Diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena.Tähistatakse 2n (inimesel 2n=46). Eoseline paljunemine - mittesuguline paljunemine,mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel,seentel ja osal taimedel. Gameet - organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. Generatiivne paljunemine - suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n (inimesel n=23). Interfaas - päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv raku eluperiood. Interfaasis rakud suurenevad, koguvad ATP-d, tsentrioolid kahekordistuvad, moodustatakse juurde organelle, DNA kahekordistub. Kahekromatiidiline kromosoom - DNA kahekordistumise järel on kromosoomid kahekromatiidil...
Polotsüüdid viljastumis ja arenemisvõmetu rakk, mis on ovogoneesi käigus tekkinud. Munarakk on viljastumisvõimeline 36 tundi. Munarakku on võimalik viljastada ovulatsiooni ajal. Ovulatsiooni käigus liigub küpsenud munarakk munasarjast munajuhasse. Ovulatsioon toimub 14 (12 16) päeva enne oodatavad menstruatsiooni. Viljastumine Ontogenees organismi individuaalne areng viljastumisest surmani. Jaguneb kaheks protsessiks Embrüogenees looteline areng, kestab viljastumisest sünnini Postembüogenees lootejärgne areng. Kestab sünnist surmani. Partenogenees selline paljunemisviis, kus uus organism areneb viljastamata munarakust (mesilastel ja sipelgatel). On olemas keha väline ja keha sisene viljastumine. Kehasisene toimub emasorganismi suguteedes. Sugurakkude arv on tunduvalt väiksem kui kehavälise puhul. Keha siseselt viljastuvad imetajad, linnud ja roomajad. Kuna toimub piiratud kohason vähem sugurakke.
Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Ovogoonid - emasorganismis esinev munaraku eellased. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. ontogenees - isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel valtab viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel vanemorganismist eraldumisest surmani. embrüogenees - organismi looteline areng. Algab munaraku viljastumisega ja lopeb sunnimomendiga (elusunnitajatel), koorumisega (lindudel) voi idu moodustumisega seemnes (taimedel). Postembrüogenees - menopaus - ovulatsiooni lakkamine. Esineb 45-55 aastastel naistel. Sügoot - viljastunud munarakk. embrüo - organismi lootelise arengu staadium. Lõigustumine - sügoodi kiire jagunemine mitoosi teel, kusjuures jagunemiste vahel (interfaasis) rakud ei kasva.
17. MÕISTED biogeneetiline reegel- selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe bioloogiline surm - organismi eluähtsate talituste pöördumatu seiskumine blastotsüst- imetajate lootelise arengu varajane staadium , mis vastab alamate selgroogsete põislootele. embrüo- organismi lootelise arengu staadium embrüogenees- organismi looteline areng menopaus- ovolatsiooni lakkamine menstruaaltsükkel- ajavahemik ühe mensturatsiooni algusest teise alguseni enamasti 28 päeva (vb 21-35) mensturatsioon-tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskestast
kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele. · Mitoosi anafaas: kääviniidid lühenevad, kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest (tsentromeerid kahestuvad), kromatiidid jõuavad rakupoolustele. · Mitoosi telofaas: kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed, tsütoplasma jaguneb kaheks (tsütokinees), moodustub 2 tütarrakku. · Inimese looteline areng: sügoot, kobarloode, blastotsüst, karikloode
Ravimid, alkohol, narkootilised ained, olmekemikaalid, viirushaigused(punetised) 8.Iseloomusta noorjärku ja vananemis perioodi. Noorjärk sünnist suguküpsuseni organism kasvab, elundkonnad ja refleksid täiustuvad, kujunevad välja suguelundid Vananemis periood Elundkondade talitus häirub, tekivad mitmesugused haigused, elutegevus ja ainevahetus aeglustuvad, kaob paljunemisvõime, muutub välimus. 9.Kirjelda taimede lootelist ja loote järgset arengut. Õistaimede looteline areng algab munaraku viljastamisega ja lõppeb õistaime moodustumisega Seemne idanemisega algab lootejärgne areng. Mis jaguneb vegetatiivseks ja generatiivseks arenguks Dna A T G C Komplementaarsus t-t-c-c-c-g-a-a-t-c-g-a a-a-g-g-g-c-t-t-a-g-c-t a-t g-c dna replikatsioon’ a-a-g-g-g-c-t-t-a-g-c-t t-t-c-c-c-g-a-a-t-c-g-a a-a-g-g-g-c-t-t-a-g-c-t t-t-c-c-c-g-a-a-t-c-g-a rna transkriptsioon a-a-g-g-g-c-u-u-a-g-c-u translatsioon mRNA
õppimine, seostamine. Kui kaks spermi tungivad munarakku siis munarakk hukkub. Loote areng Loode saavutab eluvõimelisuse, kohandub emakeväliste ekstrauteriilsete, elutingimustega. Viljastatud munarakk muutub sügoodiks, mis hakkab kohe arenema. Prenataalse arengu etapid Sügoot-(1-2 Rasedusnädal) germinaalstaadium viljastumisest 10 päevani Embrio (3-8 rasedusnädal) - embrüoanaalstaadium Loode (9.-38. Rasedusnädal) looteline staadium Lootevesi- psühholoogia seisukohalt-> lõhn sama mis on ema lõhn ja rinnapiima lõhn-> harjutab eluks vajalike oskusi, elundkonna treeninguks ja adaptatsiooni treeninguks. Viljastumine toimub munaraku ja seemneraku vahel tavaliselt munajuha lõpposas, mille järgselt viljastatud munarakk liigub 3.5 päevaga emakaõõnde ning 1-2 päevaga implanteerumis- e. pesastumskohta -> kus toimub edasine areng. -> blastotsüst- pesastumiskohta jõudnud rakukogumik. Protsess kestab viis päeva.
kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe RAKKUDE DIFERENTSEERUMINE geenide valikulisest avaldumisest tulenev rakkude areng, mille käigus nad omandavad kindlale koetüübile iseloomuliku kuju ja talitluse EMBRÜONAALNE INDUKTSIOON lootelise arengu käigus esinev protsess, mille korral ühtede rakkude diferentseerumine tingib teiste rakkude diferentseerumise EMBRÜOGENEES organismi looteline areng. Algab munaraku viljastumisest ja lõpeb sünnimomendiga POSTEMBRÜOGENEES organismi lootejärgne areng OTSENE ARENG vastsündinu sarnaneb üldplaanilt kohe oma vanematega MOONDEGA ARENG vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumite KLIINILINE SURM peale agooniat järgneb. Selles staadiumis on inimest võimalik veel elustada
3. Üleminekud tavaliselt kiired. Praegu ollakse seisukohal, et in.areng on segu pidevatest ja astmelistest muutustest. Seda mõjut.mitmed tegurid nagu toitumine, hoolitsus, koolis käimine ja biol.kasvamine. kaasaegne ar.psüh. põhineb bioloogilistel ja sots. arusaamadel evolutsioonist, embrüoloogiast, füüs.kasvu protsessidest ning sots.-st lingvistilistest ja kult. protsessidest. Sünnieelne areng germinaalstaadium(0-2näd), embrüonaalne(2-7näd), looteline (8näd sünnini) Sümbolite teke - KEEL: Skinner: lapsed õpivad keelt kasutama operantse tingimise kaudu (stiimul, reakts., sarrastus). vastandiks Chomsky: keeleoskus tuleneb teadmiste omandamisest, inimliigil on tema arvates kaasasündinud keelespetsiifiline mehhanism. Piaget´l aga oma nägemus: keele omandamine on seot. kognit.arenguga. Bruner: teadmised keele kohta omandatakse sotsiaalses kontekstis (räägitakse sündmustest,
· Kaalulangus, kuna lootevee hulk väheneb raseduse lõpus. · Kerge kõhulahtisus · Tugev energiavoog nn ,, pesapunumise instinkt". Sünnitus algab emakaseina kokkutõmmetega (perioodiliselt) · Emakakael ja tupp laienevad · Lootekestad purunevad · Algab lapse väljutamine 30 ORGANISMIDE LOOTELINE ARENG Lk 118-122 Emrüogenees looteline areng. ~36 tundi peale viljastumist hakkab sügoot mitoosi teel paljunema muutub hulkrakseks nn sügoodi lõigustumine. Eristatakse 2 etappi: 1. sünkroonne kõik rakud jagunevad ühel ajal 2. asünkroonne rakud jagunevad eri ajal Lõigustumine võib olla: osaline reburikastel sügootidel täielik rebuvaestel sügootidel Lõigustumise tähtsus: Taastatakse hulkraksus.
kehaväline viljastumine.Ontogenees- isendi individuaalne areng.jaguneb looteliseks arenguks e. embrüogeneesiks(viljastumine kuni sündimine) ja postembrüogeneesiks(sünnist surmani). partenogenees uue organismi areng viljastumata munarakust. Menopaus-ovulatsiooni lakkamine. Esineb naistel (45-55 a.)menstruatsioon- viljastamata jäänud munaraku, limaskesta väljumine koos verega.embrüo-organismi lootelise arengu staadium.sügoot- viljastatud munarakk.embruogenees-organismi looteline areng (viljastumine kuni sündimine).fülogenees- organismirühma evolutsioonilise arengu tee. .kehasisene(viljastumise tõenäosus suhteliselt suur, loode on kaitstud) ja kehaväline(viljastumise tõenäosus suhteliselt väike, suur võimalus, et loode süüakse ära) 2.elolutsiooniteooria kujunemine-C.Darwin,J.B Lamarc,G.Cuvier Teoses "Liikide teke" on välja toodud kaks põhilist seisukohta. Esiteks Darwini teooria modifikatsioonilisest põlvnemisest, mis väidab, et kõik liigid, nii
erituselundid, tugi- ja liikumiselundkond. c. Sisemine looteleht on endoterm ja sellest kujunevad hingamis- ja seedeelundkond. Lootelist arengut juhitakse kromosoomide abil, mida emasorganism hakkab tootma viljastumise momendist. Olulisi hormoone toodab platsenta. 5. 3mm loode (0,5g) on oma kolmandal nädalal juba kõik alged välja arendanud. Algab intensiivne arenemine ja 12. arengunädalaks loode juba liigutab jäsemeid. 6. Loode kasvab ja täiustub, 40. arengunadalal lõpeb looteline areng sünnitusega. 16.Biogeneetiline reegel ja selle tähtsus evolutsioonis. Eri liikide loodete omavaheline võrdlus näitab, et imetaja embrüo sarnaneb algselt kala lootega, seejarel kahepaikse ja roomaja omaga ning alles lõpuks omandab imetajale omased tunnused. Seega läbitakse ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) liigievolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid. Sellist loote arengu iseärasust nimetatakse biogeneetiliseks reegliks. Reegli juures tuleb silmas pidada, et
· Viiendal arengukuul liigutab loode ennast nii, et ema tunneb seda. · Kuuendal kuul on loote nahk voldiline, sest see kasvab sellel ajal teistest organitest kiiremini. · Seitsmendal arengukuul hakkab naha alla moodustuma rasvkude ja loote kehavormid muutuvad ümaramaks. · Kaheksandal arengukuul muutub loote nahk siledaks ja roosaks. · Viimasel arengukuul on loote elundid omandanud iseseisvaks eluks vajalikud mõõtmed ja talitlused. · Inimese looteline areng kestab tavaliselt 280 päeva ja lõpeb sünnitusega. · Sünnitustegevus algab emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega. Esimesel sünnitusel kestab sünnitustegevus 12-14 tundi. Loote areng 01.08.2007 Viljastunud munaraku arengut võib vaadelda kahe perioodina: 1) embrüonaalperiood: viljastumisest 60. elupäevani. Sellel perioodil arenevad välja kõik elundid; 2) looteperiood: 60. elupäevast sünnini. Sellel perioodil loode kasvab intensiivselt.
