saali. Põhiliseks valgusallikaks olid aknad, mis asusid nelitiskupli allosas. Valgus koondus seega peamiselt kiriku idaossa (kooriruumi), tõstis seda esile ja aitas kogu kiriku sisemust siduda ühtseks tervikuks. Kiriku välisilmes oli olulise tähtsusega kuppel või läänefassaad. Läänefassaad on kahekorruseline. Seda ühendavad kitsamate ja madalamate kõrvalosadega detailid – voluudid, mis on barokkstiilile väga iseloomulikud. Nad on spiraalikujulised, lopsakad, pisut teokarpi meenutav motiiv. Mõnikord oli fassaadipind laineline, astmeline või kaarekujuline. Nii saavutati valguse ja varju ootamatuid kontraste, mis muutsid fassaadi rahutumaks. Kirik omandas ladina risti kujulise põhiplaani. Ausse tõusis ka plaanipärane linnakujundamine Kuulsamad ehitised on Rooma Peetri kiriku väljak, Talvepalee, Versailles`i ning Belvedere loss. Barokkskulptuur Skulptuurid kaunistasid nii hoonete sisemust kui ka fassaade. Olid mõeldud dekoratiivse,
suurendada kogu maal maisikasvatust. Ta arvas, et seda põllukultuuri tuleks juurutada kas või sunniviisiliselt , nagu kunagi oli tehtud kartuliga. Siit sai alguse nõukogulik maisikasvatuskampaania. Ajakirjanduses hakati maisi nimetama põldude kuningannaks. Maisi külvipinda laiendati. Põhjapoolsetel aladel, kuus kliima oli külmem ja maisitõlvik ei jõudnud valmida, anti maisi loomadele kui haljassööta. 1959. aastal külastas Hrustsov USA visiidi ajal Iowa osariigis üht farmi. Lopsakad maisipõllud ja täissöönud härjamullikad jätsid talle suurepärase mulje. Hrustsovi soov ameeriklase kogemust üle võtta kasvas veelgi. Ent nõukogude põllumajanud ei kannatanud juba tehnilise külje pealt Ameerika omaga mingit võrdlust. Maisi on vaja pidevalt rohida, muidu saaki ei saa. NSV Liidus puudusid selleks vajalikud masinad ja ka väetist ei jätkunud. Nii ei andnud see kampaania loodetud tulemust. 1960. aastate algul majanduslik areng pidurdus. 1962. aastal tõsteti
Taime- ja loomakuningriik Mets sügiskasukas Alutaguse on Eesti üks ürgsema loodusega metsarikkamaid piirkondi, mis meenutab taigat. Siin valitsevad lodu-, soo- ja palumetsad soo-, glei- ja mitmesugustel liivmuldadel. Suurte rabade soosaartel kohtab ka laialehist salumetsa. Puistutest on ülekaalus männikud ja kaasikud, kuuske kasvab siin vähem kui mujal Eestis. Palju on lagesoid ja väga vähe niite. Lopsakad salumetsad vastavad kõige paremini inimeste kujutlusile ürgmetsast, niisama puutumatud laane-, palu- ja rabametsad jätavad aga vähem "ürgse" mulje. Laanes on alusmets hõre ja liigivaene. Rohurindes on tunnusliikideks laanelill, leseleht, jänesekapsas, sõnajalgadest laane-sõnajalg, sammaldest laanik. Väga omapärane taimkate on kujunenud Agusalu rabas, kus griivadel kasvavad nõmmemännikud ja nende vahele jäävad rabakooslused moodustavad viirulise mustri.
Tavaliselt otsitakse loomaaed ja siis sinna loomad, aga Gerald tegi täpselt vastupidi. Tema tahtis leida ennem endale loomad ja siis koht kuhu nad elama panna. See, et ta loomi otsis ja avastas, siis sellega võime nimetada reisi ka avastusretkeks, sest nad otsisid ja avastasid uusi haruldasi loomi. 6. Milliseid probleeme tekkis seoses looduskeskkonnaga? Probleemideks olid läbipääsmatud kohad. Liigelda oli mõndades kohtades väga raske. Näiteks kui mõned pöösad on liiga lopsakad ja nendest ei ole võimalik läbi pääseda. Paljusid loomi oli väga raske kätte saada. Paljud loomad olid pugenud oma peidukohtadesse. Nt nad otsisid mõnda huvitavat liiki. Nad suitsetasid puid, et vaadata kas siis tuleb sealt välja mõni huvitav liik. See palavus, mis seal oli, nendele väga vaevarikas ja palavus väsitas neid ja kui oli vaja kuskilt ülesse ronida, oli väga raske. 7. Milliseid probleeme tekkis suhtlemisel kohalike elanikega? Kohalike
Juhan Liivi loodusluulet lugedes Juhan Liiv on kirjutanud palju luuletusi erinevatel teemadel. Tema luuletustest on mulle kõige hingelähedasemaks muutunud loodusluule. Erinevalt Juhan Liivist ei tundu talved minule nii nukrad, kuigi mõnikord tekitab valge monotoonne maastik tüdimust küll. Ka poriga segunenud lumi tekitab mõnikord ebameeldiva tunde. Aga enamasti tunnen ma talvest siiski rõõmu. Talvel näeb paljusid looduse varjatud saladusi. Lumi on nagu omamoodi juturaamat, kust võib nii mõndagi välja lugeda. Talvel saab aimu ka sellest, kui palju loomi tegelikult inimeste juures käib. Lumel on tuhandeid jälgi - huntide, kitsede, põtrade, jäneste. Ma julgen arvata, et ka Liiv suutis talve rõõmsana näha, aga kurbus oli suurem ja seetõttu oli ka kirjutatud luuletus nukker. Lumi tuiskab , mina laulan laulan kurba laulukest, lumi keerleb tuulehoode...
