spetsialistide järele, riik sekkub ka majandusse, keskklassi kujunemine, eluolu maal ja linna ühtlustuvad, masstootmine, massikultuur, massimeedia. Infoühiskonna põhijooned: oluline on info kiire hankimine ja töötlemine, info kerge kättesaadavus. Teadmusühiskonna põhijooned: majanduslikud ja poliitilised otsused peavad toetuma uuringutele ja analüüsidele, oluline on töölise loovus ja paindlikkus; ohuks: tootmise ja tehnoloogia ohtlik mõju keskkonnatasakaalule. 2. Heaoluriik. Selle tekke eeldused: 1) tööstusrevolutsioon muutis valitsevaks vabrikutöö ning muutis inimeste elustiili (riik pidi hakkama tegelema sotsiaalhoolekande, tervishoiu ja haridusega); 2) kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisreziimid tänu kodanlikele revolutsioonidele. Esimesed heaoluriigid kujunevad 1880. aastatest alates. Heaoluriik püüab
4.Seisundid 5.Omadused 6.Mõisted: aisting + liigid taju + liigid mälu (2) + osad kujutlus fantaasia + võtted mõtlemine + operatsioonid analüüs süntees võrdlemine abstraheerimine üldistamine Mõtlemisvormid On mõiste, otsustus ja järeldus. Mõiste on eseme oluliste tunnuste kogum. Otsustus on mõtlemis vorm, milles midagi jaatatakse või eitatakse. Järeldus nimetatakse mõtlemis vormi mille abil saadakse olemasolevatest teadmistest uus teadmine. Loov mõtlemine ehk loovus on mõtlemise eripära, võime luua uusi ideid ja asju, mis on inimese jaoks uued ja tundmatud. (Võib tuleneda olemasolevatest) Õppimine Tundmused ehk emotsioonid on: Inimese poolt läbielatud suhtumine maailma ja iseendasse. Emotsioone käsitletakse kui tundmuste konkreetselt läbielamist. Liigitamine: Steenilised ehk aktiivsed tundmused: annavad jõudu ja energiat, panevad energiliselt tegutsema. Positiivsed: uudishimu, inspiratsioon, rõõm, rahuldus, uhkus, armastus, armumine.
1. uurimismeetodid. 2.käitumise geneetilised ja evolutsioonilised alused genotüüp-organismi geenide täiskomplekt fentüüp-organismi nähtavad tunnused ja käitumisviisid polügeenne pärilikkus nähtus, kus mingi tunnuse kujunemist mõjutab palju geene vahetu põhjus organismi eluajal teda mõjutanud tegurid, mis on esile kutsunud teatud tunnused vüi käitumisviisid lõpp-põhjus asjaolud, mis selgitvad, miks on mingi tunnus või käitumine aastatuhandeid väldanud evolutsiooni jooksul aidanud populatsiooni liikmetel ellu jääda ja järglasi saada. Naturalistlik eksitus ekslik arusaam, et kõik `'looduslik'' on tingimata `'hea''. Päritavuskoefitsent suhtarv, mis näitab, kui suur osa mingi tunnuse muutlikkusest konkreetsetes keskkonnatingimustes olevas konkreetses populatsioonis on tingitud geneetilisest erinevusest. Monogaamia ühe isase ja ühe emase püsiv reproduktiivne partnerlussuhe Polügaamia paaritumissüsteem, kus ühes soost isend ...
Kõrgel tasemel oli muusika ka vanas Hiinas ja Indias maailma vanimateks peetud muusikakultuurides. * muusikal oli oluline osa tseremooniates, täitis kultuslikku funktsiooni * musitseeriti tantsu, võistluste ja söömaaegade saateks * muusikat käsitleti kui loodusteadust, nähti seoseid muusika ja universumi korralduse vahel 5. Kuidas oli Hiina muusika seotud ühiskonnaelu korraldusega? Läbi aegade on hiinlasi iseloomustanud äärmine konservatism: puudub fantaasia, loovus, isiku vaba arenemise võimalus. Kogu elu juhib materialism, ka muusikat, mis pole kunagi olnud hingeliste elamuste väljendajaks, vaid seadustega reguleeritud mõistuse asjaks. Hiina filosoof Kong Fu-Zi õpetuse järgi sai muusikat kuulates aru kogu maa valitsemisest ja kõlblusest. Kindel tähendus oli ka kõigil helilaadi astmetel. Põhitooniks oli FA kõige tähtsam noot, mis tähistas keisrit, valitsejat, SOL
Organisatsiooni iseloomustab koordineeritus, inimeste tegevus on organiseeritud ja struktureeritud Organisatsiooni tegevus on eesmärgistatud, on suunatud teatud tulemuse saavutamiseks 2. Mis on organisatsiooni edukuse eelduseks? Oranisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine Neli põhilist koosstisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad Peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks: loovus, uuendused, muudatused Peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressursside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. Juhtimine on teiste inimeste tegevuse kaudu organstatsiooni
PSÜHHOLOOGIA: MÄLU. KEEL JA KÕNE. MÕTLEMINE. ARENG MÄLU- võime meelde jätta, meeles hoida ja meenutada; mäletamine. Seda reguleerib ja juhib ajus olev hipokampus. Jaotus mälu kestvuse alusel: o Sensoorne mälu: Ikooniline Kajaline o Lühimälu (töömälu)—pikaajaline mälu Lühimälu maht 7+-2 ühikut A.Baddeley- operatiiv ehk töömälu o Tsentraalne täidesaatev süsteem- tähelepanu suunav ja informatsiooni töötlemist kontrolliv süsteem, mis koondab informatsiooni mälusüsteemi erinevatest osadest (sh. pikaajalisest mälust) Hääldusring- toimub lühiaegne verbaalse informatsiooni säilitamine ja selle kordamine Episoodiline puhver- vahemälu, salvestab „kokkupakitud„ pilte Visanditahvel- võimaldab visuaalsete kujundite ajutist ...
