* tekstil on erinev iseloom ja tähendus saatja ning vastuvõtja puhul. Redundantne tekst on tekst, milles on palju ülearust, kuid redundantsus varieerub tekstides - mõnes on ainult oluline info, mõnes peaaegu üldse mitte (teismeliste tüdrukute jutt). Kõige informatiivsemad on kirjanduslikud tekstid, eriti luuletused, kus pea iga sõna on vajalik mõtte edasiandmiseks. Diskursuse all peetakse üldiselt silmas * tegelikkust kirjeldavat ja loovat keelekasutust * mingile kultuurilis-sotsiaalsele rühmale omast keelekasutust 19. Semioos ja semiosfäär. Semioos - märgitoime, kuidas omab mingi märk kellegi jaoks tähendust, kuidas miski toimib märgina. Peirce'i termin - looduses esineb eriline aktiivsuse vorm, semioos. Semioos kui aktiivsuse liik on eriline selle poolest, et ta hõlmab alati kolme elementi, kuid on veelgi erilisem selle poolest, et üks neist kolmest elemendist ei tarvitse olla tegelikult eksisteeriv asi.
omada psüühilist tundlikkust või siis kogeda enesepurustavat väge. Neptuuni mõju sõltub palju sellest, kui ausad me oleme, kui julged ja kui praktilised. Inimesel peab olema nn maandus, mida esindab Saturn, et täielikult hinnata võimalusi, mida pakub Neptuun. Ainult vabadus enesepettustest, ebareaalsetest fantaasiatest ja vajadusest libiseda ära reaalsuse eest annavad võimaluse kogeda Neptuuni loovat energiat. Ja nii tihtilugu näitabki Neptuuni asetud majas seda valdkonda elus, kus meil on kõige suuremad illusioonid ja nii ei saa me aru ka kõrgema mõistuse vihjetest, mis tulevad ka selles samas valdkonnas. Just nimelt Neptuuni asetus näitab meile kogemuse sfääri, kus me otsime ideaali, usume seda, mida tahaksime uskuda ja soovime ära saada selle sfääri kogemusest. On vaja väga täpset arusaamist, mis siis
Ei lahkuta enam kergelt. Töötulemused paranevad jätkuvalt. · Iga teooria, harjutus, kokkulepe peab olema vastus osaleja küsimusele · Liitudes grupiga, rahuldab inimene eelkõige isiklikke vajadusi · Inimese kaks põhilisemat soovi on iseseisvus ja kuuluvusvajadus · Grupid, mis ei aktsepteeri individuaalsust ja personaalset arengut, ei sa kunagi meeskonnaks · Maha võib suruda individuaalsust, kuid ei teki sünergiat ega loovat tunnet · Meeskonna identiteet tekib individuaalsuse integreerimisel, mitte nende arvelt 21.Koostööoskused Iseenda juhtimine · Käitumuslik efektiivsus · Emotsioonide juhtimine Informatsiooniga seotud käitumised · Informatsiooni vahetamine · Ideede genereerimine Suhetega seotud käitumine
Hiina, Paraguay, India, LAV, Uruguay, Austraalia, Mehhiko, Rumeenia, Filipiinid, Hispaania, Colombia, Honduras, Saksamaa) ning aastal 2005 oli neid riike juba 21 (eeltoodud riikidega liitusid Iraan, Portugal, Prantsusmaa, Tsehhi). (Eestimaa Looduse Fond 2006.) Geneetiliselt muundatud kultuuride loomine on väga kallis ning see on jõukohane vaid suurtele agrotööstusfirmadele. Monsanto ja DuPont on kaks juhtivat GM kultuure loovat seemnekompaniid ning globaalse seemneturu peamist mõjutajat. Monsanto on kõige tuntum USA-s paiknev firma, mis on viimasel kümnendil ostnud kokku kümneid seemnefirmasid. Firma kontrollib 70% geneetiliselt muundatud maisi turust, üle 90% geneetiliselt muundatud soja turust ja 90% geneetiliselt muundatud puuvilla turust. (Eestimaa Looduse Fond 2006.) 5
märksa efektiivsem kui individuaalne tegevus. Lõppotsus on parem, sest rühmaliikmetel on üheskoos rohkem informatsiooni ja kogemusi kui üksikotsustajal. Rühmaotsustamine aitab igaühel paremini mõista teiste liikmete seisukohti ja nende osa ühises ettevõtmises. Ühise otsustamise puhul aktsepteerivad osalejad vastuvõetud otsust ja on enam motiveeritud selle ellurakendamisest. Rühmaotsustamine arendab liikmete loovat mõtlemist ja võimaldab laiendada nende arenguperspektiivi. Rühmatöö korral pingutatakse enam, sest kohal viibivad ka teised inimesed. Rühmaotsustamise tehnikad Kui rühma liikmed kohtuvad näost näkku ja suhtlevad üksteisega, tekitavad nad grupimõtlemise potentsiaali. Nad võivad olla tsensorid endale ja avaldada teistele survet nõustumiseks. Neli võimalust muuta rühmaotsustamised loovamaks, on: Ajurünnak. Ideede genereerimise protsess, milles julgustatakse alternatiivide
Võisteldakse positsiooni pärast. Töö efektiivsus on madal. 3. Arendamine - saavutatakse teatud kogemused selgelt määratletud rollides. Kergem saavutada ühiseid eesmärke. Juhi/liidri roll pole nii oluline kui eelmistes faasides. Otsustusprotsess muutub demokraatlikumaks. 4. Valmisolek – tõeline tiim. Tähendab isiklikke kontakte, ühiseid koostöömudeleid ja tugevat perekonnatunnet. Meeskond ei täida rutiinseid ülesandeid vaid teeb loovat tööd. Juht/liider ei ole määratud vaid esitatud ja aktsepteeritud teiste liikmete poolt. Juhil/liidril on pigem suunav roll. 48. Miks on tähtis teada meekonnaliikmete rollidest Belbini järgi? Aitab mõista meeskonnaliikmel oma kohta ja ülesannet meeskonnas. Igale liikmele tuleks anda roll, mis on selgelt defineeritud ning sobiv tema isiksusele. Rollide defineerimine muudab ülesanded selgemaks, aitab mõista
Tallinna Ülikool Kriitiline lugemine ja kirjutamine referaat Katri Kraus EEP 2 Sisukord: Lugemine. Lugemisoskuse mõiste ........................................................................................... 3 Lugemine kui protsess .............................................................................................................. 6 Stiil ...................................................................................................
