Tallinna Nõmme Gümnaasium Arvutiga töötamise mõju silmanägemisele Uurimustöö Juhendaja: Kadri Laup Koostaja: Klass: 10D Tallinn 2010 Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................3 LISAD............................................................................................................................................................15 UURINGU "ARVUTI KASUTAMISE MÕJU SILMANÄGEMISELE" TULEMUSED ................................................15 ...
Tema meelest ei kujutatud pühakuid õigesti, vaid totratena. Neiu tahtis tantsida, kuid kuna Harry ei osanud tantsida, läks neiu üksi. Harry jäi magama. Ta nägi unes kõnelust Goethega, kellele heitis ette edevust. Harry oli tund aega maganud ning silmi avades nägi enda ees neidu. Nad leppisid kokku kohtumispäeva ja paiga. Neiu võttis talle toa ja käskis magama minna, mida Harry ka tegi, lubades kõikidele tema käskudele alluda. Täna oli tema ja maailma vahelt mingi loor rebenenud. Koju minnes kohtas ta üüriperenaist, kellega hakkas teed jooma ja vestlema. Üüriperenaine kõneles oma tublist vennapojast, kes oli raadio valmistanud. Harryle muutus habemenuga vastikuks. Nüüd mõtles ta ainult noore neiu peale. Neiu oli tema ellu värskust toonud. Nad kohtusid restoranis nimega ,,Vana Frantsiskaanlane". Neiu meenutas talle tema poisipõlve sõpra Hermannit ning sai teada neiu nime Hermine
veendumus ei ole fakt. Minu hiljutine patsient Arthur oli üle elanud äärmiselt raskekujulise depressiooni. Sellest toibudes ütles ta: "Mustas masenduses olin täiesti veendunud, et mul pole enam lootust. Keegi poleks suutnud mind uskuma panna, et ma saan sellest depressioonist jagu. Lootusetus tundus nii ehtne. Jumal tänatud, et ma endale otsa peale ei teinud, sest nüüd on minuga kõik korras." See on tüüpiline juhtum. Depressioon võib varjutada tulevikku otsekui must loor, kuid ärge unustage, et lootusetus on sümptom, mitte fakt. Kust abi otsida? Eraarsti vastuvõtul käimine võib olla üsna kulukas, kuid riiklik tervishoiusüsteem võimaldab end ravida, ilma et rahakott hirmsasti kannataks. Ärge kõhelge helistamast kohalikule psühholoogile, psühhiaatrile, abielu- ja perenõustajale või vaimulikule hingehoidjale. Mis saab edasi? Olenevalt depressiooni iseloomust ja raskusastmest võib teie ravivõimalused jagada
Ragnar Rebane SPORDIINTERVJUU Intervjuu Looduse- ja terviseteaduste instituut Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.Võrkpalliala teke maailmas......................................................................................................4 2.Võrkpalliala tekkimine ja areng Eestis....................................................................................7 3.Olümpiavõrkpallist räägitakse juba 1920-ndatel.....................................................................8 Kokkuvõte.................................................................................................................................13 Kasutatud kirja...
Moraaliagent Dialektiliselt vajalik meetod - Argumendid esitatud väidetena - Ratsionaalsed agendid on nende väidetega seotud Tegudel on omadused: vabatahtlikkus ja eesmärgipärasus Ratsionaalne arutluskäik: - Tegevus et saada tulem – tulem on hea – tingimused tulemi saavutamiseks on head – vabadus ja heaolu – õigus vabadusele ja heaolule Lepinguteooriad John Rawls, A Theory of Justice, 1971 - Originaalpositsioon ja teadmatuse loor - Peamiste hüvede jagamine Kaks õigluse printsiipi - Kõigil õigus samasugusele vabaduste süsteemile nagu igal teisel - Tolereeritud ebavõrdsus a võrdse kohtlemise printsiip Self-ownership Lockei omandi kontseptsioon Tänapäeval: - Enda füüsiline ja vaimne korraldatus - Oma asjade korraldus: oma tööga seotud, muud asjad Õigused ja hüved - John Finnis, Natural Law and Natural Rights – seos loomuõigusega kuid teine tõlgendus –
pikad. Loorkaku rind ja kõht on valged, ka jalad on valged koos üksikute peente triipudega. Ta sulestik ei ole kohev nagu teistel kakulistel, vaid kaku suled on kehale liibunud. Loorkakul on kollased varbad ja nokk ning helepruun selg. Ta nägu meenutab ~7~ üldkujult piparkoogisüdant ja see on ka hele, kuid mitte nii hele kui seda on tema keha alapool. Näost vaatavad vastu suured tumedad silmad ja nende vahele on sulgedest moodustunud kiiljas loor, mille alt paistab kollane nokk. Ta kogu nägu piirab tumedatest sulgedest rant, mis näo heleduse esile toob. Eelkõige esineb loorkakku soojemates piirkondades, kuid ta on levinud kogu maailmas, välja arvatud Aasia põhjapoolses osas ning Põhja-ja Ida-Euroopas. Loorkaku leviku põhjapiir läbib Lätit ja Lõuna-Rootsit. Kuna Eestis on ta eksikülaline ja vaevalt ta meil kunagi tavaliseks linnuks muutub, siis puuduvad meil paljud andmed tema kohta. Näiteks toitumisest, pesitsemisest
Vaata mind., kuid siis mõistis Aliide, et mehel pole tema jaoks silmi, sest Aliide nägi, kuidas mehe jutt katkes, kuidas tema portsigarit taskust otsinud käsi peatus keset liigutust, kuidas ta jäi poolelt sõnalt Inglit vahtima ja kuidas portsigari kaas ta käes noaterana välkus. Ingel oli saanud mehe, kes oli pannud Aliide südame seisma.Tuli kihlusaeg ning siis ka pulmad. Isegi pulmas Aliidega tantsides vaatas Hans temast läbi, vaatas Inglit, pöörates pead sinna, kus vilksatas pruudi loor. Aliide nägi Inglit ja Hansu nüüd koguaeg koos. Sosistamine, susistamine, vaikne voodilinade sahin öösel. Aliidet piinasid pildid I. Paisuvast kõhust ja ümber I. Põimunud H. kehast. Aliidel algas elu, mis oli piina täis. Ühel päeval kohtas Aliide Martinit ja ta leidis, et tema on see õige, sest mees ei teadnud temast veel midagi. Aliide otsustas, et selle mehe ta võtab. Kui H. sai sellest teada, ei rääkinud ta A. Nädal aega. ,,Kuid A. Oli ükskõik
