VASTUSTEGA!!! Tööleht tunnis täitmiseks! 16.01.09 Laetud osakeste suunamine magnetväljaga Lorentzi jõud, Lorentzi jõu suund, kineskoobi ehitus ja tööpõhimõte Õpik lk 142-145 Ampere'i seadus l -juhtlõigu pikkus F= B I l sin I-voolutugevus B- magnetvälja induktsioon (veeberit ruutmeetri kohta Wb/m2, ehk tesla T) F- jõud
See pole midagi muud kui relativistlik kinemaatika. Järgnevalt toome juba tuletatud kujul üldised teisendusvalemid sündmuste ruumkoordinaatide ja aja jaoks. Nad annavad täieliku iseloomustuse aegruumi geomeetriale ja võimaldavad tuletada peale meie poolt vaadeldavate kinemaatilise efektide (omaaeg, mitteühtlane omaaeg, kellaparadoks, pikkuste ja masside teisenemine, Doppleri efekt jt.) ka kõik teised geomeetrilised (kinemaatilised) seosed. Neid teisendusvalemeid nimetatakse Lorentzi teisendusvalemiteks. Lorentzi teisendus (hollandi füüsiku Hendrik Lorentzi järgi) on aegruumi teisendus erirelatiivsusteoorias, millega seotakse kahe erineva inertsiaalses taustsüsteemis paikneva vaatleja mõõtmistulemused.[1] Sarnaselt klassikaliste Galilei teisendustega Newtoni füüsikas sisaldavad Lorentzi teisendused ruumi pöördeid (koordinaattelgede pööramine alguspunkti ümber). Fundamentaalne erinevus Galilei ja Lorentzi teisenduste vahel seisneb selles, kuidas
lõikudele ab ja cd mõjuvad Ampirei seaduse kohased jõud F ja F(primm+vektor). On oluline , et vool läbib just seda voolu keerdu, mis antud hetkel asetseb paralleelselt magnetvälja jõujoontega, sel juhul on magnet jõudude pöörav toime max. Kui vool läbib magnetvälja jõujoontega ristuvat raami, siis mõjuksid jõud F ja F(primm+vektor) sama sirgelt. Nad vaid venitaksid juhtme keerdu laiemaks, kui ei suudaks teda pöörata. §16. Lorentzi jõud Magnetvälja mõjuva vooluga juhile on põhjustatud välja mõjust juhis liikuvate laetud osakestele. Jõud millega magnetväli mõjutab laetud osakest nim. Lorenzi jõuks. Lorentzi jõud võib leida Ampirei seaduse abil, see võrdub vooluga juhilõigule F ja selles lõigus suunatud liikuvate positiivselt laetud osakeste arvu N suhtega. Fl= F/N (jooonis 3). Vaatleme peent vooluga sirgega juhilõiku. Olgu selle pikkus l ja ristlõike pindala A nii väikesed, et juhi
Solenoid- Rõngasse keritud juhe, mis tekitab pöörismagnetvälja Ampere'i seadus- kui kahe lõpmata pika ja lõpmata peenikese traadi vahel vaakumis kehtib jõud 2x1027 N iga meetri kohta, siis on voolutugevus juhtides 1 A Lorentzi jõud- kui vasak käsi asetada nii, et välja sirutatud sõrmed näitavad positiivselt laetud osakese liikumissuunda ja magneti induktsiooni vektor B on suunatud peopessa, siis 90° all välja sirutatud pöial näitab osakesele mõjuvat lorentzi jõudu Inklinatsioon- Nurk maa magnetvälja ja maa horisontaalpinna vahel Deklinatsioon- nurk maa geograafilise põhjapooluse ja ma magnetilise lõunapooluse vahel 1 tesla- Selline magnetvälja tugevus, mis tekib kui voolutugevus juhtmes on 1A ja iga meetri kohta mõjub jõud 1N 1 amper- eelektrivoolu tugevus, mille korral juhi ristlõiget läbib sekundis elektrihulk 1 C Ferromagneetik- Aine, mis tugevdab talle mõjuvat magnetvälja tuhandeid kordi (Fe, Cr)
Juhtmekeeru kõikudele AB ja CD mõjuvad Ampèire'I seaduse kohaselt jõud F ja F' , need jõud panevad rootori pöörlema. On oluline, et juht läbib just seda juhtmekeerdu, mis antud hetkel asetseb paralleelselt magnetvälja jõujoontega. Sel juhul on magnetjõudude pöörav toime maksimaalne. Kui vool läbiks magnetvälja jõujoontega ristuvat raami, siis mõjuksid jõud F ja F' samal sirgel. Nad vaid venitakse juhtmekeerdu laiemaks, kuid ei suudaks teda pöörata. §16. Lorentzi jõud Magnetvälja mõju vooluga juhile on põhjustatud välja mõjust juhis liikuvatele laetud osakestele. Jõudu, millega magnetväli mõjutab laetud osakest nimetatakse Lorentzi jõuks. Lorentzi jõu võib leida Ampèire'I seaduse abil, see võrdub vooluga juhtme lõigule mõjuva jõu mooduli F ja selles lõigus suunatud liikuvate positiivsete laetud osakeste arvu N suhtega. FL = F ÷ N. Vaatleme peent vooluga sirgjuhi lõiku, olgu selle pikkus l ja ristlõikepindala A nii
R-ga 90º nihkes ja seetõttu tuleb neid liita nagu vektoreid. 1. Magnetiline induktsioon(MI): Vooluraamile magnetväljas mõjuv maksimaalne jõumoment on võdeline voolutugevuse ja raami pindalaga M0=BIS . Võrdetegur B iseloomustab magnetvälja ja seda nim magnetiliseks induktsiooniks, ühik on Tesla(T). MI on vektoriaalne suurus ja tema suunda näitab magnetväljas orienteerunud magnetnõela põhjapoolus/MI suund on määratud vabalt pöörleva vooluraami sormaali suunaga. 2. Lorentzi jõud(LJ): Lorentzi jõud mõjub magnetväljas liikuvale laengule. Valem F=qvB*sin (q=osakeselaeng, v=kiirus, B=magnetvälja magnetiline induktsioon, =nurk v ja B vahel). LJ suuna võib määrata vasaku käe reegli abil, sellega leitakse plusslaengule mõjuva jõu suund. Kui magnetvälja jõujooned on suunatud pihku, välja sirutatud sõrmed näitavad liikumise suunda, siis pöial näitab jõu suunda. LJ on alati risti nii magnetväljaga, kui ka liikumise suunaga. LJ
