiivsus 15.4 Solenoidi induktiivsuse arvutamine 15
Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus – Keha omadusi kirjeldab elektrilaeng. Kõik kehad koosnevad laetud (elementaar)osakestest. SI=C (kulon) Coulombi’i seadus – 2 punktlaengut mõjutavad vaakumis teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga. Elektriväli – levib laetud kehade ümber ja lõpmatu kiirusega. Põhiomaduseks on mõjutada laenguid jõuga. Elektrivälja tugevus välja antud punktis – antud punktis proovilaengule mõjuva jõu ja selle proovilaengu suhe. Vektori suund on määratav positiivsele laengule mõjuva jõu kaudu. Elektrivälja jõujooned – jooned, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib elektrivälja tugevus vektori sihiga. Suund algab positiivsetel ja lõppeb negatiivsetel laengutel. Tihedus iseloomustab elektrivälja tugevust antud piirkonnas. Superpositsiooni printsiip – kehade süsteemi väljatugevuse leidmiseks tuleb üksikute kehade väljatugevuse vektor...
Pannes selle Ampere'i jõu valemisse, saame Et juhtme ruumala on , siis on temas liikuvat laetud osakest. Kui soovime leida ühele osakesele mõjuvat jõudu, tuleb juhtmele mõjuv jõud F jagada laetud osakeste arvuga N. ehk vektorkujul mis ongi Lorentz'i jõud. Nagu vektorkorrutisest järeldub, on temagi risti kiirusega. Seega ei muuda ta osakese liikumise kiirust, vaid ainult liikumise suunda. Lorentzi jõud ja osakese trajektoor noolereegliga antud väljas · Induktsiooni elektromotoorjõud: suurus ja suund. Juhtme liikumise tõttu magnetväljas või mingil muul põhjusel kontuuri läbiva magnetvoo muutumine kutsub esile elektromotoorjõu, mille suurus on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. Põhjuseks on Lorentz'i jõud. Kui liigutame magnetväljas juhti, milles on vabu laenguid, sunnib see laetud osakesi liikuma vastavalt juhtme liikumise suunale
Pannes selle Ampere'i jõu valemisse, saame Et juhtme ruumala on , siis on temas liikuvat laetud osakest. Kui soovime leida ühele osakesele mõjuvat jõudu, tuleb juhtmele mõjuv jõud F jagada laetud osakeste arvuga N. ehk vektorkujul mis ongi Lorentz'i jõud. Nagu vektorkorrutisest järeldub, on temagi risti kiirusega. Seega ei muuda ta osakese liikumise kiirust, vaid ainult liikumise suunda. Lorentzi jõud ja osakese trajektoor noolereegliga antud väljas · Induktsiooni elektromotoorjõud: suurus ja suund. Juhtme liikumise tõttu magnetväljas või mingil muul põhjusel kontuuri läbiva magnetvoo muutumine kutsub esile elektromotoorjõu, mille suurus on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. Põhjuseks on Lorentz'i jõud. Kui liigutame magnetväljas juhti, milles on vabu laenguid, sunnib see laetud osakesi liikuma vastavalt juhtme liikumise suunale
on täiendada). Magnetväli on liikuva laengu ümber eksisteeriv väli. Liikuvate laengutega kaasneb ka magnetväli. Magnetväli on seega ka vooluga juhet ümbritsevas ruumis, samuti kaasneb see magnetitega. Magnetväli mõjub liikuvale laengule (vooluga juhile, magnetile) , see võimaldab ka magnetvälja kindlaks teha. ja määrata magnetvälja iseloomustavaid suurusi. Magnetvälja iseloomustab magneetiline induktsioon B, ühik 1 T. Magnetväljas liikuvale laengule mõjuvat jõudu nimetatakse Lorentzi jõuks ja vooluga juhtmele mõjuvat jõudu Ampere`i jõuks. Magnetväli B on vektor, mis on suunatud piki magnetjõuvaba telge. Magnetväli B on defineeritud jõu FB(vektor) kaudu puhul, kus v(vektor) on suunatud risti magnetjõuvaba teljega: B=FB/ (|q|* v) kus q on osakese laeng. Seda valemilist seost saab ka väljendada järgmiselt: FB=|q|* v* B* sin φ kus fii on nurk kiiruse v ja magnetvälja B vahel.
Suur osa selle teema käsitlusest on kirja pandud tema kirjadest koosneva teosena ,,Atom and Archetype", mis on kirjutatud koostöös psühholoog Jungiga. Pauli arvas, et psühholoogias on teadvus ja alateadvus samuti komplementaarsed, teineteist täiendavad. Pauli nägi täiendavust objektiivse teaduse ja subjektiivse teadvuse vahel .Jung on samuti avaldanud rohkem kui 400 Wolfgang Ernst Pauli unenäo analüüsi raamatus ,,Psühholoogia ja alkeemia". 1931.aastal auhinnati teda Lorentzi medaliga Amsterdamis. Selle maineka auhinna on saanud ka Max Planck, Arnold Sommerfeld, Fritz London, Lars Onsager jpt. 5 4. aprillil 1934. aastal abiellus Wolfgang uuesti, seekord kauaks ning õnnelikult Franciska Bertramiga. Ka sellest abielust ei sündinud Wolfgangile järeltulijaid, seega ei saanud ta kunagi isaks. Kuigi abielu oli lastetu, oli naine talle suureks toeks ning usaldusaluseks. Ta kiitis tihti oma naist meediale ning nad olid abielus kuni elu lõpuni. Pauli kolis 1940
20. SOLENOIDI VÄLI Magnetilise induktsiooni tsirkulatsioon erineb 0, kui kontuur, mille üle võetakse tsirkulatsioon, hõlmab juhti. Sellist välja nimetatakse solenoidi väljaks. Solenoid kujutab endast peenikest juhet, mis on keerd keeru kõrval tihedalt silindrilisele karkassile keritud. Tema tekitatud väli on ekvivalentne ühist sirget telge omavate ühesuguste ringvoolude väljaga. Bl=μ0Ni= μ0*N/l*i= μ0ni. Solenoidi välja suuna saab määrata kruvireegliga. 21. AMPERE VALEM, LORENTZI VALEM Amper’i seadus: Juhile avalduv jõud on võrdeline voolutugevusega ja juhi pikkusega ning oleneb juhi asendist magnetväljas ja magnetvälja tugevusest. F=kiBdlsin , kus võrdetegur k=1 : Suurust B, mis iseloomustab magnetjõude antud punktis, nim magnetiliseks induktsiooniks ehk magnetvoo tiheduseks. I – voolutugevus l – juhtme pikkus - voolu suuna ja induktsioonijoonte suuna vaheline nurk. Amper’i jõu suund määratakse vasaku käe reegliga
FÜÜSIKA II. MÕISTEID JA SEADUSI I. Elektrostaatika Elektromagnetiline vastasmõju on seotud elektrilaenguga, mida on kahte liiki (+ ja -), mille algebraline summa elektriliselt isoleeritud süsteemis ei muutu ja mis saab olla vaid elementaarlaengu ( e = 1.6 10 -19 C ) täisarvkordne; elektrilaeng on alati seotud laengukandjaga ja on relativistlikult invariantne suurus. Liikumatute punktlaengute q1 ja r r q1 q 2 r q 2 vastastikune mõju on määratud Coulombi seadusega: F = k , kus r2 r 1 1 r k SI = , elektriline konstant 0 = , r - ühe laengu kohavektor teise suhtes, 4 0 4 9 10 9 ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