Samal ajal - nimelt keskajal - oli valge värv kasutusel vaid kõrgkihtide hulgas ja andis tunnistust ülimuslikust asendist, kuid ei liitunud pulmariietega. Pruudi värv nii aadlike kui ka alamrahva hulgas oli punane. Alles 18. sajandil riietusid Inglismaa kõrgemast seisusest mõrsjad valgesse ja hõbedasse ning ilmselt sealt hakkas see komme levima ka alamklassidesse. 19. sajandil seostati valget värvi neitsilikkuse ja süütusega. Nüüdseks on valge kleit, loor või peaehted ja muud lisandid muutunud pruudi riietuse lahutamatuks osaks. Loori kasutamine on tulnud aga samuti pulmatraditsioonidest. Algselt oli naise peakate - linik, rätik, müts või tanu - märgiks neiu siirdumisest abielunaise seisusesse. Vanarahva kombe kohaselt tohtisid ainult vallalised tütarlapsed käia paljapäi. Peakatte mõtteks oli ka kaitsta mõrsjat pahade vaimude eest. Alles hiljem kujunes peakattest - loorist - puhtuse ja süütuse sümbol. Tänaseks on loori sümboolne
Alles 18. sajandil riietusid Inglismaa kõrgemast seisusest mõrsjad valgesse ja hõbedasse ning ilmselt sealt hakkas see komme levima ka alamklassidesse. 19. sajandil seostati valget värvi neitsilikkuse ja süütusega. Valge riietuse võidukäik algas siiski alles 19. sajandi lõpupoole. Valget ei peetud mitte üksnes ilusaks värviks, vaid mõrsja puhtuse ja süütuse sümboliks. Valge oli ka rõõmu värv. Pruudi peakate Traditsioonilise pruudirõivastuse juurde kuulub loor. Algselt oli naise peakate, linik, rätik, müts või tanu, märgiks neiu siirdumisest abielunaise seisusesse. Vanarahva kombe kohaselt tohtisid ainult vallalised tütarlapsed käia paljapäi. Peakatte mõtteks oli ka kaitsta mõrsjat pahade vaimude eest. Alles hiljem kujunes peakattest - loorist - puhtuse ja süütuse sümbol. Tänaseks on loori sümboolne tähendus peaaegu kadunud ja loori kasutatakse vaid ehtena. Pruudi soeng
osas on palju vastakaid arvamusi ja maasikakasvataja peab ise otsustama mis on parim. Sügisel võib ka lihtsalt koltunud ja haigestunud lehed maha lõigata. Lehed on soovitatav ära põletada. · Kevadel pärast lume sulamist puhastatakse maasikapeenar mururehaga. Puhastamisel eralduvad taimedest surnud taimeosad ja kahjurid, mis võisid neis talvituda. · Maasika õitsemisajal tuleb jälgida õhutemperatuuri. Kui on öökülma oht, tuleks katta taimed hallalooriga. Loor võetakse päeval ära, et putukad saaksid maasikaõisi tolmeldada. Väetamine · Maasikaid on vaja hea saagi nimel korralikult väetada. Sügisel anda orgaanilist väetist. Kõige õigem on väetada vastavalt pinnasetesti tulemustele, aga väikeaedades tehakse testi harva. Üldistatult tuleb kinni pidada põhimõttest, et kevadel kasvab kiiresti roheline mass ning siis on taimel vaja lämmastikku. Kuid marjasaagi ajal ja selleks, et ette valmistada järgmise aasta saaki,
· Püüniskultuuride kasutamine - Maakirpude meelitamiseks võib kasvatada valget sinepit. Selleks pannakse ettekasvatatud taim liimiga kaetud pudelpüünisesse kasvama, jättes maapinna ja pudeli vahele mõned sentimeetrid ruumi õhuvahetuseks. · Katteloorid pakuvad kaitset lendavate taimekahjurite (porgandikärbse, sibulakärbse, kapsakärbse, kapsaliblikate jt) vastsete vastu. Putukad ei pääse katteloorist läbi ega saa taimedele muneda. Loor aitab ka mullapragudes elavate maakirpude rüüste vastu, sest takistab nende liikumist ühelt taimelt teisele. Katteloori all on ka muld soojem. See aitab saagil varem valmida ning soodustab lämmastiku mineraliseerumist ja suurendab seega mullast kättesaadava lämmastiku hulka. Kui kahjurid siiski loori alla satuvad ja seal paljunema hakkavad, võib tulemus olla hullem, kui ilma loorita peenardel, sest putukate looduslikud vaenlased ei pääse neid hävitama
tingimusel, et mingi osa jala või käelabast puudutab keskjoont või asub otse selle kohal. Mängija võib astuda vastase väljakule, kui pall on mängust väljas. 16. Millist sportmängu mängitakse paljajalu? Sinu vastus oli: rannavõrkpalli 17. Kes on Eesti kuulsamad rannavõrkpallurid? Sinu vastus oli: Kristjan Kais ja Rivo Vesik 18.Kes Eesti võrkpalluritest on tulnud olümpiamängude võitjaks? Kus? Millal? Sinu vastus oli: Viljar Loor, aastal 1980 Moskvas. 19. Nimeta Eesti tuntumaid võrkpallivõistkondi. Sinu vastus oli: Audentese, Tartu Pere Leib, VK Pärnu, Selver Tallinn, TTÜ Võrkpalliklubi 20. Millisest riigist ja millal sai alguse võrkpall? Sinu vastus oli: Võrkpall sündis USAs 1895. aastal
Lahutada sai enamasti mees, mõningatel juhtumitel ka naine, eriti mehe julmuse, tema hülgamise, impotentsuse või abielukohustuste mitte täitmise korral. On ka teateid, et naist peeti perele koormaks, tüdruku sünd võis pereisale isegi piinlikkust põhjustada. Seetõttu oli islami-eelsel ajal kombeks vastsündinud tüdrukud elusalt maha matta – see tava, mille põhjuseks oli enamasti vaesus. Burka kandmine on kombeks peamiselt Afganistanis ja Pakistanis. Teine nägu kattev loor jätab silmad vabaks, seda nimetatakse niqāb´iks. Musliminaiste loori kandmise nõuet põhjendatakse Koraani käsuga tagasihoidlikult riietuda. Meeste puhul tõlgendatakse seda käsku sageli kui nõuet katta end nabast põlvini. Naistel, kui nad viibivad meeste juures, kes ei ole nende sugulased ega abikaasa, tuleb katta kogu keha, välja arvatud nägu, käe- ja jalalabad. 12 Kokkuvõte
Õigus ja Eetika 20.saj Ilmar Tammelo (1917-1982) Absoluutne õiglus on inimesele tunnetamatu ning kõik õiglushinnangud relatiivsed Iga riigi sotsiaalse korralduse aluseks teatud ajal saavad olla vaid üksikud arusaamad. Erinevad arusaamad õiglusest tekitavad pingeid. Lääne demokraatia aluseks on „hool“ mis välistab nii õiglusfanatismi kui ülitundlikkuse ebaõigluse suhtes. Kas õiglus on olemas - ontoloogiline probleem? Õiglust ei eksisteeri füüsilises maailmas - õiglust ei õnnestu käsitleda konkreetse, ajalis- ruumilisel faktidel põhineva nähtusena. Õiglusel on erinevates kontekstides väga palju erinevaid tähendusi. → Õiglust on võimalik väga erinevalt ja vastuoluliselt defineerida. Õigluse mõiste on seotud emotsioonidega ja subjektiivsusega. Eelnevast tulenevalt on õiglus eelkõige abstraktsioon. Õigluse mõiste kasutamine erinevates valdkon...
