TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SOTSIAALTEADUSKOND ÕIGUSE INSTITUUT Õigusõpetus Tsiviilõiguse ülesanded Juhendaja: Enno Oidermaa Dotsent Tallinn 2012 1. Aadu M.ei valinud õiget sõidukiirust ja sõitis oma sõiduautoga Nissan Primera vastu Rein R.-i kodu aeda. Aed purunes 6 m pikkuselt. Aadu M.tegi ettepaneku kannatanule, et ta remondib ise täielikult aia. Kannatanu sellega nõus polnud. Siis Aadu M. tegi ettepaneku, et ta hüvitab rahas aia parandamise. Kannatanu ei olnud ka sellega nõus. 1.1. Milline oleks selles asjas mõistlik lahendus, mille kannatanu peaks vastu võtma? Kannatanu peaks leppima ettepanekuga, et Aadu M. hüvitab rahas aia parandamise. Rein R. palkab firma aeda taastama ning hiljem esitab arve põhjustajale. Mõistlik oleks ka sündmuse hetkel kutsuda politsei, kes õnnetuse asjaolud täpselt fikseerib, mis võivad võimaliku kohtu poole ...
laeng +3 (13 · 1 + 14 · 0 + 10 · (-1) = 3). Oksüdatsiooniaste (o-a) – aatomi formaalne laeng ühendis, eeldusel, et molekul on üles ehitatud ioonidest ühe aatomi kaupa. Tähistatakse rooma nr, kasutades lisaks miinusmärki ja nulli. Keemiline reaktsioon – ühe aine muundumine teiseks. Redoksreaktsioon – reaktsioon, milles elementide o-a’d muutuvad. Oksüdeerumine e oksüdatsioon – elektronide loovutamine. O-a suureneb. Redutseerumine e reduktsioon – elektronide liitmine. O-a väheneb. Oksüdeerija – liidab elektrone, o-a reaktsioonis väheneb. Redutseerija – loovutab elektrone, o-a reaktsioonis kasvab. 9. Molaarsus e molaarne kontsentratsioon (CM) – väljendab lahustunud aine moolide arvu 1 liitris lahuses, ühik mol/l, M. Molaalsus e molaalne kontsentratsioon (Cm) – väljendab lahustunud aine moolide arvu 1 kg lahustis, ühik mol/kg, m.
6) Miks olid Prantsuse majanduses probleemid? Kuna Prantsuse majanduse põhisuund oli põllumajandus, läks asi halvemaks, sest teiste riikide konkurentsile ei suudetud enam vastu seista. Ei tahetud enam prantsuse kvaliteetveine, vaid eelistati odavat piiritusveini. Tööstus ei suutnud ka teiste suurriikidega sammu pidada; tervikuna pidurdas majanduselu tähtsa tööstuspiirkonna Alsace Lorraine`i (Elsass Lotring) Saksamaale loovutamine. 7) Kes on rantjee? Inimene, kes elatus oma varanduselt saadud protsentidest. 8) Milliseid abinõusid võeti ette Prantsuse välispoliitiliste eesmärkide elluviimiseks? Kuna vajati tugevat sõjaväge ja liitlasi, kehtestati üldine sõjaväekohustus ja tugevdati armeed. Liitlasteks said Venemaa ja Inglismaa. Teostades usinat koloniaalpoliitikat, hõivas Prantsusmaa rohkelt uusi valdusi. 31. Inglismaa. Kuninganna Victoria valitses aastatel 1837 1901.
kui aatom loovutab elektrone (tekitades katiooni), siis tekkinud osakese aatomraadius on esialgsest väiksem ionisatsioonienergia I – energia, mis kulub isoleeritud aatomist ühe elektroni eraldamiseks (selle katiooniks muutmiseks). määrab metallilised omadused: mida väiksem ionisatsioonienergia, seda metallilisem element. ionisatsioonienergia on alati endotermiline ΔH > 0 iga järgmise elektroni loovutamine on raskem kui eelmine. kergem on elektroni loovutada sellisel elemendil, millel on orbitaalil osad paardunud osad paardumata elektronid (kuna energeetiliselt on soodsam, kui kõik „kastid“ on ühe, kõik kahe või kõik 0 elektroniga) elektronafiinsus Ae – energia, mis eraldub või neeldub isoleeritud aatomile ühe elektroni sidumisel (selle aniooniks muutmisel). iseloomustab mittemetallilisi omadusi: mida suurem on elektronafiinsus, seda mittemetallilisem element.
Sama võib öelda ka balleti kohta üldiselt. Seega ei osanud midagi oodata ega loota sellelt etenduselt. Kava lehitsedes ei jõudnud enne etenduse algust libretot läbi lugeda, aga nagu selgus- polnud vajadust. Esimene asi, mis etenduses silma hakkas, oli sisu selgus. Oli äratuntav kes on kes ja mida hetkel laval ,,jutustatakse". Peremehe rahulolematus, Kuradi ilmumine, Peremehe kahtlus/kõhklus, kas leppida Kuradi pakutuga, verepiiskade loovutamine ja Krati meisterdamine. Kahe armunu kohtumine, Tüdruku isa selge eitus sellele armusuhtele. Krati ja Sulase kohtumine, kus viimane aimab, et miski on teoksil. Suurepärane töö libreto kirjutajalt. Ka teine vaatus oli sama arusaadavalt ülesehitatud: töölispidu, Krati kiusamine, Krati kättemaks ettevõtte mahapõletamise läbi, Peremees kasiinos ja raha kaotus. Peremehe veel suuremad nõudmised Kratile. Kratil saab viimaks peremehe täitmatusest kõrini ja ta laseb ahnusel Peremehe hukutada
molekulaarne ühend nt vesi. Kondensatsioon tekib, kui ahelas on hapnik ja lämmastik. 35.Oksüdeerija - aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise redutseerudes) 36.redutseerija - aine, mille osakesed loovutavad elektrone 37.redoksreaktsioon - reaktsioon, milles elementide oksüdatsiooniastmed muutuvad, toimub oksüdeerumine ja redutseerimine - oksüdeerija redutseerub, redutseerja oksüudeerub 38.oksüdeerumine - elektronide loovutamine redoksreaktsioonides, sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme suurenemine 39.redutseerumine - elektronide liitmine 40.oksüdatsiooniaste - arvutuslik suurus, mis näitab elemendi oksüdeerumise astet ühendis. Võrdub elemendi laenguga ühendis eeldusel, et ühend on iooniline. 41.elektrolüüs - protsess, kus ioonne aine on lahustatud või sulatatud toimub alalisvoolu läbijuhtimisel elektroodidel reaktsioonid ning koostisosad eralduvad. 42
kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupool ei või leppetrahvi vähendamist nõuda pärast seda, kui ta on leppetrahvi tasunud. Lepingu kehtetuse korral on kehtetu ka kokkulepe leppetrahvi tasumise kohta. 32. Nõude loovutamine, selle piirangud, tagatiste üleminek Võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Loovutada ei või ülalpidamise nõuet, kehavigastuse
tähtis poliitikainstrument ekspordi ning selle tulemusel tulu ja tööhõive toetamisel. 22. Valuutakomitee vahetuskursi süsteem (Eesti rahasüsteemi näide) Põhimõte: o CBA on fikseeritud vahetuskursisüsteem o Kohustus vahetada kodumaist valuutat fikseeritud kursi alusel ankurvaluutaks ja vastupidi o Keskpanga kohustuste piiritlemine olemasolevate valuuta- ja kullareservidega Kriitika: o CBA kohustusliku kattevara nõue o Rahapoliitilise iseseisvuse loovutamine o Keeld rahastada hätta sattunud krediidiasutusi ja riigi eelarvet (LOLR põhimõte). Alates Eesti krooni käibelevõtmisest 1992. aastal on ta olnud seotud Saksa margaga suhtes 8:1 ning sealtkaudu seotud ka Euroopa Rahasüsteemiga, tänapäeval Euroopa uue vääringu, euroga. 23. Optimaalse valuutapiirkonna teooria; kesksed kriteeriumid valuutapiirkonna piiritlemiseks o R. Mundell (1961) ressursside piisav mobiilsuse tase o I. McKinnon (1963) majanduse avatuse aste
1. Mikroökonoomiline taust Turg- Majandussuhete süsteem, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad omavahel, määrates kauba hinnad ja nende hindadega ostetavad-müüdavad kogused. Protsessuaalses mõttes on sisuliselt tegemist kõikvõimalike vahetustehingute pidevalt toimiva süsteemiga. Turutasakaalu kujunemine D=S, ehk nõudlus=pakkumisega Kulu- mistahes majandusressurssi loovutamine ehk kasu suurenemine, mida ressurssidest võib saada parimat võimalikku alternatiivi kasutades. Kulude liigitus:finantskulud ja loobumiskulu ehk alternatiivkulu ehk majanduskulu. Loobumiskulu - Saamatajäänud kasulikkus, kui tarbitakse piiratud ressursse, kuid ressursid on piiratud igal ajal ja igas ühiskonnas. Logistikateenuste kogus on piiratud, mistõttu tarbijal tuleb teha valikuid.Näited : 1)Tee-ehituse alla jäävat maad ei ole enam võimalik kasutada põllumajandusmaana
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mikael Mahsudjan 11B Klass Imperialism, tehnoloogia areng, rahvuvahelised suhted, Balkani püssirohukelder Referaat TALLINN 2016 1 Table of Contents 1.Imperialismiajastu 3 1.1 Kolooniaimpeeriumite teke 4 2. Tehnoloogia ja majanduse areng 5 2.1 Maailmamajanduse areng 5 3. Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul 6 4. Balkani püssirohukelder…………………………………………7 5.Allikad……………………………………………………………8 2 1. Imperialismiajastu 19. sajandi lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, aga 19. ...
siseste instruktsioonidega, (raamatupidamise seadus, planeerimis- ja aruandlusskeemidega. juhendid, standardid). Eesmärk Objektiivne pilt ettevõttesisesest Õige ja õiglase hinnangu andmine majandustulemuse kujundamisest. ettevõtte majandustulemuse kohta. 3 Mis on kulukäitur, kuluobjekt (-kandja), kulukoht, kululiik? Kulu -(cost, expense) Mistahes majandusressursi loovutamine. Kulu on tulu tekkimiseks vajalikud väljaminekud aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine (EV Paamatupidamisseadus). Seos juhtimisotsustega Kontrollitav ehk mõjutatav kulu - kulu, mille suurust saab juht oma tegevusega mõjutada Mittekontrollitav ehk mittemõjutatav kulu – kulu, mille suurust juht oma tegevusega mõjutada ei saa Olulised ehk relevantsed kulud
14) VÕRDLE RIIGIVÕIMU SUHTUMIST SAKSA AADLISSE ROOTSI JA POOLA ALADEL. TOO VÄLJA 1 SARNASUS JA 1 ERINEVUSED Sarnasused: Rüütelkond tegi koostööd vallutajatega. Aadlike vanad privileegid kinnitati. Valitses rüütelkond. Hiljem hakati mõisaid ära võtma. Erinevused: Rootsis oli luteriusk. Poolas katoliiklus. Oli usuline erinevus. 15)MIKS OLI ROOTSI RIIGIL VAJA LÄBI VIIA MÕISATE REDUKTSIOONI? NIMETA 2 PÕHJUST – Rootsi oli pidevalt sõdades – Riigimaade kergekäeline loovutamine – 30ne aastane sõda-kiratsev majandus – Riigikassa täitmise lahendus – Said palju maksutulu 16) MILLISEID REFORME KAVANDAS KARL XI EESTI ALADEL? A) MÕISAMAJANDUSES B) TALUPOEGADE ELUKORRALDUSES A) mõisamajanduses – mõisate riigistamine, mõisad anti siis rendile endistele valdajatele; eraomandusse jäetud mõisad viidi tagasi lääniõigusele – neid ei tohtinud enam vabalt võõrandada. Kehtestati riiklik kontroll kogu Baltikumi mõisamaavalduste üle.
tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. (2) Kinkeks ei loeta teise isiku kasuks: 1) vara omandamisest hoidumist; 2) õigusest loobumist, mida isik ei ole veel omandanud; 3) pärandist või annakust loobumist. Võlaõigusseaduse § 259 lõige 1 määratleb kinkelepingut kui kokkulepet, millega kinkija kohustub kingisaajat tasuta rikastama. Kui tavaarusaama kohaselt on kinge teatava asja tasuta loovutamine, siis võlaõigusseadus käsitleb kinkelepingut mõnevõrra laiemalt, hõlmates kõiki kokkuleppeid, mille eesmärgiks on teisele isikule tasuta varalise hüve loomine ehk tema rikastamine. Lisaks esemete tasuta üleandmisele määratleb seadus kinkena ka varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobumist (nt loobutakse võla sissenõudmisest või kinnisasja koormavast piiratud asjaõigusest) ning muud teise isiku tasuta rikastamise juhud, nt kohustuse ülevõtmine. 9. Omandireservatsioon
8 13. poolkuuklapid 9 vasak vatsake 10 parem vatsake 11 alumine õõnesveen Vererõhk kindlustab vere liikumise soontes. Ühepoolsed klapid, mis lasevad verel liikuda vaid südame suunas (veri ei saa tagasi valguda). Suur vereringe ehk kehavereringe algab südame vasaku vatsakesest, millest hapnikurikas veri paisatakse aorti. Aordist liigub veri arterite ja arterioolide kaudu kõigi kudedega seotud kapillaaride ehk juussoonte võrgustikku, kus toimub hapniku loovutamine läbi kapillaaride seinte kudedele ning süsihappegaasi, kusihappe ja teiste ainevahetusjääkide vastuvõtmine. Jääkaineterikas venoosne veri liigub kapillaaride venoossest osast peenikestesse veenulitesse, mis lähevad üle suuremateks veenideks. Need omakorda ühinevad ülemiseks ja alumiseks õõnesveeniks, mis suubuvad südame paremasse kotta. Väike vereringe ehk kopsuvereringe algab südame parema vatsakesest, millest süsihappegaasirikas veri surutakse kopsuarteritesse
ameeriklastele 9. Kes osalesid Jalta ja Potsdami konverentsidel ning mida otsustati? 1945 Jalta/NSV Liit Churchill, Stalin, Roosevelt otsustati, et sama aasta kevadel asutatakse San Franciscos ÜRO. Peale selle lubasid liitlased Kesk- ja Ida- Euroopa maad Moskva meelevalla alla jätta, paika pandi ka okupatsioonid Saksamaal. 1945 Potsdam/Saksamaa - Churchill, Stalin, Roosevelt (suur kolmik) kiideti lõplikult heaks Ida-Preisimaa põhjaosa loovutamine NSV Liidule ning saksa elanike sundevakueerimine võitjatele antud territooriumidelt. Saksamaa jaotati Briti, Prantsuse, USA ja NSV Liidu vahel neljaks okupatsioonitsooniks. Määrati kindlaks Saksamaale määratavad reparatsioonid. Arutati ka jätkuat sõda Kaug- Idas. Stalin kinnitas lubadust astuda kiiremas korras Jaapani vastu. Kuidas toimus Jaapani sõjaline purustamine? Jaapani kapitulatsioon 1945
AS Santa Simplicants ei saa nõuda Viivilt raha maksmist VÕS § 145 lg 1 alusel. Kaasus nr 7.3 2019. aasta alguses ostis OÜ Fixer OÜ-lt M traktori. Pool traktori hinnast maksis ostja enne traktori vastuvõtmist, ülejäänud summa osas lepiti kokku järelmaksugraafik. Osamaksega viivitamise eest lepiti kokku leppetrahv 2500 eurot. OÜ Fixer esindaja ettepanekul lisati müügilepingusse punkt, mille kohaselt oli keelatud hinna tasumise nõude loovutamine kolmandatele isikutele. Tagamaks ostja maksedistsipliini, sõlmis OÜ M kohe müügilepingu sõlmimise päeval käenduslepingud OÜ Fixer osanike Kalle ja Antsuga. Mõlemad käenduslepingud olid tähtajalised (tähtajaga kuni 10.11.2019) ning mõlema käenduslepingu kohaselt oli käendaja vastutuse maksimumsumma 6000 eurot. Samal päeval sõlmisid Ants ja Kalle OÜ-ga Fixer vastutuse piiramise lepingu, mille kohaselt piirdub kummagi vastutus käendusjuhtumi korral 50 euroga.
Mullaprofiili b)pöörduvad-valentsi muutvate allosas esineb kindlasti"keemine". Kombineerub elemetidega.Kõrge temp ja vähene niiskus- savistumisega-savistunud Bm horisnodi ülekaalus hapendusprotsessid;madal temp.ja teke.Pole mingeid horisonte näha. kõrge niiskus-ülekaalus Lessiveerumine-ibe ja kolloidosakeste taandusprotsessid.Taandusreaktsioonid ümberpaigutamine murenemata mullas:1)hapniku loovutamine 2)vesiniku kujul.Mullaprofiili allosas esineb liitumine 3)elektroni liitumine MULLA kindlasti"keemine" Leetumine-mulla TOITEREZIIM-taimede keemilises koostises mineraalosa lagunemine fulvohapete toimel ja umbes 50 elementi. laguproduktide profiilist välja.protsessi Makroelemendid:C,O,H,Ca,Mg,K,Fe;P,S,N(tai toimumiseks vajalik happeline ja vett läbilaskev
Aut viam inveniam aut faciam kas leian tee või teen selle ise. Aut vincere aut mori kas võita või surra. 1 B Beatitudo non est virtutis peaemium, sed ipsa virtus õndsus ei ole vooruse autasu, vaid voorus ise. Beatus ille, qui procul negotiis õnnis on see, kes on toimetustest eemal. Beneficium accipere liberatem est vendere heateo vastuvõtmine on vabaduse loovutamine. Bis vincit is, qui se ipsum vincit kaks korda võidab see, kes võidab iseennast. Boni amant inter se head inimesed armastavad üksteist. C Caeca invidia est kadedus on pime. Calamitas virtutis occasioõnnetus on võimalus mehisuseks. Calamitosus est animus funturi anxius õnnetu on tuleviku ees hirmunud hing. Calumitarae audacter, semper aliquid haeret laima julgesti, alati jääb midagi külge.
Mittemetall - lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused Mittemetallide omadused - keemilisi elemendi võime siduda elektrone oma väliskihti Aatomiehituse erinevused metallidega võrreldes - väiksemad mõõtmed ja väliskihil palju elektrone (4-7), seetõttu on lihtainena oksüdeerijad (metallidega reageerides või nii) Oksüdeerumine - elektronide loovutamine, redutseerija. Redutseerumine - elektronide liitmine, oksüdeerija. Allotroopia - keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena a) aatomite erineva arvu poolest molekulis (O2ja O3) b) Molekulide erinev paigutus kristallivõres ( S8 rombikujuline või pikad nõeljad kristallid) c) Aatomite erinev paigutus kristallivõres (teemant [tetraeeder] ja grafiit [kuusnurk])
Vitamiinid ja koensüümid Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mida organism vajab väikestes (katalüütilistes) kogustes, ent mida ta ise sünteesima pole võimeline või mille sünteesikiirus pole piisav organismi vajaduste katmiseks. Vitamiinid jaotuvad vastavalt füsikokeemilistele omadustele vees lahustuvateks ja lipiidides ehk rasvades lahustuvateks. Vees lahustuvad vitamiinid on organismist väljutatavad uriiniga ning nende liig ei oma tavaliselt toksilist efekti. Samas ei akumuleerita vees lahustuvaid vitamiine organismis tagavaraks märkimisväärsel hulgal ning seetõttu peame neid pidevalt toiduga juurde saama. Rasvades lahustuvate vitamiinide liiast organism nii lihtsalt ei vabane, seetõttu on nad suures koguses toksilised. Paljude lipiidides lahustuvate vitamiinide tagavara on korraliku toitumuse korral organismil olemas, näiteks vitamiin D varu jätkub tavaliselt paariks kuuks. Lipiidides lahustuvad vitamiinid Lipiides lahustuvad v...