Kasv on looma organismi kvantitatiivne muutumine, mis avaldub massi, kudede ja organite suurenemises. Selle aluskes on rakkude pidev pooldumine ja rakkudevahelise massi suurenemine. Kasvu määratakse organismi massi ja mahu mõõtmete järgi. Kasvukiirus: absoluutne juurdek(on looma kehamassi mõõtmete suurenemine mingis ajaühikus) ja suhteline juurdek(näitab mingi teatud ajaperioodi absoluutse massi-iibe suhet ja perioodi alguse kehamassi keskmisesse). Kasvu ja arengu etapid. Looteline e embrüonaalne periood (idulaseperiood, eellooteperiood,looteperiood),lootejärgne e postembrüonaalne periood (vastsündinup,piimap,puberteedi e sugulise küpsemise p,täiskp,vananemisp) Kasvu ja arengu seaduspärasused.Kasv ja areng ei ole ontogeneesi jooksul ühtlane.Luud kasvavad lootelisel ja lootejärgsel perioodil erinevalt. Kasvukoefitsent k= täisk ute luude mass/ sünnij talle luude mass. 1
Nukleodiidide järjestust molekulis nimetatakse RNA esimest järku struktuuriks (primaarstruktuur). Ülesanded: *mRNA informatsiooni RNA toob geneetilise informatsiooni raku tuumast ribosoomidesse, kus toimub valgu süntees. *tRNA trantsport RNA toob aminohappeid tsütoplasmast ribosoomidesse. *rRNA ribosoomi RNA kuulub ribosoomide koostisse ja osaleb valgu sünteesis. 2.organismide looteline areng viljastumisjärgse sügoodi rakukest ei võimalda enam teiste seemnerakkude tungimist munarakku. Sügoot hakkab mitoosi teel kiirelt jagunema ja selle tulemusena moodustub loode ehk embrüo. Sellega algab organismi looteline areng ehk embrüogenees Inimese embrüogenees: 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot naise organismis mitoosi teel kiiresti jagunema - lõigustuma. See algab juba munajuhas ning jõuab lõpule emakas. Tulemusena moodustub kobarloode (moorula)
Seda aega, mida nimetatakse embrüonaalseks perioodiks, iseloomustab enamiku tähtsamate elundsüsteemide tekkimine. 8. rasedusnädala lõpust kuni raseduse lõpuni kutsutakse arenevat inimorganismi looteks ehk feetuseks, mis tähendab "sündimata järeltulijat". Selle aja vältel, mida nimetatakse looteliseks perioodiks, kasvab inimese keha suuremaks ja tema elundkonnad hakkavad talitlema. 0 - 8 nädalat - embrüonaalne periood 8 40 nädalat looteline periood Loote areng Rasedus kestab 40 nädalat ehk 280 päeva, mis on jagatud 13-nädalalisteks trimestriteks. Rasedust hakatakse lugema viimase menstruatsiooni esimesest päevast. Seega loetakse Sind rasedaks juba enne, kui tegelikult rasestud. Viimase menstruatsiooni esimene päev on ka raseduse esimene päev. Esimene rasedusnädal Munarakk kohtub spermatosoidiga munajuhas. Toimub munaraku ja spermatosoidi ühinemine -- moodustub tsügoot
Suurem osa kaladest, kahepaiksetest. Munarakud viljastuvad vees-sugurakkude kohtumine juhuslik, hävivad suht kiiresti, võivad sattuda toiduks. Väga palju munarakke. Menstruaaltsükkel-ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise. Naissuguhormoonide taseme muutused veres, emakaseina paksenemine, emakasisese t0 kõikumine. Munarakk on viljastumisvõimeline 2ööpäeva vältel, 12-16 päeva enne oodatava menstruatsiooni algust. Embrüogenees-org looteline areng. Algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga(elussünnitajatel), koorumisega(lindudel) või idu mood. seemnes (taimedel) Taimedel:kujun taime vegetatiivsete organite algmed:idupung, -juur, -vars, -leht. Seemne idanemisega algab taime lootejärgne areng. Erinevatel loomorg embrüogenees lõpeb embrüo kinnitumisega emakaseinale ning kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku ning moodustuvad platsenta.
1. Assimilatsioon - sarnastumine. Assimilatsioon ehk sarnastumine, toimub keskkonnamõju organismile. 2. Akommodatsioon kohastumine. Tänu assimilatsioonile toimub akkommodatsioon ehk paindlik muutumine ehk kohastumine. 3. Nimeta 5 arengupsühholoogia põhiküsimust: 1) Kas arengus on olulisem KeskKond või pärilikkus? Mis on arengu muutuste peamine põhjus? 2) Kas areng on järjepidev või katkendlik? Kas olulisem on kvantitatiivne (taseme muutus) või kvalitatiivne (muutus loomuses) areng? Kas varasem ja hilisem areng on üldse omavahel seotud? 3) Inimese sünnipärased omadused (hea, halb, neutraalne)? 4) Aktiivsus vs passiivsus. Kuivõrd looduse plaanijärgne areng vajab inimese jõupingutust? 5) Arenguliste muutuste universaalsus. Sarnasus vs erinevus arengus. Kas arengulised muutused on universaalsed või indiviiditi erinevad? Kas peaksime uurima üldiseid seaduspärasusi (homoteetiline uurimus) või peaksime uurima individuaalsete erinevuste põh...
Veisekasvatus KOKKUVÕTE arvestuseks *Koduveisel piimas umbes 4-5% rasva. *Eestis veiseid umbes 260-280 000. Nendest lihaveiseid ca. 70 000. *EHF (Eesti Holsteini tõug) – SUURIM PIIMAJÕUTOODANG. maailmas enimlevinud, Hollandi friisi tõug ristatud Eesti maatõuga *EPK (Eesti punane veisetõug) *EK (Eesti maatõug) *Koduloomadel, erinedes ulukloomadest on hästi välja arenenud inimestele vajalikud organid nt. piimanäärmed, HEA VEREVARUSTUSEGA UDAR, nõrk lihastik tagab ainult liikuvuse ja võime sööta. Lihaveistel tugev lihaskude, piim ainult järglastele. Tänu parematele keskkonnatingimustele koduloomade kasvukiirus on suurenenud, varasem suguküpsus ja majandusliku kasutamise küpsus. *Liigist tarvas põlvnevad kõik koduveised ning seebu. Liigist jakk on kodustatud kodujakk. Kaugaasia veiste perekond: liigist banteng on kodustatud baali kari. Liigist gaur on kodustatud gajaal. Piisonite perekond: ameerika piison ja euroopa piison, kodustatu...