Sellest võtsid tavaliselt osa vaid lähemad sugulased ja sõbrad. Põhiliselt arutati tulevase pulma ettevalmistamist, pakuti paremaid sööke ja jooke. Igapäevaelus hakati järjest enam üle minema rahalistele suhetele. Aegapidi avaldus see ka pulmakommetes. Pruudile pulmas vajaminevad annid ehk veimed hakkasid asenduma rahaga. Kui pulmad juba paistsid, käisid peigmees ja pruut linnas poes. Mõrsjale osteti laulatuskleidi riie, loor ja sõrmused. Jalanõud tegi tavaliselt külakinksepp, peigmehe mure oli aga pruut viia mõõtu võtma ja pärast kingad kinni maksta. Tavaliselt olid pulmakorraldajateks pruudi ja peigmehe vanemad ja aina enam hakkas ka levima komme, et ka pulma kutsumine jäi nende õlule. Laulatus Üldiselt kujunesid pulmad kristlikumaks. Enam ei peetud pühaks abielu alguse hetkeks pruudile tanu pähe panemist, vaid altari ees lausutud sõnu. See ei olnud mingi järsk pööre
d Jaak 1980 Moskva Kergejõustik Kolmikhüpe 17.35 Uudmäe Ivar 4x200 m vabalt 1980 Moskva Ujumine Stukolkin teade Mait 1980 Moskva Veepall Riisman 1980 Moskva Viljar Loor Võrkpall Erika 1988 Sul Jalgrattasport Trekisprint Salumäe 1988 Sul Tiit Sokk Korvpall Erika 1992 Barcelona Jalgrattasport Trekisprint Salumäe 2000 Sydney Erki Nool Kergejõustik Kümnevõistlus 8641 Salt Lake Andrus Murdmaasuusatamin 15 km 2002 37.07,4
Sisukord Stress........................................................................................................................................... 2 Määratlus ja põhjused............................................................................................................. 2 Töövägivald................................................................................................................................ 3 Ahistamine.................................................................................................................................. 3 Arvuti mõju tervisele.................................................................................................................. 4 Arvutite kasutamisega kaasnevad tervisehäired......................................................................5 Mõju nägemiselundile..............................................................................................
või milline oli tema auaste *haaremivangistuses kandsid naised sedavõrd läbimõeldud ja täiuslikult viimistletud rõivaid,et igaühe graatsia ja võlu pidi täiel määral mõjule pääsema. *kogu haareminaiste ebatavaline ja nende meisterlikult õmmeldud rõivad jäid võõrastele saladuseks-avalikkuse ette ilmusid nad ühevärvilises ilmetus ürbis *majast väljas pidid naised alati kandma loori *kuna loor varjab kõik peale silmade, on iga pilk omandanud erilise tähenduse *traditsioonilistes islamiriikides seisaksid paljud naised pigem ihualasti turuplatsil, kui eemaldaksid loori oma näo eest *haareminaised olid tuntud oma kumava jume ja sametise naha poolest. Pesemine ja puhastamine oli nende usuline kohustus *kümblussaalid olid soosituim ning münusaim ajaviitepaik *kunagi oli Serailis umbkaudu 30. kümblussaali, millest tänapäevani säilinud on vägavähesed
Sõja lõpul sattus Hitler laatsaretti, kus ta kuulis Saksa keisri kukutamisest ja vaherahu sõlmimisest. Kasvatusohvitserina töötades tutvus ta poliitilise rühmitusega, kellest hiljem sai natsionaalsotsialistlik parteil. Juba 1921. aastal tõusis ta selle juhiks. Hitler suutis panna end kuulama ning mõjutas veenvalt, mis imlselt tegigi ta nii võimsaks. Hiljem diktaatorina kasutas ta rahvahulkade kaasahaaramiseks kõiki vahendeis. Hitleri ümber kujunes salapärasuse loor, mis osaliselt on säilinud tänapäevani. 10 Kasutatud kirjandus: ,,Lähiajalugu, Esimene osa" õpik ja töövihik Referaat ,,Diktatuurid kahe maailmasõja vahel" Essee ,,Kommunism" Essee ,,Demokraatiad ja diktatuurid" Uurimustöö ,,Diktatuur Venemaal, Saksamaal ja Itaalias" Referaat ,,Diktatuurid Euroopas: Kommunism Venemaal" Referaat ,,Diktatuurid Euroopas: Fasism Itaalias" Referaat ,,1920-1930" Essee ,,Fasism"
1976 Moodustati Eesti NSV Kõrgema Spordimeisterlikkuse Kool Tallinna Olümpia. Aavo Pikkuus võitis Montreali Olümpiamängudel kuldmedali jalgratta 100 km meeskonnasõidus 1978 Avati "Dünamo" uus tennisehall Kadriorus 1979 Avati Tallinna Olümpiapurjespordikeskus 1980 Tallinnas toimus XXII Olümpiamängude purjeregatt, olümpiatule süütas Vaiko Vooremaa. Moskva Olümpiamängude kuldmedali said Jaak Uudmäe kolmikhüppes, Ivar Stukolkin 4x100 vabaujumises, Viljar Loor võrkpallis ja Mait Riismann veepallis. USA-s ilmus Eesti Sport Paguluses Informatsioonikeskuse väljaandel "Sport Bülletääni" esimene number 1981 EKP Keskkomitee ja ENSV Ministrite Nõukogu võtsid vastu määruse "Kehakultuuri ja spordi massilisuse edasise suurendamise kohta vabariigis" 1982 VSÜ "Kalev" reorganiseeriti VSÜ "Trud" vabariiklikuks organisatsiooniks "Kalev". VSÜ "Jõud" reorganiseeriti VSÜ "Urozai" vabariiklikuks organisatsiooniks "Jõud". Avati Tartu
