Leibade maitsestamiseks ja kaunistamiseks. Ahjukala, kalasupid, ahjukartulid, krabi- ja juustusalatid, puuviljasalatid, õunapirukad. Proovi ka kohvi maitsestamiseks: raputa aniisi kohvi pinnale kohvikeetja filtris. Tee valmistamisel hauta aniisi koos teelehtedega. Kasutamine ravimtaimena röga lahtistav, spasme lõõgastav, seedimist soodustav, antimikroobne Muud kasutusalad Isu puudusel ja väikelastel hammaste tulemise ajal kasutatakse aniisi kui rahustit. Kasutamine haljastuses lopsakad sarikõisikud on suvel maitsetaimede aia ehteks. Muu oluline informatsioon suurendab rinnapiima nõristumist 16 AED PIPARROHI Satureja hortensis Huulõielised (Lamiaceae) Botaaniline iseloomustus püstine rohttaim VARS püstine, kuni 30 cm kõrgune, lõhnab vürtsikalt LEHT kitsassüstjas
Kunstiajalugu. Konspekt. XII klass · Kunst Vana-Kreekas: ehituskunst ` Kreeka kunst algab toorlaste tulekuga praegusele Kreeka territooriumile 12. Sajandil e.Kr, kuid ometi kulus 6 sajandit enne kui suudeti kunsti vallas midagi märkimisväärset luua. Ajalooliselt jaguneb kreeka kunst kolme perioodi: 1. Arhailine aeg - 600 e.Kr - 480 e.Kr ( suure pärslaste kallaletungi tagasilöömine) Selle ajajärgu alguses olid kreeklaste hooned enamasti puidust ning seega pole neist enam midagi alles. Küll aga pärinevad arhailisest ajast vanimad templite jäänused (ehitusmaterjaliks oli juba kivi, eriti marmor ja lubjakivi, tänapäeval on pühakodade jäänused happevihmade tõttu suures ohus). Tempel seisis astmeliselt tõusval alusel ja koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju. Hoone ümber paiknesid kas ühes või kahes reas sambad, mis jaotuvad kolme stiili: 1. Dooria stiil - lihtne, aga tugev stiil. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisu...
Kaguosas asusid eluruumid, vannitoad, basseinid ja arvatavasti valitsejanna eluruumid. Kirdeosas töökojad, läänes valitseja eluruumid ja troonisaal. Ruumide paigutus on ebasümmeetriline ning asusid erinevatel kõrgustel. Ruume ühendasid mitmes laiuses trepid. Ruumide seinu katsid seinamaalid, millel kujutati tseremooniaid, sõja ja jahiretki, härjavõitlusi ja lihtsalt maastikke. Maalide käsitluslaad on elurõõmus. Egeuse mere saarte asukate elurõõmu näeme vaasimaalidel. Vormilt lopsakad ja eripalgelised. Varasemal perioodil kaunistati keraamilised vaasid sissekraabitud ornamentidega. Katsid nõud musta, pruuni või punase värviga. Joonistati valgega peale. Keskmisel perioodil muutub lihtne ornament taimornamendiks. Tuntakse Kamarese vaasidena, leiukoha järgi. Muutuvad väga põnevateks, kasut. palju looduslikke motiive. Mandril tekkinud Egeuse kultuuri nimetatakse Mükeene kultuuriks. Hilisajajärk oli Mükeene õitseperiood, juhtiv osa
Narva jõesuus paljju tulekivi kamakaid. Kromanjoonlaste ajajärgul on hakatud valmistama esimesi kunstiteoseid. Aurinac kultuur. Kujutavalt peamiselt naisi, tehtud luust või sarvest. Willendorfi veenus, esimene leitud kujuke (Willendorf Austrias) 31 000 aastat vana, vanim kuju 32 000 vana. Rõhutatud puus ja rind, pea koos käte-jalgadega on pigem skemaatilised. Nt kujutatud ainult juuksepiiri, käed küünarnukini ja jalad poolikud. Nägu pole kunagi kujutatud. Miks nii lopsakad? 1. Näitab, et annab järglasi, on viljakas. 2. Tolle aja iluideaal? Naisekeskne ühiskond? Arvestati pärinemist ema järgi, sest isas ei saanud kindel olla. Esiema kultus?- Austati esivanemat? Kujud tehtud u 32 000 20 000 aastat tagasi. Järgmine kunstilaine Magdaleni ajajärgul koopamaalidena. Altamira avastati 1868 Hispaanias, algul leiti, et Altamira joonised on liiga täiuslikud st. ei saa eriti vanad olla. Tegelikult olid 12 000 aasta vanused.