Taimed varakevadel katta putukavõrguga (kui mardikad ei talvitu taimede vahel) Tõrje õiepungade ilmumisel, tõrje enne õitsemist( preparaat Decis Mega) Rohulutikad Laigud maasikatel Marjade ebaloomulik kuju Kevadel taimedel putukavõrk/kate Maasika-karilane 1mm pikkune Valgete tiibadega Tõugud imevad taimemahla Eritavad lehtedele mesikastet Mesikaste -> nõgiseente esinemine Sülglased Valge vaht -> tõugud Tõugud imevad taimemahlu - > lehed kägarduvad Lopsakad looduslikud niidud Haigused Hahkhallitus Seenhaigus Pruunid laigud toorestel marjadel Marja pind muutub hallikaks, karvaseks mari hävib Soodustab 1520 °C soojus ja rohke niiskus Taimede õige väetamine( mitte liiga palju lämmastikku) Istutada üksteisest piisavalt kaugele Suve lõpu poole taimi mitte kasta Pritsida õitsemise ajal Maasika-jahukaste Levikut soodustab kuiv ja soe ilm Niiskus -> taime idanemise ajal Rohke lämmastikuga
riigi lõunapoolne osa on tasasem, samuti ka riigi äärealad. Etioopia mägismaa kõrgeimad mäed on põhjapoolses osas umbes 700 km laiusel alal ja tõusevad üle 4500 m kõrgusele Simeni mägedes. Metsandus ja mullastik Palavniiskes vööndis (alla 1800m) on savanni puna-pruunmuldadel savannid ja galeriimetsad. Parassoojas vööndis (1800-2400m) paakunud mest- ja hallmuldadel savannid ja hõrendikud. Orgudes haljendavad aga lopsakad Aafrika vihmametsad. Mets katab riigi territooriumist alla 10% Kliima Kliima on lähisekvatoriaalne, eristuvad kuiv (okt.-mai) ja niiske (juuni-sept.) periood. Kuiva perioodi ajal on veebr.-aprill nn. Väike vihmaperiood Kõrgemate piirkondade kliima on soe ja niiske, madalamal on kuivem. Etioopia poolkõrbelised ajal on ühed maailma kuumemad, temp. Ulatub seal 50 kraadini. Keskmine temperatuur on 16 kraadi
Peigmehe Kristuse armastust Tema Kiriku vastu. Allegooriline seletusviis eeldab, et enam-vähem kõik teksti sõnad on sümbolid või metafoorid selle viitamiseks, mis toimub teisel või mitmel pinnal. See seletusviis iseendast ei ole ekslik, sest väga paljud luuletajad on alati taotlenud mitmeti-mõistetavust. Toon järgnevalt ära eredaimad võrdlused Saalomoni ülelaulus: Näiteks neiu juukseid võrreldakse "kitsekarjaga". Võrdlus tähendab seda, et tema juuksed olid läikivad ja lopsakad nagu mustade kitsede karv. Suulamlanna "huuled tilguvad kärjemett" ja tal on "keele all mesi ja piim". Kärjemesi on palju maitserikkam ja magusam kui mesi, mis on lahtiselt õhu käes olnud. See võrdlus ja niisamuti ka mõte, et mesi ja piim olid neiu keele all, rõhutavad suulamlanna sõnade headust ja meeldivust. ,,Tema silmad on nagu tuvid veeojade ääres, piimas pestud". Neiu räägib oma armastatu ilusatest silmadest
sajandil eKr.Euroopas levis ta kõigepealt Itaalias. 16. sajandil jõudis lillkapsas Prantsusmaale ning sealt Euroopa põhjaossa ja Briti saartele. 2 Morfoloogia Lillkapsas moodustab klorofülli mitte sisaldava, väljaarenemata õiepungadest moodustunud tiheda õisiku, mis õiepungade kasvades hõreneb. Lillkapsa õisik on reeglina kreemikat või valget värvi. Värvi aitavad säilitada lopsakad peakapsa lehti meenutavad, kuid piklikuma kujuga lehed, mis moodustavad õisiku ümber päikesevalgust varjava katte. Välimised lehed on tumerohelised, seesmised kollakat värvi, väiksemad ja pehmemad ning söödavad. Vars on silindrikujuline, 1570 cm kõrge, rõhtsalt paiknevate või viltu üles suunduvate lehtedega. Kõige sagedamini on lehed spiraalselt kõverdunud. Leheroots on 540 cm pikk. Lehelaba on hele- kuni sinakasroheline. Lehed on kitsad, kujult ovaalsed, elliptilised, munajad
9. Peeter I rajas Peterburi linna, enamus arhitekte olid prantslased. 10. Kardioru loss, ehitati Katariina I-se auks, arhitekt oli Nicola Michetti, ehitati Eestisse, sest spekuleeritakse, et Katariina I võis olla Eesti aladelt pärit. 11. Barokk stiilis on Plamse mõis. 12. Peter Paul Rubens(prantsuse) - Rubens jagas antiiksete meistrite imetlust elava vastu ning püüdis edasi anda inimkeha graatsiat ja jõudu. Töödele on iseloomulik veel diagonaalkompositsioon ja lopsakad naised. 13. Anthonis van Dyck(inglise) - paraadportree alusepanija. 14. Diego Velazquez(hispaania) - ''Innocentius X'', ''Sevilla veemüüja'', ''Breda kindluse alistamine''. 15. Hollandist sai Euroopa esimene vabariik (poliitilise iseseisvuse kõrgaeg) - sealt tuli kujutavasse kunsti juurde maastikumaal ja natüürmort. 16. Hollandi portreemaalil olid vabamad piirid ja see erineb demokraatliku mõtteviisi poolest - tähtsaim esindaja oli Frans Hals. 17
Kleidi peale pandi jäik pandlaga vöö, mis pluusi ja seelikut kandes seljale kinnitati. Selle eesmärk oli vältida nähtavale jäävat pilu kahe riideeseme vahel. Viimasena pandi pähe kübar, kätte kindad, jalga nööbitavad saapad ja vihmavari. Naiste soenguajalugu aastatel 1900-1910 Kogu glamuur vabamate soengutega ja külluslikult kaunistatud kübaratega „läks“ sõna otseses mõttes pähe. Peamiseks trendiks olid natuke säbrulised, kuid lopsakad soengud. Pea näis rikkaliku juuksepahmakaga ja tolle aja tohutute kübaratega hiiglasuur. Lopsakad lained ja üleskuhjatud elegants erinesid vaid selle poolest, kui palju oli soengusse lisatud kunstjuukseid ja kui suur oli polsterdus, mille ümber juuksed koguti, et peanupu otsa kuhjatud stiili jaoks vajalik kõrgus kätte saada. Algselt kasutati soengule volüümi andmiseks hobuse juukseid ja kuid hiljem mindi üle kunstjuustele.