pikk silp Anapest – 3-silbiline värsijalg, mis koosneb 2st lühikesest silbist, millele järgneb pikk silp Riim. Riimitüübid. Miks on riim luules oluline? Peaksite oskama nimetada ka mõnd tuntumat riimitüüpi. Salm. Riim Seaduspärane häälikukordus Loob kõlaterviku, mälutehniline võte Erinevused riimi kasutamises keeleti Olemuselt korduseline, toob esile keele loovat paindlikkust Algriim – sõnade esihäälikute kunstikavatsuslik kordus, sage rahvaluules Lõppriim – ühendab sama kõlaga sõnade ja värsside lõppe Täisriim – alates pearõhulisest täishäälikust kuni riimsõna lõpuni (laeb/saeb; tuikab/luikab;pelg/selg;tule/tule) Irdriim – sarnaste kõrval ka erinevad häälikud (võet/mõõt; pikad/vikat; draama/raamat) Liht- ja liitriim – vajame, aja me, too mind, roolind Silbiarvu järgi: 1 silp – meesriim (keel/meel)
Nad loetlevad nende laste käitumises järgnevaid jooni: · Nad tulevad maailma n-ö kuninglikena (ja käituvad sageli vastavalt). · Neile tundub, et on siin "teenete eest" ning on hämmastunud, kui teised seda ei arva. · Nad jutustavad sageli oma vanematele, "kes nad on". · Neil on raske täita käske, mida esitatakse ilma selgitusteta. · Nad lihtsalt ei soovi teha teatud asju (näiteks järjekorras seismine on nende jaoks piin). · Neid väsitavad kindlapiirilised süsteemid, mis ei nõua loovat mõtlemist. · Sageli leiutavad nad nii kodus kui koolis alternatiivseid tegevusviise, mis jätab neist mulje kui süsteemi lõhkujatest. · Kui nad ei viibi sobiva suunitlusega seltskonnas, võivad nad näida halvad suhtlejad. Vaimukaaslaste puudumisel pöörduvad nad sageli sissepoole - neile tundub, et teised ei mõista neid. Kool on neile tihti ränk katsumus. · Nad ei allu süütunde-karistuse kasvatusmeetodile. ("Oota, kuni isa tuleb koju ja näeb, mis sa teinud oled!")
..9 Emotsionaalse tervise edendamine................................................................11 Kokkuvõte........................................................................................................15 Kasutatud kirjandus............................................................................................................16 Lapsi ümbritsevate täiskasvanute üheks suurimaks väljakutseks ja vastutuseks on olla märkaja, hoolija ning vormija julgustada loovat mõtlemist ja toetada lapse tervislikku arengut kogu selle paljutahulisuses. See nõuab pidevaid otsinguid, muutumist ja õppimist. Samuti on ülitähtis see vaimne, sotsiaalne ja füüsiline keskkond, milles laps igapäevaselt kasvab ja areneb kodu, lasteaed, kogukond. Laste tervise edendamine on seotud kogu ühiskonnaeluga, erinevate ametkondade ja organisatsioonide tegevusega. Igaüks, kes oma töös puutub kokku tervise arengu, tervise edendamise probleemidega,
* tekstil on erinev iseloom ja tähendus saatja ning vastuvõtja puhul. Redundantne tekst on tekst, milles on palju ülearust, kuid redundantsus varieerub tekstides mõnes on ainult oluline info, mõnes peaaegu üldse mitte (teismeliste tüdrukute jutt). Kõige informatiivsemad on kirjanduslikud tekstid, eriti luuletused, kus pea iga sõna on vajalik mõtte edasiandmiseks. Diskursuse all peetakse üldiselt silmas * tegelikkust kirjeldavat ja loovat keelekasutust * mingile kultuurilis-sotsiaalsele rühmale omast keelekasutust Tekst koos kõikide keeleväliste (psühholoogiliste, kultuuriliste jne) seostega; laiemas tähenduses: kindlapiiriline tekstiloome valdkond. Barthes' diskursuse vaatlemine: *vaatleme keelt tegevuses, kasutatuna kõneleva subjekti poolt. kasutatav, kasutatud keel. *diskursuse maht: diskursusena võime vaadelda igasugust lausungit, mis ületab mahult fraasi ja omab tähendustervikut
rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus. (2) Põhikoolis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus tagada õpilase eakohane tunnetuslik, kõlbeline, füüsiline ja sotsiaalne areng ning tervikliku maailmapildi kujunemine. (3) Põhikooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihimu ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist. (5) Põhikool aitab õpilasel jõuda selgusele oma huvides, kalduvustes ja võimetes ning tagab valmisoleku õpingute jätkamiseks järgneval haridustasemel ja elukestvaks õppeks. Põhikooli lõpetanud noorukil on arusaam oma tulevastest rollidest perekonnas, tööelus, ühiskonnas ja riigis. (6) Teadmiste, väärtushinnangute ja praktiliste oskuste omandamine ja arendamine toimub kogu
ning otseselt mitte kedagi ei kummardatagi alati. Peasuunad on: Visnuism austatakse jumalat Visnu't, keda peetakse maailma hoidjaks ja armastuse jumalaks. Tal on olemas erinevad kehastused ja tähtsamad on Rama ja Krisna. Sivaism austatakse neljakäelist, tantsivat hävingu ja looja jumalat Siva't. Usutakse, et oma tantsuga hoiabki ta maailma loovana. Veel usutakse siin õnnejumalat Ganesa't ja sõjajumalat Kali't. Saktism austatakse jumalikku ja loovat väge Sakti, mis korrastab maailma ja hoiab kaosest. Usutakse inimese ümbersündi ja sellesse, et karma määrab ära kellena ja kus sa järgmiseks sünnid olenevalt su hetkelisest elust. Kultus hinduismis on väga mitmekülgne ja seda võib toimetada kodus, templis või looduses, kusjuures jumalateenistusi kui selliseid ei ole. Kõige tähtsam koht on Gangese jõe äärne, Varanasi linn. Paljude hindude soov on, et kui surnukeha põletatakse, siis tuhk visatakse Gangese jõkke
Võideldakse positsiooni pärast. Töö efektiivsus on madal. 3. Arendamine - saavutatakse teatud kogemused selgelt määratletud rollides. Kergem saavutada ühiseid eesmärke. Juhi roll pole nii oluline kui eelmistes faasides. Otsustusprotsess muutub demokraatlikumaks. 4. Valmisolek tõeline tiim. Tähendab isiklikke kontakte, ühiseid koostöömudeleid ja tugevat perekonnatunnet. Meeskond ei täida rutiinseid ülesandeid vaid teeb loovat tööd. Juht ei ole määratud vaid esitatud ja aktsepteeritud teiste liikmete poolt. Juhil on pigem suunav roll. 49. Millised on meeskonna liikmete rollid (Belbini järgi)? Kolm suurt rollirühma: Tegutsejad peaksid olema kujundaja, elluviija või lõpuleviija rollis. Suhtlejad peaksid olema koordineerija, ressursijagaja või meeskonnatöötaja rollis. Mõtlejad peaksid olema innovaatori, hindaja või spetsialisti rollis.