Kokku saadeti Eesti NSVst Nõukogude relvajõududesse 1940. aastate keskpaigast 1980. aastate lõpuni hinnanguliselt 350 000 meest. Eestlased osalesid aktiivselt NSVL koondise koosseisus 1980. aastal Moskvas toimunud suveolümpiamängudel. Nii mitmedki neist saavutasid kõrgeid kohti. Jaak Uudmäe võitis kolmikhüpe tulemusega 17,35m. Ivar Stukolkin saavutas kuldmedali 4x200m vabalt teate ujumises. Mait Riismann võitis kulla veepalli koondises ja Viljar Loor võrkpallis. Metsavendlus Koos okupatsiooni taastumisega algas Eestis vastupanuliikumine, mis oli osa kogu Ida-Euroopas toimunud tosina-aastasest (19441956) Nõukogude-vastasest partisanisõjast. Otsest relvavõitlust pidavaid metsavendi oli Eestis aastail 19441956 kokku 1400015000, ent nõnda suur hulk võitlejaid ei tegutsenud korraga. Metsavendade salgad olid väikesed, enamasti mõnemehelised, lähikonna rühmad tegid küll koostööd, ent keskstaapi ei olnud
1)Kas ikka valitakse need printsiibid? Paljud poliitikafilosoofid on kahelnud, kas hüpoteetilises olukorras on ratsionaalse valida just niisuguseid printsiipe? Äkki nad suurema kasu pärast riskivad? 2)Kas printsiibid on siduvad/õiglased? Ronald Dworkin: Miks peaks need poolinimeste poolt valitud printsiibid olema tegelikele inimestele siduvad? Kui inimene teadmatuse loori taga valib need printsiibid, kas on aus ja õiglane nõuda nende printsiipide juurde jäämist ka siis, kui teadmatuse loor on eemaldatud? 3)Printsiibid diskrimineerivad: Robert Nozick: Rawlsi printsiibid (eriti erinevusprintsiip) diskrimineerib andekaid ja edukaid, kuna nende omandit kasutatakse vaestele ja kehvematele jagamiseks. Miks peaks andekas-edukas inimene sellega nõustuma? 12. Kuidas kritiseerib Nozick malli ja eesmärgikeskseid õigluskontseptsioone? Eesmärkide põhised printsiibid on õiglane vaid siis, kui on 1% rikkaid vms. Malli põhised
paranenud. Lisaks ravile peaks inimene tegema ümberkorraldusi oma elus, püüdma võimalusel muuta elukorraldust ning lahendada probleeme, et tulevikus ära hoida depressiooni kordumist. Antidepressantide abil on inimesel võimalik sellega oluliselt kergemini hakkama saada. Antidepressandid on osutunud bioloogiliste ja segatüüpi depressioonide puhul väga tõhusaks. Ometi ümbritseb nende ravimite kasutamist väärinformatsiooni ja vääritimõistmise loor. Antidepressandid kujutavad endast spetsiifilist ja ainulaadset ravimite klassi. Nad ei ole rahustid, ehkki pahatihti paigutatakse nad ühte kategooriasse koos Diazepami, Xanaxi ja Eleniumiga (mis on rahustid). Antidepressantide keemiline koostis ja mõju on täiesti teistsugune kui rahustitel. Erinevalt mõningatest rahustitest ei tekita antidepressandid ka sõltuvust. Antidepressandid pole ergutid või tujutõstjad. Nad leevendavad hingevalu ning
· Paleoliitikumist Eduart Pütsep 1924 Pariis · Mesoliitikumist Osvald Käpp 1928 Amsterdam · Neoliitikumis Alfred Neuland 1920 Antverpen Ants Antson 1964 Innsbruck 2.Katoliku aja vanimateks avalikeks Voldemar Väli 1928 Amsterdam haridusasutusteks Eestis olid: Kristjan Palusalu 1936 Berliin Viljar Loor 1980 Moskva · Toomkoolid · Linnakoolid 18.Esimesel on Eestimaad maininud: · Gümnaasiumid · Ptolemaios · Tacitus 3.Katolikuaja ajalisteks piirideks on: · Zosimos · 1625-1710 · 1525-1625 19.1424.aastal asutas Tallinna raad Oleviste · 13.saj-1520ndad aastad kiriku juurde:
4 (1500m) Svetlana 196 México naiskondlik florett Tsirkova 8 Jaan Talts 197 Münchenis Tõstmine(raskekaa) 2 Jüri Tarmak 197 München kergejõustik 2 (kõrgushüpe) Aavo Pikkuus 197 Montréal meeskondlik 6 maanteesõit Mait Riisman 198 veepall 0 Viljar Loor 198 Moskva võrkpall 0 Jaak Uudmäe 198 Moskva kolmikhüpe 0 Ivar Stukolkin 198 Moskva ujumine (4×200m 0 vabalt teade) Tiit Sokk 198 Seoul korvpall 8 Erika Salumäe 198 Calgary trekisõit (sprint) 8 Erika Salumäe 199 Calgary trekisõit (sprint) 2 Erki Nool 200 Sydney kümnevõistlus
iseeneses Ding an Sich) ja asi meie jaoks - Ding für uns) · Kantil oli asi iseeneses eksisteerimas sõltumata tajujast; seda ei iseloomusta ei aeg, ruum ega põhjuslikud seosed; ei ole tunnetatav · Asjad meie jaoks on Kanti arvates eksisteerivad tajuja tajuobjektidena; eksisteerivad ajas ja ruumis; on tunnetatavad · Schopenhaueril on asja iseeneses asemel tahe, intellekt on kui pettuse loor mille läbi meieni jõuab kujutlus (Kantil Ding für uns) · S arvates on hirm surma ees irratsionaalne, tema arvates kui surm oleks hirmus seetõttu, et see on mitteolemine, peaks hirmus olema ka mitteolemine enne me sündi · Kõik hea või halb eeldab olemasolu, kui on surm, pole enam meid S järgi hoiab indiviidi elus surmahirm, liiki hoiavad elus sugutung ja instinktiivne hoolitsus järglaste eest