inimese puhul just temale toimiva impulsiga. Impulsside rakendamine eeldab inimeste süvatundmist, millele aitab kaasa juhi empaatiavõime. Impulsi allikad võivad olla: · rahasoov ehk rohkem materiaalseid hüvesid; · võimuiha ehk tahan kontrollida teisi ja äriprotsesse; · kadedus ehk tahan teistest parem olla; · edu ehk ma sain sellega hakkama; · loovus ehk minu nutikus realiseerus; · väärikus ehk minu teadmisi on fi rmal vaja 12.Kirjelda Töötaja värbamisprotsessi ja Töötaja väljavalimist. Personali värbamise ja valiku eesmärk on saada ettevõttesse antud ala parim ja sobivaim töötaja. Enne uute töötajate otsima hakkamist uuri eri ametikohtade töötasu statistikat [pub.stat.ee] ning arvesta välja tööjõu eeldatavad püsikulud. Tööjõukulud ei tohiks üldjuhul olla suuremad
kahtlused, ebakindlus (on loomulik selles eas). Oluline leida tasakaal oma soovide ja võimaluste vahel. Murdeealine vajab endiselt suhteid vanematega, piire, reegleid - see annab turvatunde, kuigi protestitakse nende vastu. Väga oluliseks muutuvad suhted eakaaslastega (samasoolised sõbrad). Tekivad armumised, seksuaalsuhted. Vajalik saavutada ka seksuaalne identiteet. 6) Intiimsus vs isolatsioon (noorus, 18-...) Lähedaste suhete loomine ja hoidmine. Armastus. 7) Loovus vs stagnatsoon (täiskasvanuiga) Laste kasvatamine. Osalemine töö- ja ühiskondlikus elus. Oma võimete realiseerimine, eneseteostus. 8) Integraalsus (terviklikkus) vs meeleheide (hiline täiskasvanuiga) Oluline, kas inimene on rahul oma elatud eluga. Kas on saavutanud enda jaoks tähtsad eesmärgid, millise hinnangu ise oma elule annab Piaget arenguteooria – 1) Sensomotoorne periood (0-2a) Laps õpib keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte
1. Organisatsiooni mõiste Kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2. Organisatsiooni edukuse eeldused Org peab andma tulemusi, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused. Neli koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus, ainelised ja rahalised varad. Org peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib. 3. Juhtimise kui protsessi mõiste Inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Tulemuste saavutamine teiste inimeste
5) Oskus olla omaette ja koos teistega, 6) Suhteline sõltumatus kultuurinormidest ja keskkonna ettekirjutustest, 7) Elutaju värskus, 8) Müstiliste ja tippelamuste teke, 9) Sotsiaalne soojus-ühtsustunde kogemine kaasinimestega, 10) Sügavad, samas valitud inimsuhted, 11) Demokraatlik meelelaad, 12) Oskus teha vahet eesmärkide ja vahendite, hea ja halva vahel, 13) Filosoofiline, heatahtlik huumor, 14) Loovus, 15) Vastuseis enda ,,ülekultuuristamisele,, sotsiaalse keskkonna poolt. Defitsitaarne ja olemisele pühendunud psühholoogia Humanistliku psühholoogia põhiideede lahtimõtestamiseks vastandas Maslow inimeste põhivajaduste defitsiidiga seotud problemaatikaga tegelevale traditsioonilisele defitsitaarsele psühholoogiale ,,olemispsühholoogia"- inimese kõrgematele vajadustele ja tema eneseaktualiseerimisele pühenduva õpetuse. Arengut kindlustav käitumine
analüütilist intelligentsust, kuid tegelikult koosneb intelligentsus kolmest osast: Analüütiline intelligentsus seostub inimeste seesmiste kognitiivsete protsessidega: vajaliku teabe omandamine 36 37 probleemi käsitluse plaanimine teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ülesande lahendamisel Loovus ehk kreatiivne intelligentsus seostub inimese kogemustega - teadmisi ja kogemusi kasutatakse uute olukordade lahendamisel ja millegi loomisel (sarnaneb Raymond Cattelli liikuva ja ladestunud intelligentsuse teooriaga) Praktiline intelligentsus seostub igapäevaste probleemide lahendamisega ja on sõltuvuses inimese sotsiaalsest ja kultuurilisest keskkonnast ). Wikipedia Oskuste areng ja eksperdiks kujunemine • Harjutamine • Vigadest õppimine • Osadeks jaotamine
Standardhälve võib sõltuda konkreetsest normgrupist, kuid kokkuleppeliselt on see Stanford-Binet testi puhul 15, st., et 85-115 IQ punkti saanud inimeste intelligentsuse tase on keskmine (5). Kõrgeid IQ väärtusi on seejuures oluline eristada loovusest. Nimelt ei tarvitse väga kõrge IQ-ga inimesed üldse loovad olla. Psühholoogiakirjanduses on näiteks toodud Meriline Machi, Kelle IQ oli 230, Albert Einsteinil aga oli see summa 173. Seega on loovus ja IQ punktisumma eri nähtused (1: 123). 3.5 Testide tulemused Testitulemuste alusel ei saa teha põhjapanevaid järeldusi, kuid test aitab inimesel saada ettekujutust oma võimetest (1: 124). See, millise tulemuse Te saate, sõltub sellest, milline grupp võetakse normide moodustamise aluseks ehk millise grupiga teid võrreldakse. Kui normid moodustatakse suhteliselt võimekama ühiskonna osa, üliõpilaste, alusel (nagu paljudes psühholoogilistes
sisseelamisega, inimene on üksik, võib-olla tõrjutud. 7 ja 8 periood: Alates juba eeltäiskasvanu east ja siit edaspidi ei ole vanemate ja pedagoogide osa isiksuse kujunemisel enam nii määrava tähtsusega. Alus isiksuse arengule on pandud kuni murdeeani. See tähendab, et soodne arengukeskkond on selleks ajaks loonud kõik eeldused LOOVUSE ja MINA- TERVIKLIKKUSE kujunemisele küpses eas. Ebasoodsate arengutingimuste korral võib olla LOOVUS PÄRSITUD ja inimest võib vallata LOOTUSETUS ja MEELEHEIDE. KÜPSE INIMESE KÄSITLUSED MASLOW ( 1908 - 1968) Maslow uuris murdeealisi ja leidis kuivõrd ebaküpsed nad on . Põhiliseks lähtekohaks: KUIDAS INIMENE SUUDAB REALISEERIDA OMA LOODUSLIKKE VÕIMEID, POTENSIAALI, REAALSES KESKKONNAS. Igaühel on oma reaalne keskkond, kuhu ta on sündinud, kus ta areneb ja elab. Näitajaks ongi see, kuidas inimene end hindab antud