Üldine õpetus obligatsioonidest 7.peatükk Obligatsiooniõigus- relatiivne õigus, siin on õigussuhete subjektid alati konkreetselt kindlaks määratud. Oligatsioon on õigussuhe, mille alusel üks või rohkem isikuid on õigustatud nõudma teiselt või teistelt isikutelt mingit sammet-millegi teostamist, sooritamist. Samme on obligatsiooni objekt ehk see, millele on suunatud isikute õigused ja kohustused. Obligatsioonis on kaks poolt: Õigustatud pool ehk võlausaldaja-creditor Kohustatud pool ehk võlgnik-debitor Alles siis kui kohustustest on lahutatud kriminaalõiguslik element, on meil tegemist obligatsiooniga Obligatsiooniõigusliku suhte tekkimiseks on vaja fakte ja neid nim obligatsiooni tekkimise alusteks. Obligatsiooniõigused võivad tekkida mitmesugustest alustest. Obligatsiooniõigust esialgu ei arendatud seadustega vaid seda tegid preetor ja juristid. Obligatsioonide liigitus: 1. Obligationes ex contractu- lep...
Reinimaa lääneosa okupeerimine 15 aastaks. Taanile Schleswigi põhjaosa Poolale osa Ida-Preisimaast Poola sai väljapääsu merele, nn koridori loomine. Danzig vabalinnaks Sileesia jagati Poola ja Tsehhoslovakkia vahel Klaipeda hõivas Leedu loovutatud aladele jäi palju tööstusalasid ja majanduslikult tähtsaid alasid. 15. Millised sõjalised piirangud kehtestati Saksamaale, miks ei saanud need kesta lõpmatuseni? · Olemasoleva relvastuse loovutamine · Kohustusliku sõjaväeteenistuse keelustamine. Max 100 tuh palgaarmee. · Laevastiku laevade arvu piiramine. Allveelaevade keelustamine. (Saksa sõjalaevastik lasi end Inglise ranniku lähedal põhja) · Automaatrelvade tootmise keelustamine. Keelati relvade import-eksport · Lennuväe, tankide, broneeritud autode keelustamine. 16. Mida kujutasid endast Saksamaale kehtestatud reparatsioonid? 132 miljardit marka. Maksed rahas, toiduainetes, tooraines, tööstustoodangus. 17
tsoonideks; 4)Euroopa lõhenemine Potsdam 17.07-02.03.1945 a. ; Truman, Churchill 1) kiideti lõplikult Saksamaal (hiljem Attlee) ja Stalin heaks Ida-Preisimaa põhjaosa loovutamine NSVL-le 2) Saksa elanike sundevakueerimine võitjatele antud territooriumitelt
lääne poole, et viia Leningrad kahurite laskeulatusest välja. Piiri nihutamise tegelikuks põhjuseks oli vajadus - tagada ohutu varustustee lääneliitlaste abi vastuvõtuks Murmanski sadama kaudu sõja puhkemisel Saksamaaga. Soome lahes nõudis N. Liit Soomelt mõnede saarete loovutamist ning Kalastaja poolsaarel asuva Soome ainsa jäävaba sadama Petsamo rendile andmist. Nõudmiste krooniks oli Soome lahe suudmes asuva Hanko sadama loovutamine Vene mere- ja lennuväebaaside tarbeks. Soome polnud nõudmistega nõus. Oldi aga valmis N. Liiduga arutama piiride õgvendamist ja territoriaalküsimusi. Alanud läbirääkimised katkesid 13. novembril. Soome tuli sellest sõjast välja kangelasrahvana. Sõlmitud rahulepingu kohaselt oli Soome sunnitud loovutama N. Liidule suure osa Karjalast, Viiburi, Käkisalmi ja Sortavala linna ning mereväebaasi Hankol. Pool
molekulide arvu suunas. -) Temperatuuri: tõstmisel endotermilises (vastassuunaline - lähtainete) suunas (H>0), alandamisel eksotermilises (pärisuunaline - saaduste) suunas (H<0). Redoksreaktsioon * Redoksreaktsioon muutuvad o.a'd -) Redutseerija elektronide loovutaja (o.a suureneb) -) Oksüdeerija elektronide liitja (o.a väheneb) -) Oksüdeerumine elektronide loovutamine (redutseerija tegevus) -) Redutseerimumine elektronide liitmine (oksüdeerija tegevus) Metallid * Metalliaatomite välisel elektronkihil on enamasti vähe elektrone (1-3) * A-rühma metallidel on enamjaolt väliskihi elektronide arv võrdne rühma numbriga. * B-rühma metallidel on väliskihil 2 elektroni ning eelviimane kiht on see, mis täitub viimasena. * Metalli aatomid võivad elektrone ainult loovutada seega alati redutseerijad ja pos. o.a.
Sotsiaalne reguleerimine- inimeste käitumisele piiride kehtestamine, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamine. sotsiaalne norm- üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuuste kollektiivsete subjektidega (ühiskonnaga, riigiga, kollektiiviga) õigusnorm- üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. õigusnormi loogiline struktuur- näitab, millistest spetsiifilistest struktuuri elementidest ja millistest seostest õigusnorm koosneb. Selle elemendid: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. hüpotees- näitab elulisi asjaolusid, millele õiguslooja on andnud õigusliku tähenduse. dispositsioon- näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õiguseid ja kohustusi. sanktsioon- näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida rii r...