vahetus-suhet, st. kui palju peaks miski väärt olema, õiget proportsiooni. Näiteks: kui palju kaupa tuleks mingi summa raha eest vastu anda, mis peaks olema kuritöö ja karistuse vahekord. 4. Formuleerige vähemalt 3 õiglase jaotamise printsiipi! * vaba kapitalism * sotsialism * heaoluliberalism - ümber jagada rikastelt neile, kellel on halvemini vedanud 5. Kirjeldage Rawlsi hüpoteetilist algolukorda! Kujuteldav olukord, kus inimestel lasub nn. teadmatuse loor, nad ei tea midagi oma võimetest, annetest, kohast ühiskonnas (klassipositsioon, rahvus, sugu), mis on ,,hüve" ja mida ihaldatakse (kuigi on teada, mida eelistatakse rohkem). Inimesed oleksid võimelised tegema erapooletuid otsuseid ja ratsionaalselt valiksid a) võrdsed põhivabadused (kuna pole arukas kedagi diskrimineerida, kui ei teata, kus ise paiknetakse) b) võimalikult hea olukorra kõige kehvemale positsioonile (kuna pole teada, kas päris-elus ollakse rikas või vaene) 6
1)Kas ikka valitakse need printsiibid? Paljud poliitikafilosoofid on kahelnud, kas hüpoteetilises olukorras on ratsionaalse valida just niisuguseid printsiipe? Äkki nad suurema kasu pärast riskivad? 2)Kas printsiibid on siduvad/õiglased? Ronald Dworkin: Miks peaks need poolinimeste poolt valitud printsiibid olema tegelikele inimestele siduvad? Kui inimene teadmatuse loori taga valib need printsiibid, kas on aus ja õiglane nõuda nende printsiipide juurde jäämist ka siis, kui teadmatuse loor on eemaldatud? 3)Printsiibid diskrimineerivad: Robert Nozick: Rawlsi printsiibid (eriti erinevusprintsiip) diskrimineerib andekaid ja edukaid, kuna nende omandit kasutatakse vaestele ja kehvematele jagamiseks. Miks peaks andekas- edukas inimene sellega nõustuma? 10. Kuidas kritiseerib Nozick malli ja eesmärgikeskseid õigluskontseptsioone? Eesmärkide põhised printsiibid on õiglane vaid siis, kui on 1% rikkaid vms. Malli põhised printsiibid ei ole
Nt. “Ära valeta” – ausus; “Kuula ära kõik osapooled” – õiglus/tasakaalustatus/neutraalsus; “Maaslamajat ei lööda” – inimväärikus/tervis/julgus… b) üldised kaalutlemisprintsiibid. Ära tee teisele seda, mida sa endale ei taha. Utilitaristlik kaalutlemine: parimad tagajärjed võimalikult paljudele. Deontoloogiline kaalutlemine: absoluutsetest reeglitest kinnipidamine. Rawls: teadmatuse loor kui moraalse õigustatuse hindamise meetod Väärtused ja neist tulenevad põhimõtted operatsionaliseeritakse printsiipideks: Faktide ja arvamuse lahusus. Uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad. Uudismaterjal põhinegu tõestataval ja tõenditega tagatud faktilisel informatsioonil. Õiglane kajastus. Konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled.
"Mona Lisaks" nimetati ta ümber alles hiljem. Tegu oli Prantsusmaa kauneima maaliga. Vasari kirjutab aga, et Leonardo maalis Mona Lisat, kes oli Antonio Maria di Noldo Gherardini tütar. "Mona Lisat" kutsutakse suuremas osas riikides tolle vana leskmehe järgi "Giocondaks". Väidetakse, et Leonardo kujutas "Mona Lisat" kui igavese naise sümbolit, antiikaja sfinksi, Surma palet või ema Caterina siseelu. Mona Lisa istub marmortugitoolis. Juustel on tal läbipaistev loor koos üle lauba jooksva musta ribaga. Seda naist ei ehi ka mitte ükski väärisese ega pärl. Ristuvad käed süles justkui põlgaksid sõrmuseid. Leonardo lihvis seda pilti kogu elu kuid enamasti sõjakäikude vaheaegadel ja sellepärast ta iialgi ei suutnud sellest lahkuda, kuni surm polnud teda sellest maalist lahti rebinud. See on maalikunsti ajaloo kuulsaim maal. Pilt on maalitud õlivärvidega paplitahvlile ja pilti on ka mõlemalt küljelt umbes 7 cm võrra ahendatud. ,,Lahing"
et ta olevat jba eile õhtul tahnud rääkida, et see kõige ustavam teener avaldas talle oma armastust, et see on sobimatu , seeg ategelikult pole ta nii ustav teener midagi. ( A. oli samal ajal juba paanikas, et kas tõesti naine ta reedab, kuidas ta nii loll oli olnud jne..) Naine rääkis et las mees läheb ja võtab nüüd oma teenri vahele ja näitab talle koha kätte. Räägib, et nad olevat A.-ga kokkuleppinud, et kohtuvad täna all, aga nüüd ajagu hoopis mees naise riided selga ja loor pähe ja mingu ise, et asjale tõendust saada. Nii ta läks. Nüüd aga naine ütles A.-le, et mingu ta nüüd alla ja võta pajukepp kaassa ja teeskle nagu oleksid sa palunud tegelikult mind proovile panna, et kas ma ka petan oma meest...et A. on ikka ustav teener. Ta läks ja hakkaski naiseriietes meest mõnitama ja peksma, et küll ta kõik homme Eganole ära räägib, nurjatu naine jne..Egano jooksis ära.