Arhitektuuris väljendusid uued taotlused selles, et ruumide sisekujunduses loobuti välisarhitektuuri detailide (nt poolsammaste,pilastrite,karniiside jne) kasutamisest, sest need tundusid liiga raskepärased. Selle asemel kaeti seinad suurte pannoodega, mida üksteisest eraldasid peened liistud või raamid. Liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika, sageli ülekullatud kipsist v stukist. Motiivideks olid naturalistlikud ja lopsakad taimevarred ja lehed.Väga sage oli ka merekarbi poolmikku meenutav motiiv (nn orvand), mille pr keelsest nimetusest rocaille tuleneb ka uue stiili nim rokokoo. Luksuslikud ja eksootilised materjalid sobisid rikastama sisekujundust kasutati sageli suuri peegleid, seinte katmiseks hiina siidi jne. Rokokoo pole siiski kõikehaarav stiil nagu barokk, sest nt välisarhitektuuris jäigi üldjoontes püsima senine, baroklik laad
* algas esimeste tööriistade tekkimisega * esimesed kujutised, mida võis pidada kunstiks, tekkisid hilisemas ajajärgus ehk ~40 000 aastat tagasi * visuaalsed kujundid hakkasid tekkima seoses sümboolse mõtlemise arenemisega (nt neandertallased täitsid matusekombeid ja värvisid oma kehasid) Inimeste kujutamine: * inimesi üldiselt ei kujutatud nt Willendorfi Veenus viljakusjumalanna; naisefiguur, millel pole nägu, aga on lopsakad naisefiguurid Loomade kujutamine: * kujutati mammuteid, piisoneid, metshobuseid, hirvi, põtru * edasi antud liigikuuluvus ja liigutused, kuid mitte suurusvahekord ning ka asetus on juhuslik Näiteks * Altamira koobas (PõhjaHispaania, 15 000 aastat tagasi) esimene koopamaalide leid * LasCaux koobas (Prantsusmaa, 15 000 aastat tagasi) MESOLIITIKUM (algus: 10 000 aastat tagasi pärast jääaja lõppu)
vähe, biogeene on vähe võtta (sest · 1. Põhjamerega ühendatud kitsaste kui on polaarpäev, siis hakavad ja madalate väinadega kõik õitsema ja osad taimed · 2. Läänemerre suubub 250 jõge, võtavad kõik kiiresti ära) ja mis kannavad aastas merre 440 temperatuur on madal. Kuigi seal km3 vett, mis on 2% Läänemere on lopsakad, aga see on vanusest. vee üldmahust Jää all võiksid ka fotosünteesida, · 3. Parasvöötmes on auramine aga enamasti on seal ka lumi peal. väike, see on enamvähem · Seal on niisugusi vetikaid, kes tasakaalus otseselt merre langevate fotosünteesivad kiiresti (varuvad sademetega. Pinnalähedane toitained kiiresti ära), aga kasvavad
vett algupärased rahvad arenesid täielikus isolatsioonis, kuni tulid eurooplased. Beringi väina kohal olnud maariba nimetatakse Beringia´ks. See oli arvatavasti tundra, nagu ülejäänud osa Siberist. Elas seal palju suuri loomi. Tundra ulatus poolsaarena Aasiast Põhja-Ameerikat katvate jääliustikeni. Poolsaar ise oli kuiv lagendik, kus suved olid lühikesed, talved pikad; tuuline ala. Ent seal oli lisaks tundrale ka soiseid alasid ja rohumaid; lopsakad niidud olid suvel sobivad suurtele rohusööjatele (mammutid, metshobused, muskushärjad jt arktilised liigid). Suurem osa Põhja-Ameerikast oli jää all, kuid tänapäeva Kanada lääneosas kulges jääkoridor. See algas Alaska rannikujäält ja kulges läbi Yukoni, Mackainze ja Frasieri jõeorgude ja Kaljumägedest kagu pool. Need olid ilma jääta alad kahe suure liustiku vahel. Sellises jääkoridoris oli suhteliselt viljakas 39 ja soe ala
Agrokliima Eesti kliima kujundamisel mõjutavad kõige enam Läänemeri ja Atlandi ookeani kirdeosa, põhja jäämeri ning suur ida- euroopa tasandik. Mereline kliima läheb üle kontinetaalseks kliimaks, eriti kagu suunas. Suurt mõju avaldab (sügisel ja talvel,) meie kliimale tsüklonite tegevus. Temperatuuri tõstab golfihoovus. Taime kasvu seisukohalt kõige olulisemaid soojusreziimi iseloomustavaid näitajaid on efektiivsed temperatuurid. Selle all mõistetakse üle 5 kraadi C ulatuvaid temperatuure. Efektiivseteks temperatuurideks nimetatakse üle + 5 kraadi ööpäeva keskmist temperatuuri, millest on lahutatud viis kraadi. Kui need kokku liidame, saame efektiivsete temperatuuride summa. Agrometeoroloogias kasutatakse aktiivsete temperatuuride mõistet. Aktiivsete temperatuuride summa nendeks nimetatakse ööpäevade keskmisi temperatuure, mis ületavad 10 kraadiseid temperatuure, kusjuures mingit maha arvamist ei tehta. Muld Mullaks ni...