Rootor koos oma juhtmekeerdudega paikneb püsimagneti magnetväljas. 7. Kirjuta vasaku käe reegel Vasak käsi tuleb asetada nii, et magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed (4) näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda. 8. Magnetvälja jõujooned (mõiste, joonised) Magnetvälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on B vektor suunatud piki selle joone puutujat. 9. Lorentzi jõud (mis on, kus kasutatakse, millest sõltub) Lorentzi jõud on jõud, mis mõjub magnetväljas liikuvate laetud osakesele. Lorentzi jõu suurus sõltub langu suurusest, kiirusest ja magnetvälja tugevusest. Kasutatakse nt. Elektromagnetilistes ioonmootorites, FL=qvBsin FL Lorentzi jõud (N) q elektrilaeng (C) v kiirus (m/s) B magnetiline induktsioon (T) liikumissuuna ja magnetvälja suuna vahel (kraad) 10
Magnetinduktsioon B on vektor, tema suunda näitab magnetväljas orienteeritud magnetnõela põhjapoolus. Kui juhtmele, mille pikkus on 1m ja milles kulgeb vool tugevusega 1A, mõjub selle juhtmega ristuva magnetvälja poolt jõud üks njuuton, siis on välja magnetinduktsioon 1T. 1T= 1N/1A*1m. LORENTZI JÕUD. Ampeare'i seaduse põhjal mõjub magnetväljas juhtmelõigule jõud, mis summeerub üksikutele laengukandjatele mõjuvatest jõududest. F=BIl sin . Lorentzi jõud on jõud, millega magnetväli liigutab laetud osakest. Jõu valem tuletatakse ampere'i seaduse valemist, kasutatades voolutugevuse definitsioonvalemit. Ühele osakesele mõjub jõud F L=F/N=Bq0vsin. Lorentzi jõu suund määratakse vasaku käe reegliga. Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed näitavad positiivselt laetud osakese liikumise suunda ja magnetvälja jõujooned tulevad peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab osakesele mõjuva Lorentzi jõu suunda.
kahanemist). Lorentzi jõud On laetud osakesele mõjuv magnetjõud. Fm=I l B sin(alfa) Fl= qvBsin(alfa) Lorentzi jõud tööd ei tee, aga võib mõjutada laengute liikumise suunda. Jõu suunda saan määrata vasaku käe reegli järgi. Näpud – positiivselt laetud osakeste liikumisesuund; peopesa – tulevad magnetvälja jõujooned; pöial – näitab osakesele mõjuva Lorentzi jõu suunda. Millal tekib juhtme otstele pinge? Kui juhtmelõik liigub magnetvälja. Millistel tingimustel tekib juhtme otstele pinge? Pinge tekib liikumisel, mis ei toimu magnetvälja sihis. Kuidas mõista magnetvoo muutust? Magnetvoog näitab millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavad pinda, selle pinna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas. Magnetvoog = B S cos(beeta) Ühik 1 Wb Kondensaator (mahtuvus) - on kehade süsteem, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks
8. Magnetväli Märksõnad: püsimagnet, magnetinduktsioon, jõujoon, Ampere'i seadus, Ampere'i jõud, Lorentzi seadus, Lorentzi jõud. Oskused: ülesannete lahendamine Ampere'i jõu kohta, ülesannete lahendamine Lorentzi jõu kohta. F Lorentzi jõud, B magnetinduktsioon, I voolutugevus, nurk vooluga juhtme ja magnetinduktsiooni vektori vahel, l juhtmelõigu pikkus, v laengu liikumise kiirus Püsimagnetiks nimetatakse keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Magnetinduktsiooniks nimetatakse jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ning ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. Magnetinduktsiooni ühikuks on 1 tesla: 1N 1T = . 1A 1m
PÜSIMAGNET ERGUTUSEGA. ALALISVOOLU MOOTORI TÖÖPÕHIMÕTE Iseseisev töö Juhendaja: Toomas Sommer Tartu 2009 PÜSIMAGNET ERGUTUSEGA EHK ALALISVOOLU MOOTORI TÖÖPÕHIMÕTE Püsimagnetitel on alati kindlad jõujooned, kui nende jõujoonte vahele panna juhe, mida läbib elektrivool, siis tekib jõud, mis mõjub risti juhtmes oleva voolu suuna ja magnetvälja jõujoonte suhtes, seda jõudu nimetatakse Lorentzi jõuks. Tänu taolisele elektromagnetisminähtusele on meil võimalik ehitada elektrimootor. Elektromagnetisminähtusel põhinevate mootorite tööpõhimõtteks on pöörleva magnetvälja energia muutmine rootori pöörlemise mehaaniliseks energiaks. Täpsemalt püsimagnetiga elektrimootori tööpõhimõttest: Magnetvälja jõujooned liiguvad põhjapoolusest N lõunapoolusesse S, kui need kaks poolust üksteise lähedusse asetada
............................................... 7 4. Elektrimootoreid kasutatakse...........................................................................................9 3 SISSEJUHATUS. Püsimagnetitel on alati kindlad jõujooned, kui nende jõujoonte vahele panna juhe, mida läbib elektrivool, siis tekib jõud, mis mõjub risti juhtmes oleva voolu suuna ja magnetvälja jõujoonte suhtes, seda jõudu nimetatakse Lorentzi jõuks. Tänu taolisele elektromagnetisminähtusele on meil võimalik ehitada elektrimootor. Elektromagnetisminähtusel põhinevate mootorite tööpõhimõtteks on pöörleva magnetvälja energia muutmine rootori pöörlemise mehaaniliseks energiaks. 4 1. AJALUGU. Sõna ,,elekter" tuleneb vanakreeka sõnast (lektron) ,,merevaik". Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu.