1972 München, EESTLANE Jaan Talts (NSV) kuld(tõstmine) Baieri EESTLANE Svetlana Tsirkova(NSV) kuld (vehklemine) EESTLANE Jüri Tarmak(NSV) kuld (kõrgus) 1976 Montreal, EESTLANE Avo Pikkuus kuld (100km meeskonna jalgrattasõit) Kanada EESTLANE Raul Arnemann pronks (sõudmise kahepaat) 1980 NSVL EESTLANE Jaak Uudmäe kuld (kolmikhüpe) EESTLANE Viljar Loor kuld(võrkpall) 1984 LA, USA 1988 Soul, Lõuna- EESTLANE Erika Salumäe kuld (trekisprint) Korea 1992 Barcelona, Erika Salumäe(EESTI) kuld (trekisprint) Hisp. 1996 Atlanta, USA 2000 Sydney, Ian Thorpe (Aus) 3kulda, 2hõbedat (ujumine) Austraalia Dara Torres (USA) 2kulda, 3pronksi (ujumine) Erki Nool (EESTI) kuld (kümnevõistlus) 2004 Ateena, Aleksander Tammert (EESTI) pronks (kettaheide)
Paljud poliitikafilosoofid on kahelnud, kas hüpoteetilises olukorras on ratsionaalse valida just niisuguseid printsiipe? Äkki nad suurema kasu pärast riskivad? Kas printsiibid on siduvad/õiglased? Ronald Dworkin: Miks peaks need poolinimeste poolt valitud printsiibid olema tegelikele inimestele siduvad? Kui inimene teadmatuse loori taga valib need printsiibid, kas on aus ja õiglane nõuda nende printsiipide juurde jäämist ka siis, kui teadmatuse loor on eemaldatud? Printsiibid diskrimineerivad: Robert Nozick: Rawlsi printsiibid (eriti erinevusprintsiip) diskrimineerib andekaid ja edukaid, kuna nende omandit kasutatakse vaestele ja kehvematele jagamiseks. Miks peaks andekas-edukas inimene sellega nõustuma? 11. Kuidas kritiseerib Nozick malli ja eesmärgikeskseid õigluskontseptsioone? Eesmärkide põhised printsiibid on õiglane vaid siis, kui on 1% rikkaid vms. Malli põhised printsiibid ei ole ausad, sest mis
KUVARIGA TÖÖTAMISE OHUD Referaat SISUKORD Sissejuhatus..........................................................lk 3 Arvuti ajalugu.......................................................lk 4 Mis on arvuti...................................................................lk 13 Mis on kuvar...................................................................lk 15 Arvutiga töötamise mõju tervisele...............................................................lk 16 Levinud ja alusetud hirmud kuvariga töötamisel............................................................lk 25 Töökoha kujundamine.......................................................lk 26 Lõppsõna .............................................................................lk 32 Kasutatud kirjandus.............................................................lk 33 ...
*lehed väga väikesed või puuduvas, tupena sõlmekoha ümber *oksad männasjalt *epiderm ränistunud, õhulõhed vagudes *eosed eosepeades *eellehed maapealsed *üks sugukond ühe perek-ga (konnaosi, raudosi, aasosi, põldosi, metsosi, soo-osi) 47. Hõimkond sõnajalgtaimed: Hõimkond sõnajalgtaimed: Maailmas üle 11 000 liigi, Eestis 45 liiki *vars tavaliselt lühike, maasisene, maapealne leht *eelleht maapealne *eosed koondunud gruppidesse, mida pealt katab loor Sõnajalgtaimede klasse Pärisraikad 1)Kollad (200, Eestis 6) 2)Selaginellid (700, Eestis 1) 3)Lahnarohud (60, Eestis 2) Osjad (32, Eestis 8) Keerdlehikud 1)Sõnajalad ja maokeeled (üle 10 000, Eestis 28) Kilpjalalised: (kilpjalg) Naistesõnajalalised: (naistesõnajalg, laanesõnajalg) Soosõnajalalised: soosõnajalg Sõnajalalised: (laiuv sõnajalg, ohtene sõnajalg, maarjasõnajalg, odajas astelsõnajalg)
i. Puiduossa sageli ii. Niineossa harvem 1. Punane luuüdi rakud jagunevad 2. Tüvirakk või vererakk 3. Vererakku analüüsitakse verevähi kahtlusega Eoseline ehk sporogoonne paljunemine Hulkraksest esineb seentel ja eostaimedel. Eoseline paljunemine seentel 1) Hallikud hallitusseened a. Nuttidega ehk sporangiumitega eripäraks: korraga vabanevad kõik eosed kui loor rebeneb. Selline paljunemine iseloomustab alamaid hallikuid ehk hallikuid, kellel puuduvad rakuvaheseinad hüüfides. Niimoodi paljuneb nutthallik b. Lülistunud eoskandjatega ehk koniidikandjatega eripäraks: teoreetiliselt vabanevad eosed järk-järgult vastavalt nende valmimisele, see paljunemine on omane kõrgematele hallikutele, kelle hüüfid on hulkraksed. Näiteks pintselhallik
*lehed väga väikesed või puuduvas, tupena sõlmekoha ümber *oksad männasjalt *epiderm ränistunud, õhulõhed vagudes *eosed eosepeades *eellehed maapealsed *üks sugukond ühe perek-ga (konnaosi, raudosi, aasosi, põldosi, metsosi, soo-osi) 47.Hõimkond sõnajalgtaimed: Hõimkond sõnajalgtaimed: Maailmas üle 11 000 liigi, Eestis 45 liiki *vars tavaliselt lühike, maasisene, maapealne leht *eelleht maapealne *eosed koondunud gruppidesse, mida pealt katab loor Sõnajalgtaimede klasse Pärisraikad 1)Kollad (200, Eestis 6) 2)Selaginellid (700, Eestis 1) 3)Lahnarohud (60, Eestis 2) Osjad (32, Eestis 8) Keerdlehikud 1)Sõnajalad ja maokeeled (üle 10 000, Eestis 28) Kilpjalalised: (kilpjalg) Naistesõnajalalised: (naistesõnajalg, laanesõnajalg) Soosõnajalalised: soosõnajalg Sõnajalalised: (laiuv sõnajalg, ohtene sõnajalg, maarjasõnajalg, odajas astelsõnajalg) 20
8. Kuidas kritiseerib Walzer Rawlsi ja Nozicku õigluskontseptsioone? Nozicku vastu: Õiglus on kultuurikeskne, st on seotud konkreetse kommuni (kultuuri) väärtussüsteemiga, mitte ausates tingimustes valitud printsiipidega ega õiglase päritoluga. Rawlsi vastu: Küsimus, mida ratsionaalsed inimesed valiksid nn algpositsioonis, on valesti asetatud. Tuleb küsida: Mida valiksid sellised inimesed nagu meie? Õigluse olemusele osutab mitte teadmatuse loor vaid rikas kultuuripagas ja teadmised oma ühiskonna kohta. 13. DEMOKRAATIA 1. Võrrelge omavahel otsest demokraatiat ja esindusdemokraatiat. Otsene demokraatia need, kes on kõlblikud valima, valivad ja diskuteerivad iga probleemi puhul, ilma endale esindajaid valimata. Otsene demokraatia on teostatav ja mõttekas, kui tuleb teha vähe otsustusi ja suhteliselt väikse arvu osalejate korral. Esindusdemokraatias valivad hääletajad endale esitajad
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi Õppetool Liisa Põldaas TT 08 MAAILMAIMED ANTIIKAJAL JA TÄNAPÄEVAL Referaat Juhendaja: Õie Ristioja Väimela 2009 2 Siskukord Siskukord...............................................................................................................................3 1. Sissejuhatus........................................................................................................................4 2. Antiikaja maailmaimed......................................................................................................5 2.1. Cheopsi püramiid........................................................................................................5 2.2. Semiramise rippaiad....................................................................................................7 2.3. Artemise ...