Joonis 29. Okaspuidu rakud. A- säsikiire rakud (parenhüümrakud); b- kevadpuidu trahheiid; c- sügispuidu traheiid e puidukiud Väiksemas koguses esineb puidus veel parenhüümrakke, st õhukese seinaga pehmeid rakke, mille ülesanneteks on toitainete vahendamine ja säilitamine. Selliseid rakke leidub peamiselt säsikiirtes ja neil on samuti vedelikke juhtiv ja toitaineid salvestav ülesanne. Okaspuidu säsikiired on kitsad ega ole nii lopsakad kui lehtpuudel ja paljale silmale nähtamatud. Säsikiirte rakud asuvad puutüve suhtes radiaalsuunaliselt mitmerealiste kihtidena. Nad annavad säsikiirtele tugevuse, kuid neil on puidu kasutamisele ka teatud tehniline tähtsus. Näiteks puidu immutamisel tungib immutusvedelik nende kaudu puitu. Säsikiirtes olevad rakud sisaldavad tärklist, rasvu, polüsahhariide (liitsüsivesikuid), vaigu, parkaineid (tanniin). Viimati nimetatud kahel ainel on antiseptilised omadused,
BAROKK JA ROKOKOO 16. sajandi II poolel hakkas renessansile omane tasakaalustatus ja vaoshoitus taanduma. Ajastu muutunud elutunnetus tõi esile kire, tunded, ülepaisutused ja teatraalse efekti. 16. saj. lõpuks kujunes Itaalias välja stiil, mis sai nimetuseks barokk (borocco – eriskummaline). Peamiseks kunstiliigiks sai arhitektuur, mis arenes tihedas seoses maalikunsti, skulptuuri, tarbekunsti ja pargiarhitektuuriga. Barokk koos sellele järgnenud rokokooga levis Euroopas aastail 1580…1750 ning jõudis hispaanlaste kaudu ka Ameerikasse. Üldjoontes jagunes see järgmisteks perioodideks: varane barokk u 1580.–1620. kõrgbarokk 1630.–17. saj lõpp hilisbarokk 18. saj I pool rokokoo 18. saj 20.–60. aastad Lisaks eespooltoodud periodiseeringule võib ajastu arhitektuuri jaotada veel järgmiselt: baroki maalilis-dünaamiline suund, mis levis eeskätt nendes maades, kus absolutism oli tihedas li...
1. MIS ON TAIM? TAIMERIIK KITSAMAS KÄSITLUSES. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. (kellegi konspekt netist) Taimed valdavalt autotroofsed organismid, mis omastavad süsinikdioksiidi jt anorgaanilisi aineid ja eraldavad hapnikku (fotosüntees). Eluslooduse algseil astmeil (eeltuumsed, ainuraksed) ei ole taime- ja loomariigi vahel selget piiri. Taimeriiki kuuluvaid organisme iseloomustavad ja eristavad enamikust loomadest: 1) tselluloosi sisaldav rakukest 2) vakuoolid 3) klorofülli sisaldavad plastiidid 4) paiksus (kinnitumus kasvupinnale) 5) kasvu pidevus. Erinevalt loomadest jätkub taimedel organeid moodustavate rakkude jagunemine, kudede moodustumine ja kasv kogu elu jooksul. Peamiselt juhtkoe puudumise või olemasolu järgi eristatakse põhiliselt kahte suurt taimerühma. Algelisemat ...