Eristatakse kolme lootelehte: välimine (ektoderm), sisemine (entodrem) ja keskmine (mesoderm). Menopaus ovulatsiooni lakkamine. Esineb 45-55 aastastel naistel. Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Enamasti 28 päevase vahega ( esineb ka 21-35 päevaseid). Menstruatsioon tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskestast. ( kuupuhastus ) Embrüogenees organismi looteline areng. Algab munaraku viljastumisega ja lõppeb sünnimomendiga (elussünnitajatel), koorumisega (lindudel, roomajad) või idu moodustumisega seemnes (taimedel). Fülogenees organismirühma evolutsiooniline arengu tee. Ontogenees isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani. , mittesugulisel vanemorganismist eraldumisest surmani. Partenogenees uue organismi areng viljastumata munarakust.
1. Veiste kodustamine ja põlvnemine. Kodustamine toimus enamasti ürgkondlikul ajal.On tihedalt seotud inimese ühiskondliku arenguga ja majandus-sotsiaalsete tingimustega. Veisi kodustati umbes 6-2 aastat e.m.a.Kolleteks on Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. 2. Veiste ulukeellased. Koduveiste ullukeellasteks peetakse ürgveist ehk tarvast.Viimased tarvad surid välja 17. Sajandil.Jakk on lähedane veistele ja anab hübridseerimisel järglasi.Ulujakk on levinud Tiibetis mäestikus. Kaguaasia veiste perekonnal on kak ulukvormi-banteng ja gaur.Piisonite alamperekonnas on ka kaks ulukliiki-euroopa piison ja ameerika piison. 3. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Valdav osa veistest asub aregumaades,kuna seal elab suurem osa rahvastikust maal ja tegeleb põllumajandusega.Arenenud riikides on levinud intensiivne veisekasvatussaaduste tootmine.Eestis on seoses põllumajandusreformiga ja üleminekuga...
omadusi. Ontogenees on organismi areng tema tekkest kuni surmani. Ontogeneesil on 5 faasi: · Viljastumine taastatakse diploidsus ja määratakse sugu · Lõigustumine kiire rakujagunemine, moorula(kobarloode) ja blastula(põisloode) · Gastrulatsioon hulkraksuse taastamine, rakkudevaheliste kontaktide tekitamine, tuuma ja tsütoplasma suhte taastamine · Kudede ja organite teke · Postembrüogenees I Emrüogenees looteline areng (seeme, loode) II Postembrüogenees lootejärgne areng Täismoone : Muna vastne nukk - valmik Vaegmoone: Muna vastne valmik Postembrüogeees jaguneb: · Juveniilne ehk noorjärk ... · Paljunemisvõimeline järk ... · Vananemine on määratud geenidega (telomeerid lühenevad) ja seda mõjutab keskkond. Rakkude interfaas pikeneb, rakud vananevad, kuluvad organid ei saa enam normaalselt töötada. · Kliiniline surm hingamine ja süda on seiskunud
INIMESE ALGNE ARENG Idulane esimesed kaks kuud. * pesastub emaka limaskestas. * areneb kiiresti. * moodustuvad organite algmed 1. kuul (5-10 mm, 0,1-0,2g) * kujuneb närvisüsteem * südame alge * veresoonte, luude, lihaste ja jäsemete algmed 2. kuul * kiiresti areneb aju * moodustuvad kõht ja rindkere * silmad (laugudeta) 3. kuul loode * olemas kõik organid * sarnaneb inimesega * nahk õhuke * hakkab liigutama 4. kuul * luude kujunemine * suguelundite järgi saab sugu öelda 5. kuul * tuntav loote liigutamine * südamelöögid kuuldavad * loode kuuleb ema häält 6. kuul * nahk kasvab kiiresti 7.kuul *naha alla moodustub rasvkude 8. kuul * nahk muutub siledaks 9. kuul nahk kattub lootevõidega Looteline areng kestab ~280 päeva, lõpeb sünnitusega. INIMESE ARENG SÜNNIST SURMANI Sünnijärgne areng jaotatakse: 1. imikuiga sündimisest 1. eluaasta lõpuni. · esimesed 10 elupäeva on v...
Viljastumine munarakk väljub munajuhasse umbes 14. Päeval pärast menstruatsiooni, -kehaväline viljastumine enamasti vees, vette palju sugurakke, kohtumine juhuslik, sugurakud hävivad kiiresti, neid ohustavad teised liigid nt. kaladel, kahepaiksetel, enamik selgrootuid -kehasisene viljastumine toimub munajuhas ovulatsiooni ajal munarakk liigub emakasse 4-5 päeva, selleks ajaks on see kas viljastunud ja osaliselt jagunenud või hävinud Organismide looteline areng Sügoot hakkab mitoosi teel jagunema, moodustub embrüo ehk loode, sellega algab ebrüogenees, lõpeb sünniga. (taimedel idu moodustumisega seemnes). Sügoot hakkab jagunema, lõigustumine (inimesel täielik, kõik rakud korraga), moodustub moorula (kobarloode), embrüo rakud paiknevad ümber, moodustub blastotsüst (selle poolusel embrüoplast), väline lootekest e koorin, 2 sisest lootekesta kusekott e allantois ja vesikest e
Dirgis Jõemaa Raseduse kulg, loote areng, sünnitus REFERAAT 2014 SISUKORD 1 1. Sissejuhatus............................................................................................. 2. Viljastumine............................................................................................. 3. Rakkude pooldumine munajauhas........................................................... 4. Loote areng ............................................................................................. 4.1 Esimene trimester.............................................................................. 4.2 Teine trimester................................................................................... 4.3 Kolmas trimester................................................................................ 5. Sünnitamine.............................................................