leida parim lahendus. Võideldakse positsiooni pärast. Töö efektiivsus on madal. 3. Arendamine - saavutatakse teatud kogemused selgelt määratletud rollides. Kergem saavutada ühiseid eesmärke. Juhi roll pole nii oluline kui eelmistes faasides. Otsustusprotsess muutub demokraatlikumaks. 4. Valmisolek – tõeline tiim. Tähendab isiklikke kontakte, ühiseid koostöömudeleid ja tugevat perekonnatunnet. Meeskond ei täida rutiinseid ülesandeid vaid teeb loovat tööd. Juht ei ole määratud vaid esitatud ja aktsepteeritud teiste liikmete poolt. Juhil on pigem suunav roll. 49. Millised on meeskonna liikmete rollid (Belbini järgi)? Kolm suurt rollirühma: Tegutsejad – peaksid olema kujundaja, elluviija või lõpuleviija rollis. Suhtlejad – peaksid olema koordineerija, ressursijagaja või meeskonnatöötaja rollis. Mõtlejad – peaksid olema innovaatori, hindaja või spetsialisti rollis.
kõrvale ebaõiged variandid. 2. Lõppotsus on parem, kuna liikmetel on koos rohkem infot ja kogemusi. 3. Rühmaotsustamine aitab paremini mõista teiste seisukohti 4. Ühise otsustamise puhul aktsepteerivad osalejad vastuvõetud otsust ja on rohkem motiveeritud selle ellurakendamisest. Osalejad pühenduvad tegevusplaani väljatöötamisele ja nad on huvitatud selle toimimisest. 5. Arendab loovat mõtlemist, probleemide arutelude käigus kuulevad liikmed teiste seisukohti, mis võib muuta ka oma arvamust. Rühmatöö puudused: 1. Aelgus ja kallidus – seotud tööajakuluga 2. Polariseerumine – kaldutakse eelarvamuslikult teemat kas poolitama või ollakse vastu. Osad liikmed võivad pärast ideede arutelu olla kaitseseisundis ja mida jäigem suhtumine, seda rohkem vastu seistakse 3. Oma kursis kinniolek 4
ebaolulistele tegevustele öeldakse EI. · Mõtle võidan-võidad on usaldusväärsed partnerid oma klientide ja töökaaslaste jaoks, väärtustavad suhetes vastastikkust kasu. · Püüa esmalt mõista ja alles seejärel olla mõistetud oskavad kuulata ja mõista kõigi asjaosaliste tegelikke vajadusi, et pakkuda probleemidele täpseid ja õigeid lahendusi. · Loo sünergiat väärtustavad erinevaid arusaamu ja loovat koostööd. Otsivad järjekindlalt paremaid lahendusi kasutades kõiki 7 harjumuse praktilisi oskuseid. · Terita saagi arendavad end kõigis olulistes suhetes ja töövaldkondades, luues dünaamilise tasakaalu erinevate kohustuste vahel. 79. Mis on mõju-ulatusring ja mis on huvidering? Huvidering- sellesse ringi kuuluvad kõik need asjad, mis panevad inimest huvituma või muretsema Mõju-ulatusring sellesse ringi kuuluvad kõik see, mille suhtes inimene saab ja ka tasub
kui kliendi elus, muutuma paindlikumaks ning tõenäoliselt uute tähenduste ja elueesmärkide arendama oma kognitiivseid ning emotsionaalse sõnastamiseni. Õnnestunud nõustamise tulemuseks intelligentsusega seotud oskusi. on muutunud vaated mõnele elu aspektile ning Konstruktivistlik teooria– kokku seadma, nõustatava kasvanud oskus oma eluga paremini ehitama, püstitama ja tähendab tähendust loovat toime tulla. Nõustamise käigus tegeldakse ka analüüsi või interpretatsiooni. See mõtteviis tunnetega, kasutades võtteid näiteks gestalt- sisaldab mitmeid eri lähenemisi alates radikaalsest teraapiast (tühja tooli meetod) ja psühhodraamast kuni sotsiaalseni. Kaasaegse t juured on nii (rollimängud). Väga tähtis roll on narratiividel (nii
kuulmise kaitsmisega. Müra võib hinnata mõõtes heli taset, heli doosi ja viies läbi sagedusanalüüse. Vastuvõetamatult mürarikkad masinad tuleb teha vaiksemaks, asendada vaiksematega või isoleerida töötamispiirkonnast. Kui ükski neist võimalustest pole võimalik, peab masina operaator kasutama kuulmiskaitseid. Akustilist keskkonda ergonoomilisuse vaatevinklist vaadates peaks seadmete akustilised omadused olema mõõdetud ja kontrollitud, et omadused oleks rahuldavad. Loovat, intellektuaalset tööd võib müra kahjustada rohkem kui rutiinset tööd, kus operaatoritel on tekkinud vilumus. Info inimeste suhtumise kohta on hädavajalik psüühiliste mõõtmiste tegemisel ja kuulmistkaitsvate programmide juurutamisel. Kasutatud allikad: 1. Mark.S.Sanders ja Ernest J. McCormic "Human Factors in Engineering and Design" Seventh Edition. 2. Stephan Konz "Work Design: Industrial Ergonomics" Third Edition. 3. R.S.Bridger "Introduction to Ergonomics" 4
Derrida poststrukturalistlik seisukoht väljendub binaarsete opositsioonide kriitikas. Inimmõistusel on kalduvus defineerida objekte vastanduste kaudu (pimedus välistab valguse). Derrida arvated tuli uuendada mõistet „erinevus“. • M. Foucalt: Ta mõtete tuumas on võimu analüüs. Võim kui suhtevõrgustik, mis muutub vastavalt ajastule. Diskursuse all peetakse silmas tegelikkust kirjeldavat ja loovat keelekasutust. Diskursioon on reeglitega kehtestatud praktika, millest vastava diskursuse mõjualas viibiv inimene ei pruugi midagi teada. Episteem – diskursuste, väärtuste süsteemi tervik, mis iseloomustab erinevaid ajaloolisi perioode. • Deleuze ja Guattari: nende järgi pole inimese suhtes ümbritsevasse maailma midagi määratletud, pole jäävat korda, kindlat suunda või tähenduslikust. Postkolonialism. (Konspekt eraldi failina)
