o Innovatiivsus o Tulemustele orienteeritud (jõuab eesmärgini) o Riskivõtja o Täielik pühendumine Ettevõtja edutegurid: o Suur töövõime o Püsivus/sihikindlus o Motivatsioon o Suhtlemisoskus o Juhtimis-, eestvedamisoskus o Kompetentne juhtimine o Ausameelsus o Hea tervis o Mõistev o Õnn o Pere toetus o Selged eesmärgid o Loovus o Võime aktsepteerida ebamäärasust ärikeskkonnas ETTEVÕTTED liigitatakse: o õigusliku vormi o omandivormi o tegevusala järgi jne o suuruse järgi Mikroettevõte – 1-9 töötajaga Väikeettevõte – 10-49 töötajaga Keskmine ettevõte – 50-249 töötajaga Suurettevõte - >250 töötajaga. 1
10 1) tagada oma varaga füüsiliste ja juriidiliste isikute kohustusi; 2) olla täisühingu osanik; 3) olla usaldusühingu täisosanik; 4) juhtida täis- ega usaldusühingut. Kokkuvõte Kaitseliit on oma 80 aastase ajaloo jooksul läbi käinud vägagi erinevaid etappe. Kaitseliidu tänane sõjaline jõud ei ole suur, kuid suur on just tema arengupotentsiaal, vabatahtlike kaitseliitlaste loovus ja initsiatiiv. Kogu Kaitseliidu edasist arengut tuleb eelkõige toetada riiklikul tasemel, kuna organisatsiooni ei ole siiani vajalikul määral väärtustatud. Võrreldes teiste riigieelarveliste asutuste ja ministeeriumite allasutustega on tunda, et Kaitseliit jääb oma arengus teistest maha, seda just võimaluste ja vahendite tõttu. 11 Kasutatud kirjandus 1)Kaitseliidu Seadus 2)Väike Entsüklopeedia
saadud punktid IQ väärtuseks. Kui testi tegijaid on piisavalt palju, siis langeb enamik vastuseid tavaliselt keskmisse vahemikku, võrdselt on esindatud nii vaimselt mahajäänud kui väga kõrge intelligentsusega inimesed. IQ tulemust 90-100 peetakse normaalseks, üle 130 on ülihea ja alla 70 viitab vaimsele mahajäämusele. Väga kõrge IQga inimesed ei tarvitse olla loovad. Albert Einsteini IQ oli 173, Merilin Machil aga 230. Seega on loovus ja IQ punktisumma eri nähtused.[3] 3.7 Enamlevinud testid Tänapäeval on väga populaarsed David Wechsleri intelligentsustestid eraldi lastele ja täiskasvanutele. Neid peetakse parimateks intelligentsustestideks läbi aegade. Binet- Simoni ja Wechsleri testi puudusena või märkida testitavate teatud määral ebavõrdset olukorda inimesed, kes vastavaid probleeme rohkem tunnevad, on kergem õigesti vastata. Niisugused testid nõuavad keele tundmist, olles sobimatud inimestele, kes
- loogiline (ratsionaalne) käitumine, selline mille puhul tegutseja poolt valitud vahendid vastavad tegevuse eesmärgile; - mitteloogiline (ebaratsionaalne) käitumine, vahendid ei vasta eesmärgile. Suurem osa inimkäitumisest on mitteloogiline ja seda peabki sotsioloogia uurima. Jäägid Mitteloogiline käitumine tuleneb jääkidest. Jäägid on põhimõtteliselt instinktid, mis inimese tegevust mõjutavad. Olulisemad jäägid inimeses: - kombinatsioonide jääk: loovus, kalduvus arutlemisele, kombineerimisele, manipuleerimisele; - agregaatide püsivus: hirm muudatuste ees, agressiivsus. Inimesed annavad oma mitteloogilisele käitumisele mitmesuguseid põhjendusi, näiteks viitavad autoriteedi eeskujule või traditsioonile. Need põhjendused on enamasti valed, kuna ei vasta käitumise tegelikele põhjustele (jääkidele). Eliidiringlus Erinevates inimestes domineerivad erinevad jäägid. Poliitikuid saab neis domineeriva jäägi alusel jagada:
Kahetasandiline lähenemine: · Konkreetsed tegevused noortevaldkonnas; · Sektoriülene lähenemine ja noortega arvestamine teistes poliitikavaldkondades 8 peamist tegevusvaldkonda: - haridus ja koolitus - tööhõive ja ettevõtlikkus - tervis ja heaolu - Osalus - vabatahtlik tegevus - sotsiaalne kaasatus - noored ja maailm - loovus ja kultuur - Riiklik tasand Vabariigi valitsuse ja Riigikogu ülesanne on tagadad õiguslikud alused noorsootöö korraldamiseks. Riigikogus tegeleb noorsootöö küsimustega kultuurikomisjon. Valitsuse tasandil vastutab noorsootöö eest Haridus ja Teadusministeerium, kelle peamised ülesanded on sätestatud noosootöö seaduses. Haridus- ja teadusministeeriumi ülesanded: - töötab välja noorsootöö riiklikud programmid;
[email protected] . Nii kirja kui ka faili päis / pealkiri peab olema korrektne ja sisaldama nii kursuse lühendi (nt, AYTH1 või AYEP1) kui ka koostaja nime ja perekonnanime. Kontrolltöö tulemus moodustab 30% (ehk 30pt) kursuse üldhindest. Sõltuvalt küsimusest, on vastuste eest võimalik saada 1 kuni 3 punkti. Hinnangu andmise kriteeriumideks on vastuse vastavus küsimusele, ammendavus ja selgus, mõningate vastuste puhul ka kriitilise analüüsivõime ning loovus. Küsimustele vastamisel püüdke olla konkreetsed ning tuua välja olulisema. NB! Ärge kirjutaga kogu õppikuteksti, loengumaterjali ümber. KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED Vastaja nimi Kuupäev Punkte kokku 09.12.2010 Jrk.nr Küsimus / Vastus Punkte 1
poole liikuma, olles algselt Lõuna-Ukrainast pärit soome-ugri keeli kõnelnud asukad. Selline käsitlus on pälvinud suurt kriitikat traditsiooniliste keeleteadlaste poolt. Wiik möönab, et tema kõiki väiteid ei ole meie tänaste teadmiste valguses (veel) võimalik tõestada. Seostaks ta oma uue väite kuidagi traditsiooniliste väidetega, oleks ka teistel keeleteadlastel seda kergem vastu võtta võib olla. 7. Kuidas on eeltoodud kontrollmehhanismides loovus seotud kontrolliga? Diskursuse loomisel on eeltoodud kontrollmehhanismid sundusprintsiibid, mis samal ajal piirates ja sundides on diskursuse loomisel ka positiivses ja viljastavas rollis, nt kommentaar sunnib tekstist välja tooma seda, mis seal on vaikimisi sõnastatud, autori positsioon annab võimaluse midagi luua korrastades ja distsipliin loob uusi väiteid, ent kontrollib, et need alluksid senistele diskursiivsetele reeglitele. 8. Diskursuse rakendamise tingimused: rituaal.