1 1. Intellektuaalse omandi roll teadmusmajanduses - Teadmusmajanduse mõiste tekkis Euroopa Liidus 2000. aastal, kui Lissaboni strateegia kuulutati Euroopa põhiliseks arengustrateegiaks. Sellele järgnevad uuringud selgitasid teadmusmajanduse tegelikku olukorda. Teadmusettevõtted tuginevad oma töötajate teadmistele ja ettevõtte teadmusvarale, mis on üldjuhul unikaalne ja kallis. Sellest võivad tuleneda küsimused seotud autoriõiguste kaitsmisega. Virtuaalse revolutsiooni tulemusel pürib ühiskonna teadvus vabaduse poole ja see on pöördumatu protsess. Kirjastusäri peab vastu viimse hingetõmbeni, aga nende kaitseliin on nõrgenenud. Juba arutatakse tõsiselt, kuidas harmoniseerida intellektuaalse omandi seadusi vaba teadmuse tulevikuga. Euroopas on juba kaks digiraamatukogu: Europeana ja Euroopa Raamatukogu po...
ning seoseid majandusprotsessidega. Kuluinfo kogumisel on tavaliselt kolm üksteisest küllalt palju erinevat eesmärki: Kaubavarude hindamine, mida tehakse eelkõige finantsaruannete (raamatupidamise aastaaruande tarvis) jaoks. Üksikute kulude mõõtmine, et vastu võtta otsuseid erinevates ärisituatsioonides Tegevuskontroll, et teostada operatiivse juhtimise ja kontrolli ülesandeid. Kulu (cost)– ressursside loovutamine eesmärgi saavutamiseks. Kulu objekt (cost object)– midagi, mille kohta saab või tahetakse teada kulude suurust. Näit. Toode, teenus, projekt, klient, brändi kategooria, mingi tegevus, osakond. Kulude kogumine ja kulude jaotamine. Kulude kogumine (cost accumulation) – kuluandmete kogumine mingil organiseeritud viisil kasutades raamatupidamise süsteemi. Tüüpiliselt toimub kulude kogumine: 1. Kululiikide kaupa ja 2. Kuluobjektide kaupa
suhtes, kuigi puudutavad ainult ühte neist, on täitmise vastuvõtmisega viivitamine (VÕS § 74 lg 1) ja isikute kokkulangemine (üks solidaarvõlausaldaja muutub samas võlasuhtes võlgnikuks, VÕS § 74 lg 2), mille tulemusel kohustus lõpeb. Kohustuse lõppemisel ühe võlausaldaja kokkulangemise tõttu võlgnikuga peab see solidaarvõlausaldaja teistele solidaarvõlausaldajatele nendele langevad osad välja maksma. Nõuete loovutamine ja nõudest loobumine teiste solidaarvõlausaldajate õigusi lepingust ei mõjuta (VÕS § 74 lg 3). Solidaarvõlausaldaja, kes on vastu võtnud täitmise, peab teistele võlausaldajatele välja maksma nendele langevad osad (VÕS § 75 lg 1). Eeldatakse solidaarvõlausaldajate osade võrdsust. Kui võlgnetav sooritus on muu kui raha maksmine, tuleb eeldada, et teistel solidaarvõlausaldajatel on õigus nõuda mitterahalise soorituse rahalise väärtuse hüvitust
suhtes, kuigi puudutavad ainult ühte neist, on täitmise vastuvõtmisega viivitamine (VÕS § 74 lg 1) ja isikute kokkulangemine (üks solidaarvõlausaldaja muutub samas võlasuhtes võlgnikuks, VÕS § 74 lg 2), mille tulemusel kohustus lõpeb. Kohustuse lõppemisel ühe võlausaldaja kokkulangemise tõttu võlgnikuga peab see solidaarvõlausaldaja teistele solidaarvõlausaldajatele nendele langevad osad välja maksma. Nõuete loovutamine ja nõudest loobumine teiste solidaarvõlausaldajate õigusi lepingust ei mõjuta (VÕS § 74 lg 3). Solidaarvõlausaldaja, kes on vastu võtnud täitmise, peab teistele võlausaldajatele välja maksma nendele langevad osad (VÕS § 75 lg 1). Eeldatakse solidaarvõlausaldajate osade võrdsust. Kui võlgnetav sooritus on muu kui raha maksmine, tuleb eeldada, et teistel solidaarvõlausaldajatel on õigus nõuda mitterahalise soorituse rahalise väärtuse hüvitust
Molekulaarselt nõrgad happed, nõrgad alused, praktiliselt lahustumatud soolad, vesi, oksiidid, lihtained ja gaasid. Kui koondada mõlemalt poolt ühesugused ioonid, saab lühendatud ioonvõrrandi. Ioonidevahelised reaktsioonid kulgevad lõpuni, kui tekib nõrk elektrolüüt. Hüdrolüüs Reaktsioon veega. Redoksreaktsioonid reaktsioonid mille käigus muutub elementide o.a. Redoksreaktsioonides toimub alati korraga oksüdeerumine ja redutseerumine. Oksüdeerumine Elektronide loovutamine (o.a. Suureneb) Redutseerumine Elektronide liitmine ( o.a. Väheneb) Redutseerija Loovutab elektrone ( o.a. Suureneb ) Oksüdeerija - Liidab elektrone ( o.a. Väheneb) 0 I -I II -I 0 Zn + 2HCl ---> Zn Cl2 + H2 0 - II Redutseerija Zn 2e ---> Zn Oksüdeerub. + - 0 Oksüdeerija H + e ---> H Liitaine o.a. = 0 Liitainetes on kõigi o.a.-de summa 0
See tekitas aga laiades rahvahulkades rahulolematust, mistõttu Bülowil tuli lõpus oma ametikohalt 1909. a. tagasi astuda. 3. PRANTSUSMAA MAJANDUSARENG. 19. sajandi lõpul oli maa majandusareng veel tublisti pidurdunud, kuna valitsevaks haruks oli endiselt põllumajandus. Talupoegade olukord halvenes. Majanduslikku arengut pidurdasid ka tähtsate tööstuspiirkondade Elsassi ja Lotringi rikkalike rauamaagikaevanduste loovutamine Saksamaale, samuti valduses, lisaks sellele 5 mld suurune kontributsioonimaks (hüvitusmaks sõja võitjale) jms. Majandusraskuste käes vaevlevas riigis oli välja kujunenud veel komme paigutada raha pankadesse või väärtpaberitesse (aktsiatesse, obligatsioonidesse) ja elatuda siis protsentidest. Nii kujunes Prantsusmaal välja ulatuslik rantjeede kiht (u. 2 mln inimest), kes ei tegelenud ise enam tootmise ega ka äriga. Nii oli Prantsusmaa XX sajandi alguseks
Oktoobris alustavab Itaalia rünnakuid Kreeka vastu · 6.aprill 1940 ründab Saksamaa Jugoslaaviat · 20. Mai 1941 ründavad sakslased Kreetat · 1940. September alustab Itaalia Egiptuse vastu sõda · 22. Juuni 1941 ründab Saksamaa N.Liitu · 7.detsmber 1941 ründab Jaapan USA-d Potsdami konverents · 17. juuli 2. August 1945 toimub Potsdamis võitjariikide vahel konverents, millega kiideti lõplikult heaks Ida-Preisimaa loovutamine NSV Liidule ning Saksamaa elanike sundevakueerimine võitjariikidele antud territooriumitelt · Saksamaa jaotati Sb, USA, NSV Liidu ja Prantsusmaa vahel neljaks · Kindlaks määrati Saksmaaa reparatsioonide maksmise kord · Konverentsil arutati ka sõda Kaug-Idas ja Stalin lubas viivitamatult Jaapani vastu sõda alustada, kui ta saab selle eest valdusi (Sahhalini saare lõunaosa, Kuriili saared) Teise maailmasõja tagajärjed