PÜSIMAGNET ERGUTUSEGA ALALISVOOLU MOOTOR TÖÖTAB NII... Magnetvälja jõujooned liiguvad põhjapoolusest N lõunapoolusesse S, kui need üksteise lähedusse asetada siis nad tõmbuvad, kuid kui asetada üksteise lähedusse kaks samanimelist poolust, siis need tõukuvad. Sellest saab järeldada, et magnetväljal on omad kindlad jõujooned, mida saab ära kasutada elektrimootori tekitamiseks. Selleks, et tekitada elektrimootor, peab olema teadlik Lorentzi jõu omadustest. Lorentzi jõuks nimetatakse magnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvaks jõudu. Lorentzi jõud mõjub risti voolu suuna ja magnetvälja jõujoontega, selle suund on määratud vasaku käe reegliga. Selleks, et tekitada elektrimootor on vaja püsimagnetit, mähist, kommutaatorit ja elektrivoolu. Kui elekter liigub mööda positiivset juhet negatiivsesse (kokkuleppeliselt) ja sealt edasi mähisesse, siis
Magnetilise induktsiooni B ühik SI-s: [ B] = 1 N m = 1T (tesla ). A m2 1 T (tesla) on magnetvälja sellise punkti magnetiline induktsioon, millesse asetatud vooluga kontuurile magnetmomendiga 1 Am2 mõjub seda kontuuri pöörav maksimaalne jõumoment 1 N m. LAETUD OSAKESE LIIKUMINE MAGNETVÄLJAS. Magnetväljas liikuvale laetud osakesele mõjub jõud Lorentzi jõud FL: F L = q v B sin , kus q on osakese laeng; v osakese kiirus; B välja magnetiline induktsioon; nurk osakese liikumise suuna (kiiruse) ja magnetvälja suuna vahel. Lorentzi jõud on suunatud risti laengu liikumise suunaga ja risti magnetvälja suunaga. Positiivse laenguga osakesele mõjuva Lorentzi jõu suund määratakse "vasaku käe reegliga": Kui magnetväli suunata vasaku käe peopessa ja neli väljasirutatud sõrme
Mootori pöörlemiseks on vajalik tekitada pöördemoment. Pöördemomendi tekitamiseks on vaja vooluga juhti ja magnetvälja. Kui asetada magnetvälja raam ning lasta sellest läbi elektrivool, siis mõjub raamile jõud F, mis paneb raami pöörlema ümber laagritele asetatud telje. Elektrimootorid on elektromehaanilised täiturmehhanismid, mis muundavad elektrienergiat mehaaniliseks energiaks, et panna sellega liikuma töömasinat. 8) Millist jõudu nimetatakse Lorentzi jõuks? Kuidas arvutatakse selle jõu suurust (valem koos kõigi tähiste selgitusega) ja määratakse selle jõu suund? Sõnasta selle suuna määramiseks kasutatav reegel. Millise magnetvälja suuna ja plussmärgilise laenguga osakese liikumise suuna vahelise nurga puhul on Lorentzi jõud suurim, millise puhul null? Lorentzi jõuks nimetatakse magnetväljas liikuvale laetud osakesele mõjuvat jõudu.
Elektrimootorites. Mootori pöörlemiseks on vaja tekitada pöördemoment. Pöördemomendi tekitamiseks on vaja vooluga juhti ja magnetvälja. Kui asetada magnetvälja raam ning lasta sellest läbi elektrivool, siis mõjub raamile jõud F, mis paneb raami pöörlema ümber laagritele asetatud telje. Elektrimootorid on elektromehaanilised täiturmehhanismid, mis muundavad elektrienergiat mehaaniliseks energiaks, et panna sellega liikuma töömasinat. 8. Millist jõudu nimetatakse Lorentzi jõuks? Kuidas arvutatakse selle jõu suurust (valem koos kõigi tähiste selgitusega) ja määratakse selle jõu suund? Sõnasta selle suuna määramiseks kasutatav reegel. Millise magnetvälja suuna ja plussmärgilise laenguga osakese liikumise suuna vahelise nurga puhul on Lorentzi jõud suurim, millise puhul null? Lorentzi jõuks nimetatakse magnetväljas liikuvale laetud osakesele mõjuvat jõudu.
Ampere'i jõu suunda määratakse vasaku käe reegli järgi: Kui välja sirutatud vasaku käe sõrmed näitavad elektrivoolu suunda ja magnetinduktsiooni juhtmega ristuv komponent on suunatud peopessa siis väljasirutatud vasakukäepöial näitab Ampere jõu suunda. Tesla: Kui juhtmele, mille pikkus on üks meeter ja milles kulgeb vool tugevusega üks amper, mõjub selle juhtmega ristuva magnetvälja poolt jõud üks njuuton siis on välja magnetinduktsioon üks tesla (1T) Lorentzi jõud on jõud mis mõjub magnetväljas liikuvale laetud osakesele. F = B |q|Vsin F = Lorentzi jõud B-magnetinduktsioon(T) q-laeng(C) v-kiirus(m/s) alfa=nurk v ja B vahel Lorentzi jõu suunda määratakse vasaku käe reegli abil: kui väljasirutatud vasakukäe näpud on suunatud positiivse laengu liikumise suunda ja magnetvälja jõujooned on suunatud peopessa siis välja sirutatud vasakukäe pöial näitab Lorentzi jõu suunda. Kuna Lorentzi jõud
4. Magnetvälja jõujooned, kruvireegel: Magnetvälja suund ühtib parempoolse kruvi pöörlemise suunaga, kui voolu suunaks kruvi kulgeva liikumise suund. Selleks, et pöörata parempoolset kruvi sisse voolu suunas, tuleb tema pead pöörata selle voolu magnetvälja suunas. 5. Inklinatsioon, deklinatsioon: Inklinatsioon - nurk, mis tekib Maa magnetvälja ja horisontaaltasandi vahel. Deklinatsioon - nurk, mille võrra erinevad geograafilised poolused magnetpoolustest. 6. Lorentzi jõud, vasaku käe reegel Lorentzi jõu kohta: Lorentzi jõud - magnetväljas liikuvale laengule mõjuv jõud on võrdne laengu, laengukiiruse, magnetinduktsiooni ja laengu liikumise kiiruse ning magnetinduktsiooni vahelise nurga vahelise siinuse korrutisega. Vasaku käe reegel - vasak käsi tuleb asetada nii, et magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed näitavad positiivse laengu liikumise suunda
mõjuv jõud F on võrdeline voolutugevusega I juhtmes, juhtmelõigu pikkusega l ning siinusega nurgast voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel. F = B I l sin . Jõu suuna määramine(vasaku käe reegel) kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suunda ja magnetväli on suunatud peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab juhtmelõigule mõjuva jõu suunda. Lorentzi jõud - väljendab magnetvälja mõju liikuvatele laenguga osakestele ning on määratud Lorentzi seadusega. Lorentzi seadus - magnetväli mõjutab liikuvaid laenguga osakesi jõuga FL, mis on võrdeline laengu suurusega q, osakese kiirusega v ning siinusega nurgast v-vektori ja B-vektori vahel. FL = B q v sin
Liikuvale osakesele mõjub nii elektriväljast põhjustatud jõud kui ka magnetväljast põhjustatud jõud . Kogu osakesele mõjuv jõud on seega on osakesele mõjuv jõud jõud (njuutonites N), on elektrivälja tugevus (voltides meetri kohta V/m), on magnetiline induktsioon (teslades T), on osakese laeng (kulonites C), on osakese kiirus (meetrites sekundis m/s). Kui osake liigub magnetväljas (st E = 0), saab Lorentzi jõu suunda määrata vasaku käe reegli abil. Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus seaduspära, mille järgi on elektromagnetilise induktsiooni elektromotoorjõud võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. . kus on elektromotoorjõud voltides on kontuuriga piiratud pinda läbiv magnetvoog veeberites Thompsoni valem kohaselt on võnkeperiood võrdeline ruutjuurega induktiivsusest ja mahtuvusest. T = 2 LC Einsteini valem fotoefekti kohta
voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega. magnetvälja magnetinduktsiooni normaali suunaline Q=I2Rt komponent on suunatud peopessa, siis väljasirutatud pöial Q-soojushulk [1J] näitab vooluga juhile magnetväljas mõjuva jõu suunda. I-voolutugevus [1A] Vasaku käe reegel Lorentzi jõu suuna määramiseks: Kui asetada vasak R-juhi takistus [1] käsi nii, et väljasirutatud sõrmed näitavad pos. laengu liikumise suund t-aeg [1s] magnetvälja magnetinduktsioon oleks suunatud peopessa ning väljasirutatud pöial näitab laengule mõjuva Lorentzi jõu suunda.