Lasteaed aktsepteerib ja toetab iga lapse omapära ja iseärasusi. 4. MÄNGU KAUDU ÕPPIMINE Mäng on koolieelses eas lapse põ hitegevus, mis vastab parimal moel tema vajadustele, toetab isiksuse terviklikku arengut ning võimaldab lapsel ümbritseva maailma sügavama tunnetuse kaudu omandada mõtlemis- ja probleemi-lahendamisoskusi, eneseväljendamis- ja suhtlemisoskusi, empaatiavõimet, iseseisvust.. Mäng on iseõppimine. 5. LAPSE LOOVUSE TOETAMINE Lapse loovus väljendub eelkõige loova mõtlemise võimes, st võimes luua uut nii ideede tasandil kui ka materiaalses maailmas. Enamasti on see ühendatud võimega leida tavatuid, originaalseid seoseid ka kaugete asjade vahel ning märgata küsitavusi seal, kus teised inimesed näevad vaid harjumuspära. Pedagoogid julgustavad last aktiivselt, iseseisvalt ja loovalt mõtlema ja tegutsema: usuvad lapsesse, ilmutavad usaldust, huvi, tähelepanu, toetust, kiidavad heaks; võtavad teda võrdsena, välistavad
Suuraju Vahendab peaaju ja Juhib kehalihaste Juhib siseelundite Kõige uuem ajuosa kehaosade tööd tööd tööd Katab koor 3mm, Lihtsamad refleksid Üks osa aktiviseerib koosneb Teine osa aeglustab närvirakkude kehadest Parem ja vasak poolkera Vasak: kõne, mate- maatika, loogika, analüüs Parem: loovus, kunst, muusika Motoorsed ja sensoorsed keskused Infotöötlus Väikeaju Liigutused, koordinatsioon, tasakaal Ajutüvi piklikaju +ajusild+ keskaju Ühendab pea- ja seljaaju Vanim ajuosa Eluliselt tähtsad keskused: hingamine, südametegevus, seedimine Vaheaju Paiknevad hüpotalamus, ajuripats, limbiline süsteem (tunded) · Signaalid liiguvad impulssidena 12
● Bürokraatia (linnastumise suurenemisel vaja rohkem ametnikke) ● Tööpäevadel tehti korralikult tööd ja puhkepäevadel puhati ● Ühiskonna sotsiaalne jaotus muutus. Linnas pered väiksemad, vanvanemad ja lapsed pigem maal postindustriaalne ühiskond (peamine teenindav/tertsiaalne sektor) ● Suurimaks tõuseb teenindussektor ● Kõrgtehnoloogia ● Info, teadmised ja loovus kui uus kapital ● Haritud spetsialistid ● Tootmine kolib arengumaadesse ● Info- ehk teadmusühiskond (mõeldi, kas ikka on vaja midagi, kui jah, siis toodeti) Majanduselu kolm põhivaldkonda on hankiv, töötlev ja teenindav sektor. 4. Mis on riik, millised tunnused on riigile omased? Riik on organiseeritud inimkogu, kes elab ühel maal ja on seotud ühe võimuga
4. Turvalisus/stabiilsus Need inimesed väldivad riske. Neile meeldib töötada kindla struktuuriga ettevõtetes, kus ootu- sed ja vastutus on paigas. Nad eelistavad rahulikku, stabiilset keskkonda ning neid häirib, kui ettevõttes on palju muutusi. Sellise ankruga inimesi on palju tööl riigiasutustes. Rohkem kui tööd ennast, hindavad nad kindlat palka, boonuseid ja stabiilset organisatsioonikultuuri. - 2015 5. Ettevõtlik loovus Selle ankruga inimesed on innovatiivsed, loovad ja energilised. Nad väljendavad oma loovust alustades uusi ettevõtmisi, projekte ning andes organisatsioonidele uusi suundi. Nad armasta- vad koostööd teiste inimeste ja talentidega, kes aitavad neil oma plaane ellu viia. Selle ankruga inimesed on tihti ettevõtte omanikud ja jõukus on nende edu mõõdupuuks. Nende töökeskkond peab olema dünaamiline, muidu neil hakkab igav. Kui nad midagi välja
- Millised oleksid selles olukorras arukad mõtted? Ratsionaalse ellusuhtumise põhimõtted Toskala (1991): - Huvi enda vastu (positiivne enesessesuhtumine, elurõõm); - sallivus (kõik inimesed kalduvad eksima. Pole arukas eeldada enda või teiste täiuslikkust); - paindlikkus (avatus muudatustele. Oma vigade tunnistamine, et siis neid parandades edasi minna); - eneseregulatsioon (iga inimene vastutab ise selle eest, milliseks tema elu kujuneb); - loovus (püüd teha edasiarendusi, tuua sisse uusi ideid) - riskijulgus (katsetamine ebaõnnestumise võimaluse kiuste). Emotsioonid on subjektiivsed tundeelamused, mis sisaldavad füsioloogilisi ja kognitiivseid reaktsioone sisemistele ja välistele sündmustele. Emotsioonide teket ei saa kontrollida ega keelata, aga kui õppida aru saama, millest need tekivad ning neid järgneval korral samas situatsioonis ennetada ja ära hoida.