Pilt ja alltekst: Iga tähnikhüääni laigu muster on just temale omane. * Miks on parem, kui sama liigi isendid pärilikelt omadustelt teineteisest erinevad? Lisa Suur osa maailma elurikkusest paikneb vihmametsades Vihmametsad on maailma liigirikkaimad maismaaökosüsteemid. Need moodustavad umbes 7 % maismaast, kuid seal elab üle poole maailma liikidest. Vihmametsad kasvavad ekvaatorilähedastes piirkondades, kus on palav ja sajab palju. Sellistes tingimustes on taimed aasta läbi lopsakad. Kõrgekasvulised laiuvate võradega puud on nagu kõrghooned, kus igal korrusel elavad erinevad liigid. Kui organismid on jagunenud eri kõrgustele, on konkurents eluruumi ja toidu pärast väiksem ja sinna mahub rohkem liike. Ühel hektaril võib kasvada sadu puuliike. Eesti kõige liigirikkam kooslus on Lääne-Eestis asuv Laelatu puisniit. Selle ühelt ruutmeetrilt on loendatud 76 soontaimeliiki. Kogu maailmas on teada vaid üks kooslus, kus on ruutmeetril veel rohkem taimeliike loendatud, s
kontuurid joonistati laineriga välja ja kulmud olid lopsakamad ning madalama kaarega kui enne. Lopsakamalt mõjus ka heledama tooniga värvitud suu. Uus nägu, kalgim ja kavalam kui varem, jättis ülimalt elegantse mulje. Täismeiki soovitati kanda igal pool ning kosmeetikutel jätkus tööd hommikust õhtuni (Mulvey, Richards 1998: 129). Jumestamisel aastail 1960 – 1970 olid moes suured värvitud silmad, kahvatu nahk ja heledad lopsakad huuled, ikooniks oli modell Twiggy. Kasutati ka valeripsmeid ja pärlmutter lauvärve. Populaarseim lauvärv oli sinine. 60ndail avastati põsepuna ning põski jumestati kõikvõimalikes värvitoonides roosast pärlvalgeni (Sangla 2005: 100). 1990ndatel on tarbija kõigist ajakirjade rohketest nõuannetest üpris häiritud ja ta naudib parimaid kättesaadavaid jumestusvahendeid. Tarbija ootab tippefektiivseid tooteid, näiteks jumestuskreeme, mis ei hakka läikima, püsivaid huulepulki,
(maismaaühenduse Ida-Preisimaa ja Brandenburgi vahele), Austria sai muuhulgas Krakovi Piirkonna. Jagatud Poola probleem püsis kuni 1918 aastani. 18saj kunstistiilid 1) Rokokoo (Louis XV ajastu u 1725-1775) Prantsusmaa lõbutseva aadli elegantse eluviisi peegeldus. Sisekujunduse ja maalikunsti stiil. Vastukaal baroki ülepaisutatud esinduslikkusele: a. Sisearhitektuuris naiselik intiimsus, hubasus, mänglev kergus, lopsakad taime- ja merekarbimotiivid, heledad toonid. b. Maalikunstis lüürilisus ja dekoratiivsus (nt Watteau lõbutsev seltskond looduse rüppes). Eksootilised Hiina motiivid ja maaeluromantika (Inglise park, karjuseidüllid) Rokokoo poliitiline kontekst: L'ancien régime (= vana kord). Prantsusmaal (1715- 1789) absoluutne monarh ja kõrgaadel (15 000) veetsid luksuslikku elu, mille garanteerisid privileegid (mh maksuvabadus)
Ajasti luksuslikumaks peetakse aga liblikakujulist peakatet, mille traadist sõrestiku küljes oli ümmargune juukseid paigal hoidev mütsike. Renessansiajastu. Keskaja raskustele järgnes Lääne.Euroopas kultuuri õitseaeg renessansiajastu ehk sõnasõnalt taassünd. Naiste riietus: 15.sajandi alguses kandsid naised pehmevormilist voogavat rüüd nimega houppelande, millel olid pikad lopsakad varrukad ning kõrge krae. Sajandi keskpaiku hakkas rõivamood muutuma volüümikuse suunas. Garderoobis hõivas tähtsaima koha komplekt valgest ja linasest õmmeldud laiade varrukatega alusrüüst ja selle peal kantavast kontrastses toonis, rindade alla viidud vöökohaga kleidist. 34 15.sajandi lõpu uuendus oli kleidi ülaossa õmmeldud Vkujuline vahetükk.