cd mõjuvad Ampirei seaduse kohased jõud F ja F(primm+vektor). On oluline , et vool läbib just seda voolu keerdu, mis antud hetkel asetseb paralleelselt magnetvälja jõujoontega, sel juhul on magnet jõudude pöörav toime max. Kui vool läbib magnetvälja jõujoontega ristuvat raami, siis mõjuksid jõud F ja F(primm+vektor) sama sirgelt. Nad vaid venitaksid juhtme keerdu laiemaks, kui ei suudaks teda pöörata. §16. Lorentzi jõud Magnetvälja mõjuva vooluga juhile on põhjustatud välja mõjust juhis liikuvate laetud osakestele. Jõud millega magnetväli mõjutab laetud osakest nim. Lorenzi jõuks. Lorentzi jõud võib leida Ampirei seaduse abil, see võrdub vooluga juhilõigule F ja selles lõigus suunatud liikuvate positiivselt laetud osakeste arvu N suhtega. Fl= F/N (jooonis 3). Vaatleme peent vooluga sirgega juhilõiku. Olgu selle pikkus l ja ristlõike pindala A nii väikesed, et juhi lõigu ulatuses võib
Märkigem veel, et võõrsõna indutseerima eestikeelseks vasteks ongi tekitama või esile kutsuma. Juba põhikooli Elektriõpetuses saime teada, et elektromagnetilisel induktsioonil põhineb generaatori töö. Teatavasti muundab generaator mehaanilist energiat elektrienergiaks, olles nii keskses rollis elektrienergia tootmisel. Elektromagnetnähtuste tundmaõppimine võimaldab meil mõista seda inimkonnale üliolulist protsessi. Lorentzi jõud. Selleks, et kirjeldada laengukandjate liikumist elektriväljas, mis tekib magnetvälja muutumisel, peame kõigepealt tutvuma magnetväljas liikuvale laetud osakesele mõjuva jõuga. Seda jõudu nimetatakse hollandi füüsiku Hendrik Antoon Lorentz'i (1853 1928) auks Lorentzi jõuks. Juhtmelõigule, mille pikkus on l ja milles kulgeb vool tugevusega I, mõjub teatavasti magnetväljas induktsiooniga B magnetjõud Fm. Selle jõu suurus on leitav Ampère'i seadusest
MAGNETVÄLI elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumisega kiirusega. Liikuvate laetud kehade vahel mõjuva jõu välja. Esineb elektrivoolu ümber. LENZI REEGEL LORENTZI JÕUD Induktsiooni voolusuund on alati selline, et ta oma magnetväljaga püüab takistada Magnetväljas liikuvale elektrilaengule teda esile kutsunud magnetvoo muutumist. Reeglit väljendab mõjuv jõud. Lorentzi jõu suunda saab induktsiooniseaduses miinusmärk. määrata vasaku käe reegliga.