JUHTIMINE KONTROLLTÖÖ NR 1 1. Mida nimetatakse organisatsiooniks, millised on organisatsiooni tunnused? Organisatsioon on inimrühm, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Org on sotsiaalset identiteeti omav grupp, ehk org-l on psühholoogiline tähendus igale liikmele. Inimeste tegevus on organiseeritud ja struktureeritud. Org-I tegevus on suunatud teatud tulemuste saavutamiseks eesmärgid. 2. Mis on organisatsiooni edukuse eelduseks? Organisatsioonil on 4 osa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Org peab olema suunatud pidevale arengule (loovus, uuendused, muudatused). Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda. Uuendustel on mõte ainult siis kui need on väliskeskkonna poolt aktsepteeritud. 3. Juhtimine - on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil, nende tege...
olla esindatud oma kaubaga laatadel ja suurematel samalaadsetel üritustel kogu Eestis. Teha veebileht, mille abil ennast nähtavaks teha. Lehel oleks olemas kogu informatsioon toote olemusest, valistamisest, kasutatavatest materjalidest, näidised ja hinnakiri. 14 Riskide analüüs: Olulisi riskitegureid on mitmeid, millele tuleb pöörata olulist tähelepanu. Ettevõtja riskitegurid - · Loovus, innovaatilisus piisavalt ideid ja oskus seda kasutada tootearenduses · Ebakindlus emotsioonide vaoshoidmine ja mitte esimeste tagasilöökide korral alla anda · Kogemuse puudumine julgus riskida ja olla realistlik · Finantsilised tegevused raamtupidamisalased oskused · Reklaam olla nähtav · Ettevõtluse riskitegurid · Konkurents - uued konkurendid · Ebasoodsad või ebakindlad müügilepingud, mis põhjustab ebapiisava käibekapitali ja
1. Mida nimetatakse organisatsiooniks, millised on organisatsiooni tunnused? Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide saavutamiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. 2. Mis on organisatsiooni edukuse eelduseks? Kindel eesmärk Oma nišš tööturul Hea juhtkong ning tiim Pidev areng Märksõnad: loovus, uuendused ja muudatused 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juhtimine- inimeste tegevuste sihtpärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. 4. Millised on peamised juhtimistegevused ja kuidas need on omavahel seotud? Kavandamine (plaanimine) – organisatsiooni eesmärkide saavutamise meetodite kindlaksmääramine. Organiseerimine – ametikohtade moodustamine, töömahu määramine ja selle jaotamine.
sünergiat, võivad nad edukalt projekti läbiviija ja palju uusi lahendusi leida. 47. Changi järgi on dünaamiline meeskond: Avatud ideedele; Suhtlemisaldis; Eesmärgile orienteeritud; Oma liikmeid aktsepteeriv. 48. Meeskonna arenguetapid: 1. Käivitamine ühendatakse grupp inimesi täitmaks ühist eesmärki. Juht teab seatud eesmärki ja tal on kõrgeim vastutustunne. Produktiivsus ja loovus on madalad. Tähtis on, et meeskonnal oleks hea juht, kes suunab õigesse suunda. 2. Pingutamine liikmed näitavad aktiivsust, suhted muutuvad isiklikumaks, meeskonnaliikmed on valmis riskima. Toimub võistlus juhi ja liikmete ideede vahel, et leida parim lahendus. Võisteldakse positsiooni pärast. Töö efektiivsus on madal. 3. Arendamine - saavutatakse teatud kogemused selgelt määratletud rollides. Kergem saavutada ühiseid eesmärke
Org. liikmed tegutsevad juhtkonna ja eesmärkide vastu. See ei pruugi olla avalik vastuhakk vaid pigem minnakse teises suunas kui organisatsioon on ette nähtud. Neile tundub, et on olemas parem tee või eesmärk. 13. Kahepoolse panustamise mudel Ootused on oluline selgeks rääkida, kes kellelt mida ootab. Töötajapoolne panus: jõupingutus, võimed, oskused ja kompetentsid, lojaalsus, aeg, loovus ja uuenduslikus. Org. poolne panus: töötasu, soodustused, turvatunne, karjäärivõimalused, staatus, tuntus. 14. Organisatsiooni mission, visioon ja eesmärgid Tugeva organisatsiooni kultuuriga firmas on raske muuta missiooni, eesmärke, poliitikat või strateegiat organisatsiooni kultuuriga vastupidises suunas. Missioon on org. eksisteerimise põhjus ning ta kirjeldab väärtusi, püüdlusi, kliente
PowerPointi esitluste jt iseseisva ning rühmatöö ülesannete täitmist ja esitlemist. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid. Kursuse hinne kujuneb kontrolltööde, praktiliste tööde ning uurimuste, iseseisvate tööde ja ettekannete hinnetest. Hindamise aluseks on töö iseseisev sooritus, loovus ja vormistamise korrektsus. Praktilised tööd on mingi konkreetse üksikteema, materjali vms kohta. Iseseisvad tööd on kodused ülesanded, klassitööd ja arvutitunnitööd, mida hinnatakse valikuliselt. Kursuse jooksul võib hinnata ka koduseid töid, suulisi vastuseid, ülesannete lahendamist, osalemist rühmatöödes. 6.6. Soovitatav õppevara Ajakiri ,,Diplomaatia" M.Kiviorg, H.Vallikivi, K. Land. Rahvusvaheline õigus. Tallinn. Juura. 2010 J. Laffranque
Tänu eduelamusele saavutab laps liikumises neid tulemusi, milliseid ta ei saaks teistes olukordades saavutada (Saar 1997). Liikumismäng arendab ja täiustab laste liikumist, tugevdab keha. Liikumismängu abil paraneb lastel hingamine, vereringe ja ainevahetus, arenevad lihased, luud, sidekude, paraneb liigeste liikuvus, eriti seljalihaste. Kuna organism on funktsionaalne tervik, mõjutab mäng ka last psühholoogiliselt ( 2007). Lapse loovus, kujutlusvõime on vältimatu eeldus mängudes, parandab aju impulsse, mis omakorda stimuleerivad hüpofüüsi, kilpnäärme aktiivsust ja kogu endokriinsüsteemi. Positiivsed emotsioonid on võtmetegurid paranemisel. Lapse vaba aja rikastamine mängudega soodustab üldist ja igakülgset arengut. Samuti hästi valitud (võttes arvesse vanust, tervist, looduse ja funktsionaalseid organismi muutusi ning laste füüsilist arengut) vabaõhumängud,
koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2. Mis on organisatsiooni edukude eelduseks? Organisatsiooni edukuse eeldused- Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused. Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib. 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juhtimise kui protsessi mõiste - inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 4
- 65... hiline täisiga ehk vanadus Noorem täiskasvanuiga - Noorus autonoomsus vs sotsiaalne hõivatus - Täiskasvanuks saamise kriteeriumid iseseisvus otsustes ja majanduslik iseseisvus - Füüsilised võimed on haripunktis 18-30 aasta vahel tehakse ja jõutakse palju - Käeline tegevus langeb alates 30ndast - Kuulmine hakkab langema 20ndates Kognitiivne areng - Intelligentsus kasvab 30-40 aastani - Erivõimete nt loovus kõrgpunkt peale 30ndaid Postformaalne mõtlemine: - Formaalsete operatsioonide staadium - Pragmaatiline mõtlemine - Mitmetasandiline, dünaamiline protsess; sisaldab progressi ja taandarengut - Fischer: abstraktne mõtlemine:; printsiibid - Dialektiline mõtlemine: eriarvamuste aktsepteerimine - Schaie -funktisonaalsus Schaie kognitiivse arengu teooria - Omandamine (lapsepõlv, murdeiga) teadmine iseenesest
· Intentsionaalsus ollakse teadlikud millestki · Transparentsus me elame oma teadvust läbi asjade ja maailmana, mitte ajuna või teadvusena; me ei aisti neuroneid vaid aistime ärritajaid ja objekte Selektiivsus Ühtsus Teadvuse funktsioonid: Prioriteetide seadmine ja tegevuste järjestamine. Mineviku ja tuleviku integratsioon, planeerimine Käesoleva hetke märgistamine Abstraktse ja üldistatud teadmise vahendamine Loovus Olukorra ja seisundi pidev jälgimine Eneseteadvus on iseendast teadlik olemine ja arusaamine ehk kõik see, mida inimene teab oma füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest minast nii praegu, minevikus kui kujuteldavas tulevikus (James, 1890). 10. Tähelepanu liigid ja omadused Tähelepanu omadused- valivus, maht, jaotuvus, koondamine, püsivus, ümberlülitatavus, esmasus, tähelepanu ülerahvastusefekt, tähelepanu silmapilgutus
Kultuur eksisteerib liikmete jaoks. Üleüldise harmoonia huvides püütakse iga hinna eest konflikte vältida. Inimene ei ole org. jaoks vaid org. on inimese jaoks, ei meeldi töörügajad, väga humanistlik. (ilusalong). 13. Organisatsioonikultuuri jaotus tegevussuuna ja ühtsuse alusel 14. Kahepoolse panustamise mudel Ootused on oluline selgeks rääkida, kes kellelt mida ootab. Töötajapoolne panus: jõupingutus, võimed, oskused ja kompetentsid, lojaalsus, aeg, loovus ja uuenduslikus. Organisatsiooni poolne panus: töötasu, soodustused, turvatunne, karjäärivõimalused, staatus, tuntus. 15. Organisatsiooni missioon, visioon ja eesmärgid Missioon on organisatsiooni eksisteerimise põhjus ning ta kirjeldab väärtusi, püüdlusi, kliente ja turuosa, kellele tegevuse tulem on suunatud. Visioon ideaal, mille poole organisatsioon püüdleb. Visioon kirjeldab tegevuskeskkonda pikemas perspektiivis ja oma org. kohta selles.
materiaalne fonoloogiline vorm (keeleline vorm). Selle vastandpooluseks on tähendus ehk semantiline allsüsteem (tähendus on vastuvõtja tõlgendusprotsessi tulemus). Keelesüsteemi avatus Suhtlussüsteemid jagunevad avatuteks ja suletuteks selle järgi, kas märkide arv nendes on piiratud v mitte. Ainult loomulikud keeled on avatud süsteemid. (Sõnu on võimalik juurde luua, sõnad on mitmetähenduslikud.) Avatud süsteemi tähtis omadus on loovus. uusi märke võib moodustada vastavalt vajadusele. See on võimalik sellepärast, et morfoloogiaosa teatud tuletus- ja ühendamisvahendid on produktiivsed. Oluline semantiline mehhanism on metafoorsus, mis suurendab loomuliku keele väljendusjõudu. Keeleuniversaalid Universaalse grammatika põhihüpoteesiks on sageli olnud see, et mingil konkreetsete keelte tõelistest lausetest sügavamal, abstraktsemal või semantilisemal analüüsi tasemel on olemas kõigile keeltele ühiseid struktuure.
müra tase on grupis pole tööandjal on seotud vastavate oskused- 55-70 db. Kui võimalik eriline huvi eesmärkidega, töötajate võime teha müra ületab hinnata või ei või vajadus. aktsiate ostu soodustused. rutiinset 130 db, tasu ära. Mõõdetakse võimalused Palga taset tööd, loovus, kahjustab Ideaalis peab töö hulka ja piiratud. mõjutavad initsiatiiv, otseselt töötasu kvaliteeti, ei Soodustused: tegurid: eelnevad sisekõrva. Kui vastama mõõdeta aega moodsal Organisatsioo kogemused müra on panusele. (aja piirmäär tasemel nisisesed -
teenindussektori kiire kasv. Teadmusühiskond - teadmistepõhine ühiskond. Kõrgeltarenenud ühiskonnatüüp, kus majanduse kui ka ühiskonna juhtimiseks kasutatakse teadusuuringute tulemusel. Ülikoolid ja uurimisasutused on olulised ühiskonnainstitutsioonid, teadlaste ja õpilaste osakaal on kõrge. Põhijooned: tööliste loovus ja paindlikus, majanduslikud ja poliitilised otsused peavad toetuma uuringutele ja analüüsidele, ohuks on tehnoloogia ja tootmise neg.mõju keskkonnatasakaalule. Siirdeühiskond Ühiskond, mis läheb ühelt ühiskonnatüübilt üle teisele ( näit. Eesti läheb totalitarismist demokraatiasse, käsumajandusest turumajandusse ).