Euroopa transpordi- ning logistikavaldkonna tööjaotuses. Rail Balticust saab oluline vahend nendes valdkondades konkurentsieelise loomisel. (Kasud 2018) Rail Baltic loob reisijatele uued ühendvedude lahendused. Olles ühenduses kesksete ettevõtluspiirkondade ja lennujaamadega, kindlustab Rail Baltic sujuvad ärireisid. Samuti saab sellisest baltikumisisesest ühendusest kasu puhkusereiside valdkond. Rail Baltic pakub loovat platvormi integreeritud reisilahenduste arendamiseks, mis on tulevikku silmas pidades äärmiselt oluline. (Kasud 2018) Rail Baltic arendaks ka liiklusohutust ja jõudlust. On tõestatud, et raudtee on üks turvalisim reisimisviis: raudtee on umbes 30 korda turvalisem kui auto ning 3 korda turvalisem kui ühistranspordibuss. Kui populariseerida raudteetransporti, siis toimuks oluline muutus ka liiklusohutuses, kuna avalikel teedel sõitvate kaubaveokite hulga ja liikluse intensiivsuse
Paljud soome vanemad ei tihka nimetada oma tegevust kasvatamiseks. Uurimusest (nt Hirsjärvi 1982; Hoikkala 1993) on selgunud, et sõna ,,kasvatus" mõjub liiga hirmutavalt, ebamääraset, või nõudlikult. ,,Ei mina oska kasvatada," võib ema intervjuus vastata. Kasvatus kui kunst Kõik lapsevanemad on kasvatajad, kas nad seda tahavad või ei, samuti kõik õpetajad. Iseloomustades kasvatamist kui loovat tegevust, soovitakse rõhutada, et kasvatus on kunst. See lähenemine toetub Steineri mõtetele, mille järgi kasvatamine on tegevus, mis on oma olemuseset lähedane pigem kunsti kui teadusega. Et kõik kasvatussituatsioonid on ainulaadsed, peab selline olema ka kasvatus: alati tundlikult reageeriv olukordadele ja tingimustele. Kasvatus, õpetus ja koolitus Kool ja koolitus Tänapäeval on sõnal ,,kool" palju tähendusi. Kõigi levinuma tähendusega viidatakse sellisele
Induistlik sümboolika. OM kõige võimsam mantra ja koosneb kolmest kõrgemast helist a u m Ja hääldatakse om tähendab kolme india kolme pühaveedat, hindud usuvad et see om väljendab universumi olemust usuvad et jumal selle heliga lõi universumi. bindi...see tähistab abiellunud india naist...see tähistab naisenergiat ja kaitseb naist ja tema abikaasasi, looduslikust värvainest. Shiva Linga...see sümboliseerib loovat energiat ja viljakust. Lootos...enamvähem vesiroos....see et inimene peab elama siin maailmas ja sellisel viisil saame meie vabaks taaasündimisest. pratik. Näitab inimese sotsiaalset tegutsemist koos jooga ja meditatsiooniga... ülepoole suunatud kolmnurk- väljapoole suunatud tegutsemine, allapoole suunatud kolmnurk sissepoole suunatud tegutsemist ehkl meditatsiooni, haakrist on see et inimese ühtseks saamine vms. svastika...õnne sümbol...hea ünne spmbol....päikese sümbol..
pigmenteeritus aitab selle mõju vähendada; - sageli (eriti veekeskkonnas) võib vastuvarjutust sageli vaadelda lihtsalt kaitsevärvuse erijuhuna: pinna poolt põhja suunas vaadates aitab kala krüptilisusele kaasa tema tume selg; - viimasel ajal on mõistetud, et mitmete pigmentide süntees võib loomale olla kulukas ja seetõttu võivad kõhud olla heledad lihtsalt seetõttu, et looma suurt keegi kõhu alt ei vaata ja sinna pole vaja muidu ehk kaitsevärvust loovat pigmenti raisata. Hüpoteesile räägib vastu tõsiasi, et hoiatusvärvusega (vt allpool) loomad ei kipu olema kõhu alt heledamad - kui asi oleks pigmendi kulukuses, peaks pigmendi kokkuhoidmise vajadus ju neilgi valged kõhud põhjustama. Sedagi asja pole piisavalt uuritud ja igati on ju võimalik, et vastuvarjutuse on eri juhtudel põhjustanud erinevad valikusurved, kuid väga juhuslik see asi vist olla ei saa, sest vastuvarjutus
· Suuremas ligipääsus kapitalile II põhjus: iseenda väärtustamine Väärtusta ennast ja väärtusta teisi! EBSis aastate jooksul tehtud uuringute tulemustele toetudes saab väita, et Eesti juhid ei oska iseennast (veel?) piisavalt väärtustada. Kuid kui inimene ei oska väärtustada iseend, siis ei suuda ta väärtustada ka teisi enda ümber. Tugevad juhid võivad omada selget visiooni, loovat mõtlemist, usaldust töötajate hulgas ja uhkust, kuid siiski ei pruugi see olla piisav. Kui need ei ole seotud kompetentsuse, läbipaistvuse ja inimlikkusega, siis võib kõik eelpool loetletud kaotada oma väärtuse ning organisatsioon ei pruugi juhti tunnistada kui (eetilist) liidrit ning eeskuju. Lõplikuks indikaatoriks võib pidada olukorda kus töötajad olenemata oma positsioonist