1.elektromagnetväli- elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli 2.Lorenzi jõud- magnetväljas liikuvale laetud osakesele mõjuv jõud. FL= q*v*B*sina 3.vasaku käe reegel- kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed näitavad positiivseltlaetud osakeste liikumise suunda ja magnetvälja jõujooned tulevad peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab osakesele mõjuva Lorentzi jõu suunda. 4.Elektromagnetinduktsioon- magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja. Induktsioonivool- tekitab juhtme liikumine magnetväljas. Suund on vastupidine mootori korral toiteallika poolt tekitatud voolule. 5.Faraday katse kirjeldus- 6.elektromotoorjõud-on võrdne kõrvaljõudude tööga Ak ühikulise suurusega laengu ühekordel läbi viimisel kogu vooluringist. 7.magnetvoog-näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda selle
1. Ampere seadus- kahe vooluga juhtme vahel mõjuv jõud on võrdeline voolutugevusega mõlemas juhtmes. 2. Biot-Svarti seadus võimaldab koos superpositsiooni printsiibiga leida mitmesuguste voolukontuuride tekitatud magnetvälja. 3. 1 tesla-magnetinduktsiooni ühik(T) 4. Magnetvälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki selle joone puutujat. 5. B-vektori suunaks on magnetnõela põhjapoolus. 6. Lorentzi jõuks nimetatakse liikuvale laengule mõjuvat jõudu. 7. Laetud osakesed liiguvad magnetväljas üldjuhul kruvijooneliselt. 8. Aine magnetiline läbitavus näitab, kui mitu korda on magnetjõud selles aines suurem jõust vaakumis. 9. Diamagneetikud nõrgendavad ja paramagneetikud tugevdavad veidi talle mõjuvat magnetvälja. Ferromagneetik on aine, mis tugevdab talle mõjuvad magnetvälja kuni mitmeid tuhandeid kordi. 10
KORDAMISKÜSIMUSED Kontrolltöö nr. 2. G2 klass Elektromagnetväli *1. Näiteid laetud osakeste liikumisest magnetväljas. *2. Mida nim. Lorentzi jõuks? Valem, tähised valemis. *3. Vasaku käe reegel Lorentzi jõu suuna määramiseks. Sõnastus ja kasutamine näidetes. *4. Mis tingimusel liigub osake magnetväljas mööda ringjoont? Sellise ringjoone raadiuse *arvutusvalem, tähised valemis. Mass spektromeeter. *5. Sõnasta elektromagnetilise induktsiooni nähtus. Nähtuse avastaja ja avastamise aeg. *6. Mida nim. magnetvooks? Tähis, ühik. Valem, tähised valemis. *7. Sõnasta elektromagnetilise induktsiooni seadus. Valem, tähised valemis. *8. Milleks kasutatakse Lenzi reeglit
(1 T), Laengut q omavale ja kiirusega v liikuvale osakesele mõjub magnetväljas induktsiooniga B Lorentzi jõud, kus on nurk osakese liikumissuuna ja magnetvälja suuna vahel. FL = qvBsin B magnetinduktsioon (T) q laeng v voolu kiirus (m/s) Kuna positiivse laenguga osakesed liiguvad voolu kokkuleppelises suunas, siis võib neile mõjuva Lorentzi jõu suuna määrata vasaku käe reegli abil : Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed näitavad osakese liikumise suunda ja magnetvälja jõujooned tulevad peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab osakesele mõjuva Lorentzi jõu suunda. (elektronide puhul on suund vastupidine) Magnetvälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki selle joone puutujat.magnetvälja suund on jõujoonel määratav kas parema käe kruvireegliga või parema käe rusika reegliga
Paralleelsetel juhtmetel on jõud max, ristuvate vahel jõud ei mõju. 2) paralleelsetes juhtmetes on samasuunaline vool, mõjub juhtmetele tõmbejõud; vastassuunalistele mõjub tõukejõud. 3) jõud on alati risti juhtmelõiguga, millele ta mõjub. 3. Mis on Ampere jõud? Juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet läbuva voolu tugevusega I, juhtmelõigu pikkusega L ja siinusega nurgast voolu suuna ning magnetvälja suuna vahel. FA= BIlsin 4. Mis on Lorentzi jõud? Jõud millega magnetväli mõjutab laetud osakesi. FL=qvBsin 5. Seos Lorentzi jõu ja kesktõmbejõu vahel? Kui osake liigub paraleeleselt magnetväljaga, st =0, siis sin=0, FL=0, trajektooriks sirgjoon. Kui =90, FL=qvB, trajektooriks ringjoon. FL=Fkt. qvB=mv2/r/v qB=mv/r.
kontuuris: kui kontuur liigub nii, et muutub kontuuriga piiratud pinda läbiv magnetvoog ; kontuur asetseb magnetväljas, mis muutub Elektromangeetilise induksiooni seaduseks on Faradi seadus: induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline ümbritsetud pinda läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. i = - t 2. Muutumatus magnetväljas liikuvas juhis tekitab voolu Lorentzi jõud, mis paneb elektronid liikuma. Lorentzi ül. on küsimus 15 all 3. Muutumatu magnetväli ei tekita voolu liikumatus juhis, kuna muutumatu magnetväljata ja liikumatu juhtmeta ei ole ka liikuvat laengut, millele mõjuks Lorentzi jõud. Faraday väljendas oma katse tulemusi sedasi, et vool tekib juhis sel juhul, kui juht või juhi osa lõikab magnetvälja jõujooni. Vool tekib juhul, kui magnet või pool liigub, kui kumbki neist ei liigu, voolu ei teki. 4
Magnetnõelad pööravad oma teljed piki nende joonte puutuja sihti ja vooluga juhtmeraam pöördub nii, et raami pinna ristsirge ühtiks magnetinduktsiooni vektori sihiga (raami pind jääb risti jõujoontega). 17. Miks magnetvälja nimetatakse pöörisväljaks? Et magnetvälja jõujooned on kinnised kõverjooned (alguse ja lõputa) ja magnetvälja töö suletud trajektooril ei võrdu 0-ga, siis loetakse magnetvälja pöörisväljaks 18. Mida iseloomustab Lorentzi jõud? Lorenz'i jõud on magnetväljas liikuvale laengule mõjuv jõud. 19. Millest ja kuidas sõltub magnetväljas liikuvale laetud osakesele mõjuv jõud? See jõud on seda suurem, mida suurem on liikuva osakese laeng (q) ja kiirus (v), ning mida suurem on magnetinduktsioon (B). Suurim jõud mõjub jõujoontega risti liikuvale laetud osakesele. 20. Kuidas "vasaku käe reeglit" kasutada Lorentzi jõu suuna määramiseks?
2.ptk Elektromagnetväli Kordamisküsimused kontrolltööks 11.klassile 1. Mida käsitleb elektromagnetism? - Elektromagnetism käsitleb laetud osakeste mitteühtlast liikumist ning elektri- ja magnetnähtuste omavahelisi seoseid. 2. Mida nimetatakse induktsioonivooluks? - Induktsioonivooluks nimetatakse juhtme liikumist magnetväljas, mille suund on vastupidine mootori korral toiteallika poolt tekitatud voolule. 3. Millest sõltub Lorentzi jõud, mis mõjub liikuvale laengule magnetväljas? - 1. Kui magnetvälja tugevus on konstantne ja välja siseneb kaks osakest, mille liikumiskiirused on võrdsed, siis suurem jõud mõjub osakesele, mille laeng on suurem. 2. Mida kiiremini liigub laetud osake tugevas magnetväljas, seda suurem jõud mõjub osakesele. 3. Kui laenguga osake liigub risti magnetvälja B-vektori suunaga, siis tekkiv jõud on suurim. 4. Lorentzi jõu valem ja defineeri tähised valemis. - F(l) = F(m) / N ; F(m) =
Magnetism tekib juhul, kui elektriväli tugevneb või nõrgeneb. Püsimagnetid keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Magneetumine selle korral magnetvälja paigutamise tulemusena tekitab aine ka ise magnetvälja. Vooluga juhtmete vahel mõjuv jõud sõltub nendevahelisest nurgast. Vastassuunaliste voolude korral mõjub tõukejõud. Jõud on alati risti juhtmelõuguga, millele ta mõjub. F=K*I¹*I²*l/ d K=2*107 Vooluga juhtme magnetväljas pöördub magnetnõel juhtmega risti. Magnetinduktsioon näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega Juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. Magnetvälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki Selle joone puutujat. Kruvireegel: magnetvälja suund ühtib parempoolse kruvi pöörlemise suunaga, kui voolu suunaks On kruvi kulgeva liikumise suund. Superpositsiooniprintsiip selle järgi on kehade süsteemi poolt tekitatud magnetvälja B-vektor Võrdne üksikute ke...