KORDAMINE BOTAANIKA KT 1. Taime kasv ja areng a. Taime 4 arengujärku 1) Embrüonaalne e. looteline arenguijärk – embrüa moodustumine. Algab see faas õies munaraku viljastumisega ja lõpeb seemne (embrüa) valmimisega. 2) Noorus- e juveniilne järk– algab see faas seemne idanemisega, järgneb taimede aktiivne kasv. See faas lõpeb, kui taim saab suguküpseks – hakkab moodustama õisi. 3) Täiskasvanu e matuune arengujärk. Intensiivne rakkude pooldumine (aktiivne kasv) aeglustub ning algab sugu- e
piimanäärmed, juuksed, karvad ja entoderm (sisemine looteleht) eedenäärmed - maks, soole ja maonäärmed, kõhunääre, kilpnääre;hingamisteede epiteel ja kopsud; Hiljem mesoderm Skelett;Lihased;Kõik sidekoetüübid;Kuse- ja suguelundid; Ringeelundkond Neid rakukihte nimetatakse lootelehtedeks, hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad. Gastrula ei ole veel loode! See on embrüo – idulane. 12)Sünnitus- Protsess, millega looteline areng lõpeb • Sünnitus algab (avanemisperiood) emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega • Väljutusperiood (pressid) • Normaalne sünnitus-laps saab sünnitusteedest normaalse mikrofloora • Keisrilõige-erakorraline või plaaniline, tehakse juhul, kui on oht ema või lapse tervisele • Avanemisperiood-väjutusperiood-platsenta väljutamine 13)Platsenta roll embrüonaalses arengus • Kujuneb välja kuu vanusel embrüol Platsenta ülesanded 1.Ainevahetuslik 2.Platsenta barjäär 3
Kasv- looma organismi kvantitatiivne muutumine, mis avaldub massi, kudede ja organite suurenemises, Aluseks on rakkude pidev pooldumine ja rakkudevahelise massi suurenemine. Määratakse organismi massi ja mahu mõõtmete järgi. Absoluutne juurdekasv(A)-looma kehamassi või mõõtmete suurenemine mingis ajaühikus. Suhteline juurdekasv(K)-näitab mingi teatud ajaperioodi absoluutse massi-iibe suhet ja perioodi alguse kehamassi keskmisesse 8. Kasvu ja arengu etapid. A Looteline e embrüonaalne periood-2kuud. Algab isendi tekkimisega ja lõppeb sündimisega. *idulase e. embrüoperiood-5nä. Intensiivne rakkude deferentseerumine ja organite kujunemine.Pannakse alus seedeaparaadile, südamele, neerudele, maksale. *looteperiood(tiinus)-kestab sündimiseni, 32nädalat. Loote kasv kiire. B Lootejärgne periood-sünnist surmani. *vastsündinuperi- kestab sünnist 2..3nä. kujuneb välja termoregulatsioon ja närvisüsteem kohaneb keskkonnatingimustega
Spermid väiksemad Munarakk suurem Spermides vähe toitaiteid Munarakus palju toitained Toodetakse kõrge eani Saavad otsa 45-55 eluaastal Toodetakse uued, terved juurde Uusi juurde ei teki (ovogoone) (spermatogoone) Sarnasused: mõlemad läbivad meioosi ja mõlemad on haploidsed Ontogenees organismi individuaalne areng viljastumisest surmani Embrüogenees organismi looteline areng, mis lõppeb sünnitusega Moorula ehk kobarloode Ontogeneesi alguses (embrüogeneesil) läbitakse liigi ajalooline areng ehk fülogeneesi etapid. Biogeneetiline reegel 6 Pärilikkus Pärilikkus looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad oma vanematega. Genotüüp ühe isendi kromosoomistikus paiknev geenide kogum Fenotüüp ühe isendi (kõigi) vaadeldavate tunnuste kogum koos genotüübiga Alleel ühe geeni erivorm (dominantne, mis avaldub, nt
evolutsiooniga kaasa tulnud, kui avalduvad, siis on atavism. tüüpilisemad atavismid: saba, karvakasv näos, ujunahad sõrmede, varvaste vahel o vestiigiumid e rudimendid talitluselt tähtsusetud ja mandunud elundid inimesel ca 40 vestiigiumi ussripik, silmahambad, õndraluu o looteline areng biogeneetiline reegel ehk evolutsiooni kordumine emaüsas embrüonaalnse areng sarnaneb · Selektsioon o looduslike tingimuste muutumise toel liikide eristumine o luuakse samas keskkonnas uusi liike ja nad tekivad erinevalt, nt erinevad koeratõud, nii võis ju vanasti olla · Biogeograafilised tõendid o kängurud ei ela Aafrikas
27 1. Kehaväline viljastumine. Küpseb palju sugurakke. Viljastumine on juhuslik. Hukkub palju ebasoodsate tingimuste tõttu. Nt kalad ja kahepaiksed. Võilill- sugurakud tekivad õies 2. Kehasisene viljastamine. Küpseb vähem sugurakke. Viljastumise tõenäosus suurem. Kaitstud paremini ebasoodsate tingimuste eest. Looteline areng turvalisem. Viljastumise tõenäosus suurem. Päristuumse raku jagunemine mitoosis ja meioosis. Rakkude jagunemise olulisus. Tagatakse organismi kasv ja areng. Tagatakse surnud ja hukkunud rakkude asendamine. Tagatakse organismi paljunemine. Kromosoomid. Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena interfaasi lõpus. Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Kumbki kromatiid koosneb ühest DNA molekulist. Rakutsükkel.