........................................................................................16 2 Mis on aroomiteraapia? Aroomiteraapia on kunst, esteetiline ravikunst, mis kasutab aromaatsete taimede ja puude erinevatest osadest ekstraheeritud lenduvaid eeterlike õlisid keha tervise ja vaimu selguse eest hoolitsemiseks. Aroomiteraapia on ainus ravikunst, mida võib kunsti mõttes kirjeldada kui loovat. Seda sellepärast, et suur osa aroomiteraapiaga ravija osavusest sõltub tema võimest välja võluda imetlusväärseid aroome, segades ja ühte sulatades taimeõlisid ja lõhnaekstrakte. Aroomiteraapia ravipotentsiaal tuleneb tema võimest soodustada lõõgastumist, kutsudes samal ajal esile rõõmu - või rahutunde Aroomiteraapia ajaloost Aroomiteraapia tegelik päritolu on haihtunud aegade hämarusse. Ajaloo alguseset on inimesi
Selle esimene alaperiood on filologismi ja teine pigem romantismi aeg. 20. sajand algab eesti kirjandusuurimises positivistliku biografismi ja vooluloolise võrdleva kirjandusuurimise tulemisega. Selle perioodi esimene oluline liin on eeskätt varasest Tuglasest lähtuv esseistika. Seda jätkab suur osa uurijaid, eeskätt kirjanikke, läbi 20. sajandi, lisades sinna vähemal või rohkemal määral rahvuslikku identiteeti hoidvat ja rahvuslikku narratiivi loovat romantismi. Teine liin on Gustav Suitsust lähtuv rangelt positivistlik- komparativistlik allikakriitika, mis otsib nõrkemiseni elu- ja loominguloolisi fakte, keskendub mõjude, eeskujude ja laenude otsimisele ja teeb minimaalselt üldistusi. 1920. aastate lõpuks saavad liinid üheks vooluks mitme haruga, millest saab eesti kirjandusuurimise normaalparadigma põhi. Selle põhjaks on positivistlik-biograafiline lähenemine, millele lisandub
seotud moraalsete väärtuste demonstreerimisega nii ametialaselt kui ka eraeluliselt. Seega on mõlemad käitumisviisid sarnaselt seotud usaldusega juhi vastu ning on ilmselt sobivad eetilised juhi käitumisviisid. Väärtuste demonstreerimine ainult eraeluliselt loob aga juhi vastu väiksema usalduse, võrreldes sellega, kui selliseid väärtusi demonstreeritakse ainult ametialaselt või nii ametialaselt kui ka eraeluliselt. Juhi rollimudelit loovat käitumist puudutav küsimus oli see, kas juht demonstreerib reeglipäraselt moraalseid väärtusi eraelus, ametialaselt või nii eraeluliselt kui ka ametialaselt (vt joonist 2). Vähem kui 5% küsitletutest vastas, et nende juht demonstreerib moraalsust ainult eraeluliselt, samal ajal kui oluline hulk (38,8%) küsitletutest ütles, et nende juht demonstreerib selliseid väärtusi nii ametialaselt kui ka eraeluliselt. Enamik (57,3%)
meeldejääv, lausa erakordne. Kujuta ette, milline tunne see võiks olla, kuidas selline inimene võiks käituda, rääkida ja teenindada, ning otsusta, et muutud iga päevaga üha rohkem selle inimese sarnaseks. Alusta sellega juba täna! Mõtle välja uued ja innustavad ametinimetused asutuse kõikidele töötajatele. Näiteks võib klienditeenindaja olla Hea Haldjas, osakonnajuhtaja Õnnestumiste Meister. Kasuta iga päev uut ja loovat klientide tervitamise viisi. Näiteks: "Tere päevast, kuidas saaksin teie päeva veel paremaks muuta?" Püüa ühe päeva jooksul võimalikult palju peegeldada (mitte ahvida!) klienti. Katsu temaga sarnaselt rääkida, naerda ja istuda. Kasuta tema enda sõnu. Sa üllatud, kui hästi te hakkate teineteist mõistma! Kujuta, et oled headuse kehastus. Suhtle nii kõikide klientidega terve päev. t!
tulemast MEIE asutusse. Ettevõtesse sisenemisel teenindaja tervitab ning küsib kas kl soovib nende pakutavaid tooteid vaadata jms. 35. Signifitseeritud kõne ja selle olulisus teenindamisel. Ehk mõtestatud kõne. Teenindaja räägib kliendiga ,,asjast" st sellest mis on seonduv kliendi teenindamisega. Vältida mõtestamata kõnet, liigset ja familiaarset kõnet. Väike ,,small talk" on ikka lubatud. Rõhutatult asjalik jutt ei sobi (külm, üleolev). Eeldab loovat lähenemist ja nõuab pingutamist. 36. Mida tähendab veaolukord? Kes võib selle põhjustada, millisel viisil tuleb teenindajal toimida mistahes veaolukorras? Seda protsessi võivad mõjutada kliendid, tehnilised vahendid ja seadmed, ümbritsev keskkond, teiste teenindusettevõtete töötajad, isegi ilm jne . Veaolukord protsessi käigus tekkivad takistused. Võib nii teenindaja kui kliendipoolne olla. Teenindaja : 1. Vabandamine, 2. Lahendused
Teema 1 Merkantilismi põhiolemus 15 saj tekkis varane merkantilism. 17 saj algas merkantilismi lagunemine. Merkantilismi aluseks on humanismi põhimõtted. Kaks arengustaadiumi: varane kui monetaarne süsteem (kulutada vähe raha, riigi rikkust nähti võimalikult suurtes kulla tagavarades) ja hilismerkantilism oma kaubandusbilansi teooriaga (nende arvates pidi raha ringlema, soositi väliskaubandust). Riigi rikkuse allikaks pole mitte igasugune kaubandus, vaid riikidevaheline kaubandusbilansiteooria (vähem osta, rohkem müüa). Merkantilistide uurimisobjektis on ringlus. Pooldasid riigi aktiivbset sekkumist majanduellu ja väliskaubandusele kaasaaitamist kaitsetollide kehtestamise kaudu. Teema 2 Merkantilismi erinev mõju ühiskondlikule arengule Lääne-Euroopas ja Venemaal. Vene merkantilism hakkas välja kujunema keskklass. Merkantilism küll sillutas teed turumaj...