· Bulgaaria kaotas Põhja-Makedoonia Jugoslaaviale, Dobrudza Rumeeniale, Lääne-Traakia Kreekale (sellega lõigati Bulgaaria ära Egeuse merest). · Ta pidi maksma reparatsioone ligi 0,5 miljonit dollarit ja armee suuruseks võis olla 20 000 meest. Rahulepingud Türgiga · 10. augustil 1920 kirjutati alla Sévres'i rahulepingule, mis jäi Türgi poolt ratifitseerimata, vastuseisu tekitas Türgi alade loovutamine Kreekale. · Sévres'i lepingu asendamiseks sõlmiti 24. juulil 1923 Entente'i riikide ja Türgi vahel Lausanne´i rahuleping. q Sellega pandi alus Türgi rahvusriigile. q Lõpetati varem kehtinud rahvusvaheline kontroll Türgi rahanduse üle, tühistati välismaalaste privileegid. q Bosporuse ja Dardanellide väinad demilitariseeriti, võimaldati vaba läbisõit kõigi maade kauba- ja sõjalaevadele. q Türgi pidi ära andma mittetürklastega asustatud alad. q
Bretton Woodsi-süsteem; Euroopa Rahasüsteem (EMS) ning Eesti valuutakomiteesüsteem. 24. Valuutakomitee vahetuskursi süsteem (Eesti rahasüsteemi näide) Põhimõte: CBA on fikseeritud vahetuskursisüsteem Kohustus vahetada kodumaist valuutat fikseeritud kursi alusel ankurvaluutaks ja vastupidi Keskpanga kohustuste piiritlemine olemasolevate valuuta- ja kullareservidega Kriitika: CBA kohustusliku kattevara nõue Rahapoliitilise iseseisvuse loovutamine Keeld rahastada hätta sattunud krediidiasutusi ja riigi eelarvet (LOLR põhimõte). Alates Eesti krooni käibelevõtmisest 1992. aastal on ta olnud seotud Saksa margaga suhtes 8:1 ning sealtkaudu seotud ka Euroopa Rahasüsteemiga, tänapäeval Euroopa uue vääringu, euroga. 25. Optimaalse valuutapiirkonna teooria; kesksed kriteeriumid valuutapiirkonna piiritlemiseks R. Mundell (1961) – ressursside piisav mobiilsuse tase I
Nõuet ei saa loovutada, kui seda keelab seadus või ei ole seda võimalik teisele isikule üle anda ilma kohustuse sisu muutmata. Samuti ei saa loovutada ülalpidamise nõuet, kehavigastuste tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid. Loovutada võib ka tulevikus tekkivaid nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt täpselt määratletavad. Kui nõude loovutamine toimub , loetakse kehtivaks varasem loovutamine. 34.Nõude loovutamise õiguslikud tagajärjed (1) Nõude loovutanud võlausaldaja peab uuele võlausaldajale üle andma nõuet ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi tõendavad dokumendid, muu hulgas käesoleva seaduse § 167 lõikes 4 nimetatud täitedokumendi, ja andma talle nõude esitamiseks vajalikku teavet. Kui senine võlausaldaja vajab dokumenti ka edaspidi, võib uus võlausaldaja dokumendi üleandmise asemel nõuda koopia või väljavõtte andmist või
tagatuf. Kolmandas järjekorras loetakse tasaarvestatuks nõuded, mis on võlgnikule kõige vähem koormavad ning neljandaks kohustused, mis on kõige varem tekkinud. Kokkulangemine VÕS § 206 lg 1: Võlasuhe lõpeb võlgniku ja võlausaldaja kokkulangemisega ühes isikus. Kui võlgniku ja võlausaldaja isik on võlasuhtes kokku langenud, kuid sellel isikul on võlasuhte jätkamiseks õigustatud huvi, siis võlasuhe ei lõpe. - selline olukord tekib näiteks pärimisel, nõude loovutamine või nõude üleminek seaduse alusel. Kokkulangemise tagajärjeks on üldjuhul vastava võlasuhte lõppemine ( VÕS § 206). - VÕS § 206 lg 1 teise lause kohaselt ei lõpe võlasuhte kokkulangemise korral siis, kui isikul, kelle isikus kokkulangemine toimub, on eriline huvi võlasuhte edasikestmise vastu - VÕS § 206 lg 2 kirjeldab erandlikku juhtu, mil võlasuhe kokkulangemise tõttu ei lõpe. Taganemine ja ülesütlemine
mille kohaselt ei laienenud iseseisvuse taastamise põhimõte MRP-riikidele ning tunnustati 1941. a seatud piire. · 1945 Jalta konverents, osalesid NL, SB ja USA => otsustati ÜRO asutamine; liitlased lubasid Kesk- ja Ida-Eur maad NL meelevalda jätta; pandi paika okupatsioonitsoon Sks. · 17. juuli 2. aug 1945 Potsdamis võitjariikide konverents => kiideti heaks Ida- Preisimaa põhjaosa loovutamine NL ja Sks elanike sundevakueerimine võitjatele antud territooriumidelt. Sks jaotati SB, Pr, USA ja NL vahel 4 okupatsioonitsooniks; määrati kindlaks reparatsioonid Sks. II ms lõpp ja tagajärjed: · Viimane lahingute piirkond Königsberg (vanad Preisi alad); võitjaks NL · NL väed liikusid Berliini poole, apr 1945 said kokku liitlasväed ja Punaarmee. 2. mai 1945 Berliini kapituleerumine; 8. mai 1945 terve Sks kapituleerumine (9. mai Vene Võidupüha)
infoteeninduseks. Vahendatud suhtlemine: Kas käitud allaheitlikult, agressiivselt või ennastkehtestavalt? Kehtestamine tähendab kindlalt enese huvide eest seismist, aga samas ka suhtlemispartneritega arvestamist. Kehtestades väljendame me teistele inimestele oma tundeid, arvamusi ja seisukohti. Kehtestava käitumise mõistmiseks on hea teada kolme erinevat käitumisviisi oma eesmärkide saavutamisel ja teistega suhtlemisel. Allaheitlikule käitumisele on omane oma õiguste ja huvide loovutamine teistele. Tehakse seda, mida teised tahavad, kuigi ise sooviks midagi muud. Agressiivse käitumise puhul kahjustatakse teiste huve ja rikutakse nende õigusi. Agressiivsuse tagajärjeks võib olla teiste hingeline, vaimne või füüsiline kahjustamine. Ennast kehtestava käitumisviisi puhul arvestatakse teistega loobumata oma huvidest, õigustest ja vajadustest. Kehtestamine kui käitumisviis on vahendiks eneseväärikuse säilitamisel. "Ma olen
--1.Kuidas vabanes Saksamaa Versaille´i rahulepingust ? Pärast Esimest Maailmasõda oli inimesed hirmunud ja lootsid, et mitte midagi sellist kunagi enam ei juhtuks. Esimene Maailmasõda lõppes Versailles' rahulepinguga, millega määrati sõja kaotajale, Saksamaale, karmid tingimused. ( Saksamaa territooriumi loovutamine umbes kaheksandiku võrra,sõjaväe vähendamine,keelati lennuväe ja allvelaevade omamine,laevastikke piirati,reparatsiooni maksud võitjariikidele ). Saksamaa jaoks oli olukord täiesti lootusetu ning samm haaval viidi Saksamaa uue sõjani, selleks, et päästa riik Versailles' rahulepingu tingimustest. Esimene Saksamaa samm Teise Maailmasõtta toimus 16. aprillil 1922. aastal, Itaalias Genova eeslinnas Rapollos, kus Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariik sõlmisid Versaille's süsteemi vastase koostöölepingu. Sellega alustas Saksamaa on sõjatööstuse arengut ja hakkas looma uut armeed. Selline toiming andis juba aimduse, et Saksamaa...