elementidel sõnade klassifitseerimine · Relations (suhted), elementide vahelised seosed suurem, pildimaatriks · Systems (süsteemid=tervik), paljude ühikutega tervik mentaalne roteerimine · Transformations (transformatsioonid), terviku moondumised, Gottschaldt Figures · Implications (implikatsioonid=ennustused), info võimalik kasutus, probleemi nägemine, kujundite võrrandid sotsiaalne intelligentsus, empaatia loovus (voolavus, paindlikkus, originaalsus) III Joy Guilfordi panus a) SOI - teoreetiline konstrukt. Intelligentsus ei ole vaadeldav ühefaktorilisena. Eesmärk: Leida igale elementaarvõimele oma ülesanne. b) Võimed isiksuse omadustena. c) Lahendamise kiirus ei seostu intellektiga. d) Teadmiste faktor vaimsete võimete testides: mehhaanika, kultuur, ühiskond, matemaatika. e) Vaimsed võimed ei ole samastatavad õppimisvõimega. · omandamise kiirus
teenindussektori kiire kasv. Teadmusühiskond - teadmistepõhine ühiskond. Kõrgeltarenenud ühiskonnatüüp, kus majanduse kui ka ühiskonna juhtimiseks kasutatakse teadusuuringute tulemusel. Ülikoolid ja uurimisasutused on olulised ühiskonnainstitutsioonid, teadlaste ja õpilaste osakaal on kõrge. Põhijooned: tööliste loovus ja paindlikus, majanduslikud ja poliitilised otsused peavad toetuma uuringutele ja analüüsidele, ohuks on tehnoloogia ja tootmise neg.mõju keskkonnatasakaalule. Siirdeühiskond Ühiskond, mis läheb ühelt ühiskonnatüübilt üle teisele ( näit. Eesti läheb totalitarismist demokraatiasse, käsumajandusest turumajandusse ).
probleemid nendega paratamatult kaasnevad. Keskendume just neile, kuna need on üldotstarbelised ning pakuvad vägagi erinevaid meelelahutus- ja sotsialiseerumisvõimalusi väga laial vanuseskaalal inimestele Euroopa noortest kasutab internetti kolm neljandikku. Enamkasutatavad online-võimalused mida noored kasutavad, saab jagada neljaks: haridus (õppimine ja digitaliseeritud kirjandus), osalus (kodanlik seotus), loovus (sealhulgas enesepresentatsioon) ning identiteet ja sotsiaalsed sidemed [1]. Tulenevalt uute võimaluste mitmekesisusest, veedavad noored internetikeskkonnas aega rohkem kui kunagi varem [2]. Ajalugu Esimene äratuntav sotsiaalvõrgustik seati üles 1997. aastal. Tema aadressiks oli Sixdegrees. Sixdegress võimaldas kasutajatel luua profiile, lisada sõpru ning 1998. aasta alguses ka sõprade listis browsimist. Need omadused eksisteerisid mingil moel tegelikult kindlasti ka varem
kahtlused, ebakindlus (on loomulikselles eas). Oluline leida tasakaal oma soovide ja võimaluste vahel.Murdeealine vajab endiselt suhteid vanematega, piire, reegleid–see annab turvatunde, kuigi protestitakse nende vastu.Väga oluliseks muutuvad suhted eakaaslastega (samasoolised sõbrad). Tekivadarmumised, seksuaalsuhted. Vajalik saavutada ka seksuaalne identiteet. Intiimsus vs isolatsioon (noorus, 18-...) Lähedaste suhete loomine ja hoidmine. Armastus. Loovus vs stagnatsoon (täiskasvanuiga) Laste kasvatamine. Osalemine töö- ja ühiskondlikus elus. Oma võimete realiseerimine, eneseteostus. Integraalsus (terviklikkus) vs meeleheide (hiline täiskasvanuiga) Oluline, kas inimene on rahul oma elatud eluga. Kas on saavutanud enda jaoks tähtsad eesmärgid, millise hinnangu ise oma elule annab. 5. S. Freudi pakutud arengustaadiumid, nende kirjeldused Teooria üldised põhimõtted:
Meeskonna arendamine Efektiivse meeskonna tunnused: · ühised eesmärgid võimaldavad rahuldada ka liikmete isiklikke vajadusi · orienteeritus eesmärgi saavutamisele ja heade suhete hoidmisele on omavahel tasakaalus · liikmetel on vajalikud teadmised ja oskused ühise eesmärgi saavutamiseks · professionaalsete oskuste pidev arendamine teiste liikmete toetusel · avatud kommunikatsioon, konstruktiivne tagasiside liikmete vahel · kõrge loovus · oskus ja tahe konfliktidega toime tulla · ilmneb sünergia - koostegevuse tulemus on suurem kui individuaalsete tulemuste summa Õppiv organisatsioon Tolerants, avatud diskussioon, terviklik ja süsteemne mõtlemine Õppimist soodustav keskkond (Psühholoogiline turvalisus, erisuste aktsepteerimine, aeg reflekteerimiseks) Selged õpiprotsessid ja praktikad (Eksperimenteerimine uute teenuste, toodete ja töötamise
Eriksoni järgi - 5 Eriksoni järgi – 6, 7, 8 Identiteet vs rolliähmasus (u 12-18 a) 6) Intiimsus vs isolatsioon (noorus, 18-40) Murdeea periood. Toimuvad suured füsioloogilised muutused, saavutatakse füüsiline küpsus. Oluline on leida Lähedaste suhete loomine ja hoidmine. Armastus. vastus küsimusele, kes ma olen ja kelleks tahan saada 7) Loovus vs stagnatsioon (täiskasvanuiga) (oma identiteet). Toimub pidev emotsionaalne kõikumine, kahtlused, ebakindlus (on loomulik selles eas). Laste kasvatamine. Osalemine töö- ja ühiskondlikus Oluline leida tasakaal oma soovide ja võimaluste vahel. elus. Oma võimete realiseerimine, eneseteostus. Murdeealine vajab endiselt suhteid vanematega, piire, reegleid - see annab turvatunde, kuigi protestitakse 8) Integraalsus (terviklikkus) vs meeleheide (hiline nende vastu
ANDRAGOOGIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. TÄISKASVANUHARIDUSE EESMÄRGID JA PÕHIPRINTSIIBID Täiskasvanuhariduse põhieesmärgid on anda võimalust täiskasvanuõppijale õppida, aidata ning suunata teda õppimisprotsessis. Lisaks sellele täiskasvanuhariduse eesmärk on teha õppimist mitte pealetükkivaks, ärata huvi edasiarenemiseks. Täiskasvanuhariduse puhul arvestatakse õppijate kogemusega, arvamusega ning antakse võimalust juhtida ennast õppimisprotsessis ise. Õpetaja ainult aitab ja suunab õppijat. 2. ANDRAGOOGIKA KUJUNEMINE ISESEISVAKS TEADUSHARUKS. KNOWLESI JA LINDEMANI PANUS ANDRAGOOGIKA ARENGULE Juba Aristotelese, Platoni ja Sokratese töödes leidub mõtteid selle kohta, et inimene peab õppima kogu elu ning erinevates elu faasides erinevates faasides omandatakse teadmisi erinevalt. See tõi 19. sajandi väljapaistvad mõtlejad andragoogika kui iseseisva teadusharu juurde. Tegelikult mõistis vajadust sellise...