Võimutahe toimib kogu reaalsuses, mitte ainult inimeses. Me teeme kõik alati kõigepealt pildiks, kujutiseks meist endist. Oleme iseenda sümbolite vangid. Püüd võimule on universaalne jõud. Nagu näiteks seksuaalsus. Olulised on inimese tungid, mis viivad võimutahteni. Nietzcshe jaoks on Jumal surnud, alles on jäänud üksildane inimene, kes tunnistab vaid elu enda väärtust. Tema eesmärk on kirjeldada ideaalset, iseseisvat, sõltumatut, uut loovat inimest. Tema eesmärk on kujutada inimest, kes loob oma elu ilma Jumalata, ilma väljastpoolt antud käskude, korralduste ja moraalikoodeksita. Kuskil ei ole iseseisvust ja sõltumatust piisavalt. Võimutahe ilmneb jõuna. Ta ei räägi vastutusest. Õnn ja edukus piiravad võimutahet. Tahet peab juhtima ja suunama. Jõud vajab vastukaalu. Võimutahe vajab vastupanu. Valu ja kannatus teenivad võimutahtelist elu. Inimene on tervik ja tervikuna peab teda ka käsitlema
1) erinevusele, mis tekitab sõna tähenduse. 2) edasilükatud tähendusele, sest tähendused tekstides on muutuvad M. Foucault (võimu mikropoliitika, diskursus, episteem, ‚arheoloogiline meetod’ ). Foucaulti mõtete tuumaks on võimu analüüs. Võim kui suhtevõrgustik, mis muutub vastavalt ajastule, olukordadele. Iga konkreetse ajastu võimusuhted konstrueerivad ajastu diskursusi. Diskursuse all peetakse üldisemalt silmas kas a) tegelikkust kirjeldavat ja loovat keelekasutust b) mingile kultuurilisele-sotsiaalsele rühmale omast keelekasutust. Foucaultlikus tähenduses on diskursus reeglitega kehtestatud praktika, millest vastava diskursuse mõjualas viibib inimene ei pruugi midagi teada. Võim toimib erinevate diskursuste praktikate kaudu. Nt. mõjutab totalitaarne võim oma ajastu väljenduslaadi, määrab ära, mida peetakse teadmisväärseks, keda peetakse hullumeelseks jne.
kultuuri ja väärtushinnangutega mis keelt sa õpid. 1.2.1 Õpitulemuste saavutamine Gümnaasiumi õppekava (2014) põhjal on võõrkeeleõpetus tasemepõhine. Õpilaste kanda tuleb vastutus õpitulemuste eest. Õpitavat keelt kasutatakse nii tunnis, kui ka väljaspool kooli (nt kirjasõbrad, õppereisid, õpilasvahetused). Õpilane loeb ilukirjandus-, teabe-, tarbe- ja meediatekste. Õpetaja valib sellised ülesandes, kus õpilane peab kasutama loovat lähenemist. Sõnavara ja suhtlusoskuse õpetamiseks kasutab õpetaja ülesandeid, kus õpilane saab kasutada suhtlemisoskust erinevate keeleregistrite (nt suhtlemine ametiasutuses, tööintervjuul) abil. Gümnaasiumi riiklik õppekava (2014) toob veel välja, et õpetaja suunab õpilasi analüüsima keelte sarnasusi ja erinevusi, nägema keelte vahelisi seoseid ning jälgima 11 oma keelekasutust
ettevõtmises. Ühise otsustamise puhul aktsepteerivad osalejad vastuvõetud otsust ja on enam motiveeritud selle ellurakendamisest. See on aga sageli nõupidamise esmane eesmärk. Osalejad pühenduvad tegevusplaani väljatöötamisele ja on huvitunud sellest, kuidas see tegelikkuses toimib. Rühmaotsustel on samuti suurem "kaal" kui üksikisiku poolt vastuvõetud otsusel. Rühmaotsustamine arendab liikmete loovat mõtlemist ja võimaldab laiendada nende arenguperspektiivi. Probleemide arutelude käigus kuulevad liikmed ka teiste seisukohti ning võivad muuta oma arvamusi. Grupimõtlemine on tendents hoida rühmaliikmete individuaalset mõtlemist "ühel liinil" kogu rühmaga. Eesti keeles on seda nimetatud ka "karjamõtlemiseks Grupimõtlemise tunnused on järgmised: Grupimõtlemise tunnused on järgmised:
Osalejad pühenduvad tegevusplaani väljatöötamisele ja on huvitunud sellest, kuidas see tegelikkuses toimib Rühmaotsustel on samuti suurem "kaal" kui üksikisiku poolt vastuvõetud otsusel. Nii töökaaslased, alluvad kui ülemused tunnustavad neid enam. Neile tunduvad rühmaotsused isiklikest eelarvamustest vabamatena, sest nende aluseks on paljude seisukohtade kombinatsioon. Rühmaotsustamine arendab liikmete loovat mõtlemist ja võimaldab laiendada nende arenguperspektiivi. Probleemide arutelude käigus kuulevad liikmed ka teiste seisukohti ning võivad muuta oma arvamusi Rühmatöö puudused Aeglus ja kallidus Grupimõtlemine Grupimõtlemise tunnused on järgmised: 1. Enesetsesor- inimene ei julge öelda seda, mida ta arvab 2. Ratsionaliseerimine, probleemide lihtsustamine, aja kokkuhoid 3
Rühmatöö eelised ja puudused. Grupimõtlemine. Eelised: 1) lõppotsus on parem, sest liikmetel on üheskoos rohkem infot ja kogemusi 2) suurem võime kontrollida erinevaid arvamusi ja soovitusi 3) rühmaotsustamine aitab igaühel paremini mõista teiste liikmete seisukohti 4) ühise otsustamise puhul aktsepteerivad osalejad vastuvõetud otsust ja on enam motiveeritud selle ellurakendamisest 5) rühmaotsustel on suurem „kaal“ kui üksikisiku poolt vastuvõetud otsusel 6) arendab liikmete loovat mõtlemist ja võimaldab laiendada nende arenguperspektiivi Puudused: 1) aeglus ja kallidus 2) grupimõtlemine 3) oma kursis kinniolek 4) jagatud vastutus 5) polariseerumine – eelarvamuslikult pooldatakse või ollakse teema vastu, pärast idee uurimist ja loogilist arutelu asuvad mõned liikmed kaitseasendisse, nende suhtumine muutub seda jäigemaks, mida rohkem neile vastu seistakse Grupimõtlemise tunnused: 1) Enesetsensor – inimene ei julge öelda seda mida ta mõtleb