Org struktuur peaks lähtuma org eesmärkidest. See millist org. struktuuri kasutada, sõltub org. küpsusastmest ja keskkonnast. Oluline on, et struktuur sobiks kokku situatsiooniliste faktoritega (suurus, vanus, tehnoloogia) ja koskkonnateguritega. 2. Huvigruppide olemus, kahepoolse panustamise mudel. Ootused on oluline selgeks rääkida, kes kellelt mida ootab. Töötajapoolne panus: jõupingutus, võimed, oskused ja kompetentsid, lojaalsus, aeg, loovus ja uuenduslikus. Org. poolne panus: töötasu, soodustused, turvatunne, karjäärivõimalused, staatus, tuntus. 3. Missioon ja visioon. Missioon on org. eksisteerimise põhjus ning ta kirjeldab väärtusi, püüdlusi, kliente ja turuosa, kellele tegevuse tulem on suunatud. Visioon ideaal, mille poole org püüdleb. Visioon kirjeldab tegevuskeskkonda pikemas perspektiivis ja oma org. kohta selles. Strateegia tegevuskava, millele tuginedes saavutatakse eesmärk. 4
· Haritud spetsialistid(tehnokraadid), keskklass · Elatustaseme tõus · Masstootmine, massikultuur, massimeedia Infoühiskond Infoühiskond on ühiskond kus info kogumine töötlemine ja kasutamine on saanud peamiseks edualuseks majanduses ja muudel elualadel Teadmusühiskond · Teadmistepõhjaline ühiskond · Informatsiooni hankimine ja töötlemine · Info pidev ja oskuslik kasutamine info valdamise tähtsus · Loovus, vabam töökorraldus · Innovaatilisus innovatsioon arenevus võimelisus, millegi uue loomist, arendamist, õppimist võimelisust · Laiapõhjaline ettevalmistus - mõju keskkonnale - tarbimisühiskond agraarühiskond oli kuni 19 saj. Ja nüüd on nüüdisühiskond. Siirdeühiskond Ühiskond milles üks valitsuskord asendub teisega.(üleminek diktatuurilt demokraatiale). Revolutsioon Reform
inimene. Selline kirjeldus peaks sisaldama väärtustamise protsessi, inimeste emotisoone ja selle kuidas inimesed oma elus tähendust otsivad ja leiavad Humanistliku psühholoogia huvivaldkonnad: Psühholoogia huviobjektiks on inimene tervikuna. Pigem püüd mõista kui seletada. Üksikisiku kogu elulugu. Inimese enesetaju ja kogemine. Elu eesmärgid (eneseteostus). Loovus. Rakendamine psühhoteraapias. 1.4. Kognitiivne psühholoogia Silmapaistev esindaja G.A.Kelly Inimene on info töötleja inimene hangib ja tõlgendab ärritajaid valikuliselt Kognitiivne psühholoogia tekkis 20.sajandi 50-60-ndatel aastatel. On tänapäeval kiirelt arenev suund. Esindajad: Jean Piaget (1896-1980), Endel Tulving Kognitiivne psühholoogia uurib: Info vaimset töötlemist
ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks; ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, aga mitte nende rajajaid. 3.Kasumivalem:Tulud-kulud=kasum 4.Ettevõtja omaadused ja oskused: Ettevõtjal peaksid olema järgmised isiksuseomadused: 1. Vaimne võimekus loovus, intelligentsus, analüüsivõime, olulise eristamise oskus, keskendumisvõime jne 2. Teotahe valmisolek midagi ära teha koos sooviga ka vastutada. Töökus, initsiatiivikus, püsivus, ambitsioonikus. Lisaks ideede genereerimisele tuleb need ellu viia. 3. Suhtlemisoskus. Väikeettevõtja suhtleb sageli isiklikult nii hankijate, pangatöötajate, klientide ja muidugi ka oma töötajatega. 4. Kompetentsus oma äri alal. Oma tegutsemisvaldkonna tundmine. 5. Enesekindlus koos otsustusvõimega
Oma seesmise mina eitus tekitab blokaadi. Me paneme oma vaoshoitud tundeid seni tallele, kuni muutume sõna otseses mõttes tummaks, jäigaks ja tundetuks. Väsitav on kanda endas väljaelamata rektsioone ja tundeid. Tuginedes sügavamale omaenda isiksusse avastame, et meie negatiivsete tundetõdede all peitub veel midagi, ja selleks millekski on positiivsed tõed, mida me võiksime hüüda ka igavesteks tõdedeks. Need on armastus, hellus, poolehoid, rõõm, soojus, hoolitsus, loovus, sallivus, jõud, uudishimu, ühtsusetunnetus, usaldus ja kokkukuuluvustunne. Negatiivsete tunnete ringis tajume ennast üksildasena, lahutatuna teistest inimestest ja olemisest endast. Igaveste tõdede keskel tajume oma ühtsust kõiksusega. Ärganud äratundmine Lastel ei tule kasvamist ja arenemist õppida. Nende jaoks on see asjade loomulik kulg. Aga täiskasvanuna tuleb meil seda uuesti õppida. Täiskasvanuks saamine tähendab paljudele seesuguse
personali ja teenindussektori töötajate osakaal tööjõus. 3. Tähtsustati ja vajati haritud spetsialiste vajati tööjõudu, kes on saanud tehnoloogilise, administratiivse ja juhtimisalase koolituse. 4. Inimeste elustiil - eluolu ja tarbimine ühtlustus, elatusetaseme üldine tõus. Teadmusühiskonnas kaasa toodud muudatused: 1. Konveieritöö asendus paindlikuma ja vabama töökorraldusega 2. Oluline on loovus, oskus töötada meeskonnas, rakendada teadmisi 3. Ülemuse-alluva roll pole enam nii rangelt määratud. 4. Töökohad, kus töötaja peab ise oma tegevust kavandama ja korraldama. Teadmusühiskonna ohud: 1. Seotud tootmise ja tehnoloogia mõjuga(tuumaenergia kahjustused, ülisuured maasikad, vihmametsade maharaiumine) 2. Küberrünnakud 3. GMO 4. Eetilised probleemid(inimese kloonimine) Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast: · A
1. Keele mõiste. Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub žestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: häälekasutusega kaasnevad paralingvistilised vahendid ning (muu) ekstraverbaalne (keeleväline kommunikatsioon ehk kehakeel. 3. Keel kui struktuur ,keele allsüsteemid , keelesüsteemi avatus . Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Loomulik keel on sümboliline, see koosneb sümbolitest ja nende ühenditest. Sümbol viitab referendile. Sümboli vormi suhe sõna potentsiaalsetesse referentidesse ja teiselt poolt tähendusse on arbitraarne ehk meelevaldne (suvaline, omavo...