osa) Koensüüm – juhul kui mittevalguline osa kujutab endast suhteliselt suurt orgaanislist molekuli (mitte lihtsalt mõnd iooni), siis nimetatakse sellist osa koensüümiks. Holoensüüm – terviklik ensüümimolekul, mis sisaldab endas nii apoensüümi kui ka kofaktorit või koensüümi Koensüümide põhilisteks struktuurseteks ja funktsionaalseteks komponentideks on erinevad veeslahustuvad vitamiinid nt NAD ja NADP - > vitamiin B5 derivaadid. NB! Vesiniku aatomi liitmine või loovutamine tähendab redoksreaktsiooni! Orgaanilised ühendid võivad dehüdrogeenimisel vabastada vesiniku aatomeid, vesinikioone ja ka hüdriidioone. Peamised koensüümid, mis on seotud redoksidega on NAD + ja FAD. FAD seob vesiniku aatomeid. NAD+ seob hüdriidioone. FAD redutseeritakse FADH 2. NAD+ redutseeritakse NADH+H+. Seega NAD+ ja FAD võivad eksisteerida nii oksüdeeritud kui redutseeritud koensüümina. Transferaaside koensüümidest Co A (ainevahetusrajad!) + regulatoorne funktsioon
lõpmatuseni? Mida kujutasid endast Saksamaale kehtestatud reparatsioonid? Kaotatud valdused läänes: saarimaa, Elsass-Lotring, Reinimaa lääneosa, Taanile Schleswigi põhjaosa. Kaotatud valdused idas: Poola sai osa Preisimaast, Sileesia jagati Poola ja Tsehhoslovakkia vahel, Leedu hõivas Klaipeda. Neil aladel olid olulised tööstuspiirkonnad (näiteks söekaevandused). Saksamaale kehtestatud sõjalised piirangud: olemasoleva relvastuse loovutamine. Kohustusliku sõjaväeteenistuse keelustamine, maksimaalselt 100tuh meest palgaarmees. Laevastiku laevade arvu piiramine, allveelaevade keelustamine (Saksa sõjalaevastik lasi nad ranniku lähedal põhja). Automaatrelvade tootmine keelustati, keelati relvade import-eksport. Lennuväe, tankide, broneeritud autode keelustamine. Reparatsioonid: 132 miljardit marka. Maksed rahas, toiduainetes, tooraines, tööstustoodangus. Lõpetas nende maksmise 2010 aastal. 7
Tsehhoslovakkiat kohustati loovutama Sudeedimaa oktoobri algul. 4) Tsehhoslovakkia riigi hävitamine (15.03.1939) - Tsehhoslovakkia okupeeriti saksa vägede poolt ja riik hävitati, jagades kaheks osaks: *Tsehhimaa annekteeriti (vägivaldne liitmine) Suur-Saksamaa koosseisu. *Slovakkiast sai Saksamaa sõltlasriik (2. Maailmasõjas Saksamaa liitlane). 5) Territoriaalsed nõudmised Poolale (22.03.1939): * vaba pääs läbi Poola koridori ühenduse pidamiseks Ida-Preisimaaga. * Gdanski piirkonna loovutamine. * Hitler allkirjastas aprillis 1939 välksõja plaani Poola vastu 6) Leedu loovutas Saksamaale Klaipeda 23. märts 1939. ?Hinnang Sündmuste areng 1939. aasta kevadel (märtsis) näitas, et Suurbritannia juhitud lepituspoliitika oli läbikukkunud. Suurbritannia ja Prantsusmaa alustasid läbirääkimisi Nõukogude Liiduga Poola puutumatuse kaitseks ja koostööks Saksamaa vastu: kolmepoolsed kõnelused (aprill - august 1939). ?MRP sõlmimine 23. august 1939 1930 rahvusvahelised suhted
RAHVUSVAHELINE ERAÕIGUS RAHVUSVAHELISE ERAÕIGUSE OLEMUS • REÕ kujutab endast reeglite kogu, mis rakendub puutumusel teiste riikide õigusega. REÕ piirdub ERAõigusega. • Välismaine element võib avalduda näiteks: - teo tegemise kohana - välismaise isikuna - välismaal asuva asjana • Pelgalt välisriigi õiguse valimine lepingule kohaldatavaks õiguseks ei kujuta välismaist elementi • REÕ mõiste võib olla erinevates riikides erineva mahuga, samuti kujutada endast nii materiaalõiguse kui menetlusõiguse norme REÕ NORMI OLEMUS • Tegemist ei ole õigussuhte suhtes lõplikult kohaldatava normiga, vaid sisuliselt viitenormiga, mis viitab vastava riigi õigusele • REÕ normi (kollisiooninormi) struktuur: - ulatus e. õigussuhe või aspekt, millele kohaldub; - pide e. viide kohaldatavale õigusele. • Lõplikult kohaldatavaks õiguseks ei pea tingimata olema viidatud riigi materiaalõigus (nt ren...