vahendeid. Füsioloogiline meetod menstruaaltsükli täpne tundmine. Viljastumine: Kehaväline: selgrootud, kalad · Sugurakkude kohtumine üsna juhuslik · Hävivad sugurakud üsna kiiresti · Vee-elukate toiduks · Heidetakse vette palju sugurakke Kehasisene: loomad ( alates roomajatest) · Vanema liikumisvõimalus · Turvalisus · Ei sõltu keskkonnateguritest · Ei tule palju sugurakke toota 5. Looteline areng ehk embrüogenees Viljastunud munarakk sügoot 1) lõigustumine hulkraksuse tagamine, munajuhas, tsütokinees ja DNA replikatsioon, tulemuseks moorula, (kobar moodustunud) 2) blastuatsioon munajuhas/emakas, rakud kahte kihti embrüoplast ( sisemine), trofoblast ( välimine) blastotsüst (kokku) 3) gastrulatsioon trofoblastist kujunevad lootekestad ja embrüoblastist lootelehed, loote kinnitumine, pesastumine gastrula
· 5 arengukuu, ainult kiire kasv, · 6 arengukuu, 30cm, kaalub 600grammi, nahk on kortsuline, luud tugevnevad, kopsud täiustuvad · 7 arengukuu, kaalub üle kilo, RASVKOE moodustumine, regeerib valgusele ja helile. · 8 arengukuu, 40cm, kaalub 2kg, nahk sileneb, karvad kaovad, arenenud närvirakud · 9arengukuu, Normaalne rasedus kestab 38- 40 nädalat. +/ - kaks nädalat SÜNNITUS, protsess, millega looteline areng lõpeb. Kaks viisi sünnitamiseks, Normaalne ja keisrilõige. Sünnitamise 3 perioodi: · avanemiseperiood- emakakael avaneb ja emakaseina lihaste rütmiliste kokkutõmmete tagajärjel läbimõõdult 10cm'ks. ENAMUS SÜNNITUS AJAST · väljutusperiood · päramisteperiood 24.03.2014 SELGROOGSETE LOOMADE SÜNNIJÄRGSED ARENGUETAPID. ÕPIK LK 78-81 Noor järk- kiire kasv ja areng. Esimene eluaasta väga oluline: kõndimise areng, kõneareng, jne. Puberteet e
neil on selline kohastumus hiljem tekkinud). „Laienenud organism – organism kõiki aine- ja energiavoogusid, mida tal vaja on, ei salvesta enda sees, vaid muudab ümbritsevat keskkonda, osa energiavoost, mida kasutab, on seotud ümbruse manipuleerimisega (nt toidu peitmine, liikumisradade jätmine keskkonda ja hilisem kasutamine, urgude kaevamine) – seda nt lindudel väga palju ei leia Sisemine viljastamine, pikk looteline areng ja hästiarenenud järglaste eest hoolitsemine – tähendab, et vanemad ja järeltulijad veedavad palju aega koos, pojad kasvavad samas keskkonnas, kus vanemad, neil on võimalus käituda sarnaselt vanematega, loob hea õppimisvõimaluse (alati mitte otseselt õpetamine, aga lihtsalt, et ema ja pojad liiguvad koos, ja võivad sattuda kohtadesse, kuhu muidu mitte – saavad õppida keskkonna kohta palju rohkem kui üksi) – keskkonna valikuline eksponeerimine
kinnitub selle limaskestale- st pesastub - sellele kohale emaka seinas, kus rakukobarpesastus, moodustub platsenta. Läbi platsenta toimub ema ja loote vahel ainevahetus, sealjuures inimalge ja ema veri ei puutu kokku - rakukobarast areneb idulane, kellel pole inimesega veel mingit välist sarnasust - kolmanda arengukuu alguseks muutub idulane väliselt inimesega sarnaseks, nüüd nim seda looteks - looteline areng kestab ligikaudu 280 päeva ja lõppeb sünnitusega
VEISEKASVATUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Veiste kodustamine ja põlvnemine. 2. Veiste ulukeellased. Veiste asend zooloogilises süsteemis. Klass:imetajad Selts:sõralised Alamselts:mäletsejalised Sugukond:veislased(Bovidae) 1.Perekond:veised(Bos) 1.1.Alamperekond:veised(Bos) Liik:ürgveis(tarvas)(Bos taurus promogenius) Kodustatud:koduveis 1.2.Alamperekond:jakid Liik:jakk Kodustatud:kodujakk 1.3.Alamperekond:kaugaasia veised(Bibos) Liik:banteng Kodustatud:baal...
suurenemises. Selle aluseks on rakkude pidev pooldumine. Absoluutne juurdekasv looma massi ja kehamõõdmete suurenemine mingis ajaühikus. Absoluutne juurdekasv (A) saadakse, kui perioodi lõppmassist (Wt) lahutatakse sama perioodi algmass(W0). Suhteline juurdekasv (K) näitab, mingi ajaperioodi absoluutse massi-iibe (Wt+Wo) suhet ja perioodi alguse kehamassi keskmisesse (Wo)(%). 8. Kasvu ja arengu etapid Looteline ehk embrüonaalne periood- Idulasperiood, eellooteperiood, looteperiood. Lootejärgne periood (kestab noorlooma sünnist surmani) vastsündinuperiood, piimaperiood, sugulise küpsemise periood, täiskasvanu periood, vananemisperiood. 9. Kasvu ja arengu seaduspärasused 1. Seaduspärasus organid, mis kasvavad aeglaselt looteperioodil, kasvavad kiiresti lootejärgsel perioodil ja vastupidi, 2.
ÜLDHISTOLOOGIA Histoloogia – õpetus kudede struktuuriks. Teadus rakkude,kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitlusest. Histoloogia jaotus: Õpetamise järgi: - Üldhistoloogia- kudede ehituse üldised seaduspärasused - Erihistoloogia(mikroskoopiline anatoomia, organite histoloogia) – konkreetsete organite mikroskoopiline struktuur. Uurimisviis ja -suund: - võrdlev(evolutsiooniline) histoloogia – klassikaliselt zooloogia osa - Patoloogiline histoloogia – vaatleb rakkude, kudede ja organite haiguslikke muutusi. (põletikud,kasvajad, äärmuslikud düstroofia ja atroofia juhud jne.) Meditsiini osa. - Funktsionaalne histoloogia(histofüsioloogia) – histoloogiat seostatakse füsioloogia,biokeemia, molekulaarbioloogiaga. Kude- Rakud ja nende poolt produtseeritud rakkudevaheline substants moodustavad ühise tekke,struktuuri ja talitluse alusel kudedeks(histo) nimetatavaid kogumeid. Miks nad moodustavad k...