Mida kujutab endast eneseteadvus? Teadvus välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegusest teadlik olemine. Teadvuse omadused Kvalitatiivsus, subjektiivsus, omavaatelisus, Intentsionaalsus, Transparentsus , Selektiivsus,ühtsus Funktsioonid - Prioriteetide seadmine ja tegevuste järjestamine, Mineviku ja tuleviku integratsioon, planeerimine, Käesoleva hetke märgistamine, Abstraktse ja üldistatud teadmise vahendamine, Loovus,Olukorra ja seisundi pidev jälgimine,Nähtuste ja omaduste olemust ning enda mõtteid ja tundeid edasi andva kommunikatsiooni tagamine Eneseteadvus - Iseendast teadlik olemine ja arusaamine, äratundmine ja eristamine teistest, empaatia. Tähelepanu liigid ja omadused Liigid tahtmatu (passiivne, sõltub ärritajate eripärast ja välistest sündmustest, orienteerumisrefleks), tahteline (tähelepanu saadab teadlik kavatsuste poolt
vajadused: - kõrge kvaliteet mida, kus ja tooted ja - madal omahind millal ? teenused - õigeaegane jaotamine inimesed tehnoloogia struktuur Et tarbijale vajadusi pidevalt rahuldada suuta, peab organisatsioon: 1) Olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks on loovus, uuendused ja muudatused. 2) Jälgima ja arvestama väliskeskonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib. Organisatsiooni eesmärgid: - vahetud eesmärgid (достичь цели за в определенное время) - saavutavad eesmärgid (главная подцель на данный момент) - ettekujutuslikud eesmärgid (самая главная цель) Juhtimise funktsioonid: - planeerimine
tähendus) · Kaastundele rõhumine Transaktsioonide analüüs - Berne, E. (1980). Games people play. NY: Ballantine Book Mina-seisundid (ego states) - kui psühholoogiline reaalsus; määratlemine tunnete süsteemi ja sellega kaasneva käitumismustrina: · lapsevanema tasand/seisund - õpetab, juhib, käsutab, kritiseerib, riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu; · täiskasvanu tasand - impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, loovus, energilisus; mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus · lapse tasand - tasakaalustatud, enesekontroll, kaalutlev, emotsioone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. Rööpsed transaktsioonid (ka komplementaarsed ehk täiendavad) partner vastab talle pakutud tasandilt; konfliktide tekkimise oht minimaalne. Ristuvad transaktsioonid pöördumine selle mina-seisundi poole, millega teine pole nõus
rahuldamine kooperatiiv AÕ Rahvas Politsei, riigikool Standardiseeritud teenuse pakkumine A kõigile Organisatsiooni edukuse eeldused: Lähtub klientide vajadustest ja püüab saavutada toodete kõrget kvaliteeti, madalat omahinda ja toodete õigeaegset tarnijani jõudmist. Pidev areng- loovus, uuendused ja muudatused Jälgib väliskeskkonda, teeb muudatusi ja uuendusi Org edukus sõltub koostööst ja inimeste eesmärkidest: Eesmärkide saavutamine firma kaudu Ettekujutus firma eesmärkidest Juhtimise mõiste: o Juhtimine on eesmärkide saavutamine teiste inimeste abil. Protsess, mis võimaldab saavutada org eesmärke oma ressursside planeerimise,
ja struktureeritud. Org-i tegevus on eesmärgistatud, on suunatud teatud tulemuse saavutamiseks 2. Mis on organisatsiooni edukuse eelduseks? Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused. Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib. 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused (tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil). 4
inimene üksinda, kuna ideid genereerides saab ka teistelt mõtteid. 46. Milline on dünaamiline meeskond (Changi järgi)? Avatud ideedele; Suhtlemisaldis; Eesmärgile orienteeritud; Oma liikmeid aktsepteeriv. 47. Selgitage meeskonna arenguetappe. 1.Käivitamine – ühendatakse grupp inimesi täitmaks ühist eesmärki. Juht/liider teab seatud eesmärki ja tal on kõrgeim vastutustunne. Juhi/liidri ülesanne on juhtida meeskond õigesse suunda. Produktiivsus ja loovus on madalad. Tähtis on, et meeskonnal oleks hea juht. 2. Pingutamine – liikmed näitavad aktiivsust, suhted muutuvad isiklikumaks, meeskonnaliikmed on valmis riskima. Toimub võistlus juhi/liidri ja liikmete ideede vahel, et leida parim lahendus. Võisteldakse positsiooni pärast. Töö efektiivsus on madal. 3. Arendamine - saavutatakse teatud kogemused selgelt määratletud rollides. Kergem saavutada ühiseid eesmärke. Juhi/liidri roll pole nii oluline kui eelmistes faasides
Ent liberaalid pole mitte alati pooldanud demokraatlikku valitsemist. XIX sajandi algul kartsid liberaalid, et kui anda võim harimatule ja vaesele rahvamassile, siis hakkab rahvas seda tingimata kuritarvitama. Nüüdisaegne liberalism on sõlminud demokraatiaga rahu. · Võimaluste võrdsus Inimese ühiskondliku positsiooni peavad põhiliselt määrama saavutuslikud kriteeriumid nagu talent, töökus ja loovus, mitte aga sünniga seotud asjaolud. · Reformism Progress vajab aktiivset kaasaaitamist reformidele, mitte aga lihtsalt passiivset osavõttu. · Antiklerikalism Kirik peab olema riigist lahutatud. Vanameelsest ja vabameelsest suunast sündisid XIX sajandil Euroopa esimesed üleriigilised puhtpoliitilised organisatsioonid erakonnad ehk parteid, mille telddmine sai alguse parlamendis võistlevatest rühmitustest