Võ ideldakse positsiooni pärast. Tö ö efektiivsus on madal. 3. Arendamine - saavutatakse teatud kogemused selgelt määratletud rollides. Kergem saavutada ü hiseid eesmärke. Juhi roll pole nii oluline kui eelmistes faasides. Otsustusprotsess muutub demokraatlikumaks. 4. Valmisolek – tõ eline tiim. Tähendab isiklikke kontakte, ühiseid koostö ömudeleid ja tugevat perekonnatunnet. Meeskond ei täida rutiinseid ülesandeid vaid teeb loovat tö öd. Juht ei ole määratud vaid esitatud ja aktsepteeritud teiste liikmete poolt. Juhil on pigem suunav roll. 74. Meeskonna erinevad inimtüübid • Intellektuaalne tüüp ...on ideede genereerija ja projektide väljamõ tleja, kelle eriliseks andeks on läbirääkimisi pidada. Ideede ellurakendamine pole tema tugev kü lg. • Praktiline tü üp ...suudab ideid ellu viia ning annab meeskonna arengule oma panuse tegevuse kaudu
väga selged ja mõõdetavad eesmärgid protsesside efektiivsuse tõstmiseks (positivistlik lähenemine). Mitmetel põhjustel ei ole need hästi üle toodavad VKE-dele, kelle puhul räägitakse ilmingutel põhinevast metoodikast (Phenomenological, Allikas: McAdam 2002) Küsimused 57-62 57. Selgita teenuste disaini protsessi Teenuste disain on uute teenuste loomise või olemasolevate teenuste arendamise protsess, mis kasutab tootedisainis kasutusel olevat metoodikat ning loovat mõtlemist (design thinking) ning mille põhifookuses on klient. Teenuste disain hõlmab teenuste ja toote/teenuse süsteemide loomise ja arendamise protsessi etappe ning iga etapp sisaldab kogumit tööriistu/meetodeid. Disain kaasab arusaamise klientide soovidest, vajadustest, motivatsioonist ning arvestab ettevõtte tehniliste võimaluste ning piirangutega. Teenuste disain on laiem disaini valdkond, liites kokku teenuste kogemuse
asupaigaks mõistust ning mõtlemise arendamist hariduse ideaaliks. Filosoofia rõhutas kriitilise mõtlemise õppimise vajadust väitluse ja loogika abil. Filosoofiat huvitab mõtlemises eelkõige see, mis on üldine, jääv ja lõputu. Filosoofia mõtestab ümbritsevat kriitiliselt ja st nimetatakse filosoofilist tunnetust ka kriitiliseks mõtlemiseks. Psühholoogia uurib mõtlemise protsesse. Kognitiivne psühholoogia rõhutab seda, kuidas inimmõistus ideid genereerib e loovat mõtlemist. Psühholoogia uurib mõtlemist konkreetsete aistingute, tajude, kujutluste vastasikuste seoste kaudu ja mõistab seda kui tahtelist akti. Mõtlemine on inimtegevuse osa. Algelisel kujul mõtlevad ka loomad. Iga normaalse arenguga inimene on võimeline mõtlema, kuigi erinevate inimeste puhul see tõenäoliselt suuresti varieeruv. Käibelolev mõtlemispsühholoogia mudel kujutab mõtlemist kui kolme salvestiga
edasine tegevus. Lähtudes konkreetsest teemast, eesmärgist ja inimes(t)est võib seanss sisaldada konkreetseid terapeudi poolt pakutud struktureeritud liikumisi, aga ka kliendi enda 15 algatatud spontaanseid/improvisatsioonilisi eneseväljendusi läbi liikumise. Seanss lõppeb enamasti füüsilise rahunemise/lõdvestumisega ja kokkuvõttega seansist. Sageli kasutatakse tantsu – ja liikumisteraapias ka erinevaid loovat protsessi ja eneseväljendust toetavaid vahendeid, näiteks salle, erinevaid palle, venivaid kangaid, samuti rütmi ja muusikat. Tantsu– ja liikumisteraapia sobib igas vanuses inimestele ning on rakendatav individuaal-, pere/paari- ja grupiteraapiana. Tantsu- ja liikumisteraapiat rakendatakse rehabilitatsioonis (nt ajutrauma, psühhiaatrilised haigused), hariduses (autistlikud ja õpiraskustega lapsed, vägivallaennetus jne), meditsiinis (kroonilised haigused, valu leevendamine) ja vaimse
Osalejad pühenduvad tegevusplaani väljatöötamisele ja on huvitunud sellest, kuidas see tegelikkuses toimib. Rühmaotsustel on samuti suurem "kaal" kui üksikisiku poolt vastuvõetud otsusel. Nii töökaaslased, alluvad kui ülemused tunnustavad neid enam. Neile tunduvad rühmaotsused isiklikest eelarvamustest vabamatena, sest nende aluseks on paljude seisukohtade kombinatsioon. Rühmaotsustamine arendab liikmete loovat mõtlemist ja võimaldab laiendada nende arenguperspektiivi. Probleemide arutelude käigus kuulevad liikmed ka teiste seisukohti ning võivad muuta oma arvamusi. 25.Koosolekud kui rühmatöö vorm. Koosolekute läbiviimise viisid. Koosoleku ettevalmistamise käigus tuleb kindlaks määrata: osavõtjate arv ja koosseis, päevakord, informeerida osavõtjaid, valmistada ette vajalikud materjalid ja vahendid.
Hiljem vastandused pehmenesid, rohkem rõhuti dialoogile ja vastastikustele laenudele; kahepooluselise mudeli asemel räägiti mitmepooluselisest mudelist. • Kui esialgu kiputi rahvakultuuri käsitama passiivsena, mis pelgalt laenab oma arusaamu eliidikultuurist, siis hiljem hakati toonitama rahvakultuuri aktiivset ja dünaamilist iseloomu, kahe pooluse interaktsiooni. Ühe enam hakati toonitama kultuuritarbimist kui originaalset ja loovat tegevust. Mihhail Bahtin (1895–1975) • Üks kõige esimesi katseid süstemaatiliselt analüüsida keskaja ja varauusaja rahvakultuuri. • Rabelais’ looming on mõistetav pelgalt keskaja rahvakultuuri taustal, millest see on välja kasvanud. • Keskaja rahvakultuur on oma olemuselt naeru- ja karnevalikultuur, mida iseloomustab ambivalentsus, grotesksus ja kehalisus. • Mihhail Bahtin: rahvalik naerukultuur ei ole uurijate tähelepanu leidnud
poeetiline/viipeline > kujundid ja kõlamustrid Luule ei ole eristatud keelekasutuse tsoon, vaid keel ongi oma olemuselt poeetiline/viipeline. Kujundiline keelekasutus ka igapäevaelus, nt. arvutiterminid: hiir, töölaud, Windows. Keele rituaalne aspekt: tähtpäevad, rituaalid, väljaspool igapäevaelu kogemust > suurem vajadus mittehariliku, poeetilise keele järele. Luule > omaette ruum, kus keele viipelist ja loovat mõõdet praktiseerida, arendada ja nautida. Keele läbipaistmatus: mitmekihiline tähendus, mitmetimõistetavus (ambiguity), sõnamängud Keele loov paindlikkus > keel võimaldab lõputuid assotsiatsioone objektide, sündmuste, isikute jne. vahel. Luule. e poeesia (poiema > kreeka k. `tehtu', `loodu', `esile toodu', poiesis > `loov oskus', `kunst') tähistab kõiki värss- ehk seotud kõnes teosed. Valdavalt lüüriline, võib olla ka eepiline või dramaatiline Värss. > lad. K