vääringule tähendama ühist eelarvepoliitikat. Nüüd on mehest endast saanud aga rahaliidu suurim kriitik. Täpselt aasta tagasi hoiatas saksa professor, et kaardimaja, mida nimetatakse Euroopa Keskpangaks, ähvardab vältimatu kollaps. Miks? Sest Euroopa Liidu suuremat ühtsust soovinud poliitikud, mõistes, et ei suuda ühist fiskaalpoliitikat läbi suruda, otsustasid alustada ühisest valuutast. Nad said aru, et eelarvepoliitika loovutamine Euroopa Keskpanga hoolde tähendaks ka sisuliselt iseseisvusest loobumist ja seda mõistagi keegi ei tahtnud. Eurotsooni probleemid said alguse just sealt ehk selle loomise hetkest alates. Praegu tegeleme vaid poolega rehkendusest ja suurt pilti arvestades ei saa see mingil juhul olla edukas. Taasiseseisvudes liitis Eesti oma krooni Saksa margaga. Väikse riigina oli see mõistlik samm, sest oma valuuta hinna kõikumise oht oli suur. Eesti valitsus sai krooni osta ja müüa, et säilitada
kviitung. Samas kui võlgniku asemel täidab kohustuse kolmas isik, võib täitmise kviitungit nõuda nii võlgnik kui ka kolmas isik. Kui aga kohustus tuleb täita kolmandale isikule, võib võlgnik nõuda täitmise kviitungit nii kolmandalt isikult kui võlausaldajalt. KOLMANDAD ISIKUD LEPINGULISTES SUHETES Lepingud, millega kaasatakse kolmandad isikud, on näiteks kolmandate isikute kasuks sõlmitavad lepingud (VÕS § 80), nõude loovutamine (VÕS § 164), kohustuse ülevõtmine (VÕS § 175), kohustusega ühinemine (VÕS § 178), lepingu ülevõtmine (VÕS § 179), ettevõtte üleminek (VÕS § 180). KOHUSTUSE TÄITMINE KOLMANDA ISIKU POOLT Lepingust, seadusest või kohustuse olemusest võib tuleneda, kas võlgnik peab kohustuse täitma isiklikult või võib tema asemel selle täita ka teine isik. Üldiselt eeldatakse, et kui tegemist ei ole isikliku sooritusega, siis võib kohustuse
redokspotentsiaale E (ka elektroodipotentsiaal) elektronide üleminekule (o.a. muutusele) vastab elektriline potentsiaal, mis näitab elektronide liitmise võimet. _ Redokspotentsiaalide abil on võimalik arvutada redoksreaktsiooni Gibbsi energia muut, mis omakorda võimaldab määrata reaktsiooni iseenesliku kulgemise suunda Elektroodid on põhimõtteliselt laenguga plaadikesed (pulgakesed) _ Anoodil toimub alati oksüdeerumine ehk elektronide loovutamine _ Katoodil toimub alati redutseerumine ehk elektronide liitmine _ Et katoodi ja anoodi määrab ära neil toimuv protsess, siis on nende laengud galvaanielemendis ja elektrolüüsi korral erinevad. Galvaanielement seadis, kus redoksreaktsioonis redutseerimis- ja oksüdeerimisreaktsioonide tulemusena vabaneva energia (saadakse erinevate potentsiaalidega elektroodide ühendamisel) arvel tekib elektrivool => keemilise reaktsiooni energia muudetakse elektrienergiaks Galvaanielement
Sageli esitatakse nõudeid, mis tulenevad nõuete ja kohustuste üleminekust. Selleks, et taolisest õigustoimingust tulenev nõue oleks kehtiv, on vajalik nimetatud õigustoi- mingud vormistada kooskõlas seadusega. VÕS paragrahv 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõus- olekuta anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovu- tamine). Näitena on toodud Riigikohtu lahend, kohtuasja number 3-2-1-43-0420. Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS paragrahv 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Autor märgib, et nimetatud seadusesätteid võidakse tõlgendada liialt vabalt ning eba- õigesti ja seadusevastaselt. Ühtedes lepingutes ei tekita nõude loovutamine (tsessioon) probleeme (näiteks laenulepingust tekkinud nõude puhul), teises aga võib tekkida
kuid ühinenud solidaarvõlausaldaja peab tasuma teistele solidaarvõlausaldajatele nende osad (vt VÕS § 74 lg 2). Sama peab tegema ka võlgnikult kohustuse täitmise vastu võtnud solidaarvõlausaldaja (vt VÕS § 75 lg 1). 91. Kuidas toimub nõude üleminek ühelt võlausaldajalt teisele? Nõude loovutamiseks nimetatakse nõude ülekandmist lepingu alusel ühelt võlausaldajalt teisele. Võlgniku nõusolekut loovutamiseks ei ole vaja (vt VÕS § 164 lg 1). Nõude loovutamine on käsutustehing, millega täidetakse selle aluseks olnud kohustustehingust tulenev täitmiskohustus. Nõude loovutamise eeldusteks on: _ kehtiva loovutamislepingu sõlmimine; _ loovutatava nõude olemasolu. 92. Kuidas seadus kaitseb võlgnikku nõude ülemineku korral? Nõude loovutamine toimub sõltumata võlgniku tahtest. Võlgniku kaitse tagatakse eelkõige temale kuuluvate vastuväidetega uue võlausaldaja vastu ja võimalusega
Isikute paljusus võlasuhtes. Osa-, ühis- ja solidaarvõlgnikud: mõisted, tooge selgelt välja erinevused, tooge iga liigi kohta üks konkreetne näide. Solidaarvõlausaldajate omavahelised suhted ja suhted võlgnikuga. Loetlege kohustuse kohase täitmise kriteeriumid (5). Kohustuse täitmise takistused: mida tähendab võlausaldaja vastuvõtuviivitus ja millised on võlgniku toimimisvõimalused selliseks juhuks? Kohustuste sisu ja rahalise kohustuse täitmine. Nõude loovutamine. Võlgnikule teatamine. Piirangud nõude loovutamisel. Kohustis ja käsutustehingu eristamine nõude loovutamisel. Kohustuste üleminek. Võlausaldaja nõusolek (tuua välja ka erand). Üleandja ja saaja vastutus ettevõtte ülemineku puhul. Nõude loovutamine ja lepingu ülevõtmine. 40. Kohustuse ülevõtmine (1) Kolmas isik võib võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