väljas. Magnet induktsioon B on vektor mille suunda näitab magnetväljast orienteerunud magnet nõela põhja poolus. Kui juhtmele, mille pikkus on üks meeter ja milles kulgeb voolutugevusega 1A,mõjub selle juhtmega ristuva magnetvälja poolt jõud 1N, siis on välja magnet induktsioon 1T. Lorentzi jõud.Ampere seaduse põhjal mõjub juhtmelõigule magnetväljas jõud mis summeerub üksikutele laengukandjatele mõjutavatest jõududest. F=B*I*l*sinα. Lorentzi jõud on jõud millega magnet väli mõjutab liikuvat laetud osakest.Lorentzi jõu valem tulet. Ampere seadusel valemist. Kasut. voolutugevuse def. Valemit I=q*n*v*S F=N*B*q*v*sina Ühele osakesele mõjub jõud FL=F/N=B*q*v*sinα.(joonis5)Lorentzi jõu suund määratakse vasaku käe reegliga. Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed näitavad pos. Laetud osakese liikumise suunda ja magnetvälja jõu joone tulevad peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab osakesele mõjuva Lorentxi jõu suunda
väljas. Magnet induktsioon B on vektor mille suunda näitab magnetväljast orienteerunud magnet nõela põhja poolus. Kui juhtmele, mille pikkus on üks meeter ja milles kulgeb voolutugevusega 1A,mõjub selle juhtmega ristuva magnetvälja poolt jõud 1N, siis on välja magnet induktsioon 1T. Lorentzi jõud.Ampere seaduse põhjal mõjub juhtmelõigule magnetväljas jõud mis summeerub üksikutele laengukandjatele mõjutavatest jõududest. F=B*I*l*sin. Lorentzi jõud on jõud millega magnet väli mõjutab liikuvat laetud osakest.Lorentzi jõu valem tulet. Ampere seadusel valemist. Kasut. voolutugevuse def. Valemit I=q*n*v*S F=N*B*q*v*sina Ühele osakesele mõjub jõud FL=F/N=B*q*v*sin.(joonis5)Lorentzi jõu suund määratakse vasaku käe reegliga. Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed näitavad pos. Laetud osakese liikumise suunda ja magnetvälja jõu joone tulevad peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab osakesele mõjuva Lorentxi jõu suunda
Magnetinduktsioon 0,4T tähendab, et vooluga juhtmele, mille pikkus on 1m ja milles on voolutugevus 1A ja mis asub magnetväljaga risti mõjub jõud 0,4N. 9.Mis on magnetvälja jõujoon, millise kujuga on jõujooned sirge vooluga juhtme ümber? Kuidas määrata nende jõujoonte suunda? Magnetvälja jõujoon on joon, mille Magnetväli sirge juhtme ümber on Kui kruvi kulgeva liikumise suund langeb kokku voolu suunaga siis kruvi pöörleva liikumise suund näitab magnetvälja suunda. 10.Mis on Lorentzi jõud, kuidas seda arvutada, kuidas määrata selle jõu suunda? Lorentzi jõud väljendab üksikule liikuvale vabale laetud osakesele magnetväljas mõjuvat jõudu , mida arvutatakse järgmise valemiga: FL=q*v*B*sin FL- Lorentzi jõud, q- osakese laengu suurus, v-osakese kiirus, B- magnetinduktsioon, sin- nurk magnetvälja suuna ja osakese liikumise suuna vahel. Näide vihikus! FÜK 16.27 lk 110 11
Nurk kui palju näitab maa sisse kompass on INKLINATSIOON Kui on magnetväli siis on järelikult Rauast TUUM, sise ja välistuuma liikumise tagajärjel tekib magnetism. Mis siis juhtub kui magnetväli ära kaob, ja kas see on üldse võimalik? http://futurism.com/6-horrible-consequences-earth-losing-magnetic-field/ Kui poleks magnetvälja, poleks ka atmosfääri. Kaitseb kosmiliste kiirguste eest Lükkab osakesi eemale. Laetud osakeste suunamine magnetväljaga. Lorentzi jõud. Kuidas magnetväli mõjutab osakesi? Lorentzi jõud ühele laetud osakesele mõjuv jõud (magnetväli) FL(pöidla järgi) = q * v(sõrmepidi) * B(peopessa) * sin See vasaku käe reegel. Lorentzi jõudu kasutatakse laetud osakeste suunamisel Teaduslikes aparaatides. Ilma Lorentzi jõuta poleks osakeste uurimine võimalik. Magnetväljaga saab laenguid suunata, ei saa laenguid pidurdada ega kiirendada. Elektriga saab kiirendada laenguid. F = FL+FE
Magnetväljas liikuvale laengule mõjuv jõud on võrdne laengu, laengukiiruse, magnetinduktsiooni ja laengu liikumise kiiruse ning magnetinduktsiooni vahelise nurga vahelise siinuse korrutisega Vasaku käe reegel vasak käsi tuleb asetada nii, et magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed näitavad positiivse laengu liikumise suunda, siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab laengule mõjuva jõu suunda Lorentzi jõuks nimetatakse elektromagnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvat jõudu. Liikuvale osakesele mõjub nii elektriväljast põhjustatud jõud kui ka magnetväljast põhjustatud jõud Kui osake liigub magnetväljas, saab Lorentzi jõu suunda määrata vasaku käe reegli abil Lorentzi jõud on oma nime saanud Hollandi füüsiku Hendrik Lorentzi järgi Maa magnetväli Deklinatsioon nurk, mille võrra erinevad geograafilised poolused
Magneetumine-nähtus, kus keha omandab püsiva magnetvälja Demagneetimine-ferromagneetiku viimine omamagnetvälja täieliku puudumisse seisundissePüsimahnet-keha, mis omab püsivat stabiilset magnetväljaSpinn-osakeste olemusliku sisemine liikumineMagnetvälja suund-suund, mis näitab orienteerunud magnetnõela põhjapoolust Magnetvälja jõujoon-mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor puutujasuunalineSolenoid-pöörisväli, mis tekib spiraali keritud juhtme ümber alalisvoolu korralDomeen-iseenesliku magneetumise piirkond ferromagneetikusSamasuunaliste voolude korral juhtmed tõmbuvad, erisuunaliste korral tõukuvad.Ampere'i seadus-juhtmele mõjuv jõud sõltub voolutug, juhtme pikk, magvälja tug ja nurgast voolusuuna ning magvälja vahel.F=BILsin a B=maginduktsiooni vektorVasaku käe reegel- kui vasak käsi asetada nii, et väljasirutatud sõrmed näitavad el.voolu suunda, maginduktsiooni vektor B on suunatud peopessa, siis 90C nurga all väljasir pöial n...