8. Kreeka arhitektuuri kolm orderit Dooria vanim. Suhteliselt madalad ja jässakad sambad. Ehitis mõjub raskepäraselt, kuid kindlalt. Lihtne ja range. Joonia hilisem, sammas on peenem ja elegantsem, kogumulje on kergem ja rikkalikum. Sambal on ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. Friis on kaetud kogu ulatuses reljeefidega. Korintose erineb jooniast ainult samakapiteeli poolest- alaosa on karika või vaasikujuline. Seda katavad lopsakad taimevormid. Sambad on eriti saledad ja kõrged. 9. Kirjeldage Ateena akropoli ja selles leiduvaid ehitisi Parthenon- dooria stiilis, värviküllane, ehitati Athenale, kes oli Ateena linna kaitsejumal. Nike tempel- kahel küljel neli sammast, joonia stiilis, treppidest lõunas ja joonia stiilis ja athenale pühendatud Erechteion- ühendas mitut vanemat pühapaika s.t keeruka ülesehitusega. Joonia stiilis, kuid talastikku kannavad naiste kujud karüatiidid
Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili. Dooria vanim stiil, mida iseloomustasid madalad jässakad sambad, millel puudusid baas ja kapiteel. Sambad olid tagasihoidlikud, lihtsad ja ranged. Joonia hilisem stiil, sammas oli peenem ja elegantsem, kogumulje oli kergem ja rikkalikum, sambal oli mitmeosaline baas ja väga iseloomulik kapiteel. Korintose stiil erineb joonia stiilist samba kapiteeli poolest. Kapiteeli alaosa on karika või vaasikujuline, seda katavad lopsakad taimevormid, sambad olid eriti saledad ja kõrged.tähtsaim klassikaajastu ehitis oli Parthenoni tempel Akropolis. Arhailisest ja klassikalisest oli Zeusi kuju. Kreeka skulptuur Skulptuure valmistati enamasti marmorist ja pronksit. Skulptuuri ühe osa moodustavad ehitistega seotud reljeefid ja kujud, teise osa vabafiguurid ja portreebürstid. Arhailises ajajärgus loodi enamasti alasti meesfiguure ja riietatud naisfiguure
madalaid temperatuure ei esine. Eestis on õhurõhk talvel 1012-1018, Ukrainas 1018-1024. Suvel Eestis 1006-1012, Ukrainas 1006-1018(vastavalt asukohale). Aastase sademeta hulk on Eestis 500-1000, Ukrainas 250-500. Sellised erinevused on tingitud riigi asukohale ja sellele millises kliimavöötmes asub. Taimestik Ukrainas algsesse taimestikku kuulusid stepid. Need on praeguseks haritud põldudeks. Vaid Karpaatides ja mõnes kohas riigi põhjaosas levivad lopsakad metsad. Nendes metsades kasvavad pöögid, kuused ja männid. Parasvöötme rohtlale on iseloomulikud kuivalembesed tihedapuhmikulised kõrrelised. Kuiva ja kuuma suvega hakkama saamiseks keeravad nad oma lehed rulli, et vähendada aurustumist. Väga omapärased on rohtlates levivad nõndanimetatud "kompasstaimed". Avamaastiku kuivades tingimustes on sellistel taimedel lehed pöördunud serviti põhja- lõuna suunas. Sellise kohanemise otstarve on silmnähtav. Pöörates oma lehed servaga
kavate väikeste rinnarättide kandmisest, võitsid populaarsuse ka V-ja glad-kaelus. 1900.aasta Pariisi maailmanäitusel esitleti uudseid rõivaid pärastlõunakleite ja kasukaid. Glamuur tähendas sel kümnendil kindlalt karusnahka ja selle vastu ei saanud miski ka moodne naine mitte. Juuksemood muutus sel kümnendil vähe. Peamiseks trendiks olid endisest vähem säbrulised, kuid lopsakamad soengud. Pea näis rikkaliku juuksepahmakaga ja tolle aja tohutute kübaratega hiiglasuur. Lopsakad lained ja üleskuhjatud elegants erinesid vaid selle poolest kui palju oli soengusse lisatud kunstjuukseid ja kui suur oli polsterdus, mille umber juuksed koguti, et peanupu otsa stiili jaoks vajalik kõrgus kätte saada. Tukad olid lisand, mille lõikamist paljud kaalusid, kuid oma põhikujult jäi soeng siiski rangelt endiseks. Juuste harjamine oli juuksehoolduses nüüdsest tähtis rituaal ja säravaid ning läikivaid kiharaid pesti sagedamini kui ühelgi varasemal ajastul
lihtsa ja rangena. Sammastel puudub baas, kapiteel on tagasihoidlik Dooria stiilis Poseidoni tempel. JOONIA STIIL Sammas on peenem ja elegantsem ning kogu üldmulje kergem ja rikkalikum. Ümmargune ja mitmeosaline baas. Kapiteel on kaunistatud dekoratiivsete motiividega: munavööt, helmisnöör, palmett, rullispadjand. Athena Nike tempel KORINTOSE STIIL Korintose samba kapiteeli osa on karika- või vaasikujuline. Seda katavad lopsakad taimevormid. Sambad on eriti saledad ja kõrged. Zeusi tempel SKULPTUUR Peamiseks materjaliks oli marmor ja pronks. Skulptuurikunsti moodustavad ehitistega seotud reljeefid ja kujud ning vabafiguurid ja portreebüstid. Krüselefantiintehnika- segatehnika, kus kuju puust südamik kaeti elevandiluust plaatidega (jäljendas keha) ning riietust ja relvi jäljendati kuldplekiga. ARHAILINE PERIOOD Alasti meesfiguurid (kouros) ja riietatud
mõeldud altarimaalidena; mütoloogiapiltides valitseb meeleline nautlemine; ühendab maalides baroki mõlemad suunad eluläheduse ja idealiseerimise; efektselt kujutab ebareaalset või ülemeelelist reaalsete ja meeleliste vahenditega; piltidel suunduvad massid piki pildi ristuvaid diagonaale; allegoorilistel ja mütoloogilistel maalidel näeb Rubensi ülekeevat fantaasiat; piltide dünaamika küündib märatsuseni; lopsakad, elujõulised inimkehad katavad peaaegu kogu pildipinna; kompositsioon väga ühtne, üksikfiguur võib kaotada iseseisva tähenduse. Anthonis van Dyck: paraadportree rajaja esitab seal inimest tähtsa ja võimukana, ei rõhuta liialt ümbrust, avab aristokraatide pingelise hingeelu, portreeritavad vabas juhuslikus poosis, iseloomustamisel kasutab lisaks näole ka käte kuju ja asendeid. 17
- ,,Heinapeo kaarik", ,,Kadunud poja tagasitulek" - Kirikupõhiplaan muutub ümarvormseks (ovaalsed..) - Tondo (ümarmaal): ,,Silmamoonutaja", ,,ajuoperatsioon". - Lopsakad vormid (aknad ovaalsed) 7. Pieter Bouegel - Voluut on hoonet kaunistamas. - Talupoegade maalija. - Kuppel suure ümara vormiga - ,,Suured kalad söövad väikseid kalu" , ,,jahimehel lumes" , ,,talupoja pulm" ,