Loovuse väärtustamine ja arendamine Tervist edendava ja lapsesõbraliku lasteaia üks olulisi tunnuseid on laste erinevate mängu- ning suhtluskohtade olemasolu ja loovuse arendamine. Samuti omab tähtsust harrastustegevuse võimaluste loomine. Lasteaia personal peaks otsima võimalusi ja vahendeid, et lapsed saaksid tegeleda käsitöö, muusika jms tegevustega. Häid kehalise aktiivsuse võimalusi pakuvad spordirajatised, võimlemis- ja mänguvahendid. Kujutlusvõime ja loovus avalduvad sageli mänguväljakul. Soodsalt mõjuvad loovuse arengule olukorrad, kus laps peab välja mõtlema, kuidas midagi teha ja järgi proovima terve hulga uudseid probleemilahendusi. Mänge mängides saavad lapsed paremini teada, kes nad on ja kuidas nad erinevates olukordades käituvad. Läbi mängu võivad lapsed õppida eluks vajalikke sotsiaalseid oskusi. Mängu stimuleerimiseks ei ole vaja, et 9
Sihtturunduse korral tehakse kindlaks grupid, kellest turg koosneb ja kujundatakse nii tooted kui turundusmeetmed valitud sihtgrupi jaoks. Sihtturg- sarnaste vajadustega ostjad, kellele tooteid valmistatakse. Konkurentsieelis-reaalne asjaolu, mis soodustab üht konkurenti teise suhtes, näiteks kauba kõrgem kvaliteet, parem teenindus jne. Eristumine- see tugevus, mis teeb ettevõtte eriliseks ja sihtrühma poolt väärtuslikuks ning sõna, mis seda erilisust kõige paremini iseloomustab ning loovus ja meedia, mis viib selle sõna tarbijani. Turu segmenteerimise olemus: segmenteeritava turu defineerimine, segmenteerimisnäitajate valik. Turusegment on sarnaste vajadustega tarbijarühm, kes reageerib ühesuguselt teatud turundustegevusele. Turu segmentimine võimaldab: täpselt määratleda "oma" turgu õigeaegselt kohaneda muutuvate turunõudmistega oskuslikult paigutada turundusressursse paremini hinnata ettevõtte ja tema konkurentide tugevaid ja nõrku külgi
ennast näevad. Uuring, kus USA ja Hiina osalejad pidid end avatud küsimustiku abil kirjeldama – hiinlased kasutasid pigem väiteid, mis paistsid esmapilgul vastuolulistena. Läänemaailmas nähakse maailma muutumise pigem lineaarsena (mis läheb üles, läheb üles jne), idamaades pigem mittelineaarse (mis läheb üles, peab tulema alla, et uuesti minna üles jne) ja ennustamatuna. Loov mõtlemine Kuidas on loovus kultuuriti võrreldav? On inimesed mõnes klt’is loovamad kui teises? S O P H . 0 0 . 3 0 9 C r o s s - C u l t u r a l P s y c h o l o g y | 10 Nobeli preemiad pigem lääneriikidesse; aasia kunst pigem tehnika meisterlik omandamine, lääne kunst pigem uuele ja innovatiivsele suunatud. Mis on loovus? Ideede tootmine, mis on (a) uudsed ja (b) kasulikud ning kohased.
käsitlemisoskusi. Õppijat ei nähta uusi tegevusi ja lahendusi pakkuva mõtleva olendina, vaid toiminguid ellu viiva mehhanismina. Kognitiivne õppimiskäsitlus (Ausubel, Bruner, Gagne, Kohlberg, Lewin, Piaget) Kognitiivne lähenemine rõhutab inimese mõtlemise, teadlikkuse ja sellega seotult tegevuse arendamist. Inimkäitumise seletamisel toetutakse kõrgematele psüühilistele protsessidele - taju, mälu, fantaasia, mõtlemine, loovus. Õppimine on meeldiv, eesmärgistatud. Õppimine on tunnetuslik protsess, milles õppija töötleb informatsiooni ja loob kognitiivseid struktuure, mis võimaldavad interpreteerida, organiseerida, säilitada ja reprodutseerida infot. Õppimine on toiming, mille abil püütakse lahendada probleeme ja saavutada endisest kõrgetasemelist ja paremat toimetulekut. Õppimine toimub aktiivses, avatud suhtlemist ja tegevust soosivas keskkonnas.
ruumiline ettekujutusvõime/visualitsioonivõime, tajuvõime, mäluvõime, sõnaline mõistmisvõime). R. Cattell: kristalliseerumus ja voolav Oluline: mõtlemise kiirus (sh reaktsiooniaeg), töömälu maht ja täpsus. Howard Gardner: intelligentsuse paljusus. Loovus kõrge IQ (r=03) Kui mõtlemise kiirus on kiire, siis tekib vähem vigu, rohkem võimalusi märgata soodsaid variante, jäävad muud asjad vist paremini meelde vmt. Loovus loomingulisus! Loovuse kriteeriumid (kellegi omad): 1) Loovus 2) realistlikkus Isiksuse patoloogia Psühholoogiline patoloogilisus määratakse võrreldes normatiivsusega. 3 põhikriteeriumi: 1) Käitumise/ seisundi harvaesinevus 2) Sobimatus konteksti 3) Isiku(te)le põhjustatavad kannatused või vaevused. On olemas ametlik psühhopatoloogiliste häirete ja haiguste loed. Normaalsed inimesed sageli on iseloomustatavad teatud patoloogilise sündroomide tendentsidena. Tegelevad: terapeudid/konsultandid.