Ajasti luksuslikumaks peetakse aga liblikakujulist peakatet, mille traadist sõrestiku küljes oli ümmargune juukseid paigal hoidev mütsike. Renessansiajastu. Keskaja raskustele järgnes Lääne.Euroopas kultuuri õitseaeg renessansiajastu ehk sõnasõnalt taassünd. Naiste riietus: 15.sajandi alguses kandsid naised pehmevormilist voogavat rüüd nimega houppelande, millel olid pikad lopsakad varrukad ning kõrge krae. Sajandi keskpaiku hakkas rõivamood muutuma volüümikuse suunas. Garderoobis hõivas tähtsaima koha komplekt valgest ja linasest õmmeldud laiade varrukatega alusrüüst ja selle peal kantavast kontrastses toonis, rindade alla viidud vöökohaga kleidist. 34 15.sajandi lõpu uuendus oli kleidi ülaossa õmmeldud Vkujuline vahetükk.
(saatusele), ajutiselt saavutatud võim, lüüasaamine, katastroofid ja õudused Tüüpilised tegelased: täiskasvanute maailmaga kokkupuutuvad lapsed, agressiivsed valitsejad, passiivsed lihtinimesed, mitmesuguseid inimlikke omadusi kehastavad loomad Iseloomulikud loodus- ja miljöökujutused: reaalsuse ja fantastika põimimine, korduvad värvid- omandavad sümboli tähenduse, Maailma lõpus on hävitavaks kireks kasvav armastus kui lopsakad, lihavad taimed oma verevärviga, lisaks teised eredad toonid; loodusdetailid ja esemed Armastus- elujõud, mis puutub kokku oma suure vastandi surmaga, lõpeb traagiliselt, kuid ei tähenda moraalset kaotust, koos omakasupüüdmatu hoolivusega on karmis maailmas alistamatu jõud. Vabadus- kordub mõte inimese piiratud vabadusest, võimatusest oma saatust valida ja muuta. Et oma tahtmist saavutada, peabtegelane vastu hakkama, headusest lahti ütlema, isegi
Melodramaatiline süzee, kõikvõimalike õuduste ja pingeliste kollisioonide kuhjamine, juhuslike ja ettekavatsetud mõrvade arvukus vajutavad muusikale oma pitseri, ehkki ka siin võib leida verdilikku dramatismi ja psühholoogilist veenvust, orkestri dramaturgilise funktsiooni tõusu ning harmoo- 19 nia nõtkust. Huvitavad on lopsakad rahvastseenid, kloostrimüüride vahel asetleidvad episoodid, Alvaro ja Leonora emotsionaalsed kujud. Kuuekümnendate aastate algul võttis Verdi ette rea välisreise. Ta oli kahel korral Venemaal, veetis itaalia muusikakultuuri esindajana Londoni Maailmanäitusel 1862. a. kevadel ning kirjutas seks puhuks väheväärtusliku kantaadi "Rahvuste hümn". 1863. a. jaanuaris saabusid Giuseppina ja Giuseppe Verdi Madriidi, kus helilooja "Saatuse
Kui ma olin saanud oma valepassi kätte, läksin lennujaama. Seal oli riidekauplusi ka. Ma ostsin veel riideid kaasa. Otsustasin sõita Plokseri saarele, keset Vaikset ookeani. See saar oli ilus ja väike. Mul oli aeg minna lennukile. Ma sisenesin lennukisse ja otsisin endale koha 515A, mis oli märgitud mu piletile. See oli aknaalune iste. Ma seadsin end mugavalt sisse. Kolme päeva pärast olin ma kohal. Ma väljusin lennukist. Vaatepilt oli vapustav! Kenad väiksed majad, lopsakad taimed, ümberringi meri ja liivane rand. Üürisin endale ranna äärde väikese maja. Seal oli väga hea ola! Kuid ma tundsin oma laste ja Stiiv-Maikeli järele puudust. Ma turgutasin end rannas. Ujusin ja päevitasin ka. Peale kolmetunnist rannas olekut läksin aurusauna. Seal oli ka päris hea. Mul käisid igasugused mõtted peast läbi. Kas nendega on ikka kõik korras? *** "Kuhu ema küll jääb? Ta on juba neli päeva ära olnud!" ohkas Helen. "Ma ei tea, aga äkki ta läks reisile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