5 Uhkete lühtritega esindusliku valge saali väärikust rõhutab asjaolu, et just seal võtab traditsiooniliselt iseseisvuspäeval külalisi vastu Eesti Vabariigi president. Sinine saal Sinine saal avati teatri 100. hooajal koos teatrisaali avamisega peale renoveerimist. Sinises saalis on vaatamiseks välja pandud osa Estonia Seltsi unikaalsest kunstikogust kuulsatest estoonlastest. Talveaed Ooperiteatri sisehooviehitatud talveaia muudavad hubaseks ilusad lopsakad taimed ja klaaslaest tulvav valgus. 6
püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Seetõttu ongi nende kunst täis helget rõõmu ja elu. Kaks tantsijat (480-470 a. e.Kr.) Seinamaal. Skulptuur: · Peamiseks materjaliks savi. Tehti ka metallitöötlust (pronksi valamine). Terrakotad - Põletatud savist kujud, mis ilutsesid kirstu kaanel. Neile omasteks näojoonteks olid suur nina, raskete laugudega veidi viltused mandlisilmas ja lopsakad huuled. Kanoobid - Inimpeakujulised savinõud hauakambrites. Kimäärid - hirmuäratavad koletised Terrakota Kimäär Arhitektuur: · Templid olid puidust; templi ees asus ilusate sammastega eeskoda; katus oli järsk ning friisi asset täitsid erinevad kaunistused. · Kasutasid võlvide ehitamis tehnikat. · Hoone paigutati kõrgele alusele. Etruski temple Veii`s
Euroopas 17. saj. toimu maailmapildi avardumine: kauged maad, loodus, eksootika. Maad, kus kiriku huvid kõige tähtsamad on Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad(Belgia), Poola, Leedu. Ilmalikud mõjud ja õukonna tellimusel tekkiv kunst sünnib Prantsusmaal, Saksamaal (Inglismaal). Vastuseis katolismile oli Hollandis, Põhja-Saksamaal, Skandinaavias ja Eestis Rootsi koosseisus. 17. sajandi kunsti ühisnimetuseks sai barokk. Tekkekohas, Itaalias, taotleti toredust, kus rahu ja sümmeetria asendusid stiihilise tormlemisena millegi tundmatu poole soov hämmastada, liikumine kõiges ka ülepakutult ja rahvalik.Arhitektuur. Kirikud pikerguses hoones, määrav siseruum, mis moodustas ühe avara ruumi. Tähtsad olid kujud ja maalid, kus tõeline ja maalitu segunevad, eriti laemaalidel. Laest jätkus ruum optiliselt kas taevast kujutades või ruumi suuremana lastes paista. Kiriku juures on olulised kuppel ja läänefassaad, mille keskosa o...
8. saj ehitati esimene tempel Samje- (mandala põhiplaaniga- kosmost ja teadust sümboliseeriv, kolmekordne kolmes stiilis India, Hiina ja Tiibeti. Tiibeti maali nimetatakse thangkaks. Kujutav kunst kaanoniline ehk reegleid järgiv. 7.Vana-Ameerika kunst Olmeegid: · ehitasid ohtlikult järskude treppidega astmikpüramiide, mille tipus paiknes tempel, samuti paleesid ja väljakuid. · Hiiglaslikud kuni 3 m kõrgused süngeilmelised basaldist inimpead. Nägude lopsakad ja üldistatud vormid on meisterlikult välja raiutud. Sapoteegid: valmistasid arvukalt keraamilisi skulptuure, mis kujutasid väga ilmekalt inimesi ja loomi. Misteegid: neil oli omapärane piltkiri, mida nad raiusid kivisse või maalisid pärgamendile. Maajad: · templid- kõrged, seinad kaetud reljeefidega, milles segunevad inimeste ja loomade tunnused (figuurid joonistatud telliskivipunase värviga, selgelt eristatavad). Vana-Mehhiko skulptuurkunst: · jumalad
Laanemetsad Annavad tooni kuused, mis armastavad viljakamat pinnast kamarleetmulda. Kuuskede kõrval leiame kaski ja haabasi. Selles metsas on hämar, puude all kasvab ka mitmeid põõsaliike: pihlakas, paakspuu, kuslapu, magesõstar jne. Rohttaimedest on tuntuim jänesekapsas. On ka mustikaid, leselehti, sõnajalgu. Samblaid esineb vähem kui palumetsades. Salumetsad Kõige enam lehtpuid kasvab salumetsas. Siin kasvavad viljakatel lubjarikastel muldadel lopsakad saared, pärnad, tammed. Nende seas ka kuuski ja kaski. Põõsastest on levinum sarapuu, kuslapuu, näsiniin jt. Rohurinne koosneb sõnajalgadest, ülastest, sinililledest, kopsurohust, naadist jpm. Lodumetsad Sarnaneb salumetsaga. Ka siin on küllalt viljakas muld, kuid liigniiske pinnas. Kuuse ja saare kõrval kasvavad puudest sanglepp, sookask, põõsastest toomingas, lodjapuu ja paju. Rohurindes valitsevad tarnad, pilliroog, sõnajalad, angervaks jpm. Madalsoometsad
Hellenistlik periood 1. Põhimõisted Akropol - kõrgemale kaljule rajatud kindlus Polis - linnriik Agoraa - koosoleku- ja turuplats Faalanks - kreeklastele omane lahingurivi Oligarhia - valitsemisvorm, kus võim on koondunud väikese inimeste rühma kätte Nimed: Aleksander Suur - Makedoonia kuningas, antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht. Hellenismi periood algas tema sõjaretkedega Pärsiasse. Tema õpetajaks oli Aristoteles. Ta oli julm väejuht. Lasi end jumalaks kuulutada. Aristoteles Platoni õpilane, elas 4. Sajandil. Peetakse antiikaja ühejs targemaks inimeseks. Tema järgi eksisteerib ainult meeltega tajutav maailm. Tegeles paljude valdkondadega, andis teadustele nimed (loogika, füüsika, politoloogia jne). Ta oli Aleksander Suure õpetaja. Ta oli filosoof. Tema meelest oli riigi eesmärk taga oma kodanikele õnnelik elu. Homeros Pime laulik ja poeet. ''Illiase'' ja ''Odüsseia'' autoriks. Elas 8.-7. Saj. Peeti parimaks ja kõige ku...
välisarhitektuuridetailide (nt poolsammaste, pilastrite, karniiside) kasutamisest, sest need tundusid olevat liiga raskepärased. Selle asemel kaeti seinad suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid. Liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika. Sageli ülekullatud kipsist või stukist. Ornamentide motiivideks olid naturalistlikud ja lopsakad taimevarred ning lehed. Tihti kujutati poolikut merekarpi (nn.orvand) selle prantsuse keelsest nimetusest, rocaille, tuleneb ka uue stiili nimetus rokokoo. Seinad värviti heledates toonides (eelistatud valge, kuld ja nn pastelltoonid), sageli kasutati suuri peegleid. Sageli asetati peeglid vastastikku, et küünlaleekide ja kristall-lühtrite mitmekordne peegeldus aitaks luua muinasjutulist vaatepilti.