Suletud süsteem koosneb piiratud arvust märkidest. Uusi märke suletud süsteemi kuigi lihtsasti ei teki. Vahendatavad teated on seotud hetkesituatsiooniga ja sageli selle poolt esile kutsutud. Selline iseloomustus kehtib nt loomadele iseloomulike suhtlussüsteemide kohta. Avatud süsteemid ainult loomulikud keeled. Neid on väga palju isegi süsteemi kuuluvaid põhimärke sõnu, mida vajadusel veel juurde tekib või tekitatakse. Avatud süsteemi tähtis omadus on loovus. Uusi märke võib moodustada vastavalt vajadusele. Grammatika morfoloogiaosa teatud tuletus- ja ühendamisvahendid on produktiivsed. Mida kõrgema järgu allsüsteemiga on tegemist, seda avatum ja produktiivsem see allsüsteem on. On võimalik väljendada (peaaegu) mis tahes tähendusi. Semantika on seetõttu avatum kui fonoloogia, morfoloogia ja süntaks. Kõiki lausungeid ja lauseid võib käsitleda kui kompleksseid, loovalt produtseeritud sümboleid. Lausete lõputu arvu põhjustab
Psühholoogia konspekt 11. klass Psühholoogiateadus Iga teadus on otsing. Teadused erinevad üksteisest uuritava objekti poolest. Psühholooge huvitab kuidas inimesed mõtlevad, õpivad, tajuvad, suhtlevad teistega, mõistavad iseennast. Iga teadus seletab, kirjeldab, prognoosib, muudab. Psühholoogia on teadus mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme. Psüühika on aju ja kogu närvisüsteemi omadus tunnetada ümbritsevat maailma ja iseennast. Psüühika koosneb psüühilistest nähtustest. Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Aisting Ärritatus Teadmised Taju Hajameelsus Oskused Mälu Tähelepanelikkus ...
Mõtlemise liigid - Arutlev mõtlemine - tugineb loogilisele arutelule ja järeldamisele - Intuitiivne mõtlemine - tugineb sisetundele (pigem alateadvusega seotud) - Kujundlik mõtlemine - tugineb kujunditel ja skeemidel - Koondmõtlemine - ühele kindlale lahendusele suunatud (paindumatu isiksus) - Hargmõtlemine - mitme erineva lahenduse märkamine (paindlik isiksus) - Loovmõtlemine - uue loomine, uute lähenemisnurkade leidmine Loovus - isiksuse omaduste kogum, mis annab eeldused mistahes inimtegevuse valdkonnas probleeme uut viisi lahendada ja uudseid tulemusi saada. Teatavad pärilikud eeldused, aga olulised on ka keskkonna mõjutused ja võimalused loovuse rakend Mäluhäired 1. Amneesia on teatud sündmuste mittemäletamine ajukahjustuse tõttu või psüühilistel põhjustel. - edasihaarav amneesia - inimene ei suuda meelde jätta uusi sündmusi, fakte vms. Enne
Ajalugu Mille poolest on tuntud Gustav Fechner? Gustav Theodor Fechner 1801-1887 psühholoogia sünd 1850 formuleeris psühhofüüsika kui teaduse, mis tegeleb sellega, kuidas inimese vaim on seotud asjade maailmaga; mõned peavad just seda päeva psühholoogia kui teaduse sünnihetkeks psühhofüüsika keskseks mõisteks on lävi; keha on seotud hingega leides nende vahel matemaatilise sõltuvuse 1825 - inglite võrdlev anatoomia; 1831 alalisvoolu tugevuse mõõtmise artikkel; 1839 kõrvetab oma silmad subjektiivsete järelkujundite uurimisega; 1851 - Zend-Avesta; 1860 - (59) Elemente der Psychophysik; 1876 - (75) Vorschule der Aesthetik; 1882 - (81) Revision der Hauptpunkte der Psychophysik E. Boring nimetab psühholoogia loojateks Psühhofüüsika rajaja oli Gustav Theodor Fechner (peateos 1860.a.), kes uuris sensoorset tundlikkust (subjektiivse mulje intensiivsust) sel teel, et tegi kindlaks inimeste võime eristada erinevaid stii...
Inimestele suunatud - arvestab esimesena töötajate huve ja arvestab nende vajadustega. 2. Mis on organisatsiooni edukuse eelduseks? Kõige tähtsam ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: Inimesed Tegevused Siseehitus Ainelised ja rahalised varad Lisaks sellele peab organisatsioon olema suunatud pidevale arengule, tähtis on ka loovus, uuendused, muudatused. Ta peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda ja sellele baseerudes tegema muudatusi ja uuendusi. Uuendusel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond selle omaks võtab. 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juhtimine - on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, mille eesmärk on saavutada organisatsiooni eesmärgid ja hoida organisatsiooni liikmed õnnelikuna. Tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 4
võib neid pidada Õnn on pigem afektiivne seisund; rahulolu on pigem kognitiivne hinnang (mis sõltub ühest küljest sotsiaalsest võrdlusest teiste gruppidega, teisalt aga ühe või teise indiviidi ootustest, lootustest, soovidest, püüdlustest) Õnnelikkus koosneb kolmest komponendist, igaüht peab eraldi mõõtma subjektiivset heaolu uurides: • Positiivne afektiivsus • Tegevus/hõivatus, sh loovus, eesmärk (engagement/state of flow ⇒sense of self) • Tähendus (meaning) 24. Psühhosotsiaalne, psühholoogiline ja subjektiivne heaolu – sarnasus ja erinevus. Psühhosotsiaalne heaolu on näitaja, mille abil väljendatakse kokkuvõtlikult inimese vaimset ja sotsiaalset tervist või seda, kas tal on hea olla. Psühhosotsiaalne heaolu on töötaja subjektiivne hinnang oma heaolule, mis
Apollo ja Dionysos (apollooniline printsiip vs dionüüsiline printsiip) Apollo oli korrastaja, valvas piiride ja piiritluse, seaduste üle. Dionysos oli vastupidine – veinijumal; joobmuse, ekstaasi, ka viljakuse jumalus. Apollooniline printsiibi aluseks analüütilisus. On olemas asjade vorm, kuju andmine. Kõige apolloonilisemaks kunstiks skulptuur. Kaudsest luuakse kord. Dionüüsilisus lõhub inimese karakterit. Ekstaatiline loovus – individuaalse karakteri lõhkumine. Kõige dionüüsilisem kunst muusika. afekt(iivne) Mõlemad jõud olid Nietzsche jaoks olemas kreeka tragöödiates; teda huvitasid kõige rohkem ekstaasid, primitiivsed rituaalid. Tema arusaama järgi kr. tragöödiate olemus on mõista seda, et kõik, mis on sündinud, on ka surelik – arusaam tsüklilisusest. Imetleb selle tõttu, et tragöödiates seisavad inimesed vastakuti surmaga ja ei ole kristlusele omast „pääsemist“.