poeetiline/viipeline > kujundid ja kõlamustrid Luule ei ole eristatud keelekasutuse tsoon, vaid keel ongi oma olemuselt poeetiline/viipeline. Kujundiline keelekasutus ka igapäevaelus, nt. arvutiterminid: hiir, töölaud, Windows. Keele rituaalne aspekt: tähtpäevad, rituaalid, väljaspool igapäevaelu kogemust > suurem vajadus mittehariliku, poeetilise keele järele. Luule > omaette ruum, kus keele viipelist ja loovat mõõdet praktiseerida, arendada ja nautida. Keele läbipaistmatus: mitmekihiline tähendus, mitmetimõistetavus (ambiguity), sõnamängud Keele loov paindlikkus > keel võimaldab lõputuid assotsiatsioone objektide, sündmuste, isikute jne. vahel. Luule. e poeesia (poiema > kreeka k. ‘tehtu’, ‘loodu’, ‘esile toodu’, poiesis > ‘loov oskus’, ‘kunst’) tähistab kõiki värss- ehk seotud kõnes teosed. Valdavalt lüüriline, võib olla ka eepiline või dramaatiline Värss
variandid kõrvale. Rühmaotsustamine aitab igaühel paremini mõista teiste liikmete sisukohti ja nende osa ühises ettevõtmises. Ühise otsustamise puhul aktsepteerivad osalejad vastuvõetud otsust ja on enam motiveeritud selle ellurakendamisest. See on sageli aga nõupidamiste esmane eesmärk. Rühmaotsustel on sageli suurem kaal, kui üksikisiku poolt vastuvõetud otsustel. Rühmaotsustamine arendab liikmete loovat mõtlemist ja võimaldab laiendada nende arenguperspektiivi. Probleemide arutelude käigus kuulevad liikmed ka teiste seisukohti ning võivad muuta oma arvamusi. ,,kuradi 16 advokaat" 1 inimene koosolekul hakkab teadlikult vastikuid väiteid esitama, sellega n.ö. äratab teised töötajad üles. Rühmatöö puudused: on seotud kollektiivse töö iseärasustega. Halvasti ettevalmistatud
1. Mis on avalik haldus, avalik valitsemine ja avalik juhtimine? Avalikku haldust võib määratleda kui ametnike ja poliitikute omavahelist seost. Samuti avalike teenuste üle otsustamist ja nende osutamist. Avalikku haldust samastatakse bürokraatiaga. Avalik juhtimine tähendab tulemuste saavutamist ja vastutuse võtmist. Avalik valitsemine tähendab viise, kuidas sidusrühmad omavahel suhtlevad, et mõjutada avaliku poliitika väljundit. Näiteks avaliku juhtimise ja avaliku valitsemise puhul võib see olla tähelepanu pööramine - avalik juhtimine pöörab tähelepanu protsessile ja valik valitsemine sisule, avalik haldus pigem normatiividele. Samuti võib välja tuua, et avaliku juhtimise ja avaliku valitsemise puhul on peatähelepanu tulemusel, kuid esimesel juhul seatakse pigem kvantitatiivne mõõdik. Samas kui valitsemine väärtustab pehmet tulemust - kvalitatiivse mõõdiku näol. Avalik haldus pöörab tähelepanu ainsana vaid sisendile. 2. Mis on avalik...
esmane eesmärk. Osalejad pühenduvad tegevusplaani väljatöötamisele ja on huvitunud sellest, kuidas see tegelikkuses toimib. Rühmaotsustel on samuti suurem "kaal" kui üksikisiku poolt vastuvõetud otsusel. Nii töökaaslased, alluvad kui ülemused tunnustavad neid enam. Neile tunduvad rühmaotsused isiklikest eelarvamustest vabamatena, sest nende aluseks on paljude seisukohtade kombinatsioon. Rühmaotsustamine arendab liikmete loovat mõtlemist ja võimaldab laiendada nende arenguperspektiivi. Probleemide arutelude käigus kuulevad liikmed ka teiste seisukohti ning võivad muuta oma arvamusi. 25.Koosolekud kui rühmatöö vorm. Koosolekute läbiviimise viisid. Rühmatöö vormid Koosolek (Meeting) võib olla nii alaliselt tegutseva töörühma kui ajutiselt kokku kutsutud töötajate koostöövorm. Alalisteks koostöörühmadeks, mis peavad periooditi koosolekuid, on nõukogud, juhatused ja komiteed
Kõik ▐ pungad pakatavad täies väes, Kõik ▐ põõsad sinetavad maja taga. (Marie Under) (Eksamil värsimõõte määrama ei pea, kuid vähemalt kahte värsimõõtu ja rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldumist neis peaksite teadma). Millist poeetilise keele aspekti toob värsimõõt esile? Rütmilisust, mängulisust.. Riim. Seaduspärane häälikukordus, Erinevused riimi kasutamises keeleti, Olemuselt korduseline (ka kajaline), toob esile keele loovat paindlikkust, (vt. Wainright, slaid 4), Miks on riim luules oluline? Loob kõlaterviku (kõla + sisu ühtsus), mälutehniline võte (aitab meelde jätta, oluline suulises luules) Peaksite oskama nimetada ka mõnd tuntumat riimitüüpi. Algriim > sõnade esihäälikute kunstikavatsuslik kordus, sage rahvaluules, (alliteratsioon e. kaashäälikualgriim, assonants e. täishäälikualgriim)Lõppriim > ühendab sama kõlaga sõnade ja värsside lõppe
kujundus…. Kindlasti on selline õpitulemus ka enamiku õpetajate prioriteetide hulgas. Seda eesmärki täidab ka hinne (vrd töötasu) Lähtutakse ka tõsiasjast, et põhikooli töö – ja tehnoloogiaalast aktiivõppet toetavad õppevahendid puuduvad sootuks. 1.2.2. Eesmärgiseade Töö – ja tehnoloogiaõpetus põhikoolis peaks olema ( vt lk. ): põhisisult rahvuslikku kogemust, innovaatikat ja kaasaegset tehnoloogiat ja õpilaste loovat praktilist tegevust seostav; integratiivne, luues soodsad võimalused erinevates õppeainetes omandatu loovaks rakendamiseks; laialt ja mitmekülgselt ette – valmistav, loomaks võimaluse oma mõtte ja praktilist tegevust kvalitatiivselt uuel tasandil analüüsida, kohandada, arendada;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