Rahulik, igapäevane, vähe figuure, ruudulised põrandad. Jan Steen: Pummeldajad, Nigulapäevapidu. Peod, prassingud. Gerard Terborch: Pokaal limonaadi. Kujutab kõrgemat seltskonda, täpne atlassiidimaalimine. van Delft (kuulsaim olustikumaalija): Kunstniku ateljee, Piima kallav teenijatüdruk, Delfti vaade. Natüürmordid: W. C. Heda: Hommikusöök homaariga. Mulje küllusest ja rikkusest. Traperiiriie, et valguse ja varjuga rõhutada (voldid). Lopsakad ja ümarad nõud. Loomamaal: Paulus Potter: Noor härg Maastikumaal: Jacob van Ruisdael: Soo, Juudi kalmistu. Rembrandt: Ei kuulu väikeste hollandlaste hulka; vaesest perest pärit; hea haridus; loomingus tähtis autoportreed ja usutemaatika; põikpäine; jõuka naisega (Saskia) saab jõuka tellijaskonna; autoportreed ja graafika; ei näita kunagi välja halvustamist suhtumist. Autoportree Saskiaga põlvedel; Flora; Danae; Püha perekond.
kunstnikuhingi tänapäeva Eesti kunstimaastikul, kes oma natuurlit on pärit enam kui saja aasta tagusest ajast. See oli ajastu, kus kunstnikud, maalikast seljas, mööda maastikke uitasid ning hommikuvalgust ja keskpäevapäikest endasse ja lõuendile ahmisid. See on töö, mida ei saa teha kireta, ja kirge on Baciu piltides küllaga, lisaks vürtsitab valitud motiive tema enda lõunamaine temperament. . Varahommikune luht, õitsev põõsas keset lagedat välja, lopsakad pojengid, hurmavad merevaated, kolletav park need on vaid mõned valitud motiivid Vladimir Baciu näituselt, mis peaks tooma kivisesse halli kesklinna pisutki loodust. Loodust ja värsket õhku, mis vähemalt Bachu silmis on sedavõrd täis tundeid ja värve, et võimatu on neist mööda vaadata.Vabaõhumaal on zanr, mis nõuab kunstnikult erakordselt teravat silma, emotsionaalset tundlikust ja suurt virtuoossust. Otse looduses või
Kui ta kohtas Esmeraldat, ta armus ning tema vaated muutusid. Ta hakkas taas naisi usaldama, 7. Autori suhtumine: Esmeralda 1. Päritolu : Ema oli teda Prantsusmaal sünnitanud ning andis talle nime Agness, kuid laps oli emalt hispaania mustlaste poolt varastatud ning need andsid tütarlapsele nime Esmeralda. 2. Välimus ja iseloom : Kindlasti oli Esmeralda imeilus .Ta tumedad, suured silmad kogu aeg särasid ning tal olid lopsakad juuksed. Iseloomul on nii plussid kui ka miinused. Esmeralda poleks suuteline kunagi kellegile haiget teha, ta oli lahke, abivalmis ja heasüdamlik, kuid samas liiga usaldusväärne ning naiivne, mina arvan, et see on miinus, kuna elus ei tohi olla liiga naiivne ning uskuda kõike ja kõiki. Tema lahkus väljendus selles, et ta kogu aeg aitas(oli ainuke kes andis Quasimodole juua, kui see oli häbiposti juurde kinnitatud)
saab? Versailles' lossis ja pargis 34. Kuidas kajastusid Madalmaades 16. Ja 17.saj. vahetuse poliitilised muudatused antud territooriumi kunstis? Flandrias ja Valloonias muutus kunst toretsevaks õukonnabarokiks, Hollandis aga omandas lihtsama, realistlikuma ilme. 35. Kes oli flandria baroki peaesindaja? P.P. Rubens 36. Kuidas iseloomustaksid flaami kunstniku P.P.Rubensi loomingut? Piidulikkus, fantaasiarikkus, pintslilöögid vabad, tõmmud mehed, heledanahalised lopsakad daamid, paksud lapsed. 37. Kuidas iseloomustaksid A. van Dycki loomingut? Mahe ja peenetundeline. 38. Mis on paraadportree? Sellisel pildil kujutab kunstnik inimest meeldiva ja väärikana, kui vaja- ka noorema ja ilusamana. Suurt tähelepanu pööratakse riiete kujutamisele. 39. Mis riigi kunstnikud olid Jan Vermeer van Delfi, Frans Hals ja Rembrandt? Hollandi 40. Kes on ,,Väikesed hollandlased"?Miks neil selline nimi on? Hollandi maalikunstnikud V. van Delfi, F. Hals ja Rembrandt
Poseidoni tempel (Lõuna-Itaalias) Ateena akropol-(linnriigi kaljukünkale ehitatud kindlus) Klassikaline - Joonia • sambad peenemad ja elegantsemad • baas ümmargune, mitmeosaline • friis kaetud reljeefidega Nike tempel Artemise tempel Hellenism - Korintos • erineb jooniast sambakapiteeli poolest. • ehhiin on karika- või vaasikujuline, mida katavad lopsakad taimevormid, mis kujutavad üleminekut ümaralt ehhiinilt nelinurksele abakusele. • sambad olid kõrged ja saledad ning luksuslikud. • karüatiid- naisekujuline sammas • stülobaat- klerpidoma viimane aste • klerpidoma- alaehitus ~3 trepiastet maapinnast • tempel- ristkülik, väljast uhkem, kaunistatud sammastega • reljeefid- müütidega kaunistatud, rituaalid, templist väljas Olümpieion(Ateenas) 2.2 Skulptuur: Arhailine ajastu 7.-5. saj e
Kellele see ehitati, miks Eestisse ja kes oli arhitekt? Tallinnas Kadrioru loss. Selle lasi ehitada 18. sajandi alguspoolel Peeter I oma suveresidendiks, pühendades selle oma naisele Katariina I. Arhitekt oli Niccolo Michetti. 11. Milline Eesti mõis on barokk stiilis? Palmse mõis 12. Kes oli see flaami kunstnik ja spioon, kes töötas prantsuse kuningale? Mis oli tema töödele iseloomulik? Peter Paul Rubens. Looduslähedus, elujõud, idealiseerimine, allegoorilisus, lopsakad ja elujõust pakatavad inimkehad, punased ja sinised toonid, diagonaalkompositsioon, dünaamilisus, fantaasia. 13. Kes oli see flaamlane, kes töötas inglise kuningale? Mille alusepanijaks teda peetakse? Anthonis van Dyck. Ta oli paraadportree alusepanijaks. Paraadportreel oli inimene kujutatud tähtsa ja võimukana. Tal oli suursugune poos, toretsev riietus ja aumärgid ning teda ümbritseb luksuslik interjöör. 14. Kes oli kuulus hispaania kunstnik, nimeta tema töid.