F=B I l sin Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. Juhtmekeerus tekkiv induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumisega kiiruse kontuuris. Thompsoni valem. L induktiivsus, C mahtuvus Ohmi seadus vooluringi osa kohta. Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. Lorentzi jõud. Laengut q omavale ja kiirusega v liikuvale osakesele mõjub magnetväljas induktsiooniga B Lorentzi jõud. F=qvBsin Joule´i-Lenzi seadus. Elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, juhi takistusega ja voolu kestusega. Valguse murdumisseadus. Valguse langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks jääv suurus. Bohri postulaadid. 1) Aatom võib olla vaid kindlates (statsionaarsetes) olekutes, millest igaühele vastab energia En. Statsionaarses olekus aatom ei kiirga. 2) Aatomi üleminekul
kiirguse sagedusega ja pöördvõrdeline lainepikkusega. m=h*f/c2=E/c2 3.impulss võrdeline kiirguse sagedusega ja pöördvõrdeline valguse kiirusega vaakumis.p=m*c=E/c=h*f/c. 1kg*m/s. V=c/ . Valguserõhuteke laineteooria:valguslaine elektrivälja mõjul hakkavad elektronid kehades võnkuma, mistõttu tekib elektrivool.Elektrivoolu suund ühtib elektromangetvälja elektrivälja tugevuse elektroni suunaga.Korrapäraselt liikuvatele elektronidele mõjub magnetvälja poolt Lorentzi jõud F.Vasaku käe reegli järgi on Lorentzi jõud laine levimissuunaga samasuunaline.See jõud põhjustabki valgusrõhu.Kvantteooria:Footonid valguse levimisel omavad impulssi,valguse neeldumisel kehades annavad footonid oma impulssi kehale seetõttu keha impulss suureneb footoni impulsi võrra.Newtoni II seaduse järgi keha impulss saab muutuda ainult siis,kui kehale mõjub jõud.Pinnaühikule mõjuv jõud on võrdne valguserõhuga.Fotoelemendi ehitus:Klaaskuppel,milles on
Magnetväljaks nimetatakse liikuva laetud keha poolt tektavat välja. Püsimagnet on keha, mida ümbritseb alati magnetväli. Elektrivälja muutumine tekitab magnetvälja. Füüsikalist suurust, mis näitab algosakeste olemuslikku impulsimomenti, nimetatakse spinniks. Oersted avastas, et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju. Vooluga juhtme magnetväljas pôördub magnetnõel juhtmega risti. Kui paralleelsete juhtmetes kulgevad samasuunalised voolud, siis mòjub juhtmete vahel tòmbejòud. Vastassuunalste voolude korral tõukejõud. Kahe ühepikkuse ja paralleelsejuhtmelõigu vahel mõjuv jõud on võrdeline juhtmelõikude pikkusega ning voolutugevusega juhtmetes. See jõud on ka pöôrdvòrdeline juhtmelõikudevahelise kaugusega. Võrdeteguri väärtus on vaakumi korral Ampere seadus Vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet läbiva voolu tugevusega I, juhtmelõigu pikkusega l ning siinusega nurgast alfa voolu ...
peopessa, pöial näitab juhtme liikumise suunda(alla). Kasutatakse el.mootoris. Magnetvälja jõujooned näitavad kuju, suunda ja tugevust, neil pole algust ega lõppu pöörisväli kinnised jooned. Kruvireegel aitab määrata magnetvälja suunda. Maakera on magnet sest ta tuum on rauast. Geograafiline poolus punkt, mille ümber maakera pöörleb. Inklinatsioon maapinna ja magnetvälja vaheline nurk. Lorentzi jõud on ühele laetud osakesele mõjuv jõud. See jõud ei muuda osakeste kiirust. Esineb kineskoobis. Laeng seisab: elektrostaatika, laeng liigub: el.laeng ja magnetväli . Elektrimootori tööpõhimõte põhineb vooluga juhtme liikumisel magnetväljas, mis omakorda põhineb vasaku käe reeglil: kui asetada vasak käsi magnetvälja nii, et jõujooned suunduvad peopessa ja väljasirutatud sõrmed näitavad voolu suunda, siis kõrvalesirutatud pöial näitab juhtme liikumise suunda
0 q*v*B*sin?
Magnettormid on magnetvälja lühiajalised muutused tingitult päikese aktiivsusest.
Magnetilised anomaaliad- piirkond, kus magnetväli pidevalt muutub, põhjustatuna suurtest
rauamaagi lademetest maakoore all.
Lorentzi jõud näitab jõudu ühe laengukandja kohta.
Vasaku käe reegel- Kui sõrmed on suunatud positiivsete osakest liikumise suunas ja
jõujooned tulevad peopessa, näitab pöial osakesele mõjuva Lorentzi jõu suunda.
Magnetiline läbitavus näitab mitu korda on
magnetinduktsioon aines suurem vaakumist.