(2001). Toim. A. Sturgis. Tallinn: Varrak. Vahel näidatakse autori positsioonil koostajat või toimetajat (eriti kui temalt on teose kontseptsioon ja sisu valik), siis on tema nime järel vastav märge. Sturgis, A. (Toim.). (2001). Kuidas mõista maalikunsti: zanrid ja teemad lääne kunsti ajaloos. Tallinn: Varrak. Ajakirjaartikli kirje Autor. (Ilmumisaasta). Pealkiri. Ajakirja nimetus, ajakirja number ja leheküljed, millel kogu artikkel asub. Heinla, E. (2004). Unustatud loovus. Haridus nr 9, lk 812. Ajaleheartikli kirje Autor. Ilmumisaeg (aasta, päev. kuu). Pealkiri. Ajalehe nimetus. (mahukate lehtede puhul antakse ka lehekülg/leheküljed) Sillaots, Ü. (2008, 11. apr). Kus on kunsti ja elu piirid? Õpetajate Leht. Talts, L. (1997, 28. mai). Barbie kui lapse kasvataja. Maaleht, lk 1617. Kogumiku ja jätkväljaande artikli kirje Autor. (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Rmt: Väljaande pealkiri ja number. Koostaja või toimetaja
- Suhtlemisaldis; - Eesmärgile orienteeritud; - Oma liikmeid aktsepteeriv. 48. Millised on meeskonna arenguetapid? Etapid Y. Changi järgi: 1. Käivitamine 2. Pingutamine 3. Arendamine 4. Valmisolek 1. Käivitamine ühendatakse grupp inimesi täitmaks ühist eesmärki. Juht teab seatud eesmärki ja tal on kõrgeim vastutustunne. Juhi ülesanne on juhtida grupp õigesse suunda. Produktiivsus ja loovus on madalad. Tähtis on, et meeskonnal oleks hea juht. 2. Pingutamine liikmed näitavad aktiivsust, suhted muutuvad isiklikumaks, meeskonnaliikmed on valmis riskima. Toimub võistlus juhi ja liikmete ideede vahel, et leida parim lahendus. Võideldakse positsiooni pärast. Töö efektiivsus on madal. 3. Arendamine - saavutatakse teatud kogemused selgelt määratletud rollides. Kergem saavutada ühiseid eesmärke. Juhi roll pole nii oluline kui eelmistes faasides
Edasipüüdlik kultuur •Töötajad ei lävi väljapool tööülesandeid •Tugev strateegiline juhtimine ,selged turuga seotud eesmärgid •Välistele muutustele reageeritakse kiiresti •Kehvemad töötajad sunnitakse kiiresti lahkuma •Lojaalsus ja koostöö madal •Konfliktid lahendatakse avatult •Omane tootmissektorile Killustatud kultuur •Omavaheline suhtlus minimaalne •Levinud on individuaalne töö või kaugtöö •Isiklik innovatsioon ja loovus soodustatud, kuid teadmusjagamine vähene •Võib toimuda strateegiline muutus, mida töötajad ei toeta (nt ümberpaiknemine, koondamised) •Esineb pigem äriteenuste sektoris, virtuaalsetes organisatsioonides, ärikoolides Kogukondlik kultuur •Töötatakse tihedalt koos, ühised eesmärgid •Tehakse nurisemata ületunde •Suheldakse väljaspool tööd •Identiteet on tugevalt organisatsiooniga seotud •Preemiad jagatakse võrdselt kõigi vahel •Talutakse ka alasooritajaid
JUHTIMISTEOORIA ORGANISATSIOON Organisatsioon on ühise eesmärgiga inimrühm. Kasusaajad Näited Põhiline juhtimisprobleem Äriühing Omanikud Ajaleht, arvutitootja Kasumi teenimine Mittetulundusühing Kliendid Ülikool, haigla Sihtrühma valimine Liit Liikmed Ühistu Liikmete vajaduste rahuldamine Avalik-õiguslik Rahvas Politsei, riigikool Standardiseeritud teenuse asutus pakkumine kõigile Tabel 1 - Organisatsioonitüübid Edukas organisatsioon lähtub klientide vajadustest ja püüab saavutada toodete kõrget kvaliteeti, madalamat omahinda ja toodete õigeaegset tarbijateni jõudmist. See annab organisatsioonile konkurentsieelise ning võimaldab ...
seletamisega. Kõneorgani teooria: lapsel on kaasasündinud teadmised keele kohta, kuuigi nad ei ole võimelised neid teadmisi sõnastama. 1.5 a. Ja puberteedi vahel on nn keele omandamise kriitiline periood – millal laps on bioloogiliselt valmis keelt omandama. Sensitiivne perood – periood, millal on kõige mugavam keelt omandada (lühem kui eelmine). KEELELISE ARENGU VÕTMETEOORIAD II Kognitiivne teooria: keeleomandamine on seotud kognitiivse arenguga. Tähtis on lapse loovus ja aktiivsus keelereeglite avastamisel. Kognitiivne areng seab piirid lingvistilisele arengule. Näiteks eeldab keele tähendusliku kõlje omandamine mõistetest arusaamist. Lapsel on kergem omandada neid grammatilisi vorme, millele ka tegelikus elus midagi vastab Sotsiaalse interaktsiooni teor.: esindaja rühutavad, et keelt omandatakse teiste inimestega suheldes. J.Bruner – omandab laps teadmisi keelest peamiselt okodus oma vanematega suheldes.