115. N: harilik karusammal, palu karusammal, soovildik, põld-kõdersammal, harilik helvik, harilik koonik, harilik pellia, harilik raunik, neesi kottsammal, harilik parbik, harilik ripsik, suur kaksikhammas, läikulmik. Sammalde elutsükkel haploidne gametofaas (eosed, eelniit, gametofüüt(n)), diploidne sporofaas (sporofüüt, eosed). Hk. Sõnajalgtaimed - Vars tavaliselt lühike, maasisene, maapeal leht. Eelleht maapealne. Eospesad koondunud gruppidesse, mida pealt katab loor. Elutsüklis domineerib sporofüüdifaas, s.t. taimed on diploidsed (2n). Eosed tekivad eospesades, mis asuvad varre harudel v. lehtedel. Eosest areneb eelleht, mille peale tekivad anteriidid ja arhegoonid, viljastamine toimub eellehel, sügoodist areneb osi, kold v. sõnajalg. N: Sk. Kilpjalalised (kilpjalg), Sk. naistesõnajalalised (naistesõnajalg, laanesõnajalg, harilik kolmissõnajalg), Sk. sõnajalalised (ohtene sõnajalg, laiuv sõnajalg, maarjasõnajalg, odajas astelsõnajalg), Sk
Üks sugukond ühe perekonnaga. Rohttaimed, varred lülilised, sõlmevahed üsna pikad. Lehed väga väikesed v. puuduvad, tupena sõlmekoha ümber. Oksad männasjalt. Epiderm ränistunud, õhulõhed vagudes. Eosed eospeades. Eelleht maapealne. Esindajad. mets-, põld-, aas,- raudosi Hõimkond sõnajalgtaimed: Vars tavaliselt lühike, maasisene, maapeal leht, eelleht maapealne, eospesad koondunud gruppidesse, mida pealt katab loor. kilpjalalised kilpjalg, naistesõnajalalised naiste-, laane-, kolmissõnajalg; soosõnajalalised - harilik soosõnajalg; sõnajalalised ohtene, laiuv, maarjasõnajalg, odajas astelsõnajalg. Sammaltaimede ja sõnajalgade elutsüklid - Sammaltaimedel puuduvad õied ja seemned, nende lihtsa struktuuriga lehed katavad peent vart. Enamiku oma elust on sammaltaimed gametofüütses faasis, soodsates oludes aga moodustavad eoseid ehk on sporofüütses faasis
Esiteks berett ja alustassikesed kummulikallatud äärtega kübar, mis kõikus lokkidel. Servad olid tagant kas löödud kõrgele või pressitud maha, tema varjutaoline serv oli otsaesisel. Antud kübaratüüp oli väga populaarne, sest sobis hästi tolleaegse moesiluetiga. Kolmas kübaratüüp oli kolmnurkse kujuga, valmistatud vildist või sametist. Teda kanti harilikult teravikuga ühel silmal ja vastavalt sellele, kuhu poole juus oli kammitud. Servale oli kinnitatud loor, mida võis kanda kas kübara all või peal. 1940-1950 Teise maailmasõja puhkemisega muutus olukord majanduses väga kiiresti. Kohe tekkis puudus kõigest, sealhulgas ka toidust. Riiete ostmiseks oli vaja nii raha kui ka talonge. Inimestel soovitati kasutada vanu kardinaid, voodilinu, villaseid riideesemeid; kõikjal ajakirjadnuses ilmusid soovitused ja nõuanded, kuidas riideid ümber teha. Mitte kõik ei
Pulmapidu ise on väljunud tavapärastest raamidest. Aastakümneid kombeks olnud tavad on asendunud kõige erinevamate võimalustega. Valitseb täielik vabadus, kuidas korraldada abielu sõlmimist ja pulmapidu. Tänapäeval kannavad pruudid rahvarõivaste asemel enamjaolt pikki, rikkalike, pidulikke valgeid pruutkleite, mis muutusid soosituiks 1970 lõpul. Valget peetakse alates 19.sajandist mõrsja puhtuse ja süütuse sümboliks. Traditsioonilise pruudirõivastuse juurde kuulub loor. Kui vanasti oli peakatte mõtteks kaitsta mõrsjat pahade vaimude eest, siis tänaseks on loori sümboolne tähendus peaaegu kadunud ja seda kasutatakse vaid ehtena. Vanasti peeti pulmapäeval tütarlapsel õigus viimast korda käia lahtiste juustega. Juukseid 9 peeti võrgutavaks ning seepärast ei tohtinud abielunaine enam oma veetlevaid lahtisi lokke kellelegi näidata. Tänapäeval sätib pruudi soengusse juuksur. Etiketi järgi on peigmehel
Sporangiumid kerajad, kuni 3 mm läbimõõdus, asuvad kahes reas fertiilse leheosa servades (võtmeheintel) või lühikeste külgharude tippudes (maokeelel) Eelleht (protallium) on maasisene, mitmeaastane, toitub mükoriisa abil. Vahel võib areneda ka maapinnal, siis sisaldab klorofülli ja on autotroofne. hmk SÕNAJALGTAIMED (Pteridophyta) Vars tavaliselt lühike, maasisene, maapeal ainult lehed Eelleht maapealne Eospesad koondunud gruppidesse, mida pealt katab loor, nim. eoskuhjadeks e. soorusteks. Tavaliselt lehtede alumisel pinnal, harvem eraldi lehel Umbes 11000 liiki 27. Sõnalgtaimede elutsükkel, sugukonnad Sugukonnad: sõnajalalised, naissteõnajalalised, kilpjalalised, osmundalised, soosõnajalalised, raunjalalised, roodjalalised, imaralised Loeng 10 28. Seemnetaimed Gametofüüt redutseerunud, pole enam iseseisev organism. Areneb sporofüüdi peal ja on ümbritsetud sporofüüdi kaitsvate reproduktiivsete kudedega