Stiil on väga lihtne ja range. Joonia stiil on hilisem, sambad on peenemad ja elegantsemad ja neil on ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. Ehhin on kaunistatud mitmesuguste dekoratiivsete motiividega. Friis on kogu ulatuses kaetud reljeefidega. Kogumulje ehitisest on kergem ja rikkalikum. Korintose stiil erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Ehhin on vaasi- või karikakujuline ja seda katava lopsakad taimevormid. Sambad on eriti saledad ja kõrged. 2. Vana- Kreeka kirjandus sai alguse Mükeene kultuuriga. Sellest ajastust pärinevad mitmed müüdid. Vana- Kreeka kirjandust saab jaotada perioodideks: arhailine periood (6-8 saj eKr eeposte ja lüürika algus); klassikaline ajajärk (5.4 saj eKr draama ja proosa domineerisid); hellenismi ajajärk (3-1 saj eKr Kreeka kõrgkltuur); Rooma ajajärk (1-6 saj pKr roomlased võtsid üle Kreeka kirjanduse)
Kuna kuningale selline song meeldis, siis asuti teda otsekohe jäljendama. Fontanges`ina tuntuks saanud soeng sai peagi uue abivahendi, traadist raami, mis hoidis 15-20cm kõrgusel lokikuhilaid üleval. (3) 1.2 Riided Materjalidest kasutatud siidi, sametit, pitsi, linast ning raskeid kangaid. Värvid olid üldiselt tumedad. Riietused olid väga uhked ja jäigad, kaarjad ja rohkesti kaunistatud. Moes olid kõrge vöökoht ning lopsakad varrukad. Rõhutati peenikest pihta. Riiete all kanti alussärki või aluskleiti. Dekolteed tõusid kõrgemale ja ümarad kraed muutusid kandilisemaks. Talveriietuse juures kasutati rohkesti musta pitsi. (4) Meeste riietus oli polsterdatud ning jäik. Kanti kuube, vesti, põlvpükse, linaseid särke ning topelttallaga kingi. (4) 1.3 Meik Sellel ajal kanti väga palju ning väga rasket meiki. Meigi tegemisel kasutati palju pliivalget. Kui esines vistrikke, siis need kaeti siiditükkidega
võib öelda, moodustasid midagi ilutulestiku sarnast. On väga õimalik, etb et gooti ornamentika ja võlvistiku mõte sündiski niisugust maastikku vaadates, Lk 540 -- Nad jõudsid järve kaldale just sel hetkel, kui päike loojus. Siin oli kõik jäänud uutumatuks : jõgi voolas endiselt puudevõlvide all; väike kalju oli vee visa toime tõttu pisut madalamaks kulunud; mäed seisid oma looduslikus rüüs, tumedad, lopsakad ja salapärased männid kerkisid endiselt kõrgusesse, ja järvepind sädeles oma üksinduses otsekui metsade kaunis kalliskivi.
Üldine stiil oli elav. Surnute tuhk pandi savist või kivist urnidesse, urni kaanel oli kadunukese portree, mis oli enamasti valmistatud alabastrist ja üle kullatud. Tähtsamatel isikutel oli savist või kivist sarkofaagid, mille kaanel oli skulptuur lahkunust pooleldi lamavas asendis. 3 Etruski skulptuuridel on ,,arhailine naeratus" aga näojooned etruskipärased, näiteks suur nina, raskete laugudega veidi viltused mandlisilmad ja lopsakad huuled. Etruskide figuurid ja portreed on tolleaegse kreeka kunstiga võrreldes emotsionaalsemad ja isikupärasemad, kohati karikatuursed. Hea näitena võib välja tuua Veji Apolloni, mis on tehtud põletatud savist. Nimelt põletatud savi oli etruskide lemmikmaterjal. Veji Apolloni näol on küll tardunud naeratus, kuid riietatud on ta nagu kore. Ta keha on väga kohmakas ja massiivne. Figuur ei seisa paigal vaid tammub. Metalli töötlemine oli etruskidel kõrgel tasemel
• Ameerika- Alaska ja Lääne-Kanada • Arvukus viimasel ajal suhteliselt stabiilne (2008- 620 isendit) • Enim Lääne-Virumaal, Järvamaal ja Ida-Virumaal • 2008 kütiti 39 karu Elupaik • Raba- ja laanemetsad • Tuulemurd ja tihe metsaalune • Taliuinak Toitumine • Segatoiduline- omnivoor • Erinevad putukad, vaglad, sipelgad • Suurulukeid muurab harva. Eelistab süüa korjuseid. • Kevadel mullused marjad. Suvel lopsakad rohelised taimed (naat, võilill, puulehed ja -võrsed, õunad, erinevad marjad) Paljunemine • Jooksuaeg mai-juuni • Tiinus vältab 195-225 päeva • Pojad sünnivad jaanuaris (ca 500 g) • Enamasti 1-2 poega, harva 3-5 • Ema kõrval veedavad 2-3 aastat • Suguküpsed 3-5 aastaselt HUNT Liigikirjeldus • Eesti metsade kardetuim kiskja • Keskmine kaal 30-50 kg • Eesti rekord 82 kg • Tüvepikkus -160 cm, õlakõrgus kuni 85 cm
Kõige kuulsam rooma näitekirjanik oli Plautus. Tema näidendid kujutasid endast kreeka hellenismiperioodi komöödiate mugandausi. Ka näideindite tegelased olid kreeklased, aga et nad etendasid igapäevasest elust hästi teadaolevaid tüüpe, siis võis rooma publik neis hõlpsasti iseennast ära tunda. Tegelaskujudena ilmus rahva ette rumalaid ja ihneid vanamehi, kergemeelseid noorukeid, tänavatüdrukuid ja hooplevaid sõjamehi, oje jne kes rääkisisd igapäevast lopsakad kõnekeelt. Vabariigi lõpul võtsid teatri etendused veelgi rahvapärasema ilme. Teravmeelset dialppgi asendas labastel zestidel põhinev lihtsameelne koomiline nail. Et sellised näitemängud haritud ja nõudlikut publikut ei rahuldanud, hakkas osa kirjanikke näidendeid ainult lugemiseks kirjutama. Kõnekusnti areng Rooma vabariigis sõltus poliitiku edukus sellest, kuidas ta suutis senatis, rahvakoosolekul või kohtus oma vastaste seisukohti kummatada ja veenda teisi
-RUSTIKA- erinevad korrused laotud erisuurustest kividest BAROKK- 16.saj lõpp- 18.saj Peeter Paul Rubens-haamlane (alumine väga raskepärane) Säravad värvid, lopsakad kehad Kujutavkunst: Katoliiklus + Absolutism Kapitalism + ''Isabella Brandt''- mees ja naine istumas, paksu jalaga mees, -Maalikunst ja skulptuur iseseisvuvad arhitektuuris Absolutism VANA Protestantism habemega