LOOMAKASVATUS Lambakasvatus Lambakasvatuse olukord ja perspektiivid Eestis. Aastal 2010 oli lammaste arv 79 tuh. Enamasti on karjas üle 100 lamba. Eesti suurim lambakari asub Valgamaal Laatres. Lambakasvatuse suunad Eestis: Lihaloom Piimakasvatus Villalambad – meriino lambad. Villa osatähtsus on langenud. Ka lambanahk. Eesti tumedapealine lambatõug, jõudlus, arvukus, lühiajalugu. Algselt olid need eesti maalambad, alates 1958 a on nad Eestis tuntud tumeda- ja valgepealise lamba nime all. Eesti tumedapealise lambatõu aretuse algus 1926 a, lähtetõugudeks olid eesti maalammas ja šropširi lihalambatõug. Suurema kehamassi ning villatoodanguga kui eesti valgepealine lambatõug, kuid madalama viljakuse ja jämedama villaga. 2010. aastal 3246 utte 19 karjast. Jäärad kaaluvad ca 95 kg, uted 76 kg, villatoodang 3,7 kg ja viljakus ligikaudu 1,50 talle poeginud ute kohta. Utt...
Lisandub uurimissuunana veel üks pöördumatu protsess, fülogenees liigi põlvnemiskäik ehk liigi evolutsiooniline käsitlus; elundkonna või üksikolendi evolutsiooniline areng. Arengubioloogia uurimisvaldkond on ontogeneesi ja fülogeneesi suhe. Areng on looduslik nähtus, mis peegeldab erinevaid indiviidiga aset leidvaid muutuseid alates munaraku viljastumisest kuni surmani. Need muutused on korrapärased ja kindlate tunnustega. Muutustel on 4 etappi, ontogeneesi järgud: 1. Looteline areng 2. Lootejärgne areng - sünnist suguküpsuseni 3. Suguküpsuse saavutamisest kuni paljunemisvõimelisuse saavutamiseni (sh. sotsiaalsed kohustused, mitte vaid bioloogilised) 4. Paljunemisvõime kadumisest surmani Ontogeneesi kategoriseerimine põhineb bioloogilistel etappidel. Areng ja selle tempo on erinev. Arengufaktorid: biloogilised tegurid, keskkondlikud tegurid, sihipärane sekkumine kasvatusse, enesearendamine. Arengu alatüübid:
hinnati 2 grupis: esmaspoegijad ja vanemad tütred, täpsustati vanus-sesooni arvestust. kehtestati 0 baas, milleks oli 1972a. esmaskordselt poeginud lehmade keskmine. BLUP isamudelit rakendati kõikide loomaliikide juures. 1989a. tunnustati BLUP loomamudel piimaveiste geneetilise hindamise meetodina. 28. Kasvu ja arengu etapilisus Organismi arengu ja kasvu intensiivsus ei ole eluaja jooksul ühesugune. Seepärast jaotatakse põllumajandusloomade ontogenees järgmisteks perioodideks: 1. Looteline e. embrüonaalne periood 1.1. idulase e. embrüoperiood 1.2. eellooteperiood 1.3. looteperiood Looteline areng algab pärast viljastumist sügoodi e. isendi tekkimisega ja lõpeb sünniga. Looteline areng (tiinus) kestab keskmiselt hobusel 340, veisel 280, lambal 152 ja seal 114 päeva. Idulasperiood kestab veistel 5, lammastel 4 ja sigadel 3 nädalat. Sellel perioodil toimub intensiivne rakkude diferentseerumine ning primitiivorganite kujunemine.
Telofaas-kääviniidid kaovad, kromatiidid keerduvad lahti, tekib tuumamembraan, tuumaksesd tsütoplasma kahestub, tsütokineesis tekib 4 tütarrakku Meioosi tulemusena tekid ühest diploidsest rakust 4 haploidset tütarrakku sügoot- viljastatud munarakk Spermatogenees- seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini ovogenees- munarakuareng Ontogenees- individuaalne areng partenogenees- viljastumata munarakust Kollakeha eritab naissuguhormoone- östrogeeni, progesterooni embrüogenees- looteline areng platsenta- loote ühendus ema organismiga- läbivad veresooned- hapnik, toitained, jääkprodukte viljastumist- lõigustumine-blastotsüst-(rakukiht-embrüoplast- areneb loode, teine pool rakukihist moodistab lootekesta. 2 lootekesta- kusekott, vesikest- Karikloode Lootelehed- arenevad kindlad elundid, elundkonnad. Välimine looteleht- närvisüsteem, meeleelundid, naha, epiteelkude keskmine Looteleht- tugi- liikumiselundkonna, vereringeelund, erituselund
omavahel võrdse pikkuse osi, st toimub geenivahetus. Geenid paiknevad homoloogiliste kromosoomide vahel/ümber ja see suurendab pärilikkuse muutlikkust, kuid võib põhjustada ka vigu ehk kromosoommutatsioone. Generatiivne paljunemine - suguline. Gameedid - sugurakud. Viljastamine - vanemate sugurakkude ühinemine. Sügoot - viljastatud munarakk. Ontogenees - organismi individuaalne areng viljastumisest surmani. Embrüogenees - looteline areng. Spermatogenees - seemneraku areng valmis spermini, kestab suguküpsuse saabumisest kuni kõrge vanuseni, toimub pidev mitoos ja meioos. Ovogenees - munaraku areng, sugurakkude paljunemine (mitoos) lõpeb looteeas, suguküpsuse saabudes jätkub meioos tsükliliselt, st toimub korraga ainult ühes rakus. Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikudes munajuhasse. Munajuhas on munarakk viljastumisvõimelikne u 36 tundi. Kui viljastumist ei toimu, siis
hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku moodustunud tihe rakukobar, millest areneb loode. struktuur. Esineb näiteks inimese lootelises arengus. Desoksüribonukleiinhape (DNA) biopolümeer, Embrüogenees organismi looteline areng. Algab mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline (elusünnitajatel), koorumisega (lindudel) või idu koostisaine. moodustumisega seemnes (taimedel). Desoksüribonukleotiid DNA monomeer, mis on