Nii tundsid hindud juba kaua aega enne meie ajaarvamist algelist noodikirja. Suured muusikateoreetikud olid araablased. Vastandina meie pooltoonidest koosnevale heliredelile püüdsid nad oma muusikat rajada helireale, mis koosnes 1/3 toonidest. Kõrgel tasemel oli muusika ka vanas Hiinas ja Indias – maailma vanimateks peetud muusikakultuurides. 5. Kuidas oli Hiina muusika seotud ühiskonnaelu korraldusega? Läbi aegade on hiinlasi iseloomustanud äärmine konservatism: puudub fantaasia, loovus, isiku vaba arenemise võimalus. Kogu elu juhib materialism, ka muusikat, mis pole kunagi olnud hingeliste elamuste väljendajaks, vaid seadustega reguleeritud mõistuse asjaks. Hiina filosoof Kong Fu-Zi õpetuse järgi sai muusikat kuulates aru kogu maa valitsemisest ja kõlblusest. Kindel tähendus oli ka kõigil helilaadi astmetel. Põhitooniks oli FA – kõige tähtsam noot, mis tähistas keisrit, valitsejat, SOL
moraalsete tõekspidamiste ja veendumuste kujunemises, mis tagavad indiviidile normaalse lülitumise ühiskonda ja inimkollektiividesse). (Pilt liidrist ja tema järgijatest asub lisas nr. 2) Liidri omadused ja tunnused (Daft, 1998, 66) Füüsilised omadused Isiksuse omadused Sotsiaalsed tunnused · aktiivsus · erksus (alertness) · koostöö ja · energia · originaalsus, loovus poolehoid (ability · isiksuse terviklikkus, to enlist eetilisus cooperation) · eneseusaldus · koostöövõime · populaarsus, prestiiz
elementidel sõnade klassifitseerimine · Relations (suhted), elementide vahelised seosed suurem, pildimaatriks · Systems (süsteemid=tervik), paljude ühikutega tervik mentaalne roteerimine · Transformations (transformatsioonid), terviku moondumised, Gottschaldt Figures · Implications (implikatsioonid=ennustused), info võimalik kasutus, probleemi nägemine, kujundite võrrandid sotsiaalne intelligentsus, empaatia loovus (voolavus, paindlikkus, originaalsus) III Joy Guilfordi panus a) SOI - teoreetiline konstrukt. Intelligentsus ei ole vaadeldav ühefaktorilisena. Eesmärk: Leida igale elementaarvõimele oma ülesanne. b) Võimed isiksuse omadustena. c) Lahendamise kiirus ei seostu intellektiga. d) Teadmiste faktor vaimsete võimete testides: mehhaanika, kultuur, ühiskond, matemaatika. e) Vaimsed võimed ei ole samastatavad õppimisvõimega. · omandamise kiirus
saavutaks. 47. Milline on dünaamiline meeskond (Changi järgi)? Avatud ideedele Suhtlemisaldis Eesmärgile orienteeritud Oma liikmeid aktsepteeritav 48. Millised on meeskonna arenguetapid? Käivitamine ühendatakse grupp inimesi täitmaks ühist eesmärki. Juht/liider teab eesmärki ja tal on kõrgem vastutustunne. Tema ülesanne on juhtida meeskond õigesse suunda. Produktiivsus ja loovus on madalad Pingutamine liikmed näitavad aktiivsust, suhted muutuvad isiklikumaks, meeskonnaliikmed valmis riskima. Toimub võistlus juhi/liidri ja liikmete ideede vahel, et välja valida parim lahendus. Võisteldakse positsiooni pärast. Töö efektiivsus madal. Arendamine saavutatakse teatud kogemused selgelt määratletud rollides. Kergem saavutada ühiseid eesmärke. Juhi/liidri roll pole enam nii oluline, otsustusprotsess
struktureeritud. Org-i tegevus on eesmärgistatud, on suunatud teatud tulemuse saavutamiseks. 2. Mis on organisatsiooni edukuse eelduseks? Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused. Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib. 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. (Üksvärav, 2003) 4
jne. Eesmärgi saavutamiseks on meeskonna loojal vaja teha palju otsuseid, kavandada tegevust ning turniiril jääks osalemata, kui ta ei suudaks veenda kursusekaaslasi kulutama oma vaba aega võistlusteks ettevalmistumisel. Ettevõtlikkust nõuavad kõik tegevused millel on eesmärk ja selle saavutamiseks tuleb oma tegevust planeerida ning kasutada raha, aega jne. Ettevõtlikule inimesele on omased järgmised isiksuseomadused: loovus (ideedest ja unistustest ei ole kunagi puudus) uuenduslikkus (uued lähenemised) enesekindlus sihikindlus otsustusvõime töökus püsivus riskijulgus (meeldivad väljakutsed, mida paljud peavad riskantseteks) vastutusvõime saavutusvajadus realistlikkus hea kohanemisvõime optimistlikkus jne Õpetaja: kasutada võimalusel Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleheküljelt http://www.mkm