Sobiv aeg seda teha on siis, kui kõikidel taimedel on ilmunud noored lehed vastasel korral võib mõne taime kogemata multsi alla jätta. Mults lisab mulda toitaineid, takistab umbrohu levikut ning isekülvi andvate liikide (nt brunnera, ibeeris, püsiklina, magunad, merikann, kurekell jt) seemnete idanemist. Multsida ei tohi iiriseid see soodustab risoomide mädanemist ja taimed võivad hävida. Püsikute väetisevajadus on väga erinev. Tugevakasvulised ja lopsakad püsikud vajavad rohkem väetist. Padjandtaimi jt madalakasvulisi püsikuid väetada väga tagasihoidlikult väetis võib taimi põletada. Üleväetatud taimed on õrnad ja haigustele vastuvõtlikud. Ka võivad nad kaotada oma iseloomuliku vormi ja värvi. Püsilillepeenra väetamiseks sobib hästi kompleksväetis, kuna siis saab ühe korraga viia mulda nii makro- ja mikroelemendid. Väetada saab ka kompostiga ja see parandab põhiliselt mulla omadusi
ilusaid asju, millega võis maalimisobjektiks ei pea alati olema uhkustada. Samas oli inimene, vaid võivad olla hoopis teda hollandi kunstnike ümbritsevad asjad. maalimiskires tunda Willem Claesz He igatsust veelgi suurema “Hommikueine luksuse järele. Hollandi homaariga”. natüürmordid on ülitoredad: lopsakad lillebuketid, jahitrofeed, kristallpokaalid, hõbekannud, luksusköites VABABAROKK JA KÕRGBAROKK • Suure kunstnikedünasti esiisa Ambrosius Bosschaert maalis vaid lillemaale ja nautis oma eluajal suurt kuulsust • Akadeemilistest ringkondadest tekkinud huvi lillede vastu on näha ka Bosschaerti maalidel, kus lilli on kujutatud suure täpsuse ja tõetruudusega, kuigi tegelikkuses eksisteerisid kõik lillekimbud
Looduses elab karu tavaliselt 20-30. aastaseks. Suremus on eriti kõrge just alla ühe aastaste poegade seas. Võib kohata ka kannibalismi. Toitumine 3 Hammastiku ehituse järgi on karu kõigesööja ja ta sööb peaaegu kõike, nii esimesi võrseid, sügisesi vilju, liha kui ka mett. Kiskja on ta ainult osaliselt. Liha kuulub tema toidu hulka ainult kevaditi ja sügiseti. Suve esimesel poolel on ta peamiseks toiduks noored lopsakad rohttaimed, suve teisel poolel ja sügisel metsamarjad, pähklid, tammetõrud. Palukesi läheb mahukasse kõhtu hulganisti. Karu jaoks on eelistatud maiuspalad kaer ja mesi, mida tal aga õnnestub harvemini hankida. Suuri loomi murravad karud üksnes kevadel ja sügisel – enne ja pärast taliuinakut, kui on vaja palju jõudu koguda. Nad eelistav värskele lihale natuke roiskunut. Mahamurtud loomal süüakse ära keel ja sisikond, liha jäetakse laagerdama.
*Rahutud tööd *Peenutsevad, ilutsevad tööd ·Itaalias tähtsal kohal seina-ja laemaalid Michelangelo da Carvaggio(1573-1610) ·Andekaim ja mõjukaim barokk-kunstnik ·kujutas kõike tõetruult, tegevuspaigad elust, dramaatilisus ,,Õhtusöök Emmauses" ja ,,Bacchos" ·Flandria tähtsaim maalikunst, levib äärmuslik e pärisbarokk, Hispaania mõjutused Peter Paul Rubens(1577-1640) ·Kõige täiuslikum baroki esindaja ·üle 3000 töö ·tegelased antiiksetest legendidest, lopsakad inimkehad ·palju portreesid, suur värvimeister ·fantaasiaküllane ,,Leukippose tütarde röövimine" ja ,,Helene Fourment" ·HispaaniaTasakaalukas ja realistlik El Greco(1541-1614)·manerist ·tööd müstilised, erinevad vaatepunktid ·pikad figuurid ·maalis usutegelasi-kõrgid, ranged ·külmad toonid ,,Krahv Orgazi haudapanek" Diego Velázquez(1599-1660)·Hispaania suurim ja kogu maailma üks andekaim meister ·Pani rõhku loomulikule päikesevalgusele ·loomulik situatsioonitunnetus
m.a. Itaalia aladel. Roomlased tegid maatasa nende linnad 4.saj e.m.a. Uskusid hauatagusesse ellu, surnute kultus. Hauakambrite seinamaalidel kujutati helgeid ja lõbusaid hekti: peod muusika ja tantsuga, jahiretked, spordivõistlused, mõnusad viibimised pereringis. Terrakotast e. põletatud savist kirstudel kujutati näiteks patjadel külitavaid abielupaare sõbralikus vestluses või einestamas. Skulptuuridel etruksidele omased näojooned: suur nina, mandlikujulised silmad, lopsakad huuled. Etruksid olid osavad pronksivalajad. 10. Roomlase edusammud ehituskunstis. Mis ajast pärinevad kõige uhkemad arhitektuurimälestised? Võlvid, kuplid, mört- suured edusammud ehituskunstis. Sai luua mitmekesise plaaniga siseruume ja väga suuri siseruume. Näiteks kõikide jumalate tempel Panteon. Võeti üle kreeka sambad- eelistati toretsevat kornitose stiili. Kui Kreekas olid sambad tugisüsteem, siis Roomas dekoratiivne element. Kõige uhkem arhitektuurimälestis
mõhna ja siis sündis poeg ema küljepealt, maandus koheselt jalgadele jne.. Usutakse, et buddha on siia maailma s ündinud korduvalt. Neli elumärki, mida ta näeb, siis saab temast suur usujuht, kui aga ei n äe, siis ei saa. Haigevanurp ühameest Üks vanimaid buda s ümboleid on jalg, kus on khar ma t sakrad, tema käed ulatasid allapoole p õlvi, nahk kuldne, r ipsmed lopsakad, suus 40 hammast. Vastas kõigile tingimustele, et tegu on suure t ähtsa isikuga. Teda tuntakse saakjamunina. Olles n äinud nelja elum ärki, otsustas loobuda oma mainsest varast ja lahkuda ängitsusest ja kannatustest. Lahkub pere juurest öövarjus, praktiseer ib lihasuretamist koosneb aind luust ja nahast. Ta jõudis arusaamile, et see on ühe valu vahetamine teise vastu. Kohtab
Versailles'i lossi pargis ja lossis 34. Kuidas kajastusid Madalmaade 16. ja 17. sajandivahetuse poliitilised muudatused Madalmaade kunstis? Flandrias arenes äärmuslik, suurejooneline barokk, Hollandis aga omandas kunst, lihtsama, realistlikuma ilme. 35. Kes oli Flandria baroki peaesindaja? Peter Paul Rubens. 36. Kuidas iseloomustaksid flaami kunstniku P.P.Rubensi loomingut? Pidulikkus, fantaasiarikkus, vabad pintslilöögid, tõmmud mehed, heledanahalised lopsakad naised ja paksud lapsed. 37. A. Van Dycki looming. Rubensiga võrreldes on ta loomingulaad pehmem, õrnem ja lüürilisem, mitte kunagi naturalistlik ega vulgaarne. Kuid tal puudub Rubensi taltsutamatu vitaalsus. 38. Mis on paraadportree? Portree, millel rõhutatakse kujutatava isiku seisust, ühiskondlikku positsiooni ning suursugusust, detailirohkelt edasiantud pidulik rõivastus ning erinevad võimuregaalid. 39. Mis riigi kunstnikud olid Jad Vermeer van Delfi, Frans Hals ja Rembrandt?