loengutest, kuni mrs. Ramsay taipas, et Tansley on enesekindluse täielikult tagasi saanud, tsirkusest toibunud, ning kavatseb just (ja jälle tundis ta noormehe vastu sooja sümpaatiat) rääkida talle – kui siinkohal lõppesid majad kummalgi küljel, nad jõudsid kaldapealsele, ning kogu laht laotus nende ees, ja mrs. Ramsay pidi tahtmatult hüüatama: “Oh kui ilus!” Silmis tähekiirgus ja peas loor, juustes aasa- ja alpikannid – mis totrust ta küll mõtleb? Naine on vähemalt viiekümnene; tal on kaheksa last. Nii teel läbi lilleväljade, tõstes rinnale puhkenud pungi ja kadunud tallekesi; silmis tähekiirgus ja juustes tuul – Tansley võttis tema koti. see nüüd juba pool tundi kestnud ja teiste teda ründavate häälte – nagu kriketikeppide matsud vastu palle ja kriketit mängivate laste kiledad äkilised hüüatused: “Kuidas oli? Kuidas oli?” – hulgas oma
risoom e maa-alune võsu. Vet ja toitaineid hangivad õistaimed juurtega. Need on olulised ka taime kinnitumisel pinnasesse. SÕNAJALGTAIMED: Paljunemisorgan- eos ja gametangium. Sõnajalgadel on tavaliselt suured liht- või liitsulgjad lehed. Lehe mõlemal küljel võivad esineda õhulõhed. Leherootsul on sagely kilejad pruunikad sõkalsoomused. Lehe alumisel küljel on sagely näha eoskuhjasid. Need koosnevad eoslatest, mida enamasti katab loor. Eoslate ehitus ja asetus on sõnajalgade olulisteks määramistunnusteks. Kui eosed on valminud, siis loor ja eoslad rebenevad ning eosed paiskuvad hooga eemale. Sõnajalgadel maapealset vart ei ole. Nende võsu esineb mullas püstise või tõusva risoomina. Sellest saavad alguse lisajuured. Sõnajalgtaimedel eristatakse kolme võsutüüpi: kola-, osja- ja sõnajalatüüp. Koldadel on hulgaliseks pisikesi lehti, eoslad on koondunud varre tippudesse
15. Kuidas kritiseerib Walzer Rawlsi ja Nozicku õigluskontseptsioone? Õiglus on kultuurikeskne st seotud konkreetse kommuuni või kultuuri väärtussüsteemiga, mitte ausates tingimustes valitud printsiipidega(Rawls) ega õiglase päritoluga(Nozick). Küsimus mida ratsionaalsed inimesed valiksid nn algpositsioonnis on valesti asetatud. Tuleb küsida:mida valiksid sellised inimesed nagu meie, kes me jagame teatud kultuuri.Õigluse olemusele ei osuta mitte teadmatuse loor , vaid rikas kultuuripagas ja teadmised oma ühiskonna kohta. 16. Miks ei näita tuluparaad ebaõiglust (Wolffi järgi)? 8. KUNST 1. Iseloomustage nelja kunstifilosoofia põhiprobleemi! 1.Kunsti definitsioon-Mis on kunst? Mis on kunstiks olemise piisavad ja tarvilikud tingimused? 2.Kunstiteose ontoloogia- Mis tüüpi asjad on kunstiteosed?(füüsilised vaimsed objektid) 3.Kunstiteose interpretatsioon-Kas kunstiteosel on 1 või rohkem tähendust.Mis on tõlgenduse allikaks?
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................ 2 Olümpiamängude ajalugu....................................................................... 2 Olümpialiikumine..................................................................................... 3 Olümpiamängude sümboolika................................................................ 3 Olümpiarituaalid....................................................................................... 4 Eesti olümpiamängudel........................................................................... 6 Eestlased olümpiamängudel................................................................... 6 Eesti olümpiamedalid............................................................................... 9 Huvitavaid fakte.......................................................
Sügiskuu metsas on käes Varakult hämardub päev Männikul lookleval teel Viimaseid lilli näen veel Jalge ees sambla sees Siin ja seal meelespead Nende paar viimast õit Sügis unustas viia meil Metsas käin muret täis On mu hing õite seas Ja sulle nopin siis need Kõik andeks saan Ja nii ehk taas Põimuvad veel me teed 18 Mööduvad kiiresti kuud Saabuki suvi meil uus Kohiseb mets nagu hiis Pulmakell heliseb siis Neiu noor valge loor Nii see päev meelde jääb Mõrsja peas pruudipärg Metsalillede põim on see Aga tea meeles pea Millest kõik algas kord Ja kuis kord ristusid teed Kimp õisi peos nüüd õnne seob On metsalilled need Millest sa elad ja hingad? Ma vaatan sind ükskõikselt, kuid kuulan hirmunud näol... Nii hellalt ja nii vaikselt mind surmab sinu laul... Su laulust saab mu saatus, mu meeldiv piin ja kaotus... Refr. Sellest, mis rõhub mu rinda, tundlikuks muutund on meel... Millest sa elad ja hingad?
Välk lööb sageli vette või kõrgematesse kohtadesse kaldal ja inimene võibki osutuda selleks "kõrgemaks kohaks" Tugeva äikese ajal ei ole soovitav maal telefoniga rääkida. (Kolobkov 1950, lk 24 - 25) Äikese ennustamine kohalike tunnuste järgi Lambavilla meenutavate pilvede ilmumine taevasse. Rünkpilved hakkavad tekkima juba hommikul ja keskpäevaks meenutavad torne või Mägesid. Rünkpilvede tippude kohale ilmub kiudpilvede loor, mida pilve tipud hiljem läbistavad Väga madalale ulatuva alusega ja kõrgele küündivate tippudega äikesepilvedega kaasneb tavaliselt raju. Öisele äikesele viitab kõrge õhutemperatuur õhtul, tihe kiud või õhuke kõrge kihtpilvitus. Tuul ei vaiki õhtuks, õhtutaevas arenevad rünkpilved. Kui päeval rünkpilvede arenemine aeglustus või kui päevasele äikesele ei järgnenud temperatuuri langust, on juhul, kui taevalaotusele jäid püsima kihtrünk- ja rünkpilved,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