Maslow ( 1908-1970) · Isiksuse tervis on enamat kui haiguse puudumine. See on püüdlemine lihtsuse, vabaduse, kompetentsuse, ilu ja armastuse poole. · Inimesed arenevad läbi vajaduste hierarhia alustades ellujäämise ja turvalisusega ning püüeldes ilu, teadmiste, õigluse ja tõe poole. · Vähesed inimesed jõuavad eneseaktualiseerimiseni, kuid paljud püüdlevad selle seisundi poole. · Ennast aktualiseerinud inimest iseloomustab töökus, julgus, spontaansus ja loovus. Vajaduste hierarhia · Spirituaalsus · Eneseaktualiseerimine · Enesehinnangu vajadus · Kuuluvuse ja armastuse vajadus · Turvalisuse vajadus · Füsioloogilised vajadused Eneseaktualiseerijate omadused N: A. Einstein, E. Roosevelt, W. James, A. Lincoln jt. · Reaalsusele keskendunud, probleemile keskendunud · Naudivad üksindust, väike arv isiklikke sügavaid suhted · Austus ja tagasihoidlikkus teiste suhtes, demokraatlik suhtumine, kaastunne
selgitada või vahendada mis tahes teisi märgisüsteeme. Valik suhtlemisel kasutatavaid märke: hääletoon, näoilme, käeliigutused, kehaasend jne. Märkide kaudu toimub maailmast arusaamine. Teisisõnu on suhtlemise põhisisuks edasiantava info kodeerimine kindlasse märgisüsteemi ja vastuvõetud märkide lahtimõtestamine e. dekodeerimine. 3. Keele funktsioonid (kogemuste vahendamine, suhtlemine jt.) ning omadused (struktueeritus, loovus, mõtestatus, osavus). Kogemuste vahendamine keele keskne omadus. Tänu keelele suudame elu jooksul kujunevad kogemused siduda inimajaloo varasemate kogemustega ning täiendada seda kogemusvaru peaaegu lakkamatult uute teadmistega, arusaamade ja oskustega. Sõnaline mõtlemine teise tähtsa funktsioonina võimaldab keel igapäevaste probleemülesannete lahendamiseks hädavajalikku sõnalist mõtlemist. Mõtlemisel vajame kõnet konkreetsete nähtuste üldistamiseks, aga ka asjade ja
Inimese soov areneda ja edasi pürgida. Inimest tuleb mõista, mitte aru saada – inimesest lähtuv suund. Inimestes on olemas kõik eeldused, et võimaluste olemasolul saavutada oma võimete tipp. Kujunemine: levik oli seotud II MS – kuidas haritud inimesed sõjas „loomastusid“ – kaotasid oma inimlikkuse. Tekkis arusaam, et inimese olemust tuleks käsitleda tervikuna. Uuriti: sõtlumatuse kogemine, pidev edasi areng, loovus, spontaansus, mina-pilt, eneseteotus. Inimese olemuse määravad ära tema püüdlused ja eemärgid. Igaüks on kordumatu ja unikaalne. Esindajad: Rogers – eneseteostuse tähtsus, valikute osatähtsus, empaatia, vastutus – kliendikeskne teraapia, „reaalne ja ideaalne mina“. Maslow – vajaduste püramiid ehk inimvajaduste hierarhia (1. Füsioloogilised, 2. Turvatunne, 3. Kuuluvus/armastus, 4. Tunnustus, 5. Eneseteotus)
vahendada mis tahes teisi märgisüsteeme. Valik suhtlemisel kasutatavaid märke: hääletoon, näoilme, käeliigutused, kehaasend jne. Märkide kaudu toimub maailmast arusaamine. Teisisõnu on suhtlemise põhisisuks edasiantava info kodeerimine kindlasse märgisüsteemi ja vastuvõetud märkide lahtimõtestamine e. dekodeerimine. 3. Keele funktsioonid (kogemuste vahendamine, suhtlemine jt.) ning omadused (struktueeritus, loovus, mõtestatus, osavus). Kogemuste vahendamine- keele keskne omadus. Tänu keelele suudame elu jooksul kujunevad kogemused siduda inimajaloo varasemate kogemustega ning täiendada seda kogemusvaru peaaegu lakkamatult uute teadmistega, arusaamade ja oskustega. Sõnaline mõtlemine- teise tähtsa funktsioonina võimaldab keel igapäevaste probleemülesannete lahendamiseks hädavajalikku sõnalist mõtlemist. Mõtlemisel vajame
VII NÄE SEDA, MIS ON NÄHTAV KÕIGILE, MÕTLE SELLEST, MILLEST EI MÕTLE KEEGI TEINE Loovuse ja uuenduse rituaal Loe iga päev midagi sellist, mida keegi teine ei loe. Mõtle iga päev midagi sellist, mida keegi teine ei mõtle. Vaimule on kahjulik olla osake meie ühisest meelsusest. Christopher Morley Me kõik peame elus imesid korda saatma. Et tagada tegutsemine nii nagu vaja ...ideede jõud.Org-ni suurimad varad on peidus inimeste peas. Päästa valla oma loomulik loovus, mis suigub sinu inimeses, töötajas. Aita töötajatel nutikamalt mõelda ja innustama neid uusi mõtteradu uurima. Iga inimene on loov, neid ei ole looma julgustatud ja loovus on sp soiku jäänud. Anna töötajatele teada, et neil on lubatud riskida. Õpeta neile, et ebaõnnestumine on vaid õppetund, kuidas võita, ning ehkki mõned riskid võivad lõppeda tagasilöögiga, viivad paljud ka uuendusteni. Õhuta loovust ja näita selgelt, et oled valmis inimeste
puudub. 4.4 Milles seisneb "õppiv organisatsioon"? Õppiv organistatsioon on iga organiseeritud inimkogum, mis on pidevas dünaamilises arengus nii kogumi, kui indiviidide, tasandil. Kekkond, kus luuakse, omandatakse ja edastatakse teadmisi selleks, et nende alusel muuta inimeste tegutsemist ja käitumist. 4.5 Missugused põhilised arenguetapid ja kriisid käib grupp/ organisatsioon läbi Greineri põhjal? Grupp/organisatsioon läbib: loovus, suuna määramine, delegeerimine, kooskõlastamine ja kooostöö. 4.6 Greiner (1998) - Evolution and Revolution as Organizations Grow - mis on artikli kandev seisukoht? Organisatsioonid arenevad läbides teatud faase: loovus, suuna määramine, delegeerimine, kooskõlastamine ja koostöö. Iga faas algab evolutsiooniga, millest tulenevalt toimub stabiilne 14 Juhtimise alused