,,VIINAMARI" Anna-Maria Tomsen 10. kl K1K, 2017 Kasvatus Metsikult kasvavad primitiivsed viinamarja vormid pärinevad maakera taimestiku algaegadest. Päritolu maadeks tuleb pidada Kaukaasiat ja Kesk-Aasiat. On säilinud vanu Egiptuse jooniseid, millel kujutatakse viinamarjakasvatust 5000-6000 aastat tagasi. Esimesed viinamarjaseemnete leiud pärinevad Kreekast Trooja sõdade ajast (3000- 4000 aastat tagasi). Tänapäeval kasvatatakse viinamarju Kasvatus peaaegu kõikides maakera piirkondades, kus loodus seda võimaldab. Peamised viinamarjaistandused laiuvad Euroopas: Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias, Saksamaal, Balkani poolsaarel ja endise N Liidu aladel, kus toodetakse kokku 2/3 maailma viinamarjasaagist. Kasvatatakse samuti Ameerikas, Aafrikas ja Austraalias. Kasvatus Viinamarjad kuuluvad rahvusvahelises ...
,,Kojadaamid" maal on saanud nime õuedaamide järgi,kes ümardavad 5 aastat Margaritat ,,Sevilla veemüüja" ,,Madalmaade maalikunst" Peter Paul Rubens(Flandria kunstnik, maalidel on värvid intensiivsed,pintslilöögid vabad ja hoogsad, suurejoonelisus, temperament, fantaasiarikkus) ,,Leukippase tütarde röövimine" (Kompositsioone rõhutab diagonaalne ülesehitus, palju tellimusi, teostasid õpilased) ,,Lapse pea" Lapsed, röövimis ja võitlustseenid, tõmmud mehedja lopsakad,paksud naised."Leukippase.."(kreeka mütoloogiast pärinev teema) Maa ja vee liit 1630 abiellus 16.aastase kaunitari Helene Fourmentiga, algas viljakam periood ,,Bachus" ,,Henri IV apoteoos" Anthonis van Dyck(tööd on rahulikumad, töötas Rubensi juures abilisena, oli portretist, loomingulaad lüürilisem, pehmem. ,,Philadelphia ja Elizabeth Gary kaksikportree" ,,Inglise kuningas Charles I portree" 10.Hollandi zanrid e. Olustikumaal Frans Hals(maalis naeratavaid inimesi) ,,Naeratav kavaler"
oma elust. Ta ei tahtnud naisi üldse enda ellu lasta, ma arvan, et ta katris. Kui ta kohtas Esmeraldat, ta arus ning tema vaated muutusid. ta hakkas taas naisi usaldama. Esmeralda PÄRITOLU: Ema oli teda Prantsusmaal sünnitanud ning andis talle nime Agness, kuid laps oli emalt hispaania mustlaste poolt varastatud ning need andsid tütarlapsele nime Esmeralda. VÄLIMUS JA ISELOOM: Ta oli imeilus. Tema tumedad, suured silmad kogu aeg särasid ning tal olid lopsakad juuksed. iseloomult oli lahke, abivalmis ja headüdamlik. Esmeralda poleks suuteline kunagi kellelegi haiget teha, kuid samas oli ta liiga usaldusväärne ja naiivne. ESMERALDA JA ARMASTUS: Armastus Phoebuse vastu muutis neiut väga. Ta ei märganud kedagi ning oli truu Phoebusele. Armudes noormehesse, unustas ta ära enda tugevamad küljed ning muutub haledaks. Armastus muudab teda väga julmaks nende suhtes, kes teda armastavad.
KLIIMAVÖÖTMED EKVATORIAALNE KLIIMA: · Alati soe ja niiske · Keskmine temperatuur: 27,5 °C · Sademeid aastas 1000-2000 mm. · Valitsevad tõusvad õhuvoolud · Aastaaegu pole võimalik eristada · Kasvavad lopsakad taimed LÄHISEKVATORIAALNE KLIIMA: · Vihmane ja kuiv · Keskmine temperatuur 27,5 °C · sademeid aastas 1000-1500 mm · valitsevad passaattuuled · aastaaegu on võimalik eristada · talvel taimed närtsivad TROOPILINE KLIIMA: · Palav ja kuum · Keskmine temperatuur 23,42 · Sademeid aastas 10-15 mm · Valitsevad passaattuuled · Võimalik eristada suve ja talve · Väga soodne taimede kasvuks LÄHISTROOPILINE KLIIMA: · Kuum suvi ja pehme talv
rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks. Territoorium moodustab teemandikujulise alamkontinendi, mis ulatub üle 3000km Kasniiri Himaalajast põhjas Kanyakumari ehk Komoori neemeni lõunas, India ookeani ääres. Idast läände katab India samuti ligikaudu 3000km, Arunachal Pradeshist ja Assamist Hiina ja Myanmari piiril kuni Gujarati rannikuni Araabia mere ääres. India maastiku moodustavad nii Kõrg-Himaalaja lumised tipud, Rajastani kõrbed kui ka Kerala lopsakad troopikametsad. Maastik on vaheldumisi kidur ja lopsakas ja paljas. Majasteetlik Himaalaja mäestik põhjas on sobivaks koduks Sivale, ühele enam austatud hindu jumalale. Kasmiir on kaunis ja ihaldatud roheliste metsade, alpiniitude ja järvede maa. Loodes aga on Punjab, riigi rohelise revolutsiooni viljakas süda, mis tagab kogu riigi varustamise nisu, odra ja hirsiga. Selle rikkuse ukselävel asub uhke Rajastani Thari kõrb, mis katab hiiglasliku, Lõuna-India poolsaart
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