Sellised inimesed on aktiivsed himustajad ja nende himusid saab rahuldada ainult ilu. Põhivajaduste tunnused. Erandid vajaduste hierarhias: 1. On inimesi, kellele on eneseaustus tähtsam kui armastus - otsitakse pigem seda ning võimu kui armastust või siis hoopis otsitakse armastust just eneseaustuse enda pärast. 2. On sünnipäraselt loovaid inimesi, kelle puhul loomise tung näib olevat tähtsam kui mingi muu vastastegur. Nende loovus ei pruugi ilmneda mitte üldise rahulduse poolt vallandatud eneseteostuses, vaid üldise rahulduse puudumise kiuste. 3. Osade inimeste puhul lihtsalt kaovad ära ülimuslikud eesmärgid, nt kroonilise töötuse all kannatanud elukogenud inimene võib olla ka ainult piisava toidu saamisega elu lõpuni rahul ning ei otsigi midagi suuremat. 4. Psühhopaatilise isiksuse puhul kaob armastusvajadus. Kui inimene
Corbet´. Isegi vastupidi, nende pärandit on tema töödes näha. Elu lõpu veetis Renoir ratastoolis. Tänu sitkusele ja õige toidule ning austerlasest doktorile tuli kunstnik olukorda arvestades eluga enam-vähem toime. Ta suutis parematel päevadel ateljees pisut käia, kuid paranemine oli vaevaline. Peagi Renoir tõdes: "Mina loobun. Käimine viib kogu mu tahtejõu ning maalimisele ei jää midagi. Kui mul on valida nende kahe vahel, valin maalimise." Renoir pööras valu energiaks. Loovus sai tema elutingimuseks. Ta valuline karjäär jätkus veel 19 aastat. Kui pintsel ei püsinud enam ta käes, kinnitas ta selle käele sidemega. POSTIMPRESSIONISM 19. sajandi lõpukümnenditel töötas kolm suurt maalijat, kellest said 20. sajandi moodsa kunsti eelkäijad. Need olid Vincent van Gogh, Paul Gauguin ja Paul Cezanne. Kuigi nad alustasid tegevust koos impressionistidega, lõid nad neist peagi lahku. Kolm suurt moodsa kunsti
pakkuda toetust isegi siis, kui ta seda südamest sooviks. Kui kool tunnustab oma õpetajaid ja pakub võimalikult häid töötingimusi, siis võib loota, et ka laste seas on koolistressi vähem ning õppeedukus kõrgem. Koolistress väljendub lastel üsna mitmel moel. Osa lapsi muutub järjest kinnisemaks, teistel võib tekkida käitumisprobleeme. Kõigil aga on raskusi keskendumisel ja õpitu meeldejätmisel. Kannatada saab loovus ja langeb soov tegutseda. Täiskasvanu arvab ehk sel puhul, et laps on laisk. Tegelikult võib tegu olla aga hoopis koolistressiga ning igasugune pahandamine ja karistuste määramine vaid suurendavad seda. Sagedased on pea-, kõhuvalud ja salapärased palavikud, mille füüsilisi põhjuseid ei leita. Pikaaegse koolistressi tagajärjed on veelgi hullemad tekkida võivad mitmed psüühikahäired, kuid ka kehalised haigused on kiired tulema.
- Avatud ideedele; - Suhtlemisaldis; - Eesmärgile orienteeritud; - Oma liikmeid aktsepteeriv. 48. Millised on meeskonna arenguetapid? Etapid Y. Changi järgi: 1. Käivitamine 2. Pingutamine 3. Arendamine 4. Valmisolek 1. Käivitamine – ühendatakse grupp inimesi täitmaks ühist eesmärki. Juht teab seatud eesmärki ja tal on kõrgeim vastutustunne. Juhi ülesanne on juhtida grupp õigesse suunda. Produktiivsus ja loovus on madalad. Tähtis on, et meeskonnal oleks hea juht. 2. Pingutamine – liikmed näitavad aktiivsust, suhted muutuvad isiklikumaks, meeskonnaliikmed on valmis riskima. Toimub võistlus juhi ja liikmete ideede vahel, et leida parim lahendus. Võideldakse positsiooni pärast. Töö efektiivsus on madal. 3. Arendamine - saavutatakse teatud kogemused selgelt määratletud rollides. Kergem saavutada ühiseid eesmärke. Juhi roll pole nii oluline kui eelmistes faasides.
(maandavad stressi, arendavad loovust). Kultuuri mõju subjektiivsele heaolule: • Kontiinum individualismilt kollektivismile • Individualistlik ühiskond/kultuur pakub inimesele rohkem vabadust; keskmiselt kõrge subj. heaolu, kõrge rahulolu abieluga, kuid palju lahutusi, suitsiide ja kuritegevust; edukus toob au ja lugupidamist, kuid kaotusvalu on kibedam. • Kollektivistlik kultuur vähendab inimese vabadust, kuid pakub kaitset üksilduse ja välistab hälbiva käitumise. • Loovus, kunstid ja kultuur mõjutavad positiivselt inimeste tervist ja heaolu • Kultuuri ja kunsti kaudu me võime leida tähendusi oma kogemustele, väljendada oma mõtteid ja emotsioone, luua ja alal hoida suhteid, avastada oskusi ja andeid nii endas kui teistes. • Need kogemused annavad võimaluse integreerida keha, vaimu ja hinge; õppida end tundma ja teha muutusi elustiilis. • Kultuur mõjutab märgatavalt subjektiivse heaolu komponentide seoseid:
(2) 3. Suudan õppida, suudan töötada, osaleda sotsiaalses elus ja taotleda edu. (2) 4. Pingutan raskuste ületamiseks, valitsen oma ärevust piisavalt. (3) 5. Talun kaotusi ja olen valmis elumuutuseks. (2) 6. Oskan oma mõttemaailma ja välise tegelikkuse vahel vahet teha ka rasketes olukordades ja stressi korral (2) 7. Sotsiaalselt iseseisev (3) 8. Hästi arenenud identiteet (oma mina ja järjepidevuse tunne, st kes ma olen ja kuhu lähen).(3) 9. Individuaalne loovus (3) 10. Psüühiliselt paindlik, suudan katsta end kahjulike tegurite eest ka rasketes tingimustes. (2) Haigus (illness, disease)- organismi normaalse elutegevuse häire, nii ajutine kui krooniline, kaasasündinud Häire (disorder)- (ajutine) korrastära olek, korratus, rike, takistus, segav asjaolu Puue (disability)- inimese psüühika või liigutusvõime puudulikkus või raske viga HEV – haridsulik erivajadus, nii haigused, puuded kui ka häired, sh emotsionaalsed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