Diamagneetik on aine, mis veidi nõrgendab talle mõjuvat magnetvälja B
Maa magnetväli on peaaegu nagu magneetiline dipool, mille üks poolus asub Maa geograafilise põhjapooluse ning teine lõunapooluse lähedal Elektrimootori tööpõhimõte põhineb vooluga juhtme liikumisel magnetväljas, mis omakorda põhineb vasaku käe reeglil. Magnetvälja jõujoon- mõtteline joon, mille igas punktis on B- vektor suunatud piki selle joone puutujat. Lorentzi jõuks nimetatakse magnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvat jõudu. Lorentzi jõu suunda saab määrata vasaku käe reegliga. Vasaku käe reegel ütleb, et kui juhis liiguvad negatiivse laenguga osakesed, siis tuleb vasak käsi asetada nii, et väljasirutatud sõrmed näitavad kiirusvektori suunale vastupidist suunda. F on jõud (ühik njuuton N) E on elektriväli (volti meetri kohta V/m) B on magnetväli (veeberit ruutmeetri kohta Wb/m2, ehk tesla T) q on osakese laeng (kulonit C) v on osakese hetke kiirus (meetrit sekundis m/s).
Kirjelda neid vooluga juhtmete ja püsimagnetite ümber. 15. Selgita superpositsiooniprintsiipi magnetinduktsiooni kohta. 16. Sõnasta ja oska kasutada "kruvireeglit" magnetinduktsiooni või voolu suuna määramiseks? 17. Millised võimalused on olemas magnetvälja olemasolu kindlaks tegemiseks? 18. Miks magnetvälja nimetatakse pöörisväljaks? 19. Põhjenda paralleelsete, vooluga juhtide vahel tekkivat tõmbumist ja tõukumist rakendades vajalikke reegleid. 20. Mida iseloomustab Lorentzi jõud? 21. Millest ja kuidas sõltub magnetväljas liikuvale laetud osakesele mõjuv jõud? 22. Kuidas "vasaku käe reeglit" kasutada Lorentzi jõu suuna määramiseks? 23. Miks Lorentzi jõud ei suurenda laetud osakese kiirust? Mis osakesel muutub Lorentzi jõu mõjul? Elektromagnetiline induktsioon (Tarkpea) 1. Mis põhjustab ainult elektrivälja tekkimise ja millele elektriväli mõjub? 2. Millal tekib ruumi magnetväli ja millele see väli mõjub? 3
voolusuunda, sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda) F = B I l sin F- jõud [N] I- voolutugevus juhtmes [A] l- juhtme pikkus[m] sin- siinus nurgast voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel Ampere'i jõud on vooluga juhtmele magnetväljas mõjuv jõud, mis on määratud Ampere'i seadusega. Nii Ampere'i jõud kui ka Lorentzi jõud on määratavad vasaku käe reegliga, mis näitab, et tegemist on analoogiliste jõududega. Erinevus on selles, et Ampere'i seadus ja jõud on avastatud 1820, kui ei olnud teada, mis voolab (elektron avastati alles 1897). Lorentzi seadus ja jõud selgus aga metallide klassikalise elektronteooria loomisel 1880...1909. Ampere'i jõud paneb vooluga juhtme liikuma magnetväljas ja sellele põhineb elektrimootori töö, st see jõud teeb tööd. Lorentzi jõud aga tööd ei tee,
Pöörisvoole võib kasutada juhtide soojendamiseks. Paljudel jutudel onpöörisvoolud kahjulikud. Põhjustade energiakadusid, sellepärast ei tehta: transformaatoritele, elektrimootoritele ja generaatoritelemassivseid raudsüdamikke vaid neid koostatakse üksteisest isoleeritud metall-lehtedest. §20. Induktsiooni elektromotoorjõud liikuvates juhtides. Kui juht liigub magnetvälja,siis koos juhiga liiguvad ka tema vabad laengud, seetõttu mõjutab magnetväli neid laenguid Lorentzi jõuga, mis kutsub esile laengute liikumise juhis. Seega on induktsiooni elektromotoorjõud nüüd magnetilise päritoluga. Arvutame induktsiooni elektromotoorjõu homogeenses magneväljas paiknevas ristküliku kujulises raamis.(joon. 5) Libisegu raami üks külg pikkusega MN=l, kiirusega v, külgedele NC ja MD, jäädes alati küljega CD paralleelseks. Moodustagu magnetinduktsiooni B juhiga täisnurgad ja juhi liikumise kiirusega v nurga
induktsioon on magnetvälja magnetvoo tihedus. Tähiseks on B ja SI- süsteemi ühikuks tesla (T). Magnetvälja põhjustatav jõud Magnetväljas liikuvale laetud osakesele mõjuv jõud kus F on jõud (njuutonites) q on osakese elektrilaeng (kulonites) v on osakese hetkkiirus (m/s) B on magnetiline induktsioon (T). Vooluga juhile mõjuv jõud Kui sirge, liikumatu juhe, milles on elektrivool, asetada välisesse magnetvälja, siis sellele juhile mõjub jõud. See jõud on Lorentzi jõu tulemus (Lorentzi jõud mõjub igale juhis liikuvale elektrilaenguga osakesele). Kogu jõud on seega: kus F = jõud, mõõdetuna njuutonites I = voolutugevus juhis, mõõdetuna amprites B = magnetvälja vektor, mõõdetuna teslades L = vektor, mille suurus on võrdne juhi pikkusega (meetrites), ja mille suund ühtib elektrivoolu kokkuleppelise suunaga juhis (positiivse elektrilaenguga osakeste liikumise suund). Kui juhe on kõver, mitte sirge, siis sellele mõjuva jõu arvutamisel tuleb
potentsiaalne energia. Potentsiaali ühik on volt ja valem: P=Wf/q= Ed E=F/q Potentsiaali arvutamiseks valem: f= Wp/q Wp= f*q Wp= potentsiaal; f= välja tugevus ja q= kaugus laengust. Pingeks nim elektrivälja kahe punkti vahelist potentsiaalset vahet, mis näitab kui palju on vaja teha tööd. Pinge näitab, kui suurt tööd teeb elektriväli ühikulise positiivse laengu viimisel ühest punktist teise. 19. Lorentzi jõud? Lorentzi jõuks nim jõu ja osakeste arvu jagatist. Vasaku käe reegli abil näitab väljasirutatud pöial osakesele mõjuva Lorentzi jõu suunda. Lorentzi jõud mõjub laetud osakestele alati risti nii liikumissuuna kui ka magnetvälja suunaga. 20. Elektromotoorjõud? Emj-ks nim maksimaalset pinget, mida suudetakse teha. Mõõdetakse voltides, ühikuks on pinge. E= Ak/q ehk emj= kogu töö/laenguga. 21. Magnetvoog.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