kogu sõnumi tähendust juhul, kui on kasutatud nende ühendeid. Uusi märke kuigi lihtsalt ei teki. Nt loomadele iseloomulikud suhtlussüsteemid (linnu hoiatushäälitsus teistele lindudele on vahetult ähvardava ohu põhjustatud). Loomulikud keeled on avatud süsteemid. Neis on väga palju isegi süsteemi kuuluvaid põhimärke sõnu, mida vajadusel veel juurde tekib või tekitatakse. Paljudel sõnadel on mitu tähendust. Avatud süsteemi omadus on loovus. Uusi märke moodustatakse vastavalt vajadusele (morfeemidest jäätise, müü ning ja saab moodustada liitsõna jäätisemüüja) See on võimalik seetõttu, et grammatika morfoloogiaosa teatud tuletus- ja ühendamisvahendid on produktiivsed. Mida kõrgema järgi allsüsteemiga on tegemist, seda avatum ja produktiivsem see allsüsteem on. Võimalik on väljendada ükskõik mis tähendusi. Semantika on seetõttu avatum kui fonoloogia, morfoloogia ja süntaks
protsessidest. *üldised ja ebatäpsed. Lapse tunnetustegevuses on pidev liikumine ühelt teadmiste tüübilt teisele. Tunnetusfääri all mõistame ka laste mänguviisides funktsioneerivaid teadmisi. Segatüüpi teadmised tutvustada üldist, siis tutvustada täpssemalt ja lõpuks kinnistada. Need on kõige edukamad teadmised. Koosmängus tekivad probleemid, mida lapsed lahendvad olemasolevate teadmiste ja mitmetest allikatest saadud teadmiste alusel. 9.Mäng ja loovus. Mängul ja loovusel on mitmeid ühiseid jooni. Mäng sisaldab sümbolistlikku transformatsiooni e. ümber kujundama- see on võime lahendada ülesandeid uudsel ebatavalisel ja leidlikul viisil. Mängurõõm on oluline loovuse tunnus. 10.Sotsiaalne kompetentsus ja mäng. Sotsiaalne kmpetentsus on oskus oskus ise suhelda, ennast mõistetavaks ja arusaadavaks teha ning ning ka teisi mõista. Oluline in kodu ja l/aia laste osakaal sotsiaalsuse kujunemisl
31. Limbilise süsteemi mõju psüühikale. Ühendab aju poolkerasid. Tegeleb unehormooni, emotsioonide ja mälestustega 32. Aju vanim osa. Hipokampus ja amügdala. Tähtis emotsioonide tekkes-nii viha kui nauding. Sensoorne taju, südamelöögid ja kehatemperatuur 33. Vasaku ja parema ajupoolkera funktsioonid. Vasak: ratsionaalne, loogiline, matemaatika, aeg, analüütiline, keel, teadus, mõistus Parem: emotsionaalne, intuitsioon, muusika ja kunst, ruum, loovus, kirg 34. Broca ja Wernicke keskused. Brocka- kõne produtseerimine Wernicke- kõne ja kirja arusaamine 35. Teadvuse mõiste. Tekkis Vana-Roomas juriidilise terminina Tunnetuse, tunnete ja tahte kogemine Subjektiivne, muutuv, järjepidev, selektiivne 36. Teadvuse funktsioonid. Koguda infot uuel viisil e tõlgendada, hiljem muutub juba automaatseks 37. Kontrollivad tunnetusprotsessid. Tahteline Aeglane Pingutust nõudev
enesestmõistetav. Uuring, mida rahastas MacArthuri Sihtasutus, on osa rohkem kui 630 miljonit krooni maksvast digimeedia ja õppe uuringust. Kolm aastat väldanud uuringu "Digitaalse noorsoo projekt" kestel jälgisid teadlased arvutikasutajaid rohkem kui viie tuhande tunni vältel. Ettevõtmise eesmärk oli anda etnograafiline ülevaade, kuidas noored kasutavad sotsiaalset meediat suhtlemiseks, õppimiseks ja vaba aja veetmiseks. Internet annab noortele võimaluse avastada oma loovus ning seda arendada, pakkudes suurepäraseid võimalusi mingit teemat või probleemi põhjalikult uurida ja sellesse süveneda. Ühtlasi selgus uuringust, et internetiühendusega noorte ja sellest võimalusest ilma jäänute vahel haigutab digitaalne lõhe. Mõnele lapsele on oluline just veebiühenduse kättesaadavus. Paljud noored saavad internetti kasutada ainult koolis või raamatukogus, kuid seal on paljud veebilehed
· Hea asukoht, peatänava ääres · Ebapiisav kasum · Kliendisõbralik teenindus(paindlik · Vähene tuntus ja kiire reageerimine kliendi · Piiratud ressursid vajadustele) · Väike meeskond esimesel tööaastal · Kaasaegne tehnoloogia · Kõrgkvaliteediga tooted · Läbimõeldud strateegia · Hea reklaamikorraldus · Madalad püsikulud · Loovus ja avatus uudele ideedele · Personaliarendust soosiv sisekeskkond Võimalused Ohud · Tarbijate ostujõu kasv · Uute konkurentide ilmumine · Kokkulepped konkurentidega · Krediidi võimaluste halvenemine · Krediidi tingimuste paranemine · Asendustoodete pealetung · Majanduse stabiliseerumine · Majanduskasvu edasine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