b. Allantois (kusekott) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta) c. Koorion (kõldkest) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta) 5. Histo- ja organogenees (toimuvad muutused) 6. 3mm loode (0,5g) on oma kolmandal nädalal juba kõik alged välja arendanud. Algab intensiivne arenemine ja 12. arengunädalaks loode juba liigutab jäsemeid. 7. Loode kasvab ja täiustub, 40. arengunädalal lõpeb looteline areng sünnitusega. 2. Keskkonnaprobleemid Eestis Põlevkivi kaevandamine ning põletamine Liigne metsade raie Õhusaastumine Jäätmete teke ja nende ebaseaduslik ladustamine Soode kuivamine ning turba kaevamine veekogude toitelisese tõus Militaarne keskkonnareostus Pinnase erosioon KESKKONNAPROBLEEMIDE PÕHJUS JAKESTVUS · aegunud, toorainemahukate tehnoloogiate kasutamine tööstuses · elanike madal keskkonnateadlikkus
Paljunemine ja areng pesahoidjatel ja pesahülgajatel. Lindude ränded. Lindude tähtsus. 2 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt 01.10.2006 Imetajate välisehituse kohastumused seoses nende elupaikadega. Toidu hankimise viiside ja seedeelundkonna eripära sõltuvalt toidust. Kohastumused liikumiseks maapinnal, vees ja õhus. Juhtivad meeled seoses eluviisidega. Kehasisene looteline areng, sünnitus ja lootejärgne areng. Imetajate tähtsus. Koduloomade kasvatamise eesmärgid. Õistaimede organite välisehituse ja talitluse kooskõla. Taimeraku ehitus võrdlevalt loomara- kuga. Fotosüntees ja selle tähtsus. Taime kasvu mõjutavad keskkonnategurid. Tõusva ja las- kuva voolu tähtsus taimedes. Sugulise paljunemise võrdlus putuk- ja tuultolmlejatel taimedel, mittesugulise paljunemise viisid, taimede kohastumused loom-, tuul- ja vesileviks. Seemne
TAIME JA LOOMA FÜSIOLOOGILISED ERINEVUSED: Autotroofsus: taimed kasutavad biosünteesiprotsessides peamiselt valguskiirguse energiat (fotosüntees). Prototroopsus: asendamatute orgaaniliste ainete süntees. Liikumatus: taimed on liikumatud ja saavad kasutada kasvuks ja arenguks vaid piiratud ruumi. Jääkained kogutakse vakuooli ning muundatakse kasutatavaks (sekundaarne ainevahetus). Tselluloosne rakukest ümbritseb taimerakku ning seda läbivad arvukad palasmodesmid Närvisüsteemi ja hormonaalsete organite puudumine taimedel. Kasvu iseärasused: mitmeaastased taimed kasvavad loomadega võrreldes kogu elu ja ainult kindlate kasvuvööndite vahendusel TAIMEFÜSIOLOOGIA AJALUGU: Taimefüsioloogia on teadus taimeorganismi, tema organite, kudede ja rakkude talitlusest. Jaguneb üld- ja eritaimefüsioloogia. Uurimistasemed: molekulaarne, organelli, raku, organi või organismi tase. 17...
vahel. Hindamisskaala ulatus on 9 palli ja hinnatakse täispallina. Igat tunnust hinnatakse sõltumatult teistest tunnustest ja jõudlusnäitajatest, kusjuures hindamisskaalat tuleb täies ulatuses kasutada. Kuna iga tunnuse asend määratakse lehmal kahe füsioloogilis-anatoomilise äärmuse vahel, siis ideaal ei paikne kõigil tunnustel skaala samas osas. 28. kasvu ja arengu etapilisus Looteline e embrüonaalne areng 1) idulasperiood 2) eellooteperiood 3) looteperiood Lootejärgne e postembrüonaalne areng 1) vastsündinuperiood 2) piimaperiood 3) puberteedi e sugulise küpsemise periood 4) täiskasvanuperiood 5) vananemis- e raukumisperiood. 29. kasvu ja arengu seaduspärasused Põllumajandusloomade kasv ei ole ühtlane. Skeletiga on seotud paljud kehaosad.
elavad, hingavad õhuhapnikku. Hingamise sagedus on imetajatel erinev: suuremad loomad hingavad harvemini, väiksemad sagedamini. Näiteks vaal võib hingamata kuni kaks tundi vee all viibida, hiir aga hingab üle 150 korra minutis. Nagu lindudelgi on imetajatel neljaosaline süda. Nende kopsu- ja kehavereringe on lahus. Seetõttu on imetajad püsisoojased, st. nende kehatemperatuur ei sõltu oluliselt välistemperatuurist. Imetajad on lahksugulised, viljastamine toimub kehasiseselt. Nende looteline areng toimub ema organismis ning on väga erineva pikkusega. Väiksematel loomadel on tiinus lühem ning seetõttu saavad nad sagedamini poegida. Suurematel loomadel kestab see kauem ja nad poegivad korra mitme aasta tagant. Ka poegade arv on imetajatel erinev - see sõltub looma suurusest. Väikestel loomadel sünnib palju poegi, suurtel sageli vaid üks. Vastsündinud poegi toidetakse piimaga, mis tekib piimanäärmetes. Vastsündinud loomad on väga erineva arengutasemega
Antud piirkonda asustavate teatud organismide arv teatud ajahetkel võrdub nende organismide arvuga mingis ajahetkes minevikus pluss juurde sündinud organismide arv miinu surud indiviidide arv pluss sisserännanud miinus populatsioonist lahkunud isendite arv. Arv tulevikus = arv praegu + sünnid surmad + immigrandid emmigrandid. Unitaarsetel organismidel on kindel kuju. Elu algab viljastumisest. Siis moodustub sügoot, mis kinnitub emakaseinale ja algab looteline areng. Loode kasvab kuni sünnini. Laps kuni 18nda aastani. Modulaarse struktuuriga organismid areng toimub hoopis teisiti. Sügoot areneb ühes ehitusühikust moodulist, mis produtseerib omakorda uusi mooduleid. Modulaane struktuur taimedes põhineb moodulite suurusel, hulga, paiknemisel ja ehituslaadil. Mõned moodulid kasvavad horisontaalselt, teised vertikaalselt jne. Modulaarse struktuuriga organismid koosnevad väga erinevast arvust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
